Vi iratsi 16 . september 2025 nr 374 Karula tee 2 // Tallinna tn 88 detailplaneeringu kehtestamine Arhitekt Sulev Ilves (volitatud arhitekt tase 7, kutsetunnistus 144847) koostas Viljandi Vallavalitsuse 20.09.2022 korraldusega nr 677 „Karula tee 2 // Tallinna tn 88 detailplaneeringu algatamine“ Peetrimõisa külas Karula tee 2 // Tallinna tn 88 katastriüksusel 71501:002:1340 algatatud detailplaneeringu (KovID DP329) . Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva ärimaa krundi ehitusõiguse suurendamine. Taotleja soovib laiendada olemasoleva ärihoone müügisalongi. Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 6100 m 2 . Detailplaneeringuala katastriüksuse maa sihtotstarve on ärimaa 100% . 05.11.2013 moodustus Viljandi vald, mis on Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla õigusjärglane. Detail planeeringualal kehtib Saarepeedi Vallavolikogu 11.12.2008 määrusega nr 65 „Saarepeedi valla üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Saarepeedi valla üldplaneering, mille kohaselt asub taotletav planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev ega näe ette olulise keskkonnamõju teket. Käesoleva detailplaneeringuga soovitakse määrata ärimaa krundile ehitusõigus olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33% algselt kavandatud mahust. Detailplaneeringuala on hoonestatud ning olemasolevale hoonele kavandatakse juurdeehitus hoonestusala lõunapoolsele küljele. Üldine ruumilise arengu eesmärk on luua müügisalongi laiendamise kaudu eeldused kaupade ja teenuste pakkumise kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamiseks ärimaa sihtotstarbega krundil. Detailplaneeringu täpsem lahendus on toodud detailplaneeringu seletuskirjas, joonistel ja lisades, mis on käesolev a korralduse lahutamatud osad. Viljandi Vallav alitsuse 15 . 0 4 .202 5 korraldusega nr 155 „ Karula tee 2 // Tallinna tn 88 detailplaneering u vastuvõtmine “ võeti vastu Peetrimõisa külas Karula tee 2 // Tallinna tn 88 detailplaneering. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemik u l 02.05.2025 kuni 16.05.2025. Avaliku le väljapaneku le vastas Transpordiamet, et täiendavaid ettepanekuid planeeringule ei ole (reg 16.04.2025 nr 7-2/142-26) . Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõiked 1, 3, 4 ja 6 ning Viljandi Vallavolikogu 28.02.2022 määruse nr 13 „Planeerimisseaduses sätestatud küsimuste lahendamise volitamine“ § 1 lõike 1: Kehtestada Peetrimõisa külas Karula tee 2 // Tallinna tn 88 detailplaneering ( KovID DP329 ). Viljandi Vallavalitsuse planeeringu te - ja GIS-spetsialistil avaldada detailplaneeringu kehtestamise teade detailplaneeringu kehtestamisest arvates: 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Viljandi valla veebilehel www.viljandivald.ee ; 30 päeva jooksul maakonnalehes Sakala. Viljandi Vallavalitsuse planeeringute- ja GIS-spetsialistil saata teade detailplaneeringu kehtestamise kohta maakatastri pidajale 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Viljandi Vallavalitsuse avalike suhete spetsialistil avaldada teade detailplaneeringu kehtestamise kohta esimesel võimalusel Viljandi valla ajalehes Viljandi Valla Teataja. Käesoleva korraldusega mittenõustumisel võib esitada vaide 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates Viljandi Vallavalitsusele (
[email protected] või Sakala 1, Viiratsi alevik, Viljandi vald, 70101 Viljandi maakond) või kaebuse Tartu Halduskohtule (
[email protected] või Kalevi 1, 51010 Tartu). Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Alar Karu (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Reet Pramann vallasekretär
Uue-Võidu
maastikukaitseala
VVK
338
detailplaneeringuala
riigikaitseobjekti piiranguvöönd
looduskaitseala
tuletõrje veevõtukoht (olemasolev)
Töö nr 20220920 M1:20 000
Viljandi vald Karula tee 2 // Tallinna tn 88 katastriüksuse detailplaneering
Peetrimõisa küla
71501:002:1340 Viljandi
Tellija: Mehka Eesti OÜ Joonis 1. Detailplaneeringuala
maastikukaitseala
Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Viljandi Vallavalitsus asukohaplaan
Detailplaneeringu koostaja: volitatud arhitekt: Sulev Ilves. Kutsetunnistus 144847
Detailplaneeringu koostaja: Raivo Laidma, kutsetunnistus 138336 Joonis koostatud: 25.02.2024
Planeerija: Raivo Laidma ruumilise keskkonna planeerija, tase 7
Illustratsioon vaatega Tln tänava poolt
71501:002:0079
89801:001:0507
89801:001:0506
71501:002:1351
71501:002:0080
62901:003:0068
4m& &
&
12m &
& 7,5m
89801:001:0519
&
&
89801:001:0518
& 12m &
& 12m
&
71501:002:1440
& 30m &
71501:002:0044
62901:003:0560 & 20m &
71501:002:1340
& 10m
&
tee
24830 Jämejala
kergliiklustee
50 Viljandi tee
rula
8 Ka
2413
89801:001:0516
89801:001:0517 71501:002:1800
71501:002:0423
ini
rand
. hüd
89801:001:0515
71501:002:1730
89801:001:0514
plan
m
200
71501:002:0422
89801:001:0520 89801:001:0521
juurdepääs detailplaneeringualale
89801:001:0530
detailplaneeringuala
servituudivajadusega ala
hoonestusala
teekaitsevöönd
planeeritud hoone laiendus (illustratiivne)
parkimis- ja väliekspositsiooni ala
planeeritav hüdrandikaev
71501:002:1720
kaugus planeeritavast hüdrandist
89801:001:0529 nähtavuskolnurk
planeeritav piirdeaed
likvideeritav olemasolev piirdeaed
plan.
hüdrantkaev
&
Töö nr 20220920 M1:500
Viljandi vald Karula tee 2 // Tallinna tn 88 detailplaneering
Peetrimõisa küla
71501:002:1340
Huvitatud isik: Mehka Eesti OÜ Joonis 3. Põhijoonis
Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Viljandi Vallavalitsus
Detailplaneeringu koostaja: volitatud arhitekt: Sulev Ilves. Kutsetunnistus 144847 Joonis koostatud: 18.06.2024
Planeerija: Raivo Laidma
Töö nr 20220920
KOV planeeringute registri nr DP329
KARULA TEE 2 // TALLINNNA TN 88 DETAILPLANEERING.
