Aruanne

Majandusaasta aruanne 2024 RAHVUSRINGHÄÄLINGU NÕUKOGU ALLKIRJAD Eesti Rahvusringhäälingu 2024. a majandusaasta aruandele Kiidame heaks Eesti Rahvusringhäälingu 2024. a majandusaasta aruande, mille on kinnitanud juhatus 28. märtsil 2025 ning auditeerinud AS PricewaterhouseCoopers. Rein Veidemann nõukogu esimees Vadim Belobrovtsev nõukogu liige Peeter Espak nõukogu liige Raimond Kaljulaid nõukogu liige Valdo Randpere nõukogu liige Marek Reinaas nõukogu liige Priit Sibul nõukogu liige Viktor Trasberg nõukogu liige Sulev Valner nõukogu liige Varro Vooglaid nõukogu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 41  AUDITIKOMITEE LÕPPHINNANG 2024. majandusaastal tegutses auditikomitee lähtuvalt oma kehtivast töökorrast ning selle alusel kavandatud ja nõukogu poolt kinnitatud tööplaanist. Auditikomitee on täitnud täies mahus talle määratud ülesandeid ning kohustusi. Meie tegevusele ei ole seatud mingeid piiranguid ja meile on tehtud kättesaadavaks soovitud informatsioon. Auditikomitee tegevuse käigus kujunenud seisukohtadest oleme korrapäraselt teavitanud ERR-i nõukogu ja juhatust. 2024. majandusaasta kohta oleme kujundanud oma hinnangud järgmiste tegevuste suhtes: 1) finantstegevuse korraldus; 2) riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusus; 3) raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsess; 4) audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatus ja tegevuse vastavust teistele seaduse nõuetele. Auditikomiteele ei ole teada läbiviidud ja esitatud välis- ja siseauditite ning muude kontrolltegevuste tulemustest lähtuvalt ühtegi niivõrd kriitilist asjaolu, mis ohustaks sisekontrollisüsteemi mõjusust, majandustegevuse jätkuvust või põhjustaks mõne protsessi ja/või funktsiooni toimivuse katkemise ja/või võiks avaldada olulist mõju ERR-i 2024. majandusaasta aruandele. Auditikomitee rõhutab, et eelarvekärbete tingimustes peab ERR põhjalikult hindama oma suutlikkust täita talle pandud ülesandeid Eesti Rahvusringhäälingu seaduse ja arengukava raamistikus. Auditikomitee hinnangul ei ole ERR-i finantspositsiooni võimalik enam üksnes tegevuskulude kokkuhoiuga parandada viisil, mis tagaks seadusest tulenevate eesmärkide nõuetekohase täitmise. Kasvavate kulude ja piiratud ressursside tingimustes võib osutuda vajalikuks ERR-i rahastusmudeli ümberkujundamine ning talle pandud ülesannete või prioriteetide ümberhindamine. Soovitame ERR-i nõukogul majandusaasta aruanne kinnitada. Viktor Trasberg auditikomitee esimees Taavi Saat auditikomitee liige Tõnis Vahesaar auditikomitee liige /Allkirjastatud digitaalselt/ 3820614 -49258 Eesti Rahvusringhääling Auditikomitee 202 4 . aasta tegevusaruanne M ärts 202 5 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u EESSÕNA PAGEREF _Toc194351594 \h 3 AUDITIKOMITEE TEGEVUSE RAAMISTIK JA TÖÖKORRALDUS PAGEREF _Toc194351595 \h 4 AUDITIKOMITEE LIIKMED PAGEREF _Toc194351596 \h 5 AUDITIKOMITEE TEGEVUSKULUD PAGEREF _Toc194351597 \h 5 KOOSOLEKUD JA TEEMAD PAGEREF _Toc194351598 \h 5 AUDITIKOMITEE TEGEVUSVALDKONNAD PAGEREF _Toc194351599 \h 5 I FINANTSTEGEVUSE KORRALDUSE JÄLGIMINE PAGEREF _Toc194351600 \h 5 II VALITSEMISE, RISKIJUHTIMISE JA SISEKONTROLLI TÕHUSUS PAGEREF _Toc194351601 \h 6 III RAAMATUPIDAMINE JA AUDIITORKONTROLL PAGEREF _Toc194351602 \h 8 IV VÄLISAUDITEERIMINE PAGEREF _Toc194351603 \h 9 V MUUD ÜLEVAATED PAGEREF _Toc194351604 \h 10 VI AUDITIKOMITEE TÖÖKORRALDUS PAGEREF _Toc194351605 \h 10 AUDITIKOMITEE LÕPPHINNANG PAGEREF _Toc194351606 \h 12 Lisa 1. AUDITIKOMITEE TÖÖPLAANI TÄITMINE, 2024.a. PAGEREF _Toc194351607 \h 13 EESSÕNA Auditikomitee tegevus lähtub seadus ega sätestatud raamistik ust ning ERR-i kui avaliku sektori organisatsiooni le seatud eesmärkide st . Käesolev aruanne annab ülevaate auditikomitee tegevusest 2024. aastal. ERR-i tegevus vaadeldaval perioodil kulges süvenevate eelarvepiirangute tingimustes, mis nõudis tegevuste ümberkorraldamist ja kohandumist . Kuigi inflatsioon on alanenud , siis jätkuvalt kõrge hinnatase ja kasvavad kulud sunnivad piirama tegevusmahte. Sisendhindade tõusust tingitud kulu surve on teravdanud tähelepanu ERR-i pikaajalisele finantsilisele jätkusuutlikkusele ning vajaduse töötada välja uued rahastusmudelid ka seadusandlikul tasandil. Aruandlusperioodi üheks olulisemaks sündmuseks oli uue telekompleksi ehitustööde algus . See toob lähiaastatel kaasa suureneva tähelepanu projekti finantsjuhtimisele ja sellega seotud tegevustele. Auditikomitee seisukohast oli tähtis ka välisaudiitorlepingu uuendamine – välisaudiitorina jätkab PricewaterhouseCoopers (P w C). Auditikomitee on lähtunud oma töös seatud eesmärkidest, ekspertide teadmistest ning ERR-i kui avaliku sektori meediaorganisatsiooni huvidest. Kohtumised ERR-i juhtidega on süvendanud arusaama erinevate valdkondade toimimisest ning n õukogule on edastatud operatiivset teavet auditikomitees käsitletud teemade kohta. Käesolev aruanne koondab ülevaate auditikomitee tegevusest peamiste funktsioonide lõikes. Aruanne on mõeldud ERR-i Nõukogu ja juhatuse liikmetele ning siseaudiitoritele, kuna tegemist on organisatsioonisiseseks kasutamiseks mõeldud teabega. Selle informatsiooni levimine väljaspool nimetatud isikute ringi võib ohustada ERR-i efektiivset toimimist ja ärisaladuse kaitset. Auditikomitee tegevuse ja koosolekutel käsitletud teemadega seotud materjalid on kättesaadavad ERR-i elektroonilises dokumendihaldussüsteemis. Vajadusel, volituste ja konkreetsete eesmärkide raames, on auditikomitee valmis andma täiendavaid selgitusi aruandes kajastatud teemade kohta. Soovin siinkohal avaldada tänu auditikomitee liikmetele Taavi Saatile ja Tõnis Vahesaarele nende professionaalsuse ja pühendumuse eest. Samuti tänan siseaudiitor Aili Lossi olulise panuse ja põhjaliku töö eest. Täname ka välisaudiitoreid sujuva ja efektiivse koostöö eest. Koostöö ERR-i juhatuse ning auditikomitee töösse kaasatud töötajatega on olnud ladus ja konstruktiivne. ERR-ile loominguliste ja töiste eesmärkide täitumist soovides Viktor Trasberg Auditikomitee esimees ERR-i nõukogu liige AUDITIKOMITEE TEGEVUSE RAAMISTIK JA TÖÖKORRALDUS Auditikomitee tegevus on suunatud ERR-i eesmärkide ja organisatsiooniliste vajaduste toestamiseks ning tõhustamiseks. Eesti Rahvusringhäälingu auditikomitee tegevuse aluseks on Audiitortegevuse seadus, mis sätestab tema tegevuse kui „ nõuandva organina raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas“ (§96). ERR-i auditikomitee jälgib ja analüüsib nimetatud tegevuste raamistikku ja korraldust. Auditikomitee saab ülevaateid ERR-i kui organisatsiooni toimimisest, töökorralduse efektiivsusest ja võimalike riskide olemasolust. Nende alusel tehakse ettepanekuid juhatusele ja Nõukogule ERR-i ülesannete paremaks teostamiseks või konkreetsete puuduste likvideerimiseks. Auditikomitee loodi ERR nõukogu juurde 2011. aastal ( ERR -i nõukogu 21.12.2010.a otsus nr 3.1 ) . Auditikomitee t egevusulatuse korraldamine on sätestatud töökorra ja tööplaaniga . Tööplaan koostatakse vastavuses auditikomitee üldiste ülesannete ja kohustustega, millele lisanduvad vajadusel muud olulised teemad, mis vajavad hinnangut auditikomitee poolt. Käesoleva tegevusaruande aluseks on Töökorra versioon (kinnitatud Nõukogu poolt 8.12.2020) ja kinnitatud tööplaan 2024. aasta kohta. Üldistatult on auditikomitee ülesanneteks jälgida ja analüüsida : finantstegevuse korraldust; valitsemise riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust; raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi; audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust seaduse nõuetele. Auditikomitee kohustuseks on anda nõukogule soovitusi ja teha ettepanekuid: välisauditi teostaja valik ning ettepaneku tegemine audiitorettevõtja kinnitamiseks; siseaudiitoriga töölepingu sõlmimiseks või lõpetamiseks; probleemide ja ebatõhususe vältimiseks või kõrvaldamiseks organisatsioonis; vastavuse tagamiseks õigusaktide ja kutsetegevuse hea tavaga. Auditikomitee korraldab regulaarselt toimuvaid koosolekuid, mis on üks tema peamine töövorm (vaata ka 202 4 .a. tööplaani vorm i Lisas 1). Töökoosolekutel osalevad peale auditikomitee liikmete ka siseaudiitor(id), ERR juhatuse liikmed ja teised kutsutud osalised, kes seostuvad käsitleva teemaga. Oma tegevuse ja järelduste kohta esitab auditikomitee iga-aastase tegevusaruande, mille kinnitab ERR-i nõukogu. Käesoleva, 202 4 . a. tegevusaruande osadeks on: ülevaade auditikomitee tegevusest tema peamiste ülesannete lõikes; auditikomitee hinnangud ja järeldused läbiviidud sise- ja välisauditite ning seirete kohta; soovitused ja tähelepanekud , mis aitavad kujundada nõukogu hinnanguid ERR-i tegevuse usaldusväärsuse ning eesmärgipärasuse kohta; Tegevusaruande koostamisel on lähtutud auditikomitee tegevuse läbipaistvuse, eesmärgipärasuse ja sõltumatuse printsiipidest lähtudes. AUDITIKOMITEE LIIKMED 202 4 . aastal kuulusid auditikomitee koosseisu järgmised liikmed: Viktor Trasberg, komitee esimees, (Eesti Lennuakadeemia, dotsent, PhD , majandus). Taavi Saat, komitee liige (Eesti Raudtee AS, Riskijuhtimise ja siseauditi osakonna juhataja) Tõnis Vahesaar, komitee liige ( AS Luminor, valitsemiskorralduse vanemnõustaja) AUDITIKOMITEE TEGEVUSKULUD Auditikomitee kulud 202 4 . aastal olid kokku 7,698 e urot. See sisaldas auditikomitee liikmetele makstud töötasu koos tööjõumaksudega. Auditikomitee liikme töötasu (bruto) oli 1 6 0 € kuus. KOOSOLEKUD JA TEEMAD 202 4 . aastal toimus kokku seitse a uditikomitee koosolekut vastavalt Auditikomitee töökorraga (alapunkt vähemalt üks kord kahe kuu jooksul) ja Nõukogu poolt kinnitatud tööplaaniga (Lisa 1. Auditikomitee tööplaan i täitmine ). Auditikomitee on saanud ülevaated ja põhjalikumad auditid kõikide Tööeeskirjast tulenevate valdkondade kohta. E sialgses tööplaanis kavandatud koosoleku t novembris ei toimunud ning sellel kavanda t ud teemasid käsitlet akse järgnevatel koosolekute l . Tulenevalt koosolekute korralduslikust op t imaalsusest , viidi koosolekud läbi hübriidvormis ehk nii ERR-i s kohapeal kui ka samaaegselt veebikeskkonna Zoom vahendusel . AUDITIKOMITEE TEGEVUSVALDKONNAD Alljärgnevalt on toodud auditikomitee funktsioonide lõikes 202 4 .a. toimunud peamised tegevused, arutelude all olnud teemad ja vastuvõetud otsused. Teemade käsitlemine koosolekute lõikes on toodud Lisa 1 tabelis . Mõned läbiviidud auditid ja seired on hõlmanud erinevaid auditikomitee tegevusvaldkondi ja seega alljärgnevalt näidatud ka vastava teemavaldkonna juures . I FINANTSTEGEVUSE KORRALDUSE JÄLGIMINE ERR-i finantstegevuse korralduse jälgimine ja analüüs on seotud eelkõige alljärgnevate aspektidega: likviidsuse juhtimine; maksejõulisuse tagamine; finantsdokumentide menetlemise korraldus; eelarveprotsesside korraldus, aruandlus ja järjepidevus; finantsriskide juhtimine; sise- ja välisaudiitori töö fookus ja ulatus ning läbiviidud auditite tulemuste hinnang A lljärgnevas tabelis on välja toodud finantstegevuse olulisemate aspektide jälgimine ja hinnangud : Koosoleku toimumine Päevakorrapunkt Esitlejad / Kutsutud osalejad Järeldused ja otsused 04-04-2024 ERR-i majandusaasta aruanne 2023.a. kohta Juhatus Auditikomitee käsitles ERR-i aastaaruannet, esitas täpsustavaid küsimusi ja sõnastas lõpphinnangu, milles väljendati jätkuvat muret ERR-i rahalise jätkusuutlikkuse üle, rõhutades, et ainuüksi tegevuskulude kokkuhoiuga ei ole võimalik tagada seadusest tulenevate eesmärkide kvaliteetset täitmist. Otsus : ERR-i majandusaasta aruanne kiideti heaks. 04-04-2024 Välisaudiitori 2023. a. lõppauditi tutvustus ja arutelu PWC audiitorid Välisaudiitorid andsid ülevaate auditi tulemustest, tuues esile, et olulisi kontrolli nõrkusi ega märkimisväärseid vigu ei tuvastatud, kuid tähelepanu vajavad ostuarvete kinnitamise protsess ja tehingute piirmäärad. Arutleti ERR-i finantseerimismudeli, palgasurve, kulude kasvu ning tuleviku rahastusvõimaluste üle, rõhutades vajadust adekvaatse rahastuse ja sõltumatuse säilitamise järele. Otsus: lõppaudit kiideti heaks. 11-06-2024 Ülevaade likviidsusest ja tegevustest (sh uue telemaja ehitusega seoses) Joel Sarv (juhatuse liige) Auditikomitee keskendus likviidsusele seoses uue telemaja ehitusega, kus ERR-i omaosalus, Kultuurkapitali toetus ja sildfinantseerimise laen tagaksid projekti rahastamise, eeldatava valmimisega 2028. aastaks. Arutleti laenulepingu kinnitamise, bilansimõjude ja hankehinna kujunemise üle, rõhutades vajadust tagada ERR-i jooksev tegevus ehitusprotsessi ajal. Otsus : ERR-i likviidsus hinnati nõuetekohaseks ja informatsioon võeti teadmiseks. 11-06-2024 Informatsioon ERR-i uue rahastusmudeli väljatöötamisest Juhatus Arutleti ERR-i nõukogule esitatud rahastusmudeli üle. Oldi arvamusel, et ERR-i rahastamise fikseerimine suhtena maksutulusse või SKP-sse pole ilmselt võimalik. Otsus: infomatsioon võeti teadmiseks . Hinnang: Auditikomitee on süsteemselt saanud informatsiooni finantstegevuse korraldusest ja finantsriskidest ning finantsinformatsiooni haldamise protsessidest. Peame ERR-i finantspositsiooni tugevaks ja likviidsuse juhtimist nõuetele vastavaks. ERR-i majandusaasta aruanne ja välisauditid kinnitasid rahalise jätkusuutlikkuse jälgimise, arutati uue telemaja ehituse rahastamist, likviidsuse tagamist ja ERR-i rahastusmudeli võimalikke lahendusi. II VALITSEMISE, RISKIJUHTIMISE JA SISEKONTROLLI TÕHUSUS Valitsemise, riskijuhtimise ja sisekontrolli temaatikaga seoses on auditikomitee tähelepanu all järgmised aspektid: sisekontrollisüsteemi komponentide ülesehitus, nende järjepidevus ja areng; ärikriitiliste protsesside mõistmine organisatsioonis; ärikriitiliste funktsioonide taasteplaanide olemasolu hinnang; riskihindamise raamistiku ja tulemuste hinnang; pettuste ennetamise tegevuste tõhusus; rikkumistest teavitamise mehhanismide tõhusus; siseaudiitori töö ulatus; sisekontrollisüsteemi järjepidevus . Auditikomitee on käsitlenud antud valdkonna aspekte, saanud informatsiooni ja analüüsinud olukorda allpooltoodud punktide raames. Koosoleku toimumine Päevakorrapunkt Esitleja/ Kutsutud osalejad Järeldused ja otsused 20-02-2024 Siseaudiitori töökorralduslikud küsimused S iseaudiitor Aili Lossi Siseaudiitor andis ülevaate tegevustest. Arutati uute siseauditi standardite kasutuselevõtu üle. Otsus: informatsioon võeti teadmiseks . 