E ELNÕU 2 8 . 0 3 .202 4 Meediateenuste seaduse , kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus § 1. Meediateenuste seaduse muutmine Meediateenuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutajatele;“ ; 2 ) paragrahvi 1 punkt 1 1 loetakse punktiks 1 2 ja §-i 1 täiendatakse uue punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) nõuded muudele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 2024/1083, 11. aprill 2024, millega luuakse siseturul meediaturul ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 17.04.2024, lk 1–37) nimetatud meediateenuste osutajatele , kui need on käesolevas seaduses otseselt sätestatud ;“ ; 3 ) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 1 3 järgmises sõnastuses: „1 3 ) meediaturu kontsentratsiooni hindamise korra ; “; 4 ) paragrahvi 2 lõigetes 1 – 3 ja 4, § 6 lõigetes 1 ja 2 , 2. peatüki pealkirjas, § 13 lõikes 1 , § 17 lõigetes 1 ja 3 , § 19 pealkirjas ja lõigetes 1, 2 ja 6 , §-s 19 2 , § 25 lõikes 2 , § 26 lõikes 1 , § 29 lõike 3 punktis 1, § 30 lõigetes 1 – 4, 7 ja 8 1 , § 31 lõikes 4 , 6. peatüki pealkirjas , § 51 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „meediateenus“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenus ja raadioteenus“ vastavas käändes; 5 ) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Teistele Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 nimetatud meediateenust osutavale juriidilisele isikule kohaldatakse käesolevat seadust, kui juriidiline isik on asutatud Eestis .; 6 ) paragrahvi 2 lõikes 3 1 asendatakse sõna „meediateenuse“ sõnaga „ audiovisuaalmeedia teenuse“; 7 ) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: “(3) Meediateenus on ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 – 2 nimetamata muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus. Käesolevat seadust rakendatakse sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt sätestatud .”; 8) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja on juriidiline või füüsiline isik, kes osutab televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia või raadioteenust, kellel on toimetusvastutus meedia teenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise järjestuse ning edastamise viisi. (2) Meediateenuse osutaja on ka lõikes 1 nimetamata muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenust osutav juriidiline või füüsiline isik , kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on toimetusvastutus meedia teenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi. Käesolevat seadust rakendatakse sellisele meediateenuse osutajale juhul, kui see on seaduses otseselt sätestatud.“; 9) paragrahvi 8 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 9. Raadioprogrammi nädalamaht ja Eesti autorite loodud muusikateoste osakaal ( 1 ) Raadioprogrammi nädalamaht peab olema vähemalt 84 tundi. (2) Raadioteenuse osutaja varub eestikeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30 protsenti Eesti autorite loodud muusikateoste edastamiseks. Raadio teenuse osutaja edastab Eesti autorite loodud muusikateoste miinimummahust vähemalt 50 protsenti ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni. Raadioteenuse osutaja varub muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti autorite loodud muusikateoste edastamiseks. “; 11) paragrahvi 15 lõikeid 4 – 6 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või regulaarse era elulise suhte tõttu“; 12) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja teevad enda kohta hõlpsasti ja vahetult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 6 lõikes 1 nimetatud teabe. (2) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teeb veebilehel enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1) vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed; 2) viite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandmetele; 3) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.“; 13) seadust täiendatakse §-dega 16 1 ja 16 2 järgmises sõnastuses: „§ 16 1 . Meediateenuse osutaja märkimine äriregistris (1) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja märgitakse äriregistri avalikus toimikus meediateenuse osutajana. (2) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja esitab äriregistrile koos majandusaasta aruandega info riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma kohta. Nimetatud summa kantakse äriregistri avalikku toimikusse. (3) Täpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusaladest, mille puhul kohalduvad käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 , kehtestab kultuuriminister määrusega. § 16 2 . Teave avaliku sektori vahendite eraldamise kohta riiklikuks reklaamiks (1) Avaliku sektori asutused teevad igal aastal elektrooniliselt ja kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artik li 25 lõikes 2 nimetatud teabe. (2) Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõike 2 punktis b sätestatud kohustustest vabastatakse alla 100 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused ning selliste kohaliku omavalitsuse üksuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koosta b käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud info kohta aruande, mis avalikustatakse tema veebilehel.“; 14) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Regionaalse või“; 15) paragrahvi 22 lõikes 1 ja § 27 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „ m eediateenuste ja“ sõnadega „ audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse ning“; 16) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Televisiooniteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1) üleriigiline televisiooniluba; 2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks. (2) Üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused . (3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on vajadusel enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.“; 17) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Raadioteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1 ) üleriigiline raadioluba; 2 ) rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks.“; 18) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse § s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks sellise programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või programmi konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või televisiooni- või raadioteenuse edastamise uue tehnoloogilise lahenduse katsetamiseks . (2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra. “; 19) paragrahvi 39 lõige 6 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkte 1, 1 1 ja 3 ei kohaldata ajutise televisiooni - või raadioloa taotlejale . “; 20) paragrahvi 3 9 täiendatakse lõikega 6 2 järgmises sõnastuses: „(6 2 ) Raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste edastamise kohustuse. Raadioluba esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea . “; 21) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raadioloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks vähemalt üks kuu enne taotluste esitamise tähtpäeva Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel. (2) Televisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis ning selliste E uroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste miinimummahu programmis , mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad. (3) Raadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite muusikateoste mahu programmis , arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud miinimummahtu , muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, programmi peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. (4) Raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamise vajalikkuse otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet i peadirektor . Kui need on vajalikud, kehtestab T arbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks. (5) Raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kahe kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. (6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata televisiooniloale kõrvaltingimusi . (7) Üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa , välja arvatud ajutise rahvusvahelise televisiooniloa , väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. (8) Rahvusvahelise televisiooniloa ja ajutise rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist. (9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus konsulteerida enne tegevusloa väljaandmist julgeolekuasutustega ning Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet selle kohta, kas televisiooni - või raadioteenus e osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni - või raadioteenus e osutaja tegelik kasusaaja võib olla Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, või selle kohta, kas televisiooni - või raadioteenus e osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni - või raadioteenus e osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele .“; 22) paragrahvi 43 lõikes 2 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutava ministri“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori“; 23) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses : „ (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib tegevusloa andmisest keelduda, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on toime pannud karistusseadustiku 8. või 15. peatükis sätestatud süüteo, on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele .“; 24) seadust täiendatakse 4 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 4 1 . peatükk Meediaturu kontsentratsiooni hindamine § 48 1 . Meediaturu kontsentratsiooni hindamise teade (1) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, raadioteenuse osutaja , käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja ja meediasisule juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja teavitavad konkurentsiseaduse alusel kontrollimisele kuuluvast koondumisest meediaturu kontsentratsiooni hindamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. (2) Teade esitatakse kirjalikult ja selles peavad sisalduma: 1) andmed iga koondumise osalise kohta, sealhulgas ärinimi, registrikood, kontaktandmed, tegevusala; 2) koondumise kirjeldus; 3) hinnang koondumise eeldatavale mõjule meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda teate esitajalt muid konkurentsiseaduse § 26 lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmeid ja dokumente. (4) Kui teade ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, määrab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tähtaja teate puuduste kõrvaldamiseks. (5) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on määranud tähtaja teates puuduste kõrvaldamiseks, hakkab käesoleva seaduse § 48 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaeg kulgema alates puuduste kõrvaldamisest. § 48 2 . Teate menetlemine ja hinnangu andmine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab hinnangu andmisel arvesse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud kriteeriumeid ja artikli 22 lõikes 3 nimetatud suuniseid. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab hinnangu 20 kalendripäeva jooksul teate esitamisest arvates ning teavitab hinnangust Konkurentsiametit. (3) Konkurentsiseaduse § 27 lõike 1 punktis 2 sätestatud täiendava menetluse korral annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hinnangu kolme kuu jooksul täiendava menetluse algusest arvates. (4) Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 4 toodud juhul konsulteerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa meediateenuste nõukojaga. “; 25) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „( 6 1 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui: 1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või tema elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse pikendamisest keeldutud, kuna ta kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule; 2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või muude Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonide subjekt; 3) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või ta võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele; 4) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL või Euroopa meediavabaduse määruse alusel; 5) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastab muudele Euroopa meediavabaduse määruse artikli 17 lõike 4 alusel nõukoja kehtestatud kriteeriumidele . “; 26) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „ (9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha üldsusele avatud koha omanikule või valdajale või sellise koha omanikule või valdajale, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, ettekirjutus lõpetada audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse kättesaadavaks tegemine, kui audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse taasedastamine on käesoleva paragrahvi alusel lõpetatud.“; 27) seaduse 7. peatüki ja § 53 1 pealkirja täiendatakse pärast sõna „ audiovisuaalmeediateenuse “ sõna de ga „ ja raadioteenuse“; 28) paragrahvi 53 1 täiendata kse lõigetega 9 – 1 3 järgmises sõnastuses: „(9) Kui mõni teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv või teises riigis tegevusloa saanud raadioteenuse osutaja raadioprogramm on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale, tema raadioprogramm on Eestis kättesaadavaks tehtud Eesti raadiosagedusplaanis nimetatud ringhäälinguressurssi kasutades ja ta tegutseb Eesti meediateenuste turul ilmse eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega või selle alusel raadioteenuse osutajatele kehtestatud nõuetest ega järgi neid nõudeid, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendust asjaomase tegevusloa väljastanud organisatsiooniga ja raadioteenuse osutajaga ning esitab tõendid , et leida asjakohane lahendus , mis tagaks Eestis kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi. (10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab raadioteenuse osutajale ja tegevusloa väljastanud organisatsioonile 30 päeva aega vastuväidete esitamiseks . (11) Kui raadioteenuse osutaja ega tegevusloa väljastanud organisatsioon käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esita või esitatud vastuväited ei ole põhjendatud, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha ettekirjutus raadioteenuse osutajale raadioprogrammi edastamise või taasedastajale raadioprogrammi taasedastamise lõpetamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgib ettekirjutust tehes põhimõtet, et kavandatavad meetmed on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad. (12) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ettekirjutuse tegemist annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raadioteenuse osutajale võimaluse esitada käesoleva s seaduse s sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuetest kõrvalehoidmise ja nende nõuete mittejärgimise kohta oma arvamus ja vastuväited . (13) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ettekirjutuse tegemisest raadioteenuse osutajat ja tegevusloa väljastanud organisatsiooni.“; 29) paragrahvi 54 lõi k e d 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõltumatu riiklik järelevalveasutus audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 30 lõike 1 ja Euroopa meediavabaduse määruse tähenduses. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkidest, Euroopa meediavabaduse määrusest ja muudest õigusaktidest. “; 30) paragrahvi 54 l õike 4 p unktis 4 asendatakse sõnad „ E uroopa järelevalveasutuste rühmas (ERGA) “ sõnadega „Euroopa meediateenuste nõukojas“; 31) seadust täiendatakse §-ga 56 2 järgmises sõnastuses: „§ 56 2 . Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda teavet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid Euroopa meediavabaduse määruse 3. peatükis toodud ülesannete täitmiseks.“ ; 32) paragrahvi 57 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 57. Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise nõuete rikkumine audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamisel ja videojagamisplatvormil “; 33) seadust täiendatakse §-ga 63 2 järgmises sõnastuses: „ § 63 2 . Enne 202 6 . aasta 1. jaanuarit välja antud tegevuslubade kehtivus Enne 202 6 . aasta 1. jaanuarit välja antud kehtivad kohaliku või regionaalse raadiovõrgu ringhäälinguload võrdsustatakse üleriigiliste raadiolubadega ja n eed jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni.“ . § 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Paragrahvi 72 lõiget 2 1 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või regulaarse era elulise suhte tõttu“. § 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Paragrahvi 257 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või regulaarse era elulise suhte tõttu“. § 4 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 6 . aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 5 __________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)
