Abipolitseiniku seaduse eelnõu

-864235 -144145 0 0 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Haridus- ja Teadusministeerium delta_recipientName_2 \* MERGEFORMAT Justiits- ja Digiministeerium delta_recipientName_3 \* MERGEFORMAT Kaitseministeerium delta_recipientName_4 \* MERGEFORMAT Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Regionaal- ja P õllumajandusministeerium Sotsiaalministeerium delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 23.09.2025 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1-6/3254-1 delta_docName \* MERGEFORMAT Abipolitseiniku seaduse eelnõu Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele arvamuse avaldamiseks abipolitseiniku seaduse eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis. Ootame teie kooskõlastusi ja arvamusi hiljemalt 31. oktoobril 2025. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Igor Taro delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT siseminister Lisa d : 1. e elnõu 24 lehel ; 2. eelnõu seletuskiri 1 8 7 lehel ; 3. eelnõu seletuskirja lisa 21 lehel. Arvamuse andmiseks : delta_additionalRecipientName_1 \* MERGEFORMAT Andmekaitse Inspektsioon delta_additionalRecipientName_2 \* MERGEFORMAT Eesti Abipolitseinike Kogu delta_additionalRecipientName_3 \* MERGEFORMAT Kaitsepolitseiamet delta_additionalRecipientName_4 \* MERGEFORMAT Politsei- ja Piirivalveamet delta_additionalRecipientName_5 \* MERGEFORMAT Päästeamet delta_additionalRecipientName_6 \* MERGEFORMAT Riigikohus delta_additionalRecipientName_7 \* MERGEFORMAT Sisekaitseakadeemia delta_additionalRecipientName_8 \* MERGEFORMAT Õiguskantsleri Kantselei EELNÕU 08.09 .2025 Abipolitseiniku seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk (1) Käesolev seadus sätestab abipolitseiniku õigused, kohustused, vastutuse, pädevuse ja tegevuse korralduse , eesmärgiga kaasata isik Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete täitmise toetamis se, et tagada turvalise m ühiskon d (edaspidi politsei tegevuses osalemine ). (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Õigusaktides sätestatud juhul riikliku järelevalve meetme rakendamisel kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud erisusi. § 2. Abipolitseinik (1) Abipolitseinik on isik, kellele on antud abipolitseiniku staatus ja kes vabatahtlikult vabast ajast osaleb politsei tegevuses käesolevas seaduses ning teistes seadustes sätestatud alustel , tingimustel ja korras . (2) Abipolitseiniku d jagunevad järgmistesse astmetesse : 1) I astme abipolitseinik ; 2 ) II astme abipolitseinik ; 3 ) I II astme abipolitseinik . (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrgema astme abipolitseinik võib täita madalama astme abipolitseiniku ülesandeid. § 3. Politsei tegevuses osalemine (1) Abipolitseiniku osalemine p olitsei tegevuses tähendab käesoleva seaduse tähenduses järgmist : 1) Politsei- ja Piirivalveameti politseiametniku , ametniku või töötaja (edaspidi PPA ametnik ) toetamine käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevustes ; 2) politsei ülesandel ja juhendusel koos PPA ametnikuga käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tegevuste toetamine; 3) politsei ülesandel iseseisvalt käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud tegevuste toetamine III astme abipolitseiniku poolt . (2) Koos käesoleva seaduse tähenduses on II või III astme abipolitseiniku ja PPA ametniku ühiselt ülesande lahendamine . ( 3 ) Abipolitseinik on politsei tegevuses osalemise ajal, sealhulgas meetmete rakendamisel või vahetu sunni kohaldamisel, riigivõimu esindaja, kes tegutseb Politsei- ja Piirivalveameti nimel ning kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud. ( 4 ) Kui abipolitseinik ei vasta käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud nõuetele või ei täida käesoleva seaduse §-s 16 ette nähtud kohustusi, on abipolitseinikul keelatud politsei tegevuses osaleda. § 4 . Abipolitseiniku pädevus ja tegevuse eeskiri (1) I astme abipolitseiniku pädevuses on politsei ülesandel politsei arendus-, ennetus- ja tugitegevuse toetamine (2) II astme abipolitseiniku pädevuses on koos PPA ametnikuga toetada politsei d lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusele järgmistes tegevustes: 1) avalikku korda ähvardava ohu ennetamise s , väljaselgitamise s ja tõrjumise s ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamise s ; 2) isikut tõendava dokumendi taotluse vastuvõtmisel ja väljastamisel ; 3) relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel väljastatava loa taotluse menetlemiseks vajalikes toimingutes, välja arvatud loa väljastamise otsustamisel ; 4 ) kinni peetud isiku saatmisel ja kinnipidamiskohas isiku kinnipidamisel ; 5) kriisiolukorra s ; 6 ) merereostuse avastamisel ning piiriveekogu reostuse avastamisel ja likvideerimisel ; 7) objektivalves; 8 ) otsingu - ja päästetöös ; 9 ) riigipiiri valvami s el ja piir i kontrollil , välja arvatud sisenemiskeelu otsuse tegemi sel ; 10) riiklikus järelevalves Euroopa Liidu kodaniku seaduses, turvategevuse seaduses, relvaseaduses , välismaalaste seaduses, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud nõuete täitmise üle; 1 1 ) süütegude menetl emise l , välja arvatud menetlusotsuse tegemisel . (3) III astme abipolitseiniku pädevuses on lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatu d õiguste le ja kohustuste le toetada politsei d iseseisvalt järgmi stes tegevus tes : 1) avalikku korda ähvardava vahetu olulise ohu välja selgitamises ja tõrjumises ; 2) avaliku korra rikkumise välja selgitamises ja kõrvaldamises ; 3) liiklusjärelevalve s ; 4) objektivalve s ; 5 ) riiklik us järelevalve s alkoholisead use ja tubakaseaduse täitmise üle ; 6) riigipiiri valvamisel ; 7) piirikontroll il , välja arvatud sisenemiskeelu otsuse tegemi ne ; 8) isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmisel ja dokumendi väljastamisel . ( 4 ) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega abipolitseiniku tegevuse eeskirja, milles sätestatakse : 1) abipolitseiniku ks kandideerimise andmete loetelu ; 2) abipolitseiniku kutsesobivuse nõuded ning nende kontrollimise tingimused ja kord; 3 ) nõuded abipolitseiniku väljaõppele ; 4 ) abipolitseiniku tunnistuse, ametimärgi ja eraldusmärkide kirjeldused ; 5) nõuded abipolitseiniku le lubatud relva, laskemoona ja erivahendi käitlemisele ning üleandmisele ; 6) abipolitseiniku tervisenõuete ja samaväärse tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelu, nõuded tervisetõendi sisule ning tervisekontrolli perioodilisus ja kord; 7 ) kriisirolliga abipolitseinikule kriisi lahendamises osalemise eest makstava hüvitise ulatus , selle taotlem ise ning hüvitise väljamaksmise kord ; 8) abipolitseiniku lisapuhkuse eest makstava hüvitise taotlemise ning väljamaksmise kord ; 9) abipolitseiniku staatuse peatamise ja selle taastamise ning staatuse lõpetamise täpsem kord . 2. peatükk Abipolitseiniku staatuse andmine jagu Abipolitseinikule esita ta vad nõuded ning nõue t e le vastavus e kontroll ja taustakontroll § 5 . A bipolitseinikule esitatavad nõuded (1) I astme a bipolitseinik uks võib nimetada isik u : 1) kes on täieliku teovõimega vähemalt 18-aastane isik ; 2) kes on Eesti kodanik; 3) kes omab vähemalt põhih aridust ; 4) kes valdab eesti keelt vähemalt B2 - taseme l ; 5 ) kes oma isikuomaduste , kõlbluse ja usaldusväärsuse poolest on sobilik osalema politsei tegevuses ; 6) kelle käitumine ja eluviis ei kahjusta Politsei - ja Piirivalveameti mainet ega ohusta enda ja teise isiku turvalisust ning riigi julgeolekut või avalikku korda ; 7) kes ei ole raskekujulise psüühika-, isiksuse- või käitumishäirega ; 8 ) keda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest , olenemata karistusandmete kustutamisest ; 9 ) kellel ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 10 ) kes ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; 11 ) ke da ei ole viimase aasta jooksul avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest ; 1 2 ) kes ei ole kohtunik või prokurör ; 1 3 ) kes ei ole esitanud isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjanud olulist teavet ; 1 4 ) kes on läbinud I astme abipolitseiniku väljaõppe. (2) II astme abipolitseinikuks võib nimetada isiku, kes lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1 : 1) omab vähemalt keskharidust või on seda omandamas ; 2 ) on sellise kehalise ettevalmistuse ja terviseseisundiga, mis võimaldab tal osaleda politsei tegevuses; 3) on läbinud II astme abipolitseiniku väljaõppe. (3) II astme abipolitseini k uks võib kriisiolukorra ajal kuni selle olukorra lõppemiseni nimetada isiku, kes vastab käesoleva paragrahvi lõi ke 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele ning on läbinud käesoleva seaduse §- s 17 nimetatud väljaõppe. ( 4 ) III astme abipolitseiniku k s võib nimetada isiku, kes lisaks käesoleva paragrahvi lõigetele 1 ja 2: 1) omab vähemalt keskharidust; 2) valdab e esti keelt vähemalt C1 - tasemel ; 3 ) omab II astme abipolitseiniku staaži vähemalt üks aasta; 4 ) on politsei tegevuses osalenud vähemalt 120 tundi; 5 ) on läbinud III astme abipolitseiniku väljaõppe . (5) III astme abipolitseinikuks võib nimetada kriisiolukorra ajal kuni selle olukorra lõppemiseni isiku, kes vastab käesoleva paragrahvi lõi getes 1 ja 2 ning lõike 4 punktides 1 , 2, 4 ja 5 nimetatud nõuetele. § 6 . Abipolitseiniku staatuse andmine Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik annab abipolitseiniku ks kandideerijale käesoleva seaduse § -s 12 sätestatud korras abipolitseiniku staatuse . § 7 . Kandideerimisdokumendid Abipolitseinikuks kandideerija esitab käesoleva seaduse § -s 8 nimetatud nõu e tele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli läbiviimiseks Politsei- ja Piirivalveametile: 1) kirjaliku isikuankeedi; 2) haridust tõendava dokumendi koopia, kui andmed ei ole Eesti h ariduse i nfosüsteemis; 3) eesti keele taseme tunnistuse koopia, kui haridus ei ole omandatud eesti keeles ja kui andmed ei ole testide andmekogus . § 8 . Nõuetele vastavus e kontroll ja taustakontroll (1) N õuetele vastavuse kontroll i eesmärk on hinnata , kas abipolitseinikuks kandideerija või abipolitseinik vasta b käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1 – 4 , 12 ja 14 ning lõi getes 2 – 5 sätestatud nõuetele (edaspidi nõuetele vastavuse kontroll ) . (2) Taustakontrolli eesmärk on hinnata , kas abipolitseinikuks kandideerija või abipolitseinik vasta b käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1, 5, 6, 8 – 11 ja 13 ning lõikes 3 sätestatud nõuetele (edaspidi taustakontroll ) . ( 3 ) Politsei- ja Piirivalveamet viib esmalt läbi abipolitseinikuks kandideerija suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele vastavuse kontrolli ning seejärel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taustakontrolli . ( 4 ) Kui abipolitseinikuks kandideerija vastab käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1 – 4 , 12 sätestatud nõuetele , viib Politsei- ja Piirivalveamet läbi taustakontrolli . ( 5 ) Politsei- ja Piirivalveamet viib läbi nõuetele vastavuse kontrolli isiku abipolitseinikuks olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et see isik ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1 – 4, 12 ja 13 ning lõikes 2 sätestatud nõuetele . (6) Politsei- ja Piirivalveamet viib läbi taustakontrolli isiku abipolitseinikuks olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et see isik ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 5, 6, 8 – 11 ja 13 sätestatud nõuetele . (7) Politsei- ja Piirivalveamet viib läbi nõuetele vastavuse kontrolli : 1) enne I astme abipolitseiniku staatuse andmist, et hinnata , kas ta vasta b käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 14 sätest at ud nõu ete le ; 2) enne I I astme abipolitseiniku ks ülendamist, et hinnata , kas t a vasta b käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 7 ja lõikes 2 sätes t atud nõu e tele ; 3 ) enne III astme abipolitseinikuks ülendamist, et hinnata , kas ta vasta b käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätes t atud nõu e tele . § 9 . Andmete töötlemine nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimisel Nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimisel võib Politsei- ja Piirivalveamet töödelda järgmisi abipolitseinikuks kandideerija või abipolitseiniku isikuandmeid: 1) üld - ja kontaktandme d ning isikut tõendava dokumendi andmed; 2) hariduse ja töötamise andmed; 3) näokujutise andmed ja foto; 4) andmed teovõimelisuse kohta ; 5) andmed keele oskuse kohta; 6) andmed selle kohta , et isik vastab kehalise ettevalmistuse nõuetele ; 7) kinnitus selle kohta , et isik vastab abipolitseiniku terv i senõuetele ; 8) abipolitseiniku staaži andmed . § 10. Andmete töötlemine taustakontrolli läbiviimisel T austakontrolli läbiviimisel võib Politsei- ja Piirivalveamet töödelda järgmisi abipolitseinikuks kandideerija või abipolitseiniku isikuandmeid: 1) üld - ja kontaktandmed ning isikut tõendava dokumendi andmed; 2) varasemad isiku nimed; 3) töötamise andmed; 4) sotsiaalmeedia konto andmed; 5 ) vanema , õe, ven na , laps e , abikaasa ja registreeritud elukaaslase ning abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanimi, isikukood ( selle puudumisel sünniaeg ja -koht ) ja kontaktandmed ; 6) andmed määratud karistuse, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuse täitmisele pööramise kohta; 7) karistusregistri arhiivi andmed; 8) andmed selliste algatatud kriminaalmenetluste kohta , kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või on süüdistatav , ja nende lahendite kohta; 9) andmed seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mille tegevus on suunatud avaliku korra või julgeoleku vastu; 10) avalike allikate andmed usaldusväärsuse, isikuomaduste, kõlbeliste omaduste ja eluviisi kohta ; 11) viimase viie aasta ja praeguse tööandja andmed ning õppeasutuse esindajatelt saadud andmed isiku usaldusväärsuse , isikuomaduste ja kõlbeliste omaduste kohta; 12) andmed viimase aasta jooksul distsiplinaarsüüteo eest avalikust teenistusest vabastamise kohta; 13 ) näokujutise andmed ja foto; 14 ) eelmise taustakontrolli andmed ; 15 ) andmed teovõime piiramise kohta ; 16 ) andmed välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ; 17) andmed kaitseväeteenistuse kohta ; 18) muud Politsei- ja Piirivalveametile teatavaks saanud andmed, mis võivad olla olulised isiku sobivuse hindamisel. § 11 . Andmete allikad nõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli läbiviimisel (1) Nõuetele vastavuse kontrolli läbiviim i sel on Politsei- ja Piirivalveametil õigus: 1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta; 2 ) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust . (2) T austakontrolli läbiviimiseks on Politsei- ja Piirivalveametil õigus: 1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta; 2) vestelda kontrollitava isiku ga , samuti tema tööandja , õppeasutuse esindajate ja teiste isikutega, et selgitada välja , kas isik vasta b käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 5 ja 6 sätes t atud nõuetele; 3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; 4) saada isiku andmeid karistusregistri arhiivist; 5) töödelda üldsusele mõeldud ja avalikult kättesaadavaid isikuandmeid ; 6) kontrollida isiku andmeid Politsei- ja Piirivalveameti andmekogu dest . § 12 . Nõuete le vastavuse kontrolli ja t austakontrolli tulemus (1) Nõuetele vastavuse kontrolli ja t austakontrolli tulemus sisaldab andmeid ning hinnangut selle kohta, kas abipolitseinikuks kandideerija või abipolitseinik vastab käesoleva seaduse § -s 5 kehtestatud nõuetele . ( 2 ) Politsei- ja Piirivalveamet i peadirektor i või tema volitatud ametniku otsusega võib käesoleva nõu e tele vastavuse kontrolli või taustakontrolli tulemusena : 1) anda isikule abipolitseiniku staatuse ja nimetada ta I, II või III astme abipolitseinikuks; 2) ülendada või alandada abipolitseiniku taset; 3) keelduda isikule abipolitseiniku staatuse andmisest; 4) vabastada isik abipolitseiniku staatusest. ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 n imetatud keeldumise või vabastamise põhjust ning selle aluseks olevat asjaolu ei avaldata kuni vastava asjaolu äralangemiseni ning ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada: 1) riigi julgeolek; 2) riigikaitse; 3) avalik kord; 4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine; 5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse. § 1 3 . A ndmete säilitamine Iga n õuetele v astavuse kontrolli ja taustakontrolli andmeid säilitatakse viis aastat . Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse. 2 . jagu Abipolitseiniku tervisekontroll ja väljaõpe § 1 4 . Abipolitseiniku tervisekontroll (1) Abipolitseiniku tervisekontrolli eesmär k on kontrollida, kas abipolitseinik u terviseseisund võimaldab tal osaleda politsei tegevuses , ning vähendada ja vältida abipolitseiniku terviserisk e . Tervisekontrolli käigus tehakse kindlaks , kas abipolitseinikul puuduvad käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 7 nimetatud tervisehäire d ning kas ta vastab käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 esitatud nõuetele. (2) I astme abipolitseinik läbib tervisekontrolli enne II astme abipolitseinikuks ülendamist ning II ja III astme abipolitseinik läbib tervisekontrolli perioodiliselt . ( 3 ) Abipolitseiniku tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst või Politsei- ja Piirivalveametiga lepingulises suhtes olev töötervishoiuarst, kaasates vajaduse l teisi eriarste või tervishoiuteenuse osutajaid . Käesolevas lõikes nimetatud tervisekontrolli ja - tõendi võib asendada abipolitseiniku tegevuse eeskirjas ette nähtud juhtudel. ( 4 ) Töötervishoiuarst või perearst väljastab Politsei- ja Piirivalveametile kinnituse selle kohta, et abipolitseinik vastab tervisenõuetele, avaldamata täpseid terviseandmeid. § 1 5 . Abipolitseiniku väljaõpe (1) Abipolitseinikuna tegutsemiseks on vaja läbida vastava astme abipolitseinikuks ettevalmistav ja arvestusega lõppev väljaõpe: 1) I astme puhul vähemalt 20 akadeemilist tundi ; 2) II astme puhul vähemalt 150 akadeemilist tundi ; 3) III astme puhul vähemalt 40 akadeemilist tundi. ( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning käesoleva seaduse § -s 1 7 nimetatud väljaõppe läbimisel võib võtta arvesse isiku varasemat õpi- ja töökogemust . I siku varasema õpi- ja töökogemuse arvestamisel võib pädev väljaõpet korraldav asutus lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks. § 1 6 . Abipolitseiniku täiend - ja eriala õpe (1) II ja III astme abipolitseinik läbib kvalifikatsiooni tagamiseks igal aastal turvataktika ja vahetu sunni täiendõppe . (2) Abipolitseinik, kes täidab ülesannet, milleks on vaja lisateadmisi ja -oskusi, läbib vastava erialaõppe . (3) II ja III astme abipolitseinik, kellel on politsei tegevuses osalemisel vaja kanda elektrišokirelva, läbib elektrišokirelva õppe ning sooritab arvestuse . ( 4 ) II ja III astme abipolitseinik, kellel on politsei tegevuses osalemisel vaja kanda tulirelva, läbib tulirelvaõppe ja sooritab arvestuse ning sooritab lasketesti vähemalt üks kord kalendriaastas . ( 5 ) III astme abipolitseinik soorita b arvestuse oma kvalifikatsiooni tagamiseks iga kolme aasta järel eelmise arvestuse sooritamisest alates . ( 6 ) Abipolitseinik, kellele on määratud kriisiroll, peab kvalifikatsiooni säilitamiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendõppele läbima vähemalt kord kolme aasta jooksul erialaõppe . ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 –4 nimetatud väljaõppe läbimisel võib võtta arvesse isiku varasemat õpi- ja töökogemust. Politsei- ja Piirivalveamet võib isiku varasema õpi- ja töökogemuse arvestamisel lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks . § 1 7 . Abipolitseiniku kriisivalmiduse väljaõpe (1) Kriisiolukorra ajal abipolitseinikuks kandideerija ei pea läbima I ja II astme abipolitseiniku väljaõpet , vaid läbib Politsei - ja Piirivalveameti peadirektori korraldusel abipolitseiniku kriisi valmiduse väljaõppe . ( 2 ) Abipolitseiniku kriisivalmiduse väljaõppe maht on vähemalt 40 akadeemilist tundi. § 1 8 . Väljaõppe korraldus Abipolitseiniku väljaõpet korraldab sisekaitseline rakenduskõrgkool ning Politsei- ja Piirivalveamet . Väljaõppekava koostab sisekaitseli ne rakenduskõrgkool koostöös Politsei- ja Piirivalveamet iga. 3 . peatükk Abipolitseiniku t öökorraldus , tunnused ning õigused ja kohustused § 1 9 . Abipolitseiniku töökorraldus ( 1 ) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab korra, milles reguleeritakse abipolitseiniku politsei tegevuses osalemise korraldamine ning juhtimine. ( 2 ) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib moodustada abipolitseinike tegevuse korraldamiseks abipolitseinike üksuse ning kehtestada selle töökorralduse. ( 3 ) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus lähetada abipolitseinik välisriiki. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab korra, milles reguleeritakse abipolitseiniku lähetamine välisriiki . § 20 . Abipolitseiniku tunnistus, ametimärk, vormiriietus ja eraldusmär gid (1) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab abipolitseinikule politsei tegevuses osalemiseks: 1) abipolitseiniku tunnistuse ja vajaduse korral ametimärgi; 2) vajaduse korral politseiametniku vormiriietuse koos abipolitseiniku eraldusmärgiga (edaspidi abipolitseiniku vormiriietus ) . (2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab korra, milles reguleeritakse abipolitseiniku vormiriietuse kandmine. (3) Abipolitseinikul on keelatud anda talle väljastatud abipolitseiniku tunnistust, ametimärki ja abipolitseiniku vormiriietust teisele isikule . (4) Isikul, kes ei ole abipolitseinik ning kellel ei ole Politsei- ja P iirivalveameti lt saadud luba abipolitseiniku vormiriietuse kandmiseks, on keelatud kasutada abipolitseiniku vormiriietust. § 21 . Abipolitseiniku õigused (1) Abipolitseinikul on õigus: 1) osaleda politsei tegevuses; 2) saada ülesande täitmiseks vajalik ke teadmis i ja oskus i ; 3) saada ülesande täitmiseks vajalik ke vahend e id; 4 ) saada ülesande täitmiseks juurdepääs vajaduspõhiselt andmekogudele ja infosüsteemidele; 5 ) keelduda täitmast ebaseaduslikku politsei korraldust; 6 ) keelduda täitmast politsei korraldust, mis võib olla ohtlik tema enda või teise isiku elule, tervisele või varale; 7 ) keelduda täitmast politsei korraldust, milleks tal ei ole väljaõpet , teadmisi ega oskusi ; 8) osaleda rahvusvahelises politsei koostöös välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel . (2) Kui abipolitseinik keeldub korralduse täitmisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 5 – 7 alusel, teavitab ta sellest korralduse andjat ja oma vahetut juhti. (3) Abipolitseinikul on käesoleva seaduse § 4 lõi getes 1 – 3 sätestatud ülesannete täitmise toetamisel õigus töödelda: 1) asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teavet; 2) isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid; 3) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid . § 22 . Abipolitseiniku kohustused (1) Abipolitseinikul on kohustus: 1) järgida Politsei- ja Piirivalveameti põhiväärtusi , ametniku eetikakoodeks it ning Politsei - ja Piirivalveameti eetikakoodeksit ja töökorralduse reegleid ; 2) käituda väärikalt nii politsei tegevuses osaledes kui ka väljaspool tegevuses osalemist , sealhulgas hoidu d a tegevusest, mis kahjustab tema usaldusväärsust abipolitseinikuna või kahjustab Politsei- ja Piirivalve a meti mainet; 3) hoida ja kasutada talle väljastatud , tema kasutuses olevaid vahendeid ja muud vara heaperemehelikult ja sihipäraselt ning kasutada neid ainult talle antud ülesande täitmiseks ; 4) hoida korras talle väljastatud erivahendit ja relva ning taga d a , et need ei satuks kõrvalise isiku kätte ; 5) viivitamata teavita d a Politsei- ja Piirivalveametit talle väljastatud relva , erivahendi või muu vara vargusest, kadumisest või kõrvalise isiku kätte sattumisest; 6 ) hoida seaduses sätestatud korras saladuses politsei tegevuses osalemise käigus talle teatavaks saanud isikuandmeid, s eal h ulgas eriliigilisi isiku andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teavet ; 7 ) kanda abipolitseiniku vormiriietust, kui ta politsei tegevuses osalemisel kannab elektrišoki- või tulirelva, kohaldab riikliku järelevalve erimeedet või on vajalik, et ta oleks visuaalselt tuvastatav abipolitseiniku vormiriietuse kaudu; 8 ) kanda tulirelva nähtaval kohal , kui ta kannab abipolitseiniku vormiriietust; 9 ) mitte kanda abipolitseiniku vormiriietust, relva ega lask e moona korrakaitseseaduse § 36 tähenduses joobeseisundis ; 10 ) mitte kasutada oma staatust eesmärgiga tekitada kahju teise isiku õigustele või hüvele või avalikele huvidele , mis on seadusega kaitstud ; 1 1 ) esitada isiku nõudmisel abipolitseiniku tunnistus või abipolitseiniku tunnistus koos ametimärgiga, kui ta kannab abipolitseiniku vormiriietust politsei tegevuses osaledes ; 1 2 ) esitada isikule abipolitseiniku tunnistus või abipolitseiniku tunnistus koos ametimärgiga, kui ta osaleb politsei tegevuses abipolitseiniku vormiriietuseta; 1 3 ) teavita d a Politsei- ja Piirivalveametit esimesel võimalusel , kui ta ei vasta käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud nõuetele ; 1 4 ) teavita d a viivitamata Politsei- ja Piirivalveameti kehtestatud korras Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud tulirelva või elektrišokirelva kasutamisest ; 1 5 ) jälgida , et abipolitseinikuna tegutsemine ei kahjusta tema tervist ega töövõimet. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 sätestatud abipolitseiniku vormiriietuse kandmise kohustusest võib ülesande täitmisel loobuda Politsei- ja Piirivalveameti põhjendatud otsusel, kui see on vajalik politsei tegevuses ülesande täitmise eesmärgi saavutamiseks. P olitsei välises tegevuses osaledes võib abipolitseinik oma vormiriietust kanda üksnes Politsei- ja Piirivalveameti loal . (3) Abipolitseinik võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 1 ja 1 2 nimetatud kohustuse täitmise edasi lükata, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks. ( 4 ) II ja III astme abipolitseinik, kes politsei tegevuses osaledes teenindab sündmuskohti või puutub kokku ekspertiisi- ja uuringuobjektidega , daktüloskopeeritakse ning temalt võetakse DNA-proov , et välistada ekspertiisi- ja uuringuobjektile abipolitseiniku jäetud jäl jed kooskõlas politsei - ja piirivalveseaduse § -s 45 1 ettenähtud korra ga . 4 . peatükk Abipolitseiniku rakendatavad meetmed ja vahetu sund 1. jagu Abipolitseiniku rakendatavad meetmed § 2 3 . Süütegude ennetamise meetmed Süütegude ennetamisel lähtub abipolitseinik korrakaitseseaduse § -s 18 loetletud ennetamise meetmetest. § 2 4 . Riikliku järelevalve meetmete kohaldamine (1) II ja III astme abipolitseinik võib politsei tegevuses osaledes kohaldada korrakaitseseaduse § - des 28, 30, § 32 lõi getes 1 – 5, 7, 8, §-des 37, 38, § 44 lõike 1 punktides 1, 3 ja 5, § 45 lõigetes 1, 3, 4 , § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2, § 47 lõike 1 punktides 1, 4 – 6, § -s 48, § 49 lõike 1 punktides 2 – 4 sätestatud riikliku järelevalve meetmeid käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. (2) II ja III astme abipolitseinik võib p olitsei tegevuses osaledes ainult politseiametniku korraldusel: 1) kohaldada korrakaitseseaduse § 31 lõigetes 1–3 , § 32 lõi getes 6 ja 9 , §-des 34, 39 , 41, 42, § 44 lõike 1 punktides 2, 4, 6, § 45 lõikes 5, § 46 lõike 1 punktides 3 – 6, 8 , § 47 lõike 1 punk t ides 2, 3, § 48 lõikes 3, § 49 lõike 1 punk t ides 1 ja 5 – 7 ning §-des 50 – 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid; 2 ) korrakaitseseaduse §-s 38 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel tuvastada alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga . ( 3 ) II ja III astme abipolitseinikul on politsei tegevuses osaledes keelatud : 1) korrakaitseseaduse § 45 lõikes 5 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel kasutada sundpeatamise vahendina tulirelva ; 2 ) korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel isiku kehaõõnsuste läbivaatus. (4) III astme abipolitseinikul on politsei tegevuses osaledes iseseisvalt keelatud : 1 ) korrakaitseseaduse § 50 lõike 1 punkti 3 alusel valdusesse siseneda ; 2 ) korrakaitseseaduse § 51 alusel valdust läbi vaadata. § 2 5 . Kinnipeetud isiku saatmine II ja III astme abipolitseinikul on õigus teostada kinnipeetud isiku saatmist politsei ja piirivalve seadus e § -s 7 41 sätestatud alusel ning korras. 2. jagu Vahetu sund § 2 6 . Vahetu sunni kohaldamine (1) II ja III astme a bipolitseinik võib politsei tegevuses osaledes käesoleva seaduse § 2 4 lõi getes 1 ja 2 nimetatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ning korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi. ( 2 ) II ja III astme abipolitseinikul on õigus politsei ülesandel kohaldada vahetut sundi politseiametniku korraldusel , kui see on vältimatult vajalik politseiametniku poolt riikliku järelevalve meetme kohaldamise eesmärgi saavutamiseks. (3) III astme abipolitseinikul on politsei tegevuses osaledes iseseisvalt keelatud kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduse § 41 lõikes 10 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamise l. § 2 7 . Abipolitseiniku erivahendite ja relvade loetelu (1) II ja III astme a bipolitseiniku erivahendid on Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud : 1) käerauad; 2) sidumisvahend; 3) tehniline tõke; 4) sõiduki sundpeatamise vahend; 5) eriotstarbeline valgus- ja heliseadeldis; 6) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend. (2) II ja III astme a bipolitseiniku relvad ning nende alaliigid on Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud : 1) tulirelv – püss, püstol, revolver; 2) gaasirelv – gaasipihusti; 3 ) külmrelv – kummi - või teleskoopnui; 4 ) pneumorelv ; 5) elektrišokirelv ; 6 ) harjutusrelv. § 2 8 . Käeraudade ja sidumisvahendi kasutamine (1) II ja III astme abipolitseinik võib isiku suhtes kasutada käeraudu korrakaitseseaduse § 79 lõikes 1 esinevate aluste olemasolul. (2) Kui käeraudade kasutamine ei ole võimalik, võib II ja III astme abipolitseinik kasutada sidumisvahendit, kui see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta kestvat füüsilist valu. § 2 9 . Elektrišokirelva kasutamine II ja III astme abipolitseinik, kes osaleb politsei tegevuses , võib isiku suhtes kasutada elektrišokirelva korrakaitseseaduse § -s 80 sätestatud alustel ning korras. § 30 . Tulirelva kasutamine (1) II ja III astme abipolitseinik , kes osaleb politsei tegevuses koos politseiametnikuga , võib isiku suhtes kasutada tulirelva korrakaitseseaduse § -s 81 sätestatud alustel ning korras . (2) III astme abipolitseinik , kes osaleb politsei tegevuses iseseisvalt , võib isiku suhtes kasutada tulirelva korrakaitseseaduse § 81 lõike 1 ja lõike 2 punktide 1 ja 2 sätestatud alustel ning korras . (3) III astme abipolitseinik , kes osaleb politsei tegevuses koos politseiametnikuga , võib politseiametniku korraldusel kasutada isiku suhtes püssi , kui esineb erakorraline vajadus tõrjuda vahetu kõrgendatud oh t . 