20-02-2024 Auditi „ERR toodetava sisu kvaliteedi hindamise protsessid“ arutelu S iseaudiitor Aili Lossi Siseaudiitor tutvustas auditi läbiviimise protsessi, rõhutades mõõdikute süsteemi kujundamist ja erinevate töötajate hinnangute kaasamist saadete kvaliteedi hindamisel. Arutleti kvaliteedi hindamise süsteemi toimimise, mõõdikute täpsustamise ja võimalike tulevaste muudatuste üle, leppides kokku, et auditi fookus on saadete kvaliteedi hindamise süsteemi toimivuse analüüsimisel. Otsus: saadi ülevaade auditi ettevalmistamise käigust ja täpsustati auditi eesmärgid; auditi lõpparuanne valmib septembris. 20-02-2024 Informatsioon huvide deklareerimise kohta S iseaudiitor Aili Lossi Siseaudiitor Aili Lossi andis ülevaate majandushuvide deklaratsioonidest, millest 82 esitati korrektselt ja üks jäi nõuetekohaselt esitamata. Arutleti deklaratsioonide formaadi, deklarantide ringi ning ERR-i võimalike sammude üle juhul, kui töötaja keeldub deklaratsiooni esitamisest. Otsus: info rmatsioon võeti teadmiseks. 20-02-2024 Siseaudiitori 2023. aasta tegevusaruande koostamise alused Siseaudiitor Aili Lossi Anti ülevaade tegevusaruannete formaadi ja sisu teemadel. Sooviti teha ülevaate mahtu kompaktsemaks. Otsus: info rmatsioon võeti teadmiseks. 04-04-2024 Siseaudiitori 2023.a. tegevusaruanne Siseaudiitor Aili Lossi Otsus : analüüsiti toimunud tegevusi ja kinnitati tegevusaruanne . 14-05-2024 Auditi „Produktsiooni osakonna loomise eesmärkide täitmine 2023 aastal“ Siseaudiitor Aili Lossi Siseaudiitor andis ülevaate produktsiooniosakonna töökorralduse muudatustest, mille tulemusel on suurenenud efektiivsus, vähenenud kulud ja paranenud ressursside kasutus, samas kui riskid on vähenenud. Arutleti produtsentide rolli, kuluarvestuse muudatuste ja võimalike tulevikuarenduste üle, leides, et süsteemi edukust saab täpsemalt hinnata pooleteise aasta pärast. Otsus : ülevaade kiideti heaks. 27-08-2024 Riskiregistri uuendamine Siseaudiitor Aili Lossi Siseaudiitor andis ülevaate riskiregistri uuendamisest, kus kriitiliste riskidena toodi esile veebisisu levitamise võimalikud seadusandlikud piirangud, IT-turvaintsidendid ja rahastusega seotud ebakindlus, samas kui mõned riskid, nagu töötingimuste ja kvaliteedi tagamisega seotud ohud, on vähenenud. Arutleti riskide hindamise ja maandamise seoste üle, rõhutades, et rahastuse piirangud mõjutavad kõiki riskivaldkondi, sealhulgas IT-arendusi ja ERR-i üldist toimimist. Otsus : informatsioon võeti teadmiseks ja riskide tase aktsepteeritavaks. 27-08-2024 Ärikriitiliste protsesside ülevaade ja taasteplaanide olemasolu hindamine Joel Sarv (juhatuse liige) Jaanus Lillenberg ITK direktor Jaanus Lillenberg andis ülevaate ITK turvalisusest, rõhutades küberturvalisuse muutunud olukorda ja välisriikide sihitud küberrünnakute ohtu . Erik Roose tutvustas toimepidevust tagavaid koolitusi ja intsidentide ennetamise meetmeid. Arutleti IT-süsteemide ja füüsilise infrastruktuuri seotust, rahastuse mõju turvalisusele ning riskimaandustegevuste vajalikkust, eesmärgiga hoida ERR-i ITK süsteemide stabiilsust ja turvalisust. Otsus: infomatsioon võeti teamiseks. Hetkel on toimepidevus tagatud ja küberrünnakutega saadakse hakkama, aga ohud on kasvamas, kui rahastus pole piisav. 15-10-2024 Audit „Teabehalduskorra täitmine“ arutelu Siseaudiitor Aili Lossi Siseaudiitor andis ülevaate teabehalduskorra olukorrast, tuues esile vajaduse suurema süsteemsuse järele, dokumendihalduse ja veebisisu eristamise ning töölepingute dokumentatsiooni täpsustamise. Arutleti arhiveerimise, dokumendikataloogide halduse ja juhtimisotsuste jaoks vajalike dokumentide säilitamise üle, rõhutades vajadust süsteemi korrastamiseks ja vastutusalade täpsustamiseks. Otsus: audit kiideti heaks ja soovitati juhatusel süsteem vastavalt korrastada . 10-12-2024 Audit :“L epingute täitmise analüüs “ Siseaudiitor Aili Lossi ERR-i lepingute sõlmimise ja täitmise protsessid on üldjoontes toimivad, kuid esineb mitmeid puudusi, mis vajavad parandamist. Eriti oluline on tõhustada juhtidepoolset järelevalvet, parandada dokumendihaldussüsteemi täpsust ning tagada lepingute korrektne vormistamine ja allkirjastamine. Audit kinnitab, et suuremate lepingutega seotud riskid on suures osas maandatud, kuid väiksema mõjuga lepingutes on parendusruumi. Otsus : audit kiideti heaks . 10-12-2024 ERR üksuste eesmärkide sätestamine ja kirjeldamine Siseaudiitor Aili Lossi Siseaudiitori koostatud ülevaade ERR-i struktuuriüksustest ja nende tegevustest aitab paremini mõista organisatsiooni funktsioone ning väärtusahelaid, pakkudes kasulikku teavet nii juhtidele kui ka töötajatele. Arutelu käigus tõstatati vajadus täpsustada üksuste funktsioone, ühtlustada nimetusi ja tuua struktuuris esile ka riskikohad ning auditikomitee. Dokument jääb avatuks, võimaldades organisatsioonil seda vajadusel täiendada ja arendada. Otsus: audit kiideti heaks . 10-12-2024 Siseaudiitori 2025. aasta tööplaan Siseaudiitor Aili Lossi Otsus: tööplaaan kiideti heaks . Hinnang: Auditikomitee käsitles riskijuhtimise ja sisekontrolli temaatikat süsteemselt kogu aasta vältel. Sellega seotud teemad on kõige suurema osakaaluga auditikomitee tegevusvaldkond. Riskide hindamise ja maandamise aspekte käsitles olemasoleva hindamismaatriksi (riskiregistri) alusel. ERR-i siseaudiitor viis läbi mitmeid auditeid ja analüüse, keskendudes kvaliteedi hindamisele, riskide maandamisele ning lepingute täitmisele. Arutati organisatsiooni struktuuri, IT-turvalisust ja juhtimisprotsesside parandamist, rõhutades süsteemse lähenemise ja rahastuse olulisust. Kõik auditi tulemused ja tööplaanid kiideti heaks, tehes ettepanekuid tulevaste täiustuste jaoks. III RAAMATUPIDAMINE JA AUDIITORKONTROLL Raamatupidamise korraldamise, aastaaruande koostamise ja audiitorkontrolli jälgimise ja analüüsi valdkonnas tuuakse esile järgmised aspektid: majandustulemuste ja aastaaruande koostamise protsess; terviklikkuse, asjakohasuse ja õigeaegsuse saavutamise põhimõtted; majandustulemusi oluliselt mõjutavate protsesside arvestamine ja nendega seotud tegevused ERR-i vastavuse tagamine. Auditikomitee on saanud ülevaate vastavutest ja majandustulemusi mõjutada võivatest protsessidest. Koosoleku toimumine Päevakorrapunkt Esitleja/ Kutsutud osalejad Järeldused ja otsused 04-04-2024 Välisaudiitori 2023. a. lõppauditi tutvustus ja arutelu PWC audiitorid Vt. eespool 14-05-2024 Nõuetele vastavused, vaidlused, seadusemuudatused Liina Sulg (ERR-i õigus- ja teabehaldusosakonna juhataja Kohtuvaidluste arv on püsinud stabiilsena, uute kaasuste lisandumine on minimaalne ning üks pikaajaline vaidlus lõppes ERR-i kasuks koos õigusabi kulude tagasisaamisega. Arutleti kohtuvaidluste vähenemise põhjuste, EL-i kaebuse menetlemise ja võimalike rahaliste kaotuste üle, leides, et viimased on väikesed. Otsus: informatsioon võeti teadmiseks. 15-10-2024 Standardid ja regulatsioonid Marlen Veiler (ERR-i pearaamatupidaja) Pearaamatupidaja tutvustas ERR-i mõjutavaid maksumuudatusi, sealhulgas käibemaksu tõusu, mootorsõidukimaksu ja pensioni II samba sissemaksete muudatusi, mis suurendavad kulusid ja töökoormust. Arutleti maksumuudatuste rahalise mõju, võimalikku kasumi maksustamist ning eelarvekärbete ja palgaläbirääkimistega seotud küsimusi. Otsus: informatsioon võeti teadmiseks. 10-12-2024 Välisauditi (2024.a. kohta) eelauditi tulemused PWC audiitorid Välisaudiitorid andsid ülevaate eelauditi tulemustest, tuues välja ostuarvete ja kinnitamisprotsessi puudujäägid ning ERR-i uue telemaja ehitusega seotud finantsmõjud. Lisaks käsitleti ERR-i uut rolli elutähtsa teenuse osutajana, mis toob kaasa täiendavad nõuded riskianalüüsiks ja toimepidevuse tagamiseks. Otsus: eelaudit kiideti heaks . Hinnang: Käsitleti raamatupidamise ja aastaaruande koostamise protsesse ning analüüsiti v älisaudit ite hinnanguid. Arutleti kohtuvaidluste, maksupoliitika ja regulatsioonide mõju üle ERR-i tegevusele, samuti riskianalüüsi ja jätkusuutlikkuse küsimusi. Kõik auditi tulemused ja arutelud võeti teadmiseks ning eelaudit kiideti heaks. IV VÄLISAUDITEERIMINE Audiitorkontrolli protsessi eesmärgiks on audiitorettevõtte sõltumatuse kinnitamine ja ERR-i juhtkonna poolne audiitoraruande järelduste rakendamine jälgimise. Sellega seoses pööratakse tähelepanu järgmistele aspektidele: välisauditi teostaja valiku kriteeriumid ja teostaja valik; välisauditi teostamise ulatus ja audiitorlepingu tingimused; auditite tulemuste analüüs ja hinnang; ERR-i juhtkonna tegevused auditite tähelepanekute rakendamiseks; Koostöö välisaudiitoritega ja nende sõltumatuse ning professionaalsuse jälgimine on auditikomitee üks olulisemaid ülesandeid. Koosoleku toimumine Päevakorrapunkt Esitleja/Kutsutud osalejad Järeldused ja ettepanekud 04-04-2024 Välisaudiitori 2023. a. lõppauditi tutvustus ja arutelu PWC audiitorid Vt. eespool 14-05-2024 Informatsioon ja tingimused välisaudiitori konkursi kohta Juhatus Võrreldes eelneva koosolekuga ei ole uut informatsiooni lisandunud. Pakkumisprotsess hetkel kestab. Otsus: informatsioon võeti teadmiseks 27-08-2024 Välisaudiitori valikuprotsess Juhatus Valimiskomisjon, kuhu kuulusid auditikomitee liikmed ja ERR-i juhtkonna esindajad, analüüsis kahte laekunud pakkumust vastavalt hanketingimustele. Hinnati audiitorteenuse metoodikat, kusjuures mõlemad pakkumused leiti olevat süsteemsed ja läbimõeldud, kuid üks neist hinnati spetsiifika arvestamisel mõnevõrra nõrgemaks. Otsus : komisjon otsustas pakkumuste hinnataseme ja metoodika hindamise tulemustest lähtuvalt teeb auditikomitee ERR-I nõukogule ettepaneku sõlmida audiitorteenuste osutamise leping aastate 2024-2027 kohta audiitorettevõttega PriceWaterhouseCoopers 15-10-2024 Välisauditi eelauditi arutelu P WC audiitorid Vt. eespool 10-12-2024 Välisauditi eelauditi tulemused PWC audiitorid Vt. eespool Hinnang : Auditikomitee on korrapäraselt kohtunud välisaudiitori ( PriceWaterhouseCoopers ) esindajatega ja arutanud auditeerimisega seotud küsimusi ja tähelepanekuid. Nendest tulenevalt on tähelepanekuid ja ettepanekuid arutati ka juhatuse ja raamatupidamisosakonnaga. Arutati finantseerimismudelit, palgasurvet ning tulevikurahastust, rõhutades sõltumatuse säilitamise vajalikkust. Uus ERR-i audiitorteenuse leping sõlmiti PriceWaterhouseCoopersiga aastateks 2024–2027. V MUUD ÜLEVAATED Ühe auditikomitee töövormina jätkusid kohtumised ERR-i juhatuse liikmetega. Koosoleku toimumine Päevakorrapunkt Tegevused 11-06-2024 Kohtumine R2 juhi Margus Kamlatiga R2 muudatused on olnud tulemuslikud, kuid protsessi käigus tehti kommunikatsioonivigu, millest juhatus on õppinud ja need organisatsiooni raamistikus läbi mõtestanud. Hinnang: K ohtumise d juhatuse liikmetega ja osakondade juhtidega olid produktiivsed ja võimaldasid saada spetsiifilisemat informatsiooni ERR-i valdkondade toimimise kohta. V I AUDITIKOMITEE TÖÖKORRALDUS Auditikomitee tulemuslik töö sõltub efektiivsest töökorraldusest. See eeldab toimivat töökorraldust, tegevuse planeerimist ja selget kommunikatsiooni. Alljärgnevas tabelis on toodud auditikomitee töökorraldusliku tegevusega seotus päevakorrapunktide käsitlemine. Koosoleku toimumine Päevakorrapunkt Esitleja/Kutsutud osalejad Tegevused 20-02-2024 Auditikomitee 2023. aasta tegevusaruande koostamise alused Auditikomitee esimees Viktor Trasberg Anti ülevaade tegevusaruannete formaadi ja sisu teemadel. Sooviti teha ülevaate mahtu kompaktsemaks. Otsus: info rmatsioon võeti teadmiseks. 04-04-2024 Auditikomitee 2023.a. tegevusaruanne Auditikomitee esimees Viktor Trasberg A nalüüsiti toimunud tegevusi . Otsus: tegevusaruanne kinnitati. 10-12-2024 Auditikomitee 2025. aasta tööplaan Auditikomitee esimees Viktor Trasberg Otsus: kiideti tööplaan heaks ja kinnitati Hinnang: Auditikomitee on Töökorras sätestatud tingimustel korraldanud koosolekuid ja käsitlenud t ööplaanis kavandatud teemasid. Auditikomitee on püüdnud paremini integreerida oma tegevust Nõukogu ülesannete ja funktsioonidega ning operatiivselt informeerida Nõukogu olulistest vaatluse all olevatest teemadest. Võrreldes esialgse tööplaaniga ei toimunud koosolekut novembris ning plaanitud teemasid käsitleti järgnevatel koosolekutel. AUDITIKOMITEE LÕPPHINNANG 202 4 . majandusaastal tegutses auditikomitee lähtuvalt oma kehtivast t öökorrast ning selle alusel kavandatud ja n õukogu poolt kinnitatud tööplaanist. Auditikomitee on täitnud täies mahus talle määratud ülesandeid ning kohustusi. Meie tegevusele ei ole seatud mingeid piiranguid ja meile on tehtud kättesaadavaks soovitud informatsioon. Auditikomitee tegevuse käigus kujunenud seisukohtadest oleme korra päraselt teavitanud ERR-i n õukogu ja j uhatus t. 202 4 . majandusaasta kohta oleme kujundanud oma hinnangud järgmiste tegevuste suhtes: 1) finantstegevuse korraldus; 2) riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusus; 3) raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsess; 4) audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatus ja tegevuse vastavust teistele seaduse nõuetele. Auditikomiteele ei ole teada läbiviidud ja esitatud välis- ja siseauditite ning muude kontrolltegevuste tulemustest lähtuvalt ühtegi niivõrd kriitilist asjaolu, mis ohustaks sisekontrollisüsteemi mõjusust, majandustegevuse jätkuvust või põhjustaks mõne protsessi ja/või funktsiooni toimivuse katkemise ja/või võiks avaldada olulist mõju ERR-i 202 4 . majandusaasta aruandele. Auditikomitee rõhutab, et eelarvekärbete tingimustes peab ERR põhjalikult hindama oma suutlikkust täita talle pandud ülesandeid Eesti Rahvusringhäälingu seaduse ja arengukava raamistikus. Auditikomitee hinnangul ei ole ERR-i finantspositsiooni võimalik enam üksnes tegevuskulude kokkuhoiuga parandada viisil, mis tagaks seadusest tulenevate eesmärkide nõuetekohase