Meediateenuste seaduse , kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesolev eelnõu koosneb meediateenuste seaduse (edaspidi ka MeeTS ) muudatustest, mis oli d sätestatud 2023-2024. a ette valmistatud meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõus . Antud eelnõu läbis kaks kooskõlastusringi , kuid Vabariigi Valitsusele see heakskiitmiseks ei esitatud, sest Kultuuriministeerium soovis sama eelnõu raames lahendada ka 7. mail 2024. a jõustunud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud teemad. Seega koosneb antud eelnõu 2023-2024. a ette valmistatud eelnõu raames käsitletud muudatustest ning lisandunud on Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid. Eelnõuga reguleeritakse järgnevat : a ntakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA ) õigus teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus . Seda näiteks olukorras, kui teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või ta võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele. Antakse TTJA - le õigus teha üldsusele avatud koha omanikule või valdajale või sellise koha omanikule või valdajale , mis ei ole üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, ettekirjutus lõpetada audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse kättesaadavaks tegemine, kui audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse taasedastamine on nii MeeTS-i § 51 kui ka eelmises punktis selgitatud uue regulatsiooni kohaselt lõpetatud ; muudetakse ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni : sätestatakse testimise regulatsioon juhtudeks, kui soovitakse televisiooni- või raadioteenuse edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või hinnata programmi sobivust konkreetse levipiirkonna elanikele , sätestatakse, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra ; võimaldatakse seada kõrvaltingimusi ka ajutistele raadiolubadele ; sätestatakse kohustus raadioloa taotlejal esitada autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus eelmisel perioodil taotlejale väljaantud kõigis raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise kohta ; täiendatakse televisiooni lubade kõrvaltingimuste regulatsiooni : sätestatakse võimalus seada kõrvaltingimusi ka rahvusvahelistele televisioonilubadele ; sätestatakse võimalus seada viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste maht kõrvaltingimuseks ; muudetakse raadio- ja televisioonilubade liike . Raadiolubade liigid on edaspidi üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka televisioonilubade liike (sarnaselt raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba, jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline televisiooniluba ) ; muudetakse raadiolubade konkursi korraldamise korda . Muutes TTJA ka raadiolubade kõrvaltingimuste määrajaks, laiendatakse tema kui sõltumatu meediaregulaatori volitusi tervele ringhäälinguturule. Haldus- ja töökoormuse vähendamiseks ja ettevõtlusvabaduse kaitseks on käesolevas eelnõus loobutud taasedastamisteatise regulatsioonist . Seadusmuudatusega antakse siiski TTJA- le õigus teha ettekirjutus Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluva audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamiseks ja seda teenuse osutajat hinnates (uus § 51 lg 6). Lisaks eeltoodule sätestatakse eelnõus Euroopa m eediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid . Eesmärk on võtta üle Euroopa meediavabaduse määruse normid ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades . Eelnõus: täpsustatakse õigusselguse huvides meediateenuse mõistet, et oleks arusaadav, millised normid kehtivad üksnes a udiovisuaalmeedia teenuste direktiivist tulenevalt audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele ning nende osutajatele ning millised normid teistele Euroopa meediavabaduse määruses toodud meediateenuste le osutajatele ; laiendatakse teabevahetuse kaitset Euroopa meediavabaduse määruse artik li 4 kohaselt ka isikute suhtes, kellel on meediateenuse osutajate või toimetajatega regulaarsete eraalaste suhete tõttu tõenäoliselt teavet, mille abil võib tuvastada ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust . MeeTS-is ja menetlusseadustikes on viide üksnes ametialasele suhtele, seega on kehtiv regulatsioon kitsam, kui otsekohalduv Euroopa meediavabaduse määrus. Eelnõuga viiakse õigusaktid kooskõlla Euroopa meediavabaduse määruses sätestatuga ; Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 6 kohustab liikmesriikide regulaatorasutusi looma meediaomandi andmebaasid , kust oleks leitav tea v e meediateenuste osutajate kohta. Eelnõu väljatöötaja soovib vastavat nõuet täita äriseadustiku andmete põhjal ning eelnõus luuakse täiendav regulatsioon, kuidas kajastada riiklikuks reklaamiks eraldatud summade kajastamist; s ätestatakse meediaturu kontsentratsiooni hindamise regulatsioon ; s ätestatakse seaduse tasandil Euroopa meediavabaduse määruse art iklis 25 sätestatud avaliku sektori kohustus anda infot riikliku reklaami kulude kohta ja tuuakse sisse määrusega võimaldatav erand ; t äpsustatakse TTJA rolli regulaatorasutusena ja tuuakse välja TTJA õigus saada Euroopa meediavabaduse määruse täitmiseks vajalikku teavet. Seadus jõustub 202 6 . aasta 1. jaanuaril. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna meedianõunik Andres Jõesaar (
[email protected], 628 2338 ) ning õigus - ja haldus osakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ( siiri.pelisaar @kul.ee, 628 22 25 ). Eelnõu väljatöötamises on osalenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla ja nõunik Peeter Sookruus ning Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötajad . Eelnõu ja seletuskirja on osaliselt keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ( ametist lahkunud ) ning seda on osaliselt varem ette valm istatud eelnõu raames toimetanud Justiitsministeerium. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga . Eelnõuga muudetakse meediateenuste seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.06.2022, 3 , kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2024, 7 ja ts iviilkoht u menetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 31.12.2024, 41 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduseelnõule (välja arvatud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega seonduv) eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK ) koostamine. 2. Seaduse eesmärk Meediateenuste seadus võeti Riigikogus vastu 16.12.2010. Viimase, 16.02.2022 vastuvõetud muudatusega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808 , millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, edaspidi ka AVMSD ), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda . Alljärgnevalt toome välja seaduse muutmise eesmärgid suuremate teemade kaupa. 2.1. Nagu seletuskirja sissejuhatus es märgitud, on käesolevas eelnõus loobutud algses eelnõus sätestatud taasedastamis teatise esitamise ja menetlemise regulatsioonist. Samas antakse seadus muudatusega TTJA- le õigus teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus . Kuigi mitmete Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate tele kanalite taasedastamine on praegu rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu piiratud, aitab seadusmuudatus meil oma inforuumi korrastada ka juhul, kui sanktsioonid lõppevad ning sanktsioneeritud telekanalid võivad taas Eestis levida. Eestis ei ole vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks , millele audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta asuda teleprogrammi taasedastama . Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid ei kasutata tänapäeval üksnes vaba meedia edastamiseks, vaid Vene Föderatsiooni näitel ka Euroopa väärtuste vastu peetava infosõja relvadena. M eid ohustav m õjutustegevus algab tihtipeale märkamatute ja üksikute vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga, mida on kanalite monitooringuga keeruline märgata. Muudatuse kohaselt ei sekku TTJA aga enam ennetavalt taasedastamis teatise al usel taasedastamise keelamisega või taasedastamis loa mitteandmisega, vaid saab seadusmuudatuse kohaselt õiguse reageerida taasedastatava teenuse lõpetamise nõudega. Lisaks kehtivas seaduses toodud teenuse sisu hindamisele antakse eelnõuga võimalus hinnata ka teenuse osutajat. Muudatus annab meediaregulaatorile seadusliku aluse hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja võimalikku julgeolekuohtu, seotust sanktsioneeritud isikute või üksustega. Selle protsessi tulemusel piiratakse desinformatsiooni jõudmist vaatajateni ning vähendatakse kahjulike info-operatsioonide mõju Eesti ühiskonnale. Kokkuvõtvalt – taasedastamisteatise regulatsioonist loobumine ei tähenda, et riigil puuduksid võimalused sekkuda ja nõuda audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamist. Lahendus on kõigile osapooltele aga vähem töö- ja halduskoormust tekitav. 2.2. Meediateenuste seaduse § 51 võimaldab TTJA-l teha ettekirjutus audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamiseks, kui teenuses on rikutud MeeTS - i § 19 nõudeid, kahjustatud rahvastiku tervist ja ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeolekut ja riigikaitse tagamist, või kujutatud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. Eelnõuga lisatakse võimalus taasedastamine lõpetada ka teenuse osutajat hinnates (vt eelmises punktis toodud selgitust). TTJA on saanud mitmeid teateid majutusettevõtetest, ke s võimaldavad majutusruumides paiknevate telerite vahendusel jälgida rahvusvaheliste sanktsioonide ja TTJA ettekirjutusega piiratud teleprogramme. Seaduse kohaselt saab audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajaks pidada elektroonilise side ettevõtjat, kuid mitte näiteks majutusettevõtet või kaubanduskeskust, kes enda valduses võimaldab jälgida teleprogramme, mille signaali ta saab satelliitantenniga, piiriäärsetel aladel ka tavaantenniga. VTK-s pakuti lahendusena välja anda TTJA- le õigus teha ettekirjutus pii ratud telekanali jälgimist võim aldavale majutusettevõttele või muule üldsusele avatud koha haldajale meediateenuse kättesaadavaks tegemise lõpetamiseks. TTJA- le on tulnud aga infot, et piiratud kanaleid edastatakse n äiteks ka hooldekodudes, mis ei ole üldsusele avatud kohad. Seega, v õrreldes VTK-s väljatooduga ei keskenduta e elnõus enam majutusettevõtetele, vaid laiemalt üldsusele avatud kohtadele või kohtadele, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda. TTJA saab teha selliste kohtade omanikele või valdajatele ettekirjutuse lõpetada sellise var em ettekirjutusega piiratud audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse kättesaadavaks tegemine , mis või b sisaldada kahjulikku ja ühiskonda lõhestavat infot. Vastav reguleerimine aitab ära hoida julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist juhuslikele avalikes kohtades viibivatele inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite vaatamiseks. Täpsustame siinjuures, et TTJA ei hakka tegema lauskontrolli , vaid sekku b vastava info saamisel juhtumipõhiselt . TTJA saab õigusliku aluse ettekirjutuse tegemiseks ja rikkumisele reageeri miseks, mis kehtiva õiguse alusel puudub. 2.3. M eediateenuste seaduses vajab ajakohastamist raadio lubade andmise regulatsioon. Praegune ajutiste raadiolubade regulatsioon ei võta arvesse turu vajadusi. K ehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik anda ajutist raadioluba MeeTS - i § 37 kohaselt kuni kolmeks kuuks, kui programm on ajutise iseloomuga ja selle edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Ajutisi lube ei kasutata enamasti sündmuste kajastamiseks (n - ö MM-i või MK - etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda. Kehtiv seadus ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks raadiolubadeks taotlusi esitada. Muudatuse eesmärk on muuta ajutiste raadiolubade regulatsiooni selgemaks ja läbipaistvamaks. Eesmärk on MeeTS-is ette näha eraldi testimise regulatsioon juhtudeks, kui soovitakse meediateenuste edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või testida programmi sobivust konkreetsele levipiirkonnale, n äiteks enne raadiolubade avalikku konkurssi. Samuti on vajalik seaduse tasandil täpsustada ajutiste meedialubade taotlemise kord a selliselt, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra . Mõistlik on anda meediaregulaatorile õigus kehtestada ka ajutistele raadiolubadele spetsiaalseid kõrvaltingimusi , mh levipiirkonna ja programmi mahu kohta. Muudatuse eesmärk oleks põhjendatud juhtudel näha TTJA- le ette kõrvaltingimuste seadmise kohustus, näiteks juhtudel, kus soovitakse testida programmi sobivust kuulajaskonnale enne alalise loa taotlemist , on mõistlik juba ajutisele loale näha ette kõrvaltingimused , mida tulevikus tõenäoliselt kehtestataks ka alalisele meedialoale. 2.4. MeeTS - i § 40 lg 3 ei võimalda praegu seada kõrvaltingimusi rahvusvahelistele televisioonilubadele. M eedia turul võib tähelda da praktika t , et Eesti turul levi tatavate telekanalite loale seatud kõrvaltingimuste täitmise kohustuse vältimiseks minnakse üle rahvusvahelisele televisiooniloale . Sellisel viisil on võimalik ka Eestis levida ilma üleriigilise televisiooniloa tingimustele vastamata, juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa üheks sihtriigiks on valitud Eesti. Seetõttu oleks Eesti autorite teoste leviku tagamiseks mõistlik seada mõn ed kõrvaltingimused (nt miinimumnõuded Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud teoste edastamisele) ka rahvusvahelistele televisioonilubadele, juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa sihtrii k on ka Eesti. Ku ltuuriministeerium ja TTJA on pikka aega kasutanud meedialoa kõrvaltingimuseks viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste mahtu programmis ( MeeTS - i § 8 lg 4 teine lause). Samas ei anna MeeTS - i 40 lg 3 sellise kõrvaltingimuse seadmiseks selget alust . TTJA lõpetas sell e praktika kasutamise 2022. a asta kevadel, kuigi kultuuripoliitiliselt on sellise kõrvaltingimuse seadmine mõistlik, et taga da uuematele teostele rohkem teleaega. Muudatuse eesmärk on võimaldada seada viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste mah t kõrvaltingimuseks . Lisaks soovitakse eelnõuga lihtsustada ja ajakohastada raadiolubade liike. Neid muudetakse selliselt, et raadiolubade liigid on edaspidi üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka televisiooni lubade regulatsiooni ( sarnaselt raadiolubade ga kaob regionaalne televisiooniluba, jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline televisiooniluba). Samuti on raadiolubadega mõistlik järgida osaliselt sama loogikat, mis võeti viimase, 09.03.2022 jõustunud MeeTS-i muudatuse alusel kasutusele televisioonilubadega, kui kõrvaltingimuste seadmine anti meediaregulaatori pädevusse. Televisioonilubade muudatusel lähtuti vajadusest suurendada meediaregulaatori sõltumatust, mille tagamise kohustus tuleneb AVMSD artiklist 30. Artikli kohaselt ei küsi riiklikud järelevalveasutused või -organid seoses neile liidu õigust rakendavate riigisisese õigusega määratud ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega allu teise asutuse juhistele. Kuigi AVMSD ei reguleeri raadioteenuseid, l oob Euroopa meediavabadus e määrus regulatiivse raamistiku kogu meediale . Seetõttu on mõistlik ka Eesti meediateenuste regulatsiooni s minna üle ühtsele lähenemisele. Muutes TTJA ka raadiolubade kõrvaltingimuste määrajaks , l aiendatakse tema kui sõltumatu meediaregulaatori volitusi tervel e ringhäälinguturule. Seni killustunud ja eri regulatsioonide alla kuuluvad meediasektorid saavad ühetaolise regulatsiooni ning selle regulatsiooni üle teostab järelevalvet üks institutsioon. Märgime siinjuures, et seaduse tasandil sätestatakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaal, mis jäi varem kultuuriministri määra t a. Seega on kultuuripoliitilised suunad ja miinimumnõuded seaduses kirjas. TTJA senine praktika raadiolubade konkursi korraldamisel näitab, et raadioload on võimalik väljastada ka kahe kuu jooksul arvates tegevusloa taotluste esitamise tähtpäevast, mis tõttu tuleks MeeTS -i § 40 lg-s 5 sätestatud tähtaega lühendada seniselt kolmelt kuult kahele kuule. 