Planeeringuala asukoht: katastriüksus 71501:002:1340
Peetrimõisa küla, Viljandi vald
Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Viljandi Vallavalitsus
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik: Mehka Eesti OÜ
Detailplaneeringu koostaja: volitatud arhitekt Sulev Ilves. Kutsetunnistus 144847
Planeerija: Raivo Laidma
2
Sisukord
1 Üldinfo detailplaneeringu kohta. ....................................................................................... 4
1.1 Detailplaneeringu ülesehitus ja vormistamine ............................................................ 4
1.2 Detailplaneeringu digitaalsed alusandmed. ................................................................ 4
1.3 Detailplaneeringu algatamise korraldus. Koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded.
4
1.4 Detailplaneeringuala ja selle mõjuala analüüs. ........................................................... 5
1.5 Olemasolev hoonestus. ............................................................................................... 6
1.6 Planeeringualal kehtivad seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused. ......................... 6
1.7 Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks...................................................... 6
1.7.1 Valla üldplaneeringuga seatud maakasutustingimused. ..................................... 6
1.7.2 Vallavalitsuse lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks. ....................... 7
1.7.3 Transpordiameti seisukohad. ............................................................................... 7
1.7.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus seisukohad .................................................... 7
2 Detailplaneeringu lahendus. .............................................................................................. 8
2.1 Detailplaneeringu lahenduse vastavus liigilt üldisemale planeeringule. .................... 8
2.1.1 Vastavus kehtivale üldplaneeringule ................................................................... 8
2.1.2 Vastavus koostatavale Viljandi valla üldplaneeringule ........................................ 8
2.1.3 Vastavus maakonnaplaneeringule ....................................................................... 9
2.2 Ruumilise arengu eesmärgid. ...................................................................................... 9
2.3 Planeeringuala kruntideks jaotamine.......................................................................... 9
2.4 Krundi hoonestusala määramine. ............................................................................... 9
2.5 Vertikaalplaneerimine ............................................................................................... 10
2.6 Ehitusõiguse määramine. .......................................................................................... 10
2.6.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed. ...................................................................... 10
2.6.2 Hoonete suurim lubatud arv. ............................................................................. 10
2.6.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind. ...................................................... 11
2.6.4 Ehitiste lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus............................................... 11
2.7 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused. ............................................ 11
2.8 Tingimused hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalikele ehitistele.
Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. ................................................................ 12
2.8.1 Üldised tingimused detailplaneeringu elluviimisel. ........................................... 12
2.8.2 Veevarustus ........................................................................................................ 12
2.8.3 Reoveekäitlus ..................................................................................................... 12
2.8.4 Jäätmekäitlus ...................................................................................................... 12
2.8.5 Tuleohutuse tagamise tingimused. .................................................................... 13
3
2.8.6 Elektrivarustus. ................................................................................................... 14
2.8.7 Soojavarustus. .................................................................................................... 14
2.8.8 Sidevarustus. ...................................................................................................... 14
2.8.9 Sademevesi......................................................................................................... 14
2.8.10 Müra ja vibratsioon ............................................................................................ 14
2.8.11 Radoonioht ......................................................................................................... 15
2.8.12 Insolatsioonitingimused ..................................................................................... 15
2.8.13 Krundi piirded. .................................................................................................... 15
2.9 Liikluskorralduse põhimõtete määramine. ............................................................... 16
2.10 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. .......................................... 16
2.11 Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad mõjud. ....................................... 17
2.11.1 Keskkonnamõju .................................................................................................. 17
2.11.2 Majanduslikud mõjud......................................................................................... 17
2.11.3 Kultuurilised mõjud ............................................................................................ 17
2.11.4 Sotsiaalsed mõjud .............................................................................................. 18
2.12 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine. ...................................... 18
2.13 Servituudi seadmise vajaduse määramine. ........................................................... 18
2.14 Detailplaneeringu jooniste nimekiri. ..................................................................... 19
2.15 Detailplaneeringu lisade nimekiri .......................................................................... 19
4
1 Üldinfo detailplaneeringu kohta.
1.1 Detailplaneeringu ülesehitus ja vormistamine
Detailplaneering koosneb seletuskirjast, joonistest, (kehtestatavatest digitaalsetest kihtidest
ja nende esitluskujudest) ning planeeringu juurde kuuluvatest lisadest. Planeeringu seletuskiri,
jooniste esitluskujud ja detailplaneeringu juurde kuuluvad lisad on kasutatavad vabavaralise
tarkvara abil. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised kehtivad samaaegselt ja neid tuleb
käsitleda koos.
Detailplaneeringu vormistamise ja ülesehituse aluseks on riigihalduse ministri 17.10.2019
määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
1.2 Detailplaneeringu digitaalsed alusandmed.
Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud järgmisi digitaalseid alusandmeid:
W Vara OÜ poolt 2024 a koostatud geodeetiline alusplaan. Töö nr GD24052.
Maa-ameti avaandmed (ETAK, haldusüksuste piirid, katastriüksuste piirid, kitsendusi
põhjustavad objektid ja nende mõjualad, ortofoto (WMS)).
Viljandi Vallavalitsuse digitaalsed ruumiandmed (Saarepeedi valla üldplaneering)
1.3 Detailplaneeringu algatamise korraldus. Koostamise vajadus, eesmärk ja
ülesanded.
Detailplaneeringu koostamine on algatatud Viljandi Vallavalitsuse 20.09.2022 korraldusega nr
677.1 Korraldusega on määratud planeeringuala katastriüksustel 71501:002:1340 pindalaga
ligikaudu 6100 m2. Sama korraldusega on antud lähteseisukohad detailplaneeringu
koostamiseks ja otsustus strateegilise keskkonnamõju hindamise mittealgatamise kohta.
Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse § 125 lõikest 2, mille
kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik üldplaneeringuga määratud
detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale
ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja
ehitusprojekti koostamise alus.2 Planeeringu koostamisest huvitatud isiku eesmärgiks on
ärimaa krundiehitusõiguse määramine olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33% selle
esialgu kavandatud mahust.3
Detailplaneeringu algatamise korraldus kohustab detailplaneeringuga lahendama
planeerimisseaduse § 126 lg 1 punktides 1 kuni 9, 11, 12, ja 17 sätestatud ülesanded, st:
1
Detailplaneeringu lisa 1
2
Planeerimisseadus § 124 lg 2
3
Planeerimisseadus § 125
5
Planeeringuala kruntideks jaotamine;
Krundi hoonestusala määramine;
Krundi ehitusõiguse määramine;
detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,
sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku
asukoha määramine;
ehitise ehituslike tingimuste määramine;
ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
liikluskorralduse põhimõtete määramine;
haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
kuja määramine;
kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muude
keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks
määramise vajaduse märkimine;
1.4 Detailplaneeringuala ja selle mõjuala analüüs.
Detailplaneeringuala asub Peetrimõisa külas katastriüksustel 71501:002:1340 (Karula tee 2 //
Tallinna tn 88). Katastriüksuse sihtotstarve on ärimaa. Varem koostatud detailplaneeringud
samal alal puuduvad.
Foto: 1 Planeeringuala asukoht. Maa-ameti kaldaerofoto 07.05.2023.