3. j agu Abipolitseiniku le lubatud relva ja laskemoona käitlemine § 31 . Abipolitseinikule lubatud relva ja laskemoona käitlemine (1) Relva käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on abipolitseinikule lubatud relv a ja selle laskemoona väljastamine, hoidmine, kandmine, kasutamine , hooldamine , tagastamine ning edasitoimetamine . (2) Harjutusrelva käitlemisele kohaldatakse käesolevas seaduses tulirelvade käitlemise kohta kehtestatud nõudeid. (3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab korra, millega määratakse kindlaks II ja III astme abipolitseiniku le lubatud: 1) relva, laskemoona ja erivahendi väljastamine; 2 ) relva, laskemoona ja erivahendi käitlemi se nõuded ; 3 ) relva, laskemoona ja erivahendi üle arvestuse pidami ne ; 4 ) relva, laskemoona, erivahendi ja nende hoiutingimuste kontroll ; 5 ) elektrišoki- ja tulirelva kandmise õiguse andmi ne ning kehtetuks tunnistami se täpsem kord ; 6 ) elektrišoki- ja tulirelva kandmise õiguse peatami se või peatumi se täpsem kord ; 7 ) elektrišoki- ja tulirelva kandmise õiguse taastami s e või taastumi se täpsem kord . § 3 2 . Abipolitseinikule elektrišoki - ja tulirelva kandmise õiguse andmine Elektrišoki- ja tulirelva kandmise õiguse võib anda Politsei - ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametnik u otsusega I I ja II I astme abipolitseinikule : 1) kelle terviseseisund ei välista elektrišoki- ja tulirelva kandmise õigus t ; 2) kes on läbinud vastavat liiki relvale ettenähtud väljaõppe ; 3) kelle suhtes ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annavad alust eeldada, et ta ei sobi relva omama enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu. § 3 3 . Abipolitseiniku elektrišoki- ja tulirelva kandmise õiguse peatamine , peatumine ning kehtetuks tunnistamine ( 1 ) II ja III astme abipolitseiniku elektrišoki- või tulirelva kandmise õigus peatatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega juhul, kui : 1) abipolitseinik võib olla tervis e seisundis, mis takistab tal kanda elektrišoki- või tulirelva või mis on ohtlik abipolitseinikule endale või teisele isikule; 2) abipolitseiniku elektrišoki- või tulirelva käsitsemine on ohtlik abipolitseinikule endale või teisele isikule . (2) II ja III astme a bipolitseiniku elektrišoki- või tulirelva kandmise õigus peatub , kui: 1 ) abipolitseinik ei soorita käesoleva seaduse § 1 6 lõike s 4 nimetatud lask etesti kalendriaasta jooksul; 2 ) abipolitseiniku staatus on peatatud . ( 3 ) II ja III astme abipolitseiniku õigus kanda elektri šoki - või tulirelva tunnistatakse kehtetuks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega juhul, kui: 1) abipolitseinikul on püsiv terviseseisund, mis välistab elektrišoki- ja tulirelva kandmise õiguse ; 2 ) abipolitseiniku staatus lõp p e b . § 34 . Abipolitseinikule lubatud t ulirelva ja laskemoona kandmine ning nende hoidmine elu- või asukohas (1) Tulirelva ja laskemoona kandmi n e käesoleva seaduse tähenduses on tulirelva ja laskemoona kaasas kandmi ne väljaspool selle hoiukohta. (2) II ja III astme abipolitseinik võib kanda tulirelva ja laskemoona : 1) politsei tegevuses osaledes ja väljaõppes; 2) politsei tegevusse või väljaõppesse minnes ja sealt tulles. ( 3 ) II ja III astme a bipolitseinik ul , kellele on käesoleva seaduse § 32 alusel antud tulirelva kandmise õigus, on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega lubatud hoida tulirelva ja laskemoona abipolitseiniku elu- või asukohas. Sellisel juhul peab tagama tulirelva ja laskemoona säilimise nii, et on välistatud nende sattumine kõrvalise isiku kätte. Kui a bipolitseiniku elu- või asukoh t muutu b, on abipolitseinik kohustatud viivitamata sellest teavitama Politsei- ja Piirivalveametit. (4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib kehtestada lisanõudeid tulirelva ja laskemoona hoidmisel e abipolitseiniku elu- või asukohas. § 35 . Abipolitseinikule lubatud tulirelva ja laskemoona edasitoimetamine (1) Tulirelva ja laskemoona edasitoimetami ne käesoleva seaduse tähenduses on selle transport ühest kohast teise ilma eesmärgita tulirelva ja laskemoona vahepeal kasutada. (2) Tulirelva ja laskemoona edasitoimetamisel peab II ja III astme abipolitseinik tagama tulirelva säilimise ning välistama sellele kõrvalise isiku juurdepääs u. Edasitoimetatav tulirelv peab olema tühjaks laetud ning pakitud viisil, mis välistab relva kohese kasutuselevõtu. (3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib kehtestada lisanõudeid abipolitseiniku poolt tulirelva ja laskemoona edasitoimetamise le. 5. peatükk Kriisirolliga abipolitseinik § 3 6 . Abipolitseinikule k riisirolli määramine (1) Politsei- ja Piirivalveamet võib määrata kriisirolli abipolitseinikule (edaspidi kriisirolliga abipolitseinik ), kes on andnud nõusoleku toetada politseid kriisiolukorras (edaspidi kriisi lahendamine ). (2) Kriisirolliga abipolitseinik on abipolitseinik, kelle ülesan ne on toetada politseid kriisi lahendamise ajal käesoleva seaduse § 4 lõi gete 1 – 3 kohaselt. (3) Kriisirolli ei saa määrata abipolitseinikule, kes on riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht ). (4) Politsei- ja Piirivalveametil on enne abipolitseinikule kriisirolli määramist ning enne kriisirolli jätkumist käesoleva seaduse § 3 7 lõike 3 alusel õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale. § 3 7 . Kriisirolli võtnud abipolitseiniku staatuse erisus (1) Kriisirolliga abipolitseinikku ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. ( 2 ) Kui kriisirolliga abipolitseinik nimetatakse sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus, peatub tema kriisirolliga abipolitseiniku staatus. Sellisel juhul esitab kriisirolliga abipolitseinik esimesel võimalusel s taatuse peat a miseks Politsei- ja Piirivalveametile vastava avalduse. Peatatud kriisirolliga abipolitse i nik võib jätkata talle käesoleva seadusega ettenähtud ülesan nete täitmist . (3) Kriisirolliga abipolitseiniku staatus jätkub, kui isik vabastatakse riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohalt või sõjaaja ametikohalt või tema ameti- või töökohta ei loeta enam riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks. Staatuse jätkamiseks esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile vastava avalduse. § 3 8 . Kriisirolliga abipolitseiniku töö- või teenistussuhte erisus (1) Kriisirolliga abipolitseinikul on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja heaks , kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. (2) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga abipolitseiniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ja ta on ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest , kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst keeldumise avalduse ja ametnik esitab avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse. (4) Kriisirolliga abipolitseinikule, kes osaleb kriisi lahendamises, võib maksta hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk. (5) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamise tõttu kahju, mis on seotud saamata jäänud tulu ga , võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist. § 3 9 . Kriisirolliga abipolitseiniku kaasamine politsei tegevusse (1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega kriisirolliga abipolitseiniku kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendri päevaks. ( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saabumisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle. Kui kriisirolliga abipolitseiniku kaasamine kriisi lahendamis se on endiselt vajalik , määrab Vabariigi Valitsus korraldusega uue tähtaja, mis ei või olla pikem kui 30 kalendripäeva . ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse: 1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga abipolitseinik kaasatakse; 2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või arvu ülempiir; 3) kaasamise tähtaeg; 4) territoorium, kus ülesannet täidetakse; 5) vajaduse korral muud andmed. § 40. Abipolitseiniku vabastamine k riisirollist (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega vabastatakse abipolitseinik kriisirollist, kui ta: 1) esitab sellekohase avalduse; 2 ) ei täida käesoleva seaduse § 1 6 lõikes 6 sätestatud väljaõppe koh us tust ; 3) ei osale mõjuva põhjus e ta käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 n imetatud juhul kaasamise korral politsei tegevus es . (2) Kriisirollist vabastatud abipolitseinikul on kohustus esimesel võimalusel tagastada Politsei- ja Piirivalveametile talle kriisi lahendamiseks väljastatud vara, relvad ning erivahendid. 6 . peatükk Abipolitseiniku h üved ja tagatised § 41 . Abipolitseiniku ergutamine Silmapaistvate teenete eest võib abipolitseinikku ergutada politsei ja piirivalve seaduse 5. peatüki 8. jaos sätestatud korras ning Politsei- ja Piirivalveametile antud õiguste ja kohustuste osas . § 4 2 . Kulude hüvitamine (1) Politsei- ja Piirivalveamet võib hüvitada abipolitseinikule vajalikud kulud seoses abipolitseiniku : 1) osalemisega politsei tegevuses ; 2) tervisekontrolliga ; 3 ) väljaõppega; 4 ) välislähetusega . (2) Politsei- ja Piirivalveameti hüvitatavate kulude liigid ning hüvitiste suuruse määramise ja maksmise korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. ( 3 ) Kokkuleppel Politsei- ja Piirivalveametiga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud hüvitada kohalik omavalitsus. § 4 3 . Tasustamata lisapuhkuse hüvitamine abipolitseinikule (1) A bipolitseinikul on õigus saada tööandjalt tasustamata lisapuhkust kalendriaastas : 1) väljaõppes osalemise ajaks kuni 15 kalendripäeva ; 2) politsei ja piirivalve seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud juhtudel abipolitseiniku ülesannete täitmiseks kuni 30 kalendri päeva. (2) Abipolitseinik esitab tööandjale Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisapuhkuse saamiseks mõistliku aja jooksul enne väljaõppele või ülesande täitmisele asumise aega. (3) Politsei- ja Piirivalveamet võib maksta abipolitseinikule tema kirjalikul taotlusel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud lisapuhkuse eest hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse abipolitseiniku kuue kuu keskmine palk või töötasu, mida maksab talle tema tööandja. Hüvitise ülempiir on Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. § 4 4 . Varalise kahju hüvitamine (1) Politsei tegevuses osalemisel abipolitseinikule või käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud isikutele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. Politsei- ja Piirivalveametil on tagasinõudeõigus süüdioleva isiku suhtes, kes vastutab kahju põhjustamise eest, mille tõttu tekkis abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele otsene varaline kahju . Kahjust arvatakse maha hüvitis, mida on maks nud kindlustusandja d sama kindlustusjuhtumi eest , või toetus või hüvitis, mida on maksnud riik või kohaliku omavalitsuse üksus abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele. (2) Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . (3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui abipolitseinik on politsei tegevuses osalemisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsese varalise kahju saamisel: 1) pannud toime süüteo, mis on põhjuslikus seoses otsese varalise kahju saamisega; 2) pannud toime enesetapu või enesetapukatse; 3) pannud toime enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusseisundiga ega ole tulenenud teiste isikute õigusvas t ase st käitumisest; 4) korrakaitseseaduse § 3 6 tähenduses joobeseisundis. § 4 5 . Hüvitis abipolitseiniku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral (1) Kui abipolitseinik hukkub või sureb politsei tegevuses osalemise ga seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele, registreeritud elukaaslasele, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist. (2) Kui abipolitseinikul tuvastatakse abipolitseiniku politsei tegevuses osalemisega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu osaline või puuduv töövõime või ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, makstakse talle hüvitist . (3) Kui abipolitseinik on saanud viga või haigestunud seoses politsei tegevuses osalemisega tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, kannab tema ravi- ja ravimikulud Politsei- ja Piirivalve amet ulatuses, mida ei hüvitata Tervisekassa eelarve kaudu . ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 – 3 nimetatud juhtudel makstakse hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtud hüvitise maksmisel avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 49 1 sätestatud juhtudel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse abipolitseiniku keskmine palk või töötasu, mida maksis või maksab talle tema tööandja. Hüvitise ülempiir on kolmekordne Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk. ( 6 ) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud abipolitseiniku palk või töötasu on väiksem kui politseiametniku madalaima põhipalgavahemiku madalaim määr, võetakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitiste maksmisel aluseks politseiametniku madalaima põhipalgavahemiku madalaim määr. ( 7 ) Kui politsei tegevuses osalev abipolitseinik hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal ei töötanud, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töötasu alammäär. ( 8 ) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu. 7 . peatükk Abipolitseiniku distsiplinaar- ja varaline vastutus § 4 6 . Abipolitseiniku distsiplinaarvastutus (1) Distsiplinaarsüütegu käesoleva seaduse tähenduses on abipolitseiniku kohustuste süüline rikkumine. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud distsiplinaarmenetlusele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Distsiplinaarkaristused on: 1) kirjalik noomitus ; 2) abipolitseiniku staatusest vabastamine. § 4 7 . Abipolitseiniku varaline vastutus (1) Kui abipolitseinik on abipolitseiniku kohustuse süülise rikkumisega tekitanud Politsei- ja Piirivalveametile varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud ulatuses. (2) Kui kahju on tekitanud mitu isikut ühise tegevuse või tegevusetuse käigus , vastutab iga isik oma süüle vastavas ulatuses. (3) Kui abipolitseinik on abipolitseiniku kohustust rikkunud tahtlikult, vastutab ta tekkinud kahju eest täies ulatuses. Kui kahju ei ole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis ületada kuuekordset kahju tekitamise kuule eelnenud Statistikaameti avaldatud viimast kuu keskmist brutopalka. ( 4 ) Kui abipolitseinik on kohustust rikkunud hooletuse või raske hooletuse tõttu, vastutab ta tekkinud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse: 1) süü vormi; 2) talle antud juhiseid; 3) tema teadmisi ja oskusi; 4) abipolitseinikuks oleku aega; 5) varasemat abipolitseiniku käitumist politsei tegevuses; 6) Politsei- ja Piirivalveameti võimalusi kahju vältida. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud kahju hüvitamise korrale kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 81. 8 . peatükk Abipolitseiniku astme ülendamine ja alandamine ning staatuse peatamine ja staatusest vabastamine § 4 8 . Abipolitseiniku astme ülendamine (1) Abipolitseiniku astme ülendamine on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega abipolitseinikule senisest kõrgema astme andmine. (2) I astme abipolitseinik ülendatakse II astme abipolitseinikuks , kui ta vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 või 3 nimetatud nõuetele. (3) II astme abipolitseinik u võib ülendada III astme abipolitseinikuks , kui ta vastab käesoleva seaduses § 5 lõikes 4 või 5 nimetatud nõuetele. (4) Abipolitseiniku astet ei ülendata , kui tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. § 4 9 . Abipolitseiniku astme alandamine (1) Abipolitseiniku astme alandamine on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega abipolitseinikule senisest madalama astme andmine. (2) II astme abipolitseinik alandatakse I astme abipolitseinikuks , kui ta ei soovi politsei tegevuses osaleda II või III astme abipolitseinikuna ja on esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastava avalduse . (3) III astme abipolitseinik alandatakse II astme abipolitseinikuks , kui ta: 1) ei ole täitnud käesoleva seaduse § 16 lõikes 6 nimetatud kohustust; 2) ei soovi politsei tegevuses osaleda III astme abipolitseinikuna ja on esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastava avaldus e . (4) III astme abipolitseinik alandatakse I astme abipolitseinikuks , kui ta ei soovi politsei tegevuses osaleda II astme abipolitseinikuna ja on esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastava avalduse . § 50 . Abipolitseiniku staatuse peatamine (1) Abipolitseiniku staatus peata ta kse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega, kui abipolitseinik : 1 ) on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav ; 2 ) on esitanud sooviavalduse abipolitseiniku staatuse peatamiseks . (2) Abipolitseiniku staatuse võib peatada Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega : 1 ) käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud alusel tervisekontrolli suunamisel ; 2) käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud distsiplinaarmenetluse ajaks. ( 3 ) Abipolitseinikul s taatuse peatumise ajal : 1) on keelatud osaleda politsei tegevuses või tegutseda muul viisil Politsei- ja Piirivalveameti nimel; 2) on keelatud kasutada abipolitseiniku tunnistust, ametimärki ja abipolitseiniku vormiriietust , välja arvatud õppes osalemisel ; 3) on kohustus tagastada talle väljastatud vara, relvad ja erivahendid , välja arvatud õppes osalemise ajaks; 4) ei ole kohustust läbida talle ettenähtud õpet ega sooritada arvestusi; 5) ei ole kohustust läbida perioodilist tervisekontrolli; 6) ei ole kohustust täita kehalise ettevalmistuse nõudeid. § 51 . Abipolitseiniku staatusest vabastamine (1) Abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku s t aatusest Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega: 1) kui abipolitseinik esitab sellekohase avalduse; 2) kui abipolitseiniku suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toime pandud kuriteo eest; 3) kui abipolitseinikule on määratud käesoleva seaduse § 4 6 lõike 3 punktis 2 nimetatud distsiplinaarkaristus; 4 ) abipolitseiniku surma korral. ( 2 ) Abipolitseiniku võib vabastada abipolitseiniku staatusest Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega , kui abipolitseinik : 1) ei vasta käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud nõuetele; 2 ) ei täida käesoleva seaduse §-s 1 6 nimetatud kohustust . 9 . peatükk Vastutus § 5 2 . Abipolitseiniku vormiriietuse, tunnistuse ja ametimärgi ebaseaduslik kasutami ne Abipolitseiniku vormiriietuse , tunnistuse ja ametimärgi ebaseadusliku kasutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. § 5 3 . Politsei- ja Piirivalveameti poolt abipolitseinikule väljastatud relva ning laskemoona kandmi n e joobeseisundis Politsei- ja Piirivalveameti poolt abipolitseinikule väljastatud relva ja laskemoona kandmise eest korrakaitseseaduse § 36 tähenduses joobeseisundis karistatakse rahatrahviga kuni 2 00 trahviühikut või arestiga. § 5 4 . Politsei- ja Piirivalveameti poolt abipolitseinikule väljastatud relva ning laskemoona ebaseaduslik kandmine väljaspool politsei tegevu ses või väljaõppes osalemist Politsei- ja Piirivalveameti poolt abipolitseinikule väljastatud relva ning laskemoona ebaseaduslik u kandmise eest väljaspool politsei tegevuses või väljaõppes osalemist karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. § 5 5 . Menetlus Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet. 10 . peatükk Rakendussätted 1. jagu Ü leminekusätted ja järelhindamine § 5 6 . Üleminekusätted (1) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib e nne käesoleva seaduse jõustumist , kas abipolitseinikuks nimetatud isik vasta b käesoleva seaduse § - s 5 sätestatud nõuetele . (2) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse abipolitseinikuks nimetatud isik, kelle pädevus piirdub politsei abistamisega süüteoennetuses korrakaitseseaduse §-s 18 sätestatud alustel I astme abipolitsein iku na, välja arvatud juhul, kui ta ei esita Politsei- ja Piirivalveametile enne seaduse jõustumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldust, milles ta loobub I astme abipolitseiniku staatusest. (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist abipolitseinikuks nimetatud isikule antakse käesoleva seaduse jõustumise hetkel I astme abipolitseiniku staatus , kui ta: 1) soovib politsei tegevuses osaleda II astme abipolitseinikuna, kuid ei vasta käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud nõuetele; 2) ei soovi politsei tegevuses osaleda II astme abipolitseinikuna ja on esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastava avalduse . ( 4 ) Enne käesoleva seaduse jõustumist abipolitseinikuks nimetatud isik, kes soo vib politsei tegevuses osaleda käesoleva seaduse jõustumise hetkel II astme abipolitseinikuna, peab : 1 ) läbima enne käesoleva seaduse jõustumist õppe, mis tagab tema vastavuse II astme abipolitseiniku väljaõppe nõuetele; 2) peab viima oma haridustaseme vastavusse käesoleva seaduse jõustumise hetkel kehtinud nõuetega hiljemalt 2032. aasta 4 . septembriks , kui ta ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 1 sätestatud nõudele. ( 5 ) Enne käesoleva seaduse jõustumist peab abipolitseinik, kellele on antud ülesan d e iseseisvalt täitmise pädevus ja kes soovib osaleda politsei tegevuses III astme abipolitseinikuna , läbi ma enne käesoleva seaduse jõustumist III astme abipolitseiniku väljaõppe , mis tagab tema vastavuse III astme abipolitseiniku väljaõppe nõuetele. (6) Enne käesoleva seaduse jõustumist nimetatakse abipolitseinik, kellele on antud ülesande iseseisvalt täitmise pädevus ja kes soovib osaleda politsei tegevuses III astme abipolitseinikuna ning kes ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut, II astme abipolitseiniku ks, kui ta vastab käesolevas seaduses sätestatud II astme abipolitseiniku nõuetele. ( 7 ) Enne käesoleva seaduse jõustumist abipolitseinikuks arvatud isik, kes soovib osaleda politsei tegevuses abipolitseinikuna, peab täitma kutsesobivuse nõuded hiljemalt 2029. aasta 4 . septembriks . (8) Kui abipolitseinik on enne käesoleva seaduse jõustumist läbinud õppe, mis vastab käesoleva seaduse § 15 lõi ke s 2 nimetatud õppe sisule ja mahule, siis loetakse käesolevas seaduses II astme abipolitseiniku väljaõppe läbimise nõue osaliselt või täielikult täidetuks. ( 9 ) Kui abipolitseinik on läbinud tervisekontrolli enne käesoleva seaduse jõustumist , kehtib tema tervisetõend selle kehtivusaja lõpuni. § 57. Abipolitseiniku regulatsiooni järelhindamine Siseministeerium analüüsib hiljemalt 2030. aasta 11 . septembriks regulatsiooni eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju ning vajaduse korral esitab ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. 2. jagu T eiste seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 58 . Alkoholiseaduse muutmine Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 49 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „politseiametnik“ sõnadega „ja abipolitseinik“; 2) paragrahvi 49 1 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „Politseiametnik“ sõnadega „ja abipolitseinik“; 3) paragrahvi 52 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „Politseiametnikul“ sõnadega „ja abipolitseinikul“; 4) paragrahvi 52 1 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–9 sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka kontrolltehingut tegev ale ametiisikule, kes võib olla politsei ülesandeid täitev abipolitseinik.“. § 59 . Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkti 17 täiendatakse pärast sõna „Politsei - ja Piirivalveametil“ tekstiosaga „ abipolitseiniku seaduse § -s 5 , “. § 60 . Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduse § 126 lõikes 1 asendatakse arv „12“ tekstiosaga „§ -des 32 ja 33“ . § 6 1 . Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduse § 148 lõi get 2 1 ja § 161 lõi get 2 täiendatakse pärast sõna „politseiametniku“ sõnaga „, abipolitseiniku“. § 62. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 pun k t is 26 5 asendatakse tekstiosa „§ 42 1 lõikes 1 ja § 42 3 lõikes 3“ tekstiosaga „§ 36 lõikes 1 ja § 37 lõikes 3“ . § 6 3 . Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduse § 77 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Politseiametnik“ sõnadega „ja abipolitseinik“. § 6 4 . Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 45 1 pealkirja ja lõigetes 1 , 1 1 , 3 ning 5 t äiendatakse pärast sõna „politseiametniku“ sõnadega „ja abipolitseiniku“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 45 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt : „(4) Politseiametniku ja abipolitseiniku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest kolme aasta möödumisel politseiametniku politseiteenistusest vabastamisest või abipolitseiniku staatusest vabastamisest arvates. Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest politseiametniku või abipolitseiniku andmed riiklikest registritest kustutada.“; 3) paragrahvi s 108 15 asendatakse tekstiosa „38 ja 39“ tekstiosaga „ 4 4 ja 4 5 “. § 6 5 . Päästeseaduse muutmine Päästeseaduse § 38 2 lõike 3 punkti 2 muudetakse ja arv „12“ asendatakse arvuga „32“. § 6 6 . Relvaseaduse muutmine Relvaseaduse § 35 lõike 10 punkti 2 muudetakse ja arv „12“ asendatakse arvuga „32“. § 6 7 . Riigipiiri seaduse muutmine Riigipiiri seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis, välja arvatud §-s 9 7 , asendatakse sõna „politsei“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 11 lõikeid 4 ja 5 täiendatakse pärast sõna „politseiametniku“ sõnadega „või abipolitseiniku“; 3) paragrahvi 11 4 täiendatakse lõigetega 1 3 –1 5 järgmises sõnastuses: „(1 3 ) Piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel võib abipolitseinik kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 45–49 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras , arvestades abipolitseiniku seaduses sätestatud erisusi . (1 4 ) Piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel võib abipolitseinik välismaalase kinni pidada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alusel ja korras. (1 5 ) Abipolitseinik võib piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ja kasutada erivahendit või relva abipolitseiniku seaduses sätestatud alusel ja korras.“. § 6 8 . Tubakaseaduse muutmine Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 32 punkti 6, § 33 lõi get 3 ning § 33 1 lõi get 4 täiendatakse pärast sõna „politseiametnik“ sõnadega „ja abipolitseinik“; 2) paragrahvi 33 2 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–9 sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka kontrolltehingut tegev ale ametiisikule, kes võib olla politsei ülesandeid täitev abipolitseinik.“. § 69. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkti s 12 asendatakse arv „38“ arvuga „45“. § 70 . Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduse § 156 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „politseiametnikul“ sõnaga „ , abipolitseinikul“. § 71 . Abipolitseiniku seadus e kehtetuks tunnistamine Abipolitseiniku seadus tunnistatakse kehtetuks. 3. jagu Seaduse jõustumine § 72 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 202 7 . aasta 4 . septembril . (2) Käesoleva seaduse § 56 jõustub üldises korras . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 2025 ______________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025 Kooskõlastustabel Märkuse esitaja/ märkuse sisu Märkusega arvestamine /mittearvestamine Haridus- ja Teadus ministeerium : õigus poliitika osakonna õigusnõunik Mattias Suumann (tel: 735 0576 ; e-post [email protected] ) Haridus- ja Teadusministeeriumile on esitatud kooskõlastamiseks abipolitseiniku seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Täname võimaluse eest arvamust avaldada ning kooskõlastame selle alltoodud märkustega. Ülesannete olulisuse tõttu ei peaks Politsei- ja Piirivalveameti põhifunktsioonide katmisel lootma abipolitseinike jt vabatahtlike suuremale kaasamisele. Abipolitseinike õiguste ulatusliku laiendamise asemel on struktuurseks lahenduseks peamisele probleemile kooseisuliste teenistujate ja täidetavate ülesannete kooskõlla viimine. Politsei- ja Piirivalveameti (ameti) ülesanded peavad olema täidetud ka olukorras, kus vabatahtlikud ei saa või ei soovi või ei suuda oskuste puudumise tõttu ametit aidata. Lisaks ameti toimekindlusele on abipolitseinike puhul olemuslikud küsimused seotud väljaõppe ning vastutusega. Teoreetiliselt on kõikidele abipolitseinikele võimalik anda politseiametnikega võrdväärne väljaõpe, kuid vastutuse reguleerimisel põrkume vältimatult tasustamata vabatahtlikkusele ning ka riigivastutuse seaduse paragrahvis 13 nimetatud õigluse põhimõttele ning tegutsemisel tekkivate õiguslike tagajärgede seaduslikkusele. Arvestatud. Abipolitseinikele hakkab kohalduma ka distsiplinaarvastutus ning abipolitseinikud ei hakka asendama politseid, vaid ainult toetavad neid nende ülesannete täitmisel. Lapsed on erilist kaitset vajav grupp. Abipolitseinikule laste kinnipidamise ja toimetamise õiguse eeldusena näeme hädatarvilikuna vastavat varasemat väljaõpet, näiteks pedagoogilist haridust. Õigusselguse huvides on lubamatu olukord, kus osal abipolitseinikest on õigus lapsi kinni pidada ning toimetada (nt õpetaja, kes tegutseb abipolitseinikuna) ning ülejäänutel mitte. Kui ei ole tagatud kõikide abipolitseinike piisav väljaõpe lastega tegelemisel, ei ole asjakohane laste osas abipolitseinike õiguseid laiendada. Arvestatud . Väljaõppe osas on võimalik põhjalikumalt anda abipolitseinikule ka vastavad teadmised, puudub vajadus pedagoogilise hariduse omandamiseks. Me ei toeta abipolitseinike õiguste laiendamist ka teisteks suure mõjuga tegevusteks: andmekogudele ligipääsu võimaldamist (eraelu puutumatus), sõiduki sundpeatamine (kõrge riskiastmega tegevus), joobe tuvastamine (karistusõiguslikud järelmid), valdusse sisenemine (kodu puutumatus). Samuti eriolukorra või erakorralise seisukorra ajaks abipolitseinikele antud õiguste laiendamist väljapoole nimetatud erikordasid. Tavapärasest suuremad õigused tulenevad erikorra ajal olevatest erilistest asjaoludest. Võetud teadmiseks. Kultuuriministeerium Kooskõlastatud Sotsiaalministeerium : õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (e-post: [email protected] ) Täname, et olete esitanud kooskõlastamiseks abipolitseiniku seaduse väljatöötamise kavatsuse (VTK). Leiame, et VTK toob endaga kaasa palju positiivseid muudatusi. Toetame VTK-s toodud üldist eesmärki, et plaanis on laiendada abipolitseinike rolli ja pädevust Politsei ja Piirivalveameti (PPA) abistajana, sh suurendada PPA võimekust kriisides toime tulla. Soovime välja tuua mõned aspektid: 1. Arvestades isikuvastaste vägivallakuritegude ja eriti lähisuhtevägivalla levimust Eestis1 , peame oluliseks rõhutada, et abipolitseinikuks saamise tingimuste muutmine ja rolli suurendamine peab käima käsikäes nende ettevalmistuse tagamisega. Ka VTK-s viidatakse uuringule, mille järgi keskmiselt neli abipolitseinikku kümnest ei pea väljaõpet piisavaks. Seega palume silmas pidada abipolitseinike ja vabatahtlike koolitamise olulisust vägivalla eri vormide, eriti seksuaalvägivalla ja lähisuhtevägivalla teemadel, et nad oskaksid kannatanuid õigesti kohelda ja sobivaid abimeetmeid ning toetust pakkuda. Oluline on, et abipolitseinikud ja politsei vabatahtlikud saavad selged suunised vastavate koolituste läbimiseks. Näiteks on Sotsiaalkindlustusametil valminud e-kursused traumateadliku kohtlemise ja lähisuhtevägivalla ning psühholoogilise esmaabi teemadel neid kursuseid saab läbida tasuta ja endale sobival ajal. Arvestatud . Abipolitseinike väljaõppes on võimalik nimetatud teemasid põhjalikumalt käsitleda. 