Harjumaa Aruküla ÜVK torustike projekti kooskõlastamine - Maanteeamet

Failid

15-4196164-7 16.05.2019 Väljaminev kiri.bdoc8201 KB

Sisu (failidest)

SELETUSKIRI Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 SISUKORD 1 ÜLDOSA....................................................................................................................................3 1.1 PROJEKTI ÜLESEHITUS .....................................................................................................................3 1.2 ÜLDANDMED ....................................................................................................................................3 1.2.1 Ehitise asukoht ......................................................................................................................3 1.2.2 Ehitise lühikirjeldus ................................................................................................................3 1.2.3 Tellija .....................................................................................................................................3 1.2.4 Peatöövõtja ............................................................................................................................3 1.2.5 Projekteerija ...........................................................................................................................3 1.3 ALUSDOKUMENDID ...........................................................................................................................4 1.3.1 Lähteandmed .........................................................................................................................4 1.3.2 Ehitusuuringud .......................................................................................................................4 1.3.3 Normdokumendid ..................................................................................................................4 1.4 OLEMASOLEV OLUKORD ...................................................................................................................4 2 PROJEKTLAHENDUS ..............................................................................................................5 2.1 RAJATISTE JA EHITISTE EELDATAV KASUTUSIGA .................................................................................5 2.2 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS ......................................................................................................5 2.2.1 Veevarustuse allikas ..............................................................................................................6 2.2.2 Tuletõrje veevarustus ............................................................................................................6 2.2.3 Tuletõrjehüdrandid .................................................................................................................6 2.2.4 Torustikud ja armatuur ...........................................................................................................6 2.2.5 Torustike tähistamine, märkelint ............................................................................................7 2.3 PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON ..................................................................................................7 2.3.1 Kanalisatsiooni eelvool ..........................................................................................................7 2.3.2 Torustikud ja kaevud .............................................................................................................8 3 TORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED ........................................................................................8 3.1 KAEVETÖÖD ....................................................................................................................................8 3.2 KAEVIK ............................................................................................................................................8 3.3 TULEOHUTUS ...................................................................................................................................9 3.4 PUUDE JA HALJASALADE KAITSMINE ..................................................................................................9 3.5 TORUSTIKU SOOJUSTUS ...................................................................................................................9 3.6 RAJAMINE KINNISEL MEETODIL ....................................................................................................... 10 3.7 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE....................................................................................... 10 3.8 TÖÖD OLEMASOLEVATE RAJATISTE LÄHEDUSES .............................................................................. 11 3.8.1 Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised .................................................................. 11 3.8.2 Olemasolevate hoonete ja rajatiste kaitsmine .................................................................... 12 3.8.3 Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine ................................................................. 12 3.8.4 Liinirajatiste kaitse .............................................................................................................. 12 4 KONTROLLTOIMINGUD ....................................................................................................... 14 4.1 ISEVOOLSE TORUSTIKU KATSETAMINE ............................................................................................ 14 4.2 SURVETORUSTIKU KATSETAMINE ................................................................................................... 14 4.2.1 Veetorustike läbipesu ......................................................................................................... 15 4.3 ISEVOOLSETE KANALISATSIOONITORUSTIKE LÄBIPESU JA VIDEOUURING ........................................... 15 4.4 TEOSTUSMÕÕDISTUSTE KOOSTAMINE ............................................................................................ 15 5 KESKKONNAKAITSE ........................................................................................................... 16 5.1 KÕRGHALJASTUSE KAITSE JA RAIED ............................................................................................... 16 5.2 KORISTAMINE ............................................................................................................................... 16 5.3 JÄÄTMEKÄITLUS ............................................................................................................................ 17 Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 1/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 6 KATENDITE TAASTAMINE .................................................................................................. 17 6.1 NORMID JA STANDARDID ................................................................................................................ 17 6.2 KATETE EEMALDAMINE .................................................................................................................. 18 6.2.1 Asfaltkatte eemaldamine .................................................................................................... 18 6.2.2 Tükkmaterjalist katte eemaldamine .................................................................................... 18 6.2.3 Äärekivide eemaldamine .................................................................................................... 18 6.2.4 Kasvupinnase eemaldamine .............................................................................................. 19 6.3 TEEKATETE AJUTINE TAASTAMINE .................................................................................................. 19 6.4 ÜLDISED NÕUDED KATETE RAJAMISELE JA TAASTAMISELE ................................................................ 19 6.4.1 Tüüpsed katendikonstruktsioonid: ...................................................................................... 19 6.4.2 Asfaltkatte lõplik taastamine ............................................................................................... 21 6.4.3 Tükkmaterjalist katte lõplik taastamine ............................................................................... 21 6.4.4 Kruus-/killustikkatte taastamine .......................................................................................... 