2.5. Eelnõuga sätestatakse meediateenuste seaduses ja menetlusseadustikes vajalikud m uudatused seoses Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega . Määrus on küll otsekohalduv, aga eeldab siiski täpsustamist, kuidas rakendatakse artikleid 6, 22, 25 . Lisaks on artikli 4 punkti 3 ja selle sätte põhjenduspunktide kohaselt vaja muuta ka allikakaitsega seotud norme nii meediateenuste seaduses kui ka menetlusseadustikes. Lisaks eeltoodule on e elnõusse lisatud üksikuid tehnilisi täpsustusi, mis aitavad tagada MeeTS i ajakohasuse. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist . Paragrahv 1 sätestab MeeTS-i muudatused. Antud paragrahv koosneb 33 punktist. Eelnõu § 1 punkt id 1 – 2 – Muudetakse MeeTS-i reguleerimisala sätteid . Kehtiva seaduse kohaselt sätestab meediateenuste seadus audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse (edaspidi koos meediateenus ) osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded meediateenuse osutajatele . Muudatuse kohaselt sätestab meediateenuste seadus: - audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutajatele (§ 1 p 1) ; - nõuded muudele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 2024/1083, 11. aprill 2024, millega luuakse siseturul meediaturul ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 17.04.2024, lk 1–37) nimetatud meediateenuste osutajatele, kui need on käesolevas seaduses otseselt sätestatud (§ 1 uus punkt 1 1 ) . Senine § 1 punkt 1 1 l o etakse punktiks 1 2 , et oleks tagatud sätete loogiline järjekord. Euroopa meediavabaduse määrus defineerib meediateenus mõiste laiemalt kui AVMSD-st lähtuva meediateenuste seaduse regulatsiooni alla kuuluv ad audiovisuaalmeedia teenus ed ja raadioteenus. Viidatud määruse artikli 2 kohaselt on meediateenus teenus ELi toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke , meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid. Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunkti 9 kohaselt peaks määruse kohaldamisel meediateenuse määratlus piirduma ELi toimimise lepingus määratletud teenustega ja peaks seetõttu hõlmama kõiki majandustegevuse vorme. Meediateenuse määratlus peaks hõlmama eelkõige tele- ja raadiosaateid, tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, taskuhäälingut ning ajakirjandusväljaandeid. Sellest peaks välja jääma kasutajate loodud sisu, mis on üles laaditud digiplatvormile, välja arvatud juhul, kui see kujutab endast tavaliselt kas rahalise või muud laadi tasu eest pakutavat kutsealast tegevust. Samuti peaks välja jääma puhtalt erakirjavahetus, näiteks e-kirjad ja kõik teenused, mille põhieesmärk ei ole saadete või ajakirjandusväljaannete pakkumine, mis tähendab, et see sisu on üksnes teenusega seotud kõrvaline, mitte selle peamine eesmärk – näiteks reklaam või teave toote või teenuse kohta, mida pakuvad veebisaidid, kus meediateenuseid ei pakuta. Määratluse kohaldamisalast tuleks välja jätta organisatsioonide teabevahetus ning avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele suunatud teabe- või reklaammaterjalide edastamine ja levitamine. Kuna meediateenuse osutajate tegevus siseturul võib toimuda eri vormides, peaks meediateenuse osutaja määratlus hõlmama paljusid meediateenuse määratluse kohaldamisalasse kuuluvaid professionaalseid meediaettevõtjaid, sealhulgas vabakutselisi. MeeTS - i r eguleerimisala sättest jäetakse välja lauseosa “ edaspidi koos meediateenus” ning lisatakse seaduse reguleerimisalasse nõuded ka muud ele Euroopa meediavabaduse määruses nimetatud meediateenus te osutajatele. Läbivalt m õiste “meediateenus” kasutami se jätkamine eksitaks seaduse rakendajaid – seda eelkõige normide puhul , mis pea vad kohalduma üksnes audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele . Seega, õ igusselguse huvides täpsustatakse reguleerimisala , aga ka suures osas kogu seadust , et oleks arusaadav, millised normid kehtivad AVMSD -st tulenevalt audiovisuaalmeedia teenustele ning nende osutajatele, millised normid raadioteenus t ele ning millised normid teistele Euroopa meediavabaduse määruses toodud meediateenustele ja nende osutajatele. Uute meediateenuste (eelkõige ajakirjandusväljaanded, rahalise või muud laadi tasu eest sisu üleslaadimine digiplatvormile jne) ja nende osutajate osas on täpsustatud, et seadus kohaldub neile üksnes siis, kui see on konkreetsete sätete juures välja toodud . Eelnõu § 1 punkt 3 – MeeTS-i reguleerimisala täiendatakse . Muudatuse kohaselt sätestab MeeTS ka meediaturu kontsentratsiooni hindamise korra (§ 1 uus punkt 1 3 ). Euroopa m eediavabaduse määruse a rtikkel 22 kohustab liikmesriike sätestama oma riigisiseses õiguses materiaalõiguse ja menetlusnormid, mis võimaldavad meediaturu sellist kontsentratsiooni hindamist, millel võib olla oluline mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Eelnõu § 1 punkt 4 – MeeTS-i § 2 lõigetes 1–3 ja 4, § 6 lõigetes 1 ja 2, 2. peatüki pealkirjas, § 13 lõikes 1, § 17 lõigetes 1 ja 3, § 19 pealkirjas ja lõigetes 1, 2 ja 6, §-s 19 2 , § 25 lõikes 2, § 26 lõikes 1, § 29 lõike 3 punktis 1, § 30 lõigetes 1–4, 7 ja 8 1 , § 31 lõikes 4, 6. peatüki pealkirjas, § 51 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „meediateenus“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenus ja raadioteenus“ vastavas käändes . Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1 – 2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 5 – MeeTSi §-i 2 täiendatakse lõikega 1 1 . Antud sätte kohaselt kohaldatakse te istele Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 nimetatud meediateenust osutavale juriidilisele isikule meediateenuste seadust, kui juriidiline isik on asutatud Eestis. Eelnõu § 1 punkt 6 – MeeTSi § 2 lõikes 3 1 asendatakse sõna „meediateenuse“ sõnaga „ audiovisuaalmeedia teenuse“ . Kuivõrd kogu seaduse ulatuses on mõistekasutust täpsustatud, siis tuleb seda teha ka antud sättes. Eelnõu § 1 punkt 7 – MeeTSi § 4 täiendatakse lõike ga 3 ja lisatakse mõistete loetellu ka muudele Euroopa meediavabaduse määruses sätestatud meediateenustele viitav säte . Meediateenus on lisaks audiovisuaalmeedia teenusele ja raadioteenusele ka muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus. MeeTS-i rakendatakse sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt sätestatud . Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1-2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 8 – Täpsustatakse MeeTS-i § 5 tekst i. Kuivõrd kehtiv a seaduse lõige 1 keskendub nö klassikalistele meediateenustele ehk audi o visuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele, tehakse selles sättes vastavad parandused. Muudatuse kohaselt on a udiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse osutaja juriidiline või füüsiline isik, kes osutab televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia või raadioteenust, kellel on toimetusvastutus meedia teenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise järjestuse ning edastamise viisi. § -i 5 täiendatakse teise lõikega, mille kohaselt m eediateenuse osutaja on ka lõikes 1 nimetamata muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenust osutav juriidiline või füüsiline isik , kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi . M eeTS-i rakendatakse sellisele meediateenuse osutajale juhul, kui see on seaduses otseselt sätestatud. Sellisele muule meediateenuse osutajale rakendatakse § 16 lõiget 1, § 16 1 ja § -des 48 1 ja 48 2 sätestatud meediaturu kontsentratsiooni hindamise norme . Eelnõu § 1 punkt 9 – Tunnistatakse kehtetuks MeeTS -i § 8 l g 7, mis sätestab regionaalse televisiooniloaga seonduva. Kuivõrd muudatuse kohaselt kaotatakse regionaalne televisiooniluba kui loa liik, on ka viidatud säte vaja kehtetuks tunnistada (vt ka eelnõu p 16 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 10 – Kuivõrd uue regulatsiooni kohaselt ei kehtesta enam kultuuriminister raadiolubade kõrvaltingimusi , tuuakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaalu miinimum nõue seaduse tasandile. Muudatuse kohaselt varub r aadioteenuse osutaja eestikeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30 protsenti Eesti autorite loodud muusikateoste edastamiseks. Raadio teenuse osutaja edastab Eesti autorite loodud muusikateoste miinimummahust vähemalt 50 protsenti ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni. Raadioteenuse osutaja varub muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti autorite loodud muusikateoste edastamiseks (uus § 9 lg 2). Mõiste „Eesti autor“ hõlmab muusikateose autoreid ( helilooja, sõnade autor, tõlkija , arranžeerija ) , kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori teoseks loetakse muusikateos , kus on vähemalt üks autoritest Eestist, olenemata autorite koguarvust. Eelnõu § 1 punkt 1 1 – MeeTS-i § 15 lõikeid 4 – 6 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või regulaarse eraelulise suhte tõttu“ . Antud muudatus on seotud Euroopa meediavabaduse määruse artikli 4 lõike 3 rakendamisega. Artikli 4 lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et ajakirjandusallikad ja konfidentsiaalsed teated on tulemuslikult kaitstud. Liikmesriigid ei võta meetmeid, millega: a) kohustatakse meediateenuse osutajaid või nende toimetuse töötajaid avalikustama ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega seotud või nende tuvastamist võimaldatavat teavet, või kohustatakse isikuid, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või toimetuse töötajatega omada sellist teavet, sellist teavet avalikustama; b) peetakse kinni, karistatakse, kuulatakse pealt ja kontrollitakse meediateenuse osutajaid või nende toimetuse töötajaid, või jälgitakse, otsitakse läbi või arestitakse nende äri- või eraruume sellise teabe saamise eesmärgil, mis on seotud ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega või mis võimaldab nende tuvastamist, või peetakse kinni, karistatakse, kuulatakse pealt ja kontrollitakse isikuid, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või selle toimetuse töötajatega omada sellist teavet, või jälgitakse, otsitakse läbi või arestitakse nende äri- või eraruume sellise teabe saamise eesmärgil; c) kasutatakse sekkuvat jälgimistarkvara materjali, digiseadme, -masina või -vahendi puhul, mida kasutavad meediateenuse osutajad, nende toimetuse töötajad või isikud, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või tema toimetuse töötajatega omada teavet, mis on seotud ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega või mis võimaldab neid tuvastada. Põhjenduspunkti nr 19 kohaselt on a jakirjanikel ja toimetajatel usaldusväärse meediasisu tootmisel ja pakkumisel keskne roll, seda eelkõige uudiste või päevakajaliste sündmuste kajastamisel. Allikad on ajakirjanike „toormaterjal“: need on meediasisu, eelkõige uudiste ja päevakajalise sisu tootmise aluseks. Seetõttu on ülioluline kaitsta ajakirjanike võimet koguda, kontrollida ja analüüsida teavet, eelkõige sellist konfidentsiaalselt saadud või edastatud teavet nii internetis kui ka väljaspool seda, mis on seotud ajakirjandusallikatega või võimaldab neid tuvastada. Meediateenuse osutajad ja nende toimetuste töötajad, eelkõige ajakirjanikud, sealhulgas ebatüüpilises töösuhtes, näiteks vabakutselised ajakirjanikud, peaksid saama tugineda ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse tugevale kaitsele . Põhjenduspunkti nr 20 kohaselt s elleks , et vältida ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse kaitsest kõrvalehoidmist ning tagada era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine kooskõlas põhiõiguste hartaga, tuleks kaitsemeetmeid kohaldada ka isikute suhtes, kellel on meediateenuse osutajate või toimetajatega regulaarsete era- või ametialaste suhete tõttu tõenäoliselt teavet, mille abil võib tuvastada ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust. See peaks hõlmama isikuid, kes elavad lähedases suhtes ühises leibkonnas ning seda stabiilselt ja pidevalt , ning isikuid, kes on või on olnud ametialaselt seotud saadete või ajakirjandusväljaannete ettevalmistamise, koostamise või levitamisega ning keda võetakse sihikule üksnes seetõttu, et neil on tihedad sidemed meediateenuse osutajate, ajakirjanike või muude toimetuse liikmetega. Ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse kaitse peaks tooma kasu ka meediateenuse osutajate töötajatele, näiteks tehnilistele töötajatele, sealhulgas küberturvalisuse ekspertidele, keda võidakse sihikule võtta, arvestades nende olulist rolli ajakirjanike igapäevatöös, mis nõuab lahendusi, et tagada ajakirjanike töö konfidentsiaalsus ja sellest tulenevat tõenäosust, et neil on juurdepääs ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust käsitlevale teabele. Allikakaitse õiguslikud alused sätestati meie seadusandluses 25.11.2010 vastu võetud ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seadusega. Antud seaduse seletuskirjas on põhjalikult selgitatud, millistel kaalutlustel ringhäälinguseaduses ja menetlusseadustikes vastav regulatsioon sätestati . Tol hetkel tugineti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklile 10, Euroopa Nõukogu soovitusele nr 7 (2000) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale. Vastavad muudatused tehti ka menetlusseadustikes. Seletuskirja kohaselt: /.../ Nagu üldises osas eelnevalt märgitud, peab allikakaitse laienema ka ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötleva isikuga ametialaselt kokku puutuvale isikutele, et tagada allikakaitse põhimõtte rakendamine võimalikult laias, ent samas põhjendatud ulatuses. Seetõttu nähakse ette ka KrMS § 72 muudatus, mille kohaselt laieneb allikakaitsele tuginemise õigus sarnaselt RingHS-is kavandatuga ka ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötleva isikuga ametialaselt kokku puutuvatele isikutele.” Sama normiloogika alusel tehti muudatus ka tsiviilkohtu m enetluse seadustikku. Ringhäälinguseaduse kehtetuks tunnistamisel viidi vastav regulatsioon meediateenuste seadusesse. Meediateenuste seaduses on allikakaitse reguleeritud §-s 15. MeeTS-i § 15 lõike 3 kohaselt laieneb informatsiooniallika kaitse ka isikule, kes ametialaselt puutub kokku andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku informatsiooniallika. Euroopa meediavabaduse määrus aga laiendab isikute ringi. Lisaks ametialasele kokkupuutele laieneb kaitse ka “tavapärasele suhtele” (vt art 4 lõige 3), kuid eelnõu väljatöötaja hinnangul annab selgema arusaama antud mõistekasutuse st põhjenduspunktides toodu t avav mõiste “regulaarne eraeluline suhe”. Seda mõistet kasutatakse ka eelnõus ja see hõlmab isikuid, kes elavad lähedases suhtes ühises leibkonnas ning seda stabiilselt ja pidevalt. Eeltoodust tulenevalt muudetakse nii MeeTS-i § 15 kui ka menetlusseadustikke (eelnõu §-d 2 ja 3). Eelnõu § 1 punkt 1 2 – MeeTS-i § 16 ehk avaliku teabe nõuded meediateenuste osutajatele sõnastatakse ümber ja seda nii, et säte oleks kooskõlas Euroopa meediavabaduse määruse artikliga 6, aga jätkuvalt ka AVMSD artikliga 5, mis sätestab nõuded konkreetselt audiovisuaalmeedia teenuse osutajale. Uue § 16 lõike 1 kohaselt teevad a udiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja enda kohta hõlpsasti ja vahetult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 6 lõikes 1 nimetatud teabe. Artikli 6 lõikes 1 esitatud teave on järgmine: a) nende juriidiline nimi või juriidilised nimed ja kontaktandmed; b) sellise otsese või kaudse omaniku nimi või selliste otseste või kaudsete omanike nimed, kellel on osalus, mis võimaldab neil mõjutada teenuseosutaja tegevust ja strateegiliste otsuste tegemist, sealhulgas see, kas nad on otseselt või kaudselt riigi või avaliku sektori asutuse või üksuse omanduses; c) selle tegelikult kasu saava omaniku nimi või nende tegelikult kasu saavate omanike nimed, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6; d) neile riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastane kogusumma. Seni kohaldusid punktides a-c toodud nõuded sisuliselt üksnes audiovisuaal meedia teenuse osutajale (tulenesid AVMSD-st). Euroopa meediavabaduse määruse rakendumisel kohalduvad need aga ka raadioteenuse osutajale ja muudele meediateenuse osutajatele. Ülejäänud nõuded , mis tulenevad AVMSD artiklist 5, jäävad kehti ma audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, ja need kajastuvad § 16 uues lõikes 2 . Antud sätte kohaselt a udiovisuaalmeedia teenuse osutaja teeb veebilehel enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks lisaks lõikes 1 sätestatule: 1) vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed; 2) viite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandmetele; 3) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla. Euroopa meediavabaduse määruse p õhjenduspunkti 32 kohaselt on v äga tähtis, et meediateenuste saajad teaksid kindlalt, kes on meediateenuste omanik ja taustajõud, et nad saaksid tuvastada ja mõista võimalikke huvide konflikte. See on hästi informeeritud arvamuse kujundamise eeltingimus ning sellest tulenevalt demokraatias aktiivselt osalemise eeltingimus. Selline läbipaistvus on ühtlasi tõhus vahend toimetuse tegevusse sekkumise ohu heidutamiseks ja seega selle vähendamiseks. Lisaks aitab see kaasa avatud ja õiglase turukeskkonna loomisele ning suurendab meedia vastutust meediateenuste saajate ees, aidates lõppkokkuvõttes kaasa meediateenuste kvaliteedi parandamisele siseturul. Seega on vaja kehtestada kõigile meediateenuse osutajatele kogu liidus ühised teabele esitatavad nõuded. Kõnealused nõuded peaksid sisaldama proportsionaalseid ja sihipäraseid nõudeid, et avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad avalikustaksid nende omandisuhetega seotud asjakohase teabe ning avaliku sektori asutustelt ja üksustelt saadud reklaamitulud. Selline teave on vajalik selleks, et meediateenuste saajad mõistaksid võimalikke huvide konflikte ja saaksid nende kohta järelepärimisi teha, sealhulgas juhul, kui meediaomanikud on riikliku taustaga, eeltingimusena selleks, et nad saaksid hinnata saadud teabe usaldusväärsust. Seda on võimalik saavutada ainult siis, kui meediateenuste saajate käsutuses on hästitoimival viisil ajakohane teave meediaomandi kohta, eelkõige meediasisu vaatamise, kuulamise või lugemise ajal, nii et nad saavad sisu õigesse konteksti asetada ja sellest õige mulje kujundada. Seega oleks sihipärase meediaomandit käsitleva teabe avalikustamine selgelt suurema kasuteguriga kui avalikustamiskohustuse mis tahes võimalik mõju põhiõigustele, sealhulgas õigusele era- ja perekonnaelule ning isikuandmete kaitsele. See ei tohiks mõjutada liikmesriikide poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (11) artikli 30 lõike 9 alusel võetud meetmeid. Asjaomased meediateenuse osutajad peaksid nõutava teabe avalikustama elektroonilises vormingus näiteks oma veebisaidil või muus kergesti ja vahetult juurdepääsetavas kohas. Eelnõu § 1 punkt 1 3 – MeeTS-i täiendatakse §-dega 16 1 ja 16 2 . Uus § 16 1 reguleerib m eediateenuse osutaja märkimi st äriregistris . Antud säte on seotud E uroopa meediavabaduse määruse artik li 6 lõikega 2, mille kohaselt teevad l iikmesriigid oma reguleerivatele asutustele või organitele või muudele pädevatele asutustele või organitele ülesandeks töötada välja riiklikud meediaomandi andmebaasid, mis sisaldavad määruse lõikes 1 sätestatud teavet. Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunkti nr 33 kohaselt peaksid meediaomandi läbipaistvuse suurendamiseks liikmesriigid tegema meediaomandi andmebaaside väljatöötamise ülesandeks ka riiklikele reguleerivatele asutustele või organitele või muudele pädevatele asutustele ja organitele. Sellised andmebaasid peaksid toimima ühtse kontaktpunktina, mis võimaldab meediateenuste saajatel hõlpsasti kontrollida asjaomase meediateenuse osutajaga seotud asjakohast teavet. Võttes arvesse riikide haldusspetsiifikat ja selleks, et vähendada halduskoormust, peaks liikmesriikidel olema paindlikkus otsustada, milline asutus või organ vastutab selliste meediaomandi andmebaaside väljatöötamise eest. See võib olla näiteks riiklik reguleeriv asutus või organ või muu haldusorgan, kes omakorda võib selle ülesande täitmisel toetuda teise asjakohase oskusteabega organi abile. Eelnõu § 16 1 l õike 1 kohaselt märgitakse audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja äriregistri avalikus toimikus meediateenuse osutajana. Lõike 2 kohaselt esitab audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja äriregistrile koos majandusaasta aruandega info riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma kohta. Nimetatud summa kantakse äriregistri avalikku toimikusse. Lõike 3 kohaselt kehtestab täpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tegevusaladest, mille puhul kohalduvad lõiked 1 ja 2, kultuuriminister määrusega. Eelnõu väljatöötajad loevad hetkel tegevusaladeks järgmiste EMTAK (2025) koodide all olevaid tegevusi : 58121 (Ajalehtede kirjastamine), 58131 (Ajakirjade jm perioodika kirjastamine), 60101 (Raadioringhääling ja audiosisu levitamine), 60201 (Televisiooniteenused ja videote levitamine), 60391 (Muu sisu levitamine). Eeltoodud regulatsioon on välja töötatud koostöös Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusega. Eesmärk oli leida lahendus , mis võimalikult vähe koormab ettevõtjaid ja kasutab maksimaalselt ära olemasolevaid infotehnoloogilisi lahendusi ja olemasolevaid andmeid . Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 6 lõikes 1 toodud andmed on suures osas äriregistri andmed (juriidiline nimi või juriidilised nimed ja kontaktandmed; otsese või kaudse omaniku andmed ning tegeliku kasusaaja andmed ). Uue kohustusena lisandub info riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma kohta. Regulatsiooni väljatöötamisel jäi k aalule lahendus, mille kohaselt Euroopa meediavabaduse määruses loetletud info avalikustamiseks kohustatud ettevõtjaid eristatakse EMTAK koodi järgi, mis uueneks majandusaasta aruand e esitamisel kord aastas, ning summad, mis saadakse riiklikuks reklaamiks, tuleb deklareerida majandusaasta aruande esitamisega samas sammus, kui süsteem tuvastab, et ettevõtja kuulub EMTAKi koodi põhjal vastavasse kategooriasse. Protsess i kirjeldus on järgmine : 1) Ettevõtja märgib asutamisel või majandusaasta aruande esitamisel oma tegevusala (ÄS § 4 lg 5). Seda tehakse üks kord aastas, poole aasta pealt tegevusala muuta ei saa. 2) Kultuuriminister on kehtestanud määrusega loetelu tegevusaladest (EMTAK koodid) , mi da loetakse meediateenuse osutamiseks. 3) Automaatika seob ära esitatud tegevusala ja kultuuriministri esitatud EMTAK koodid , tuvastab, et tegevusala läheb meediateenuse osutamise alla. 4) E-äriregistris ettevõtja vaatel kuvatakse automaatselt tegevusalade väljal teave, et j uriidiline isik on meediateenuse osutaja m eediateenuste seaduse tähenduses. 5) Meediateenuse osutajal on kohustus majandusaasta aruande lisana tuua eraldi välja riikliku reklaami summa. 6) Automaatika võtab esitatud summa ja kuvab eraldi reana majandusaasta aruannete kastis vastava aasta aruande all nt „Perioodil 01.01.202 5 - 31.12.202 5 eraldati juriidilisele isikule riiklikuks reklaamiks x eurot.“ Eelnõu § 16 2 on seotud Euroopa meediavabaduse määruse artik li 25 rakendamisega . Artik li 25 lõike 2 kohaselt teevad a valiku sektori asutused või üksused igal aastal elektroonilisel ja kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks teabe riikliku reklaami avaliku sektori kulude kohta. Kõnealune teave sisaldab vähemalt järgmist: a) nende meediateenuse osutajate või digiplatvormide pakkujate ametlikud nimed, kellelt teenuseid osteti; b) kui see on kohaldatav, nende kontsernide ametlikud nimed, kuhu sellised punktis a osutatud meediateenuse osutajad või digiplatvormide pakkujad kuuluvad, ning c) aastas kokku kulutatud summa ning meediateenuse osutaja või digiplatvormi pakkuja kohta kulutatud iga-aastane summa. Liikmesriigid võivad esimese lõigu punktis b sätestatud kohustustest vabastada alla 100 000 elanikuga territoriaalüksuste piirkondlikud omavalitsused ning selliste piirkondlike omavalitsuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused. Artikli 22 lõike 3 kohaselt seiravad li ikmesriikide reguleerivad asutused või organid või muud liikmesriikide pädevad sõltumatud asutused või organid lõikes 2 loetletud teabele tuginedes riikliku reklaami jaotamist meediateenuse osutajatele ja digiplatvormide pakkujatele ning annavad selle kohta igal aastal aru. Kõnealused aastaaruanded tehakse üldsusele kergesti juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks. Riiklik reklaam on määruse kohaselt edendamise või eneseedendamise sõnumi või avaliku teate või teabekampaania paigutamine, reklaam, avaldamine või levitamine meediateenuses või digiplatvormil, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teeb avaliku sektori asutus või üksus või seda tehakse sellise asutuse või üksuse heaks või selle nimel. Põhjenduspunkti nr 73 kohaselt peaksid liikmesriigid tegema riikliku reklaamiga seotud vajaliku teabe avalikult kättesaadavaks elektroonilises vormingus, mis on kergesti loetav, kättesaadav ja allalaaditav , kooskõlas ärisaladusi käsitlevate liidu ja riigisiseste normidega. Samuti on vaja, et riiklikud reguleerivad asutused või organid või muud pädevad sõltumatud asutused või organid seiraksid avaliku sektori vahendite eraldamist meediateenuse osutajatele ja digiplatvormide pakkujatele riikliku reklaami eesmärgil ning annaksid selle kohta aru. Kui riiklikud reguleerivad asutused või organid või muud pädevad sõltumatud asutused või organid seda taotlevad, peaksid riigiasutused ja riigiga seotud üksused andma neile täiendavat teavet, mis on vajalik, et hinnata avaldatud teabe terviklikkust ning selliste vahendite eraldamise puhul kasutatavate kriteeriumide ja menetluste kohaldamist. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liidu riigihanke ja riigiabi normide kohaldamist. Vaatamata sellele, et Euroopa meediavabaduse määrus on otsekohalduv , on artikli 25 lõikes 2 toodu selguse mõttes ka MeeTS - is sätestatud, sest Eesti soovib kasutada ka määruses lubatud erandit. Eelnõu § 16 2 lõike 1 kohaselt teevad a valiku sektori asutused igal aastal elektrooniliselt ja kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artik li 25 lõikes 2 nimetatud teabe. Lõike 2 kohaselt vabastatakse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõike 2 punktis b sätestatud kohustustest alla 100 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused ning selliste kohaliku omavalitsuse üksuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused. Erand kohaldub küll piiratud info kohta ( kontsernide ametlikud nimed), aga töökoormuse kokkuhoidmiseks on mõistlik seda rakendada. Lõike 3 kohaselt koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lõikes 1 toodud info kohta aruande, mis avalikustatakse tema veebilehel. Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamiseks on kavas täiendada makseandmikke, mida esitavad kõik valitsussektorisse kuuluvad üksused rahandusministri määruse “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” alusel. Makseandmikes ei ole hetkel nii detailseid kontosid, et saaks eraldi välja võtta maksed ostetud reklaami eest. Ettepanek on luua makseandmikesse uus kuuekohaline konto, mille alusel on võimalik saldoandmike infosüsteemist ( https://saldo.rtk.ee/saldo-app/ ) kasutajasõbralikul viisil vastavat infot kätte saada. Saldoandmike infosüsteemi andmefaili alusel teeb TTJA kord aastas analüüsi ning avalikustab selle tulemuse oma kodulehel. Analüüsis tuuakse eraldi välja ka andmed kontsernidesse kuuluvate teenuse tarnijate kohta. Detailsed lahendused töötatakse välja koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ga. Eelnõu § 1 punkt 1 4 – MeeTS-i § 21 lõike 2 m uudatus on seotud regionaalse raadio- või televisiooniloa liigi kaotamisega ( vt ka eelnõu p - de 16 ja 17 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 1 5 – § 22 lõikes 1 ja § 27 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „meediateenuste ja“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse ning“ . Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1-2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 1 6 – Muudetakse MeeTS-i §-s 33 toodud televisioonilubade liike ja sätestatakse võimalus anda ka rahvusvahelisele televisiooniloale MeeTS-i § 40 lõike 6 alusel kõrvaltingimusi . Kuivõrd muudatusi on kõikides § 33 lõigetes, esitatakse muudatus terve paragrahvi taasesitamisega. Lõike 1 kohaselt antakse t elevisiooniteenuse osutamiseks välja järgmisi tegevuslubasid: 1) üleriigiline televisiooniluba; 2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks . Televisioonilubade süsteem kohandatakse vastavaks audiovisuaalmeedia teenuste turul toimunud muutustele. Kaotatakse regionaalse televisiooniloa loaliik, sest regionaalsust sellisel kujul nagu var em digi-TV platvormil enam ei eksisteeri. Lõike 2 kohaselt antakse ü leriigiline televisiooniluba kuni kümneks aastaks, kui on täidetud MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused . M uudatuse ga jäetakse välja viide regionaalsele televisiooniloale. Lõike 3 kohaselt antakse r ahvusvaheline televisiooniluba kuni viieks aastaks, kui on täidetud MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning T TJA on vajadusel enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast. Eelnõu § 1 punkt 1 7 – Muudetakse MeeTS - i § 35 lõiget 1, milles on sätestatud raadioloa liigid . Kaotatakse regionaal s e raadiol oa loaliik . Edaspidi jäävad alles üleriigiline raadioluba ja rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks . Varasem praktika üleriigilise raadioloa puhul on tähendanud, et üleriigilise raadioloa väljastamisega ei kaasne automaatselt levimist üle Eesti kõigis maakondades, vaid märgitakse ära konkreetsed maakonnad, kus üleriigilise raadioloaga raadioprogramm levida võib (nt Power Hit Radio levib üleriigilise loaga järgmistes levipiirkondades: Harju maa , Tartu maa , Pärnu maa , Lääne-Viru maa , Viljandimaa ja Valgamaa ). Selleks, et üleriigilise loaga saaks levida ka mõnes teises maakonnas, peab meediateenuse osutaja ootama siiski uut raadiolubade konkurssi. Vaatamata eeltoodud sisulistele selgitusele leviala ulatuse s jäädakse seaduses siiski mõiste „üleriigiline raadioluba“ kasutamise juurde, sest teatud juhtudel on vaja eristada seda loaliiki rahvusvahelisest loast. Kui seaduses mõeldakse mõlemat loaliiki, on kasutatud üksnes üldmõistet „raadioluba“. Muudatus lihtsustaks raadiolubade regulatsiooni ning lisaks on tegu mõistliku muudatusega digiraadio (DAB) tehnoloogia valguses, sest sellega suureneb sagedusressurss ja uutes levipiirkondades levimist saab alustada kiiremini, kui senise praktika järgi (s.o iga paari aasta tagant raadiolubade konkursi tulemusena). Eelnõu § 1 punkt 1 8 – Muudetakse MeeTS-i § 37 ja täpsustatakse ajutise televisiooni- või raadioloa andmise tingimusi. Kehtiva seaduse kohaselt antakse a jutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Sellest põhimõttest on praktikas kauge netud ning enamasti ei kasutata a jutisi lube sündmuste kajastamiseks (n - ö MM-i või MK - etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda. Viimastel aastatel on nõudlus ajutiste raadiolubade järele järsult kasvanud. Kui varasematel aastatel väljastati aastas u kümme ajutist raadioluba (nt 2020. a astal kaheksa ), siis 2021 . a astal väljastati 72 , 2 022. a astal 51 ja 2023. a asta novembri seisuga 17 ajutist raadioluba. 