2. Palume VTK-s kirjeldatud lahendused ühtlustada Riigikantselei koostatud tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõus toodud lähenemistega. Nimelt tuleks VTK-s arvesse võtta seda, et isikud, kes töötavad töö- või ametikohtadel, mis on seotud tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõus toodud elutähtsate teenuste, KOV kohustuslike sotsiaalteenuste või tulevikus Vabariigi Valitsuste poolt määratletud riiklike kriisülesannetega korraldamisega, võivad küll olla samal ajal abipolitseinikud, kuid kriisi ilmnedes oleksid kohustatud siiski jääma enda töö- või teenistuskohta. Vastasel juhul on küll PPA mehitatud, kuid muud töö- ja teenistuskohad mitte. Arvestatud . Kriisirolli saavad võtta ainult need abipolitseinikud, kes ei ole riigikaitselise töökohustusega või nimetatud sõjaaja ametikohale. 3. Tunnustame, et VTK ettepanekutel on positiivne mõju kiirabile ja laiemalt tervishoiusüsteemile, eelkõige peatükis 2.5 välja toodud regulatiivsete võimaluste kaudu. Iseseisva pädevusega abipolitseinike ehk IPAP-ide pädevuse laiendamine lihtsustab märkimisväärselt koostööd kiirabi ja politsei vahel, sest IPAP-idel tekib võimalus teostada mitmeid toiminguid, mida kiirabi ootab politseiametnikult teda väljakutsele kaasates. IPAP-ide pädevuste laiendamine tähendab, et suurem arv patrulle piirkonnas sobivad täitma kiirabi poolt oodatavat ülesannet ja politseiabi kättesaadavus kiirabile paraneb. Turvakontrolli läbiviimise õiguse andmisel IPAP-ile on positiivne mõju koostööle kiirabiga, sest sellega tagatakse, et IPAP-i poolt kiirabile üleantav isik on kiirabi- ja edaspidi haiglatöötajatele ohutu, tal ei ole kaasas keelatud või ohtlikke esemeid. VTK-s loetletud juhtumite hulgas, mille korral turvakontroll on võimalik, ei ole kahjuks aga ettenähtud kiirabile üleandmise stsenaariumi – palume kaaluda selle lisamist. Leiame, et kehtiv õigus ei luba IPAP-i kaasamist kiirabi väljakutsele, mille käigus on vaja aidata kiirabil transportida agressiivset ning oma terviseseisundist tulenevalt endale või teistele ohtlikku isikut (üldjuhul vaimne häire või narkojoove) tervishoiuteenuste osutaja juurde (haiglasse). See oleks aga väga vajalik ning palume kaaluda selle võimaluse lisamist. Võetud teadmiseks . Nõustume, et koostöö politsei ja kiirabi vahel on väga oluline ning IPAP-ide kaasamine võib mitmes olukorras seda toetada. Samas rõhutame, et eelnõu järgi on abipolitseinikud jätkuvalt politsei abistajad ning nende pädevuste laiendamist iseseisvale kaasamisele kiirabi väljakutsetel ei ole kavas ette näha. Abipolitseinike roll ja õigused jäävad politseitöö toetamise raamidesse. 4. Palume kaaluda võimalust kaasata abipolitseinikke teiste valdkondade töösse hädaolukorras või eriolukorras. Tervishoiuvaldkonnas on arutatud COVID-19 kriisi käigus, et suurema epideemia või muu tervishoiualase hädaolukorra korral võib võimekuse tõstmiseks tekkida suurem vajadus kiirabipersonali järele. Näiteks alarmsõidukijuhtimise õigust omavad isikud teistest valdkondadest (nt politsei) sobiksid kriisiolukorras kiirabi autojuhiks. Sellist kogemust Eestis ei ole veel olnud: tegemist on teoreetilise vajadusega ja usume, et ka teistes hädaolukorra lahendamisega seotud asutustes võib tekkida vajadus kaasata abipolitseinikke spetsiifiliste tegevuste täitmiseks. Mõistame, et tegevus on mõeldav üksnes olukorras, kui PPA-l on tulenevalt oma tööülesannete mahust võimalik pakkuda täiendavat personali abipolitseinike näol teisele valdkonnale. Võetud teadmiseks . Mõistame hästi, et kriisiolukordades võib tekkida vajadus täiendavate ressursside järele ka väljaspool politseitööd. Samas on oluline rõhutada, et abipolitseinikud on eelnõu kohaselt loodud toetama politsei tegevust ning nende kaasamine teiste valdkondade ülesannetesse ei ole praegu plaanis. Häda- ja eriolukordades toetub riik terviklikule kriisijuhtimise süsteemile, kus erinevatel ametitel ja vabatahtlikel on oma rollid. Abipolitseinike panus jääb keskenduma politsei ülesannete täitmisele ja siseturvalisuse tagamisele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium : Kerli Zirk ( tel: 54760 963; e-post: [email protected] ) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastab abipolitseiniku seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse järgmiste märkustega: 1) Soovime rõhutada, et abipolitseinike pädevuse suurendamisega (näiteks täiendavate õiguste andmine isikute kinnipidamisel, piirikontrolli teostamisel, migratsioonijärelevalves), samuti iseseisva pädevusega abipolitseinike pädevuste suurendamisega (näiteks täiendavate õiguste andmine isikusamasuse tuvastamisel, isiku kainenema toimetamisel) suureneb abipolitseinike kui vabatahtlike vastutus ning sellest tulenevalt on oluline abipolitseinike piisav väljaõpe. Nii korrakaitse kvaliteedi kui abipolitseinike õiguste kaitse tagamiseks on oluline, et abipolitseinike koolitamiseks on ette nähtud piisav ja tõhus süsteem, kuivõrd vabatahtlikele ei kohaldu näiteks töölepingu seadusest tulenev koolituse regulatsioon (nt töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 5), aga samal ajal kaasneb abipolitseinike ülesannete täitmisega suur vastutus. Vastutus peab olema selgemalt piiritletud. Väljatöötamiskavatsuse kolmandas peatükis viitate Sisekaitseakadeemia ja PPA rollile koolitussüsteemi arendamisel, kuid jääb ebaselgeks, kuidas ja mis mahus ning kui tihti seda on planeeritud ellu viia. Mööname, et tegemist on alles väljatöötamiskavatsusega, kuid arvamuse avaldamiseks on vajalik indikatiivne arusaam, millises mahus, vormis ja kui sagedaste koolitustega soovitakse tulemus saavutada. Samal ajal olete välja toonud uued pädevused, mida tõsta, ehk õpiväljundite alusel oleks võimalik koolitusmahtu mudeldada. Arvesatud . Eelnõuga on kavandatud abipolitseinike väljaõpe süsteemsemaks ja mahukamaks. Samuti on loodud võimalus abipolitseiniku distsiplinaarvastutusele võtmiseks. 2) Juhime tähelepanu, et tervisekontrolli sageduse nõuete ühtlustamine on oluline ja soovitame seda eelnõu puhul kaaluda. Abipolitseiniku töökeskkond on oma ohutegurite ja riskide poolest erinev sellest, millega abipolitseinik puutub kokku oma põhitööd tehes (nt kontoritöö). Kui abipolitseinik külastab töötervishoiuarsti oma põhitööandja poolt (nt kontoritöö), jäävad sellisel juhul hindamata politseiametis esinevad ohutegurid ja terviseriskid. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu ja regulaarselt hinnata abipolitseiniku tööga seonduvaid riske ja mõju tervisele. Vanusest tulenevalt võib riskide mõju tervisele 2 (2) suureneda. Kuivõrd politseinikele ja abipolitseinikele mõjuvad samad ohutegurid, oleks mõistlik nende tervisekontrollide nõuded ja sagedused ühtlustada. Võetud teadmiseks . Kaalume määruse koostamisel. 3) Üldise märkusena toome välja, et VTK mõjude hindamise peatükk (12) vajab ühtlustamist, sisulisemat analüüsi ning suuremat seostamist kogu dokumendiga. Võetud teadmiseks . 3.1) Lk 66 viitate, et tegevuse „Uuendada abipolitseiniku väljaõppe sisu, mahtu ja korraldust“ mõju on PPA-le oluline (täpsemalt: See on oluline positiivne mõju, sest lähiaastatel siirdub suur hulk politseiametnikke pensionile ja politseiametnikke jääb prognoosi kohaselt igal järgmisel aastal puudu 75–115.“), aga lk 68 hindate sama tegevuse mõju PPA-le väheoluliseks. Võetud teadmiseks . 3.2) Metoodiliselt esineb mõjudes ebakõlasid. Näiteks lk 67 hindate PPA mõjude all mõju kogu Siseministeeriumi haldusalale. Võetud teadmiseks. 3.3) Lisaks tahame tähelepanu juhtida, et viiest tegevussuunast ainult ühe puhul hindate mõju abipolitseinikele oluliseks, kuigi olete oma peamise eesmärgi saavutamiseks toonitanud just abipolitseinike täieliku potentsiaali, oskuste ja teadmiste kasutamist (lk 1). Seega ei teki arvamuse andjal täielikku kindlust, kas kirjeldatud tegevused aitavad saavutada soovitud eesmärki. Võetud teadmiseks. Rahandusministeerium : Virge Aasa (tel: 5885 1493 ; e-post: [email protected] ) ; Marju Saar (tel. 5885 1438, e-post: [email protected]) Kooskõlastame abipolitseiniku seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, kuid… 1. märgime, et lõpliku seisukoha muudatuse toetamise osas saame kujundada pärast seda, kui muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud eelnõu koostamise käigus täpsustatud ning seletuskirjas koos katteallikatega selgelt välja toodud. Võetud teadmiseks . 2. Ühtlasi palume kriitiliselt üle vaadata väljatöötamiskavatsuses toodud kulude tegemise vajalikkus ja suurus (nt turunduskulud). Võetud teadmiseks . Justiitsministeerium : Katariina Kärsten (tel. 54440407; e-post: [email protected] ); Kristi Kool, Einar Hillep, Eneli Kivi, Joel Kook Austatud minister Siseministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks abipolitseiniku seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK). Justiitsministeerium kooskõlastab VTK, esitades selle kohta järgmised märkused ja tähelepanekud. 1. Justiitsministeeriumi hinnangul on tervitatav, et vabatahtlikke, sh abipolitseinikke saab kasutada ka muudeks tegevusteks kui avaliku korra tagamine. See võimaldab paremini ära kasutada olemasolevat ressurssi viisidel, mis samas ei hõlma avaliku võimu volituste delegeerimist isikute õigustesse sekkumiseks. Mööname, et VTK-s pakutavad muudatused aitaksid Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) olemasolevate ressurssidega tõhusamalt tegutseda. Samas nõustume Haridus- ja Teadusministeeriumi 07.09.2023 vastuskirjas nr 8-3/23/3651-2 väljendatuga, et ülesannete olulisuse tõttu ei peaks PPA oma põhifunktsioonide katmisel lootma üksnes abipolitseinike jt vabatahtlike suuremale kaasamisele. Abipolitseinike õiguste ulatusliku laiendamise kõrval on struktuurseks lahenduseks peamisele probleemile koosseisuliste teenistujate ja täidetavate ülesannete kooskõlla viimine. PPA ülesanded peavad olema täidetud ka olukorras, kus vabatahtlikud ei saa, ei soovi või ei suuda oskuste puudumise tõttu ametit aidata. Justiitsministeerium on Siseministeeriumi tähelepanu probleemidele juhtinud juba politsei- ja piirivalveseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastuskirjas 10.05.2018. a nr 8-2/2462. Eelnõu esitati toona kiireloomulisena ning seetõttu ei koostatud VTK-d. Tõime mh välja: Väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmine – olete seletuskirja 2. osas põhjendanud VTK koostamata jätmist kiireloomulisena ja kiireloomulisust põhjendanud: „Eelnõu kiireloomulisus on tingitud asjaolust, et järgmistel aastatel on politseiteenistusest pensionile jäämas suur hulk teenistuses olevaid politseiametnikke. Prognooside kohaselt siirdub pensionile aastatel 2018–2023 ca 25% politseiametnikest, s.o ca 1000 politseiametnikku. See tähendab, et pensionile siirduvate politseiametnike asemele on vaja leida uued politseiametnikud, mis aga arvestades praegust demograafilist ja majanduslikku olukorda võib osutuda keeruliseks.“. Seletuskirja lk-l 4 on märgitud: „Muu hulgas mõjutab noorte arvu vähenemine viimastel aastatel nii praegu kui ka tulevikus politseiteenistust, kuna see vähendab politsei erialale õppima kandideerijate ja edaspidi ka politseiteenistusse kandideerijate arvu. Samuti on politseiteenistust viimastel aastatel mõjutanud, et politseiametnike konkursside luhtumine on kasvanud 70%.“. Seega ilmneb, et muudatus on tingitud asjaolust, et palju politseiametnikest siirdub lähiaastatel pensionile ning politseiteenistust mõjutab see, et politseiametnike konkursside luhtumine on kasvanud 70%. Seletuskirjast ei nähtu, kas ja mida planeeritakse ette võtta seoses asjaoluga, et kandideerijate arv väheneb ning konkursside luhtumine on kasvanud 70%. VTK-s oleks olnud võimalik kaaluda võimalikke lahendusi kuidas praktikas ilmnenud probleemi lahendada. Abipolitseinike õiguste ulatuslik laiendamine viitab meie arvates sellele, et paljude politseiametnike pensionile siirdumist ja luhtunud konkursside tõttu täitmata kohti loodetakse nüüd mh katta abipolitseinikega. VTK aga jätab praegu täiesti tähelepanu alt välja võimaluse nt täiendava rahastamisega kaasata koosseisulisi uusi politseiametnikke. Puudub selgus, miks seda võimalust ei ole isegi mitte kaalutud, kuigi ka VTK-s toodud muudatuste tarbeks on PPA VTK kohaselt sunnitud esitama 5,4 miljoni euro suuruse taotluse aastateks 2024–2027 (VTK p 14). Võetud teadmiseks. N õustume, et abipolitseinike kaasamine saab olla toetav meede, kuid ei asenda politsei p õhifunktsioonide täitmiseks vajalikku koosseisulist ressurssi. Muudatuste eesmärk on olemasolevate võimaluste tõhusam kasutamine olukorras, kus tööjõuturg ja demograafilised muutused piiravad uute teenistujate leidmist. Samal ajal tegeleme ka süsteemsete lahendustega – sh personalipoliitika ajakohastamine, politseiõppe populariseerimine ja täiendava rahastamise võimaluste otsimine. 2. VTK-ga soovitakse nii politseiametnikuga koos tegutsevate kui ka iseseisva pädevusega abipolitseinike (IPAP) volitusi märgatavalt laiendada. See on probleemne eriti IPAP puhul. Justiitsministeerium ei saa nõustuda VTK-s (lk 59) kajastatud seisukohaga, et üldine põhimõte, mille kohaselt ei tohi riigivõimu delegeerida, kehtib eelkõige karistusvõimu delegeerimise kohta. Riigivõimu delegeerimise piirang kehtib igasuguse põhiõigustesse sekkuva riigivõimu suhtes, millest karistusvõim moodustab vaid ühe osa. Riigi põhiõigustesse sekkuva tegevuse hulka kuulub ilmselgelt ka ohutõrje ja korrakaitse ning riigi tuumikfunktsiooni delegeerimise piirang laieneb ka sellele valdkonnale. Märgime, et mitte ühtegi sekkuva riigivõimu ülesannet ei saa delegeerida haldusvälisele isikule iseseisvaks täitmiseks. Seetõttu leiame, et VTK-s on abipolitseinikele kavandatavate erimeetmete kohaldamise õiguse andmisel mindud avaliku võimu volituste delegeerimisega mõnevõrra kaugemale kui riigivõimu delegeerimise piirangu põhimõte lubab. Detailsemad tähelepanekud üksikute meetmete kaupa on toodud allpool. Võetud teadmiseks. Mõistame muret seoses iseseisva pädevusega abipolitseinike volituste laiendamisega ning riigivõimu delegeerimise piiride osas. Eelnõu koostamisel on lähtutud eesmärgist tõhustada politsei tööd ning tagada õigusselgus abipolitseinike rollis. Samas kinnitame, et kavandatavad volitused ei tähenda iseseisvat ja piiramatut riigivõimu teostamist, vaid toimuvad seaduses sätestatud raamides ning politseiametniku kontrolli all. 3. Kui abipolitseinike volitusi ulatuslikult laiendatakse, siis peab kindlasti vastavalt täienema ka nende väljaõpe. Praegune abipolitseinike väljaõppe maht on ilmselgelt liiga väike, et kõigis neis valdkondades piisavalt teadmisi omandada. Kindlasti peaks väljaõpe sisaldama ka praktilist osa, et abipolitseinikud oskaksid tegutseda õiguspäraselt ja tõhusalt. Selleks, et veenduda, kas abipolitseinike ettevalmistus on piisav laiendatud volituste rakendamiseks, tuleb eelnõu etapis saata eelnõu Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks kindlasti koos rakendusaktide detailsete kavanditega, soovituslikult nende terviktekstidega, et saada parem ülevaade kogu kavandatavast regulatsioonist. Seaduseelnõust peab selguma lisaks see, kuidas on lahendatud abipolitseinike vastutuse küsimus. Arvestatud . Nõustume, et volituste laiendamisega peab kaasnema sisuline ja piisav väljaõpe, sh praktiline koolitus. Väljaõppe süsteem tuleb laiem ja mahukam, sisaldades ka praktilist õpet, et tagada abipolitseinike valmisolek tegutseda õiguspäraselt. 4. Detailsemad tähelepanekud KorSi meetmete laiendamise kohta 4. Abipolitseiniku juurdepääs rahvastikuregistri andmetele – muudatus tähendab, et senine põhimõte, mille kohaselt abipolitseinike juurdepääs isikuandmetele peaks olema erandlik ja minimaalne, pööratakse ümber. Palume selle muudatuse vajadust põhjendada. Võetud teadmiseks . 5. Tõendusliku alkomeetri kasutamise õigus ja õigus toimetada isik ametiruumi või tervishoiuteenuse osutaja juurde joobe kontrolliks – see peaks olema lubatav üksnes juhul, kui isiku toimetamine joobe kontrolliks ametiruumi või tervishoiuteenuse osutaja juurde toimub isiku koostöövalmidusel. Vahetu sunni kohaldamist abipolitseiniku poolt me ei toeta. Võetud teadmiseks. 6. Narkojoobe tuvastamine – narkojoobe tuvastamisel peab ametnik kirjeldama isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Seega peab abipolitseinike koolitus tulevikus ka seda osa hõlmama. Arvestatud . 7. Joobes isiku tema elu- või ööbimiskohta kainenema toimetamine – kõnealune volitus peab olema seotud politseiametniku korraldusega. Samas ei nähtu VTK-st, kuidas see praktikas välja nägema 3 hakkab. Kas patrull tutvub olustikuga kohapeal või lähtutakse üksnes IPAP kirjeldusest? Ei tohi tekkida olukorda, kus toimetatakse koju kainenema isik, kes tegelikkuses vajaks täiendavat abi ja üksiolek võib teda ohustada. Arvestatud 8. Viibimiskeeld – koos politseiametnikuga tegutseva abipolitseiniku puhul ei nähtu vajadust selle volituse jaoks, kuna politseiametnik saab ise kohaldada viibimiskeeldu. IPAP puhul on küsitav, kas vabatahtlik peaks saama sellist meedet iseseisvalt kohaldada. Pigem peaks see samuti toimuma politseiametniku korraldusel. Lisaks ei tohi viibimiskeelu kohaldamine sellisel juhul kesta kauem kui politseiametnike saabumiseni. Arvestatud. 9. Sõiduki sundpeatamise õigus – IPAP puhul peaks ka see volitus olema seotud üksnes politseiametniku korraldusega. Üleüldist õigust sundpeatada üksnes IPAP-i enda kaalutlusõiguse alusel andma ei peaks. Arvestatud 10. Isiku kinnipidamine – ka see volitus peaks olema seotud politseiametniku korraldusega. Samuti tuleb ette näha koolitus nt noorte ja hädasolijate kinnipidamise kohta. Arvestatud. 11. Turvakontroll – arvestades isiku riive intensiivsust, näeme, et selle volituse laiendamine abipolitseinikule on probleemne eriti alaealiste turvakontrolli puhul. Võetud teadmiseks. Täna on see õigus juba abipolitseinikel olemas. 12. Vallasasja läbivaatus – mis juhtub juhul, kui isik keeldub oma vallasasja läbivaatusest? Justiitsministeerium ei saa pooldada lahendust, kus IPAP võib selle meetme kohaldamisel kasutada ka vahetut sundi. Kui olukord on probleemne, siis peab selle lahendama ametnik, mitte vabatahtlik. Arvestatud 13. Valdusesse sisenemine – VTK kohaselt antakse IPAP-ile õigus valdusesse siseneda, kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Leiame, et meetme laiendamise eelduseks peaks olema vahetu kõrgendatud oht. Küsitav on ka, kas IPAP peaks saama iseseisvalt tegutseda, kui tegemist on isikuga, kellelt võib seaduse alusel vabaduse võtta. Arvestatud. Märkused muudatuste mõju kohta 14. Juhime tähelepanu, et eelnõu koostamise juurde asudes tuleb seletuskirjas selgemalt sõnastada muudatuste eesmärgid. VTK tõukub suuresti probleemipüstitusest, kus kesksele kohale on asetatud abipolitseinike tegevuse tõhustamine. Seejuures on tahaplaanile jäänud selle vajaduse tinginud ja edaspidigi jätkuvad muudatused politsei isikkoosseisus, mis VTK kohaselt ei ole enam piisav, et erinevate kriiside korral täita vajalikus mahus kriitilisi põhiülesandeid. VTK-s on märgitud, et PPA-s on praegu teenistuses selline hulk politseiametnikke, mis võimaldab täita politsei ülesandeid olukorras, kui erakorralisi sündmusi ei toimu või on nende kestus lühiajaline (VTK p 1.1.). Sellest tulenevalt võiks eesmärgina paremini esile tõsta VTK-s vaid korra märkimist leidnud asjaolu, kus muudatustega seoses soovitakse leida organisatsioonile mitte üksnes rohkem püsipanustavaid abipolitseinikke, vaid soodustada seeläbi tulevikus ka täiskohaga teenistujate värbamist (vt VTK p 12.3.). Arvestatud. 15. Kuna VTK üks eesmärk on PPA töösse panustavate abipolitseinike arvu kasv, tuleks kaaluda ka kvantitatiivsete eesmärkide seadmist, kuna ühelt poolt on vajadus täiendava tööjõu järele, kuid teisalt võib piiravaks osutuda vabatahtliku tööjõu haldamise võimekus ja sellesse paigutatavate ressursside piiratus. Seetõttu soovitame eelnõu koostamise juurde asudes kindlasti hinnata nii olemasoleva kui tulevase PPA tööjõuressursi vajadust ning selle ressursi osakaalu, mille võrra saaks panustada vabatahtlikud. Teisisõnu tuleks seada realistlik eesmärk, kui palju uusi abipolitseinikke suudetakse süsteemiga aastate jooksul liita nii, et ei tekiks liigset survet ressurssidele ega inimjõu haldamisele. Nt märgib VTK, et iga 60 abipolitseiniku kohta on vaja ühte täiskohaga rühmajuhti (VTK p 12.1.2.). Võetud teadmiseks. 16. Seades esiplaanile abipolitseinike kaasamise, jääb VTK-s siiski poolikuks nn tööampsude teema, s.o nende aktiivsete kodanike PPA töösse kaasamine, kes ei soovi abipolitseinikuks hakata (VTK p 1.1.), kuid tahaksid panustada tööampsudena nö mikrovabatahtlikkuse korras, nt politseipensionärid või noored (VTK p 1.5.). VTK-st ei leia selle kohta infot ei sihtrühmade jaotisest (VTK p 6) ega pole ka hiljem analüüsitud seda mõjude jaotises. Palume eelnõu koostamise juurde asudes ka see teema paremini avada. Võetud teadmiseks. Nimetatud võimalus on jäetud eelnõust välja. 17. Märgime, et mõjuhindamine peab põhinema nelja kriteeriumi analüüsil, milleks on sihtrühma (sh suhteline) suurus, mõju ulatus ehk sihtrühma kohanemisvajadus ja -võime, mõjuga kokkupuute sagedus ning ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk ehk tõenäosus. Kui analüüsis neile kriteeriumitele hinnanguid anda, tuleb seda aga ka põhjendada, viidates tegelikele andmetele või reaalelulistele olukordadele. VTK-s tekitab nt küsitavusi mõjuanalüüsis mitmetel juhtudel märgitud PPA harv kokkupuude muudatuste mõjuga, kuigi on selge, et enamus muudatusi mõjutab PPA-d otseselt ja ka igapäevaselt, kuna abipolitseinikud moodustavad PPA isikkoosseisuga võrreldes märkimisväärse hulga, sh on suur osa neist aktiivsed ning politseitöösse ilmselt igapäevaselt kaasatud. Arvestatud. 18. VTK-s on ka muudatustega kaasneda võivaid ebasoovitavate mõjude riske hinnatud pealiskaudselt või ei ole antud hinnanguid põhjendatud. Enamasti on selliseid riske hinnatud väikeseks, kuigi seejuures pole selge, milliseid riske igal konkreetsel juhul üldse silmas on peetud. Eelnõu koostamise faasis tuleb ebasoovitavate mõjude riske täiendavalt hinnata, neid esmalt kirjeldades ning alles seejärel hinnates nende esinemise tõenäosust ning võimalike suuremate riskide korral märkides ka nendega kaasneda võivate ebasoovitavate mõjude leevendusmeetmed. Nt tuleks kindlasti analüüsida riske, mis seonduvad suureneva vabatahtlike kaasamisega politseitöösse, mis võib tuua kaasa olukorra, kus vabatahtlikult panustavad on samas vabad ka otsustama, millal ja kas nad üldse saavad politseitöösse panustada. See võib ühtlasi suurendada PPA sõltuvust vabatahtlike võimalustest ja suurendab riske, mis puudutavad vabatahtlike töö kvaliteeti, õiguspärasust (sh võimalik mõju PPA mainele) ning järelevalvet nende tegevuse üle. Arvestatud. 19. VTK-s on põhiliste sihtrühmade suurused välja toodud, kuid sihtrühma suhtelise suuruse hindamisel soovitame võrrelda mõjutatavat sihtrühma õige võrdlusgrupiga ehk pigem tõsta esile sihtrühma sees otseselt mõjutatavate isikute arv. Nt ei mõjuta muudatused ilmselt PPA tervet isikkoosseisu, vaid pigem seda osa töötajaist, kelle tegevus on otseselt vabatahtlike tegevusega seotud. Seega palume võimalusel ka otseselt mõjutatavat sihtrühma osa toodud üldkogumis eristada. Seejuures võivad toodud arvud olla parema puudumisel ka hinnangulised. Arvestatud. 20. Soovitame mõju hindamisel edaspidi eristada konkreetsemalt abipolitseinikuna juba tegutsevaid kodanikke ja neid, kes seda tulevikus võiksid alles taotleda. Mitmes plaanis on mõju suurem juba praegu tegutsevatele abipolitseinikele, hoolimata sellest, et kõigi nende tegevus põhineb vabatahtlikkusel, sest praegu tegutsevad abipolitseinikud on juba panustanud omajagu aega ja muid ressursse, samas kui uute abipolitseinike panustamine on seotud üksnes uute nõuetega. Ka nenditakse VTK-s, et kulutõhusam on tõsta olemasolevate abipolitseinike aktiivsust kui värvata ja koolitada rohkesti uusi abipolitseinikke (VTK p 1.4.). Arvestatud. 21. Kuigi VTK toob ära mitmeid valdkonnaspetsiifilisi andmeid, tuleks eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsi koostamise juurde asudes täpsustada infot, mis puudutab abipolitseiniku staatusest vabastatuid või aktiivsest staatusest väljalangenute arvu senimaani (VTK p 12.5 käsitleb abipolitseiniku vastutust ja kaalutlusõiguse rakendamist staatusest vabastamisel). Arvestatud. 22. VTK märgib, et muudatustel puudub oluline mõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele. Võib ilmselt nõustuda, et mõju ettevõtjate halduskoormusele muudatustest tulenevalt puudub, kuid eelnõu koostamise juurde asudes tuleks anda hinnang eelkõige nende aktiivsete kodanike halduskoormuse võimalikule muutumisele, kes abipolitseinikuna on juba panustanud ja kavatsevad ka edaspidi panustada. Oluline on märkida, kuidas halduskoormus nende jaoks muutub, ning seda ka põhjendada. Arvestatud. 23. Arvestades tulevase eelnõuga kavandatavaid muudatusi, millest mitmetel on eelduslikult oluline mõju, soovitame eelnõusse kavandada ka järelhindamise säte. Järelhindamise kohta vt täpsemalt Justiitsministeeriumi juhendit järelhindamise korraldamiseks: https://www.just.ee/oigusloomearendamine/hea-oigusloome-ja-normitehnika/oigustloovate-aktide-mojude-hindamine . Arvestatud. Lisatud vastav paragrahv eelnõusse. Kaitseministeerium : Hanno Pevkur Austatud minister Siseministeerium on saatnud ministeeriumidele kooskõlastamiseks abipolitseiniku seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Kaitseministeerium leiab, et arvestades julgeolekupoliitilist olukorda on asutuste koostöös valminud kehtiv regulatsioon, mis ei võimalda sõjaaja ametikohal olijat määrata kriisirolliga abipolitseinikuks, põhjendatud ja asjakohane. Kaitseministeerium ei nõustu selle põhimõtte muutmisega. Kehtiv piirang on vajalik, et tagada Kaitseväe plaanitud sõjaaja üksuste puutumatus. Samal alusel sätestab seadus, et kriisirolliga abipolitseiniku nimetamisel sõjaaja ametikohale peatub tema kriisirolliga abipolitseiniku staatus. S amas on kehtestatud ka Politsei- ja Piirivalveameti kriisivõimekuse plaanimist tagav piirang, mille kohaselt saab kriisirolliga abipolitseiniku sõjaaja ametikohale nimetada üksnes juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. Asutuste koostöös valminud regulatsiooni eesmärk on, et kriisiolukorra eskaleerudes sõjalise iseloomuga kriisiks oleks kõikidele osapooltele tagatud väljaõpetatud ja vajaliku varustusega koosseis kriisi lahendamiseks. Eelnõu väljatöötamise kavatsus põhjendab eelnimetatud põhimõtte muutmist muu hulgas sellega, et tsiviilkriisi lahendamisse panustav kriisirolliga abipolitseinik asub tsiviilkriisi lõppemisel ja mobilisatsiooni väljakuulutamisel koheselt täitma oma sõjaaja ametikoha ülesandeid. Selgitame, et sõjaaja ametikoha ehk Kaitseväe ülesannete täitmisele asumine ei ole kindlasti seotud nn tsiviilkriisi lõppemisega. Tsiviilkriis ei pruugi Eesti Vabariigi vastase agressiooni või selle ohu korral või kollektiivse enesekaitse operatsiooni käivitumisel (mobilisatsiooni väljakuulutamise alused) olla lahendatud. Sõjaaja ametikohale määramisest tulenevad kohustused Kaitseväe ees ei teki alles mobilisatsiooni väljakuulutamisega ning sõjaolukorras, vaid võivad sündmuste iseloomust tulenevalt tekkida märkimisväärselt varem. Arvestatud. Päästeamet : Kätlin Tänavots ([email protected]) Täname siseministeeriumi edastamast Päästeametile ettepanekute esitamiseks abipolitseiniku seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). Päästeamet edastab arvamuse VTK punktile number 4 - kaasajastada abipolitseinike tervisenõudeid ja -kontrolli. Vabatahtliku päästja ja abidemineerija tervisenõuded on kehtestatud siseministri 10.11.2010 määrusega nr 57 „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“. Mainitud määruse § 11 lg 2 punkti 4 alusel saab vabatahtlik päästja või abidemineerija tõestada oma tervisenõuetele vastavust ka siis kui ta on abipolitseinik ning tema terviseseisund vastab abipolitseiniku tervisenõuetele. Juba täna on vabatahtlikel päästjatel loodud erisus, et kui nad teostavad eriväljaõpet vajavaid tööülesandeid (nt suitsusukeldumine) peavad nad vastama I grupi päästeteenistuja tervisenõuetele ning teised tervisetõendid ei ole sellisel juhul aktsepteeritavad. Võetud teadmiseks. Kui abipolitseiniku tervisenõuded ühtlustatakse politseiametnike tervisenõuetega, eeldame, et tervisenõuded muutuvad rangemaks ning sellisel juhul saame aktsepteerida vabatahtliku päästja ja abidemineerija puhul jätkuvalt abipolitseiniku tervisetõendit. Kuna väljatöötamise kavatsus ei tutvusta lähemalt, milliseks kujunevad abipolitseiniku tervisenõuded, on Päästeameti seisukohalt oluline, et ka kõige madalamad abipolitseiniku tervisenõuded ei oleks leebemad mootorsõidukijuhile kehtestatud tervisenõuetest. Vastasel juhul ei ole võimalik abipolitseiniku tervisetõendit enam aktsepteerida kui vabatahtliku päästja või abidemineerija tervisetõendina ja see nõuaks täiendavat seadusmuudatust. Võetud teadmiseks. Eesti Abipolitseinike Kogu : tegevjuht Joanna Lennard ( [email protected] ) Austatud minister Täname võimaluse eest avaldada arvamust abipolitseiniku seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele (edaspidi VTK). Tunnustame märkimisväärne töö eest, siit saab edukalt liikuda seadusloomesse. Eesti Abipolitseinike Kogu (edaspidi EAPK) korraldas mitu töörühma kohtumist, kus paljud EAPK liikmed ja mitte-liikmetest abipolitseinikud esitasid VTK kohta nii kirjalikku kui suulist tagasisidet. Järgnevas arvamuses toome välja vaid need teemad, mille kohta oli märkimisväärseid tähelepanekuid. Mõte luua eraldi vabatahtlike liik, kes ei ole abipolitseinikud, roll, nõuab edasiarendamist. Kas mõni VTK-s välja toodud abipolitseinike uutest pädevustest liiguks vabatahtlikele, või hoopis vastupidi, uued vabatahtlikud võiksid olla teistsuguse pädevusega abipolitseinikud? Võetud teadmiseks . Selgitame, et eelnõus on loodud selleks I astme abipolitseinik. Politseiametnike töö paremaks toetamiseks palume veel analüüsida abipolitseinike volituste laiendamise võimalikkust (kiiruse mõõtmine, rikkumiste fikseerimine, kainenema toimetamine, sõiduki peatamine, tugirelva kasutamine, liiklusjärelevalve jne) ning selle paindlikuks korraldamiseks võimalikult paljude regulatsioonide alamaktidesse viimist. Võetud teadmiseks . Oluline ja baasküsimus on abipolitseinikule sellise staatuse määratlemine, mis tagaks nii järelevalve kui ka eelmises punktis välja toodud volituste suurendamise võimalikkuse. Võetud teadmiseks . Töörühmades toodi välja ka vajadus üle vaadata abipolitseinike koolitused ja kutsesobivuse nõuded ning viia need kooskõlla abipolitseinikele esitatavate ootustega, võimalusel ühtlustada politseiametnike ja abipolitseinike nõuded. Arvestatud Kuna väga paljud VTK-s väljatoodud teemad, ka need, mida me oma kirjas eraldi välja ei too, nõuavad edasist analüüsi, arutelusid ja kokkuleppeid, palume kaasata Abipolitseinike Kogu järgnevasse seadusloomeprotsessi. VTK-le arvamuse andmisel kaasatud abipolitseinikud andsid nõusoleku kaasa rääkida valdkondades, mida nad hästi tunnevad nii õiguslikke teadmisi kui ka pikaajalist praktikat omades. Võetud teadmiseks . KAVAND 08.09.2025 SISEMINISTER MÄÄRUS Abipolitseiniku tegevuse eeskiri Määrus kehtestatakse abipolitseiniku seaduse § 4 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määruses sätestatakse: 1) abipolitseinikuks kandideerimise andmete loetelu; 2) abipolitseiniku kutsesobivuse nõuded ning nende kontrollimise tingimused ja kord; 3) abipolitseiniku tervisenõuete ja samaväärse tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõend ite loetelu, nõuded tervisetõendi sisule ja vormile ning tervisekontrolli kord ja periood; 4) nõuded abipolitseiniku väljaõppele; 5) abipolitseiniku tunnistuse, ametimärgi ja eraldusmärkide kirjeldus; 6) nõuded abipolitseinikule lubatud relva, laskemoona ja erivahendi käitlemisele ja üleandmisele; 7) kriisirolliga abipolitseinikule kriisi lahendamises osalemise eest makstava hüvitise ulatus ning selle taotlemisele ja väljamaksmise kord; 8) abipolitseiniku lisapuhkus ning selle eest makstava hüvitise taotlemisele ja väljamaks mise kord; 9) abipolitseiniku staatuse peatamise ja selle taastamise ning staatuse lõpetamise täpsem kord. 2. peatükk Abipolitseinikuks kandideerimise isikuankeedi andmete loetelu ning abipolitseiniku kutsesobivuse nõuded ja nende kontrollimine § 2. Kandideerimise andmed Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust abipolitseinik una politsei tegevuses osalemiseks, mille andmed on esitatud lisas 1. § 3. Abipolitseiniku kutsesobivuse nõuded (1) Abipolitseinik peab vastama kutsesobivus nõuetele, mis on seatud isikuomadustele ja kehalisele ettevalmistusele. (2) I astme abipolitseinik, ei pea täitma käesoleva määruse §-s 5 abipolitseinike kehalise le ettevalmistusele kehtestatud nõudeid. (3) Abipolitseinikuks kandideerija, kes on läbinud nõutele vastavuse- ja taustakontrolli, kutsutakse vestlusele enne abipolitseiniku staatuse andmist. Vestlusel hinnatakse kandideerija sobivust abipolitseinikuks ning kontrollitakse kandideerimisel esitatud andmete õigsust ja kutsesobivusnõuetele vastavust. 1 (4) Vestluse läbiviimise korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik. § 4. Nõuded abipolitseiniku isikuomadustele Abipolitseinik peab isikuomaduste poolest olema võimeline täitma abipolitseinikule pandud ülesandeid ning vastama järgmistele üldnõuetele: 1) olema lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas; 2) võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskab teha meeskonnatööd; 3) kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, suudab iseseisvalt langetada otsuseid oma pädevuse piires ning on võimeline ette nägema oma otsuse tagajärgi ning vastutama nende eest; 4) hea analüüsi- ja sünteesivõimega, et osata eristada olulist ebaolulisest ning suuta lahendada probleeme; 5) hea suhtlemisoskusega. § 5. Nõuded abipolitseiniku kehalisele ettevalmistusele (1) Abipolitseinik peab kehalise ettevalmistuse poolest olema võimeline täitma abipolitseinikule pandud ülesandeid. (2) Kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse hindamiseks mõõdetakse abipolitseinik u järgmisi füüsilisi võimeid: 1) üldine vastupidavus – 3000 meetri jooks; 2) käelihaste jõuharjutus – toenglamangus kätekõverdamine; 3) kõhulihaste jõuharjutus – istesse tõus. (3) Kui abipolitseinik osaleb veesõiduki meeskonna liikmena politseitegevuses, on ta kohustatud sooritama kehalise katse 500 m ujumises. (4) Üldise vastupidavuse mõõtmisel võib 3000 meetri jooksu asendada: 1) 500 meetri ujumise, 6000 meetri sõudmisega ergomeetril või 6000 meetri käimisega ; 2) vähemalt 10 kilomeetri pikkuse distantsi läbimisega kalendriaasta jooksul spordivõistlus e l või rahvaspordiüritusel järgmises spordialas: jooksmine, käimine, jalgrattasõ it, triatlon, orienteerumine, murdmaasuusatamine, kiiruisutamine, rulluisutamine, rännakmarss, aerutamine või sõudmine. Tulemuse arvestamise aluseks on ametlik võistlusprotokoll. (5) Kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse hindamiseks ei pea sooritama füüsilist katset, kui vastavust on võimalik hinnata mõne järgneva viimase 12 kuu jooksul saavutatud tulemuse alusel: 1) politseiametnikule, Kaitseväe tegevteenistujale või vanglaametnikule ette nähtud kehalised katsed; 2) päästeteenistujale ette nähtud füüsilised katsed, kui nende käigus läbiti jooksudistants. (6) Naissoost abipolitseinik peab kehalised katsed sooritama vähemalt järgmiste tulemustega: Kehalise katse nimetus Kuni 29- 30–39- 40–49- Üle 50- aastased aastased aastased aastased 3000 meetri jooks 22 minutit 23 minutit 24 minutit 26 minutit 10 sekundit 40 sekundit 30 sekundit 2  Toenglamangus 8 6 4 2 kätekõverdamine Istesse tõus 25 20 16 12 500 meetri ujumine 15 minutit 55 20 minutit 21 minutit 55 22 minutit sekundit sekundit 30 sekundit 6000 meetri sõudmine 29 minutit 31 minutit 32 minutit 33 minutit ergomeetril 6000 meetri käimine 58 minutit 59 minutit 60 minutit 61 minutit (7) Meessoost abipolitseinik peab kehalised katsed sooritama vähemalt järgmiste tulemustega: Kehalise katse nimetus Kuni 29- 30–39- 40–49- Üle 50- aastased aastased aastased aastased 3000 meetri jooks 17 minutit 19 minutit 22 minutit 24 minutit 10 sekundit 50 sekundit 10 sekundit 30 sekundit Toenglamangus 20 16 12 8 kätekõverdamine Istesse tõus 30 24 20 16 500 meetri ujumine 14 minutit 45 17 minutit 21 minutit 30 21 minutit sekundit 45 sekundit sekundit 50 sekundit 6000 meetri sõudmine 27 minutit 29 minutit 30 minutit 31 minutit ergomeetril 6000 meetri käimine 54 minutit 56 minutit 58 minutit 60 minutit § 6. Abipolitseiniku kehalise ettevalmistuse vastavuse kontrollimisele (1) Abipolitseiniku kehalise ettevalmistuse vastavust nõuetele tuleb kontrollida vähemalt kord kolme aasta jooksul vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti kehtestatud korrale. (2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor võib abipolitseinikule pandud ülesannete erisusest lähtuvalt kehtestada täiendavad või kõrgendatud kehalise ettevalmistuse nõuded, mis vastavad sama ülesannet täitvate politseinike kehalise ettevalmistuse nõuetele. 3. peatükk Abipolitseiniku tervisenõuete ja samaväärse tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelu, nõuded tervisetõendi sisule ja vormile ning tervisekontrolli kord § 7. Abipolitseiniku üldised tervisenõuded (1) Abipolitseinik peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma talle antud ülesandeid ning tal ei tohi olla tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. (2) Lähtudes töökeskkonna ohuteguritest ja terviseriskidest ning tööülesannetest, jaotatakse abipolitseinikud kahte tervisenõuete gruppi: 1) I grupp – välitööd tegevad abipolitseiametnikud; 2) II grupp – sisetööd tegevad abipolitseiametnikud. 3 (3) Abipolitseiniku terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes: 1) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord; 2) töö- ja puhkeaja režiimi häired; 3) ebaühtlane füüsiline koormus; 4) sundasendid ning koormus luu- ja lihaskonnale; 5) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine; 6) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine; 7) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht; 8) relva kandmine ja kasutamine; 9) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine; 10) töö kuvariga. § 8. Abipolitseiniku tervisenõuded ja abipolitseiniku ülesannete täitmist takistavad tervisehäired (1) Abipolitseiniku tervisenõuded ja abipolitseiniku ülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb abipolitseiniku terviseseisundit hinnates järgida, on esitatud lisas 2. (2) Absoluutne meditsiiniline vastunäidustus välistab abipolitseinikuna tegutsemise. (3) Kui töötervishoiuarst tuvastab abipolitseiniku perioodilises tervisekontrollis meditsiinilise vastunäidustuse, võib isik jätkata abipolitseinikuna tegutsemist juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) töötervishoiuarst on andnud loa; 2) töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud; 3) abipolitseiniku vahetu juhi hinnangu kohaselt ei ole abipolitseinikul esinenud oma ülesanne te täitmisel takistusi. § 9. Abipolitseiniku terviseseisundi kontrolli tegija (1) Abipolitseiniku tervisekontrolli teeb käesolevast määrusest lähtudes töötervishoiuarst või perearst, kaasates vajaduse korral tervishoiuteenuse osutaja. (2) Tervisekontrolli tegemiseks sõlmib Politsei- ja Piirivalveamet tegevusloa ga töötervishoiuteenuse osutajaga lepingu. § 10. Abipolitseiniku tervisekontrolli perioodilisus (1) Tervisenõuetele vastavust kontrollitakse abipolitseinikul enne II taseme abipolitseinik u staatuse saamist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ning abipolitseinikuna tegutsemise ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll). (2) II taseme abipolitseinikuks saada sooviv isik ei pea läbima tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud: 1) töötervishoiuarsti juures tervisekontrolli, milles on kontrollitud tema vastavust käesoleva määruse §-de 10 ja 11 tervisenõuetele, või 2) Kaitseressursside Ameti või Kaitseväe arsti või töötervishoiuarsti juures politseiametnik u, päästeteenistuja, vanglateenistuse ametniku või meremehe tervisekontrolli, mis vastab käesoleva määruse nõuetele. 4 (3) Abipolitseinik peab perioodilise tervisekontrolli läbima üks kord kolme aasta jooksul eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. (4) Abipolitseinik ei pea läbima perioodilist tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud: 1) töötervishoiuarsti juures tervisekontrolli, milles on kontrollitud tema vastavust käesoleva määruse §-de 10 ja 11 tervisenõuetele, või 2) Kaitseressursside Ameti või Kaitseväe arsti või töötervishoiuarsti juures politseiametnik u, päästeteenistuja, vanglateenistuse ametniku või meremehe tervisekontrolli, mis vastab käesoleva määruse nõuetele. (5) Kui abipolitseinikul esineb meditsiiniline näidustus, võib töötervishoiuarst perioodilise tervisekontrolli sagedust tihendada. (6) Politsei- ja Piirivalveamet võib saata abipolitseiniku perioodilisse tervisekontrolli varem kui üks kord kolme aasta jooksul järgmistel juhtudel: 1) abipolitseiniku põhjendatud taotluse alusel; 2) abipolitseiniku vahetujuhi või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud taotluse alusel; 3) abipolitseiniku pikaajalise töövõimetuse tõttu. (7) Politsei- ja Piirivalveamet võib saata I astme abipolitseiniku tervisekontrolli, kui on kahtlus, et isikul on raskekujuline psüühika-, isiksuse- või käitumishäire. § 11. Abipolitseiniku tervisekontrolli kord (1) Abipolitseiniku saadab tervisekontrolli Politsei- ja Piirivalveamet. (2) Tervisekontrolli läbiv isik täidab ning kinnitab tervisekontrolli kaardil esitatud andmete õigust, mis on esitatud lisas 3 ja esitab selle terviskontrollis töötervishoiuarstile või perearstile. (3) Tervisekontrolli käigus tehakse lähtuvalt töökeskkonna risikianalüüsist, abipolitseinik u ülesannete iseloomust ja vastavalt vajadusele järgmised uuringud: 1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere ja veresuhkru analüüs; 2) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll ning vaatevälja hindamine; 3) toonaudiomeetria; 4) elektrokardiogramm eelnevas tervisekontrollis ning elektrokardiogramm perioodilises tervisekontrollis mehel alates 40. eluaastast ja naisel alates 50. eluaastast; 5) koormuskardiogramm perioodilises tervisekontrollis alates 50. eluaastast; 6) spiromeetria; 7) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine; 8) alkoholi tarbimise harjumuste hindamine. (4) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja on abipolitseinikule hiljuti teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik töötervishoiuarstil või perearstil tervisekontrolli tegemisel arvestada, siis ei ole vaja samu protseduure või uuringuid uuesti teha. (5) Töötervishoiuarst või perearst võib saata abipolitseiniku tema terviseseis und i täpsustamiseks tegema uuringut, mida ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud. (6) Töötervishoiuarst või perearst tutvustab ja selgitab abipolitseinikule tema tervisekontro lli tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust. 5 (7) Tervisekontrolli läbinud isiku kohta koostab töötervishoiuarst või perearst tervisetõe nd i, mis on esitatud lisas 4 ja mis sisaldab otsust abipolitseinikuna tegutsemise kohta. (8) Töötervishoiuarst või perearst väljastab tervisetõendi tervisekontrolli läbinud isikule või Politsei- ja Piirivalveametile. § 12. Tervisekontrolli kulude hüvitamine Määruses ette nähtud tervisekontrolli kulud tasub või hüvitab Politsei- ja Piirivalvea met vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku kehtestatud ulatuses. 