22 6.4.5 Haljastuse taastamine ........................................................................................................ 22 7 PUMPLAD .............................................................................................................................. 22 Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 2/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 1 ÜLDOSA 1.1 Projekti ülesehitus „Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine“ tööprojekt koosneb järgmistest osadest:  Veevarustuse ja kanalisatsiooni torustiku rajamise projektist; 1.2 Üldandmed 1.2.1 Ehitise asukoht Käesoleva projektiga rajatavad vee- ja kanalisatsioonitorustikud paiknevad Aruküla alevikus, Raasiku vallas, Harjumaal. Ala 2 hõlmab järgnevaid tänavaid: Sügise tn, Tallinna mnt, Tiigi tn, Põllu tn, Linnu tee, Kase tn, Vaarika tn, Sõstra tn, Piiri tn, Kadaka tn, Jaama tn, Soo tn, Tamme tn ja Sarapiku tee. 1.2.2 Ehitise lühikirjeldus Käesolevas projekti osas käsitletakse veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrke. Torustikud rajatakse ühises kaevikus. 1.2.3 Tellija Raven OÜ Sügise tn 2a, Aruküla, Harjumaa [email protected] 1.2.4 Peatöövõtja YIT Infra Eesti AS Betooni 28, Tallinn 11415 Töövõtja esindaja Armis Henk [email protected] 1.2.5 Projekteerija 1.2.5.1 Projekteerimise peatöövõtja Infragate Eesti AS Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn Telefon 6267777 [email protected] MTR EP10545129-0001 1.2.5.2 Projekteerimise projektijuht Infragate Eesti AS Projektijuht Liisi Pekri [email protected] Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 3/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 1.2.5.3 Projekteerijad Veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerija  Piret Värnomasing Teede projekteerija  Tea Tõnts 1.3 Alusdokumendid Projekteerimise aluseks on Raven OÜ poolt läbi viidud riigihanke nr 197177 „Aruküla aleviku ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine“ raames koostatud hankedokumendid ja lisad. 1.3.1 Lähteandmed 1.3.1.1 Omavalitsuse projekteerimistingimused  Raasiku Vallavalitsuse projekteerimistingimused 1811802/05970 (21.09.2018)  Korraldus nr. 339 (5.11.2018) 1.3.1.2 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused  AS Eesti Raudtee tehnilised tingimused 23.08.2018 nr 4-1.3.1/2465-1  Elektrilevi AS tehnilised tingimused nr 315193 (13.08.2018)  Maanteeamet tehnilised tingimused nr 15-2/18/38932-2  Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 30854981 (11.09.2018). 1.3.2 Ehitusuuringud  Geodeetilised uuringud on teostatud OÜ Top Geodeesia poolt. Töö nr GD-18-307: Aruküla alevik, II etapp mõõdistatud august/september 2018.  Geotehnilised uuringud OÜ Geotehnika Inseneribüroo 2895-1 oktoober 2018. 1.3.3 Normdokumendid Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:  EVS 932:2017 – Ehitusprojekt  EVS 843:2016 – Linnatänavad  EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk  EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk  EVS-EN 1610:2015 – Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine  EVS 812-6:2012/A1:2013 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus  RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.  Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule. Siseministri määruse 18.08.2010a nr 37  Jäätmeseadus/ Riigi Teataja 1.4 Olemasolev olukord Projekti piirkonnas on olemasolev veetorustik, mille seisukord ja kindel asukoht on teadmata. Projekti alas puudub valdavalt kanalisatsioonitorustik (välja arvatud Sügise tn ja Tallinna mnt Sügise tn poolsed kinnistud). Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 4/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 2 PROJEKTLAHENDUS Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike materjalide ja toimingutega projektis kajastatud lahenduste väljaehitamiseks ka siis, kui need ei ole otseselt esitatud käesoleva projekti joonistel ja selgitustes. Töövõtja peab täitma kõik kooskõlastustes toodud tingimused/märkused. Vajadusel tuleb kaevikus ümber tõsta olemasolevaid Telia sidekaableid. Kõik ümbertõstmisega seonduvad tööd tuleb teha kooskõlastatult Telia järelevalve Boftel Estonia OÜ Harjumaa üldtelefon 6524000, e-mail [email protected]. Kõik ümbertõstmisega seonduvad tööd tohib teha Telia Eesti AS poolt lubatud ehitusfirma poolt ning kõik ümbertõstmis töödega seotud kulud katab Töövõtja. Erakinnistutel toimuvad ümberühendused tuleb Töövõtjal täpsustada ehitustööde käigus ning kooskõlastada eelnevalt kinnistu omanikuga kirjalikult. Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike materjalide ja toimingutega projektis kajastatud lahenduste väljaehitamiseks ka siis, kui need ei ole otseselt esitatud käesoleva projekti joonistel ja selgitustes. Töövõtja peab täitma kõik kooskõlastustes toodud tingimused/märkused. 2.1 Rajatiste ja ehitiste eeldatav kasutusiga Tööprojekti koostamisel on lähtutud alltoodud nõuetest ehitiste ja rajatiste kasutuseale:  võrgustikud, torustikud - 40 aastat  reservuaarid ja mahutid - 40 aastat  masinad ja seadmed - 15 aastat 2.2 Projekteeritud veevarustus Käesoleva projektiga rajatakse ja rekonstrueeritakse projektipiirkonna tänava veetorustikud ja liitumistorustikud. Tänavatorustikuks kasutada PE De32-160 PN10 ning liitumistorustikeks PE De32 PN10. Toru hargnemistele paigaldada siibrid, mis on varustatud pikendusvarda ja kapega. Tupiktänavatele paigaldada toru läbipesuks läbipesukaevud. Torustikule paigaldada hüdrandid, mis on eelistatult maa pealsed. Olemasolevad kliendid tuleb ümber ühendada uuele rajatavale torustikule. Ehitustööde käigus tuleb täpsustada olemasolevat liitumispunktide asukohad ning teostada vajalikud ümberühendused. Töövõtja peab arvestama Tellija poolt edastatud olemasolevate klientide nimekirjaga. Enne ehitustööde algust tuleb ehitajal täpsustada olemasolevate veetorustike läbimõõte. Kõik olemasolevad ühendused tuleb ümber ühendada uuele torustikule. Torustike paiknemine ja läbimõõdud, siibrite ja hüdrantide asukohad on näidatud joonistel. Isevoolse torustiku ja veetorustiku ristumisel tuleb viia veetorustik üle või altpoolt isevoolset torustikku, kas painutades või kasutades põlvi. Torustike sõlmed on projekteeritud arvestades töö lõppeesmärgiks oleva lahendusega. Töövõtja peab arvestama töökorraldusest tulenevate täiendavate sõlmedega (ajutised ühendused, lõikude erinev ehitusaeg jmt.), mis projektis ei kajastatu ning teostama tööd oma kuludega. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 5/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 Ehitustööde käigus tuleb täpsustada harutorude ja olemasolevate liitumistorustike läbimõõte, kõrgusi ning ühendusi. Vajadusel Projekteerija täpsustab projektis sõlmede lahendusi. 2.2.1 Veevarustuse allikas Aruküla aleviku veevarustuse allikaks on olemasolevad puurkaevud. 2.2.2 Tuletõrje veevarustus Välistulekustutuseks vajalik vooluhulk vastavalt EVS 812-6:2012 on 10 l/s, kus arvestuslik tulekahju kestvus on 3h. Väline tulekustutusvesi tagatakse hüdrantide abil. 2.2.3 Tuletõrjehüdrandid Tuletõrje veevarustus on projekteeritud vastavalt EVS 812-6:2012/A1:2013 nõuetele. Hüdrandid peavad vastama siseministri määrusele nr. 37 2010.a, EVS-EN 14339:2005 (maa- alused) ja EVS-EN 14384:2005 (maapealsed). Hüdrantidena kasutada “E-tüüpi” soojustatud hüdrante. Hüdrandi sulgelemendi spindlipikendus ei tohi asuda tõusutoru sees. Paigaldatavad hüdrandid peavad olema surveklassiga PN10, soojustatud, varustatud siibriga, teleskoopse tõusutoruga, automaatse tühjendusklappiga ja drenaažitoruga. Väljapoole sõiduteed paigaldatakse tuletõrjehüdrant sõidutee servast kuni 2,5 m kaugusele. (v.a. maanteed, kus hüdrant asub min 5m kaugusel tee servast). Hüdrantide paigaldamisel ja tähistamisel jälgida siseministri määrusele nr. 37 2010.a. Tuletõrjehüdrandi viit paigaldatakse hoone seinale, tarale või muule alusele tuletõrjehüdrandist maksimaalselt 20 m kaugusele ja 2,5 m kõrgusele maapinnast. Kui hüdrandi viita ei ole võimalik paigaldada aiale, hoone seinale või posti külge, tuleb viit paigaldada metallist alusplaadile, mis toetub kahele postile. Postid peavad olema metallist ümar- või nelikanttorust, mõõduga minimaalselt 25 mm. Postide alumine osa peab olema valatud betoonist vundamendi sisse. Vajadusel Töövõtja täpsustab Tellijaga hüdrandi lahendust. Hüdrandi paigaldamisel järgida tootja juhendeid ja nõudeid. 2.2.4 Torustikud ja armatuur Vee- ja kanalisatsioon survetoru materjaliks on PE PN10. PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile. PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. PE veevarustuse torustike värvus on must sinise triibuga ja kanalisatsiooni survetorustike värvus must pruuni triibuga. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 6/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. Ehitatava toru ühendamisel olemasolevaga kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Kasutatavad poldid, seibid jne peavad olema valmistatud roostevabaterasest. Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677. Nõuded siibritele DN20-DN50 (maakraan):  Surveklass vähemalt PN10.  Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2.  Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266. Kummikiilsiibrid DN50 – DN600  Surveklass vähemalt PN10;  Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2;  Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266. Esitada tootjapoolne paigaldusjuhend. Korpuse kaane kinnistuspoldid peavad olema roostevaba teras (A2) ja kaetud sulavaha või veekindla korgiga. 2.2.5 Torustike tähistamine, märkelint Veetorustike ja kanalisatsiooni survetorustike lahtise kaevikuga paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval sulgemisarmatuuri kapede alla. Survetorustiku toru kohale (ca 300...400 mm toru laest) tuleb paigaldada hoiatuslint. Lindi värvus ja tekst peab olema järgmine: • veetorustikul sinine, kirjaga VESI; • survekanalisatsioonil punane, kirjaga SURVEKANALISATSIOON ning varustatud metalltraadiga; 2.3 Projekteeritud kanalisatsioon Käesoleva projektiga rajada projektipiirkonda tänavatele isevoolse kanalisatsiooni ja liitumistorustikud. Tänavatorustikuks rajada De160 SN8 ning liitumistorustikud De160 SN8. Torustikule paigaldada teleskoopsed PE kaevud 400/315, 560/500, 800/500, 1125/630. Liitumiskaevud on vaatlustorud 200/160 või PE kaevud 400/315. Kontrollkaevu ei ole vajalik kui kinnistuühendus on tehtud kaevust ning kaugus kaevu tsentri ja kinnistuühenduse otsakorgi vahel on kuni 2,0m. Torustike paiknemine, läbimõõdud ja kõrgusarvud, kaevude asukohad on näidatud joonistel. Projekti alasse rajatakse kokku kuus pumplat. Survetorustik rajatakse De110 PE PN10. 2.3.1 Kanalisatsiooni eelvool Projekti piirkonnas reovesi kogutakse kokku ja suunatakse Aruküla reoveepuhastile. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 7/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 2.3.2 Torustikud ja kaevud Projekteeritava isevoolse kanalisatsioonitorustiku läbimõõt on De160 mm. Isevoolse kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8. Reoveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EN 1401 (PVC) või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Torustiku kalle min i=0,006. Kanalisatsioonikaevud peavad olema teleskoopsed, tööstuslikult toodetud või komplekteeritavad moodulkaevud PE või PP materjalist ning olema toodetud vastavalt standardile EVS-EN 13598. Kanalisatsioonikaevude minimaalne ringjäikus peab olema kuni 4m sügavusega kaevudel SN2 kN/m² ja sügavamatel SN4 kN/m². Kaevude luugid peavad vastama standardile EVS-EN 124. Liiklusalale paigaldatavad kaevud tuleb varustada raske liikluse jaoks ette nähtud “ujuva” luugiga kandevõimega 40t. Liitumiskaevudele paigaldada torustik kuni kinnistu piirini ja torustiku ots sulgeda korgiga. 3 TORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED Plasttorude paigaldamisel tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Veetorustikud paigaldatakse min 1,8 m sügavusele maapinnast (mõõdetuna toru laest), tihendatud aluspadjale. Toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest. 3.1 Kaevetööd Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Insener kooskõlastab tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja meetodid. Kaevetöid teostatakse nende piiride, tasapindade, ulatuste ja sügavusteni, mis on ära märgitud joonistel või spetsifikatsioonides. Kõik kaevetööd teostatakse viisil, mis häirib kõige vähem liiklust ja põhjustab minimaalselt ebamugavusi jalakäijatele ja kohalikele elanikele või takistab juurdepääsu hoonetele ja muudele rajatistele. Vajadusel ja võimalusel tagab Töövõtja ajutise juurdepääsutee nii jalakäijatele kui ka liiklusele. Täitetöödel ülejääv väljakaevatud materjal tuleb ära vedada või võimalusel ladustatakse hunnikusse nii, et see ei häiri tööd ega tööd tegevaid inimesi või kolmandaid pooli ning ei takista liiklemist teedel ja kõnniteedel või juurdepääsu alalistele rajatistele. Surve all olevad hüdrandid, siibrikaevude kaaned, siibrikarbid jäetakse vabaks selliselt, et juurdepääs oleks tagatud kuni tööde lõpetamiseni. Avalikkusele ohutuse ja kaitse tagamiseks paigaldab Töövõtja omal kulul tõkked, hoiatavad märgid, jalakäijate ülekäiguteed kaevikutele ja tagab ohutuse vastavalt tööohutusnõuetele. Enne kaevetööde alustamist tuleb informeerida kõiki vajalikke instantse ja kohalikke elanikke. 3.2 Kaevik Kõigi avatud kaevikute korral tuleb rakendada ohutusabinõusid kaitsetõkete, ohutus siltide, ohutusmärkide (koonuste), jms paigaldamise näol – vältimaks õnnetusi inimestega ja vara kahjustamist. Kõik hoiatavad sildid on eestikeelsed ning vastavad esitatavatele nõuetele. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 8/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 Ennetav informatsioon tänavate sulgemise kohta esitatakse ajutiste infosiltide ja ohutusmärkide (koonuste) kujul. Töövõtja kooskõlastab omavalitsusega tänava sulgemise mitte vähem kui 15 päeva enne tänava planeeritavat sulgemist ning esitab Insenerile põhjaliku informatsiooni tähistuste ja ohutusmärkide (koonuste) kasutamise ja muude liiklemist reguleerivate meetmete rakendamise kohta. Enne omavalitsuse poolt antud kooskõlastust ei tohi ühtegi tänavat sulgeda. Inseneri poolt Töövõtjale juurdepääsuloa väljastamise üheks eeltingimuseks on omavalitsuse-poolse sulgemisloa ja kaeveloa olemasolu. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid vältimaks liiklejate vigasaamist avatud kaevikutes. Kõik kaevikud, väljakaevatud pinnas, seadmed ja muud takistused, mis võivad olla liiklejatele ohtlikud, peavad olema piiratud piirdeaiaga, millel on reflektorpinnad (helkurribad). Kaeviku ümber paigutatavate tarade valik kooskõlastada Inseneriga. Töödevõtja peab tagama ehitusplatsil ohutuse. Kaevik rajada nii, et oleks tagatud tööde ohutu teostamine. Lähtuvalt kaeviku sügavusest, ehitusaluse pinna suurusest ja olemas olevast geoloogiast võib vaja minna kaeviku toestust. Kaeviku toestamise vajaduse otsustab Töövõtja vastavalt enda poolt valitud töömeetoditele. Tugistus paigaldada nii, et olemasolevad kommunikatsioone ei rikutaks. Vajadusel kommunikatsioonid kaitsta ja toestada täiendavalt. Kaevikud tuleb toestada nii, et oleks tagatud vajalik tööohutus ja heakord. Töö maa-ala piirata tõketega, et objektile ei satuks võõrad isikud. Kaevikute tugistamised ja piiramisemised teha nii, et tööpiirkonnas ei oleks ohtu inimese elule ja tervisele. 3.3 Tuleohutus Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud. Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid, jne), siis informeerib Töövõtja sellest koheselt kohalikke organeid ja Inseneri. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki kohalike organite ja Inseneri poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust. 3.4 Puude ja haljasalade kaitsmine Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastuseta eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud. Töövõtja vastutab kõigi projektpiirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse eest. Kui Inseneri arvates on mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, siis asendab Töövõtja iga vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala uuega, mis on sama või parema kvaliteedi ja näitajatega. Kaevetööd, mida teostatakse puule lähemal kui 2 m, tehakse käsitsi. Ehitustööde perioodil kasutada kõrghaljastuse kaitseks tüvekaitseid. Väärtuslikele töötsoonis asuvatele puudele tuleb seada tarand ning vältida juurestiku kinnisurumist mehhanismide poolt. 3.5 Torustiku soojustus Projekteeritud veetorustik ja kanalisatsiooni survetorustik tuleb soojustada juhul kui isevoolsel torustikul on paigaldamissügavus 1,2 m maapinnast toru peale ning survetorustikel 1,8 m maapinnast toru peale. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 9/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 Torustike soojustamise vajaduse ilmnemisel tuleb täpne soojustuse lahendus kooskõlastada Inseneriga. 3.6 Rajamine kinnisel meetodil Joonistel esitatud informatsioon kinnise/lahtise meetodi kasutamise kohta on valitud lähtuvalt Projekteerija eelduslikust arvamusest ühe või teise meetodi kasutamise võimalikkuse kohta, kooskõlas projekteerimisnormidega. Sõltuvalt kohalikest oludest, konkreetsest puurimisseadmest – metoodikast jmt võivad muutuda kinnise/lahtise meetodi kasutamise ulatus ja viis ning plaanidel näidatud ettevalmistamiseks rajatud kaeviku asukoht (koos sellega ka hilisem näiteks tee või siis muruplatsi taastamise ulatus). Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatav toru materjal kooskõlastada Inseneriga. Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE) ühendatakse soovitatavalt põkk-keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral). Ehitaja peab kasutama torude ühendamiseks sobivat põkk-keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha. Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma poolt. 3.7 Torustike paigaldus ja kaeviku täide Torustiku paigaldamisel peab kontrollima, et torud ja ühendusosad ei saaks vigastatud. Plastikust torudel on lubatud transpordi või paigalduse käigus tekkivaid vigastusi kuni 1/10 toru seina paksusest. Torud asetatakse kaeviku tasanduskihile nii, et toru toetuks pinnasele ühtlaselt terves pikkuses. Paigaldamistööde ajaks tuleb veetorude otsad tihedate kaitsekorkidega sulgeda. Peale toru kaevikusse paigaldamist lisatakse algtäitematerjali kiht. Algtäite materjaliks on liiv, kruus või killustik (fraktsiooniga 4÷16mm) tihendusaste peab olema vähemalt 98%. Algtäitematerjal lisatakse kolmes osas. Esimene osa algtäitekihist ulatub poole toru kõrguseni. Kihi käsitsi tihendamise ajaks tuleb toru ankurdada, et toru töö käigus paigast ei nihkuks. Teises osas tehakse tagasitäidet toru pealispinnani ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi, kaugemalt võib tihendada mehhanismidega. Kolmas täitekiht ulatub 30cm üle toru pealispinna ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi ja kaugemal mehhanismidega. Sõidutee konstruktsioonid paigaldatakse vastavalt teede projekteerimise standarditele. Toru pealispinnast üks meeter ülespoole ei tohi pinnas sisaldada tahkeid osasid läbimõõduga üle 300mm. Lõpptäite kihi võib ehitada kohalikust pinnasest. Teede all võib olemasolevat pinnast täitena kasutada kuni arvutusliku külmumissügavuseni (1,26m tänava katte pinnast), laborikatsete sobivusel võib kasutada väljakaevatud materjali ka teekatendi konstruktsiooni uute kihtide ehitusel juhul kui tegemist on ehituseks sobiliku liiva või kruusa pinnasega, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp. Haljasaladel võib kasutada kohalikku pinnast tagasitäitena kuni haljastusmulla kihini. Haljastusmulla kihi paksus on minimaalselt 0,1m. Projekteeritud torustiku ristumisel kommunikatsioonidega tagada standardijärgsed vahekaugused. Olemasolevate kommunikatsioonide paiknemine on näidatud pikiprofiilidel orienteeruvalt. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 10/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 Projekteeritud veetorustike maandamissügavus sõltub eelkõige olemasolevate veetorustike kõrgusarvudest ühendussõlmedes, projekteeritud kanalisatsioonitorustike sügavusest ning olemasolevate ristuvate kommunikatsioonide sügavusest, kuid tagatud peab olema minimaalne sügavus 1,8 m toru peale. 3.8 Tööd olemasolevate rajatiste läheduses Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuetega, projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst. Ehitatavate torustike ristumistel teiste olemasolevate kommunikatsioonidega ning paralleelsel lahtikaevamisel tuleb olemasolevad kommunikatsioonid kaitsta ja toestada, vältimaks nende vigastamist, nihkumist ja vajumist (meetmed kooskõlastada kohapeal vastavate kommunikatsioonide valdajatega ehituse käigus). Kui kaevetöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Olemasolevate kommunikatsioonide all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele. Varem paigaldatud torude, seadmete, tarindite jmt läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt ja omaniku või tema esindaja juuresolekul. 3.8.1 Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised Geodeesial mitte kajastatud rajatiste puhul peab Töövõtja teavitama Tellijat leitud kajastamata rajatistest ning ehitustöödega ei või jätkata enne kui ei ole välja selgitatud, kellele olemasolevad rajatised kuuluvad, kes on nende omanik. Töövõtja ei tohi demonteerida olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja seadmeid enne kui on korraldatud ajutised ühendused või uued süsteemid on võimalik töösse rakendada, et tagada vajalikud teenused tarbijatele, vesi, kanalisatsioon, sadevesi, gaas, elekter, telefon, teed, tänavad, kõnniteed jms. Lubatud on lühiajalised katkestused vastavalt kohalikele ja ametkondlikele eeskirjadele ja määrustele. Töövõtja peab enne kaevetööde teostamist saama kõik vajalikud load vastavatelt ametkondadelt, kelle rajatised asuvad kaevetööde piirkonnas. Enne tööde alustamist peab Töövõtja olema absoluutselt kindel, et ta ei kahjusta ühtegi olemasolevat rajatist. Töövõtja peab korraldama kõik rajatiste omanike poolt ettekirjutatud vajalikud tegevused, et piisavalt kaitsta olemasolevaid rajatisi – telefoni- ja elektrikaableid, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni-, sademevee ja kaugküttetorustikke ning muid rajatisi. Nimetatud rajatiste rikkumise korral peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ja ametkondade nõuded. Kui Töövõtja juhtub tööde käigus kahjustama olemasolevaid rajatisi olenemata sellest kas vastavad kohad olid märgitud või mitte peab ta viivitamatult teavitama juhtunust rajatiste omanikke ja Tellijat. Töövõtja peab võimalikud kahjustused omal kulul korrastama. Kui tööde käigus on vajalik ajutiselt teha avad aedadesse, seintesse või vallidesse tuleb need viivitamatult peale vajaduse lõppemist taastada esialgne olukord nii nagu Tellija seda nõuab. Ehitaja peab teostama kontrollkaevamisi ja kasutama vastavat metoodikat olemasolevate rajatiste leidmiseks, et vähendada nende rikkumisega seotud riske ja katma kõik sellega seonduvad kulutused. Sellised takistused nagu liiklusmärgid, piirded ja teised valmistatud (rajatud) objektid võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus (funktsioon) säilib ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid tuleb pärast tööde lõppu esialgsele kohale tagasi paigaldada. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 11/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 Tööd elektri- ja telekommunikatsioonirajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult kaabli valdajaga või tema poolt volitatud ettevõttega. Tuleb järgida kõiki kaabli valdaja või volitatud isiku poolt seatud tingimusi. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi ja kasutades meetodeid, mis väldivad kaabli purunemist. See nõue kehtib ka tööde teostamisel talvel, külmunud pinnase korral. Torustike ristumisel elektri- või telekommunikatsioonikaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga, mis ulatub kummalegi poole kaevikut äärmise vee- või kanalisatsioonitorustiku välispinnast minimaalselt 1 m ulatuses. 3.8.2 Olemasolevate hoonete ja rajatiste kaitsmine Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste vundamentide kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Hoonete ja rajatiste seisundi fikseerimiseks tuleb enne ehitustööde algust hooned ja rajatised pildistada. Ohu vähendamiseks tuleb kaevikute rajamisel kasutada minimaalselt vibratsiooni tekitavaid seadmeid (s.h. tuleb vältida külmunud pinnase purustamist hüdrovasaratega hoone vahetus läheduses); torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud tuleb vajadusel toestada. Ilma hoone omaniku kirjaliku nõusolekuta pole lubatud hoonetega paralleelselt kulgevate torustike projekteerimine ja paigaldamine hoonele lähemale kui torustiku paigaldussügavus + 2 m. 3.8.3 Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine Töövõtja peab tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide plaanilist ja kõrguslikku asendit ei muudeta ehitusperioodi jooksul. Samuti tuleb tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke (reepereid, polügonomeetriapunkte jm). Geodeetiliste märkide kaitsmise abinõud tuleb eelnevalt kooskõlastada Inseneriga. Kui geodeetilist märki ei ole võimalik algses asukohas tööde ajal säilitada, toimub selle ümberpaigutamine või taastamine esialgses asukohas vastavalt märgi valdaja tingimustele Töövõtja poolt ja tema kulul. Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada nende endises asukohas endisel kujul. 3.8.4 Liinirajatiste kaitse Liinirajatiste kaitset reguleerivad järgmised õigusaktid:  Elektroonilise side seadus;  Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded;  Ehitusseadustik. Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös võrguvaldajate esindajatega (Telia AS; Elektrilevi OÜ) olemasolevate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdaja poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine, kaitsmine jms) rajatise vahetus läheduses töötamisel. Enne tööde algust Telia sidetrasside kaitsevööndis täpsustatakse Telia sidetrasside sügavused Telia järelevalve töötajaga. Projekteeritud vee-kanalisatsiooni trasside ristumisel ja paralleelsel kulgemisel peavad olema tagatud minimaalsed vahekaugused Telia sideliinidest, lähtudes standard EVS 843_2016 Linnatänavad. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 12/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 näha ette kõik vajalikud meetmed ja tööd siderajatise kaitsmiseks, tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused. Tööde teostamisel sidevõrgu kaitsevööndis lähtuda Telia Eesti AS-i dokumendist „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis.“ https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/juhendid Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatud Telia järelevalvega. Info Telia järelevalve kohta Boftel Estonia OÜ Harjumaa üldtelefon 6524000, e-mail [email protected] Elektriliini kaitsevööndis tegutsemiseks on alati vaja liini omaniku luba. Elektrilevi õhuliini või alajaama kaitsevööndis või nende läheduses tuleb lisaks kaabli näitamisele tegevus kooskõlastada ning taotleda kaevetöödeks luba! Täpsem info OÜ Elektilevi lehel: https://www.elektrilevi.ee/et/loa-taotlemine-kaitsevoondis-tegutsemiseks Liinirajatiste kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös võrguvaldajate esindajatega (Telia AS; Elektrilevi OÜ) olemasolevate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdaja poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine, kaitsmine jms) rajatise vahetus läheduses töötamisel. Tööde teostamine Telia liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Telia Ehitusjärelvalve poolt väljastatud tööloa alusel, kontakttelefon 6524000. Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid. Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdaja ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigaldatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Sidekanalisatsiooni kaitsmise tehnilised lahendused, mida ei ole toodud projektis, lepitakse kokku tööde teostaja ja Telia Ehitusjärelvalve spetsialisti poolt enne kaevetööde alustamist. Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. Talvetingimustes ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega. Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, struktuuride, rajatiste ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise. Töövõtja kannab täielikku vastutust kaevikute toestamise eest kaevises sellise sügavuseni, mida dikteerib pinnase stabiilsus, et vältida kaeviku kokkuvarisemist. Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid. Sidekanalisatsiooni torude kontrollimise organiseerib Telia Ehitusjärelvalve tel. 6524000 Kõik sideliinirajatiste kaitseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. Ehitustööde teostaja peab arvestama kuludega Elionile kuuluvate siderajatiste kaitsmiseks - kaablikanalisatsiooni torude ja maakaablite asukoha määramiseks, käsitsi väljakaevamiseks, ajutiseks ülesriputamiseks, sulundseina ehitamiseks, postide toestamiseks, purunenud sidetorude ja kaablite remondiks ja asendamiseks jms. Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt, et ei kahjustataks torustikku ja võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava pinnase taastamine. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 13/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis võivad oma kukkumisega mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid (elekter, side). Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) tuleb alus hoolikalt tihendada, et kaablid ei jääks pingesse ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite materjal ei tohi kaableid rikkuda. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest. Kaabel ümbritseda igast küljest min 0,10 m paksuse liivakihiga. Töövõtja on kohustatud dokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et selles esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne töödega alustamist. Tööde teostamisel kaablikaitsevööndis kehtivad alljärgnevad kitsendused: - Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. - Töid võib teostada liinirajatiste kaitsevööndis ainult volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel - Mehhanismide kasutamine kaablite kaitsevööndis on keelatud. 4 KONTROLLTOIMINGUD 4.1 Isevoolse torustiku katsetamine Kõikidele rajatavatele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja kinnistusisestele torustikele pikkusega üle 3 m) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse Tellijaga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega. Tellijal on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu pööratud. Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Tellijal on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku kontrollimine veetihedusele tuleb teha vastavalt standardile EVS-EN 1610:2015. Infiltratsioonile kontrollimiseks tuleb sulgeda kõik sissevoolud ja jälgida torustikku 30 min jooksul. 4.2 Survetorustiku katsetamine Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud survetorudele. Korraga testitava torustiku soovituslik pikkus on 300 m. Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri. Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab olema õhk täielikult eemaldatud). Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi teha avatud kaevikuga! Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi. Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni. Veetorustikud tuleb katsetada vastavalt standardile EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 14/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 4.2.1 Veetorustike läbipesu Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Läbipesu järgselt võtab Töövõtja torustiku (ühekorraga läbi pestud torustiku osa) puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist analüüsi mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Torustikus olev vesi peab mikrobioloogiliste näitajate osas vastama SMm nr 82, 31.07.01. nõuetele. 4.3 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike läbipesu ja videouuring Peale ehituskaeviku lõplikku tagasitäitmist, kuid mitte varem kui 10 päeva on möödunud lõpliku tagasitäite tegemisest, tuleb Töövõtjal kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku lõigud läbi pesta veega, kasutades selleks spetsiaalset survepesurit, et eemaldada torustikku ehituse käigus sattunud liiv, kivid, mustus, jms. Vahetult peale torustiku survepesu tuleb kõikide (v.a. kinnistuühendustele ja kinnistusisestele torustikele pikkusega alla 3 m) isevoolsete kanalisatsioonitorustiku lõikudele teha videouuring torustiku paigaldusjärgse seisukorra väljaselgitamiseks. Videouuringu teostamiseks kasutatakse vastavaid kaameraid ja seadmeid, mille tööd kontrollib spetsialist, kellel on kasutada spetsiaalselt selleks varustatud (vints, generaator, juhtpaneel, monitor, videokaamera) sõiduk. Video salvestatakse CD kettale. Kasutatavad seadmed peavad võimaldama, kasutades klaviatuuri, teha lindile märkmeid. Videouuringu teostamisel peab esitama kaldegraafikud. Kaldegraafik peab olema sisse lülitatud videouuringu teostamisel (peab olema näha videouuringu filmi vaatlusel). Videouuringud teostatakse teostusmõõdistuste järgi. Kaamera millega teostatakse uuringuid peab olema kaldesensor. Enne töötamist tuleb veenduda kaamera korrasolekus. Minimaalselt peab videolindil iga objekti kohta olema märgitud torustiku asukoht, toru materjal ja läbimõõt, uuringu kuupäev ja kellaaeg, uuringu eesmärk (eeluuring, teostusuuring jne), kaugus algusest (cm täpsusega), liikumissuund ja vaatenurk vastaval kaugusel ja kaldeprotsent. Liikumissuuna iseloomustamiseks kasutatavad tähistused peavad olema identsed teostusmõõdistusel märgitud tähistustega. Üks koopia igast filmist esitatakse Insenerile ülevaatamiseks ja kooskõlastamiseks. Igale videolindi sildile ja karbile märgitakse filmimise kuupäev, kellaaeg, filmitud torustik ja selle asukoht. Tellijale üleantavate eksemplaride arv ja formaat lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. 4.4 Teostusmõõdistuste koostamine Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusmõõdistus tuleb läbi viia Töövõtjal vastavalt ehitusseadustikule ja selle rakendusaktidele. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega positsioneerida ehitiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta (torustike majaühendused jms). Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 15/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja või likvideeriti rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada. 5 KESKKONNAKAITSE Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. 5.1 Kõrghaljastuse kaitse ja raied Osaliselt tehakse ehitustööd olemasolevate puude kaitsetsoonis. Tööd korraldada nii, et ei rikutaks puude tüvesid ja suuremaid juuri. Puude raie ja asendusistutamine toimub vastavalt Raasiku Vallavalitsuse eeskirjadele. Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastuseta eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud. Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse eest. Kui Inseneri arvates on mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, siis asendab Töövõtja iga vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala uuega, mis on sama või parema kvaliteedi ja näitajatega. Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt või inseneriga konsulteerides määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib inseneri nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Kaevetööde vahetus läheduses tuleb puude tüved ümbritseda vigastuste vältimiseks kuni 3 m kõrguseni 100x50 mm prussidega. Lõikust peab teostama vastava ala spetsialist (arborist). Likvideeritavad puud tuleb eemaldada koos kändudega, tüved ja oksad tükeldada ning transportida kohaliku omavalitsuse poolt näidatud kohta. 5.2 Koristamine Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus. Kõik koristamistööde käigus tekkinud praht, prügi ja jäätmed kuuluvad Töövõtjale ja need eemaldatakse ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata ning ladustatakse legaalselt lubatud paigas. Kõik veokite poolt avalikele aladele (tänavatele jm) tööde ja ehitusplatsi koristamise käigus kantud pinnas ja muda eemaldatakse vastavalt vajadusele Inseneriga kokkulepitud korras. Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Ehituskaeviku veetõrje tegemisel on pinnaseosakesi sisaldava vee juhtimine või pumpamine kanalisatsioonitorustikesse või sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavidesse tuleb teha läbi settekaevu ja eelnevalt kooskõlastada OÜ Raveniga. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 16/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 Lõpp-koristus Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehitusetapi käigus tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised, platsitähistused, töövahendid, tellingud, materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning –seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on antud etapis kasutanud. Lõpp- koristus toimub seitsme (7) päeva jooksul pärast pinnase taastamist. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt. 5.3 Jäätmekäitlus Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h. ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks. Torustike ehitustööde käigus väljakaevatud tagasitäiteks sobimatu pinnase ladustamine peab toimuma legaalsel viisil. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele vastavalt. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil, kõik tekkinud jäätmed tuleb vedada käitlusettevõttesse. Ehitusjäätmeid, mis vajavad käitlemiseks jäätmeluba, tohib anda käitlemiseks, sh. ka vedamiseks, vaid isikule, kellel on jäätmeluba. Ehitustööde lõppemise järel vormistada jäätmeõiend ning lisada rajatise ülevaatuse dokumentidele. Väljakaevatud pinnast kasutada sobivusel tagasitäitena vastavalt punktile 3.8. 6 KATENDITE TAASTAMINE Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena (lubatud paigaldada varasemast paremat katendit), lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Töövõtja poolt. Ajutise liikluskorralduse korraldab objektil Töövõtja vastavalt tema poolt tehtavatele tööde etappidele. 6.1 Normid ja standardid Projekt on koostatud juhindudes järgmistest standarditest, normdokumentidest ja juhenditest: Seadused:  Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015)  Liiklusseadus (vastu võetud 17.06.2010) Määrused  Tee projekteerimise normid ( Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: 05.08.2015 nr 106  Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministeeriumi määrus : 02.07.2015 nr 82)  Tee seisundinõuded (Majandus- ja taristuministeeriumi määrus : 14.07.2015 nr 92)  Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: 03.08.2015 nr 101) Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 17/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019  Liikluskorralduse nõuded teetöödel (Majandus- ja taristuministeeriumi määrus : 13.07.2015 nr 90) Standardid  EVS 901-1 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid  EVS 901-2 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained  EVS 901-3 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud  EVS-EN 1340:2003 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid.  EVS 843:2016 Linnatänavad  EVS-EN 13285: Sidumata segud. Spetsifikatsioon;  EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid;  EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid;  EVS-EN 13282-3:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 3: Vastavushindamine;  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid  Liikluskorraldus nõuded teetöödel (13.07.2015 nr 90); Maanteeameti juhised  „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 0314, 23.12.2015)  „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend 2016-012“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 0215, 22.11.2016) 6.2 Katete eemaldamine 6.2.1 Asfaltkatte eemaldamine Asfaltpinnad tuleb üles freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Freesimata võib eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus asfaltkatte olukord freesimist ei võimalda. Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega. 6.2.2 Tükkmaterjalist katte eemaldamine Tükkmaterjalidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal tuleb kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi tükkmaterjaliga. Teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks. Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel ja taaspaigaldamisel. 6.2.3 Äärekivide eemaldamine Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist. Ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning asendada uutega. Katkised äärekivid tuleb utiliseerida ehitusjäätmete ladustuskohas. Kui äärekivi on lõhutud, tuleb see taastada vaadates üldpilti. Kui üks äärekivi läheb katki, siis peab taastama täpselt samasugusega või siis panema uued tervel lõigul. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 18/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 6.2.4 Kasvupinnase eemaldamine Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. 6.3 Teekatete ajutine taastamine Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peavad teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. 6.4 Üldised nõuded katete rajamisele ja taastamisele Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest ning MTM määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 26. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Tellija poolt. 6.4.1 Tüüpsed katendikonstruktsioonid: a) Sõidutee kahekihilise asfaltkattega katendikonstruktsioon - AC12 surf 70/100* h= 5 cm - AC16 base 70/100* h= 6 cm - ridakillustikust alus põhifraktsiooniga fr 63** h= 30 cm - täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas) hmin= 30 cm b) Sõidutee ja parkla asfaltkattega katendikonstruktsioon - AC12 surf 70/100* h= 6 cm - (kahekihilise asfaltkatte puhul aluskiht AC16 base h= 6 cm) - ridakillustikust alus põhifraktsiooniga fr 63** h= (20)25 cm - täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas) hmin= 30 cm c) Asfaltkattega kõnnitee taastamise kattekonstruktsioon - AC8 surf 70/100* h= 5 cm - ridakillustikust alus põhifraktsiooniga fr 32** h= 20 cm - täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas) hmin= 20 cm d) 2-kordse pindamisega sõidutee katte taastamise kattekonstruktsioon - 2-kordne pindamine III klassi graniitkillustik fr. 8/12 ja fr. 4/8 - purustatud kruus, segu fr. 0/32, pos. 3 h= 20 cm - täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas), hmin= 30 cm e) Betoonkividest kattega katendikonstruktsioon - Betoonkivid h= 6 cm - Tasanduskiht (keskliiv) h= 3 cm - Ridakillustikust alus, põhifraktsiooniga fr 32*** h= 20 cm - Liivast (või kruusast) lõpptäide (k≥ 0,5 m/ ööp) hmin= 20 cm f) Kruus-/killustikkate sh pumpla platsid - purustatud kruus/ kruusliiv, segu fr. 0/32, pos. 3 h= 20 cm - liivast alus (k≥ 1,0 m/ ööp) h= 20 cm Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 19/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 - vajadusel täitepinnas k=0,5m/ööp Märkused: (*) vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 0314) Tabel 1 lahter B2 (900 ≤ AKÖL 20 < 1500). (**) vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhisele“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkirjaga nr 0215) Tabel 1, veerg 6. (***) vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhisele“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkirjaga nr 0215) Tabel 1, veerg 7. a) Haljastus (murukülv) - Murukülv (klass III) - Kasvupinnas h≥ 10 cm - Täitepinnas, vajadusel 1. Asfaldist katendikihid rajada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314). Sideaine sisalduse puhul järgida EVS 901-3 segulehtedel toodud nõudeid. 