Detailplaneeringu vahetuks mõjualaks on planeeringualaga põhjapool piirnev
katastriüksus71501:002:1351 (Musta), millelt toimub juurdepääs detailplaneeringualale (p
6
2.13) Detailplaneeringu vahetuks mõjualaks on piirneval alal kehtestatud Kaitseliidu Sakala
Malev detailplaneering4, millise objektiga kaasneb piiranguvöönd (p 1.6).
1.5 Olemasolev hoonestus.
Detailplaneeringuala on hoonestatud. Sellel asub autokeskus (EHR kood 1201722246)5 Lähim
muu olemasolev hoonestus (elamud) asub vahetult teisel pool riigiteed nr 50 ja teisel pool
riigiteed 24138 (riigikaitselased ehitised).
1.6 Planeeringualal kehtivad seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused.
Detailplaneeringuala koormavad järgmised seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused6:
Elektrilevi OÜ maakaabelliin AHXAMK-W.3x240+35Cu 24kV
Elektrilevi OÜ maakaabelliin AXMK.4x70
AS ESRO maa-alune soojatorustik J8TV1 (200 mm ja üle)
AS ESRO maa-alune soojatorustik J8.5PV1 (alla 200mm)
Maa-ameti Geodeetiliste punktide andmekogu märk
Telia Eesti AS maa-alused sideehitised
Enefit AS maa-alune sideehitus maismaal (ELV)
Riigiteede 50 Viljandi tee ja 24138 Karula tee teekaitsevöönd. Riigitee kaitsevööndis
kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt
EhS § 70 lg 3.
Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd
Ühisveevärgi trassist tulenevad kitsendused
Reoveekanalisatsiooni trassist tulenevad kitsendused
Kitsendusi põhjustavad objektid ja seadusjärgsete kitsenduste ulatused on kantud
detailplaneeringu asukohajoonisele (Joonis 1) tugijoonisele (joonis 2).
1.7 Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks.
1.7.1 Valla üldplaneeringuga seatud maakasutustingimused.
Planeeritaval alal kehtiva Saarepeedi valla üldplaneeringu kohaselt kehtivad käesolevale
detailplaneeringualele järgmised üldised põhimõtted ja tingimused7:
4
Töö nr 2009-37. Kehtestatud Saarepeedi Vallavolikogu 20.05.2010 otsusega nr 32
5
EHR andmed seisuga 15.06.2024
6
Maa-ameti geoportaal avalik kitsenduste rakendus seisuga 15.06.2024
7
Üldplaneeringu seletuskiri p 2.1. Konkreetsed lähteseiskohad ehitusõiguse osas on antud detailplaneeringu
algatamise korraldusega
7
Maastiku struktuur peab olema hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks. Arvestada tuleb
ehitise arhitektuurilist sobivust lähiümbrusse ja kogu vaatevälja8.
Piirdeaed ei tohi olla kõrgem, kui 1,5 m ja see peab olema kuni 15% ulatuses
läbipaistev. Piirdeaia lahendus määratakse detailplaneeringuga9
1.7.2 Vallavalitsuse lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks.
Detailplaneeringu algatamise 20.09.2022 korraldusega 677 on Viljandi Vallavalitsus andnud
järgmised sisulised lähteseisukohad10:
lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed –Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone
maa (ÄK). Kontori- ja büroohoone maa (ÄB).
Hoonete suurim lubatud arv krundil üks (1).
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind määrata detailplaneeringuga
Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus krundil määrata detailplaneeringuga
Hoonete suurima lubatud sügavuse osas tingimusi ei seata
Planeeringuala kruntideks jaotamine ei ole lubatud
Hoonestusala määramisel lähtuda Transpordiameti lähteseiskohtadest
Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused määrata detailplaneeringuga
Uute kavandatavate tehnovõrkude liitumise korral või olemasolevate tehnovõrkude
liitumiskohtade muutmisel taotleda detailplaneeringu koostamiseks võrgu valdaja
tehnilised tingimused. Väljastatavad tehnilised tingimused esitada detailplaneeringu
lisade hulgas. Kui detailplaneeringu lahendus näeb ette avalikus kasutuses
välisvalgustuse ja tehnorajatised, siis detailplaneeringu elluviimise tingimuseks on
sellise taristu väljaehitamine arendaja kulul.
Liikluskorralduse määramisel lähtuda olemasolevatest juurdepääsudest
riigimaanteedelt 50 ja 24138, kui Transpordiameti lähteseisukohtadest ei tulene teisiti.
Haljastuse ja heakorra tingimused määrata detailplaneeringuga
Tingimused piirdeaedadele/hekkidele näha ette detailplaneeringuga
1.7.3 Transpordiameti seisukohad.
Transpordiamet on andnud oma seiskohad11 (lisa 2 ).
1.7.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus seisukohad
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on andnud oma seisukohad 13.10.2022 kirjaga nr
4/22/4220-1 (lisa 3)
8
Üldplaneeringu seletuskiri p 2.1
9
Üldplaneeringu seletuskiri p 2.4
10
Lisa 1.1
11
19.10.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/21255-2
8
2 Detailplaneeringu lahendus.
2.1 Detailplaneeringu lahenduse vastavus liigilt üldisemale planeeringule.
2.1.1 Vastavus kehtivale üldplaneeringule
Väljavõte Saarepeedi valla üldplaneeringu joonisest.
Planeeringuala on illustratiivselt tähistatud punase
ovaaliga.
Planeeringualal kehtib Saarepeedi
Vallavolikogu 11.12.2008 määrusega nr 65
kehtestatud üldplaneering. Üldplaneeringu
kohaselt on maakasutuse juhtotstarve
määratletud segahoonestusalana (S), mis on
üldplaneeringu kohaselt mitmekülgse
tegevusega, peamiselt äri- ja väiketootmise
ehitiste ja neid teenindava infrastruktuuride
ehitamiseks ettenähtud maa-alad
Detailplaneeringu lahendus on koostatud
kooskõlas üldplaneeringus määratud üldiste
põhimõtete ja maakasutustingimustega.
2.1.2 Vastavus koostatavale Viljandi valla üldplaneeringule
Väljavõte Viljandi valla vastuvõetud üldplaneeringust.
Planeeringuala on illustratiivselt tähistatud punase
ovaaliga.
Viljandi Vallavalitsusel on koostamisel Viljandi
valla üldplaneering (vastu võetud
Vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-
3/319) , mis ei ole küll käesoleva
detailplaneeringu maakasutustingimusi
määravaks dokumendiks, kuid näitab
ruumilise planeerimise kavatsusi
maakasutuse otstarvete ja tingimuste osas.
Käesoleva detailplaneeringuga ei looda
lahendust, mis läheb vastuollu Viljandi valla
üldplaneeringuga, kui see vastuvõetud kujul kehtestatakse. Detailplaneeringu maa-ala
maakasutuse juhtotstarve on selles määratletud ärimaana.
