Heidy Purga 26.06.2025
Kultuuriministeerium
[email protected]
Lugupeetud kultuuriminister
Avaldame pahameelt rahvaraamatukogu seaduse eelnõu väljatöötamise protsessi üle ja
palume tungivalt seda praegusel kujul Riigikogule kinnitamiseks mitte saata.
Eelnõuga reguleeritakse Eesti raamatukoguvõrgu tulevikku. Seal kirjeldatud muutused lõhuvad
tänase toimiva süsteemi ilma, et oleks pakutud paremat läbimõeldud lahendust. Meie
hinnangul on eelnõuga kohaldatavad uuendused vastuolus omavalitsuste autonoomiaga ega
too loodetud kokkuhoidu. Eelnõu vajab põhjalikku analüüsi. Tuleks küsida – mida soovime
lahendada ja miks.
Leiame, et seaduse muutmise protsessi juhtimine ei ole olnud asjatundlik. Erialaspetsialistide
ettepanekutega ei ole piisavalt arvestatud ja mitme aasta jooksul esitatud küsimused on
jätkuvalt vastuseta. Seaduse tööversioonide tagasisidestamiseks on antud ebarealistlikult
lühikesi tähtaegu. Kooskõlastamisele jõudnud eelnõu sündis ministeeriumi kabinetivaikuses –
see erineb paljus varasematest rahvaraamatukogu seaduse töörühmas koostanud ja
rahvaraamatukogude nõukogus arutatud versioonidest, ehk ühiselt kokkulepitust. 2024. aasta
oktoobris määratud rahvaraamatukogude nõukogu oleks pidanud osalema seaduse
koostamisel, kuid see kutsuti kokku alles 28.05.2025, ehk alles peale eelnõu kooskõlastusringile
saatmist.
Eelnõu ei ole piisavalt läbi töötatud ega täpsusta raamatukoguvõrgu toimimist peale senise
süsteemi muutmist. Suuresti jääb selgusetuks, millised on tulevikus osapoolte (riik, KOV)
tegevused ja kulud. Valdkonna spetsialistidel puudub kindlus, et välja pakutud uus süsteem
efektiivselt toimima hakkab. Kuigi ministeerium kinnitab vastupidist, on eelnõud lugedes
võimalik ette näha omavalitsuste kulude kasvu. Kohati püütakse eelnõus lahendada
üksikasjalikult ka neid küsimusi, mille üle otsustamine on omavalitsuste pädevuses. Mitmed
osapooled, nt teadusraamatukogud, keda puudutab otseselt ühise raamatukogusüsteemi
väljatöötamine, on jäänud piisavalt kaasamata.
Meile teeb muret ka Eesti kui terviku areng ja regionaalne aspekt. Reformi käigus on kavas
koondada üle Eesti töökohti ja viia ametikohad niigi kasvavasse pealinna. Rahvastikuteadlased
püüavad leida viisi, kuidas inimeste Tallinna valgumist piirata, eelnõu aitab vastupidisele kaasa.
Hiljuti ajakirjanduses avaldatud raamatukogunõuniku seisukohad kahjustavad otseselt
raamatukogude mainet ja on kolleege alavääristavad. Väide, et eelnõu suhtes tehtava kriitika
põhjus on raamatukogude juhtide hirm oma töökoha kaotamise pärast, ei vasta tõele, on
kolleege solvav ning sellega püütakse eelnõu tegelikest probleemidest mööda vaadata.
Eestis on 879 raamatukogu, neist 493 rahvaraamatukogu (lisaks teadus-, eriala- ja
kooliraamatukogud). Rahvaraamatukogude seadus puudutab eelkõige neid 493, kuid kaudselt
ka kõiki teisi. Raamatukogu on unikaalne institutsioon – kõigile avatud maksuvaba kultuurne
ruum. See on sageli ainus avalik koht, kus suhelda omavahel, oma valla või riigiga. Me soovime,
et Eesti raamatukogude võrk oleks tugev ja kasutajate vajadustega arvestav. Soovime, et kohalik
rahvaraamatukogu oleks kaasaegne ja pakuks tänapäevaseid operatiivseid teenuseid.
Soovime, et omavalitsuste otsustusõigus säiliks ja kulud ei kasvaks. Soovime, et
rahvaraamatukogu seadus sätestaks põhimõtted, mis aitaksid kaasa raamatukogude
arendamisele, mitte ei kahjustaks nende toimimist ja kasutajate huve. Soovime, et riiklikult
oleksid korraldatud need teemad, millega raamatukogud üksi hätta võivad jääda, mitte aga see,
millega igapäevaselt kenasti ja väheste kuludega toime tullakse.
Mõistame, et see aeglustab seaduse vastuvõtmist, aga meie hinnangul on Eesti raamatukogude
arengule parem jätta rahvaraamatukogu seaduse eelnõu sellisel kujul Riigikogule esitamata.
Samal seisukohal on ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ). Teeme ettepaneku jätkata
aktiivset arutelu Eesti raamatukogunduse tuleviku teemal ja teha seda kõiki osapooli kaasates.
Allakirjutanud (tähestikulises järjekorras)
Hele Ellermaa, Kõrveküla raamatukogu (Tartu maakonna keskraamatukogu) direktor
Eve Grünberg, Rõuge Valla Raamatukogu direktor
Kaie Holm, Tallinna Keskraamatukogu direktor
Martin Järv, Rõngu raamatukogu direktor
Jane Kiristaja, Järvamaa Keskraamatukogu direktor
Eve Kottise, Jõhvi Keskraamatukogu direktor
Inga Kuljus, Võrumaa Keskraamatukogu direktor
Sirje Leini, Koosa Raamatukogu-Peipsiääre Valla Keskraamatukogu direktor
Krista Lepik-Verliin, PhD, Tartu Ülikooli infoteaduse õppejõud, ERÜ liige
Dagmar Lokk, Nõo raamatukogu direktor
Reet Lubi, Viljandi Linnaraamatukogu direktor
Kati Maidla, Põlva Keskraamatukogu direktor
Pille Naur, Lüganuse Valla Raamatukogu direktori kt
Maritsa Ort, Narva Keskraamatukogu direktor
Õie Paaslepp, Rapla Keskraamatukogu direktor
Kristina Pai, Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu direktor
Ulvi Vaarja, Lääne Maakonna Keskraamatukogu direktor
Ilmar Vaaro, Tartu Ülikooli infoteaduse õppejõud, ERÜ koolituse toimkonna juht
Anu Vahter, Saare Maakonna Keskraamatukogu direktor
Annely Veevo, Kärdla Linnaraamatukogu direktor
Krista Visas, Pärnu Keskraamatukogu direktor