Teade

Haljala Vallavalitsus Vastavalt nimekirjale Teie Meie 18.09.2025 nr 7-1/108-151 Teade Haljala valla lääneosa hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamise kohta Austatud koostöötegijad ja kaasatavad Lähtuvalt planeerimisseaduse § 97 lõikest 2 teatame, et Haljala Vallavolikogu 19.08.2025 otsusega nr 171 lõpetati Haljala Vallavolikogu 19. novembri 2024 otsusega nr 140 „Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamine Haljala valla lääneosas ca 87 km² suurusel alal tuuleparkide, päikeseparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivate asukohtade leidmiseks. Planeeringuala piirnes menetluses oleva Haljala valla tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja Kadrina vallaga ning jäi 500 m kaugusele Lahemaa rahvuspargi piirist. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering lõpetati rahvaalgatuse korras esitatud otsuse eelnõu vastuvõtmisega volikogus. Eriplaneering lõpetati aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 ja 33 ning planeerimisseaduse punkti § 97 lõike 1 punkti 1. Volikogu otsuses on eriplaneeringu lõpetamise peamise põhjusena välja toodud vallaelanike soov elada väärtuslikus elu- ja looduskeskkonnas. Haljala valla lääneosa hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise materjalid on kättesaadavad Haljala valla veebilehel https://www.haljala.ee/eriplaneeringud Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janika Merisalu ehitus- ja keskkonnateenistuse juht Haljala vallavalitsus registrikood 75013144 Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 EE492200221011363010 Swedbank tel +372 325 8630 | +372 510 6244 EE291010502009480009 SEB Pank e-post [email protected] | www.haljala.ee Lisa: Haljala Vallavolikogu 19.08.2025 otsus nr 171 „Haljala Vallavolikogu 19.11.2024 otsusega 140 algatatud Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“. Saata: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Transpordiamet, Päästeameti ida päästekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Terviseamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Keskkonnaagentuur, Kaitseliit, Riigimetsa Majandamise Keskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Maaelu Teadmuskeskus, TÜ Energiaühistu, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Erametsaliit, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Mittetulundusühing Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Kadrina vallavalitsus, Wiru Wind OÜ, Elektrilevi OÜ, Elering AS, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Enefit OÜ, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti Aktsiaselts, Aktsiaselts Haljala Soojus, AS Eesti Gaas, Haljala 1 Energiapark OÜ, planeeringualal või selle vahetus läheduses asuvad kandikogud, külavanemad ja -seltsid, ettevõtted, samuti isikud, kes on avaldanud soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud. Eve Ojala-Bakradze +372 5366 0375 [email protected]  OTSUS Haljala 19. august 2025 nr 171 Haljala Vallavolikogu 19.11.2024 otsusega 140 algatatud Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine Wiru Wind OÜ (registrikood 17000613) esitas 22. augustil 2024 taotluse Haljala vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (edaspidi KOV EP) algatamiseks tuuleparkide, päikeseparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivate asukohtade leidmiseks ja seejärel detailse lahenduse koostamiseks. Haljala Vallavolikogu algatas 19. november 2024 oma otsusega nr 140 Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Haljala valla kogukond on väljendatud eriplaneeringu algatamisele arvestavat vastasseisu. Sellega seoses on Haljala vallale edastatud eriplaneeringute lõpetamist nõudev petitsioon arvukate allkirjadega. Petitsioonile allakirjutanud Haljala kogukonna liikmete tahteavaldusi ei saa käsitleda