9
2.1.3 Vastavus maakonnaplaneeringule
Väljavõte Viljandi maakonnaplaneeringu joonisest
„Asustusstruktuur ja tehnilised võrgustikud“.
Maakonnaplaneeringust lähtuvalt asub
detailplaneeringuala maalise ja linnalise
piirkonna piiril. Maakonnaplaneering annab
üldised põhimõtted ettevõtluskeskkonna
arendamiseks.
Detailplaneeringu lahendus toetab seatavate
maakasutus- ja ehitustingimuste kaudu
maakonnaplaneeringus seatud
ettevõtluskeskkonna arendamise
põhimõtteid.12
2.2 Ruumilise arengu eesmärgid.
Üldine ruumilise arengu eesmärk on arengut suunavate dokumentide alusel ja arendaja soovi
arvestades luua müügisalongi laiendamisega eeldused ärimaa krundil teenuste ja kaupade
parema pakkumise võimaldamiseks.
2.3 Planeeringuala kruntideks jaotamine.
Krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus.13
Detailplaneeringuga ei lubata planeeritava maa-ala jagamist väiksemateks kruntideks.
2.4 Krundi hoonestusala määramine.
Krundi hoonestusala on planeeringuga määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada
ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi.14
Detailplaneeringuga määratud krundi hoonestusala on kantud detailplaneeringu
põhijoonisele (Joonis 2. Põhijoonis). Hoonestusala määramisel on arvestatud omavalitsuse ja
Transpordiameti poolt detailplaneeringu koostamiseks väljastatud lähteseiskohtadega.
Koostöös Transpordiametiga on hoonestusala vähesel määral muudetud.
Hoonestusala põhjapoolne piir asub 4 m kaugusel kinnistu piirist. Hoonestusala riigitee 24138
ääres asub 12 m kaugusel äärmise sõidurea servast (ligikaudu 7,5 m kinnistu piirist) ning
12
Maakonnaplaneeringu seletuskiri p 3.5
13
Alus: Planeerimisseadus § 6 lg 8
14
Alus: planeerimisseadus § 6 p 5
10
hoonestusala lõunaosas 10m kaugusel äärmise sõidurea servast. Riigitee 50 poolsel küljel asub
hoonestusala 20 m kaugusel sõidurea servast (ligikaudu 12 m kaugusel kinnistu piirist).
Rajatised (nt parkimis- ja väliekspositsiooniala) võivad asuda väljapool detailplaneeringuga
määratud hoonestusala.
2.5 Vertikaalplaneerimine
Planeeringualal tervikuna on absoluutkõrguste vahe ligikaudu 1,5 m (vahemikus abs 91,5 –
90,0) langusega lõuna suunas. Planeeringuga lubatava hoonestusala ulatuses languste vahe
ligikaudu 0,4 m.
Vertikaalplaneerimise vajadus kavandatava uue ehitusmagu realiseerimiseks puudub. Täpne
lahendus tuleb anda ehitusprojektis (vt ka p 2.8.10 Sademevesi).
2.6 Ehitusõiguse määramine.
Ehitusõigusega määratakse krundi kasutamise sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv,
hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud kõrgus ja asjakohasel
juhul hoonete ja rajatiste suurim lubatud sügavus.15
2.6.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed.
Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast detailplaneeringu
kehtestamist kasutada.16 Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus
ehitise kasutamise otstarbe.
Detailplaneeringuga nähakse ette järgmised krundi kasutamise lubatud sihtotstarbed17
vastavalt detailplaneeringu koostamiseks väljastatud lähteseiskohtadele Kaubandus-,
toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK). Kontori- ja büroohoone maa (ÄB).
2.6.2 Hoonete suurim lubatud arv.
Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.18
Kooskõlas omavalitsuse poolt detailplaneeringu koostamiseks väljastatud
lähteseisukohtadega on detailplaneeringuga määratud hoonete suurim lubatud arv
krundil 1 (üks).
15
Alus: planeerimisseadus § 126 lg 4
16
Alus: planeerimisseadus § 126 lg 5
17
Aluseks ministeeriumi poolt väljatöötatud soovituslikud detailplaneeringute leppemärgid ja tähistused
18
Ehitusseadustik § 3 lg 2
11
2.6.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind.
Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. Hoonealune pind on hoone
maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa pinna projektsioon horisontaaltasapinnal.
Hoonealuse pinna hulgas ei võeta arvesse hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi,
päikesekaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku,
tehnosüsteemi ja seadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga
maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni 1m laust katuseräästast, hoone kujunduslikke või
muid mitteolulisi elemente.19
Detailplaneeringuga määratud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on 1400 m2
Detailplaneeringuga lubatud maksimaalse pinna realiseerimisel kujuneb krundi täisehituseks
ligikaudu 23%.
2.6.4 Ehitiste lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus.
Ehitise kõrgus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või
katendist ehitise kõrgema tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid
süvendeid ja kõrgendusi. Ehitise absoluutne kõrgus on riiklikus kõrgussüsteemis määratud
kõrgusarv ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini. Maapinna kalde puhul arvestatakse
ehitise kõrgust vahetult ümbritseva maapinna minimaalse ja maksimaalse kõrguse
aritmeetilisest keskmisest. Ehitisel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa,
sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ka muud taolist ehitise kõrguse hulka ei
arvata.20
Hoone maksimaalne lubatud kõrgus ei tohi ületada olemasoleva hoone harja kõrgust
(vastavalt EHR andmetele absoluutne kõrgus 99,1m).
Maa-aluseid korruseid ei kavandata.
2.7 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused.
Hoone tuleb projekteerida kaasaegse funktsionaalsuse ja arhitektuurikäsitlusega ning
sobima olemasoleva hoonemahuga. Sobivuse hindajaks on kohalik omavalitsus.
Hoonete välisviimistlusmaterjalidele ja värvitoonidele detailplaneeringuga nõudeid ei
seata. Projekteeritav hoone peab tagama ettevõtte omaste kujundus- ja
reklaamielementide kasutamise fassaadilahenduses.
Hoone põhimahul peab olema kahepoolne, olemasoleva ehitusmahuga sobituv
katusekalle.
19
Alus: majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57
20
Alus: majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57
12
2.8 Tingimused hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalikele ehitistele.
Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.
2.8.1 Üldised tingimused detailplaneeringu elluviimisel.
Joonisel kujutatava illustreeriva iseloomuga info täpne järgmine projekteerimisel ja
detailplaneeringu elluviimisel ei ole kohustuslik. Kui detailplaneeringu joonis ja
seletuskiri võimaldavad erinevat tõlgendamist, siis tuleb lähtuda seletuskirjast.
Detailplaneeringu elluviimisel kõik ehitus- ja kaevetööd olemasolevate tehnovõrkude
kaitsevööndites tuleb kooskõlastada tehnovõrgu omaniku/valdajaga ning
maaomanikega, kui detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kaevetööd tuleb läbi viia
väljapool detailplaneeringu ala.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb hinnata, kas riigiteede ristmikel on vajalik
liikluskorralduse muudatus, märgi 221 Anna teed asendamine liiklusmärgiga 222 Peatu
ja anna teed.