2. Teede killustikalused rajada ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil vastavalt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhisele" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2106 nr.2015). Kivimaterjali kvaliteedinõuded ja killustikaluse elastsusmoodul tihendatud aluse pinna mõõdetuna INSPECTOR või LOADMAN seadmega sõiduteede all 170 MPa, kõnniteede all 140 MPa. 3. Sõidutee purustatud kruusast tugipeenra kate vastavalt Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (vastu võetud 03.08.2015 nr 101), Lisa10, [segu nr 6 fr 0/31,5 mm] - GC80/20, C50/10, LA35, F4, Fl35, f4; katte elastsusmoodul Emin=130 MPa. 4. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=min10 cm) ning külvata muruseeme. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0) huumuse sisaldusega min 3%, muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms. Muld tihnedada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niitmiskõlbulikuks. Võimalik on (kui on mida kasutada) kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne ja soovitatavalt eestimaise päritoluga. Seemne külvamistihedus 20-30 g/m². Muruseemne segu võimalik koosseis:  punane aruhein 35%  harilik aruhein 20%  aasnurmikas 15%  karjamaa-raihein 30% 5. Betoonist äärekivid - kasutada sõiduteede ääres kasutamiseks toodetud äärekive (graniitkillustiku baasil), külma- kindluse klass vähemalt Klass3. Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. Paigaldusbetooni tugevusklass C15/20, märgbetoon. Äärekivi paigaldamisel tuleb algus ja lõpp viia kõrguslikult kokku olemasoleva äärekiviga. 6. Betoonist sillutiskivid - kasutada sillutiskive paksusega 8 cm sõidutee alal ja kõnniteedel 6 cm, paindetugevus vähemalt 5 Mpa, külmakindluse klass vähemalt Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 20/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 F200. Sobivuse korral kasutada olemasolevaid kive. Olemasolevate kivide kasutamisel kivid eelnevalt puhastada. 7. Vajadusel kasutada Geotekstiili lubjakivi ja liivast täitekihi eraldamiseks liiva uhtumise vältimiseks. Geotekstiili klassisüsteem NorGeoSpec, klass 3, mittekootud nõeltöötlusega geotekstiil. Geotekstiil tuleb paigaldada vastavalt Geosünteetide kasutamise juhisele (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 29.12.2006. a käskkirjaga nr 264). Paanide ülekate peab olema 30 cm. Geotekstiil tuleb paigaldada täiteliiva kihi laiuselt. 8. Kaevikud ehitada vastavalt RIL-77 2013 toodud juhistele. Sealhulgas täitekihtide materjali soovitused. 9. Tihendada tuleb kihtide kaupa, kihipaksus sõltub kasutatavast tihendustehnikast, kuid ei tohi ületada ühelgi juhul 500 mm. Nõutav lõpptäite tihendusaste liiklusaladel on 0,98. 6.4.2 Asfaltkatte lõplik taastamine Kui tööde käigus teekatet rikutakse laiemalt kui 50% tee laiuste tuleb kate taastada kogu laiuse ulatuses. Juhul kui teekatet rikutakse tööde käigus vähem kui 50% tee laiusest, siis taastatakse teekate freesimislaiusega + ≤ 0,5m nii, et katte taastamisel lõikekoht ei satuks sõiduraja rattajälge. Teekatte taastamine sisaldab ka alljärgnevas kirjeldatud liiv- ja killustikaluskihtide rajamist. Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga. Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 0,5 m kaugusele. Serv lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 10 m tagant. Asfaltkatte killustikaluse deflektomeetriga mõõdetud elastsusmoodul ΣE/3 peab olema vähemalt 170 MPa, mõõtmine toimub iga 50 m tagant ning viiakse läbi Töövõtja kulul. Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga, ilma töövuukideta. Asfalteerimine vihma ajal ja/või märjale pinnale on keelatud. Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Kasutatavad asfaltbetoonsegud peavad vastama standardile EVS 901. Katete kvaliteet peab vastama MKMm nr 132, 13.05.04. Asfaltkatete rajamisel tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Asfaldist katendkihtide ehitamise juhis 2010-1“. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt. Maanteeameti lõikude taastamine vastavalt Maanteeameti nõuetele. AS-le Eesti Raudtee kuuluva parkla ehitusaegse liikluskorralduse ja parkla taastamise ulatuse kooskõlastab ehitaja enne ehitustöödega alustamist. Katendid tuleb taastada vastavalt AS Eesti Raudtee nõuetele. 6.4.3 Tükkmaterjalist katte lõplik taastamine Tükkmaterjalist teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm. Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 21/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 Kaevuluugid ning kaped tuleb katte taastamisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Luugiraamide paigaldamine kivikatte peale ei ole lubatud. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt. 6.4.4 Kruus-/killustikkatte taastamine Kruus-/killustikkattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava kruus-/killustikkattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast/killustikust fraktsioon 0...32 paksusega vähemalt 20 cm. Katte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1,0 m/ööpäevas. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 4% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud killustiku- /kruusaga, fraktsioon 0/32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 1,0 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt. 6.4.5 Haljastuse taastamine Enne kaevetöid eemaldatud või juurde hangitud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale Tellija poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada (nõue kehtib ka rekonstrueeritavate murualade puhul, nt reoveepuhastite ja joogiveerajatiste territooriumil). Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni täieliku tärkamiseni kogu haljastatud alal. Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse. 7 PUMPLAD Projektpiirkonda on ette nähtud paigaldada kuus reoveekanalisatsiooni pumplat. Pumpla tööjoonis ja valitud pump kooskõlastada Tellija ja Inseneriga. Kanalisatsioonipumpla peab olema valmistatud tehases ning korpus tarnitud objektile ühes tükis arvestades käesolevas töökirjelduses esitatud nõudeid. Erinevate osade kokku keevitamine või ühendamine kohapeal ei ole lubatud. Reoveepumpla paigaldamisel tuleb arvestada pumpla valmistajatehase juhistega. Reoveepumplatesse tuleb paigaldada kaks pumplat kui joonistel pole märgitud teisiti. Reoveepumpla korpus peab olema veetihe ning piisava tugevusega pinnasesse paigaldamiseks (rõngasjäikuse klass vähemalt SN 4) joonisel näidatud sügavusele. Pumpla korpus peab olema valmistatud polüetüleenist. Pumpla korpuse materjaliks tuleb kasutada suure tihedusega polüetüleeni PEHD. PE-plastist korpust läbivad torud paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi sisse, tihendada ülekattega veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast. Asendiplaanil on esitatud pumpla korpuse minimaalne siseläbimõõt. Pumpla korpuse ülaosa ja hooldusluuk tuleb soojustada. Korpuse soojustus peab ulatuma minimaalselt 1,0 m sügavuseni mõõdetuna maapinnast. Soojustuskihi paksus peab olema vähemalt 50 mm. Kasutatava soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur ei tohi olla suurem kui 0,035 W/mK. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 22/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 Pumpla maapealne plastluuk peab olema 180° avatav, soojustatud ja lukustatav ning luku kohal peab olema sademetekaitse. Pumpla luuk peab võimaldama teostada segamatult hooldustöid ja olema piisavalt suur, et ka suurimat konstruktsiooni oleks võimalik ühes tükis pumplast välja tõsta. Luuk peab olema valmistatud vandalismikindlalt. Luuk valmistada nii, et oleks välistatud luugi sulgumine avatud asendist tuule mõjul. Pumpla luugi kõrgus maapinnast peab olema 300 mm. Luuk peab olema lukustatud külje pealt. Lukustuselementide arv peab olema vähemalt 2 tk luugi kohta. Luugi lahtine olek ei tohi takistada kiirpaigaldusliitmike ning redelite kasutamist. Luuk ei tohi avaneda sellele poole, kus asetsevad kiirpaigaldusliitmikud või redel. Pumba tõstekett peab olema roostevabast terasest AISI316. Reoveepumplasse tuleb paigaldada teenindusredel. Redel peab võimaldama teenindava personali ohutu sissepääsu pumplasse. Redel peab olema ülaosas kinnitatud vahetult pumpla luugi alla ning ulatuma kuni pumpla põhjani. Redeli kinnitused ja konstruktsioon peavad tagama redeli piisava tugevuse ja jäikuse. Redeli toru minimaalne läbimõõt 33,7 mm, astmed sammuga h=300 mm nelikanttorust 30×30 mm. Redeli konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema karestatud. Redel ei tohi takistada pumba väljatõstmist ja paigaldamist maapinnalt. Redel tuleb valmistada roostevabast terasest AISI 316. Iga pumplasse paigaldatud reoveepumba jaoks peab olema vähemalt üks juhtvarras. Pumba juhtvardad peavad olema valmistatud roostevabast terasest (min AISI 316) ja juhtvarraste kinnitus peab ulatuma vahetult pumpla luugi alla. Pumpla survetorustik peab olema valmistatud roostevabast terasest (AISI 316). Pumba survetorule tuleb paigaldada tagasilöögiklapp ja siiber. Roostevabast terasest sõlmed tuleb valmistada tehases. Pumpla plastkorpus tuleb kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge võrdsete vahedega paigutatud korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurduskingade abil. Korpuse kinnitamiseks võib puurida ankurdusserva sisse avaused ja fikseerida korpus alusplaadi külge korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurdusplaatide abil. Ankrupoltide arv peab olema piisav, et tagada pumpla stabiilsus. Kaeviku põhi ehk põhjaplaadi aluspind tuleb tasandada. Vajadusel katta kaeviku põhi väiksefraktsioonilise kruusa või killustikuga. Killustikalus ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega: kaal: 150...200 g/m2; tõmbetugevus: 10...15 kN/m. Aluspind peab olema tihendatud 0,98 tihedustegurini. Kui tegemist on nn. tundliku ja ebaühtlase pinnasega, tuleb olla eriti ettevaatlik ja veenduda lõplikult aluspinna ühtluses ja tiheduses. Reoveepumplas tuleb tagada loomulik ventilatsioon: värske õhu juurdevool reservuaari alaosasse (500 mm kõrgemal maks. veetasemest) ja väljatõmme reservuaari ülaosast. Õhutustorude DN 100 otsad peavad paiknema 700 mm kõrgusel maapinnast ja olema kaitstud sademete eest ning suletud putukavõrguga. Torud peavad olema võimalikult vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge. Pumpade survetorudele on ette nähtud siibrid ja tagasilöögiklapid ning magnetiline induktsiooni kulumõõtja. Reoveepumpla sissevoolutorustikule paigaldada kummikiilsiiber koos spindlipikendusega pumpla korpusest väljapoole. Spindlipikendus peab olema varustatud kapega. Pumplas kasutatavad materjalid ja konstruktsioonid tuleb valmistada kuumtsingitud terasest, survetorustik, redel jm vahetult reoveega kokkupuutuvad komponendid roostevabast terasest min AISI316. Siibritel peab olema kõrgtugevast malmist korpus, mis on seest ja väljast kaetud epoksiidpulbervärviga vastavalt standardile DIN 30677. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 23/25 Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18 ALA 2 Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019 Tagasilöögiklapid peavad olema nitriliga kaetud (NBR) kuulidega, malmist korpusega, mis on kaetud vähemalt 250 µm epoksiidpulbervärvi kihiga seest ja väljast ning DIN 30677 kvaliteedistandardile vastavad ja tunnustatud tootjalt. Pumpla automaatika lahendada kasutades pumpade valmistajatehase tüüplahendusi. Pumpla elektri-automaatikakilp peab paiknema pumpla vahetus läheduses. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: P.Värnomasing ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 24/25 AS Infragate Eesti Mäealuse 2/3 12618, Tallinn Meie 16.05.2019 nr 15-4/19/6164-7 [email protected] Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine. ALA 2. Maanteeamet on varasemalt kooskõlastanud AS Infragate Eesti töö nr ARU1/187-18 „Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine. ALA 2“. Edastasite Maanteeametile kooskõlastamiseks muudetud projekti lahenduse, mis kajastab riigiteega nr 11304 Aruküla-Kostivere ristuvate Sideprojekt OÜ projekti nr E1835II „Aruküla aleviku mikrotorustiku II etapp“ sidekaablite kaevikute lahendust. Tutvunud kooskõlastamiseks esitatud lahendusega, märgime järgmist: 1) Survekanalisatsiooni torustike ristumine kinnisel meetodil on kavandatud riigiteega nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,947, 2,069, 2,182 ja 2,200. 2) Veetorustike ristumine kinnisel meetodil on kavandatud riigitee km 0,947, 1,143, 1,196, 1,250, 1,298, 1,304, 1,414, 1,450, 1,474, 1,533, 1,572, 1,616, 1,695, 1,785, 1,952, 2,022, 2,047, 2,069, 2,182, 2,200, 2,235 ning 2,283. 3) Reoveekanalisatsioonitorustikud on kavandatud riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere teele kinnisel meetodil ristuvatena km 0,947, 1,097, 1,196, 1,304, 1,414, 1,450, 1,533, 1,572, 1,616, 1,695, 1,785, 1,952, 2,022, 2,235 ning 2,283. 4) Vee- ja kanalisatsioonitorustikud on kavandatud riigiteega lahtiselt ristuvana km 1,841, 1,915, 1,952, 2,022, 2,069. 5) Veetorustik on kavandatud riigiteega lahtiselt ristuvana km 2,047. 6) Vee- ja kanalisatsioonitorustikud on lahtisel meetodil kavandatud riigitee maaüksusele km 1,143-1,208, 1,45-1,492, 1,726-1,797, 1,915-1,959, 2,007-2,027, 2,147-2,598. 7) Vee- ja kanalisatsioonitorustikud on kavandatud riigitee kaitsevööndisse km 0,78-1,143, 1,208-1,414, 1,492-1,726, 1,797-1,915, 1,959-2,007. 8) Vee-, kanalisatsiooni- ning survekanalisatsioonitorustikud on kavandatud riigitee nr 11304 maaüksusele lahtisel meetodil km 2,027-2,069 Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti 16.08.2018 kirjaga nr 15-2/18/38932-2 väljastatud nõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame 14.05.2019 kooskõlastamiseks esitatud AS Infragate Eesti muudatustega töö nr ARU1/187-18 „Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine. ALA 2“. Maanteeameti 07.05.2019 kirjaga nr 15-4/19/6164-5 antud kooskõlastus lugeda kehtetuks. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 11304 maal lõigus 0,000-2,609 on koostamisel rekonstrueerimise projekt. Projekti „Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine ALA 2“ lahendus tuleb ellu viia koostöös „Aruküla aleviku mikrotorustiku II etapp“ lahendusega. Kõnealused ehitustööd tuleb ellu viia enne riigitee projekti realiseerimist. 2. Kui kooskõlastatud projekti viiakse ellu riigitee nr 11304 koostatava teeprojekti elluviimise järgselt, tuleb projekti muuta ja Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. 3. Kõik tehnovõrkude ümberprojekteerimise ja lisanduvate töödega seotud kulud kannab arendaja. Maanteeamet ei võta endale kohustusi projekti „Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine ALA 2“ lahenduse võimaliku muutmisvajaduse osas. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 4. Tehnovõrgu omanik peab esitama Maanteeametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 5. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe peab eelnema tööde alustamisele ning on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 6. Kui projektiga „Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine ALA 2“ rajatud tehnovõrgud jäävad ette Maanteeameti teeprojektiga kavandatud tegevustele, ei võta Maanteeamet omale kohustust kõnealuste tehnovõrkude ümbertõstmiseks ega täiendavaks kaitsmiseks. Eeltoodud kulud jäävad tehnovõrgu omaniku kanda. 7. Notariaalsesse riigimaa kasutusõiguse lepingusse kantakse järgmine punkt: Tehnovõrgu omanik/kasutaja kohustub tegema hilisemad teede remondi- ja rekonstrueerimistöödest tingitud tehnorajatise ümberpaigutused kasutaja/omaniku oma vahendite ja kuludega kahe kuu jooksul pärast riigimaa valitsejalt vastava kirjaliku nõude saamist. 8. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 1) koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2) saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (www.mnt.ee/Ametist-Blanketid-Tehnovõrgud) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 9. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 10. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 11. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 12. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 13. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib kuni riigitee rekonstrueerimistööde elluviimiseni, kuid mitte kauem kui 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak Taristu teenuste osakonna juhtivspetsialist Lisad: Asendiplaan, Seletuskiri Ave Talli 6304844 [email protected] 2 (2)

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →