Üldplaneeringu kooskõlastamine või arvamuse andmine

Jõhvi valla üldplaneering Jõhvi üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu avalikustamise koostöötabel seisuga 08.2024 Ettepaneku/arvamuse kirja nr ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht esitaja kpv Transpordiamet 02.06.2025 nr 7.2- 2/25/3018-4 Tehnilise taristu joonisel on Ida-Viru maakonnaplaneeringut Arvestame Teie ettepanekut ettepandud täpsustava teemaplaneeringu „E20 Jõhvi-Narva teelõigu lahendusega 1.2 juhinduda eelprojektist trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu pigem kui maakonnaplaneeringust. Kuivõrd trassikoridori määramine“ kohases trassikoridoris peale eelprojekt on tänaseks päevaks juba kantud perspektiivse tee joon ja liiklussõlmede lahendused. selgunud, on otstarbekas kasutada täpseimat Maantee trassikoridor jääb teemaplaneeringu järgi kehtima, teadaolevat väljundit. Nõustume aga tee joon on tänase seisuga oluliselt muutunud. Jõhvi- ettepanekuga, et aegunud info kasutamine Toila eelprojekti lahendus (vt lisa 1) on täna parim teadmine võib põhjustada täiendavat halduskoormust perspektiivse tee paiknemisest. Pakume välja kaks varianti selgitamiste näol. Kasutame teie taristu joonise kaasajastamiseks. ettepanekutest lahendust 1.2 kus uuendame Tehnilise taristu ja maakasutuse joonistel 1.1 Taristu joonisele kantakse ainult teemaplaneeringu täpsustatud tee ja sõlmede paiknemist ilma kohane trassikoridor tingmärgina ja sõlmede asukohad sõlmede ligikaudse maa-ala ringikujulise näiteks ringikujulise tingmärgiga, st teejooned ovaali kujutamiseta. Samuti kanname eemaldatakse, sest sõlmede geomeetria ja kogujateede Väärtuste ja piirangute joonisele peale paiknemine on eelprojektiga muutunud. Sõlmedes eelprojektiga kavandatud maantee vananenud info on maaomanikele eksitav ning selle kaitsevööndi ning uuendame liiklusala kajastamine on varasemalt põhjustanud omavalitsustele maakasutuse juhtotstarbe kihti. täiendavat halduskoormust, sest maaomanikud on ÜP  Jõhvi valla üldplaneering Ettepaneku/arvamuse kirja nr ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht esitaja kpv raames küsinud selgitusi, kas õige on eelprojekti või ÜP kohane lahendus. 1.2 Soovitame trassikoridori sees uuendada tee paiknemist ja sõlmede lahendust vastavalt Jõhvi-Toila eelprojektile (vt dwg-joonis kirja lisas nr 1). Eelprojektikohase täpse lahenduse peale kandmisega saame vabastada suure hulga maid, mis punkti 1.1 kohaselt jääks sõlme piirkonna ligikaudsesse kitsenduste alasse. 2. Kuna vastavalt PlanS § 75 lg 1 punktile 10 on vaja Nõustume ettepanekuga määrata üldplaneeringus täpsustada rohevõrgustiku asukohta ja üldplaneeringuga suuruluki läbipääsude toimimist tagavaid tingimusi ning määrata nendest ümber piiranguvöönd – Planeeringusse tekkivad kitsendused, siis on rohevõrgustiku toimimiseks lisatakse sellekohane täiendav peatükk vajalik määrata üldplaneeringus ulukiläbipääsu 4.10.2. Rohevõrgustiku toimivuse tagamine suudmeala maakasutus- ja ehitustingimused. Näiteks ulukiläbipääsude piirkonnas. Arvestame Kose valla üldplaneeringu raames saavutati teie ettepanekutega juhinduda juba keskkonnaekspertide toel riigiasutuste ja omavalitsuse kehtivatele või läbi töötatud planeerignutele, vahel kokkulepe ulukipääsudele kaitsevööndi mis on teie kogemusel aktsepteeritavalt määramises ning kaitsevööndile maakasutus- ja lahendatud. Vastav ruumikuju lähtudes ehitustingimuste seadmises, mis on tänaseks sisse eelprojektist on kantud maakasutuse ning kantud ka näiteks Saku, Põltsamaa, Märjamaa, Põhja- piirangud ja väärtused kaardile. Pärnumaa jt valdade 2 (5) üldplaneeringutesse. Samaaegselt töötab Kliimaministeerium välja EhS muutmise seadust, milles ulukipääsudele seatavad kitsendused on analoogsed või mõnevõrra rangemad kui üldplaneeringutega kehtestatavad maakasutus- ja ehitustingimused. Kui vastavalt PlanS § 56 lg 1 p 2 on maakonnaplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku ja muu taristu võimalike asukohtade määramine, siis vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 1 on üldplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri  Jõhvi valla üldplaneering Ettepaneku/arvamuse kirja nr ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht esitaja kpv üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Järgnevalt esitame ettepanekud maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks suurulukiläbipääsude piirkonnas. 2.1 Rohevõrgustiku toimivuse tagamine ulukiläbipääsude piirkonnas. 2.1.1 Suuruluki läbipääsude asukohad on kavandatud rohevõrgustiku koridoride ristumiste asukohtadesse või vooluveekogude ristumiste asukohtadesse selleks, et säilitada ühendused loomastiku elupaikade vahel ja rohelise võrgustiku sidusus mõlemal pool maanteed. Jõhvi valla territooriumile on kavandatud üks suuruluki läbipääs. Oleme olemasolevad ja planeeritud suuruluki läbipääsud lisanud Maa-ameti kaardirakendusse (vt joonis nr 1). Kaart on kättesaadav asutusesiseseks kasutamiseks: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/sH4JOM3X Joonis nr 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Perspektiivne suuruluki läbipääs tähistatud halli tingmärgiga  Jõhvi valla üldplaneering Ettepaneku/arvamuse kirja nr ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht esitaja kpv 2.1.2 Suuruluki läbipääsu toimivuseks on vajalik moodustada piiranguvöönd, mis on kantud maakasutusplaanile. Piiranguvööndina käsitletakse, arvestades maa kõlvikulist jaotust ja asustuse olemasolu ulukiläbipääsudel, 500 meetri raadiusega ala ulukiläbipääsu keskpunktist. Lähtuvalt maakasutusest ja rohevõrgustiku paiknemisest võib piiranguvööndit täpsustada, kaasates loomastiku ja rohevõrgustiku eksperdi. Ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei ole tee ehitusprojekti valmimise ajal seni hoonestamata katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maaalused trassid) püstitamine lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad kompaktse terviku. Piiranguvööndites tuleb säilitada kõrgpuistu jätkuv sidusus ulukiläbipääsude suudmeala ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ehitised, sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ulukiläbipääsudele. 2.1.3 Ulukiläbipääsude toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe tagamiseks tuleb ulukiläbipääsude piiranguvööndis maaomanikel metsa majandades ja/või metsamajandamiskava koostades arvestada, et ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna metsad toimivad ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku kõrgpuistu sidususe ja toetab loomade ulukiläbipääsu suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd alustada  Jõhvi valla üldplaneering Ettepaneku/arvamuse kirja nr ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht esitaja kpv ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab 3 (5) rohevõrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Metsateatis ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga. Soovitav on metsateatise kooskõlastamise asemel määrata planeeringus üldine piirang, et piiranguvööndis on lageraie keelatud. 