täitmise. Kasvavate kulude ja piiratud ressursside tingimustes võib osutuda vajalikuks ERR-i rahastusmudeli ümberkujundamine ning talle pandud ülesannete või prioriteetide ümberhindamine. Soovitame ERR-i nõukogul majandusaasta aruanne kinnitada. Viktor Trasberg auditikomitee esimees Taavi Saat auditikomitee liige Tõnis Vahesaar auditikomitee liige /Allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 1. AUDITIKOMITEE TÖÖPLAAN I TÄITMINE, 202 4 .a . Vastu võetud auditikomitee poolt Kinnitatud ERR-i nõukogus 12-12-23 23-01-24 AUDITIKOMITEE TEGEVUSED VALDKONDADE LÕIKES 2024 20 - 02 - 24 16 - 04 - 024 14 - 05 - 24 11 - 06 - 24 27 - 08 - 24 15 - 10 - 24 10 - 12 - 24 1 Finantstegevuse korralduse jälgimine ja analüüs Likviidsuse ja finantsriskide ülevaade ning juhtimine (suhtarvud) * Finantseelarve ja aruandluse koostamise protsessi järjepidevus * * ERR-I rahastusmudeli arutelu * 2 Valitsemise, riskijuhtimise ning sisekontrolli jälgimine ja analüüs Ülevaade ERR-i sisekontrollisüsteemist ja selle toimimise hindamine * Pettuste ennetamise ja rikkumistest teavitamise mehhanismi tõhusus * Nõuetele vastavuse ülevaade (s.h. uued /käimasolevad vaidlused ning eesseisvad seadusemuudatused) * Auditikomitee kohtumine ERR-I üksuste juhtidega * 2.1 Koostöö siseaudiitoriga Siseaudiitori tööplaani kinnitamine * Siseauditi tegevusaruande hindamine ja kinnitamine * * Siseaudiitori riskiregistri ajakohasuse hinnangu ja ettepanekute ülevaate * Siseauditi töökorralduslikud küsimused * Nõuandev ja analüütiline töövõtt ERR toodetava sisu kvaliteedi hindamise protsessid * ERR üksuste eesmärgid (produtsendid) * Asjaajamiskorra täitmine/teabehaldus * Lepingute täitmise analüüs * ERR-i töötajate seotus äriühingutega ja majandushuvide deklareerimine * 2.2 Riskijuhtimise protsessi jälgimine ja analüüs Riskiregistri ajakohasuse hindamine ja riskijuhtimise protsess * Ärikriitiliste protsesside ülevaade ja taasteplaanide olemasolu hindamine * 3 Raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine protsessi jälgimine Majandusaasta aruande analüüs * Raamatupidamise protsessi hindamine * * Standardite ja regulatsioonide muutuste mõju hindamine * 4 Koostöö välisaudiitoriga Välisaudiitori valiku protsessi väljatöötamine ja konkursi korraldamine * * * Välisauditi tegevusulatus, -plaan, -metoodika * * Välisaudiitori eelauditi tähelepanekute arutelu * Välisaudiitori töö tulemuste ülevaade ja hindamine * 5 Auditikomitee tegevuse korraldamine II poolaasta tegevusplaani täpsustamine * Auditikomitee 2023. aasta tegevusaruande koostamine ja tegevuse analüüs * * Auditikomitee 2025.a töö plaani koostamine * Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Eesti Rahvusringhäälingu nõukogule Meie arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti Rahvusringhäälingu (Rahvusringhäälingu) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Rahvusringhäälingu raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • bilanssi seisuga 31. detsember 2024; • tulemiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Rahvusringhäälingust sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab üldinfot Eesti Rahvusringhäälingu kohta, tegevusaruannet, auditooriumi ülevaadet ja auditikomitee hinnang (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande või muu informatsiooni osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes või muus informatsioonis on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Rahvusringhäälingu valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Rahvusringhäälingu jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Rahvusringhäälingu likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Rahvusringhäälingu finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Rahvusringhäälingu sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; 2 • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Rahvusringhäälingu jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Rahvusringhäälingu tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Rahvusringhäälingu valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers /allkirjastatud digitaalselt/ Rando Rand Vandeaudiitor, litsents nr 617 28. märts 2025 Tallinn, Eesti 3 Majandusaasta aruanne 2024  Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD ÜLDINFO EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU KOHTA ................................................................................ 3 TEGEVUSARUANNE................................................................................................................................. 4 Programmid ja toimetused ............................................................................................................................... 5 ETV............................................................................................................................................................................. 5 ETV2 ........................................................................................................................................................................... 5 ETV+........................................................................................................................................................................... 5 Vikerraadio ............................................................................................................................................................... 6 Raadio 2 ..................................................................................................................................................................... 6 Klassikaraadio ........................................................................................................................................................... 7 Raadio 4 .................................................................................................................................................................... 7 Raadio Tallinn ........................................................................................................................................................... 8 Jupiter ....................................................................................................................................................................... 8 Uudiste- ja sporditoimetus ...................................................................................................................................... 8 Arhiivid ............................................................................................................................................................... 9 Tehniline areng ja investeeringud.................................................................................................................. 10 Uue telekompleksi ehitus ............................................................................................................................... 10 Kinnisvara- ja transpordiosakond................................................................................................................... 10 Struktuur ja personal ....................................................................................................................................... 11 Sisekontroll ja riskihaldus ............................................................................................................................... 12 Eelarve ja selle täitmine ...................................................................................................................................13 AUDITOORIUMI ÜLEVAADE .................................................................................................................. 15 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................................................................................... 19 Bilanss............................................................................................................................................................... 19 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................. 20 Netovara muutuste aruanne........................................................................................................................... 20 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................... 21 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD .............................................................................................. 22 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused ........... 22 Lisa 2 Raha ja pangakontod ................................................................................................................................... 26 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu ....................................................................................................................................27 Lisa 4 Maksud ..........................................................................................................................................................27 Lisa 5 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded ....................................................27 Lisa 6 Varud ............................................................................................................................................................. 28 Lisa 7 Pikaajalised ettemaksed .............................................................................................................................. 28 Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud ........................................................................................................................... 28 Lisa 9 Materiaalne põhivara .................................................................................................................................. 29 Lisa 10 Immateriaalne põhivara ............................................................................................................................. 29 Lisa 11 Kasutusrent .................................................................................................................................................. 30 Lisa 12 Võlad ja ettemaksed ................................................................................................................................... 30 Lisa 13 Tulevaste perioodide ettemakstud tulud .................................................................................................. 30 Lisa 14 Eraldised ...................................................................................................................................................... 30 Lisa 15 Tulud riigieelarvest ...................................................................................................................................... 31 Lisa 16 Tulud teenuste müügist ning muud tulud ................................................................................................. 31 Lisa 17 Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud .................................................................................33 Lisa 18 Juhtimis- ja halduskulud ..............................................................................................................................33 Lisa 19 Muud kulud ..................................................................................................................................................33 Lisa 20 Koosseisulised töötajad ............................................................................................................................. 34 Lisa 21 Bilansivälised varad ja siduvad tulevikukohustised ja tingimuslikud kohustised .................................. 34 Lisa 22 Tehingud seotud osapooltega....................................................................................................................35 RAHVUSRINGHÄÄLINGU JUHATUSE ALLKIRJAD ............................................................................... 36 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE .........................................................................................37 AUDITIKOMITEE HINNANG ........................................................ Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. RAHVUSRINGHÄÄLINGU NÕUKOGU ALLKIRJAD ................................................................................ 41 2  Majandusaasta aruanne 2024 ÜLDINFO EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU KOHTA Nimetus: Eesti Rahvusringhääling (ERR) Juriidiline vorm: avalik-õiguslik juriidiline isik Postiaadress: Kreutzwaldi 14, 15029 Tallinn Telefon: +372 628 4100 Elektronpost: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.err.ee Registrikood: 74002322 KM kohustuslase registreerimisnumber: EE101148858 Majandusaasta: 01. jaanuar – 31. detsember 2024 Põhitegevusala: ringhäälinguprogrammide tootmine, edastamine ja arhiveerimine Juhatus: Erik Roose (juhatuse esimees) Tiina Kaalep Toomas Luhats Mart Luik Joel Sarv Nõukogu: Rein Veidemann (nõukogu esimees) Vadim Belobrovtsev1 Peeter Espak Raimond Kaljulaid Valdo Randpere Marek Reinaas Priit Sibul Viktor Trasberg Sulev Valner Varro Vooglaid Korraldav ministeerium: Kultuuriministeerium Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Eesti Rahvusringhääling on EBU (European Broadcasting Union) liige. 1 Alates 15.02.2024, kuni 5.01.2024 oli nõukogu liige Andre Hanimägi 3  Majandusaasta aruanne 2024 TEGEVUSARUANNE 2024. aastal jätkusid eelmise aasta väljakutsed - pingeline geopoliitiline olukord, inflatsiooniline majanduskeskkond ja sellest tulenev tootmissisendite kallinemine aga ka ühiskonna - loe: rahvusringhäälingu auditooriumi - tugev polariseeritus sarnaselt paljude teiste lääneriikidega. Viimane asjaolu kinnitab taas ERR-i rolli kestvat olulisust nii ühiskonna sidustaja kui usaldusväärse ja tasakaalustatud uudistestandardi tagajana. 