abstraktse vastasseisuna uuendustele ja taastuvenergia tootmisele. Küsimus taandub lõppastmes sellele, kas kohalikul kogukonnal on õigus nõuda oma elukeskkonna säilitamist või mitte. Petitsioon on kantud eesmärgist tagada Haljala valla areng Lahemaa rahvuspargi vaimsusest kantud looduskeskkonnana. Keskseks küsimuseks antud hetkel on see, kas Haljala valla kogukonnal on õigus otsustada, millist elukeskkonda nad tahavad. See on palju põhimõttelisem teema, kui mõne konkreetse leevendusmeetme arutamine (nt kas tuulik on 300 või 270 meetrit kõrge ning mis on vahemaad elumajast). See on ka põhjuseks, miks Haljala kogukonna liikmed ei oodanud ega peagi ootama KSH ja muude uuringute tulemusi. Petitsioonile allakirjutanute sõnum on lihtne: me tahame elada looduslikus keskkonnas, mitte tööstuspargis. Haljala valla arengukava 2023-2038 sisaldab Haljala valla visiooni 2038: „Haljala vald on loodussõbraliku ja miljööväärtusliku elukeskkonnaga - harmoonia loodusega, mis võimaldab turvalist kodu ja tervislikku eluviisi. Rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand, tugev kogukonna toetus, avatus loomingulisele ja keskkonnasõbralikule ettevõtlusele ning elanike vajadustest lähtuv sotsiaalkaitse pakuvad võimalust heaoluks terve elukaare jooksul“. Nimetatud visioon ei ütle, et Haljala valla eesmärgiks on tuulegeneraatoritest koosneva tööstusparkide rajamine elukeskkonna arvelt. Kui inimene asub elama piirkonda, mille ruumiline määratlus, planeering ja senine kasutus ei viita tööstusliku tegevuse võimalusele, on tal õiguspärane ootus, et tema elukeskkonna olemust ei muudeta oluliselt, näiteks tööstusrajatiste rajamise kaudu. Euroopa Inimõiguste Kohus on selgelt eristanud olukordi, kus isik elab elamualal või selleks tavapäraselt kasutatavas piirkonnas, ning neid, kus isik on end teadlikult asetanud tööstusmaa alale. Lahendis Martínez Martínez ja Pino Manzano vs. Hispaania (EIK, 3. juuli 2012, nr 61654/08) leidis kohus, et kaebajad ei saanud kurta kivikarjääri häiringute üle, kuna nad olid oma elukoha rajanud alale, „mis ei ole ette nähtud elamuehituseks“, ja „asetunud vabatahtlikult ebaseaduslikku olukorda“, mistõttu tuli neil „leppida selle olukorra tagajärgedega“ (p 48). Kohus rõhutas, et tööstuspiirkonnale ei kohaldu samasugused keskkonnakaitse standardid kui elamupiirkonnale. Sellest järeldub vastupidiselt, et Haljala valda elama asunud isikutel, kes valisid oma kodukohaks selgelt mitte-tööstusliku, looduslähedase piirkonna, on kaitstav õiguspärane ootus, et nende elukeskkonda ei muudeta hiljem sisuliselt tööstuspiirkonnaks tuulepargi rajamise kaudu. Taastuvenergia regulatiivne raamistik näeb samuti ette, et taastuvenergia arendamiseks tuleb eelistada piirkondi, kus see ei toimu loodus- ja elukeskkonna arvelt. Taastuvenergia direktiivi kolmandat versiooni (2023/2413) artikkel 15c kohaselt tagavad liikmesriigid taastuvenergia eelisarendusalad üht või mitut liiki taastuvate energiaallikate jaoks. Eelistada tuleks seejuures „tehis- ja ehitatud pindu, nagu hoonete katused ja fassaadid, transporditaristu ja selle vahetu ümbrus, parkimisalad, põllumajandusettevõtted, prügilad, tööstuspiirkonnad, kaevandused, tehissiseveekogud, -järved või -veehoidlad ning asjakohasel juhul asulareoveepuhastid, samuti degradeerunud maa, mis ei ole põllumajanduses kasutatav“. Haljala eriplaneeringualasid ei saa kindlasti pidada tööstuspiirakonnaks, kaevanduseks ega degradeerunud alaks. Haljala valla territoorium on väärtuslik elu- ja looduskeskkond, mille tööstuspargiks muutmine ei ole aktsepteeritav. Eriplaneeringute algatamisel on viidatud avalikule huvile võtta taastuvenergia laialdaselt kasutusele. Seejuures on oluline rõhutada, et riigi seatud eesmärgid taastuvenergia kasutuselevõtuks ei kohusta just Haljala valda, kelle südameks on Lahemaa rahvuspark, algatama