2.1.4 Maavarade kaevandamist tuleb ulukiläbipääsu piiranguvööndis vältida. Maavara geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga. 2.2 Planeeringus arvestada põhimõttega, et ulukiläbipääsude piiranguvööndite ruumiandmestik edastatakse Keskkonnaametile ja ulukiläbipääsu omanikule. Raie kavandamisel saadab Keskkonnaamet metsateatise kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule. Maavara geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa menetluses saadab Keskkonnaamet loa kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule. 2.3 Tulenevalt eeltoodust peame vajalikuks suurulukipääsude asukoha ja maakasutus- ja ehitustingimuste määramist üldplaneeringus. Seda enam, et meil on kindel teadmine, et analoogsed tingimused kehtestatakse EhS muutmise seadusega. Ökodukt maksab ligikaudu 4–5 miljonit eurot ning tegemist on rohe- ja teedevõrgustiku toimivuse (sh  Jõhvi valla üldplaneering Ettepaneku/arvamuse kirja nr ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht esitaja kpv liiklusohutuse) tagamisel kriitilise tähtsusega ehitisega, mille rajamine selleks uuringute alusel väljavalitud asukohta on ülekaalukas avalik huvi. Ökoduktile ei ole vaja valvet, vaid ökoduktile planeeringu või projektiga määratavas kaitsevööndis (see ei pruugi täpsustatult olla täieliku ringi kujuline) on vaja tagada ulukite häirimatu ja takistusteta liikumine maakasutuse planeerimise teel. 3 Selgitame oma seisukohta. Kokkuvõtlikult, Oleme üldplaneeringu menetluses teinud ettepanekud 30 m kõiki liikumisviise arvestavate teekaitsevööndite määramiseks Tammiku alevikus. Me ei mobiilsuspõhimõtete volatiilse arengu juures nõustu Teie vastustega seletuskirjas punktis 5.1.2. Uue on laiem ootus, et sellel teelõigul arendustegevuse planeerimisel on kohapõhiselt ja vastavalt rakendataks, hoolimata kaitsevööndi laiusest tegevusele vaja arvesse võtta liiklussagedusest lähtuvalt alandatud kiiruspiiriga tsoon arvestades müra, vibratsiooni ja/või tolmu levikut, ristumiskohtade järgmisi asjaolusid: vahekaugusi ja nähtavuskolmnurki, tehnovõrke, Oponeerime Teie kaalutluspunktidele Kohtla- kergliiklusteid, riigitee arenguperspektiive jms, seega Järve - Kukruse - Tammiku teelõigu maantee kaitsevöönd 30 m meie hinnangul kaitsevööndi suurendamise osas mainitud liikluskeskkonnale vastav teeomaniku kaalutlusruumi ulatus lõigus (Tammiku alevikus alates Jõhvi-Ereda antud asukohas. Me anname nõusoleku hoonete tee ringristmikust kuni Tamme tänavani). kavandamiseks tee kaitsevööndisse vastavalt väljakujunenud Kuivõrd selles teelõigus olevad kehtivad hoonestusjoonele. Muid ehitisi (nt parkla, abihoone, eluhoonete detailplaneeringud juba kasvuhoone, tiik vms) lubame koha- ja lahenduspõhiselt ka arvestavad 30m laiuse tee kaitsevööndiga, lähemale. Tee kaitsevöönd ei ole ehituskeeluvöönd ja ei ole kaitsevööndi suurendamine maaomanik saab oma maad senisel sihtotstarbel edasi detailplaneeringute seisukohalt pärsiv kasutada. Kaitsevööndit ei võõrandata ega omandata. asjaolu, küll aga soovime rõhutada ja küsida Kinnistut võib senisel otstarbel jätkuvalt edasi kasutada, kuid üle vajaduse kohta kas antud 1,5 km Transpordiametit kaasatakse menetlustesse, mis võivad pikkune teelõik, mis algab ringristmikuga ja avaldada mõju riigiteele ja vastupidi. Seejuures vastavalt lõppeb 90 kraadise täispöördega kus EhS § 70 lõikele 3 ei saa kitsendusega ehitise omanik sõidukite kiirus on nii ehk naa alla viidud, põhjendamatult keelduda nõusoleku andmisest kaitsevööndis väärib 90 kiirusrežiimiga ala. Leiame, et  Jõhvi valla üldplaneering Ettepaneku/arvamuse kirja nr ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht esitaja kpv kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Me jääme oma sellisel lühikesel teelõigul olev sirge seisukohtade juurde ning palume üldplaneeringus laiendada asulavälise kiiruspiirangu ala soodustab tänava kaitsevööndeid 30 m-le järgnevalt. eelkõige kiirendamisest tulevate mürahäiringute teket. 3.1 Riigitee nr 93 Kohtla-Järve- Kukruse- Tammiku km 17,2-18,5 Seoses teie tähelepanekuga, et tegemist on (riigitee nr 13101 ringristmikust kuni Tamme tänavani; vt asulavälise ilmega teekeskkonnaga millel ei joonis nr 1): tugimaantee asub küll alevikus, aga antud ole ka kavandatud üldplaneeringuga ühtegi lõigul on tegemist asulavälise liikluskeskkonnaga sirgel tänavale omast elementi leiame, et päris nii teelõigul, kus kiirusrežiim on 90 km/h, liiklussagedus on see ei ole. Omavalitsusele on teada, et kõrge ning puudub selge hoonestusjoon. Olemasolevad kehtivate elamute detailplaneeringutega on hooned asuvad teest kaugemal kui 50 m, puuduvad tänavale kavandatud selle teelõigu ümbruses olulist iseloomulikud elemendid ning neid ei kavandata ka ÜP-ga. elamuhoonete tõusu mis omakorda Teelt lähtuvate mõjude tõttu on sobilik ja vajalik kehtestada suurendavad oluliselt ka teele peale- ja laiem kaitsevöönd ehk kaalutlusruum turvalisema keskkonna mahapöörete arvu ning kiirenduste ja loomiseks pidurdustega tekkivaid potensiaalselt liiklusohtlikke olukordi. Oodatav inimasustuse potensiaalne tõus piirkonnas seab ootuspäraselt ka vajaduse kasutada teed kergliiklusvahenditega ja ka jalgsi, mis samuti ei ole 90 kiiruspiiranguga, ilma laiendatud teepeenra või jalakäijatele eraldatud teerajata asulavälisel teelõigul inimmõõtmeline tegevus. Üldplaneeringu raames tehtud liikuvusuuringuga on antud soovitus ka sellele teelõigule rajada tulevikus jalg- ja jalgrattatee ajendatuna elamuperspektiivi ja jalgrattateede võrgustiku täiustamises. Hoolimata kaitsevööndil laiusest võime nõustuda asulavälise kiirusrežiimiga selles  Jõhvi valla üldplaneering Ettepaneku/arvamuse kirja nr ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht esitaja kpv lõigus seni kuni alale kavandatud elamuarendused hakkavad realiseeruma. Kuni vallal puuduvad võimalused/vahendid antud lõigus välja ehitada jalg- ja jalgrattateed (või asenduseks valgustada teelõik täies ulatuses) leiame, et Tammiku alevi ja tiheasustusala piiril asuv lühike 1,3km pikkune teelõik võiks siiski olla TRAM poolt piiratud kiirusrežiimiga kuni 70km/h, et suurendada piirkonnas liiklus-turvatunnet ja luua paremad eeldused elamisväärsema keskkonna loomisel. Joonis nr 1. Riigitee km 17,2-18,5 vahemik tähistatud sinise joonega. 