2024. aasta mais vastu võetud Euroopa Meediavabaduse Määrus (EMFA) lisas täiendava põhjuse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muudatuste tegemiseks, mida Kultuuriministeerium on juba mitu aastat ette valmistanud. Tegevused selle vastu võtmiseks jätkuvad ka 2025. aastal. Lõppenud aastal kajastas ERR jätkuvalt enamikke rahvast ühendavaid suursündmusi, olgu see Vabariigi aastapäeva ülekanded, Võidupüha, taasiseseisvumispäev jpt. Neile lisandus mitmeid 2024. aasta Euroopa Kultuuripealinnas Tartus toimunud üritusi. Samuti toimusid korralised Euroopa parlamendi valimised, mille kajastamine oli tasakaalukas ega tekitanud varasemalt ette tulnud pingeid poliitikute, erakondade ja meedia vahel. Ehk on seegi üks märk ühiskonnana Euroopa riigiks küpsemisest. Erakorralisena ja pikemalt ette planeerimata võttis ERR kesksuvel üle kanda jalgpalli euroopa meistrivõistlused, kuna UEFA lepingupartner Go3 lõpetas ootamatult oma tegevuse. Märgiline oli seejuures sellise suurülekande jagamine TV3 grupiga. Selline avalik-õigusliku ja erameedia koostöö oli esmakordne, kuid tänu edukale kogemusele kaalub ERR sarnast ühistegevust suursündmuste puhuks kindlasti ka tulevikus. Eelmainitud rahvusvaheline olukord ja kestev sõda Ukrainas sundis ERR-i töötama püsivalt ja intensiivselt ka oma toimepidevuse tagamise kallal. See tegevus kulmineerus oktoobris 2024 elutähtsa teenuse osutaja (ETO) staatuse omistamisega ERR-ile läbi Hädaolukorra seaduse. Seetõttu viidi läbi arvukalt küberõppusi, toimepidevusteste ja muid sellega seonduvaid tegevusi. Samuti toimus augustis Eesti, Läti ja Leedu avalik-õiguslike tele-ringhäälingute lauaõppus, mille tulemusena ehitati aasta lõpuks välja teineteise televäljastuste dubleerimise süsteem hädaolukordade tarbeks. Samuti alustati riigikaitse alamkava koostamise ja riigikaitseliste ametikohtade määratlemisega. Kõik need tegevused toimusid 2025. aasta riigieelarvelise tegevustoetuse kärpekava teadmises, mis pani uue aasta eelarve ettevalmistamise päris keerulisse olukorda ja tõi aasta lõpus kaasa nii programmide mahu vähendamist kui mõnede ametikohtade koondamise. Kõige positiivsema asjana jäi lõppenud aastasse ometi ERR-i uue telekompleksi rahastuslepingu sõlmimine Kultuurkapitaliga summas kuni 62 miljonit eurot ning eduka ehitushanke läbiviimine, mille tulemusena juba aasta lõpus asus ehitushanke võitja Nordecon uut telemaja ehitama. Vastavalt oktoobris 2024 sõlmitud lepingule peaks see valmima juba 36 kuu pärast ning kui kõik läheb plaanipäraselt, saab Eesti televisioon alustada saateid uuest majast juba 2028. aastal. Ehituse periood toob muidugi kaasa üksjagu ümberkorraldusi, muutunud logistikat ja stuudiote kolimisi seoses uudistemaja ja raadiomaja vahelise galerii lammutamisega, kuid lootus kaasaegsele ja säästlikule telemajale aitab säilitada kollektiivi entusiasmi kõikidest ebamugavustest hoolimata. 4  Majandusaasta aruanne 2024 Programmid ja toimetused ETV Kirev kultuurielu, vaated ajalukku ja suured spordisündmused rikastasid ETV 2024. aasta programmi päevakajalise infovoo ja Eesti elu eri tahkude kajastamise kõrval. Lõuna-Eesti kultuurisündmused olid fookuses läbi Tartu’24 Euroopa kultuuripealinna ürituste vahendamise, aga mitte ainult. Ühe sellise näitena võib esile tõsta Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia pälvinud dokumentaalfilmi „Tantsutajad“ ehk rahvatantsust Karksi- Nuia moodi tele-esilinastust. Tallinn oli seevastu legendaarse purjelaevade regati Tall Ships Races üheks võõrustajaks, mis sellega seotud melu vahendamise kõrval andis põhjust rääkida ka Eesti merekultuurist laiemalt. Uus saatesari „Kunstiskandaalid“ vaatles viimase 100 aasta vastuolulisemaid teoseid Eesti kunstiväljal, „Laste ööülikooli rännakud“ viis avastama põnevaid paiku ja teemasid ning ETV ekraanile jõudsid esmaesitusena teatrietendused „Osnap, Õhtu rannal“ ja „Praktiline Eesti ajalugu“. Sooja vastuvõtu ja tunnustuse pälvinud saatesari „Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu“ võttis populaarteaduslikus vormis kokku Eesti aastatuhandete pikkuse ajaloo. Lähiminevikust tõukuva nõukogudeaegsete monumentide teema avas uus dokumentaalfilm „Monumendid ja apelsinid“ ning omal moel vaatas ajas tagasi ka saatesari „Maitse sünd“, mis viis Eesti tippkokad tagasi lapsepõlveaegadesse ja -kohtadesse. Tagasivaadeteks andis ainest ka 20 aasta möödumine Eesti liitumisest Euroopa Liidu ja NATOga. Aktuaalsete päevateemade kajastamine on olnud ETV tugevus läbi aegade, tuntud ja hinnatud püsisaadete kõrval väärib uuena märkimist sari „Keel ja kool“, mis uuris eestikeelsele õppele üleminekut koolides. Loodusteemaliste uute saatesarjadena alustasid „Elu loomaaias“ ja „Saaremaal on zoo“, ETV reisisarjad viisid paljulapselise pere autoreisile läbi Euroopa („Segasummasuvila ratastel“) ja õhinapõhised Kuubale. ETV programmi lisasid jätkuvalt mitmekesisust ja värvi elamussaated: ülekanded pidulikelt sündmustelt, portreesaated kultuuri- ja avaliku elu tegelastest, kodumaised seriaalid (uuena „Elu võimalikkusest maal“) ja telemängud („Ainulaadne aastakäik“). Kõige eeltoodu tulemusena oli ETV 2024. aastal jätkuvalt Eesti vaadatuim ja suurima vaatajaskonnaga telekanal, samas on murettekitav omasaadete mahu jätkuv vähenemine, mis on tingitud eelarve stagnatsioonist kiire inflatsiooni tingimustes. Kui 2024. aastal ei paistnud saatesarjade hooaegade väikesed lühendamised, korduste ja hankeprogrammi mahu suurenemine auditooriumile ilmselt veel väga silma, siis 2025. aastaks planeeritud eelarvekärped toovad kaasa juba tuntavamad muudatused. ETV2 ETV2 programmi teljeks oli ka 2024. aastal kultuurivöönd televisiooni parimal vaatamisajal ning sellele lisandus rikkalik valik spordiülekandeid ning mitmekülgne ja tasakaalukas lasteprogramm. Jätkuvalt moodustasid olulise osa ETV2 programmist hoolikalt ja teemapõhiselt valitud dokumentaal- ja mängufilmid, seriaalid ja teadussaated eelkõige Euroopa riikidest. ETV2 vahendas paljusid kultuuri- ja spordisündmusi: Kultuurkapitali aastapreemiate galat, Teatriauhindade galat, Kergejõustiku EM-i, suusaalade MM-i, jäähoki MM-i, iluuisutamise EM-i ja MM-i ning muid olulisi kohalikke ja rahvusvahelisi spordisündmusi. ETV2 hoidis ja arendas ka viipekeelt kasutavatele inimestele suunatud programmivalikut. ETV puhul juba viidatud eelarvete ahenemine mõjutas ETV2 programmi tuntavalt juba ka 2024. aastal. ETV+ 2024. aastal hoidis ETV+ liidripositsiooni Eesti venekeelsete telekanalite seas, kõrgeimaks tulemuseks 2,8% vaatamisaja üldosakaal ja 8,7% osakaal mitte-eestlaste seas mai kuus. Kanali vaatajaskond ületas konkurentide oma vähemalt kolmekordselt. 5  Majandusaasta aruanne 2024 Telekanali päevakajalistest formaatidest jätkasid eetris hommikuprogramm „Kohv+“, õhtune telemagasin „Horisont“, välispoliitiline „Orbiit“, „Nädala intervjuu“, vestlusaated „Oma tõde“, „Epitsenter“ ja „Narva stuudio: Rahvale tähtis“, tarbijasaade „Peegel“, uuriv „Insight“. Keskkonna teemasid käsitlev „Öko? Loogiline“, Eesti maaelu tutvustav „Mironovi talu“ ja meelelahutuslik talendisari „Rahvas laulab“ tulid välja uute hooaegadega. Kevadel jõudis ekraanile täiesti uus mitmeosaline projekt „Maitserännak Eestimaal“, kus tuntud eesti tippkokad tutvustasid maitseelamuste läbi Eesti eripaikade kombeid ja traditsioone. Sügisel tuli ETV+ välja uue eesti keele ja kultuuri populariseeriva 12-osalise projektiga „Keeleveski“, mis lisaks keeletundidele räägib ka eesti kirjanduse, muusika ja filmikunsti tähtsamatest teostest ja tegijatest. Projekt pälvis Integratsiooni sihtasutuse lõimumise valdkonna aastapreemia „Aasta sõnumikandja“. Koostöös ETV-ga tõi ETV+ ekraanile Tallinna loomaaia elu käsitleva saatesarja „Elu loomaaias“ ning reisisarja „Route 66. Ameerika kahel pool maanteed“. ETV+ kajastas ka mitmeid erisündmusi, nende hulgas Eesti Vabariigi aastapäeva üritused, Euroopa parlamendi valimiste debatid ja valimisteõhtu, Eesti laulu konkurss ja Eurovisioon, Euroopa päeva kontsert 9. mail, Võidupüha paraad, Eesti taasiseseisvumise aastapäeva üritused, Noorte Eurovisioon 2024 jt. Traditsiooniliselt jõudsid ETV+ eetrisse „Jõulutunnel“ ja aasta kokkuvõtvad intervjuud ning vestlussaated. Aastavahetuseööl oli eetris pidulik programm ja traditsiooniline vabariigi presidendi pöördumine. Spordisündmustest olid ETV+ eetris Laskesuusatamise MM-i otseülekanded, Jäähoki MM, Iluuisutamise EM ja MM, Jalgpalli EM ja Rahvuste liiga otseülekanded. ETV+ ekraanile ilmusid ka uued telesarjad ja filmid, mitmed nendest Ukraina toodang. Vikerraadio Vikerraadio programmist võtsid kevadel tubli osa Euroopa Parlamendi valimistega seotud debatid ja üksikkandidaatide tutvustused. Suveprogrammist väärib esiletõstmist Vaiko Epliku raadiosari „Muusika nõudlikule maitsele“, mis tutvustas eesti popi- ja rockiklassikat ja Margit Kilumetsa ja Mart Mardisalu saatesari „Läks aga läände“, mis andis võimaluse mõtestada pöördelisi üheksakümnendaid Eestis. Sügisel lisandus programmi Piret Kriivani toimetatud ja juhitud uus raadiosari „Euroopa aeg“, kus tutvustatakse Euroopa kujunemise ajalugu. Raadioteatri tegemistest tuleb esile tõsta 24. veebruariks loodud pidulikku kompositsiooni „Wabariigi aastapäev Kuld Tiigis“, mis teostus koostöös lavaka tudengitega. Märtsiküüditamise aastapäevaks valmis helirännak „Vabadusel ei ole piire“. Kevadtalvel oli kuulajatel võimalus osa saada satiirisarjast „Pohlad“. Sügisel pakuti kuulajatele helilist kompositsiooni maalikunstnik Konrad Mägi kirjadest. Noorematele kuulajatele valmis ülimenukas teaduslik lühikuuldemängude sari „Reis loomariigis“. Sari valmis koostöös raadiojaamaga France Inter ja Prantsuse Riikliku Loodusmuuseumiga. Raadio 2 Raadio 2 (R2) läbis esimesel poolaastal suure programmiuuenduse. Kogu toimetuslik ramm läks uue programmi käimajooksmisele. Uue programmi käivitamise kõrvalt oli R2 kevadel partneriks nii „Eesti Laulule“ kui ka uue muusika festivalile Tallinn Music Week. Samuti esitles Raadio 2 aasta alguses EBU uue muusika töögrupi liikmena Euroopa suurimal talendifestivalil Eurosonic Eesti artisti Daniel Levi. Selle kõrval tugevdati ka „R2 Minilaivi“ brändi, kus pakutakse igal nädalal kodumaistele artistidele otse-eetris musitseerimise võimalust. Kaasatud oli ERR-i portaal, kes aitas minilaivid videopildina ka üles salvestada. Peale ERR-i portaali said need väljundi nii Jupiteris kui ETV2 eetris. 6  Majandusaasta aruanne 2024 Sügisel värskendati R2 programmivõrku ning käivitati muusikalisi autorisaateid koondav „R2 laupäev“. Septembris toimus „Rahva oma kaitse“ avalik salvestus Fonoteegis. Detsembris korraldati taas aasta suurim muusikaküsitlus „Aastahitt 2024“, mille lõpetas avalik üritus klubis D3. Detsembris tehti tihedat koostööd ka „Eest Lauluga“, R2 kuulajate abiga selgitati välja 16. finalist, kes pääses lõppvõistlusele. Klassikaraadio Aasta dominandid olid kultuurisaated ja kontserdiülekanded. Enim järelkuulamisi kogusid kultuurimagasin „Delta“, muusikasaade „Fantaasia“ ja Tõnu Õnnepalu reisisari „Kõik nad on elada tahtnud“. Samuti sai palju kuulajate tähelepanu Lennart Lennuki „Looduse leksikon“ ning Tõnis Kahu „Pop-konspekt“. Need on saated, mida kuulatakse rohkesti ka järgnevatel aastatel. Üksikutest saadetest said enim kuulamisi Marju Lauristini Ööülikooli loeng ja Tõnu Õnnepalu sarja „Kõik nad on elada tahtnud“ avasaade Koeru kirikuaiast, mis kandideeris ka parima raadiohetke auhinnale Kuldmikrofonide üritusel. Suvekava „Igavene suvi“ tipnes tehniliselt eksperimentaalse Klassikahommikute sarjaga, mis läks eetrisse saatejuhi Marius Petersoni metsatalust Pärnumaalt. Klassikaraadio kavas oli 2024. aastal 149 kontserdiülekannet, neist 17 otseülekanded välismaalt, nende hulgas BBC Proms, Erkki-Sven Tüüri Oboekontserdi esiettekanne Hamburgis, Euroraadio jõulumuusika päev, ooperiülekanne Metropolitan Operast jm. Eesti kontserdilavadelt sai üle kantud 132 kontserti. Nende hulgas Eesti ja Balti muusikapäevad 7 kontserdiga, sarja „Noorte stuudio“ orkestrikontserdid raadiostuudios, enamik ERSO kontserte, Jazzkaar, Nargenfestivali Pärdi päevad jm. Üle pika aja salvestas Klassikaraadio tervikooperi, Vanemuises lavale toodud Ardo Ran Varrese „Põrgupõhja uus vanapagan“. Unikaalseim ja erakordseim saade oli kolmes keeles otseülekanne Balti muusikapäevade sümfooniakontserdilt Tartus 28. aprillil. Kontsert oli korraga eetris kõigi kolme Balti riigi klassikaraadios. Klassikaraadiol oli 2024. aastal keskmiselt 60 000 kuulajat nädalas. Raadio 4 Aasta 2024 talvel ja kevadel oli Raadio 4 fookuses välispoliitika, Euroopa Parlamendi valimised, infosõda, võltsuudised ning kultuuriline mitmekesisus. Juba eelmistel aastatel suurendas Raadio 4 oluliselt oma sise- ja välispoliitiliste saadete osakaalu. Talvehooajal lisandus nendele saadetele globaalsele infosõjale pühendatud saade „Vaatleja“. Talvel ja kevadel tähistas Raadio 4 Kultuuririkkuse aastat. Eetrisse on jõudnud 10-osaline saatesari „Kultuurikatel“. Saatesarja peategelasteks olid Eestis elavad välismaalased Ida- ja Lääne Euroopast, Aafrikast, Lähis-Idast ja Aasiast. Jaanuarist alustas Raadio hommikuprogrammi uue rubriigiga, mis on pühendatud „Euroopa Kultuuripealinnale 2024“. Veebruarist juunini oli Raadio 4 fookuses Euroopa Liidu poliitika ja Euroopa Parlamendi valimised, mida Raadio 4 kajastas, korraldades väitlussaateid, reportaaže teistest EL-i riikidest ning kasutades muid audio- ja videoformaate. Juunis korraldas Raadio 4 koostöös telekanaliga ETV+ valimisteõhtu ning saadet edastati samaaegselt nii teles kui raadios. Suvi algas Eesti kultuuri ja ajaloo lainel. Eetrisse on jõudnud saatesari „Tuuletiivad“ (kokku 12 saadet), mis rääkis Eesti tuuleveskite põnevast ajaloost. Suve traditsiooni jätkates, oli Raadio 4 esindatud Kaitseliidu Võidupüha paraadil Narvas, Hansapäevadel Viljandis ning juulis tegi otsesaateid Viljandi pärimusmuusika festivalilt. Juuni alguses korraldas Raadio 4 jalgrattamatka läbi Lõuna-Eesti, et kuulajatele seda piirkonda tutvustada. 