4. peatükk Abipolitseiniku väljaõpe § 13. Abipolitseiniku väljaõpe I, II ja III taseme abipolitseiniku väljaõppe miinimumnõuded ja õpiväljundid on esitatud lisas 5, kus iga taseme nõuded on esitatud eraldi. § 14. Abipolitseiniku täiend- ja erialaõpe (1) Abipolitseiniku tulirelva- või elektrišokirelvaõppe läbinul on: 1) teadmised relva kandmise ja kasutamise õiguslikest alustest; 2) teadmised relva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise kohta; 3) oskused relva hooldada ja käsitseda, sh laskeoskus; 4) esmaabiteadmised ja -oskused, sh kannatanule laskevigastuse korral esmaabi andmise oskus. (2) Abipolitseinik, kellele on määratud kriisiroll peab läbima erialaõppe, mille käigus omandab järgmised teadmised ja oskused: 1) politsei ülesannete täitmiseks hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal; 2) riigikaitse tagamiseks. (3) Abipolitseinik, kes osaleb veesõiduki meeskonna liikmena politseitegevuses, peab läbima vabatahtliku merepäästja esimese astme õppe, mille tingimused on kehtestatud siseministri 12. septembri 2012. aasta määrusega nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja kutsesobivusele ja füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korrale, välja- ja täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja selle kandmise korrale“ (4) Kui abipolitseinikul on läbitud vabatahtliku merepäästja väljaõpe ning tal on vastav kogemus, võib Politsei- ja Piirivalveamet neid kogemusi arvestada abipolitseiniku väljaõppe läbimisel. Hindamise alusel võib isiku suunata otse arvestuse sooritamisele või lugeda väljaõpe läbituks. (5) II ja III taseme abipolitseiniku väljaõpe arvestuse negatiivsele tulemusele sooritamise korral on abipolitseinikul õigus kahele kordusarvestusele. 6 (6) Abipolitseiniku kriisivalmiduse väljaõppe läbinul on: 1) teadmised kriisiolukordade iseloomust, politsei ülesannetest kriisiolukordade lahendamisel; 2) teadmised ja oskused korrakaitseliste ülesannete täitmisel kõrgendatud ohuga keskkonnas; 3) teadmised ja oskused sidepidamiseks ning turvalise infovahetuse tagamiseks kriisi ajal; 4) teadmised ja oskused enese ja teiste kaitseks erivahendite ning isikukaitsevahend ite kasutamiseks. 5. peatükk Abipolitseiniku tunnistus, ametimärk ja eraldusmärgid § 15. Abipolitseiniku tunnistuse vorm ja kirjeldus (1) Abipolitseiniku tunnistus (edaspidi tunnistus) on soovitatavalt standardile ISO 7810, CR 80 vastav plastkaart mõõtmetega 85,5 mm × 54 mm. (2) Tunnistuse esi- ja tagaküljel on värviline turvamuster. Tunnistuse esiküljel on värviline politseivapi kujutis ning tagaküljel värviline väikese riigivapi kujutis. (3) Tunnistuse esiküljel on järgmised elemendid: 1) tekst „POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET”; 2) tekst „ABIPOLITSEINIKU TUNNISTUS”; 3) eesnimi; 4) perekonnanimi; 5) isikukood; 6) tunnistuse number; 7) kehtivusaeg; 8) koht abipolitseiniku fotokujutisele. (4) Tunnistuse tagaküljel on tekst „EESTI VABARIIK”. (5) Tunnistusele kantakse järgmised andmed: 1) abipolitseiniku eesnimi; 2) abipolitseiniku perekonnanimi; 3) abipolitseiniku isikukood; 4) abipolitseiniku värvitrükis fotokujutis; 5) tunnistuse number; 6) tunnistuse kehtivuse viimane kuupäev. (6) Tunnistuse teksti värvus on must. (7) Tunnistuse vorm mis on esitatud lisas 6. § 16. Abipolitseiniku ametimärgi vorm ja kirjeldus (1) Abipolitseiniku ametimärgi kirjelduses lähtutakse politseiametniku ametimärgi kirjelduse st. Ametimärk on ristkülikukujuline ümardatud nurkadega metallist pressimise teel valmistatud jäik ja paindumatu märk, mis on kinnitatud musta täisnahast taskusse. (2) Ametimärgil kasutatakse varrukaembleemi kujutist, millel hõbedane lõvi hoiab käppade vahel kullatud riigivapi kujutist. Riigivapi lõvid ja varrukaembleemi taust on värvitud siniseks. (3) Ametimärgil on hõbedane tekst „ABIPOLITSEINIK“. 7 (4) Ametimärgi allosas paikneb ristkülikukujuline ümardatud nurkadega hõbetatud numbrivä li, millele on graveeritud unikaalne neljakohaline number. (5) Nahktasku ja ametimärgi mõõdud: 1) nahktasku mõõt (avatuna) – 210 mm x 70 mm; 2) ametimärgi välismõõt – 80 mm x 50 mm; 3) varrukaembleemi mõõt – 42,5 mm x 51,5 mm; 4) numbrivälja mõõt – 44 mm x 11 mm. Numbrite kõrgus 6 mm. (6) Ametimärk on esitatud lisas 7. § 17. Abipolitseiniku eraldusmärgid (1) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab abipolitseinikule vajadusel politseiametnik u vormiriietuse, mille kirjeldus on kehtestatud siseministri 31. augusti .2017. aasta määrusega nr „Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus“. (2) Politseiametniku vormiriietust kandes peab abipolitseinik kandma abipolitseinik u eraldusmärke, milleks on: 1) sõna „ABIPOLITSEINIK” vormiriietuse ja ohutusvesti seljaosal ja vasakul rinnal, mis on esitatud, lisas 8; 2) varrukaembleem, mis on esitatud lisa 9; 3) abipolitseiniku tunnus õlakukattel, mis on esitatud lisa 10. 6. peatükk Nõuded abipolitseinikule lubatud relva, laskemoona ja erivahendi käitlemisele ja üleandmisele § 18. Abipolitseinikule lubatud relva, laskemoona ja erivahendi käitlemise nõuded (1) Abipolitseiniku seaduse §-s 27 loetletud erivahendit ja relva võib abipolitseinik kanda üksnes politsei tegevuses osalemise ajal või väljaõppes osaledes. Sealhulgas ülesandele või väljaõppele minnes ja tulles. (2) Politsei tegevuses osaledes kannab abipolitseinik elektrišoki- ja tulirelva selleks ettenähtud kabuuris. (3) Abipolitseinikul on õigus kanda erivahendit ja relva, kui ta lähetatakse välisriiki ja kui ülesande täitmine eeldab seda. (4) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib abipolitseiniku elektrišoki- ja tulirelva ning laskemoona käitlemise nõuete ja hoiutingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 7. peatükk Abipolitseinikule lisapuhkuse ning selle eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord ning kriisirolliga abipolitseinikule kriisi lahendamises osalemise eest makstava hüvitise ulatus ning selle taotlemise ja väljamaksmise kord 8 § 19. Tasustamata lisapuhkuse taotlemine Tasustamata lisapuhkuse saamiseks abipolitseiniku seaduse § 43 alusel esitab abipolitse inik tööandjale Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku kirjaliku taotluse, milles märgitakse: 1) tööandja nimi ja registrikood; 2) abipolitseiniku või politsei vabatahtliku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 3) tasustamata lisapuhkuse aeg ja eesmärk. § 20. Tasustamata lisapuhkuse hüvitamine (1) Politsei- ja Piirivalveamet võib maksta abipolitseinikule tasustamata lisapuhkuse eest hüvitist abipolitseiniku seaduse § 43 lg 3 alusel. (2) Abipolitseinik esitab tasustamata lisapuhkuse eest hüvitise saamiseks Politsei- ja Piirivalveametile kirjaliku taotluse 30 päeva jooksul tasustamata lisapuhkuse lõppemisest arvates. Taotluses märgitakse ja sellele lisatakse: 1) abipolitseiniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) kasutatud lisapuhkuse aeg ja eesmärk; 3) arvelduskonto number ning selle omaniku ees- ja perekonnanimi, kui see ei kuulu abipolitseinikule; 4) teave kohustusliku kogumispensioniga liitumise kohta; 5) tööandja kinnitus abipolitseinikule tasustamata lisapuhkuse andmise ja tema kuue kuu keskmise töötasu suuruse kohta. (3) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse läbi ja otsustab tasustamata lisapuhkuse eest hüvitise maksmise 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. § 21. Kriisirolliga abipolitseiniku hüvitise ulatus ning selle taotlemine ja väljamaksmine (1) Politsei- ja Piirivalveamet võib maksta abipolitseiniku seaduse § 38 lõike 4 alusel kriisi lahendamisse kaasatud kriisirolliga abipolitseinikule hüvitist. (2) Kriisirolliga abipolitseinikule makstakse hüvitist tundide eest, millal ta on osalenud kriisi lahendamises. Juhul kui nende tundide arv on väiksem kui sama ajavahemiku kalendaarsete tööpäevade töötundide arv, makstakse kriisirolliga abipolitseinikule hüvitist kalendaarsete tööpäevade töötundide arvu järgi. (3) Kriisirolliga abipolitseinik esitab kriisi lahendamises osalemise eest hüvitise saamiseks Politsei- ja Piirivalveametile kirjaliku taotluse 30 päeva jooksul kriisi lahendamises osalemise lõppemisest arvates. Taotluses märgitakse ja sellele lisatakse: 1) kriisirolliga abipolitseiniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) kriisi lahendamises osalemise aeg; 3) arvelduskonto number ning selle omaniku ees- ja perekonnanimi, kui see ei kuulu kriisirolliga abipolitseinikule; 4) teave kohustusliku kogumispensioniga liitumise kohta; 5) tööandja kinnitus töö tegemisest keeldumise või avaliku võimu teostamise õiguse peatamise kohta. 9 (4) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse läbi ja otsustab kriisi lahendamises osalemise eest hüvitise maksmise 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. 8. peatükk Abipolitseiniku staatuse peatamine ja peatamise lõppemine või lõpetamine § 22. Abipolitseiniku staatuse peatamise taotlemine, selle otsustamine ja tähtaeg (1) Abipolitseinik esitab abipolitseiniku staatuse peatamiseks Politsei- ja Piirivalveametile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse, milles märgitakse: 1) abipolitseiniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) staatuse peatamise põhjus ja tähtaeg, mis ei või olla lühem kui aasta, kuid mitte pikem kui kolm aastat. (2) Kui Politsei- ja Piirivalveametile peatab abipolitseiniku staatus põhjusel, et: 1) abipolitseinik on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav, siis on peatamise tähtaeg kuni lahendini; 2) abipolitseiniku suhtes on alustatud distsiplinaarmenetlus, siis on peatamise tähtaeg kuni lahendini; 3) abipolitseinik on abipolitseiniku seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud alusel suunatud tervisekontrolli suunamisel, siis on peatamise tähtaeg tervisetõendi väljastamiseni, kuid mitte kauem kui kuus kuud. (3) Abipolitseiniku staatuse peatamise otsustab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik. Staatuse peatamise otsuses märgitakse peatumise tähtaeg. § 23. Abipolitseiniku staatuse taastamine (1) Abipolitseinik on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 kalendripäeva ette oma soovist abipolitseiniku staatuse taastamiseks, kui tema abipolitseiniku staatus on peatunud abipolitseiniku seaduse § 50 lõike 1 punkti 2 alusel. (2) Pärast staatuse peatamise otsuses sätestatud tähtaja möödumist teeb Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor otsuse staatuse taastamise või pikendamise või staatusest vabastamise kohta või abipolitseiniku astme alandamise kohta. (3) Staatuse peatamise aluse lõppemisel või äralangemisel abipolitseiniku staatus jätkub kui abipolitseinik vastab abipolitseiniku seaduses ettenähtud nõuetele. 10  9. peatükk Jõustumine § 24. Määruse jõustumine Määrus jõustub 4. septembril 2027. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler Lisa 1. Abipolitseinikuks kandideerimise andmete loetelu Lisa 2. Abipolitseiniku tervisenõuded ja abipolitseiniku ülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu Lisa 3. Abipolitseiniku tervisekontrolli kaart Lisa 4. Abipolitseiniku tervisetõendi vorm Lisa 5. Abipolitseiniku väljaõppe nõuded Lisa 6. Abipolitseiniku tunnistus Lisa 7. Abipolitseiniku ametimärk Lisa 8. Abipolitseiniku vormiriietuse eritunnused Lisa 9. Abipolitseiniku varrukaembleem Lisa 10. Abipolitseiniku tunnus õlakukattel 11  Siseministri …. 2027. aasta määrus … „Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“ Lisa 1 ABIPOLITSEINIKUKS KANDIDEERIMISE ANDMETE LOETELU I. ISIKUANDMED II. KONTAKTANDMED III. PEREKONDLIKUD JA TUTVUSSIDEMED IV. HARIDUSKÄIK V. VARASEM TÖÖKOGEMUS VI. MUU TEAVE 12  Siseministri …. 2027. aasta määrus … „Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“ Lisa 2 ABIPOLITSEINIKU TERVISENÕUDED JA ABIPOLITSEINIKU ÜLESANNETE TÄITMIST TAKISTAVATE TERVISEHÄIRETE LOETELU Meditsiinilised vastunäidustused: A – absoluutne vastunäidustus; B – suhteline vastunäidustus, eriarsti konsultatsioon. Abipolitseiniku tervisenõuded 1. NÄGEMISELUNDITE HAIGUSED JA SEISUNDID 2. KÕRVAHAIGUSED JA KUULMISHÄIRED 3. SUU-, NINA- JA KÕRIHAIGUSED 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED 5. HINGAMISELUNDITE HAIGUSED JA SEISUNDID 6. LUU- JA LIHASKONNA HAIGUSED JA SEISUNDID 7. NEUROLOOGILISED HAIGUSED JA SEISUNDID 8. KÕHUKOOPAELUNDITE NING KUSE- JA SUGUTEEDE HAIGUSED JA SEISUNDID 9. SISESEKRETSIOONI-, TOITUMIS- JA AINEVAHETUSHAIGUSED 10. PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED 13  Siseministri …. 2027. aasta määrus … „Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“ Lisa 3 ABIPOLITSEINIKU TERVISEKONTROLLI KAART I. ISIKU ÜLDANDMED II. TERVISEDEKLARATSIOON III. TERVISEUURINGUTE TULEMUSED, SEALHULGAS OBJEKTIIVSED LEIUD 14  Siseministri …. 2027. aasta määrus … „Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“ Lisa 4 ABIPOLITSEINIKU TERVISETÕEND I. TERVISEKONTROLLI TEGIJA II. ISIKU ANDMED III. OTSUS 15  Siseministri …. 2027. aasta määrus … „Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“ Lisa 5 ABIPOLITSEINIKU VÄLJAÕPPE MIINIMUMNÕUDED JA ÕPIVÄLJUNDID I astme abipolitseiniku õpe Õppe sisu ja käsitletavad teemad Õpiväljundid II astme abipolitseiniku õpe Õppe sisu ja käsitletavad teemad Õpiväljundid III astme abipolitseiniku õpe Õppe sisu ja käsitletavad teemad Õpiväljundid 16  Siseministri …. 2027. aasta määrus … „Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“ Lisa 6 ABIPOLITSEINIKU TUNNISTUSE VORM Esikülg Tagakülg 17  Siseministri …. 2027. aasta määrus … „Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“ Lisa 7 ABIPOLITSEINIKU AMETIMÄRK Ametimärgi joonis: 18  Siseministri …. 2027. aasta määrus … „Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“ Lisa 8 ABIPOLITSEINIKU VORMIRIIETUSE ERITUNNUSED 1. Sõna ABIPOLITSEINIK on hõbedaste trükitähtedega. Rohelisel vormiriietusel on sõna ABIPOLITSEINIK mustade trükitähtedega. 2. Vormiriietuse ja vesti seljaosal on sõna ABIPOLITSEINIK laius 225 mm, tähe kõrgus 65 mm ja tähejoone paksus 13 mm. Vasakul rinnal on sõna ABIPOLITSEINIK laius 105 mm, tähe kõrgus on 32 mm ja tähejoone paksus 6 mm. 19  Siseministri …. 2027. aasta määrus … „Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“ Lisa 9 ABIPOLITSEINIKU VARRUKAEMBLEEM 1. Abipolitseiniku varrukaembleemil on Politsei- ja Piirivalveameti vapp ja trükitähtedega sõna ABIPOLITSEINIK. 2. Varrukaembleem on sinine, kõrgusega 103 mm ja laiusega 85 mm. Varrukaembleemil on hõbedane ääristus. Vapi kohal on 20 mm kõrgune hõbedase ääristusega poolkaar, mille taustal on 10 mm kõrguste kuldkollaste trükitähtedega sõna ABIPOLITSEINIK. Rohelise vormiriietuse varrukaembleem on roheline ja varrukaembleemi ääristus, lõvi kujutis ja sõna ABIPOLITSEINIK on must. 20  Siseministri …. 2027. aasta määrus … „Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“ Lisa 10 ABIPOLITSEINIKU TUNNUS ÕLAKUKATTEL 1. Abipolitseiniku tunnus õlakukattel (edaspidi tunnus) on lühend „AP“ või lühend „AP“ koos tärniga. 2. Lühend „AP“ on kuldne, kõrgusega 25 mm ja laiusega 38 mm. Tärn on kuldne ja selle keskosas on risti kujutis. Tärni diagonaalide läbimõõt on 14 mm. 3. Rohelisel ja beežil välivormil on tunnus must. 4. Tunnus kinnitatakse politseiametniku vormiriietusega sama värvi õlakukattele, mille pikkus on 110 mm ja laius 50 mm. 5. Tunnus kinnitatakse õlakukattele järgmiselt. 5.1. III astme abipolitseinik – lühendi „AP“ allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Tärni keskosa kaugus õlakukatte allservast on 44 mm. 5.2. II astme abipolitseinik – lühendi „AP“ allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. 21 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-1033 - Abipolitseiniku seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kaitseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei; Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 31.10.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1befc39b-154f-4ae4-ab12-79d5a424c55b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1befc39b-154f-4ae4-ab12-79d5a424c55b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main