2.8.2 Veevarustus
Detailplaneeringuala asub ühisveevärgiga21 kaetud alal.
Detailplaneering ei näe ette olemasoleva lahenduse muutmist. Kui see osutub vajalikuks, siis
tuleb lähtuda p 2.8.1 sätestatud üldistest tingimustest.
2.8.3 Reoveekäitlus
Planeeritav ala ei asu reoveekogumisalal.22 Hoonestus on liidetud ühiskanalisatsiooniga.
Detailplaneeringu lahendus ei näe ette olemasoleva lahenduse muutmist. Kui see osutub
vajalikuks, siis tuleb lähtuda p 2.8.1 sätestatud üldistest tingimustest.
2.8.4 Jäätmekäitlus
Nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks
tulenevad jäätmeseadusest23 ja pakendiseadusest.24 Samuti kohaliku omavalitsuse
jäätmekavast ja jäätmehoolduseeskirjast, millega on kehtestatud jäätmekäitluse ja jäätmete
hoidmise korraldus ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp,
materjal, suurus, mahutite alus ja paiknemine ning ühiste kogumismahutite kasutamine. 25
21
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 2 tähenduses on ühisveevärk vee-ettevõtte hallatav ehitiste ja
seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või see teenindab vähemalt 50 elanikku.
22
Reoveekogumisala on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel ala, kus on piisavalt elanikke või
majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks.
Reoveekogumisala piiritletakse veeseaduse alusel.
23
https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv
24
https://www.riigiteataja.ee/akt/104042012006?leiaKehtiv
25
Alus: Jäätmeseadus § 71 lg 2.
13
Olemasolevat olukorda ei muudeta. Detailplaneeringu elluviimisel ehitustegevuse
käigus tekkivate ehitusjäätmete kogumine tuleb korraldada tekkekohal, sh tuleb
ehitusprojektis esitada andmed pinnasetööde mahtude kohta ning selgitused jäätmete
liigiti kogumise kohta ning jäätmetega kavandatavete käitlustoimingute kohta.
2.8.5 Tuleohutuse tagamise tingimused.
Tuleohutuse seaduse kohaselt peab ehitisel olema nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht, välja
arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kasutamine ehitises on tagatud muu tehnilise
lahendusega. Veevõtukoht peab vastama seadusega kehtestatud nõuetele26
Detailplaneering näeb tuletõrjevee tagamiseks ette tuletõrjevee saamise olemasolevast
veevõtukohast Karula tee 7 katastriüksusel 71501:002:173027 (EHR kood 900001224, tuletõrje
veevõtukoht, sealhulgas hüdrant (22227)). Veeallika tüüp: looduslik veekogu. Veevõtukoha
hüdrauliline lahendus: survestamata. Asukoht X 6472633, Y593508,5. Veevõtukoht on kantud
detailplaneeringu tugijoonisele. Teiseks uue hüdrandikaevu rajamine Karula tee 1
katastriüksust veega varustavalt 110 trassilt.
Planeeritava hüdrantkaevu (kantud põhijoonisele) asukoha täpne järgimine
projekteerimisel ei ole kohustuslik. Kohustuslik on arvestada, et veevõtukoht peab
paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast
punktist kuni 200 meetri kaugusel ja üldjuhul ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel.28
Nõuded veevõtuhulgale veevõtukohas 20 l/s. Projekti koostamise käigus tuleb läbi viia
test nõuetekohase veevõtuhulga tagamise väljaselgitamiseks. Arendaja peab
arvestama, et AS Viljandi Veevärgil ei ole kohustust planeeritud hüdrandilt
nõuetekohase vooluhulga tagamiseks. Kui mõlema nimetatud veevõtukohtade baasil
kokku ei ole nõuetekohane veehulk tagatud, tuleb täiendavalt rajada mahuti,
arvestades eeltoodud tingimusi veevõtukoha kohustusliku kauguse osas.
Planeeritud hüdrandi projekteerimine ja väljaehitamine peab toimuma koostöös ja
kooskõlastatult AS Viljandi Veevärk.
Hoonete tuleohutusklassile detailplaneeringuga kohustuslikku miinimumnõuet ei
määrata. Hoone tuleohutusklass tuleb määrata ehitusprojektiga.
Ehitistevaheliste tuleohutuskujade määramisel ning ehitislike abinõudega tule leviku
tõkestamisel tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded“.29 Rakendatavad tuleohutusmeetmed, nende ulatus,
tuleohutusklassid ja tuletõkkesektsioonide moodustamise vajadus tuleb määrata
hoone ehitusprojektis.
26
Tuleohutusseadus § 23 ja § 24. Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“.
27
Veevõtukohad vastavalt Maa-ameti avalikule kaardirakendusele seisuga 15.06.2024. Ehitisregistri andmed
seisuga 29.01.2025
28
Alus: Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord
https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021020?leiaKehtiv
29
https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013?leiaKehtiv
14
2.8.6 Elektrivarustus.
Planeeringuala elektrivarustus on tagatud vastavalt kehtivale lepingule. Detailplaneering ei
näe ette liitumispunkti muutmise vajadust.
2.8.7 Soojavarustus.
Planeeringuala hoonete küte on tagatud olemasoleva kaugküttevõrgu baasil.
Detailplaneeringuga lahendust ei muudeta.
2.8.8 Sidevarustus.
Detailplaneeringuala sidevarustus on tagatud olemasoleva sidevõrgu baasil.
Detailplaneeringuga lahendust ei muudeta.
2.8.9 Sademevesi.
Olemasolev sademeveekanalisatsioon planeeringualal puudub. Planeeringuala lang (vt p 2.5
Vertikaalplaneerimine) määrab sademevee liikumise loomuliku suuna põhjast lõunasse.
Kõrguste vahe tõttu on sademevee valgumine riigiteele 50 välistatud. Krundi lõunaosas on
kõrguste vahega tagatud sademee kogumine ja liigvee juhtimine riigitee 24138 alt truubiga
läbi. Detailplaneeringu lahendus näeb ette küll ehitisealuse pinna suurenemise, kuid see
rajatakse tervikuna välialale, kus sademee imbumine pinnasesse oli ka seni pinnakatte tõttu
piiratud.
Sademevee täpne lahendus tuleb anda ehitusprojektis. Arvestada tuleb järgmiste põhimõtete
ja tingimustega:
Sademevesi tuleb maksimaalselt immutada krundi haljasalal arvestades haljastuse ja
heakorra põhimõtteid (p 2.10)
Sademevee suunamine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud.
Kliimamuutuse mõjude leevendamiseks, mis võib väljenduda kestvates
põuaperioodides, tuleb projektis ette näha võimalus katusepindadelt sadevee
kogumiseks mahutisse ja selle kasutamine haljasalade kastmisveena. Lubatud ei ole
ühisveevärgist põhjaveevaru kasutamist kastmiseks. Kliimamuutuste mõju võib
väljenduda ka valangvihmade suurenemises, mille negatiivse mõju vähendamiseks
tuleb välisaladel kasutada asjakohaseid meetmeid (p 2.10).