ja jätkama tuuleparkide eriplaneeringuid konkreetsetes asukohtades. Avalik huvi taastuvenergia tootmiseks ei ole ülimuslik võrreldes teiste avalike ja erahuvidega. Avalik huvi säilitada Haljala valla säilitamine looduslähedase elu- ja puhkekeskkonna kantuna Lahemaa rahvuspargi vaimsusest on samuti kaalukas avalik huvi. Tuulikute tööstuspargi rajamine Haljala valda võib vähendada Haljala valla elanikkonda, kuna inimesed ei soovi elada tuuleparkide lähedal. Riigikohus on seejuures leidnud: „Tuulegeneraatorist lähtuvad mõjutused on eeskätt seotud lähiümbruse elanike õigusega tervise ja omandi kaitsele, samuti õigusega eraelu puutumatusele“ (3-20-2273 p. 18). Riigikohtu seisukohalt riivavad müra ja visuaalne reostus, kinnisvara väärtuse vähenemine kogukonna liikmete subjektiivseid õigusi (3-3-1-87-11, p. 16). Seoses omandiõiguse riivega on Riigikohus toonud välja järgneva: „Küll aga leiab kolleegium, et lubades mobiilsidemasti rajamist kaebajale kuulunud elamust 40 m kaugusele, pidi vastustaja sedastama kaebaja omandiõiguse (põhiseaduse § 32) riive võimalikkust. Kinnisasja väärtust võib vähendada nii visuaalne muutus keskkonnas kui ka potentsiaalsete ostjate vastumeelsus mobiilsidemasti vahetusse lähedusse elamu soetamise vastu, isegi kui hirm kiirguse ees ei ole põhjendatud“ (3-15-2232, p. 8.3). See viib ka kinnisvara hinna languseni. Tuulikutööstuspargi rajamine ja käigushoidmine omab potentsiaalselt negatiivset toimet inimeste tervisele (vt 3-20-2273, p. 18). Mürahäiringu negatiivset mõju on Riigikohus pidanud üldteada asjaoluks (3-3-1-17-14, p. 11.1): „Kolleegium peab üldteada asjaoluks, et kauakestev tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja selle kaudu tervist. Müra võib tekitada stressi ja agressiivsust ning häirida isiku põhiõigustega kaitstud tegevusi. Müra mõju isikule on individuaalne, sõltudes kuulmistajust, kultuuritaustast, tervislikust seisundist, helis sisalduvast informatsioonist, ümbritsevast keskkonnast ja teistest teguritest“. Planeerimisseadus § 10 (1) sätestab: „Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse“. Riigikohtu järgi (3-3-1-88-15, p. 23) „Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega“. Selliseks asjaoluks on kogukonna laiem huvi olemasoleva loodus- ja elukeskkonna kaitsmiseks. Taastuvenergia laialdase kasutusvõtu aluseks olev avalik huvi ei kohusta just Haljala valda eriplaneeringutega jätkama. Haljala vallal on seadusest tulenev õigus eriplaneeringud lõpetada. Riigikohtu seisukohalt (3-3-1-79-09, p. 13) on planeeringute valdkonnas kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum. See seondub ka planeeringu algatamise ja lõpetamisega. Lisaks rõhutab Riigikohus: „Erakordselt avara kaalutlusõiguse ja väheintensiivsete õigusriivete korral võib kaalutlusotsuse sisuline kontroll piirduda ilmselgete vigade testiga“ (vt 3-20-1198, p. 13). Kui arendaja on teinud investeeringuid enne eriplaneeringute kehtestamist, siis on tegemist arendaja majandusliku riskiga, sest planeerimismenetluses ei saa kellelegi garanteerida soodsat tulemit (planeeringu kehtestamist). Ka hoonestusõiguste sõlmimine on osa äririskist. Tulenevalt eeltoodust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 32 ja §-st 33 ning planeerimisseaduse § 97 lg 1 punkti 1 (eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine lõpetatakse, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus) alusel: 1. Lõpetada Haljala Vallavolikogu 19.11.2024 otsusega nr 140 algatatud Haljala valla lääneosa hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning selle keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 3. Otsust on võimalik vaidlustada esitades vaide Haljala Vallavolikogule või kaebuse Tartu Halduskohtule (Kooli tn 2a, Jõhvi) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Veiert volikogu esimees