7  Majandusaasta aruanne 2024 Sügishooajal jõudis Raadio 4 eetrisse uus saatesari „Kapital“ (kokku 8 saadet), milles räägiti maailma suurimatest majandustest ja nende edu võtmetest. Oktoobris tähistas Raadio 4 Rahvusvahelist muusikapäeva ning koos Klassikaraadioga korraldas muusikapäeva viktoriini. Oktoobrist 2024 käivitas Raadio 4 visuaalse raadio süsteemi (Visual Radio), pakkudes veebikuulajatele võimalust jälgida stuudios toimuvat reaalajas. Detsembris pakkus Raadio 4 oma kuulajaskonnale kahte uut lühikest saatesarja. Eetrisse on jõudnud Ameerika bluusi ajaloost rääkiv saatesari „Suure Jõe bluus“ ja Tallinna sõpruslinnast Carcassonnest jutustav saatesari „Bon Passage!“ Detsembris toimus juba 31. korda Raadio 4 heategevuskampaania „Jõulurõõmu kuulutus“. 2024. aastal tegi Raadio 4 koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga, et toetada haruldaste haigustega laste ravi. Telefoni- ja otseannetuste abil on kogunenud kõigi aastate suuruselt teine summa – üle 27 000 eurot. Raadio Tallinn Tallinnas ja selle lähiümbruses sagedusel 103,5 MHz kuulatav Raadio Tallinn pakub päevasel ajal (kell 7–22) mõnusat taustamuusikat ning igal täistunnil on eetris rahvusringhäälingu raadiouudised. Õhtust hommikuni on eetris välismaised uudiste- ja infosaated (BBC, RFI). Väljaspool Tallinna on Raadio Tallinn kuulatav interneti vahendusel. Jupiter 2024 aasta suurim arendustöö Jupiteris oli ETV, ETV2 ja ETV+i telelehtede integreerimine Jupiteri portaali. Kõikide kanalite video sisu on koondunud nüüd ühte kohta, mida on optimaalsem edaspidi arendada ning hoiab kasutajakogemuse ühtlasena. Uuendati otsingumootorit Jupiteris, Jupiter+is ning Lasteekraanis, mis on nüüdsest veelgi täpsem. Serverite uuendamise tulemusel oli võimalik taastada pildikvaliteet 1080p resolutsioonis, mis oli varasemalt piiratud 720p peale. Sündmuste kajastamise osas olid tähtsamateks Eesti Vabariigi aastapäeva ülekanded, Eesti Laul 2024, Taasiseseisvumise ülekanded ning mahukas jõuluprogramm, mis toimusid käsikäes lineaarkanalitega. Uudiste- ja sporditoimetus Uudiste- ja sporditoimetuse tegevus lähtub rahvusringhäälingu eesmärgist ühendada Eestit ning pakkuda kõige kvaliteetsemat ja usaldusväärsemat eestikeelset ajakirjanduslikku sisu maailmas. 2024. aasta kesksed sündmused olid Eesti vaates jätkuv sõda Ukrainas, presidendivalimised USA-s, Iisraeli ja Hamasi konflikt, Euroopa Parlamendi valimised, uue valitsuse moodustamine Eestis ning eelarve-, energeetika- ja julgeolekupoliitika arengud. ERR-i uudistetoimetus kajastas kõike seda ja veel väga paljusid teisi olulisi uudiseid lähtuvalt meie auditooriumi huvidest, operatiivselt ja mitmekülgselt. Sõda Ukrainas kajastas uudistetoimetus jätkuvalt lisaks igapäevaste uudiste vahendamisele erikorrespondentide meeskonna roteeruvate külastustega Ukrainasse, sealhulgas rindele ja riigi teistesse olulistesse piirkondadesse. Peale Eesti inimeste jõudis meie kolleegide Ukrainas loodud sisu EBU uudistevahetuse kaudu paljude Euroopa riikide televaatajateni. USA valimiste selgitamiseks saatis uudistetoimetus Ühendriikidesse valimiseelseks perioodiks täiendava operaatori, kelle toel püsivalt seal töötav korrespondent sai teha rohkem ja põhjalikumat tööd kiiresti muutunud ajaloolise tähtsusega kampaania kajastamisel. Tulemus oli vaatamata piiratud ressursile võrreldav näiteks Soome Yle ja Rootsi SVT pakutuga. Koostöös Associated Pressiga pakkus err.ee presidendivalimiste häältelugemise reaalajalist kajastust. 8  Majandusaasta aruanne 2024 Euroopa Parlamendi valimisteks tõi uudistetoimetus lisaks tavapärasele tegevusele koostöös arendusosakonnaga välja uuendatud reaalajalise tulemusgraafika. See leidis väga suurt kasutust ja toimis laitmatult. Uue valitsuse moodustamisel ning sellele eelnenud ja järgnenud uudistetsüklis andis ERR uudistetoimetus väga suure osa Eesti ajakirjanduses ilmunud eksklusiivsetest lugudest. Aasta teises pooles valmistas uudistetoimetus ette ja viis läbi 2025. aasta eelarvekärpest tulenevad kokkuhoiumeetmed, sealhulgas koondamised. err.ee ehk rahvusringhäälingu portaal on eelkõige uudistekeskne, pakkudes päevakajalist meediasisu eesti, vene ja inglise keeles. Lisaks on portaalis alamrubriigid kultuur, teadus, arvamus, sport jt, kus käsitletakse ka laiemaid ja ajatumaid teemasid. Loetavuse näitajad olid ka 2024. aastal head ning kinnitasid auditooriumi huvi keeruliste teemade ja põhjalike käsitluste vastu. Portaali põhiülesanne on pakkuda ajakirjanduslikku sisu sellele osale ühiskonnast, kes muutunud käitumisharjumustest tulenevalt ei kasuta infoallikana raadiot ja televisiooni, kuid kellele ERR peab meediateenust pakkuma, nii nagu igale teisele maksumaksjale. Rahvusringhäälingu sporditoimetus vahendas 2024. aastal ERR-i kanalites 220 spordisündmuste otseülekannet. Olulisemate suurprojektidena: laskesuusatamine ja suvebiatlon (101 ülekannet), jäähoki (35 ülekannet), kahevõistluse MK (36 ülekannet), jalgpall, sh jalgpalli EM (74 ülekannet), kergejõustiku EM (18 ülekannet), iluuisutamise EM ja MM (16 ülekannet), Eesti võrkpallikoondise mängud (16 ülekannet), Eesti käsipalli rahvuskoondise valikmängud (6 ülekannet). Lisaks ülekannetele, jätkuvalt Eesti vaadatumate telesaadete hulka kuuluvad, igaõhtused spordiuudised ETV-s, raadiouudised Vikerraadios ning pidev uudistevoog ERR-i spordiportaalis. Otseülekannete ja uudiste kõrval pakub sporditoimetus spordipublitsistikat esmajoones iganädalaste raadiosaadete näol: „Spordipühapäev“, „Võimla“ ning üle kahe nädala eetrisse jõudev „Spordis ainult tüdrukud“. Traditsiooniliselt valmib aasta lõpuks telesaade 2024. spordiaasta tipphetkede kokkuvõttega (1 saade). Oluline on siinkohal välja tuua ka koolinoorte saatesari „TV 10 Olümpiastarti“ (5 osa), mis 2024. aastal alustas juba 54. hooaega. 2024. aasta parima spordiuudise auhinna pälvisid Eesti spordiajakirjanduse konkursil ERR-i ajakirjanikud. Samuti tunnustati aasta parimate audiovisuaalse pressi ülekannetena ERR-i spordiülekandeid kergejõustiku EM-ilt ja laskesuusatamise MM-ilt. Arhiivid Arhiivides jätkati analoogmaterjalide digiteerimise ja restaureerimistöödega ning ERRis alalisele säilitamisele kuuluvate paberkandjatel olevate autorilepingute digiteerimist ja registrisse kandmist. Järgnevad joonised annavad ülevaate ERR-i arhiivide kogumahust, selle juba digiteeritud osast ning 2024. aasta jooksul täiendavalt digiteeritud mahust. 9  Majandusaasta aruanne 2024 Tehniline areng ja investeeringud Koostöös teiste Balti riikide avaõiguslike ringhäälingutega (ERR, LTV, LRT) loodi ja testiti võimekus telepildi edastamise tehnilise ahela toimimiseks kriisiolukorras, kui kohalikul ringhäälingul selleks võimakus puudub. Raadio 4 stuudiotes loodi visual radio võimekus, mis võimaldab kuulajatel veebi vahendusel jälgida raadiostuudios toimuvat. Raadio 2-s mindi üle uuele tarkvarapõhisele heliväljundi lõppkompressiooni tehnoloogiale, mis võimaldas oluliselt parandada kanali helipilti. Plaanis on sarnase lahenduse juurutamine ka teistel raadioprogrammidel. Jätkus AI-tehnoloogiate juurutamine protsesside automatiseerimiseks ja parandamaks programmide kättesaadavust eri puuetega ühiskonnagruppidele. Masintõlke abil varustatakse nüüd venekeelsed otsesaated järelvaatamises eestikeelsete subtiitritega. Heli tekstiks (speech- to-text) tehnoloogiat kasutatakse nii raadio- ja telesaadete uudisartikliteks kirjutamisel kui arhiivisaadete transkriptsioonide loomisel, mis võimaldab arhiivimaterjalides tekstiotsingut kasutada. Tekst heliks (text-to-speech) tehnoloogia abil on uudisteportaalis vaegnägijatel tekstilisi uudiseid kuulata etteloetuna. Arendati edasi kriisiteavituse võimekust koostöös Päästeameti ja Kaitseväega. Kriisiteavitus- sõnumeid on võimalik nüüd edastada lisaks tele- ja raadioeetritele ka kõikidesse ERR portaalidesse. Teleprogrammide internetiportaalid integreeriti Jupiteriga, edaspidi saab visuaalprogramme avaliku internetiteenuse vaates arendada ühe tervikuna. Välise andmesidekanali ribalaiust laiendati kahekordseks (kokku 40 Gbit/s). Laiem andmesidekanal võimaldab Jupiteri ja teleprogrammide sisu näidata varasemast oluliselt paremas kvaliteedis, nüüd on otse- ja järelvaatamine võimalik 1080p resolutsioonis. Küberturbe parandamiseks võeti kasutusele Trendmicro lõppkasutajaseadmete kaitse lahendus. Arendati edasi teleuudiste mobiilset režiilahendust. Uue telekompleksi ehitus 2024. aasta kevadel täiendati Riigikogu Kultuurikomisjoni poolt riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja, mille tulemusena tekkis Kultuurkapitalil võimalus rahastada riiklikult tähtsa kultuuriehitusena Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehitust. Rahastusleping uue telemaja ehituseks Eesti Kultuurkapitaliga sõlmiti 01.07.2024. Mai kuus kuulutati koostöös AS Riigi Kinnisvaraga välja rahvusvaheline riigihange „Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehitustööd“. Riigihanke tulemusena sõlmiti uue telemaja ehitustööde leping AS Nordeconiga 12.11.2024. Augustis kuulutati välja riigihange „Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja tööprojektile ekspertiisi tegemine ja ehitustööde aegne omanikujärelevalve“. Leping riigihanke parima pakkumuse tegija Sweco EST OÜ-ga sõlmiti 11.11.2024. Uue telemaja ehituse alguskuupäevaks on 12.11.2024. Kinnisvara- ja transpordiosakond ERR Kinnisvara halduse ülesandeks on ERRi kinnistute, hoonete ja seadmete (liftid, ventilatsiooni-, kütte-, ja jahutusseadmete) korrashoid ja remont. Samuti hoonete igapäevase korrashoiu, valve ning heakorra tagamine. Viimase paari aasta inflatsioon väljendus hooldusteenuste sisseostu hinna keskmises tõusus 30%. Kahjuks ei väljendu inflatsioonist tulenev hinnatõus kinnisvaraosakanna eelarvereal. 10  Majandusaasta aruanne 2024 2024. aasta suurimaks väljakutseks oli tagada tehnosüsteemide minimaalne vajaminev hooldus keerulistes eelarve olukorras. Eesti Rahvusringhäälingule kuulus 2023 aasta lõpu seisuga 34 registreeritud sõiduvahendit, alates ülekandebussidest kuni korrespondentide autodeni. Uusi autosid aastal 2024 ei soetanud. Suurema nõudluse korral korraldatakse transport veoteenuse ja/või taksolepingu raames. Struktuur ja personal ERR-i juhtimisstruktuuri põhialused sätestab Eesti Rahvusringhäälingu seadus. 2024. aastal struktuuris muudatusi ei tehtud. Eesti Rahvusringhäälingu aasta keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale, arvestamata juhatuse liikmeid, oli 595,9 (2023. aastal 602,0), sh kõrgharidust nõudval või sellega võrdsustatud ametikohal töötavaid kultuuritöötajaid 502,1 (2023 508,0). Programmides jt loomingulistes üksustes oli 313,6 (313,8), tehnilistes ja tugiüksustes 214,6 (220,2), kinnisvara ja selle haldusega seotud üksustes 48,5 (48,5), administratiivüksustes 19,2 (19,5) töötajat (aasta keskmine taandatuna täiskoormusele). 2024. aasta tõi kaasa koosseisu vähenemised mitmes üksuses tulenevalt 2025. aasta kärpe- eelarvest ning nii vähe uusi töötajaid, kui aastal 2024, ei ole ERRis olnud mitmeid aastaid. Koosseisulistele töötajatele arvestatud brutotasud aastas (koos hüvitiste ja lisatasudega) olid 15,801 mln eurot (2023. aastal 15,792 mln) ja puhkusetasud 1,760 mln eurot (1,783). Juhatuse ja nõukogu tasud koos puhkusetasude ja hüvitistega olid 656,1 tuhat eurot (588,1). Mittekoosseisuliste tasude maht oli 1,549 mln eurot (1,556). Töötasudelt aasta jooksul arvestatud tööandja maksukulude summa oli 6,639 mln eurot (6,596). Instari tehtud tööandjate maineuuringus hinnati ERR humanitaarvaldkonna tudengite seas neljandaks kõige atraktiivsemaks tööandjaks Haridus- ja teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli ja HARNO järel. Koolitustegevustest jätkus ERR-i ja YLE vaheline praktikaprogramm, mille käigus saavad mõlema organisatsiooni töötajad käia kuni nädalaks tutvumas teise organisatsiooni tööga. Yle kolleegid käisid meil külas nii Tallinnas kui Tartus nii ühekaupa kui grupina. ERRi suurem delegatsioon oli venekeelse hommikuprogrammi toimetuse visiit Yle-sse, aga käidi tutvumas ka UMK muusikavõistluse korraldusega. Jätkusid eetrikeele ja kõnetehnika koolitused nii eesti- kui venekeelsetele programmidele, rõhuga uuematele saadetele ja uuemate kolleegidele tele- ja raadioeetris. Osaleti õigusvaldkonna, andmekaotse arhiivinduse, teabehalduse, finantsvaldkonna, töötervishoiuteemalistel koolitustel ning EBU korraldatavatel konverentsidel ja koolitustel, IBC konverentsil Amsterdamis. Juhtidele toimus strateegiakoolitus Annika Arasega ning 1:1 vestluste koolitus psühholoog Viktoria Saadiga. Vikerraadio korraldas kohtumise ja koolituse Hommikumõtiskluse läbiviijatele. Vähemalt kord aastas korraldab ERR esmaabikoolituse, kus lisaks määratud esmaabi andjatele saavad osaleda kõik soovijad. Püsivalt jälgib ja nõustab televisioonitöötajaid eetrinõustaja Marite Kallasma. Mitu korda aastas käivad ERRi tööga tutvumas venekeelsed tudengid ning nende õpetajad ning sageli on ERRi ajakirjanikud oodatud külalised erinevate koolide meediatundides üle Eesti. Tavapäraselt käis aasta jooksul ERR-is praktikal palju tudengeid, kõige suurem osa neist suvel uudistetoimetuses, aga praktikante oli ka väljastusosakonnas, Vikerraadios, Klassikaraadios, Raadio 2-s, turundusosakonnas ja mujal. ERR-i töötajad suhtuvad teadlikult oma tervisesse: käiakse kohustuslikes tervisekontrollides ning kasvab sportimisvõimaluste kompenseerimise kasutamine. Neljandat aastat on olnud terviselahenduse võimalus alternatiivina sportimisvõimaluste kompensatsioonile. ERR-i töötajatel on võimalik vaimse tervise murede korral saada kolm nõustamist tööandja kulul. 