2.8.10 Müra ja vibratsioon
Müra on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra normtase on normitud
arvsuurus, mida kasutatakse erineva müraolukorra hindamisel. 30
Puuduvad teadaolevad andmed teostatud mürauuringute ja müra mõju ulatuse kohta
planeeringualale lähtuvalt piirnevate riigiteede liikluskoormusest. Avaandmete alusel on
30 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
15
planeeringualaga piirneval riigiteel 50 aasta keskmine ööpäevane liiklus 3427. Riigiteel 24138
aasta keskmine ööpäevane liiklus 281.31
Detailplaneeringuga ei kavandata ega lubata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra
normtaseme ületamise. Seetõttu ei sisalda planeeringudokumentatsioon mürahinnangut.32
Hoone projekteerimisel tuleb lähtuda seadusega määratud müra normtasemetest.
Detailplaneeringuga täiendavaid nõudeid ei seata.
Planeeritavate hoonete puhul tuleb nõuetekohase vibratsioonitaseme tagamiseks
projektis ette näha ehituslike meetmete rakendamine.
Tuleb arvestada, et riigitee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks müra ja vibratsiooni vähendamisel. Meetmete
rakendamine on planeeritava krundi omaniku kohustus.
2.8.11 Radoonioht
Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile33 asub planeeringuala alal, kus kohati võib
esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid (radoonirisk 50-100 kBq/m3), mistõttu võib olla
radoonisisaldus hoonete siseõhus kõrge. Radoon (Rn) on looduslik radioaktiivne väärisgaas,
mis on värvitu, lõhnatu ja maitsetu ning õhust 7,7 korda raskem. Inimene oma meeltega
radooni ei tunne. Radoon on suurima osatähtsusega looduslik ioniseeriva kiirguse allikas.
Radooni võimalik ohtlikus väljendub eelkõige sissehingamisel.34
Ehitusõigusega lubatud hoonete projekteerimisel tuleb projektis arvestada ja
kirjeldada meetmete vajadus radooniriski vähendamiseks hoonete siseõhus lähtudes
asjakohasest standardist EVS 840 „Radooniohutu hoone projekteerimine“
2.8.12 Insolatsioonitingimused
Insolatsioonitingimusi (piisava loomuliku valguse olemasolu) normeerib Eesti standard EVS
894 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Lähtuda standardist. Detailplaneeringuga
täiendavaid nõudeid ei seata.
2.8.13 Krundi piirded.
Riigitee 24138 Karula tee maa-alale rajatud krundi piirdeaed tuleb likvideerida ja rajada
planeeritavale krundile. Arvestada tuleb, et täpselt kinnistu piirile rajades on tegemist
naabrite ühiskasutuses oleva asja sõltumata selle asja kuuluvusest.35 Uue piirdeaia
rajamisel järgida krundi piiril olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndeid (vt
tugiplaan) ja riigitee ristmikel nõuetekohaste nähtavuskolmnurkade tagamist. Üldine
põhimõte piirde rajamisel peab olema selle asukoht ainult seal, kus see on käsitletav
kuritegevust ennetava meetmena ja avatud juurdepääsu tuleb piirata (p 2.12).
31 Loendamise aasta 2023
32 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
33 https://gis.egt.ee/portal/home/
34 Allikas: Eesti Geoloogiateenistus
35
Alus: asjaõigusseadus § 151
16
Vastavalt detailplaneeringu koostamiseks väljastatud omavalitsuse lähteseiskohtadele
ja alal kehtivale üldplaneeringule määratakse krundi piirete maksimaalseks lubatud
kõrguseks 1,5 m.
Suletava väravaga krundi piire on kohustuslik idapoolse juurdepääsu kaudu hoone taga
riigitee 24138 Karula tee vahelisel alal, mis on mõeldud ainult hoone teenindamiseks
ja kuhu avalik juurdepääs puudub.
2.9 Liikluskorralduse põhimõtete määramine.
Planeeringuala piirneb lääne suunas riigiteega 50 Viljandi tee (tugimaantee, aasta keskmine
ööpäevane liiklus 3427) ja ida suunas riigiteega 24138 Karula tee (kõrvalmaantee, aasta
keskmine ööpäevane liiklus 281). 36 Teede projektkiirus 70 km/h. Põhja suunas piirneb
planeeringuala nimetatud kahte riigiteed ühendava nimeta ja numbrita teega eraomandis
oleval maal.
Planeeringuala liikluskorraldus lähtub järgnevatest põhimõtetest:
Olemasolevat olukorda ei muudeta. Juurdepääs riigiteelt planeeringualale
olemasolevate ristumiskohtade kaudu olemasolevast asukohast riigiteid 50 Viljandi
tee ja 24138 Karula teid ühendavalt teelt37. Kuna tegemist on erateega, siis määratakse
detailplaneeringuga servituudivajadus (p 2.13). Täiendavaid juurdepääse riigiteedelt ei
ole lubatud projekteerida.
Nõuetekohase nähtavuse ja liiklusohutuse tagamiseks seatakse tingimus krundi
piirdele (p 2.8.13) ja projekti kooskõlastamise kohustusele (p 2.8.1).
Läänepoole krundile olemasolev juurdepääs on kavandatud kaupluse klientidele.
Idapoolne juurdepääs (kaupluse taga) ainult töötajatele hoone teenindamisel ning
avalikkusele suletud.
Parkimine tuleb lahendada oma krundil. Kavandatud parkimis- ja välieksposistiooni ala
hoone ees võib asuda kuni 4 m kaugusel planeeringuala (kinnistu) piirist (ligikaudu 12m
kaugusel riigitee äärmise sõiduraja servast) (Joonis 3. Põhijoonis)
Detailplaneeringuga ei reserveerita maad avaliku jalgratta- ja jalgtee, kuna
maakonnaplaneeringuga ega kehtiva üldplaneeringuga ei ole määratud selle tee täpset
asukohta. Võimalikuks perspektiivseks lahenduseks tulevikus on tee rajamine
detailplaneeringuga määratud hoonestusala ja riigitee 24138 vahele, teisele poole
riigiteed 24138 või olemasoleva jalgratta- ja jalgtee sidumisega planeeringuala
põhjapiiril riigiteid 50 ja 24138 ühendava tee ääres.
2.10 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.
Üldiseks põhimõtteks on kogu hoonestusest ja parkimisaladest vaba ala haljastamine, mis
vastab ka olemasolevale olukorrale.
36
Maa-amet/transpordiameti avaliku kaardirakenduse andmed, loendamise aasta 2023)
37
Kuna olemasolevat olukorda ei muudeta, siis pole eraldi käsitletud nähtavuskolmnurki. Detailplaneeringuga ei
anta tingimusi nähtavust piiravate rajatise või haljastuse rajamiseks.