3.2 Juhime tähelepanu, et Teeregistri ja Riigitee nr 13101 Jõhvi-Ereda km 2,57-3,4 (Tammiku aleviku Kitsenduste registri andmetel on sellel lõigul piirides) – riigitee asub aleviku piiril, aga tegemist on juba 30m kaitsevöönd registri asulavälise liikluskeskkonnaga sirgel teelõigul, kus andmekogudes kajastatud. Kuivõrd Tammiku kiirusrežiim on 90 km/h, liiklussagedus on kõrge ning aleviku asustusüksuse piir ei lõiku Jõhvi- puudub selge hoonestusjoon. Olemasolevad hooned asuvad Ereda maanteega vaid külgneb sellega, on teest kaugemal kui 50 m, puuduvad tänavale iseloomulikud kehtiv seis kitsenduste kaardil ootuspärane. elemendid ning neid ei kavandata ka ÜP-ga. Teelt lähtuvate Senine 30m kaitsevöönd ulatub kuni Jõhvi mõjude tõttu on sobilik ja vajalik kehtestada laiem linna piirini. Kuna Jõhvi üldplaneeringuga kaitsevöönd ehk kaalutlusruum turvalisema keskkonna kavandatakse liita Jõhvi küla Jõhvi linna loomiseks. asustusüksusega, on sellest tekkinud vaikimisi ka ettepanek 30m kaitsevööndi piiri nihutada mainitud teel kuni Jõhvi küla  Jõhvi valla üldplaneering Ettepaneku/arvamuse kirja nr ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht esitaja kpv piirini (orienteeruv koordinaat 692778.790 6584167.305). See puiestee algus on koht, kust algab ka 50km/h kiiruspiirangu ala ning millele järgneb kohe ka liiklust rahustav šikaan. Allpool oleval skeemil on väljavõte Jõhvi-Ereda maantee sissesõidust Jõhvi linna (muudetud piiridega) koos ettepanekuga muuta kaitsevöönd kitsamaks tiheasustusalasse sisenemise ja Jõhvi linnapiiri laiendamise tõttu. Joonis nr 2. Riigitee km 2,57-3,4 vahemik tähistatud sinise joonega. Regionaal- ja 25.06.2025 Põllumajandusministeerium nr 4.1- 5/1280-1 Jaotises 4.13 toodud väärtuslike põllumajandusmaade Arvestame teie ettepanekuga märkida kaitse- ja kasutustingimused on meie arvates veenvad ja boniteedipunkt seletuskirjas. Kasutame nende täitmisel peaks olema väärtuslike aluskihiks METK 2015 aastasse põllumajandusmaade säilimine ja keskkonnahoidlik dateeritud väärtuslike põllumajandusmaade kasutamine tagatud, kuid samas on meil ka rida uuringu kihti aluseks ja üle vaadata se eolemasolevalt ka boniteedi mõistes. Samuti vaatame üle definitsiooni seletuskirjas ning  Jõhvi valla üldplaneering Ettepaneku/arvamuse kirja nr ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht esitaja kpv tähelepanekuid, millega palume üldplaneeringu koostamisel viitame Jõhvi üldplaneeringu väärtusliku arvestada. põllumajandusmaa puhul Ida-Viru keskmisele boniteedile 38 hindepunkti. Küll Tähelepanekud on järgmised: aga juhime tähelepanu, et kuivõrd on maa Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+, mis on viljakuse boniteedilise väärtuse üldplaneeringu koostamise aluseks, jaotises 3.2.1 „Väärtuslik määratlemine ajas muutuv väärtus mis põllumajandusmaa“ on antud põhimõte, et väärtuslikuks ületab üldplaneeringu täpsusastme ning ka põllumajandusmaaks loetakse põllumajandusmaa massiivid, riiklikus valdkonna eest registris peetavate mille boniteet on võrdne või suurem Ida-Virumaa keskmisest andmete ajakohasuse. Ei pruugi ehk 38 boniteedipunktist. Jaotises 4.13 toodud väärtusliku üldplaneeringu koostamiseks saadaolev põllumajandusmaa mõistest ei selgu aga üheselt, millise andmekogu olla ajakohast seisu tõlgendav. kaalutud keskmise boniteediga ja suurusega põllumajandusmaa massiivid määratakse üldplaneeringuga väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium palub üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaa mõiste sõnastada täpselt, määrates väärtuslikeks põllumajandusmaadeks massiivid, mille suurus on kaks hektarit või rohkem ning mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet on kooskõlas Ida-Viru maakonnaplaneeringus seatuga ehk vähemalt 38 hindepunktini. Jaotises 4.13 toodud väide, et üldplaneeringus kajastatud Arvestame teie tähelepanekut täpsustada väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht on ajas muutuv ja väidet “üldplaneeringus kajastatud et seda võib kaalutletud asjaolude ilmnemisel täpsustada väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht on vastavalt omavalitsuse vajadustele, on mitmeti mõistetav ajas muutuv ja et seda võib kaalutletud asjaolude ilmnemisel täpsustada vastavalt omavalitsuse vajadustele” ja korrigeerime sõnastust selgemalt. Samuti täpsustame  Jõhvi valla üldplaneering Ettepaneku/arvamuse kirja nr ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht esitaja kpv tingimused, millistel juhtudel võib väärtuslik põllumajandusmaa muutuda. Kinnitame, et planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 14 Arvestame tähelepanekuga. Korrigeerime kohaselt on üldplaneeringu ülesanne väärtuslike seletuskirja selliselt, et oleks selgemad põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse- ja tingimused – millistel juhtudel võib kasutustingimuste seadmine. Sellest tuleneb eeldus ja väärtuslik põllumajandusmaa muutuda. õiguskindlus, et üldplaneeringuga määratakse väärtuslikud Arvestame esiletoodud ettepanekutega. põllumajandusmaad täpselt kindlaks, et nii kohaliku omavalitsuse üksusel endal kui ka riigil ja avalikkusel oleks selgus, milliste põllumajandusmaade säilimine põllumajanduslikul eesmärgil on üldplaneeringute kaudu kaitse- ja kasutustingimustega tagatud. Soovitame kõnealuse väite, et „üldplaneeringus kajastatud väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht on ajas muutuv ja et seda võib kaalutletud asjaolude ilmnemisel täpsustada vastavalt omavalitsuse vajadustele“ , eemaldada või seda korrigeerida, viidates võimalike muutuste puhul samas jaotises väärtuslike põllumajandusmaade kohta seatud tingimustele; KSH aruande eelnõu jaotises 8.10 „Meetmed väärtusliku Arvestame teie tähelepanekuga täpsustada põllumajandusmaa kaitseks“ on hindaja rõhutanud, et mulla KSH aruannet väärtusliku viljakuse ja kohaliku toidujulgeoleku tagamiseks tuleb põllumajandusmaa mõjude hinnangu osas väärtuslik põllumajandusmaa üldjuhul hoida sihtotstarbelises ning samuti täiendame aruandes kasutuses. Muude tegevuste kavandamine VPM-le peab konkreetset muutust kajastavad olema põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb arvväärtused võrrelduna hinnata kaasnevaid mõjusid. Muu maakasutuse osas tuleb maakonnaplaneeringuga. eelistada tegevusi, mis ei põhjusta väärtusliku põllumajandusmaa olulist vähenemist, massiivide põhjendamata tükeldamist ega kahjusta nende  Jõhvi valla üldplaneering Ettepaneku/arvamuse kirja nr ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht esitaja kpv sihtotstarbelist kasutamist tulevikus, ja järeldanud, et meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad säilitada väärtuslike põllumajandusmaad maksimaalses ulatuses ning tagada põllumajandustootmise jätkusuutlikkus. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on hindaja toodud väitega nõus. Samas ei ole aga välja toodud konkreetseid arvandmeid, kui palju on üldplaneeringuga väärtuslikke põllumajandusmaid määramisel ning kas või milline on erinevus Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihil kajastatud andmetega. Lisaks, nagu ka seletuskirja jaotises 4.13 on tõdetud, et väärtusliku põllumajandusmaa massiividest on lõigatud välja õuealad, hooned ning vooluveekogud, puittaimestiku alad, tehnovõrgud ja teed, samuti üldplaneeringuga määratud maakasutuse ning kompaktse asustuse arenguks määratud juhtotstarbega alad hajaasustuse piirkonnas, mis on muul otstarbel ette nähtud, siis palume hindajal välja tuua konkreetsete arvandmete alusel mõjud, 3 (3) mis kaasnevad või võivad kaasneda maahõivega (mullastiku hävimine, põllumajandusmaa vähenemine, mõju toidujulgeolekule, põllumajandustootjale jms). 3 Arvestame ettepanekuga. Tingimus lisatakse Jaotises 4.13 on tingimuste loetelus välja toodud, et väärtusliku põllumajandusmaa väärtusliku põllumajandusmaa puhul tuleb tähelepanu tingimustesse peatükis 4.13. pöörata põllumajanduspiirkonna bioloogilise mitmekesisuse suurendamisele - säilitada põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel jne.  Jõhvi valla üldplaneering Ettepaneku/arvamuse kirja nr ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht esitaja kpv Üheselt mõistetavuse tagamiseks soovitame lisada jaotises 4.13 toodud tingimuste loetellu nõue, et väärtuslik põllumajandusmaa ei tohi metsastuda ega seda ei või metsastada ja sinna ei tohi lubada rajada istandikke. 4 Ei nõustu arvamusega määrata väärtuslikule Seletuskirja jaotises 3.7 „Maakasutus“ on toodud põllumajandusmaale määrata selle maa maakasutuse juhtotstarbed. Maalises piirkonnas üldjuhul sihtotstarbelist kasutamist tagav elamumaa maakasutuse juhtotstarbeid määratud ei ole. maakasutuse juhtotstarve. Leiame, et Muud juhtotstarbed (tootmine, äri, ühiskondlikud hooned, maakasutuslikus plaanis väärtusliku mäetööstus, riigikaitse jm) on väljapoole suuremaid keskusi põllumajandusmaa kiht ise ongi määratud, kus see on otstarbekas. maakasutust määrav otstarve, mille omakorda dubleerimine võib tekitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvates tuleks segadust. väärtuslikule põllumajandusmaale määrata selle maa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Täpsustamiseks rõhutame maakasutuse Meie arvates tagab selline lähenemine väärtuslikule peatükis hajaasustuse maakasutuse põllumajandusmaale kindlama kaitse ning teeb selle muul määravaid üldisi tingimusi ja viitame eesmärgil kasutusele võtmise korral keerulisemaks ja samas hajaasustuse olulistele arengut mõjutavatele läbikaalutumaks. kriteeriumitele, sh väärtusliku põllumajandusmaale. Väärtusliku põllumajandusmaa peatükki saame samuti lisada nentiva joonealuse märkuse, et juhul kui hakkab kehtima vastav seadus väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks, kehtivad täiendavalt ka sealsed tingimused.  Jõhvi valla üldplaneering Ettepaneku/arvamuse kirja nr ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht esitaja kpv Muinsuskaitseamet 30.06.2025 nr 5-10/1272- 1 Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, Arvestame Teie ettepanekut ning täiendame planeerimisseaduse § 8-12, keskkonnamõju hindamise ja põhijoonist 3. keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6, edastab Jõhvi Küll aga märgime, et teie mainitud objektid valla üldplaneeringu eelnõu täpsustamiseks järgnevaid olid märgitud joonisel 3. Väärtused ja kommentaarid: Piirangud eraldiseisval 1:100 000 skeemil • Lisada kultuurimälestised Joonisele 3. Väärtused ja (vt allolev sisselõige joonisest 3).Seega ei piirangud saa nõustuda, et teie viide puudusele oleks täielikult õigustatud. Selgitame oma valikut, et kuivõrd kultuurimälestiste puhul on tegu nähutstega mida ei kehtesta planeering ning mille päritolu on elav riiklik registriandmekogu, on nende objektide olemasolu planeeringu staatilise joonise abiskeemil üldplaneeringu täpsusastet arvestades piisav. Samuti on selguse huvides põhijoonisele 3 andmete liigne kuhjamine joonise loetavusele koormav.  Jõhvi valla üldplaneering Terviseamet 02.07.2025 nr 9.3- 4/25/3723-2 Üldplaneeringu seletuskirjas lk 104 on viidatud standardile Täname täpsustuse eest. Planeeringu EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete seletuskirjas pt 6.5 on viide ajakohastatud. kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, juhime tähelepanu, et standardit on uuendatud asjakohase teabega ja alates 16.10.2023 on kehtiv EVS 840:2023. Üldplaneeringu seletuskirjas lk 106 on välja toodud „ÜP Arvestame teie ettepanekuga ning eristame kohane maakasutuse juhtotstarve puhke-,virgestus- ja Maakasutuse juhtotstarvetena haljasalad haljasmaa on soovitav eristada ka määrata eraldi puhke- ja virgestusaladest. juhtotstarve virgestusalale ja haljasalale, et tagada selge arusaam virgestusrajatistega aladest ja haljasaladest.“. Joonisel 1. Maakasutus tuleks samuti eristada virgestusalasid ja haljasalasid. Olemasolevate hoonete vahetusse lähedusse uute hoonete Täname täpsustuse eest. Planeeringu rajamisel arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 seletuskirja pt 3 on tingimus kajastatud "Päevavalgus hoonetes" nõuetega tagamaks piisav üldiste tingimuste all. insolatsiooni kestus. KSH aruandes peatükis 7.4 Mõju põhjaveele on viidatud Täname ajakohasusele viitamast - täpsustus järgmistele määrustele: sotsiaalministri määrus 31.07.2001 viiakse planeeringusse ja KSH’sse. nr 82 ja sotsiaalministri määrus 02.01.2003 nr 1. Juhime tähelepanu, et 18.03.2023 hakkas kehtima uus määruse redaktsioon pealkirjaga „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1 “ ning sotsiaalministri 02.01.2003 määrus nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ kaotas kehtivuse 30.09.2019.  