11  Majandusaasta aruanne 2024 Tehnikaüksusele, kus on vahetustega töö ning mitme võtte vahele võib jääda paus, sisustati magamisvõimalusega puhketuba, millest oldi pikalt puudust tuntud. Sisekontroll ja riskihaldus ERR-i kontrollikeskkond on määratletud õigusaktide, organisatsioonisiseste kordade ja juhenditega ning hõlmab ka väärtusi, head tava ja organisatsioonikultuuri laiemalt. Nende järgimine iga töötaja/kaastöötaja ning keskastmejuhtide poolt tagab ERR-i toimimise vastavuses seatud eesmärkide ja ülesannetega. Teisene kontroll vastavuse tagamisel on tugiüksuste (õigus- ja teabehaldusosakond, personaliosakond, finantsosakond) ja juhatuse ülesanne. Lisaks tagavad kontrollikeskkonna toimimise kolmandas astmes kaks seadusega määratud ametipidajat – eetikanõunik ja siseaudiitor – ning auditikomitee, kes annavad oma tegevusest regulaarselt ülevaateid nõukogule. ERR-i majandusarvestuse ja aastaaruande nõuetekohasust hindab iga-aastaselt väline audiitor ning vastavalt oma riskihinnangutele ka Riigikontroll jt välised kontrollinstitutsioonid. Dokumendiringlus ERR-is on peamiselt elektrooniline, kuigi paberdokumente kasutatakse lepingute sõlmimisel välisriikide partneritega ning vähesel määral muude isikutega, kes ei kasuta digitaalset allkirjastamist. Organisatsioonisiseses asjaajamises kasutatakse dokumendihaldussüsteemi, mille kaudu antavad kinnitused on juhatuse korraldusega võrdsustatud allkirjastamisega. ERR-is hinnatakse riskiregistri abil, kuidas tuvastada, analüüsida, jälgida ja vajadusel leevendada riske, mis võivad oluliselt mõjutada tegevuse tulemuslikkust. Riskiregistrit uuendatakse igal aastal. Välisvaluutas kohustuste ja nõuete maht on ERR-i tegevuse üldmahuga võrreldes väga väike, mistõttu valuutakursside kõikumine tegevusele olulist mõju ei avalda (ERR-il on regulaarselt arveldusi Šveitsi frankides, vahel ka Ühendkuningriigi naelades, USA dollarites, Skandinaaviamaade kroonides ja muudes valuutades). ERR-il ei olnud 2024. aastal laenukohustusi. Väärtpabereid ERR ei oma ning keerukamaid finantsinstrumente aruandeaastal ega sellele eelnenud aastal ei kasutatud. 12  Majandusaasta aruanne 2024 Eelarve ja selle täitmine Kulude kokkuvõttes lõppes 2024. aasta positiivse tulemiga. Osaliselt võib selle põhjuseks lugeda ka asjaolu, et 2025. aastaks vajalikke säästumeetmeid hakati rakendama juba 2024. aasta sügisel, kui kärpevajadus oli juba teada. Paraku mõjutas programmimahtude koomaletõmbamine aasta lõpupoole ka tootmise siseteenuste kasutamist, mis väljendus aasta kokkuvõttes miinustulemina tootmisteenistuse eelarves. Seda omakorda aitas tasakaalustada sääst muudes tehnikaüksustes. Sporditoimetuse kulude mahtu suurendas aasta kestel ootamatult tekkinud võimalus omandada ja koostöös TV3-ga näidata Eesti publikule (tasulist tellimust nõudmata) Euroopa meistrivõistlusi Jalgpallis. Kinnisvaraarendusega seotud planeeritust väiksemad tulud tulenesid eeldatust pisut aeglasemast tempost uue telekompleksi ehitusel, mistõttu Kultuurkapitali planeeritud 2 mln euro suurusest toetusest kasutati 2024. aastal ainult 622 tuhat eurot. Hanketoimetuse koondreal sisalduva Eesti Telefilmi arendusprojektidest tehti ka 2024. aastal tootjatele ettemakseid, mis kajastuvad kuludes alles järgmistes perioodides, kui sarjad on valminud ning jõuavad vaatajateni. Kinnisvaraosakonna kulusid aitas eeldatust madalamana hoida eelkõige suhteliselt soe kütteperiood. Tulenevalt aasta lõpus alanud uue telekompleksi arenduse aktiivsest faasist on hoitud selleks vajalikke reserve (sh 2019. a müüdud Tuisu tn kinnistu eest saadud raha) ja seetõttu on tavaolukorrast kõrgemad ERR-i likviidsuskordajad. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on 2,78 (2023 2,19) ja maksevõime kordaja 2,25 (1,88). ERR-i tegevuse jätkusuutlikkusega seoses on murettekitav, et 2021–2024 aastate kiire inflatsioon on ületanud oluliselt tulude kasvu, millele lisandus 2025. aastaks 4%-line eelarvekärbe, mistõttu ei ole auditooriumile võimalik pakkuda senises mahus ja kvaliteedis sisu. Arvestades seda, et seisuga 01.01.2024 elas Eestis 1 374 687 inimest (allikas statistikaamet), oli ERR-i riigieelarvest rahastatavate tegevuste kulu elaniku kohta 31,06 eurot aastas ehk 2,59 eurot kuus või 8,5 senti päevas. See summa jaotub olulisemate tegevusvaldkondade lõikes järgmiselt: eurot elaniku kohta aastas kuus päevas programmide sisu 19,73 1,64 0,054 sh ETV 4,48 0,37 0,012 ETV2 0,55 0,05 0,001 ETV+ 1,96 0,16 0,005 Hankeprogramm & Jupiter 0,95 0,08 0,003 Vikerraadio 0,90 0,08 0,002 Raadio 2 0,46 0,04 0,001 Klassikaraadio 0,47 0,04 0,001 Raadio 4 0,78 0,07 0,002 Uudised 4,72 0,39 0,013 Sport 1,64 0,14 0,004 programmide edastamine 2,43 0,20 0,007 tehnika ja tugiteenused 8,08 0,67 0,022 juhtimiskulud 0,83 0,07 0,002 13  Majandusaasta aruanne 2024 ERR TEKKEPÕHINE EELARVE 2024 ja selle täitmine TULUD 12 kuu eelarve 12 kuu tegelik vahe Toetus riigieelarvest tegevuskulude katteks 42 151 487 42 151 487 0 Eraldised riigieelarvest investeeringuteks 1 949 305 1 949 305 0 Sihtotstarbelised eraldised ja annetused 2 850 334 1 578 354 -1 271 981 sh Kultuurkapitalilt uue telekompleksi ehituseks 2 000 000 622 683 -1 377 317 sh muud sihtotstarbelised eraldised riigilt 75 000 75 000 0 sh sihtotstarbelised projektitoetused 775 334 880 671 105 336 Teenused ja tooted 3 691 541 3 236 935 -454 606 Rent jm hoonetulud 217 800 210 876 -6 924 Teenused 3 267 186 2 791 316 -475 870 Õiguste litsenseerimine ja müük 206 555 234 743 28 188 Muud äritulud ja kasumid 2 400 8 224 5 824 Finantstulud 100 000 437 255 337 255 TULUD KOKKU 50 745 067 49 361 559 -1 383 508 s.h s.h eelarvelise KULUD 12 kuu eelarve omatulude 12 kuu tegelik omatulude ressursi arvel arvel ala/ülekulu Programmid, toimetused ja arhiiv Programmi üldkulu & reserv 1 779 127 292 245 1 505 555 289 447 270 774 ETV ja saated 7 846 828 1 618 175 7 635 861 1 473 251 66 044 ETV2 ja saated 868 374 59 400 810 769 59 400 57 605 ETV+ ja saated 2 758 231 70 830 2 769 208 72 647 -9 159 Kultuuritoimetus ja kultuuriportaal 314 223 0 297 937 3 738 20 024 Päevakajaliste saadete toimetus 73 728 0 63 285 0 10 444 Elamussaadete toimetus 161 495 0 166 368 4 025 -849 Produtsentide osakond 140 234 0 137 523 0 2 711 Programmiteenistus, tõlkekulud 1 376 851 0 1 292 805 0 84 046 Ligipääsetavusteenus 36 000 0 53 983 0 -17 983 Vikerraadio 1 323 566 38 310 1 270 405 32 081 46 931 Raadio 2 649 106 1 800 628 664 867 19 509 Klassikaraadio 655 564 3 000 647 900 1 530 6 194 Raadio 4 1 108 408 35 500 1 113 821 37 441 -3 472 Raadio Tallinn 34 577 0 33 145 0 1 432 Uudiste- ja sporditoimetus 9 121 784 590 935 9 094 412 351 944 -211 618 sh Sport 2 501 044 482 575 2 493 602 241 518 -233 616 Jupiter 295 082 0 291 043 0 4 039 Hankeprogramm 2 309 783 1 074 000 2 093 050 1 076 772 219 505 Arhiivid ja müügiosakond 738 820 96 300 721 166 103 900 25 255 Programmitootmise otsesed kulud kokku 31 591 782 3 880 495 30 626 899 3 507 045 591 432 Tootmine, tehnika ja hooned Tootmisteenistus 1 088 449 200 000 1 311 421 134 614 -288 357 Väljastusosakond 910 401 25 617 892 211 15 586 8 160 IT osakond 625 417 0 617 442 1 471 9 445 Arendusosakond 528 125 0 463 185 0 64 940 Edastamiskulu 3 368 160 0 3 337 214 0 30 946 Tehnika üldkulud & arendusprojektid 3 948 073 106 080 3 333 085 67 825 576 733 Kinnisvara- ja transpordiosakond 3 098 925 223 507 2 970 443 216 821 121 796 Kinnisvara arendus ja remondifond 776 956 2 075 000 337 667 839 858 -795 853 Tootmise, tehnika ja hoonekulud kokku 14 344 506 2 630 204 13 262 668 1 276 175 -272 191 Üldosakonnad Turundus- ja meediauuringute osakond 1 200 121 31 176 1 072 929 31 676 127 692 Õigus- ja teabehaldusosakond 300 556 0 295 831 0 4 725 Finantsteenistus 312 194 0 324 431 0 -12 237 Personaliosakond, koolitus- ja töötervishoiukulud 368 781 0 362 387 8 385 14 779 EBU koostöö 559 684 0 537 829 16 21 871 Üldkulud & reserv 459 980 102 400 340 215 437 470 454 835 Üldosakonnad kokku 3 201 315 133 576 2 933 621 477 547 611 666 Juhtimine ja kontroll Nõukogu 288 854 0 286 381 0 2 472 Juhatus 643 420 0 643 585 0 -164 Siseaudiitor, nõunikud ja nõukoda 235 190 0 208 259 0 26 931 Juhtimis- ja kontrollfunktsioonid kokku 1 167 464 0 1 138 225 0 29 239 KULUD KOKKU 50 305 067 6 644 275 47 961 413 5 260 767 960 146 TULEM 440 000 1 400 146 14  Majandusaasta aruanne 2024 AUDITOORIUMI ÜLEVAADE Eesti rahvusringhäälingut usaldas 2024. aasta IV kvartalis 72 protsenti 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. 2023. aasta sama perioodiga võrreldes on see näitaja kahanenud 1 protsendipunkti võrra. Rahvusringhäälingut mitteusaldanute osakaal, 20 protsenti, oli 2023. aastaga võrreldes 1 protsendipunkti võrra väiksem. Eesti keelt peamise keelena kõnelejatest usaldas rahvusringhäälingut 83 protsenti, mis on 1 protsendipunkti võrra vähem kui aasta varem — 2023. aastal usaldas rahvusringhäälingut 84 protsenti eesti keelt peamise keelena kasutavatest inimestest vanuses 15+. Rahvusringhäälingut mitte-usaldanute osakaal selles sihtrühmas on 13 protsenti, mida on 1 protsendipunkti võrra vähem kui 2023. aastal. Muu suhtluskeelega inimeste hulgast 47 protsenti usaldab rahvusringhäälingut, mis on 3 protsendipunkti vähem kui aasta varem. Mitteusaldajate hulk, 36 protsenti, on suurem kui varasematel aastatel, olles Ukraina sõja eelse ajaga võrreldes tõusnud enam kui 11 protsendipunkti võrra. Joonis 1. ERR-i usaldusväärsus 2020-2024 IV kvartal (protsentides, Eesti elanikud vanuses 15+) 83 2020 72 2021 2022 2023 47 2024 36 20 13 Usaldab Ei usalda Usaldab Usaldab Ei usalda Ei usalda (kokku) (kokku) (suhtluskeel: (suhtluskeel: (suhtluskeel: (suhtluskeel: eesti) muu) eesti) muu) Allikas: Turu-uuringute AS Iga-aastases Kantar Emori meediabrändide meeldivuse uuringus oli eestlaste seas edetabeli esimesel kohal ETV, teisel ERR. Eestlastele kõige rohkem meeldinud raadiobränd oli Vikerraadio, edetabeli esikümnesse mahtus ka Jupiter. Muust rahvusest inimestele meeldis enim ETV+, ERR oli teine. Eesti rahvusringhäälingu telekanaleid vaatas 2024. aastal reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas 562 tuhat 4-aastast ja vanemat Eesti elanikku. ERRi telekanalite 2024. aasta vaatajate arv jääb mullusele tulemusele 24 tuhandega alla. Otsevaatajate arvu langust mõjutasid konkurents tele- ja voogedastusteenuste turul ning meediatarbimisharjumuste jätkuv muutumine järel- ja veebivaatamise kasuks. ETV kanalit vaatas reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas keskmiselt 469 tuhat inimest, ETV2 kanalit keskmiselt 245 tuhat inimest vanuses 4+. Nii ETV kui ETV2 nädalaste järelvaatajate arv on viimastel aastatel kasvanud, ulatudes 2024. aastal 15 protsendini kanali kõikidest vaatajatest. ETV+ vaatas reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas keskmiselt 106 tuhat inimest vanuses 4+. 2023. aastaga võrreldes on ETV+ nädalane otsevaatajate arv vähenenud 14 tuhande inimese võrra, samas lisandus järelvaatamisest 15 protsenti vaatajaid. 15  Majandusaasta aruanne 2024 Kui liita reaalaja vaatajatele ka need, kes jälgivad ERR telekanaleid kordus-tv, salvestusteenuste, ajamasina jms kaudu, kasvab vaatajate koguarv nädalas 58 tuhande võrra. ETV puhul lisandub 55 tuhat vaatajat, ETV2 puhul 42 tuhat vaatajat ja ETV+ puhul 16 tuhat vaatajat. Joonis 2. ERR-i telekanalite vaatajate arv nädalas perioodil 2020-2024 (Eesti elanikud vanuses 4+, kes vaatasid telerit vähemalt 15 minutit nädalas reaalajas, tuhandetes) 1100 800 2020 2021 940 1000 700 2022 2023 600 562 900 2024 500 469 800 400 700 300 245 200 600 106 100 500 0 Kogu televaatamine ERR ETV ETV2 ETV+ Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuring ETV vaatamine moodustas 2024. aastal suurima osa vähemalt 4-aastaste Eesti elanike reaalajas telerivaatamisele pühendatud ajast. ETV aasta keskmine osakaal oli 15,1% (2023. aastal 16,3%). ETV2 vaatamisele pühendasid Eesti elanikud 2024. aastal keskmiselt 2,0 protsenti (aasta varem 2,2%) ning ETV+ vaatamisele 2,1 protsenti (sama nagu aasta varem). Joonis 3. ERR-i ja teiste suurte telekanalite vaatamisaja osakaal 2020-2024 (Eesti elanikud vanuses 4+, protsentides) 2020 15,1 14,6 2021 2022 10,9 2023 2024 5,0 2 2,1 ETV ETV2 ETV+ Kanal 2 TV3 Järel- vaatamine Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuring Vikerraadiol oli 2024. aastal 12-74-aastaste hulgas keskmiselt 233 tuhat kuulajat nädalas. Raadio 4 kuulajate arv nädalas oli 81 tuhat. Nii Vikerraadio kui Raadio 4 on jätkuvalt suurima auditooriumiga eesti- ja venekeelsed raadiod. Samuti olid mõlemad igapäevaste raadiokuulajate arvestuses Eesti kõige suurema kuulajate arvuga raadiojaamad. Raadio 2 kuulas nädalas 95 tuhat inimest vanuses 12-74. Klassikaraadiol oli kuulajaid keskmiselt 57 tuhat, Raadio Tallinna kuulas nädalas keskmiselt 20 tuhat inimest. 16  Majandusaasta aruanne 2024 Joonis 4. ERR-i raadiokanalite kuulajate arv perioodil 2020-2024 (Eesti elanikud vanuses 12-74, tuhandetes) 900 300 2020 835 850 2021 2022 250 233 800 2023 2024 750 200 700 150 650 95 100 81 600 57 50 550 20 500 0 Raadiojaamad Vikerraadio Raadio 4 Raadio 2 Klassikaraadio Raadio Tallinn Allikas: Kantar Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring. Vikerraadio kuulamine moodustas 2024. aastal 16,9 protsenti 12-74-aastaste Eesti elanike raadiokuulamisele pühendatud ajast ning oli sellega Eesti raadiojaamadest esikohal. Raadio 4 kuulamisele pühendasid Eesti elanikud keskmiselt 4 protsenti, mis oli venekeelsetest raadiojaamadest kõige kõrgem tulemus. Joonis 5. ERR-i raadiokanalite kuulamisaja osakaal raadiokuulamisele pühendatud ajast perioodil 2020-2024 (Eesti elanikud vanuses 12-74, protsentides) 2020 16,9 2021 2022 2023 2024 4 2,4 0,9 0,7 Vikerraadio Raadio 4 Raadio 2 Klassikaraadio Raadio Tallinn Allikas: Kantar Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring. ERR portaali külastatavus on viimastel aastatel olnud kasvutrendis ning Jupiteri veebikeskkonna ja teleriäppide kasutajate arv on järjepidevalt kasvanud. 2024. aastal külastas ERR portaale nädalas keskmiselt 804 tuhat unikaalset külastajat, suhteliselt kiirema kasvuga Jupiteril oli nädalas 123 tuhat külastajat. 