17
Kõrghaljastuse rajamist detailplaneeringualale ei riigiteede nähtavuse võimaliku
halvendamise tõttu ei lubata. Sobivad muru ja väikevormid.
Kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks peavad projekteerimisel valitud lahendused
(nt kärgmuru, kassettlahendused) võimaldama valingvihmade korral võimalikult suurel
määral tagada pinnase vastuvõtuvõime kohapeal immutamisega.
2.11 Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad mõjud.
2.11.1 Keskkonnamõju
Detailplaneeringu algatamisel otsustas vallavalitsus mitte algatada koostatava
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH-d), kuna planeeringuga ei
kavandata tegevust, mis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kavandatava tegevusega ja
detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt vahetu või kaudne mõju, mis võib
ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada
ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Detailplaneering ei käsitle mõjusid looduskaitseobjektidele ja kultuurimälestistele, sest
planeeringualal ei asu riiklikult kaitstavaid loodusobjekte ega EL Nõukogu direktiividest
tulenevaid kaitstavate liikide elupaiku ega kasvukohti. Lähim kaitstav loodusobjekt asub
planeeringualast ca 700 m kaugusel (Uue-Võidu maastikukaitseala, KLO1000048).
Detailplaneeringuala ei asu Natura 2000 alal ega selle vahetus läheduses. Eeldatavalt
kavandataval tegevusel puudub mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000
võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele. Lähim kaitstav üksikobjekt asub
planeeringualast ca 3 km kaugusel.
Planeeringuala lähiümbruses ei ole selliseid keskkonnalube omavaid käitisi, mis võiks
mõjutada planeeringualal kavandatavat tegevust või mida mõjutaks kavandatav
arendustegevus.
Detailplaneeringuga on antud tingimus võimalikust radooniohust inimese tervisele tuleneva
negatiivse mõju vähendamiseks (p 2.7.11) ja tingimus insolatsiooni tagamiseks (p 2.7.12).
Kokkuvõtteks detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt vahetut või kaudset mõju,
mis võib ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi
või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2.11.2 Majanduslikud mõjud
Antud detailplaneeringu eesmärgist tulenevalt võib detailplaneeringu elluviimine kaasa tuua
täiendavaid teenuseid ning elavdada majandustegevust. Kavandatav tegevus mõjutab selle
kaudu majanduskeskkonda positiivelt. Planeeringu elluviimine ei oma eeldatavat negatiivset
mõju lähiümbruse kinnisvara väärtusele.
2.11.3 Kultuurilised mõjud
Kultuur kõige üldisemas mõistes on inimtegevus ja selle tulemus. Oluliseks peetud
inimtegevuse tulemus on riigis kaitse alla võetud ning sellised objektid lähiümbruses
18
puuduvad. Selliste objektide mõju planeeringualale puudub. Võib eeldada, et
detailplaneeringu elluviimine ei oma kultuurilisi, olemasolevat olukorda muutvaid negatiivseid
mõjusid.
2.11.4 Sotsiaalsed mõjud
Sotsiaalse mõju all tuleb detailplaneeringu tähenduses mõista võimalikku otsest vastust teise
isiku või grupi poolt välja kutsud välistele mõjutustele, mis avaldub hoiakute ja käitumise
muutustes. Detailplaneering ei mõjuta negatiivselt ligipääsetavust, teenuste kättesaadavust
ega ohusta kogukonna turvatunnet. Samuti puudub detailplaneeringu elluviimisel sotsiaalse
häiringuna käsitletav negatiivne mõju lähielanike varale. Kavandatav tegevus ei muuda
välisõhku, müraolukorda ega üldist heaolu. Sellest tulenevalt võib eeldada, et mõju
sotsiaalsele keskkonnale olemasoleva olukorraga võrreldes ei muutu.
2.12 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.
Kuritegevuse riski vähendavateks meetmeteks on:
Hoonete peasissepääsude ja parkimisalade nähtavuse tagamiseks valgustuse
projekteerimine, sellega hea jälgitavuse tagamine.
Krundi piirete rajamine vajadusel väravate lukustamise võimalusega.
Lokaalsed (video)valveseadmed hoonetel ja parkimisalal.
2.13 Servituudi seadmise vajaduse määramine.
Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva
kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et
teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva
kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.38
Detailplaneering näeb ette teeservituudi seadmise vajaduse detailplaneeringualale
juurdepääsuna teenindavale teele katastriüksusel 71501:002:1351 (Musta). Tee
ühendab riigiteid nr 50 ja 24138 ning asub valdavas osas väljaspool planeeringuala
(Joonis 3. Põhijoonis). Avaandmetes puudub info tee nime ja registrinumbri kohta.
Tulenevalt tehnorajatiste asukohast võib olla vajadus isikliku kasutusõiguse (IKÕ)
seadmiseks tehnorajatise (elektriliin) omaniku kasuks. Isiklik kasutusõigus koormab
kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud
viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab
reaalservituudile.39 Seaduses sätestatud juhtudel on kinnisasja omanik kohustatud
taluma olemasolevat tehnovõrku või rajatist.40
38
Alus: Asjaõigusseadus § 172
39
Alus: Asjaõigusseadus § 225
40
Alus: Asjaõigusseaduse rakendamise seadus § 152
19
2.14 Detailplaneeringu jooniste nimekiri.
Joonis 1. Detailplaneeringuala asukohaplaan
Joonis 2. Tugijoonis
Joonis 3. Põhijoonis
2.15 Detailplaneeringu lisade nimekiri
Lisa 1. Detailplaneeringu algatamise korraldus
Lisa 1.1 Detailplaneeringu algatamise korralduse lisa – asendiplaan
Lisa 1.2 Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad
Lisa 2. Transpordiameti lähteseisukohad
Lisa 3. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus lähteseisukohad
Lisa 4. AS Viljandi Veevärk kooskõlastus
Lisa 5. KOV seisukoht
Detailplaneeringu koostaja
/allkirjastatud digitaalselt/
Arhitekt Sulev Ilves
Planeerija: Raivo Laidma
71501:002:0079
71501:002:1351
89801:001:0506 89801:001:0507
N
S
50 Viljandi tee
71501:002:1800
Mustatiigi
92.72
8
92.43
71501:002:0080
92.64
Kr92.3
50 Viljandi tee L2 71501:002:0080
A.
89801:001:0507
Musta 24138 Karula tee
71501:002:0044
.50
92 71501:002:1351
.1
92
3
4
.7
5
91.6
91
92.51 91.92 91.55
91.41 3
91.6
62901:003:0068
91.55 91.46 6
A. 91.46
Jämejala puiestee 92.00 91.6
nt.
91.63 91.50
62901:003:0068
Orie
Orient. 91.52 91.63
A.
91.92 Orient.
92
91.92 91.54
.50
8
91.47
911.63
.0
9
TP
92
.6
91.53
91.43 TP
91.41
91.77
4
91.82
91.45
91.43
91.87 91.32
91.67
91.59
91.44
91.74
91.75
0
Põrand 91.48
1
91.3
91.737
91.8
91.5
1
92.68
91.6
92
92 .44
92.60
.40
92
Y=593250
Y=593400
91.44 91.25
91.25
91.25
91.32
91.37
91.44
91.73
92.11
Kr.
X=6472750 91.23 X=6472750
91.57 A. Kill.
A.
91.21
Kill.
91.26
91.21
91.42
91.34
91.17
62901:003:0200
91.19
91.20
50 Viljandi tee L3 91.46
89801:001:0519
A.
91 8
91 .64
91.30 91.14
91.6.64
91.2
89801:001:0518 89801:001:0519
5
91.30
91.70
7
91.28
91.4
92.26
91.57
91.28
92.40
92.50
92.67
92.59
91.22
91.27
91.29
Kauplus "Mehka"
91.15
91.21
91.13
H
91.15
la tee
91.17
Jämejala pst 1
71501:002:1440
91.04
8 Karu
89801:001:0518 91.17 Karula tee 9
91.34
91.22
71501:002:1440
91.16
91.20
91.14
92.28
91.154
91.14 91.30
91.1
91.17
2413
B.k.
Kill.
92.53
92.40
92.51
91.37
92.65
91.31
91.47
S.pump
91.05
Bet.
8
92.32
91.25
91.4.48
91.26
91.4
91.24
91.60
9
91.37
Põrand 91.47
91.32
91.37
91.33
91
91.46
.44
91.32
91.28
92
B.k.
1
92
91.2
Hari 98.74
91.11
Kr.
88
.4
A.
6
71501:002:1800 91.40
91.27
91.26
91.35
91.2891.33
91.2 7
1
91.1
Tallinna tn 117 91.24
62901:003:0560 91.20 Bet. 91.17
62901:003:0560 71501:002:0044
Karula tee 2 // Tallinna tn 88
91 .01
91 .38
91.3.38
71501:002:1340
8
91.44
91
92.64
92.47
92.51
91.32
92.40
92.34
9
91.26
91.16
91.3
91.2.14
91.13
&
0
91.14
91
.37
Kill.
92
89801:001:0517 71501:002:1340 91.11
Kr
A.
91.32
91.13
50 Viljandi tee L4
92
89801:001:0517 91.06 91.08
.3
91.07
91 .02
5
91 .34
91.11
91.3.33
4
91.47
91
92.44
91.22 91.18 91.05 91.38
89801:001:0516
Karula tee 5
Tallinna tn 115 71501:002:0423
89801:001:0516
71501:002:0423
91 .94
91 .28
91.05 90.94
91.2.29
91.07
91.21
92.30
8
91.20
9
92.54
92.38
90
92.39
92.45
91.3
4
91.3
200
4
mV
.2
92
VK
Kr.
50 Viljandi tee L5
A.
89801:001:0515 90.89
91.00 91 90.86
91.07
91.14
92.18
92.41
6
92.34
92.27
91 8
91.1.08
89801:001:0514 Tallinna
92.25
9 .8
910.0
0
6
91.2
tn 113
2
91.2
89801:001:0514
89801:001:0515
71501:002:1730
50 Viljandi tee
90.94
90.82 Karula tee 3
.99
71501:002:0422
91
71501:002:0422
91.01
90.89
90.72
92.16
91.99
92.04
92.08
90.85
92.00
50 Viljandi tee L6 90.64
90 .57
90.9.92
89801:001:0521
90.9 2
4
91.05
90
90.97
89801:001:0520 Tallinna tn 111
89801:001:0520 Reklaam
& VVK
89801:001:0521
5
90.60 90.8.92
90
71501:002:1840
90.8 8
5
90.7
91.92
91.78
91.83
91.73
90.45 90.43
90.53
91.77
2
90 9
90.4
90.7.75
90.6
7
8
PP2
90.8
91.40
2
90.7
elektrirajatis (olemasolev)
Kr
A.
Y=593250
Y=593400
TTRASS (olemasolev kaugküttetorustik)
Kr
A.
PP542
86.36
X=6472600 X=6472600
4
91.61
SITRASS (olemasolev sidetrass)
91.40
90.11
1
91.48
91.52
91.46
90.19
9 .0
90.5.58
900.5
9
0
90.7
90
4
90.5
KPkaabel (olemasolev keskpinge/kõrgepingekaabel)
90.00
90
KTRASS (olemasolev reoveekanalisatsioonitorustik)
90.05
89.97
Karula tee 1
90.37
71501:002:1720
MPKAABEL (olemasolev madalpingekaabel)
90.4.47
91.26
8
91.16
91.10
91.14
91.04
3
2
90
90.5
90.2
3
90.4
riigitee teekaitsevöönd
1
89.77
1
89.81
90.7
90.4
Musta
89801:001:0529
3
90
90.4
.6
olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd
0
90 .78
2
90
90.4
.7
4
89.60
kergliiklustee (olemasolev)
90.90
90.83
71501:002:1720
detailplaneeringuala
8
90.2
A.
89801:001:0529
juurdepääs detailplaneeringualale
8
90.1
50 Viljandi tee L7 Märkused:
tuletõrje veevõtukoht (olemasolev)
89801:001:0530 Kõrgussüsteem: EH2000
Koordinaatsüsteem: L-Est97
90.46
1
Kihil "PIIR" esitatud piirijoonte asukohad on informatiivsed.
90.37
90.0
89801:001:0530 Katastriüksuste piirid on plaanile kantud seisuga 07.04.2024 (Maa-amet)
Töö nr. GD24052
Viljandi vald, Peetrimõisa küla
Karula tee 2 // Tallinna tn 88
(71501:002:1340)
kaugus olemasolevast veevõtukohast 200 m
1:500 LEHT A2
Koostas K.Laos
Geodeet M.Sepp
Geodeetiline alusplaan Geodeetiline alusplaan: W Vara OÜ Töö nr GD24052
07.04.2024 1
Tellija Mehka Eesti OÜ W Vara OÜ
Vastutav isik: M. Sepp. Kutsetunnistus 164605
Uku tn 11, Viljandi 71013, Ärireg. Kood 14229120
Kutsetunnistus 164605, Geodeet tase 6, MTR EEG000458.
Töö nr 20220920 M1:800
Viljandi vald Karula tee 2 // Tallinna tn 88 katastriüksuse detailplaneering
Peetrimõisa küla
71501:002:1340
Tellija: Mehka Eesti OÜ Joonis 2. Tugiplaan
Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Viljandi Vallavalitsus
Detailplaneeringu koostaja: volitatud arhitekt Sulev Ilves. Kutsetunnistus 144847
Detailplaneeringu koostaja: Raivo Laidma, kutsetunnistus 138336 Joonis koostatud:71501:002:1370
04.02.2024
Planeerija: Raivo Laidma ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 71501:002:0357