Jõhvi valla üldplaneering Soovitame määrata üldplaneeringuga mürakategooria ka Arvestame ettepanekuga ja toome välja hajaasustuses asuvatele maa-aladele, kus asuvad elamud. üldplaneeringu mürakategooriad ka hajaasustuses asuvatele maa-aladele: elamumaad ning eraõue õueala kõlvikud maatulundusmaal. Täpsustame, et hoolimata mütakategooriate määratlemisele ei toeta me neid määratleda antud jubul eraldiseisvate maa juhtotstarvetena vaid vastavalt tingimustega, mis ühtivad ka Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisale 1 Müra normtasemed – s.o. elamumaa-alad ja maatulundusmaa õuealad. Edise külas on Toominga kinnistutele (tunnused Selgitame, et antud territooriumi 25201:005:0050 ja 25101:001:0292) määratud maakasutus on üldplaneeringusse kantud juhtotstarbeks tootmismaa. Kinnistute läheduses asuvad lähtuvalt kehtestatud detailplaneeringu järgi ehitisregistri andmetel elamud, soovitame kaaluda, kas mida siinkohal ei muudeta. Nõustume, et tootmismaa paigutamine elamute lähedusse on vajalik. ebasoodsate häiringute vältimiseks ei sobi Soovitame vältida tootmisalade paigutamist elamute antud territooriumile kõiksugu lähedusse, et vähendada tootmisest tulenevate tootmistegevused, vaid tegevus peab mürahäiringute teket. edasisel kavandamisel ja projekteerimisel elamualadega arvestama. Leiame et antud kaalutlusruumi vajavad tingimused on üldplaneeringus kajastatud ning täiendavalt arvestamist ei vaja. Vältida olukordasid, kus müratundlikud hooned asuvad alal, Arvestame ettepanekut ja täpsutame kuhu ei ole üldplaneeringuga määratud müra normtasemeid. planeeringulahendust. Nõustume Näiteks joonise 1. Maakasutus kohaselt on osad kinnistud (nt tähelepanekuga, et elamualade müra ja Edise külas Edise tee 53, Edise tee 55, Nõlva ja Kirka, välisõhu normtasemete kategoriseerimine Pauliku külas põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga äärde jääv kaitsmine lisaks seadusele ka äri maa-ala) juhtotstarbe järgi määratud äri maa-alaks, aga üldplaneeringus on olulisel kohal kuid juhime ehitisregistri andmetel on seal asuvatele kinnistutele rajatud tähelepanu, et üldplaneeringuga  Jõhvi valla üldplaneering elamud. Samas üldplaneeringu seletuskirjas lk 39 on välja kavandatavad maa juhtotstarbed on toodud, et ärimaa juhtotstarbega maa-alale ei ole üldjuhul üldisemat arenguperspektiivi suunavad ning eelistatud elamufunktsioon. ei tähenda, et seal olemasoleva hoonestuse või olukorraga ei peaks arvestama. Kui kinnistud kasutatakse alaliseks elamiseks, siis tuleks Kavandatava tegevusega, eriti hajaasustuse kaaluda juhtotstarbe muutmist elamu maa-alaks või piirkonda tuleb kaalutletult arvestada segafunktsiooniga maa-alaks, et kinnistutele oleks tagatud olemasoleva keskkonnaga. Leiame, et müra normtasemed atmosfääriõhukaitse seaduse alusel ja üldplaneeringuga kajastatud maa elanikud oleks kaitstud ülemäärase mürataseme eest. juhtotstarbed ei kirjutaks üle Kui valla territooriumil on veel sarnaseid alasid, kus atmosfääriõhukaitseseadusega kohaldatud maakasutus ja juhtotstarve ei ühti, siis soovitame viia sisse mürakategooriaid elamumaadel või vastavad muudatused, et tagada planeeringu ja tegeliku õueaadega maatulundusmaadel. olukorra kooskõla ning elanike tervise kaitse. Kavandatava tegevusega, eriti hajaasustuse piirkonda tuleb kaalutletult arvestada olemasoleva keskkonnaga. Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva Arvestame ettepanekuga ja täpsustame tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga tehti planeeringulahendust. ettepanek kehtiva Jõhvi valla üldplaneeringu muutmiseks, planeeringuga soovitakse Narva mnt 139c ja 1 Tallinn-Narva tee kinnistute jagatavad osad muuta tootmismaaks. Joonisel 1. Maakasutus on kinnistute juhtotstarbe puhke-, virgestus- ja haljasala maa-ala, joonis tuleks viia vastavusse planeeritava maakasutusega.  Jõhvi valla üldplaneering Keskkonnaamet 07.07.2025 nr 6- 5/25/9166-2 1. Üldplaneeringuga on kavandatud Jõhvi vallas Seoses Teie ettepanekuga ja mitmete Kotinuka küla alal põhja pool Tallinn–Narva argumentidega kaaluda pühajõe õgvenduse maanteed Pühajõe õgvendus uue 1,2 km pikkuse kavatsusest loobumisest selgitame Teile, et sängi (kanali) kaevamise näol. Kanal on ehitis, mis Pühajõe õgvenduse kavatsus ei ole on kavandatud osaliselt Pühajõe kalda käesoleva üldplaneeringu järgi uudne ehituskeeluvööndisse. Ehitamisel ei kohaldu ükski kavatsus vaid ületoodud kavatsus ehituskeeluvööndis ehitamist võimaldav erand maakonnaplaneeringust ja selle eelnevatest (looduskaitseseadus § 38 lg 4 kuni lg 6). üld- ja teemaplaneeringutest. Jõhvi vald on Ehituskeeluvööndi vähendamist alal ei kavandata. siiani olnud veendunud, et Pühajõe Keskkonnaamet ei anna ehituskeeluvööndi õgvenduse perspektiiviga on arvestatud ka vähendamise võimalikkuse kohta eelhinnangut, kuid Transpordiameti kavandatud riigitee nr 1 arvestades üldplaneeringu KSH-s kirjeldatuid Jõhvi-Toila 2+2 realiseerumises. Oleme kavandatava tegevusega kaasnevaid ebasoodsaid teadlikud, et KSH andis soovituse õgvenduse keskkonnamõjusid, siis on ehituskeeluvööndi kavatsusest loobuda. Teie käesoleva vähendamiseks Keskkonnaametilt nõusoleku pöördumise järgselt küsisime saamine käesoleva hetke hinnangu kohaselt Transpordiametilt täiendavat seisukohta ebatõenäoline. Pühajõe õgvenduse vajaduse kohta ning 01.09.2025 saime Transpordiametilt kinnituse, et antud mastaabis oleva Pühajõe .1 õgvendusega ei ole riigitee KSH aruandes toodule põhjustaks jõe õgvendamine rekonstrueerimisprojektis arvestatud. Sellest ümbritsevale loodusele pöördumatut ja korvamatut kahju. tulenevalt oleme planeeringu koostamisel Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud tingimused Pühajõe nõus arvestama Teie ettepanekut jätta välja õgvendamiseks, kuid KSH aruandes on toodud, et tuleb Pühajõe õgvenduse kavatsus. Korrigeerime loobuda Pühajõe õgvendamisest. Seega antud juhul on üldplaneeringu põhilahendust vastavalt. üldplaneeringu seletuskiri, sh ka ÜP joonis nr 3 ja KSH aruande eelnõu omavahel vastuolus. .2 Pühajõe õgvendamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus,  Jõhvi valla üldplaneering mille korral on keskkonnamõju hindamine kohustuslik (KeHJS § 3 lg 1 p 2). Keskkonnaamet nõustub KSH aruandes toodud seisukohaga, mille kohaselt tuleb Pühajõe õgvendusest üldplaneeringus loobuda. Kuigi selles lõigus ei ole registreeritud EELIS andmete järgi kaitsealuseid kalaliike ega ei ole ka lõhilaste jõelõik, on tegevusel äärmisel oluline negatiivne mõju allavoolu asuval lõhilaste jõelõigus. .3 Pühajõgi kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nt 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” jõgede hulka, täpsemalt on nimetatud Pühajõgi Voka teeristi juures asuvast Tallinn–Narva maantee sillast suubumiseni merre (VEE1067000). Vastavalt Tartu Ülikool Eesti Mereinstituudi 2024. a aruandele „EESTI KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022.- 2024. AASTAL (riigihange viitenumbriga 240365). Töövõtulepingu nr 4-1/22/14 lõpparuanne 2024 aasta kohta. Osa: Lõhe ja meriforell” ei ole Pühajões rändetõkkeid ning hetkel on teada jões 4,22 ha koelmuid, mille potentsiaalne laskujate hulk on 2991. Varasemal perioodil oli jõe veekvaliteet halb ja forell jões ei siginud. Hilisemal perioodil on forelli regulaarne sigimine taastunud ning tähnikute asustustihedus on nõrgas kasvutrendis. Populatsiooni toetamiseks asustati 2008. – 2015. a jõkke forelli noorkalu. Sellest tulenevalt on oluline, et veekvaliteet ning jõe hüdromorfoloogia ei halveneks, jõe õgvendamine seda aga teeb, mistõttu seab see ohtu ka allavoolu asuvad lõhilaste kude- ja elupaigad. Lisaks halvendab tegevus ka üldist jõelist elupaika ning veemajanduskava hinnangut ning eesmärke. .4 Lisaks juhime tähelepanu, et RMK plaanib Pühajões teostada parendustöid ning on esitaud Keskkonnaametile 10.06.2025  Jõhvi valla üldplaneering kirjaga nr 7-11/25/11776 lähteülesande arvamuse andmiseks. Pühajõe koelmualade ja jõeliste elupaikade taastamise eeluuringu eesmärk on ihtüoloogiliste uuringute käigus välja selgitada Pühajõe ja suubuvate vooluveekogude elupaikade seisund ning tuvastada vajadus ja võimalused nende füüsilise kvaliteedi tõstmiseks selleks, et parandada kalade ja muu vee-elustiku elupaikasid. Seega plaanitav Pühajõe õgvendamine on vastuolus RMK Pühajõe parandustöödega. Üldplaneeringu niitude lõigus (lisa 2, lk 39) on kirjas, et Arvestame Teie tähelepanekuga ja Jõhvi valla territooriumile jääb 62,5 ha niite. Keskkonnaamet korrigeerime pindalasid vastavalt. juhib tähelepanu, et Eesti looduse infosüsteemi Natura 2000 elupaikade kihi järgi (seisuga 19.06.2025) jääb Jõhvi valla territooriumile 53,05 ha pärandniite. Palume niitude pindalad üle kontrollida. Huviliste olemasolul majandada pärandniite niitmise või Täname informatsiooni eest. Üldplaneering karjatamise teel. Täiendavat infot lammi- ja aruniitude ei vaja muutmist/arvestamist. majandamise kohta saab luhtade ning aru- ja soostunud Üldplaneeringu täpsusastmes ei saa, ega niitude hoolduskavadest, mis on leitavad lehelt pole asjakohane reguleerida või reklaamida Keskkonnaameti kodulehelt. Ükski pärandniit Jõhvi vallas ei põllumajandustegevuste turgu ega asu paraku kaitstaval loodusobjektil, mille taastamise ja toetuseid. hooldamise korraldamisega tegeleks Keskkonnaamet. Küll, aga on võimalik sobivuse korral väljaspool kaitsealasid asuvate pärandniitude hooldamiseks taotleda PRIA-st väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetust. Üldplaneeringus ei ole kordagi mainitud karuputke. KSH aruannet ja üldplaneeringut Arvestades laiaulatuslikke karuputke võõrliikide kolooniaid täiendatakse vastavalt esitatud märkusele ja Jõhvi valla territooriumil, peab ka karuputk olema lisatakse hinnang ja tingimused üldplaneeringus ja KSH aruandes käsitletud. karuputkekoloonitatele Jõhvi vallas. Karuputkekoloonia olemasolu võib tähendada piirangud ja  Jõhvi valla üldplaneering tingimusi arenduste juures, kuna peab arvestama looduskaitseseaduse §-s 57 sätestatud piiranguid. Keskkonnaamet palub üldplaneeringut ja KSH aruannet karuputke osas täiendada. Tõrjes ja hävinud kolooniad on muuhulgas nähtavad vastavast Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest. Rohkem infot karuputke vöörliikide ja nende ohjamise kohta saab Keskkonnaameti kodulehelt. Metsaraie (eriti lageraie) võib mõjutada rohevõrgustiku Arvestame toodud tähelepanekuga ning raie toimimist, kuid antud juhul ei ole seda üldplaneeringus teemat analüüsitakse. analüüsitud. Rohevõrgustiku tingimused on väga üldised, metsaraiet puudutavad konkreetsed ja üheselt arusaadavad tingimused puuduvad. .1 Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 10 kohaselt on rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine üldplaneeringu ülesanne. Ka Riigikohus tegi 18.12.2024 otsuse asjas nr 3-21-1658, milles on selgitatud kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga rohevõrgustiku kaitseks raiepiirangute seadmise põhimõtteid. Palume analüüsida raiete teemat ning lisada vajalikud tingimused metsaraiele või põhjendused, millest lähtuvalt on jõutud järeldusele, et see ei ole vajalik. .2 Üldplaneeringus ei ole määratud iga KSH aruandes (lk 61) on toodud järgmine tingimus: rohevõrgustiku elemendi täpset eesmärki, „Arendustegevuste rohevõrgustikku lubamise kaalumisel ja kuid on arvestatud rohevõrgustiku sidususe vastavate mõjude hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest ja toimivuse tagamisega. Kui rohevõrgustiku elemendist ja selle eesmärkidest.” Selle tekib konkreetne arendussoov, mis mõjutab tingimuse täitmiseks on vajalik valla kõik RV elemendid RV elementi, hinnatakse iga elemendi eraldi kaardil välja tuua ja seletuskirjas kirjeldada iga eesmärki ja funktsiooni antud asukohas ja elemendi eesmärk. antakse vajadusel leevendavad meetmed  Jõhvi valla üldplaneering rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks ja säilitamiseks. .3 Arvestame. Rohevõrgustiku tingimused Võrreldes tugialadele ja koridorile seatud tingimusi võib vaadatakse üle - kõik rohevõrgustiku jääda ekslik mulje, et koridorides on tingimused rangemad. kaitsetingimused kehtivad nii koridorides kui Kõik tingimused, mis kehtivad tugialades kehtivad tugialadel, lisades vajadusel erisused, mis üldplaneeringu järgi ka koridorides. Koridorides on lisaks tagavad tugialade toimimise. keeld loomade liikumist takistavaid piirdeaedade rajamiseks. Tugialades seda ei ole. Palume tingimused üle vaadata ja tugialades tuua välja tingimuste erisused, mis tagavad nende reaalse toimimise. .4 Vaatame tingimuste sõnastused üle. KSH aruandes (lk 61) tingimustes on toodud: „Rohelise Maavara kaevandamislubade taotlemine ja võrgustiku ja maardlate kattumisel tuleb arvestada rohelise väljaandmine rohevõrgustiku alal toimub võrgustiku toimimise tagamisega kaevandamisloale õigusaktides sätestatud korras ja tingimuste seadmisel.” Palume seda punkti täpsustada. tingimustel, arvestades muuhulgas ka Üldplaneeringu kaartide võrdlusel on näha, et palju on rohelise võrgustiku toimivuse tagamise selliseid konflikti alasid ja sellest lähtuvalt muuta RV või vajadusega. seada konkreetsemad tingimused. Tingimustes on ka Metsade säilitamise all on silmas peetud järgmine punkt: „Rohelise võrgustiku tugevdamiseks lageraie vältimist ning sellist metsa säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud majandamist mis tagab rohevõrgustiku alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes sidususe ja elupaikade püsimise protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.” (püsimetsandus, väikesemahulised raied). Üldplaneeringu kaardilt pole arusaadav, kus seda tehakse ja Lageraie vajaduse korral tuleb koridor peale mida tähendab säilitamine, kas raadamise vältimist või raiet vähemalt endises mahus uuesti lageraie vältimist. metsastada. .5 Arvestame, lisame viite metsaseadusele Seletuskirja ptk-s „Rohevõrgustik Jõhvi linnas” soovitame ka ning märgime, et Jõhvi linna kui viidata metsaseaduse § 42 lg- le 3, mille kohaselt ei tohi asustusüksuses rohealadel on enne planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse  Jõhvi valla üldplaneering nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega metsateatise esitamist raie kooskõlastamise enne metsateatise esitamist. Seega, Jõhvi linna kohustus kohaliku omavalitsusega. territooriumile metsamaale jäävad rohealad on samuti raieloa (metsateatise) kooskõlastamise kohustusega alad. Keskkonnaamet saatis 03.04.2025 kirjaga nr 13-2/25/6789 Oleme kirjast teadlikud ja sellega kohalikele omavalitsustele (sh Jõhvi vallale) kirja, mille palus arvestanud. Planeeringulahenduse tulemina üle kontrollida, kas üldplaneeringutega seotud valmib raiepiirangute kiht, mis kanda raietingimused kajastuvad metsaregistris kuvataval andmekogusse. piirangute kaardikihil. Palume kindlasti ka uue üldplaneeringu jõustudes tagada, et kõik alad, kus kehtivad mistahes piirangud metsaraiele (sh kooskõlastamise vajadus, nt suvilapiirkondadega külgnevatel servaaladel), oleks kantud korrektselt raiepiirangutega aladena PLANK andmekogusse, kust andmed liiguvad ka metsaregistrisse. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõus on toodud, et tugialades Metsakorralduskava all on mõeldud ja koridorides võib vastavalt metsakorralduskavadele metsamajandamiskava. Rohevõrgustiku arendada majandustegevust ning mainitud on säästvat tugialade ja koridorides asuvate metsade majandamist. Kas metsakorralduskava alla mõeldakse majandamisele kehtivad üldplaneeringuga metsamajandamiskava või mingit muud eraldi kava? määratud piirangud, et tagamaks Selgitame, et metsamajandamiskava annab soovitusi rohevõrgustiku sidusus (nt lageraie keeld edasisteks metsatöödeks inventeerimisandmete alusel ning tugialadel ja koridorides ulukite liikumise metsaseaduse kohaselt ei ole see kõigi raiete teostamiseks tagamiseks). kohustuslik. Olenemata metsamajandamiskavas toodud raiesoovitustest, kontrollib Keskkonnaamet raiete lubatavust vastavalt õigusaktide nõuetele. Seega, kas on mõeldud, et metsade majandamisele üldplaneeringuga piiranguid ei seata? Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s „Vääriselupaik” on toodud: Arvestame tähelepanekuga ja muudame „Keskkonnaregistrisse kantud avalik-õigusliku isiku omandis kooskõlastava asutuse nimetuse. olevas metsas ja riigimetsas asuva vääriselupaiga alal on keelatud raie, va erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul.” Vastavalt keskkonnaministri  Jõhvi valla üldplaneering 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused” § 26¹ lg-le 2 tuleb sõnastada „keskkonnaregistrisse” asemel „Eesti looduse infosüsteemi”. Joonisel nr 3 toodud mäeeraldise teenindusmaa ja Oleme kontrollinud teie tähelepanekut 28. mäeeraldis (taotletav) ei vasta praegustele andmetele, mis Juuli Maa- ja Ruumiameti WFS teenuse on näha Maa- ja Ruumiameti maardlate rakenduses. Palume alusel. 28.juuli seisuga ei ole muutuseid andmed üle kontrollida. Jõhvi valla alal. Muutused on Narva karjääri alal, mis ei asu Jõhvis. Ruumiandmed on põhijoonistele alla laetud 20.mai 2025. Kuivõrd tegu on elava andmekoguga, millest tehakse staatiline väljavõte on muutused ajakohaste andmetega võrrelduna ootuspärane ja paratamatu. Selguse huvides täpsustame joonistel registriandmete omistamise kuupäevad. Leiame, et hoolimata ajalistest erinevustest põhijoonistel ja registriandmekogude hetkeseisul ei ole üldplaneeringu loomulikku kulgemist takistav asjaolu kui puudus vaid tähelepanek aja kulgemisest. Üldplaneeringu seletuskirjas (lk 62) on toodud: „Enne Arvestame tähelepanekuga ja täpsustame kaevandamisloa taotlemist on soovitav viia läbi avalik sõnastust: “Enne kaevandamisloa taotlemist protsess kohaliku elanikkonna ja teiste puudutatud on huvitatud isiku poolt soovitav viia läbi huvigruppide kaasamiseks, leidmaks vajalikud kokkulepped avalik protsess kohaliku elanikkonna ja ja kompromissid. Ennetav koostöö aitab vähendada teiste puudutatud huvigruppide hilisemate kaebuste ja probleemide tekkimise võimalusi.” kaasamiseks, leidmaks vajalikud Palume täpsustada, kes on ennetava koostöö läbiviimise kokkulepped ja kompromissid. Ennetav vastutavad osapooled. Täpsustada, kes algatab ja viib läbi koostöö aitab vähendada hilisemate avaliku protsessi, kas see on kaevandaja? kaebuste ja probleemide tekkimise võimalusi.”  Jõhvi valla üldplaneering Eesti Geoloogiateenistus 25.08.2025 nr 13-3/25- 1370 Saatsite Eesti Geoloogiateenistusele (edaspidi EGT) Selgitame Teile, et EGT’le esitati (registreeritud dokumendihaldussusteemis DELTA numbriga üldplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku 13-3/25-1307) Jöhvi valla üldplaneeringu KSH avalikul teade 6 mai 2025 kirjaga 7-1.3/1861-1. väljapanekul esitatud ettepanekute avaliku arutelu teate. Jõhvi üldplaneeringu eskiisi avalik Jõhvi valla üldplaneeringu keskkonnamöju strateegilise väljapanek vastavalt PlanS § 82. Toimus 20. hindamise aruande eelnöu ja üldplaneeringu eskiisi EGT-le mai kuni 20. juuli.2025 mille jooksul Teie kooskölastamiseks ei edastatud. Jöhvi valla üldplaneering on vastust ei laekunud. Selle järgi loeti, et teil algatatud Jöhvi Vallavolikogu 21 04 2022 otsusega nr 57. ei ole üldplaneeringulahendusele Jöhvi Valla üldplaneeringu eesmärgiks on planeerimisseaduse ettepanekuid. 11.08.2025 saatis Jõhvi vald 75 sätestatud ülesannete lahendamine. EGT’le teate üldplaneeringu avalikul väljapanekutel laekunud ettepanekute ja arvamuste arutamise teate (vastavalt PlanS § 83.) millele EGT vastas käesoleva kirjaga 25.08.2025. Avalik arutelu toimus 27. Juuli 2028 Jõhvi vallavalitsuses. Mille käigus EGT ettepanekuid ei arutatud kuivõrd nendele ei oldud jõutud selleks ajaks seisukohti kujundada. Kooskõlastamiseks esitatakse planeeringulahendus Teile järgmise etapina Küll aga vastame Teie kirjas olnud asjakohastele ettepanekutele oma seisukohtadega. 1. ÜldplaneeHngu seletuskirja peatükis 4.12. „Maavarad” on Juhtisite tähelepanu, et maardla alade selgitatud, et Tammiku kaevanduse keskkonnaluba nr KMIN- skeem ei ole ajakohane ja seda tuleks 067 on tunnistatud kehtetuks Keskkonnaameti korraldusega uuendada Kuna Tammiku kaevanduse nr DM-126119-1. Kuid joonisel „Jõhvi Valla üldplaneeringu taotletav mäeeraldise ala on andmekogust Väärtused ja piirangud” maardla alade skeemil on Tammiku eemaldatud. Oleme asjaolust teadlikud, et kaevanduse ala märgitud taotletavaks mäeeraldiseks. avaliku arutelu järgselt on EGT mäeeraldiste Märgime, et skeemil märgitud Tammiku kaevanduse taotlus WFS teenuses toimunud muudatused ja  Jõhvi valla üldplaneering ei ole menetluses ning kanne on lõpetatud. Palume juhindume põhilahenduse koostamisel eelnimetatud skeemil kajastada üksnes taotletav ja ajakohastest registriandmetest. menetluses olev Ahtme liivakarjääri mäeeraldis (taotleja Marina Minerals OÜ). 