17  Majandusaasta aruanne 2024 Joonis 6. ERR-i portaali unikaalsete külastajate arv nädalas aastatel 2020-2024 (tuhandetes) 789 804 771 754 713 2020 2021 2022 2023 2024 Allikas: Gemius Eesti, gemiusPrism Joonis 7. ERR-i portaali unikaalsete külastajate arv nädalas alamportaalide lõikes aastatel 2022-2024 (tuhandetes) 700 632 2022 140 2023 600 123 2024 120 500 100 400 80 300 60 53 200 40 23 21 100 20 14 9 6 6 1 0 0 ERR Jupiter Jupiter+ Laste- Viker- Raadio 2 Raadio 4 Klassika- Raadio Arhiiv uudised ekraan raadio raadio Tallinn Allikas: Gemius Eesti. gemiusPrism 18  Majandusaasta aruanne 2024 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Bilanss (tuhandetes eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 11 204 9 590 2 Nõuded ostjate vastu 453 478 3 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja 788 895 5 muud lühiajalised nõuded Varud 2 002 776 6 Käibevara kokku 14 447 11 739 Põhivara Pikaajalised ettemaksed 245 489 7 Kinnisvarainvesteeringud 563 581 8 Materiaalne põhivara 24 676 26 007 9 Immateriaalne põhivara 1 120 984 10 Põhivara kokku 26 604 28 061 VARAD KOKKU 41 051 39 800 KOHUSTISED JA NETOVARA Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 5 076 5 049 12 Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud 68 194 13 Lühiajalised eraldised 43 46 14 Muud lühiajalised kohustised 0 69 14 Lühiajalised kohustised kokku 5 187 5 358 Pikaajalised kohustised Pikaajalised eraldised ja muud kohustised 156 164 14 Pikaajalised kohustised kokku 156 164 KOHUSTISED KOKKU 5 343 5 522 Netovara Kapital 4 062 4 062 Eelmiste perioodide tulem 30 216 29 278 Aruandeaasta tulem 1 430 938 NETOVARA KOKKU 35 708 34 278 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 41 051 39 800 19  Majandusaasta aruanne 2024 Tulemiaruanne (tuhandetes eurodes) 2024 2023 Lisa Tulud Tulud riigieelarvest 44 243 46 329 15 Tulud kaupade ja teenuste müügist 3 237 2 997 16 Muud tulud 1 444 864 16 Tulud kokku 48 924 50 190 Kulud Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud 42 281 43 466 17 Juhtimis- ja halduskulud 5 633 5 413 18 Muud kulud 17 583 19 Kulud kokku 47 931 49 462 Tegevustulem 993 728 Finantstulud 437 210 Aruandeaasta tulem 1 430 938 Netovara muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Kapital Eelmiste Kokku perioodide tulem Saldo 31.12.2022 4 062 29 278 33 340 Aruandeaasta tulem 0 938 938 Saldo 31.12.2023 4 062 30 216 34 278 Aruandeaasta tulem 0 1 430 1 430 Saldo 31.12.2024 4 062 31 646 35 708 20  Majandusaasta aruanne 2024 Rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) 2024 2023 Lisa Rahavood majandustegevusest Tegevustulem 993 728 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 319 3 415 8,9,10,17,18 Kahjum põhivara mahakandmisest 11 578 19 Majandustegevusega seotud nõuete ja 376 559 3,5,7 ettemaksete muutus Varude muutus -1 226 -14 6 Majandustegevusega seotud kohustiste ja -342 -1 546 12,13,14 ettemaksete muutus Saadud intressid 437 210 Kokku rahavood majandustegevusest 3 568 3 930 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -1 954 -3 877 9,10,12 Kokku rahavood investeerimistegevusest -1 954 -3 877 Rahavood kokku 1 614 53 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 9 590 9 537 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 614 53 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 11 204 9 590 2 21  Majandusaasta aruanne 2024 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Eesti Rahvusringhäälingu (lühendina ERR) 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja koostatud kasutades soetusmaksumuse printsiipi, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Finantsaruandluse standardite põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Tulenevalt ERR-i põhitegevusest ei sobi EV raamatupidamise seaduse lisades toodud tootmis- ja äriettevõtetele mõeldud kasumiaruande skeemid Eesti Rahvusringhäälingu majandustegevuse asjakohaseks ja tõepäraseks esituseks. Seepärast on juhtkond, tuginedes raamatupidamise seaduse §18 lõige 4-le, koostanud organisatsiooni tegevusega sobiva tulemiaruande skeemi. Raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes arvelduskontode jääke. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõudeid ostjate vastu on bilansis hinnatud lähtuvalt summade laekumise tõenäosusest. Seejuures hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad arved on bilansis alla hinnatud tõenäoliselt laekuva summani. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude soetamise või tootmisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses, sealhulgas otsesed veokulud, mittetagastatavad maksud ning tootmisväljaminekud. Hankefilmide litsentside varu Ostetud hankeprogramm kantakse kuludesse esmaesituse järgi vastavalt litsentsilepingus määratud kehtivuse perioodil. Litsentsilepingu kehtivusaja ületanud ja eetris olemata hankeprogramm kantakse kuludesse. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimisväärtus leitakse arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Bilansis on varude kuluks kandmisel kasutatud kaalutud keskmise meetodit, välja arvatud hankefilmide litsentside varud (vt põhimõte ülal). Lühi- ja pikaajalised ettemaksed ülekandeõiguste eest Lühi- ja pikaajaliste ettemaksetena on üldjuhul kajastatud järgmiste perioodide ülekandeõiguste ettemaksed. Ülekandeõiguste ettemaksed kantakse kuludesse perioodil, mil ülekanne toimub. 22  Majandusaasta aruanne 2024 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud kinnisvaraobjekte (maa, hoone), mida ERR hoiab renditulu teenimiseks või väärtuse kasvu eesmärgil, ja mida ei kasutata enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses (vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile), mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Hoonete puhul, mida kasutatakse nii oma majandustegevuseks kui ka väljarentimiseks, klassifitseeritakse väljarenditule proportsionaalne osa hoone soetusmaksumusest ja akumuleeritud kulumist igal aruandekuupäeval ümber kinnisvarainvesteeringuks. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. ERR-i kinnisvarainvesteeringutele rakendatav amortisatsioonimäärade vahemik on 2-10% aastas, maad ei amortiseerita. Hilisemad kulutused on lisatud kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele juhul, kui on tõenäoline, et ERR saab seoses kulutustega tulevikus majanduslikku kasu ning kulutuste soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muud hilisemad kulutused (näiteks remont, hooldus) on kajastatud aruandeperioodi kuludes. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatava komponendi jääkmaksumus kantakse bilansist maha. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse vara soetamise hetkel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle, soetusmaksumusega 1 000-9 999,99 eurot, peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtusest tulenevad allahindlused, välja arvatud maa ja ehitised, mida kajastatakse ümberhinnatud väärtuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetest ei kapitaliseerita materiaalse põhivara soetusmaksumusse mittetagastatavat käibemaksu, vaid kajastatakse see aruandeperioodi kuludes. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgmisest näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet „Varade väärtuse langus“). Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm selle kasuliku eluea alusel. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 2–12,5% 23  Majandusaasta aruanne 2024 Masinad ja seadmed 10–40% Muu inventar ja sisseseade 6,5–20% Maad ei amortiseerita. Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse vara soetamise hetkel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle, soetusmaksumusega 1 000-9 999,99 eurot, peetakse arvestust bilansiväliselt. Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena. Muu immateriaalse põhivara (kaubamärgid, litsentsid) kulutused kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadav tulu. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendi nõuetest ei kapitaliseerita immateriaalse põhivara soetusmaksumusse mittetagastatavat käibemaksu, vaid kajastatakse perioodi kuludes. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäärad aastas immateriaalsele põhivarale on järgmised: Tarkvara 25–30% Ostetud litsentsid, kaubamärgid jne. 10–20% Asutamis- ja uurimisväljaminekuid ei kapitaliseerita. Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet „Varade väärtuse langus“). Varade väärtuse langus Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash- generating unit). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Vara väärtuse langus avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul Lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ei koostata varade väärtuse teste ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks 24  Majandusaasta aruanne 2024 vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Finantskohustised liigitatakse lühiajalisteks, kui nende tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast või ERR-il pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajalisteks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Rendiarvestus Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara kajastatakse rentniku bilansis vara kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul, kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik kasutusiga. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning rentniku poolt kuluna. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendel perioodidel, kui kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud, toimuvad. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodil, millal sihtfinantseerimine toimus. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui on piisav kindlus, et ERR vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud olulised tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendid kohustisena. Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustisi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustistena. Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimist kajastatakse tulevaste perioodide ettemakstud tulude koosseisus real „Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimine“. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärk ei ole omanikule kasumit teenida, toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Sihtfinantseerimise põhivarade soetamiseks saamise tekkepõhiseks kuupäevaks loetakse põhivarade soetamise kuupäeva. Põhivarade sihtfinantseerimise korral võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Soetatud põhivara amortiseeritakse sarnaselt muu põhivaraga tema kasuliku eluea jooksul. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult 25  Majandusaasta aruanne 2024 kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud) hinnatakse aruandekuupäeval ümber arvestusvaluutasse aruandekuupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Tulude arvestus Tegevustoetused Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetusi, mida antakse ERR-ile, lähtudes tegevusülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kaupade ja teenuste müük Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldisena aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud ERR-i kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus, mis nõuab varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel lähtutakse juhatuse hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Täpsem info avalikustatud lisas 14. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus on alla 50%, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Rahavoogude aruanne Põhitegevuse rahavood on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on majandustegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute, investeerimis- ja finantseerimistehingute mõju ja majandustegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustiste saldode muutused. Tehingud seotud osapooltega Osapooli loetakse seotuks, kui ühel osapoolel on teise osapoole üle kontroll või oluline mõju. Samuti on seotud osapoolteks kõik organisatsioonid, kus riigil on kontroll või valitsev mõju, mille kohta seotud tehinguid lisas 22 avalikustatud ei ole. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks ERRi nõukogu ja juhatuse liikmed ning nendega seotud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Lisa 2 Raha ja pangakontod 31.12.2024 31.12.2023 Raha ja pangakontod 11 204 9 590 sh tähtajalised hoiused* 8 000 8 000 * - Tegemist on hoiustega, mida on võimalik vajadusel ennetähtaegselt lõpetada. 26  Majandusaasta aruanne 2024 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu 31.12.2024 31.12.2023 Ostjate tasumata arved 454 479 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -1 -1 Kokku nõuded ostjate vastu 453 478 Lisa 4 Maksud 31.12.2024 31.12.2023 Maksuliik Ettemaks ja Maksuvõlg Ettemaks ja Maksuvõlg tagasinõue tagasinõue Maksude ettemaksed ja 37 0 36 0 tagasinõuded (lisa 5) Sotsiaalmaks 0 1 098 0 1 129 Kinnipeetud tulumaks 0 656 0 642 Käibemaks 0 174 0 120 Töötuskindlustusmakse 0 72 0 74 Kogumispensioni makse 0 54 0 46 Erijuhtude tulumaks 0 8 0 11 Litsentsitasude tulumaks 0 1 0 2 Kokku 37 2 063 36 2 024 Maksuvõlad (lisa 12) sisaldavad deklareeritud ja deklareerimata makse. Lisa 5 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded 31.12.2024 31.12.2023 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 607 711 Muud lühiajalised nõuded 139 142 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (lisa 4) 37 36 Viitlaekumised 5 6 Kokku ettemakstud tulevaste perioodide kulud 788 895 ja muud lühiajalised nõuded 31.12.2024 31.12.2023 Muud ettemaksed 246 363 Saadete tootmine 240 348 Kergejõustik 87 0 Iluuisutamise MM 34 0 Kokku ettemakstud tulevaste perioodide 607 711 kulud 27  Majandusaasta aruanne 2024 Lisa 6 Varud 31.12.2024 31.12.2023 Ettemaks hankijatele 1 445 387 Hankefilmide litsentside varu 553 385 Tooraine ja materjal 4 4 Kokku varud 2 002 776 Lisa 7 Pikaajalised ettemaksed 31.12.2024 31.12.2023 Spordiülekannetega seotud ettemaksed 124 50 Filmilitsentsidega seotud ettemaksed 73 380 Muu teenus 48 59 Kokku 245 489 Spordiülekannete TV-õiguste siduvad pikaajalised kohustised on kajastatud lisas 21. Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud 31.12.2024 31.12.2023 Soetusmaksumus 905 905 sh hoone 584 584 maa 321 321 2024 2023 Amortisatsioonikulu -18 -17 31.12.2024 31.12.2023 Akumuleeritud kulum -342 -324 Jääkmaksumus 563 581 sh hoone 242 260 maa 321 321 2024 2023 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 166 169 Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud 230 224 Netotulem kinnisvarainvesteeringute -64 -55 rentimisest Kinnisvarainvesteeringuteks on ümber liigitatud see osa ERR-ile kuuluvatest kinnistutest, mida ERR ei kasuta oma põhitegevuseks, vaid renditulu teenimiseks, või hoiab vara väärtuse kasvu eesmärgil. Kinnisvarainvesteering sisaldab proportsionaalset osa maast, mida ei amortiseerita. 28  Majandusaasta aruanne 2024 Lisa 9 Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja Muu Lõpetamata Kokku seadmed inventar ja ehitised ja sisseseade ettemaksed Saldo seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 5 996 14 997 23 874 1 194 1 930 47 991 Akumuleeritud kulum 0 -5 488 -15 413 -1 083 0 -21 984 Jääkmaksumus 5 996 9 509 8 461 111 1930 26 007 2024. a. toimunud muutused Ostud ja parendused 0 0 984 29 543 1 556 Amortisatsioonikulu 0 -518 -2 292 -73 0 -2 883 Mahakandmised jääkmaksumuses 0 -2 -2 0 0 -4 Saldo seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 5 996 14 976 24 334 1 211 2 473 48 990 Akumuleeritud kulum 0 -5 987 -17 183 -1 144 0 -24 313 Jääkmaksumus 5 996 8 989 7 151 67 2 473 24 676 Vt. ka lisad 17, 18 ja 19. Lisa 10 Immateriaalne põhivara Tarkvara Saldo seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 4 209 Akumuleeritud kulum -3 224 Jääkmaksumus 985 2024. a. toimunud muutused Ostud ja parendused 561 Amortisatsioonikulu -419 Mahakandmised jääkmaksumuses -7 Saldo seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 4 652 Akumuleeritud kulum -3 532 Jääkmaksumus 1 120 Vt. ka lisad 17, 18 ja 19. 29  Majandusaasta aruanne 2024 Lisa 11 Kasutusrent ERR-is renditakse kasutusrendi tingimustel autosid ja ruume. 31.12.2024 31.12.2023 Ruumide rendi võlakohustised kokku 407 433 sh kuni 1 aastat 88 83 1>5 aastat 260 240 üle 5 aasta 59 110 2024. aasta ruumide rendikulu oli kokku 158 (2023. aastal 156) tuhat eurot. Ruumide üürilepingu saab lõpetada enamikust lepingutest kuni kahekuulise etteteatamisega, ühe lepingu puhul on etteteatamise tähtaeg kuus kuud. Üks leping on sõlmitud ka tähtajaliselt, rendiperioodi lõppemisega 2030. aastal. 31.12.2024 31.12.2023 Autode kasutusrendi võlakohustised kokku 112 171 sh kuni 1 aastat 44 58 1>4 aastat 66 89 üle 4 aasta 2 24 2024. aasta autode rendikulu oli kokku 49 (2023. aastal 50) tuhat eurot. Rendiperioodi lõppemisel sõiduki väljaostu kohustust ei ole. Lisa 12 Võlad ja ettemaksed 31.12.2024 31.12.2023 Lisa Võlad hankijatele 1 629 1 584 sh võlg põhivara eest 191 28 Maksuvõlad 2 063 2 024 4 Võlad töövõtjatele 1 348 1 420 Muud võlad 36 21 Kokku võlad ja ettemaksed 5 076 5 049 Lisa 13 Tulevaste perioodide ettemakstud tulud 31.12.2024 31.12.2023 Ette laekunud tegevuskulude 62 139 sihtfinantseerimine Muud ette laekunud tulevaste perioodide tulud 6 55 Kokku tulevaste perioodide ettemakstud tulud 68 194 Lisa 14 Eraldised 2024. aastal on kajastatud pensionäride lahkumishüvitiste eraldis kokku summas 199 (2023. aastal 210) tuhat eurot, millest on lühiajaline osa 43 (2023. aastal 46) ja pikaajaline osa 156 (2023. aastal 164) tuhat eurot. Aruandeaastal maksti eraldisest pensionäride lahkumishüvitist 29 (2023. aastal 59) tuhat eurot. Seisuga 31.12.2024 klassifitseeriti ümber pensionäride pikaajalisest reservist lühiajaliseks 8 tuhat eurot ja suurendati lühiajalise reservi osa 19 tuhat eurot. 30  Majandusaasta aruanne 2024 ERR ja organisatsioonis tegutsevad kolm ametiliitu on kokku leppinud, et ERR-ist pensionile minevad üle 20-aastase tööstaažiga töötajad saavad lahkumishüvitise, mille suurus on võrdne ERRi poolteisekordse keskmise kuutasuga ja kolmekordse keskmise kuutasuga, kui töötajal on staaži üle 25 aasta ja vanus pensionile jäämisel alla 70 aasta. Vastavalt on arvutatud ka lahkumishüvitiste eraldis. Pensionäride hüvitiste eraldis kajastatakse töötaja pensionile mineku õiguse tekkimise kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul. Eelduseks on võetud pensionile mineku realiseerumine võrdsetes osades viie aasta jooksul ning vastavalt on kohustis jagatud lühiajaliseks ja pikaajaliseks. Eraldise pikaajaline osa on diskonteeritud määraga 4%. Eraldise suuruse aluseks olevad hinnangud vaatab juhatus üle igal aruandekuupäeval ning vajadusel tehakse vastavad korrigeerimised. Lisa 15 Tulud riigieelarvest 2024 2023 Toetus tegevuskuludeks 42 294 43 101 Sihtfinantseerimine põhivara soetusteks 1 949 3 228 Kokku 44 243 46 329 Sihtfinantseerimisega ei ole seotud täiendavaid tingimuslike kohustisi. Lisa 16 Tulud teenuste müügist ning muud tulud Tulud geograafiliste piirkondade lõikes 2024 2023 Müük Euroopa Liidu riikidele kokku 3 172 2 949 sh Eesti 3 087 2 854 Belgia 53 68 Soome 11 15 Saksamaa 7 1 Rootsi 5 0 Läti 5 7 Ungari 3 0 muud Euroopa Liidu riigid 1 4 Müük väljapoole Euroopa Liidu piire kokku 65 48 sh Šveits 48 22 Suurbritannia 10 10 Island 4 0 Aserbaidžaan 2 0 muud riigid väljaspool Euroopa Liitu 1 16 Kokku 3 237 2 997 Tulud tegevusalade lõikes 2024 2023 Koostööprojektid 1 410 1 279 Muud teenused 1 391 1 210 Hoone üüritulu 166 169 Tootmisteenus 160 225 ERR toodangu ja arhiivimaterjali müük 110 114 Kokku 3 237 2 997 31  Majandusaasta aruanne 2024 Muude tulude jagunemine 2024 2023 Projektikulude sihtfinantseerimine 813 838 Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 623 0 Muud tulud 8 26 Kokku 1 444 864 Projektikulude sihtfinantseerimine finantseerijate lõikes Finantseerija 2024 2023 Euroopa Parlament 179 0 Kliimaministeerium 176 114 Eesti Kultuurkapital 144 3 Eesti Teadusagentuur SA 99 111 Liikumisharrastuse kompetentsikeskus SA 40 0 Haridus-ja Teadusministeerium 33 10 Ameerika Ühendriikide Suursaatkond 30 18 Eesti Käsipalliliit 28 16 EELK Kirikupäeva ja laulupeo sihtasutus 25 0 Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 16 12 Eesti Muusikanõukogu MTÜ 15 0 Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond 8 34 Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis 8 70 Briti Rahvaste Ühenduse, Välisasjade ja Arengu büroo (FCDO) 7 3 Muud finantseerijad 3 52 Eurosonic Noorderslag 1 1 Eesti Keele Instituut 1 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 0 100 Hiiumaa Kultuuri Selts 0 79 Riigikantselei 0 75 Kaitseliit 0 58 Konrad Mägi Sihtasutus 0 38 Kaitseministeerium 0 25 Eesti Olümpiakomitee MTÜ 0 18 Kokku 813 838 Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks Finantseerija 2024 2023 Eesti Kultuurkapital 623 0 Kokku 623 0 Aruandeperioodil kasutamata sihtfinantseerimistoetusi ei tagastatud (2023. aastal tagastati 6 tuhat eurot). 32  Majandusaasta aruanne 2024 Lisa 17 Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud Kululiik 2024 2023 Tööjõukulu sh mittekoosseisuline 22 908 22 951 Autoritasud 3 673 3 872 Hankekulu 3 139 3 461 Programmi levitamiskulu 2 840 3 004 Põhivahendite ja kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt ka lisad 9, 10 ja 18) 2 708 2 807 Mittetagastatav käibemaks 2 460 2 694 Muude teenuste kulu 2 177 2 294 Lähetuskulu 440 399 Lavastuskulu 433 373 Tootmis-tehniline kulu 373 497 Informatsiooni ost 275 198 Transpordikulu 272 273 Ruumide üüri- ja turvateenuse kulu 240 300 Turundus- ja reklaamikulu 231 219 Sidekulu 101 109 Salvestuskulu 11 15 Kokku 42 281 43 466 Lisa 18 Juhtimis- ja halduskulud Kululiik 2024 2023 Tööjõukulu sh mittekoosseisuline 3 211 3 064 Kommunaalteenused ning hoone remont 1 009 1 045 Põhivahendite amortisatsioon (vt ka lisad 9, 10 ja 611 608 17) Muu halduskulu 423 465 Mittetagastatav käibemaks 379 231 Kokku 5 633 5 413 Juhtimis- ja halduskulud sisaldavad kinnisvara arendusega seotud kulusid summas 336 tuhat eurot (2023. aastal 200 tuhat eurot). Lisa 19 Muud kulud 2024 2023 Kahjum põhivara allahindlusest ja 11 578 mahakandmisest (jääkväärtus) (lisa 9 ja 10) Kahjutasud, viivised ja valuuta kursivahed 6 5 Kokku 17 583 33  Majandusaasta aruanne 2024 Lisa 20 Koosseisulised töötajad 2024 2023 Palgakulu 18 007 17 993 Sotsiaal- ja töötuskindlustus 6 068 6 063 Kokku 24 075 24 056 Keskmine töötajate arv 601 607 Palgakulu ning sotsiaal- ja töötuskindlustus sisaldavad endas kapitaliseeritud palgakulusid, kuid ei sisalda pensionieraldise suurendamise kulusid. Lisa 21 Bilansivälised varad ja siduvad tulevikukohustised ja tingimuslikud kohustised • Seisuga 31.12.2024 on bilansiväliselt arvele võetud väheväärtuslikku vara (soetusmaksumusega alla 10 000 euro) kokku soetusmaksumuses 4 545 tuhat eurot (seisuga 31.12.2023 soetusmaksumuses 4 658 tuhat eurot). • ERR-il on spordiülekannete TV-õiguste ostmisega seotud kohustisi järgmiselt: Lühiajalisi 31.12.2024 31.12.2023 Milano Cortina Taliolümpia 2026 96 48 Suusaalade MM 84 0 Jäähoki 84 0 Kergejõustik 76 120 Laskesuusatamine 69 69 Los Angeles Suveolümpia 2028 61 0 Muud spordialad 58 0 Pariisi OM 2024 0 65 Kokku 528 302 Pikaajalisi 31.12.2024 31.12.2023 Brisbane Suveolümpia 2032 389 389 Kergejõustiku, sisekergejõustiku MM/EM 316 427 Laskesuusatamine 292 361 Tali OM 2030 260 260 Jäähoki MM 2024-2028 252 0 Los Angeles Suveolümpia 2028 239 299 FIBA korvpall EM/MM 2025-2027 234 0 Iluuisutamise EM/MM 34 0 Milano Cortina Taliolümpia 2026 7 104 Suusaalade MM 0 55 Mäesuusatamise MM 0 15 Kokku 2 023 1 910 Spordiülekannete TV-õiguste pikaajaliste kohustiste eest tasutud ettemaksed on kajastatud lisas 7. • Maksuhalduril on õigus kontrollida ERRi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ERR-ile olulise täiendava maksusumma. 34  Majandusaasta aruanne 2024 Lisa 22 Tehingud seotud osapooltega Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikmetele arvestati aruandeaastal tasu koos sotsiaalmaksuga 594 tuhat eurot (2023. aasta tasu 550 tuhat eurot). Juhatuse liikme lahkumishüvitist võidakse maksta 4 kuu ulatuses nõukogu otsusega lepingu lõppedes. Juhatuse hinnangul ei vaja reservi moodustamist. Rahvusringhäälingu nõukogu liikmetele arvestati tasu koos sotsiaalmaksuga 274 tuhat eurot (2023. aastal rahvusringhäälingu nõukogu tasu 232 tuhat eurot). Juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud isikutele arvestati töö- ja autoritasu koos maksudega 1 tuhat eurot (2023. aastal 1 tuhat eurot). Müügitehinguid seotud osapooltega tehti aruandeperioodil summas 1 tuhat eurot (2023. aastal ei tehtud), millest seisuga 31.12.2024 nõudeid ei ole (31.12.2023 nõudeid ei olnud). Ostutehinguid seotud osapooltega tehti aruandeperioodil summas 1 tuhat eurot (2023. aastal ei tehtud), millest seisuga 31.12.2024 kohustisi ei ole (31.12.2023 kohustisi ei olnud). Aruandeperioodil ja 2023. a. ei saadud sihtfinantseerimistoetusi. Tehingud seotud osapooltega on toimunud tavapärastel turutingimustel. Seotud osapoolte vastu puuduvad 2024. aastal ja 2023. aastal nõuete allahindlused. 35  Majandusaasta aruanne 2024 RAHVUSRINGHÄÄLINGU JUHATUSE ALLKIRJAD Eesti Rahvusringhäälingu juhatus on koostanud 2024. majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Erik Roose Juhatuse esimees Tiina Kaalep Juhatuse liige Toomas Luhats Juhatuse liige Mart Luik Juhatuse liige Joel Sarv Juhatuse liige Tallinn, 28. märts 2025 /allkirjastatud digitaalselt/ 36  Majandusaasta aruanne 2024 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 37  Majandusaasta aruanne 2024 38  Majandusaasta aruanne 2024 39  Majandusaasta aruanne 2024 AUDITIKOMITEE LÕPPHINNANG 2024. majandusaastal tegutses auditikomitee lähtuvalt oma kehtivast töökorrast ning selle alusel kavandatud ja nõukogu poolt kinnitatud tööplaanist. Auditikomitee on täitnud täies mahus talle määratud ülesandeid ning kohustusi. Meie tegevusele ei ole seatud mingeid piiranguid ja meile on tehtud kättesaadavaks soovitud informatsioon. Auditikomitee tegevuse käigus kujunenud seisukohtadest oleme korrapäraselt teavitanud ERR-i nõukogu ja juhatust. 2024. majandusaasta kohta oleme kujundanud oma hinnangud järgmiste tegevuste suhtes: 1) finantstegevuse korraldus; 2) riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusus; 3) raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsess; 4) audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatus ja tegevuse vastavust teistele seaduse nõuetele. Auditikomiteele ei ole teada läbiviidud ja esitatud välis- ja siseauditite ning muude kontrolltegevuste tulemustest lähtuvalt ühtegi niivõrd kriitilist asjaolu, mis ohustaks sisekontrollisüsteemi mõjusust, majandustegevuse jätkuvust või põhjustaks mõne protsessi ja/või funktsiooni toimivuse katkemise ja/või võiks avaldada olulist mõju ERR-i 2024. majandusaasta aruandele. Auditikomitee rõhutab, et eelarvekärbete tingimustes peab ERR põhjalikult hindama oma suutlikkust täita talle pandud ülesandeid Eesti Rahvusringhäälingu seaduse ja arengukava raamistikus. Auditikomitee hinnangul ei ole ERR-i finantspositsiooni võimalik enam üksnes tegevuskulude kokkuhoiuga parandada viisil, mis tagaks seadusest tulenevate eesmärkide nõuetekohase täitmise. Kasvavate kulude ja piiratud ressursside tingimustes võib osutuda vajalikuks ERR-i rahastusmudeli ümberkujundamine ning talle pandud ülesannete või prioriteetide ümberhindamine. Soovitame ERR-i nõukogul majandusaasta aruanne kinnitada. Viktor Trasberg auditikomitee esimees Taavi Saat auditikomitee liige Tõnis Vahesaar auditikomitee liige /Allkirjastatud digitaalselt/ 40  Majandusaasta aruanne 2024 RAHVUSRINGHÄÄLINGU NÕUKOGU ALLKIRJAD Eesti Rahvusringhäälingu 2024. a majandusaasta aruandele Kiidame heaks Eesti Rahvusringhäälingu 2024. a majandusaasta aruande, mille on kinnitanud juhatus 28. märtsil 2025 ning auditeerinud AS PricewaterhouseCoopers. Rein Veidemann nõukogu esimees Vadim Belobrovtsev nõukogu liige Peeter Espak nõukogu liige Raimond Kaljulaid nõukogu liige Valdo Randpere nõukogu liige Marek Reinaas nõukogu liige Priit Sibul nõukogu liige Viktor Trasberg nõukogu liige Sulev Valner nõukogu liige Varro Vooglaid nõukogu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 41