2. KSH aruande eelnõu peatükis 8.9 „Meetmed maardlate ja Arvestame ettepanekuga ja muudame nii maavarade kaitseks" on selgitatud, maardla alale tegevuse KSH kui ka planeeringulahenduse kavandamise eeldab juhtumipöhist koostööd seletuskirjas maardla alade kooskõlastavaks keskkonnaametiga. asutuseks EGT. Märgime, et maapõueseaduse 15 lõike 1 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks vajalik Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitusel riigiasutuse, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, luba. Palume Keskkonnaarneti asemel kirjutada EGT. 3. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu tabelis 3 Arvestame teie ettepanekuga ja lisame „Üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ja kavandatava tabelisse 3 leevendava tingimusega lubada sihtotstarbe omavahelised seosed” on sõnastatud karmilt mäe või turbatootmismaa tegevused maavara kaevandamise aspektis. Näiteks on eramaalist kaevandamise loa alusel. elamumaad omaval kodanikul oma maale või riigil riigikaitsemaal soovi korral vöimalik taotleda kaevandamise luba. Kaevandamise luba eeldab maa muutmist mäetööstusmaaks. Tabel 3 praegu aga sellist võimalust ei anna. Palume „Mäe- vöi turbatootmismaa" veeru lahtritesse lisada järgmine tekst „Vöimalik kaevandamise loa alusel”. 4. Üldplaneeringu peatükis 3.4 „Detailplaneeringu Arvestame ettepanekuga ja eemaldame koostamise kohustus" viites 12 on selgitatud, et mäetööstusmaa määramisel või uute mäetööstusmaade määramisel, uute kaevandamiskohtade kaevandamiskohtade avamisel ja avamisel ja olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb olemasolevate karjääride laiendamisel  Jõhvi valla üldplaneering kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral detailplaneeringu kohustusega alade koostada detailplaneering" juhtudest. Selgitame, et detailplaneeringu koostamist uue karjääri avamisel vöi olemasolevate laiendamisel ei nõua ükski õigusakt. Kaevandamisloa taotluse menetlus on avalik protsess, kuhu on kaasatud kohalik omavalitsus. Loa andmise või sellest keeldumise osas annab arvamuse kohalik omavalitsus, arvamuses on võimalus väljendada tingimusi, millega kaevandamise korraldamisel peaks arvestama. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist palume seletuskirjas täpsustada, et ala kasutusele võtmine mäetööstusmaana vöi turbatööstusmaana ei nöua detailplaneeringu koostamist.  JÕHVI VALLAVALITSUS nr 7-1.3/1861-18 Maa- ja Ruumiamet [email protected] Jõhvi valla üldplaneeringu kooskõlastamine või arvamuse andmine Jõhvi Vallavolikogu algatas 21.04.2022 otsusega nr 57 Jõhvi valla üldplaneeringu ja selle KSH koostamise. Üldplaneeringu ja KSH eesmärk on lähtudes erinevate ühiskonnagruppide huvidest valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning maa- ja veealade kasutus- ja ehitustingimuste määramine, luues eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks. Planeeringuga tagatakse valla väärtuste säilimine, kuid samas võimaldatakse väärtuste otstarbekas kasutamine ja vastutustundlik arendamine. Tähelepanu pööratakse olemasoleva ehitatud keskkonna taaskasutusele võtmisele, tihendamisele või laiendamisele uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel. KSH selgitab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Jõhvi valla pindala on 124 km². Üldplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise KSH programm esitati arvamuse esitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Muinsuskaitse ametile, Politsei- ja piirivalveametile, Maa- ja Ruumiametile, Eesti Geoloogiateenistusele, Haridus- ja teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Transpordiametile, Terviseametile, Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile, Päästeametile, Põllumajandus- ja toiduametile, Maa-ametile, Keskkonnaametile, naaber omavalitsustele ning kaasatavatele. Omapoolsed ettepanekud esitasid Farmi Piimatööstus AS, RMK, Terviseamet, Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, Enefit Solutions AS, Transpordiamet, Muinsuskaitseamet, Päästeamet, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Regionaalministeerium, Eesti Raudtee AS, IVIA, Toila Vallavalitsus, Kliimaministeerium. Kõikide saabunud ettepanekutega arvestati ja täiendati üldplaneeringu lahendust ja KSH eelnõud. Jõhvi Vallavalitsuse 20.05.2025 korraldusega nr 3466 suunati Jõhvi linna üldplaneeringu KSH aruande eelnõu ja üldplaneeringu eskiis avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek korraldati 26. maist kuni 20. juulini 2025 Jõhvi Vallavalitsuses, Tammiku rahvamajas ja Jõhvi Keskraamatukogus. Avaliku väljapaneku perioodil esitasid omapoolsed ettepanekud Transpordiamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Muinsuskaitse4amet, Terviseamet, Keskkonnaamet, Eesti Geoloogiateenistus. Kõikide esitatud ettepanekutega on võimalust mööda arvestatud ja planeeringulahendust korrigeeritud. Vt lisa 1 Jõhvi ÜP eelnõu seisukohtade tabel Üldplaneeringu KSH aruande eelnõu ja eskiisi avalikul väljapanekul esitatud arvamuste avalik arutelu toimus Jõhvi Vallavalitsuses 03. septembril 2025. Avalikule arutelule ei ilmunud ühtegi huvitatud isikut. Lähtuvalt planeerimisseaduse §85 lõikest 1 esitame Jõhvi Valla üldplaneeringu kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks. Teavitame Teid, et Jõhvi valla praeguse volikogu koosseisu viimane istung toimub 16. oktoobril 2025. aastal, millal oleks võimalik esitatud üldplaneeringulahendus vastu võtta ja avalikule väljapanekule esitada. Pärast 19. oktoobri kohalike omavalitsuste valimisi moodustatakse uus Jõhvi vallavolikogu koosseis, mis koosneb ühinenud Jõhvi ja Toila valla vallavolinikest ja on võimatu arvata milliseks kujuneb nende seisukoht koostatava planeeringu suhtes. Seetõttu palume Teilt võimalikult operatiivset reageeringut ja esitame palve, et ehk oleks võimalik esitada omapoolsed kooskõlastused ja ettepanekud hiljemalt 14. oktoobriks 2025. Tulenevalt planeerimisseaduse §85 lõikest 2, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. Planeeringu materjalid on kättesaadavad valla veebilehel www.johvi.ee / Ehitus ja planeerimine / Üldplaneering / Uus üldplaneering Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Toos Planeerimisspetsialist 5393 4531 [email protected] Sama: Haridus- ja teadusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Maa-amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Muinsuskaitseamet, Politsei- ja piirivalveamet, Põllumajandus- ja toiduamet, Päästeamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, Terviseamet, Transpordiamet, Eesti Geoloogiateenistus, Toila Vallavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus, Kohtla-Järve Linnavalitsus.