2024. aastal väljastati üheksa ajutist raadioluba. Ajutised load anti 2021. a astal seit smele erinevale teenuse osutajale , 2022. a astal vastavalt üheksale , 2023. a astal kaheksale . Neist ainult mõni üksik on välja antud reaalselt mõne sündmuse kajastamiseks . See tähendab, et tegelikult on ajutisi raadiolube kasutatud olemasolevate programmide leviala laiendamiseks . Erandite seadmine ajutistele raadioprogrammidele on igati mõistlik. Samas on oluline, et ajutiste raadiolubadega edastatavast programmist ei saaks sisuliselt alalist meediateenuse osutamist, mis võib kahjustada raadioturul konkurentsi. Olukord, kus enamik turuosalistest on omandanud tegevusloa läbipaistvalt avaliku konkursi korras, aga mõned kasutavad ära mõneti ebaselget regulatsiooni ja osutavad teistega samaväärset teenust ajutiste raadiolubade alusel, moonutab paratamatult raadioturul ausat konkurentsi. Praegune meediateenuste seaduse regulatsioon ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks raadiolubadeks taotlusi esitada. Arvestades lisanduvaid uusi tehnoloogiaid, n äiteks digiraadio tulek ut , peaks meediateenuste seadus looma piisavalt paindlikud võimalused ka selleks, et raadioteenust saaks uutel tehnoloogiatel testida (katsetada) . Praegu ei võimalda meediateenuste seadus väljastada meediateenuste testlube ehk digiraadio teenuse testija tel peavad olema kehtivale meediateenuste seadusele vastav a d raadiol oad . Üksnes testsignaali edastamine ei anna testimisel nii kvaliteetseid tulemusi kui raadioprogrammi edastamine. Samuti ei ole mõistlik piiratud ressurssi kasutada ainult testsignaali edastamiseks. Eelnõuga see puudujääk likvideeritakse. Muudatuse kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud MeeTSi §s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks sellise programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või programmi konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või televisiooni- või raadioteenuse edastamise uue tehnoloogilise lahenduse katsetamiseks . Muudatuse kohaselt saab a jutist televisiooni- või raadioluba pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra . Pärast ajutise tegevusloa pikendamise perioodi lõppu tuleb meediateenuse osutajal ajutise programmi edastamine lõpetada või taotleda alalist tegevusluba. Eelnõu § 1 punkt 1 9 – paragrahvi 39 lõike 6 1 muudatusega ei kohaldata MeeTSi § 39 lõike 6 punkte 1, 1 1 ja 3 ajutise televisiooni - või raadioloa taotlejale. Kehtiv säte välistab ajutise televisiooniloa taotleja MeeTS § 39 lg 6 p-s 1 1 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava esitamise kohustusest. Samas sätestab MeeTS § 39 lg 6 lisaks kõigile tegevusloa taotlejatele, sh ajutise tegevusloa taotlejatele, kohustuse esitada investeerimisprogramm ja äriplaan (p 1) ning taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui taotlejaks on isik, kellel puudub kohustus esitada majandusaasta aruanne äriregistrile (p 3). Ajutise tegevusloa taotlemisel ( tulenevalt planeeritava tegevuse ajutisusest ) ei ole mõistlik koormata ettevõtjat andmete esitamisega, mis tõendavad tema jätkusuutlikkust . Eelnõu § 1 punkt 20 – MeeTS-i § 39 täiendatakse lõikega 6 2 . P aragrahv loetleb andmed, mi s lisatakse tegevusloa taotlusele , ning dokumendid, mis tuleb taotlusele lisada . Täienduse kohaselt raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste edastamise kohustuse. Raadioluba esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea . K innitus annab võimaluse hinnata loa taotleja õiguskuulekus t ning seda on v õimalik kasutada uue loa väljastamisel taotluste hindamisel ühe kriteeri u mina (n äiteks saaks konkursil muudes kriteeriumi d es samaväärse te taotluste hindamise l eelise taotleja, kes on Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustus e täitnud ) . Juba täna esitavad raadioteenuste osutajad kollektiivse esindamise organisatsioonidele ( Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL)) (edaspidi ka KEO) aruandeid muusikateoste mängimise kohta nende jaamades, mille alusel KEO-d jaotavad autori-, esitaja ja fonogrammitootja tasusid. Samas ei ole raadioteenuse osutajate poolt esitatavad repertuaariaruanded veel täielikult kõigi teenuseosutajate vahel ühtlustatud ning kõik aruanded ei sisalda seaduse nõuete täitmiseks vajalikku infot, eelkõige muusikateoste mängimise kellaaega. Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (ISWC) ning salvestiste koodidele (ISRC) ka lugude mängimise kellaaega ja kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite teosed. EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed (kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ poolsest tagasisidestamisest. Eelnõu § 1 punkt 2 1 – MeeTS -i § 40, mis sätestab tegevusloa väljaandmise, esitatakse uuel kujul. Tähelepanek nimetatud sätte ja eelnõu kohta tervikuna – r aadioloa mõiste all mõeldakse nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist luba . K ui on soovitud rõhutada eraldi üleriigilist või rahvusvahelist raadioluba, on see täpsustus eraldi välja toodud. Sama kehtib televisiooniloa mõiste kohta . Paragrahvi 40 lõike 1 kohaselt kuulutab r aadioloa väljaandmiseks T TJA peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks vähemalt üks kuu enne taotluste esitamise tähtpäeva T TJA veebilehel. Raadiolubade puhul säilib konkursi korraldamise kohustus, sest selles valdkonnas on see piiratud sagedusressursi tõttu endiselt põhjendatud. Muudatuse kohaselt ei avaldata tegevuslubade väljaandmisega seonduvat enam Kultuuriministeeriumi kodulehel, samuti täpsustatakse, et info tehakse teatavaks TTJA kodulehel üks kuu enne taotluste esitamise tähtpäeva . Uue regulatsiooniga eraldatakse televisiooniloa ja raadioloa kõrvaltingimuste sätt ed. Samuti lisatakse mõlema sse lõike sse ajutised load. Paragrahvi 40 lõike 2 kohaselt võib t elevisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis ning selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste miinimummahu programmis , mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad . Uuendus on hiljutiste tööde ( nö re c ent works ’ i ) miinimummahu täpsust amise võimaldamine kõrvaltingimustes . MeeTS -i § 8 l g 4 kohaselt varub t elevisiooniteenuse osutaja teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 10% selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks, mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad. Nimetatud teoste hulgas peab olema teoseid, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat. Ku ltuuriministeeriumil ja TTJA-l oli pikka aega praktika seada meedialoa kõrvaltingimuseks viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste ( MeeTS -i § 8 lg 4 teine lause) maht programmis. Samas ei anna seadus otseselt võimalust hiljutiste tööde ( nö recent works ’ i ) mahtu kõrvaltingimustes määratleda. TTJA lõpetas selle praktika kasutamise 2022 . a asta kevadel. Samas mööname, et kultuuripoliitiliselt on sellise kõrvaltingimuse seadmine mõistlik. Ka Euroopa Komisjon soovib saada liikmesriikidelt teavet viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste mahu kohta teleprogrammides. Paragrahvi 40 lõike 3 kohaselt võib r aadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite muusikateoste mahu programmis, arvestades MeeTS § 9 l g-s 2 toodud miinimummahtu , muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, programmi peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. Võrreldes kehtiva seadusega on täpsustatud, et Eesti autorite teoste all on mõeldud muusikateoseid ja sättes on välja jäetud ka levipiirkonna nõue. MeeTS § 9 lisatud teine lõige ( vt eelnõu p 10 ) määrab küll seaduse tasandil kindlaks Eesti autorite muusikateoste miinimummahu raadioprogrammis, kuid TTJA võib raadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada MeeTS -i § 9 lõikes 2 sätestatud miinimummahust kõrgemad Eesti autorite muusikateoste miinimummahud konkreetse loa puhul . Paragrahvi 40 lõike 4 kohaselt otsustab r aadioloa kõrvaltingimuste kehtestamise vajalikkuse T TJA peadirektor . Kui need on vajalikud, kehtestab peadirektor tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks. Kehtiva seaduse kohaselt otsustab kõrvatingimuste vajalikkuse valdkonna eest vastutava ministrina kultuuriminister ja kehtestab need üks kuu enne tegevusloa konkursi väljakuulutamist. Paragrahvi 40 l õike 5 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse r aadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kahe kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kolme kuu jooksul. Paragrahvi 40 lõike 6 kohaselt annab TTJA peadirektor t elevisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. T TJA peadirektor võib määrata televisiooniloale kõrvaltingimusi . Nagu eeltoodud selgituses mainitud, mõeldakse televisiooniloa all nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist televisiooniluba. Paragrahvi 40 lõike 7 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse ü leriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Paragrahvi 40 lõike 8 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse r ahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kuue kuu jooksul. TTJA-l on õigus konsulteerida enne tegevusloa väljaandmist julgeolekuasutustega ning Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib olla Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, või selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele (uus § 40 l g 9). Rahapesu Andmebüroo saab anda tagasisidet rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 18 kontrollikohustuse piires. Tegemist on uue sättega, mis on vajalik ühiskonna turvalisuse kaitsmise huvides. Eelnõu § 1 punkt 2 2 – MeeTS -i § 43 l g-s 2 tehtav muudatus on seotud § 40 l g-s 4 toodud muudatusega, mille kohaselt ei kehtesta raadiolubade kõrvaltingimusi enam kultuuriminister, vaid TTJA peadirektor. Eelnõu § 1 punkt 2 3 – MeeTS -i § -s 44 toodud tegevusloa andmisest keeldumise erisusi täiendatakse . M uudatus on seotud eelnõu punktiga 2 1 . Kuivõrd uue § 40 l g 9 kohaselt on TTJA l õigus enne tegevusloa väljaandmist konsulteerida julgeolekuasutustega ning Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib olla Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, või selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele , antakse TTJA peadirektorile õigus ka loa andmisest viidatud probleemide esinemisel keelduda. Uue § 44 l g 3 kohaselt võib tegevusloa andmisest keelduda, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on toime pannud karistusseadustiku 8. või 15. peatükis sätestatud süüteo, on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele . Eelnõu § 1 punkt 2 4 – MeeTS -i täiendatakse uue peatükiga (peatükk 4 1 , §-d 48 1 ja 48 2 ), mis reguleerib meediaturu kontsentratsiooni hindamist. Eesmärk on võtta üle Euroopa meediavabaduse määruse normid ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades . Meediaturu kontsentratsioon on määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumine, mis puudutab vähemalt ühte meediateenuse osutajat või ühte meediasisule juurdepääsu võimaldavat digiplatvormi pakkujat. Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 22 lõike 1 kohaselt sätestavad liikmesriigid oma riigisiseses õiguses materiaalõiguse ja menetlusnormid, mis võimaldavad meediaturu sellist kontsentratsiooni hindamist, millel võib olla oluline mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Nimetatud normid peavad a) olema läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad; b) nõudma, et sellise meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised teataksid sellest kontsentratsioonist eelnevalt asjaomastele riigi ametiasutustele või organitele või annaksid sellistele ametiasutustele või organitele asjakohased volitused nõuda kõnealustelt osalistelt kontsentratsiooni hindamiseks vajalikku teavet; c) määrama hindamise eest vastutavaks riiklikud reguleerivad asutused või organid või tagama, et nad on hindamisse sisuliselt kaasatud; d) kehtestama eelnevalt objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid sellisest meediaturu kontsentratsioonist teatamiseks ning mõju hindamiseks meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, ning e) täpsustama eelnevalt ajakava selliste hindamiste lõpuleviimiseks. Käesolevas lõikes osutatud meediaturu kontsentratsiooni hindamine on eraldiseisev liidu ja riigisisese konkurentsiõiguse valdkonna hindamistest, sealhulgas ühinemiskontrolli normides sätestatud hindamistest. See ei piira vajaduse korral määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Regulatsiooni eeskujuks on võetud Rootsi vastavasisuli ne eelnõu, millega rakendatakse Euroopa meediavabaduse määrust. Rootsi õigusakti eelnõu kohaselt teavit a takse konkurentsiseaduses toodud olukordades ka Rootsi regulaatorasutust, kui tehingu osapooled on meediateenuseid pakkuvad ettevõtted või meediasisule juurdepääsu võimaldavad digiplatvormi pakkujad . Rootsi regula atorasutus hindab, kas koondumine meediaturul mõjutab meediasisu mitmekesisust ja toimetuse sõltumatust ja see hinnang edastatakse Rootsi konkurentsiametile 30 päeva jooksul . Vastav arvamus võib olla Rootsi konkurentsiameti le asjakohaseks sisendiks, et hinnata, kuidas koondumine mõjutab tarbijate huve meediaturul. Soome vastavasisulise eelnõ u kohaselt esitatakse teavitus Transpordi- ja Sideametile ning viimane viib läbi vajaliku hindamise. Käibemäärad, mille puhul teavitus esitatakse, on samad nagu konkurentsiseaduse alusel tehtava teavituse puhul. Transpordi- ja Sideamet annab kontsentratsiooni kohta hinnangu, mis avalikustatakse . Rootsi planeeritava regulatsiooniga a naloogset lahendust soovib eelnõu väljatöötaja rakendada ka Eestis. Tegemist oleks lahendusega, mis minimaalselt koormab ettevõtjaid ja ametkondi. Uue § 48 1 lõike 1 kohaselt teavitavad a udiovisuaalmeedia teenuse osutaja, raadioteenuse osutaja , käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja ja meediasisule juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja konkurentsiseaduse alusel kontrollimisele kuuluvast koondumisest meediaturu kontsentratsiooni hindamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. Seega toimub teavitamine üksnes olukorras, kus koondumisest tuleb teavitada Konkurentsiamet (koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot) . Teade esitatakse TTJA- le kirjalikult ja selles peavad sisalduma: 1) andmed iga koondumise osalise kohta, sealhulgas ärinimi, registrikood, kontaktandmed, tegevusala; 2) koondumise kirjeldus; 3) hinnang koondumise eeldatavale mõjule meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda teate esitajalt muid konkurentsiseaduse § 26 lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmeid ja dokumente. Kui teade ei vasta sätestatud nõuetele, määrab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tähtaja teate puuduste kõrvaldamiseks. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on määranud tähtaja teates puuduste kõrvaldamiseks, hakkab tähtaeg kulgema alates puuduste kõrvaldamisest. Uue § 48 2 lõike 1 kohaselt võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hinnangu andmisel arvesse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud kriteeriumeid ja lõikes 3 nimetatud suuniseid. Kriteeriumid on järgmised: a) meediaturu kontsentratsiooni eeldatav mõju meedia mitmekesisusele, sh selle mõju avaliku arvamuse kujundamisele ja meediateenuste ja meediapakkumise mitmekesisusele, pidades silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja muudes ettevõtetes; b) toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmed, sealhulgas meediateenuse osutajate võetud meetmed, mille eesmärk on tagada toimetusotsuste sõltumatus; c) kas meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised jääksid ilma meediaturu kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks ning kas on alternatiivseid võimalusi nende majandusliku kestlikkuse tagamiseks; d) kui see on asjakohane, komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande järeldused meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta ning e) kui see on kohaldatav, mis tahes meediaturu kontsentratsiooniga seotud osaliste võetavad kohustused meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab hinnangu 20 kalendripäeva jooksul teate esitamisest arvates ning teavitab hinnangust Konkurentsiametit. Konkurentsiamet lähtub koondumisele hinnangu andmisel vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse kaubaturgude struktuuri ning tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi kaubaturul, sealhulgas: 1) koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning konkurentide juurdepääsu kaubaturule; 2) juriidilisi või muid kaubaturule sisenemise tõkkeid; 3) kaupade nõudlust ja pakkumist; 4) ostjate, müüjate ja tarbijate huvisid (vt konkurentsiseaduse § 22 lg 1). TTJA antud hinnang võib olla täiendavaks eksperdi arvamuseks tarbijate huvide hindamisel ning Konkurentsiamet saab seda vajadusel oma hinnangu andmisel arvestada. Konkurentsiseaduse § 27 lõike 1 punktis 2 sätestatud täiendava menetluse korral annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hinnangu kolme kuu jooksul täiendava menetluse algusest arvates. Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 4 toodud juhul konsulteerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa meediateenuste nõukojaga. Meedial on otsustav roll avaliku arvamuse kujundamisel ja kodanikele demokraatlikes protsessides osalemise seisukohast asjakohase teabe edastamisel. Seepärast tuleb rakendada regulatsiooni, mis võimaldab hinnata meediaturu selliseid kontsentratsioone, mis võivad märkimisväärselt mõjutada meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust. Hästi toimiv aus konkurents tagab meediaturu normaalse toimimise. Eelnõu § 1 punkt 2 5 – MeeTS-i § 51 täiendatakse lõikega 6 1 . Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui: 1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või tema elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse pikendamisest keeldutud, kuna ta kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule; 2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või muude Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonide subjekt; 3) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või ta võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele; 4) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL või Euroopa meediavabaduse määruse alusel; 5) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastab muudele Euroopa meediavabaduse määruse artikli 17 lõike 4 alusel nõukoja kehtestatud kriteeriumidele . Eelnõus on loobutud taasedastamisteatise esitamise ja menetlemise regulatsioonist, mida käsitleti 2023-2024.a kooskõlastamiseks esitatud eelnõu eri variantides . Samas antakse muudatusega TTJA- le õigus teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus. Kuigi mitmete Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamine on praegu rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu piiratud, aitab seadusmuudatus meil oma inforuumi korrastada ka juhul, kui sanktsioonid lõppevad ning sanktsioneeritud telekanalid võivad taas Eestis levida. Eestis ei ole vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks , millele audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta asuda teleprogrammi taasedastama . Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid ei kasutata tänapäeval üksnes vaba meedia edastamiseks, vaid Vene Föderatsiooni näitel ka Euroopa väärtuste vastu peetava infosõja relvadena. Meid ohustav mõjutustegevus algab tihtipeale märkamatute ja üksikute vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga. Muudatuse kohaselt ei sekku TTJA aga enam ennetavalt taasedastamisteatise alusel taasedastamise keelamisega või taasedastamisloa mitteandmisega, vaid saab seadusmuudatuse kohaselt õiguse reageerida taasedastatava teenuse lõpetamise nõudega. Seega, l isaks kehtivas seaduses toodud teenuse sisu hindamisele antakse eelnõuga võimalus hinnata ka teenuse osutajat. Muudatus annab meediaregulaatorile seadusliku aluse hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja võimalikku julgeolekuohtu, seotust sanktsioneeritud isikute või üksustega. Selle protsessi tulemusel piiratakse desinformatsiooni jõudmist vaatajateni ning vähendatakse kahjulike info- operatsioonide mõju Eesti ühiskonnale. Kokkuvõtvalt – taasedastamisteatise regulatsioonist loobumine ei tähenda, et riigil puuduksid võimalused sekkuda ja nõuda audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamist. Lahendus on kõigile osapooltele aga vähem töö- ja halduskoormust tekitav. Eelnõu § 1 punkt 2 6 – MeeTS - i § 51 , mis reguleerib meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust ning selle võimalikke kitsendusi, täiendatakse uue lõikega 9. TTJA-l on õigus teha üldsusele avatud koha omanikule või valdajale või sellise koha omanikule või valdajale , mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, ettekirjutus lõpetada audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse kättesaadavaks tegemine, kui audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse taasedastamine on MeeTS -i § 51 alusel lõpetatud. Sätte sõnastamisel on eeskujuks võetud autoriõiguse seaduse § 10 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse t eose üldsusele suunamiseks muu hulgas teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Seega on sättega hõlmatud nii majutusasutused, kaubanduskeskused, aga ka n äiteks hoolekandeasutused . TTJA saab teha selliste kohtade omanikele või valdajatele ettekirjutuse lõpetada sellise varem piiratud audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse kättesaadavaks tegemine, mis võib sisaldada kahjulikku ja ühiskonda lõhestavat infot. Vastav reguleerimine aitab ära hoida julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist juhuslikele avalikes kohtades viibivatele inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite vaatamiseks. Eelnõu § 1 punkt id 2 7 – 2 8 – AVMSD a rtikkel 4 ja MeeTS -i § 53¹ näevad ette juhised tegutsemiseks juhtudel, kui teise riigi jurisdiktsiooni all tegutsev audiovisuaal meedia teenus on tegelikult suunatud tervikuna või põhiosas hoopis sihtriigile, kus ta levib ja aktiivselt tegutseb, kuid ei järgi selles riigis kehtestatud nõudeid ja on asutatud teises riigis tegeliku eesmärgiga hoida kõrvale sihtriigis kehtivaist õigusnormidest, mis kohalduks temale juhul, kui ta oleks sihtriigis asutatud. Eesti meedia turul kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ning tele- ja raadioturul ausa konkurentsi tagamiseks on otstarbekas ra kendada sama põhimõtet ka raadioturu regulatsioonis. Kuigi selle regulatsioon i väljatöötamine ei kajastu nud otseselt VT K -s, tugineb see VTK eesmärgi le tagada meediaturul aus konkurents ja toetada E esti kultuuriruumi läbi eesti autorite teoste esitamise miinimumnõude kehtestamise Eestis levi vatele raadioprogrammide le. Piiratud FM-sageduste ressursi jaotamine konkursi korras võimalda b eesti a utorite muusikateoste miinimummahu nõude määrata raadiolubade üheks tingimuseks. DAB - tehnoloogia loob raadio programmide loomiseks ja levitamiseks täiendavaid tehnilisi võimalusi . Näiteks kui Eesti meediateenuste osutajad ei soovi kasutada kõik i DAB sa g edusi, saab DAB-platvormi operaator pakkuda vaba sagedusressurssi rahvusvahelistele raadioprogrammidele , kuid tagatud peab olema nõue, et need programmid ei kahjustaks ausa t konkurentsi. See ga tuleb jälgida, et väljaspool Eesti raadiolubade konkurssi raadioloa saanud programmid on tõepoolest mõeldud rahvusvahelisele turule ja et nende peamine sihtriik ei ole Eesti või juhul , kui nad on suunatud Eesti turule, täidaksid need MeeTS - is raadioprogrammidele kehtestatud nõudeid – Eesti turule suunatud DAB raadio programmide sisu regulatsioon peab olema sama, mis FM-sagedustel levivatel raadio tel . Eelnõu § 1 punkt 2 9 – Muudetakse MeeTS - i § 54 lõiked 2 ja 3. Täpsustatakse, et T TJA on sõltumatu riiklik järelevalveasutus lisaks audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 30 lõikele 1 ka Euroopa meediavabaduse määruse tähenduses. Kehtiva MeeTS -i § 54 l g 3 kohaselt on TTJA MeeTS - ist tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses MeeTS - i § 40 l g-st 4 tulenevas ulatuses ( raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamine valdkonna eest vastutava ministri poolt) , ja lähtub oma tegevuses seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. Kuivõrd kõrvaltingimuste kehtestamine on eelnõuga kultuuriministrilt antud TTJA- le , tuleb ka sellest sättest jätta välja lauseosa „ välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses käesoleva seaduse § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses“ . 16.02.2022 vastuvõetud MeeTS -i muu tmise seaduse seletuskirjas toodut TTJA sõltumatuse kohta on mõistlik tuua selguse mõttes välja ka käesolevas selet u skirjas : „ Direktiiviga muudetud AVMSD-s pööratakse järelevalveasutuse sõltumatuse küsimusele varasemast suuremat tähelepanu. AVMSD artiklist 30 tulenevad järgmised järelevalveasutuse sõltumatuse kriteeriumid: 1) järelevalveasutus peab olema valitsusest juriidiliselt eraldiseisev ning funktsionaalselt sõltumatu valitsusest ja mis tahes muust avalik-õiguslikust või eraõiguslikust asutusest; 2) järelevalveasutus peab kasutama oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt ning kooskõlas AVMSD eesmärkidega, eelkõige seoses meedia mitmekesisuse, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, tarbijakaitse, ligipääsetavuse, mittediskrimineerimise ja siseturu nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi edendamisega; 3) järelevalveasutus ei tohi küsida seoses AVMSD-st tulenevate ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega alluda teise asutuse juhistele; 4) järelevalveasutuse pädevus ja volitused ning vastutuse tagamise meetodid peavad olema sätestatud üheselt mõistetavalt siseriiklikus õiguses; 5) järelevalveasutusel peavad olema oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ning ERGA töösse panustamiseks piisavad rahalised vahendid, seejuures oma aastaeelarve, mis avalikustatakse, ja personal ning nõuete täitmise tagamise volitused; 6) järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvate kollegiaalse kogu liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord, sh volituste kestus, peavad olema kehtestatud riigisiseses õiguses. Kord peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja tagama vajaliku sõltumatuse. Järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvad kollegiaalse kogu liikmed võib ametist vabastada, kui nad ei täida enam neile oma ülesannete täitmiseks kehtestatud tingimusi, mis on eelnevalt liikmesriigi tasandil kehtestatud. Ametist vabastamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, eelnevalt teatatud ja avalikkusele kättesaadav. Eelnõu koostajate hinnangul TTJA juba vastab kirjeldatud kriteeriumidele, ent kuna Euroopa Komisjon on Eestit järelevalveasutuse sõltumatuse küsimuses just negatiivse näitena sageli esile tõstnud , on otsustatud MeeTS-is TTJA sõltumatust ka sõnaselgelt deklareerida. Kuivõrd TTJA on moodustatud mitte Vabariigi Valitsuse poolt, vaid seadusega vahetult Riigikogu poolt (vt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lõike 2 punkti 7), siis saab järeldada, et sisuliselt on seadusandja TTJA juriidilise eraldiseisvuse tingimuse täitmise AVMSD tähenduses garanteerinud. Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab ennekõike seda, kas asutus saab sõltumatult täita enda funktsioone. Eesti õiguses võib sellega seoses tekkida küsimus, kuidas on tagatud TTJA sõltumatus, kui minister saab teostada TTJA üle teenistuslikku järelevalvet (vt VVS § 95 lõiget 1, § 99 ja § 100). Vajaliku sõltumatuse tagab siin aga asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (vt VVS § 93 lõike 6 punkti 1). Sõltumatuse muudest isikutest ja asutustest ning volituste erapooletu ja läbipaistva kasutamise tagavad korruptsioonivastased reeglid eesotsas korruptsioonivastase seadusega. Nagu eespool märgitud, täpsustatakse AVMSD-s ka järelevalveasutuse rahastamisega seonduvat. Ka selles küsimuses on Eesti õiguses vajalikud regulatsioonid juba kehtestatud. TTJA-l on vastavalt VVS § 41 lõikele 2 oma eelarve, mis tuleb avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punkti 11 kohaselt avalikustada. Samuti on Eesti õiguses nõutaval määral reguleeritud järelevalveasutuse juhiga seonduv. Riigisiseses õiguses on sätestatud TTJA peadirektori ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord. TTJA peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist vastavalt VVS § 49 lõike 1 punktile 5 kantsleri ettepanekul minister. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 16 lõiked 1 ja 6 tagavad TTJA peadirektori ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamise. ATS § 18 lõike 4 kohaselt viib konkursi läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. TTJA peadirektorile esitatavad nõuded tulenevad Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrusest nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ ( uus pealkiri 2025. a märtsi seisuga „Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ ) . ATS-is on sätestatud ka TTJA peadirektori viieaastane teenistustähtaeg (vt ATS § 23 lõike 2 punkti 3) ja kaitseks meelevaldse ametist vabastamise eest teenistussuhte lõppemise alused (vt ATS-i 11. peatükki). ATS § 101 reguleerib teenistusest vabastamisest etteteatamisega seonduvat ja ATS § 103 lõike 2 punkt 4 tagab vabastamise põhjendamise. Ametist vabastamise käskkiri on avalik, kui puudub seadusest tulenev alus selle asutusesiseseks tunnistamiseks. “ MeeTS -i § 54 l g-s 4 loetletakse täiendavad ülesanded, mida TTJA sõltumatu riikliku järelevalveasutusena lisaks MeeTS-is eespool sätestatule täidab. Need on järgmised : MeeTS -i nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise kohta, esitamine Euroopa Komisjonile; Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate andmete esitamine Euroopa Komisjonile; Euroopa järelevalveasutuste rühmas (ERGA) ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes osalemine; muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine. Eelnõu § 1 punkti 30 kohaselt asendatakse viide Euroopa järelevalveasutuste rühmale (ERGA) uue nimega Euroopa meediateenuste nõukoda“, sest Euroopa meediavabaduse määruse artikli 8 lõike 2 kohaselt on liidu tasandil sõltumatu nõuandeorganina loodud Euroopa meediateenuste nõukoda, mis koondab riiklikud reguleerivad asutused ja koordineerib nende tegevust , Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA) õigusjärglane. Eesti t esindas ERGA - s ja esindab nõukojas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnõu § 1 punkt 3 1 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 56 2 ( Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda teavet ). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid Euroopa meediavabaduse määruse 3. peatükis toodud ülesannete täitmiseks. Vastav õigus tuleneb küll otsekohalduvana Euroopa meediavabaduse määrusest, aga õigusselguse huvides sätestatakse see ka MeeTS-is . Eeskujuks on võetud konkurentsiseaduse vastavasisuline norm (§ 57), mis annab ka Konkurentsiametile õiguse küsida teavet oma ülesannete täitmisel. Eelnõu § 1 punkt 3 2 – Muudetakse MeeTS-i 57 pealkir ja sõnastust ja viiakse see vastavusse sätte sisu ga . Eesmärk on luua õigusselgus ja vähendada probleeme seaduse rakendamise l. Eelnõu § 1 punkt 3 3 on rakendusliku iseloomuga. MeeTS-i rakendussätete peatükki lisatakse § 63 2 , mis puudutab enne eelnõukohase seaduse jõustumist välja antud tegevuslubade kehtivust. Enne 202 6 . aasta 1. jaanua rit välja antud kehtivad kohaliku või regionaalse raadiovõrgu ringhäälinguload võrdsustatakse üleriigiliste raadiolubadega ja n eed jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni. M uudatus on seotud regionaalse loaliigi kaotamisega (vt selgitust eelnõu p 1 7 juures) . Eelnõu § 2 ja § 3 on seotud § 1 punktis 1 1 toodud muudatusega. Muudetakse sarnaselt meediateenuste seaduse muutmisele ka kriminaalmenetluse seadustikku ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning lisatakse sätetesse mõiste „regulaarne eraeluline suhe“. Eelnõu § 4 kohaselt jõustub seadus 202 6 . aasta 1. jaanuaril . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus on kasutusel Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevad mõisted. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv iga (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda . Eelnõuga luuakse Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid. 6. Seaduse mõjud 6. 1 . Teleprogrammide taasedastamis e lõpetamist puudutav regulatsioon 6 . 1 .1. Mõju valdkond – mõju siseturvalisusele ( siseturvalisus ja sisejulgeolek) 6 . 1 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 202 5 . a seisuga ela b Eestis 1 369 285 inimest. Teoreetiliselt on see kogu muudatusest mõjutatud sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevaid telekanaleid alla 20% Eesti elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamise keeldu (rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu) on leidnud võimaluse neid edasi vaadata alla 5% eestimaalastest. 6 . 1 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Lahenduse mõju siseriiklikule julgeolekule saab hinnat a positiivseks, sest TTJA- le antakse võimalus desinformatsiooni edastatav a te kanalite leviku piiramiseks (eelkõige pärast rahvusvaheliste sanktsioonide lõpetamist , kui kanaleid saaks taas taasedastada ) ning selle tulemusel haaratakse seni Venemaa inforuumis olnud ja sellest mõjutatud inimesi järjest enam E esti inforuumi. Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud eesti meediakanaleid. Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 202 5 . aastal vähenenud Venemaa telekanalite vaatamine 11%- lt 3 %- le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud aga üle kahe korra. Nendele andmetele tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite pakkumise vähenedes lei takse üles eesti kanalid , saades osa nende infovälja st . Muudatuse eesmärk on võimaldada TTJA-l lõpetada vaenuliku mõjutustegevuse eesmärgil loodud kanalite edastamist Eesti territooriumil. Neis kanalites esitatakse vaatajatele agressorriigi desinformatsiooni, millega mõjutatakse vaatajatele märkamatult nende meelsust ja usaldust riigi, organisatsiooni vms vastu. Elanikkonna lõhestatuse vältimine on oluline aspekt riigisiseste konfliktide ärahoidmisel ja ühiskonna sidususe hoidmisel. Kuna need kanalid võivad ohustada kogu Eesti elanikkonna turvalisust ja julgeolekut, on sellisel juhul tegemist suure sihtrühmaga. Eesti elanikkonna jaoks tähendab võimalik taasedastamise lõpetamine eeldatavasti agressorriikide (eelkõige Venemaa ja teda toetava Valgevene) mõju all tegutsevate telekanalite võrra väiksemat programmide valikut Eestis. Samas ei ole taasedastamise lõpetamise eesmärk pidurdada vaba meedia levikut, vaid takistada julgeolekuohtu sisaldavate kanalite levimist. Ühtlasi võib muudatuse tulemusel eeldada järjest suurema osa (võõrkeelse) elanikkonna jõudmist Eesti infovälja. Mõju ulatus on väike, sest eeldame sihtrühma käitumises positiivseid muudatusi ning sellega kohanemisraskusi eeldatavalt ei kaasne. Mõju ei ole sihtrühmale oluline, sest alates 2022. aastast on nii TTJA kehtestatud piirangute kui ka Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu Eestis taasedastatavate teleprogrammide hulk oluliselt vähenenud. Praegu on E uroopa L iidu sanktsioonide alusel keelatud edastada 5 5 telekanali t . 6. 1 .2. Mõjuvaldkond – haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud) 6. 1 .2 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 202 5 . a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Teoreetiliselt oleks see kogu muudatusest mõjutatud sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevaid telekanaleid alla 20% Eesti elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamise keeldu on leidnud võimaluse keelatud kanaleid edasi vaadata alla 5% eestimaalastest. 6. 1 .2 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Selles punkt is hinnatakse m õju ajakirjandusele ja meediale, mitmekülgse info kättesaadavusele, pluralismile ja arvamusvabadusele. Muudatus korrastab ning tasakaalustab Eesti sisest inforuumi. Tänu vaenuliku mõjutustegevuse eesmärgil loodud kanalite taasedast amise piiramisele väheneb meie inforuumis leviva agressorriikide d e sinformatsiooni mõju. See samm tõstab lisaks Eesti telekanalitele ka E esti ajakirjandusväljaannete nähtavust ja tugevdab meediaväljaannete konkurentsi positsiooni Eesti turul. Samuti toetab muudatus kaudselt ka meediakirjaoskuse tõusu. Uu e taasedastamise lõpetamise mehhanismi rakendamine aitab tõkestada desinformatsiooni levi kut . Desinformatsioon kahjustab nii üksikisikuid kui ka tervet ühiskonda. D e sinformatsioon õõnestab inimeste usaldust meedia, institutsioonide ja demokraatia vastu n ing takistab otseselt vaba arvamuste vahetust , D e sinformatsiooni loojate ja levitajate tegevus e eesmärgiks on tekitada ühiskon da lõhestavaid pingeid ning läbi konfliktide loomise ja võimend amise demokraatlikku ühiskonda destabiliseerida . Pakutud muudatus ei piira ega vähenda i nimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10 sätestatud sõnavabadust. Viidatud artikli lõike 1 kohaselt on i gaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Lõi g e 2 sätestab, et kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks. Muudatus järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45, mille kohaselt on i gaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama sätte kohaselt võib seda õigust seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. 6 . 1 . 3 . Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) 6 . 1 . 3 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teleprogrammide taasedastajad Eestis on suurimad teleprogrammide taasedastajad telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira ja AS STV. Kokku on Eestis teleprogrammide taasedastajaid ligikaudu 30. Keskmiselt on pakutavate telekanalite arv ettevõtte kohta ligi 70 kanalit , suuremad taasedastajad pakuvad vaatamiseks 150- 200 kanalit . Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 202 4 . aastal ( 158 378 ), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6 . 1 . 3 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus mõjuta b ainult selliseid sideteenuse osutajaid , kelle taasedastatavate kanal ite taasedastamist või ks TTJA e daspidi e ttekirjutusega lõpeta da . 2023-2024. a menetletud eelnõu kohaselt puudutas eelnõu kõiki taasedastajaid , kes pidid TTJA-d taasedastatavatest kanalitest teavitama . Kuivõrd hetkel on sanktsioonidega pii r atud 55 kanalit, võib teoreetiliselt sanktsioonide lõppemisel eelnõu puudutada neid taasedastajaid , kes nende hetkel piiratud või sarnaste programmide taasedastamis ega soovivad jätkata. A rvestades, et 2022. aastast alates on sanktsioonide või TTJA sisupiirangute tõttu mitmete kanalite taasedastamist juba piiratud, siis teleprogrammide taasedastajate kliendibaasi muudatus negatiivselt ei mõjuta. Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust väikeseks ja mõju esinemise sagedust väikeseks . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6 . 1 .4 . Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) 6 . 1 . 4 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA, julgeolekuasutused, Rahapesu Andmebüroo Muudatused mõjutavad TTJA-d , l isaks julgeolekuasutusi ja Rahapesu Andmebürood, kellelt TTJA võib küsida enne meediateenuste taasedastamis e lõpetamist infot . Asutused annaksid TTJA- le teavet meediateenus e osutaja jt isikute võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või rahvusvaheliste sanktsioonidega või muud neile teada olevat infot t eenusest tuleneva julgeolekuohuga. Tegemist on väikese sihtrühmaga. 6 . 1 . 4 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Võrreldes varasemas eelnõus väljapakutud taasedastamisteatiste menetlemisega, mis oleks eeldanud töökoormuse tõusu, mõjutaks kavandatav regulatsioon TTJA ametnike töö koormust vähe. Koormuse suurenemine või b lisanduda pärast EL sanktsioonide kehtetuks tunnistamist. Siis võib suureneda ka julgeolekuasutuste ja Rahapesu Andmebüroo töökoormus info andmisel. Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust väikeseks ja mõju esinemise sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6 . 2 . Audiovi s uaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kättesaadavuse piiramine üldsusele avatud kohas või kohas, mis ei ole üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda 6. 2 .1 . Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele ( siseturvalisus ja sisejulgeolek) 6 . 2 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 202 5 . a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest . Muudatus aitab ennetada riigisiseseid konflikte erinevas infoväljas olevate elanike vahel ning toetab seega Eesti julgeolekut. Kuna turvaline elukeskkond tuleb tagada kõikidele Eesti elanikele, mõjutab muudatus kaudselt m eid kõiki ja tegu on suure sihtrühmaga. Täiendavalt mõjutab muudatus neid üldsusele avatud kohtade kliente, kes keelatud meediateenuseid neis kohtades näha sooviksid. 6 . 2 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatustega piiratakse Eesti inforuumis ohtlike audiovi s uaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kättesaadavust üldsusele avatud kohtades (nt majutusettevõtetes, kaubanduskeskustes) ja sellistes kohtades, mis ei ole üldsusele avatud (nt hoolekandeasutused ), kus muidu oleks võimalik piiratud kanaleid inimestele edastada satelliitantenni või piiriäärsetel aladel ka tavaantenni abil. Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud E esti meediakanaleid. Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 2025. aastal vähenenud Venemaa telekanalite vaatamine 11%- lt 3%- le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud aga üle kahe korra. Nendele andmetel tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite pakkumise vähenedes leiavad inimesed üles E esti kanalid ning liiguvad nende infovälja. Seega aitab vastav reguleerimine ära hoida julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist juhuslikele avalikes kohtades viibivatele inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite vaatamiseks. Riigi julgeoleku tugevdamine on oluline Eesti elanike turvalisuse tagamiseks. Oodatav mõju ulatus on väike ja mõju esinemise sagedus samuti väike. Ebasoovitavat mõju eeldatavasti ei kaasne. 6 . 2 .2. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) 6 . 2 .2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – majutusasutused jm üldsusele avatud kohad , samuti üldsusele mitteavatud kohad Muudatus mõjutab teoreetiliselt kõiki üldsusele avatud kohti, kus edastatakse meediateenuseid. Nendeks on eelkõige majutusasutused, kaubanduskeskused ja toitlustusettevõtted, kus pakutavate põhiteenuste kõrval meediateenuseid üldsusele kättesaadavaks tehakse. Muudatus mõjutab ka üldsusele mitteavatud koh ti , kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, näiteks hooldekodu si d . Kokku on Eestis registreeritud 5 91 majutuse ja toitlustusega tegelevat ettevõtet, kus on üle kümne töötaja (allikas: Statistikaamet 2023, ettevõtete majandusnäitajad, andmetabel: EM001). EMTAK 2008 koodi de ga (koodid 55 ja 56) registreeritud ettevõtteid oli 2023. aastal kokku 4 825 , kuid reaalselt on keelatud kanalite edastamist tuvastatud ainult mõnes üksikus majutusasutuses. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajaid on Sotsiaalkindlustusameti andmetel 238 , kuid probleeme on tuvastatud samuti mõnes üksikus . S eega mõjutaks muudatus loetletud asutustest ainult seda väikest osa, kes keelatud kanaleid üldsusele või väiksemale grupile edastavad. 6 . 2 .2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Nii ü ldsusele avatud kui ka üldsusele mitteavatud kohad peavad järgima seatud piiranguid ja piirama keelatud audiovi s uaalmeedia teenuse ja raadioteenuse esitamist avalikkusele või väiksemale isikute ringile ( nt hooldekodu) . Kuna üldjuhul ei ole meediateenused üldsusele avatud kohtades esmatähtsad ning inimesed ei külasta kohti eesmärgiga neid järgida, siis laiem mõju sihtrühmale puudub. TTJA ei hakka tegema lauskontrolli , vaid sekkub vastava info saamisel juhtumipõhiselt. TTJA saab õigusliku aluse ettekirjutuse tegemiseks ja sekkumiseks, mis kehtiva õiguse alusel puudub. Mõju avaldumine on püsiv – Eesti inforuum on korrastatum. Muudatuse rakendamisel on ebasoovitavate mõjude risk väike. Risk võib realiseeruda etteheidetes, et riik laiendab järelevalvet valdkondadesse, kus seda varem ei ole olnud , ja piirab ettevõtlusvabadust. Nendele üldsusele avatud kohtadele või üldsusele mitteavatud kohtadele, kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda (näiteks hoolekandeasutused ) , mis kasutavad audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse edastamiseks satelliitantenni, elektroonilise side võrke või piiriäärsetel aladel tavaantenni ning edastavad seeläbi keelatud programme, võib mõneti suureneda halduskoormus keelatud kanalite piiramiseks. Halduskoormus seisneb eelkõige vastavuskuludes ehk kuludes, mis tekivad kanalite piiramise toimingute tegemiseks. Siiski on strateegilise kommunikatsiooni lähtekohast tegemist olulise muudatusega, mis ütleb, et riigi julgeoleku tugevdamine on oluline Eesti elanike turvalisuse tagamiseks. Oodatav mõju ulatus on väike ja mõju esinemise sagedus samuti väike. Soovimatute mõjude risk majutusasutuste ja teiste üldsusele avatud hoonete pidajatele ja tarbijatele on väike. 6.2.3. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) 6.2.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatused mõjutavad järelevalveasutust ehk TTJA- d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on sihtrühm väike. 6.2.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta TTJA- le lisandub järelevalve ülesanne, et probleemseid kanaleid antud peatükis käsitletud kohtades ei edastataks. Tegemist on samas pigem järelevalve teostamisega olukorras, kus TTJA-d on keelatud kanali edastamisest teavitatud. TTJA ei hakka teostama lauskontrolli ning töökoormuse tõus on minimaalne . TTJA saab õigusliku aluse ettekirjutuse tegemiseks ja sekkumiseks, mis kehtiva õiguse alusel puudub. 6 . 3 . Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine 6 . 3 .1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) 6 . 3 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on majandustegevuse registri andmetel 31 , millest ajutised meediaload on 202 5 . aasta märtsi seisuga kolmel ettevõttel (kokku 5 luba) . Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2024. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6 . 3 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine annab raadioteenuste osutajatele alaliste raadiolubade konkursi vahelisel ajal võimaluse lühikest aega tegutseda. Kui praegu on ajutiseks raadioloaks võimalik taotlust esitada vaid juhul, kui selle eesmärk on kindla sündmuse kajastamine raadioprogrammis, siis muudatusega võimaldatakse lisaks taotlust esitada ka testimiseks vabadele sagedustele. Samuti seatakse muudatustega ajutisele iseloomule kindel ajaline määratlus, mis tagab, et ajutiste raadiolubadega tegevusest ei saaks sisuliselt alalist tegevust. Muudatusega tugevdatakse raadioturul konkurentsi. Muudatus mõjutab raadioteenuste osutajaid, andes neile paremad võimalused ajutiste raadiolubadega tegutsemiseks. Muudatus ei tekita teenuseosutajatele lisakohustusi ning nende halduskoormus sellest ei suurene. Kuna vabu ajutiseks tegevuseks võimalikke FM- raadiosagedusi palju ei ole , saab hinnata nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Rahvusvahelisele programmile ajutise televisiooniloa loataotluste läbivaatamise tähtaja pikenemine mõjutab vähesel määral rahvusvaheliste teleprogrammide osutajaid. Kuna tähtaja pikendamine on vajalik, et loa väljastamiseks vajalikud toimingud teha, on tähtaja pikendamisel minimaalne mõju. Rahvusvahelise programmi ajutise televisiooniloa taotlejatele muudatus lisakohustusi ei tekita ning nende halduskoormus sellest ei suurene. 6 . 3 . 2 . Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) 6 . 3 . 2 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatused mõjutavad TTJA- d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga. 6 . 3 . 2 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine mõjutab TTJA ametnike töökorraldust. Muudatuse kohaselt võimaldatakse väljastada ajutine televisiooni- või raadioluba lisaks sündmuse kajastamisele ka meediateenuse programmi sobivuse testimiseks konkreetse levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse testimiseks meediateenuse edastamiseks. Kuna uue regulatsiooni kohaselt ei oleks ajutise meedialoa alus üksnes sündmuse kajastamine, võib muudatus mõningal määral suurendada turuosaliste soovi ajutisel meedialoal tegutseda. Samuti ei ole ajutisteks raadiolubadeks sobivaid sagedusi lõputult. Eelnevat arvesse võttes saab nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6 . 4 . Meedialubade kõrvaltingimused , raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi korraldamise kord 6 . 4 .1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) 6 . 4 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on majandustegevuse registri andmetel 31 , sh on rahvusvaheline televisiooniluba 1 1 -l ettevõtjal ja 1 4 -st raadioteenuse osutajast üleriigiline raadioluba kaheksal (202 5 . aasta märtsi seisuga). Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2024. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6 . 4 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Rahvusvahelistele televisioonilubadele kõrvaltingimuste seadmine seab piiranguid loa taotlejatele. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on rahvusvahelise loaga võimalik levida ka Eestis, kuid seda ilma kõrvaltingimusteta . Samas regionaalsel ja üleriigilisel tegevusloal tegutsevad ettevõtjad peavad täitma Eestis levimisel rangemaid nõudeid. Seega seisneb mõju turuosalistele ausa konkurentsi toetamises. Lahendus mõjutab eelkõige neid ettevõtteid, kes soovivad rahvusvaheliste televisioonilubadega Eestis levida. Nendel ettevõtetel tekib lisakohustus kõrvaltingimustele vastamiseks ning loa taotlemisel infokohustus esitada andmed, mis on vajalikud, et vastavust kinnitada. Seega suureneb nende ettevõtete halduskoormus. Kui ettevõtja soovib oma tegevust piiriüleselt laiendada, siis ei ole asjakohane teda tarbetult piirata ja TTJA peab sellest oma diskretsiooniõiguse kasutamisel lähtuma. Kuna rahvusvahelised televisiooniload on Eestis üheksal ettevõttel, saab nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikeseks (rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Lisaks lihtsustatakse ja ajakohastatakse muudatusega raadiolubade liike. Raadioliikide muutmine ei tekita raadioteenuse osutajatele lisakohustusi ning regulatsiooni lihtsustamisel on teenuseosutajatele positiivne mõju, muutes nõuete mõistmise ja nende täitmise arusaadavamaks . Asjaolu, et TTJA muudetakse raadiolubade konkursile kõrvaltingimuste seadmisel vastutavaks, lisab täiendava võimaluse lühendada raadiolubade konkursi protsessi ühe kuu võrra. Muudatusel on teenuseosutajatele positiivne mõju, sest tegevusluba on võimalik saada kiiremini. Kuna raadioteenuse osutajatele muudatustest tulenevat infokohustust ega vastavuskulusid ei teki, siis nende halduskoormus selle võrra ei suurene. Raadioloa liikide täpsustamine ning raadiolubade konkursi lühendamine seab soodsamad võimalused digiraadio arenguks Eestis. Digiraadio võimaldab oluliselt suurendada pakutavate raadiokanalite arvu, mis omakorda võimaldab senisest paremini rahuldada killustuva kuulajaskonna erinevaid maitseid. Lisaks saavad raadioteenuse pakkujad senisest tunduvalt kulutõhusamalt katta oma raadiokanalitega kogu Eesti territooriumi, mis võimaldaks koguda reklaamiandjate jaoks suuremaid kuulajate gruppe. Digiraadio vahendusel on võimalik reklaamitellijatel jõuda täpsemate sihtrühmadeni kogu Eesti territooriumil ning seeläbi oma tooteid ja teenuseid senisest tõhusamalt turundada . Suuremad reklaamitulud võimaldavad meediateenuste pakkujatel tõsta oma programmide kvaliteeti ning muuta need kuulajatele senisest veelgi enam huvipakkuvaks. Pikemas perspektiivis on digiraadio arengu toetamisel regulatiivsel tasandil raadioteenuse osutajatele positiivne mõju. Tegemist ei ole lähiaastatel küll olulise mõjuga muudatusega, kuid valdkonna jaoks on see positiivne ja vajalik. Eesti turule suunatud teise riigi jurisdiktsiooni all tegutsev raadio programm ei pruugi järgi da MeeTS-is kehtestatud nõudeid ja teise riigi raadioloa kasutamise tegelik eesmär k on hoida kõrvale Eestis kehtivaist õigusnormidest. Eesti meediaturul kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ja raadioturul ausa konkurents tagamiseks on otstarbekas rakendada teleturul kehtivat põhimõtet ka raadioturu regulatsioonis. Eelnevat arvesse võttes saab nii raadiolubade konkursi korraldamise korra muutmisest oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6.4.2. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju mittetulundussektorile, mõju halduskoormusele) 6.4.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: kollektiivse esindamise organisatsioonid ehk KEO-d (Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL) . 6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Osaline halduskoormuse tõus on vältimatu ning puudutab ka KEOsid . Muudatused on samas KEO-dega läbi räägitud ja nende toetus on eelnõus pakutud lahendusele saadud. Juba täna esitavad raadioteenuste osutajad KEO-dele aruandeid muusikateoste mängimise kohta nende jaamades, mille alusel KEOd jaotavad autori-, esitaja ja fonogrammitootja tasusid. Samas ei ole raadioteenuse osutajate poolt esitatavad repertuaariaruanded veel täielikult kõigi teenuseosutajate vahel ühtlustatud ning kõik aruanded ei sisalda seaduse nõuete täitmiseks vajalikku infot, eelkõige muusikateoste mängimise kellaaega. Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (ISWC) ning salvestiste koodidele (ISRC) ka lugude mängimise kellaaega ja kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite teosed. EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed (kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ poolsest tagasisidestamisest. 6. 4. 3 . Mõjuvaldkond – haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud) 6. 4. 3 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 202 5 . a seisuga elab Eestis 1 36 9 285 inimest. Eesti jälgib telekanaleid üle 90% ja kuulab r aadiok analeid üle 80% Eesti elanikkonnast. 6. 4. 3 . 2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eesti autorite loodud muusikateoste edastamise m i inimummahu kehtestamine raadiojaamadele mõjutab positiivselt eesti kultuuriruumi . Eesti autorite loodud m uusikateoste raadio eetri s mängimine aitab ka a sa muusika loojate ja esitajate tuntuse tõusule ning samas esitab neile kõrgemaid kvaliteedinõudeid. 6 . 4 . 4 . Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) 6 . 4. 4 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatused mõjutavad TTJA- d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on sihtrühm väike. 6 . 4. 4 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatava regulatsiooni kohaselt tekib võimalus seada rahvusvahelisele televisiooniloale kõrvaltingimusi . TTJA-l on loataotluste läbivaatamisel kohustus hinnata nende vastavust loa kõrvaltingimustele . Seega tekib TTJA- le lisakohustus rahvusvaheliste televisioonilubade taotluste kõrvaltingimuste kontrollimisel. M uudatus, millega lisatakse TTJA- le kui sõltumatule meediaregulaatorile kohustus luua raadiolubade konkursiks sobivad kõrvaltingimused , mõjutab vähesel määral ka TTJA töökorraldust . Muudatused seoses Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega 6 .5. Audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning muu meediateenuse osutaja märkimine äriregistris ja neile riiklikuks reklaamiks eraldatud kogusumma kajastamine 6 .5.1. Mõju valdkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) 6 .5.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teenuse osutajad Eesti Meediaettevõte te Liidu kodulehe andmetel kuulub liitu 19 ettevõtet . TTJA andmetel tegeleb raadio - ja teleteenus t e nin g tellitava audiovisuaalteenuse osutamisega kokku 31 ettevõtet . Äriregistr is on sihtrühma kuuluvad äriühingud jaotunud tegevusala EMTAK (2008) koodide alusel järgmisel t: ajalehtede kirjastamisega tegeleb 35 ettevõtet (kood 58131) ; a jakirjade jm p erioodika kirjastamisega tegeleb 115 ettevõtet (kood 581 41 ); raad ioteenuste osutamisega tegeleb 56 ettevõtet (kood 60101); televisiooniteenuste ja lineaarsete audiovisuaalmeedia teenuste osutamisega tegeleb 5 1 ettevõtet (kood 60201) . Sotsiaalmeedia platvormidel ärilistel eesmärkidel tegutsevad sisuloojad määratlesid oma tegevust EMTAK koodi ga 73121 (Reklaami vahendamine meedias). 2025. aas t ast EMTAK koodid muutu sid ja uued kehtivad EMTAK koodid oleksid järgmised: 60 101 - Raadioringhääling ja audiosisu levitamine, 60201 - Televis i ooniteenused ja videote levitamine , 58121 - Ajalehtede kirjastamine , 58131 - Ajakirjade jm perioodika kirjastamine ja 60391 - Muu sisu levitamine . 2025. a märtsi seisuga omab koodi 60391, mi s peaks hõlmama ka sisu levitamist ajaveebi vahendusel, 7 ettevõtet. Kokkuvõttes võib orienteeruvalt lugeda meediateenuste osutamisega tegelevate ettevõtete arvu ks kuni 200 ettevõtet . Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2024. aastal (158 378) , on tegemist väikese sihtrühmaga. 6 .5.1.2 Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega l uuakse järgmine lahendus. 1) Ettevõtja märgib asutamisel või majandusaasta aruande esitamisel oma tegevusala (ÄS § 4 lg 5). Seda tehakse üks kord aastas, poole aasta pealt tegevusala muuta ei saa. 2) Kultuuriminister on kehtestanud määrusega loetelu tegevusaladest (EMTAK koodid), mida loetakse meediateenuse osutamiseks. 3) Automaatika seob ära esitatud tegevusala ja kultuuriministri esitatud EMTAK koodid, tuvastab, et tegevusala läheb meediateenuse osutamise alla. 4) E-äriregistris ettevõtja vaatel kuvatakse automaatselt tegevusalade väljal teave, et juriidiline isik on meediateenuse osutaja meediateenuste seaduse tähenduses. 5) Meediateenuse osutajal on kohustus majandusaasta aruande lisana tuua eraldi välja riikliku reklaami summa. 6) Automaatika võtab esitatud summa ja kuvab eraldi reana majandusaasta aruannete kastis vastava aasta aruande all nt „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele isikule riiklikuks reklaamiks x eurot.“ Täiendav halduskoormus on korrektselt õige tegevusala valinud ettevõtjale majandusaasta aruande lisana riikliku reklaami summa lisamine (kui selline summa on 0, tuleb ka see eraldi märkida). Seega, r iikliku reklaamiraha aruandlus kohustab meediateenuse osutajaid majandusaasta aruande lisas raporteerima ka sellisest tulust, mida varasemalt ei ole eraldi kajastatud. Eesti meediateenuse osutajatele toob muudatus kaasa vajaduse oma raamatupidamises eraldi märkida riikliku reklaami tulud ning need ühe koondsummana majandusaasta aruande lisana äriregistrile esitada. Lisanduv halduskoormus on siiski minimaalne ja see kohalduks aastal 2027, esitades majandusaasta aruannet eelmise majandusaasta kohta. RIK töötab välja võimaluse, et vastava summa saab vabatahtlikult esitada ka 2026. a astal. Ettevõ t te äritegevuse aspektist on tegemist positiivse muutusega, mis mõjutab riiklike reklaamirahade optimaalset kasutamist ja toetab meediaturu tervet konkurentsi. Riiklike reklaamirahade jaotuse läbipaistvus võimaldab meediateenuse osutajatel lihtsal viisil tuvastada riikliku reklaamiraha kallutatud kasutamist. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike ja see on seotud mõningase halduskoormuse suurenemisega. 6 .5.2 . Mõju valdkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele). Mõjuvaldkond - infotehnoloogia ja infoühiskond (mõju infotehnoloogilistele arendustele, mõju e-riigile) 6 .5.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Registrite ja Infosüsteemide K eskus ( RIK ) ja Kultuuriministeerium Muudatused mõjutavad RIK-i , kelle ülesanne on vastav arendus välja töötada ja seda käigus hoida. Muudatused mõjutavad Kultuuriministeeriumi , kelle roll on hoida oma määrusega EMTA K koodid meediateenuse osutaja määratlemisel asjakohased . 6 .5.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõju RIK-i töökoormusele ja kuludele on vähene, sest kavandatavad muudatused arvestavad juba väljakujunenud praktikaga, mistõttu saab oodatava mõju ulatust ning selle esinemise sagedust hinnata väikeseks. Hinnanguliselt on arendustööde maksumus kuni 5000 eurot. Eesti riigi juba olemasoleva IT-lahendus t e rakendamisel Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevate nõu e te täitmisel on positiivne mõju Eesti kui e- riigi mainele . Eesti riik ei hakka määruse nõuete täitmiseks looma uusi andmebaase ega arendama aruandluse teostamiseks dubleerivaid IT-lahendusi. Lahenduse pakkumiseks kasutatakse juba olemasolevaid infosüsteeme ja e-teenuseid, millede arendus e ulatus on väiksemahulin e. Ebasoovitava mõju kaasnemist ei ole ette näha . 6 . 6 . Meediaturu kontsentratsiooni hindamine 6.6 .1. Mõjuvaldkond – haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud) 6.6.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond , tarbijad 2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest . Kõiki isikuid võib lugeda meediatarbijateks, kes oleksid tõenäoliselt huvitatud, et meediaturul valitseks mitmekesisus ning oleks võimalik erinevates meedia kanalites tarbida kvaliteetset meediasisu . 6.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatusega luuaks regulatsioon, mis võimaldab hinnata meediakon t sentratsioon e , millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Loodav a lahendus e rakendamisel on positiivne mõju elanikkonnale pak utavate meediateenuste ja meediasisu mitmekesisusele ning meedia tarbimise võimalustele. Turukonkurentsi regulatsioon k aitseb tarbijat monopolide tekke eest ja tagab parema hinnaga laiema teenuste valiku pakkumise. Ta r bijate jaoks on Eesti meediamaastik üsna mitmekesine ja stabiilne ning meediateenuste osutajate poolt pakutavad teenused kvaliteetsed ning vabas turukonkurentsis vastavalt pakkumise-nõudluse suhtele tarbijasõbralikult hinnastatud . Toimivat konkurentsipõhist meediaturgu arvestades on meediateenuste osutajate märkimisväär ne koondumi ne pigem vähemtõenäoline . T ulevikus toimuda võivate meediaettevõtete koondumised on pigem harvad ning tarbijate jaoks on nende mõju meediasisu kättesaadavus ele ja meediasisu kvalitee dile pigem väike . 6.6. 2. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) 6.6. 2.1 Muudatustest mõjutatud sihtrühm –teenuse osutajad Meediaturu kontsentratsiooni hindami seks esita takse teatis samadel alustel nagu konkurentsiseaduse alusel koondumise kontrolli puhul. Seda tehakse siis , kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot. Seega puudutab regulatsioon hinnanguliselt alla 50 ettevõt te , kelle majandusaasta käive ületab koondumiste hindamise teostamise eelduseks oleva käibe. Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2025. aastal (158 378) , on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.6 .2.2 Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Meediakontsentratsiooni hindamise mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on tõenäoliselt pigem väike, sest Eesti meediamaastik on viimastel aastatel üsna stabiilne ning olulisemad koondumised on kümmekond aastat tagasi juba toimunud. Seetõttu pole teada, kas hindamist vajav koondumine võiks esineda kord viie või kümne aasta jooksul. Samas on meedia kontsentratsiooni jälgimine ja meediamonopolide tekke ennetamine ajakirjandusväljaannete mitmekesisuse ja meediaväljaannete elujõulisuse tagamiseks oluline. Meediakontsentratsiooni asjatundlik hindamine toetab vaba ning ausas konkurentsis majanduslikult hästi toimiva meediasektori arengut. Majanduslikult elujõulised meediateenust osutajad tagavad elanikkonna igakülgse informeerituse ja loovad demokraatliku ühiskonna arengut toetava vaba arvamuste avaldamise ja arutelude foorumi. Monopolide tekke vältimine võimaldab ettevõtetel toimida ja uutel tegijatel turule tulla avatud konkurentsi tingimustes. Pakutud lahendus võimaldab hinnata ka koondumiste mõju juhul kui mõni globaalsetest meediateenuste osutajatest sooviks Eesti turul ettevõtteid omandades jõupositsiooni saavutada ning konkurentsi vähendada. Oodatav mõju ulatus ja mõju esinemise sagedus on väike. Soovimatute mõjude risk meediateenuste osutajatele tuleb hinnata ebatõenäoliseks . 6.6 .3 Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) 6.6 .3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA ja Konkurentsiamet Muudatused mõjutavad TTJA-d ja Konkurentsiametit. Kuna mõjutatud on kaks valitsusasutust, on sihtrühm väike. 6.6 .3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Meediateenuste osutajate koondumiste hindamisi on varasemalt olnud ainult üksikuid ja olukorra muutust ei ole ka lähiaastateks ette näha. Sellest tulenevalt on prognoositav mõju TTJA ja Konkurentsiamet töökoormusele väike. Meediateenuste osutajate koondumise hindamise viib läbi Konkurentsiamet läbi juba kehtiva konkurentsiseaduse alusel. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülesandeks on muudatuse kohaselt hinnata sellise koondumise mõju meediapluralismile ja teavitada sellest Konkurentsiametit . TTJA arvamus on Konkurentsiametile teadmiseks, see ei ole talle siduv . Konkurentsiamet saab seda hinnangut kasutada koondumise mõju hindamisel tarbijale avalduva mõju kontekstis. Analoogne regulatiivne lahenduse võetakse kasutusele ka Soomes ja Rootsis. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike ja see on seotud ainult võimaliku mõningase töö koormuse suurenemisega TTJA-s ja Konkurentsiametis. Risk võib realiseeruda etteheidetes, et riik võib meediateenuste osutajate koondumisele seada majandustegevust liigselt piiravaid nõudeid. 6.7 . Avaliku sektori vahendite eraldami ne riiklikuks reklaamiks ning sellekohase info avalikustamine 6.7 .1. Mõju valdkond – haridus, kultuur ja spor t (kultuurilised mõjud) 6.7 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond , meediatarbija 2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest, keda võib suures osas lugeda meediatarbijaks. 6.7 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Regulatsiooni eesmärk on tagada riikliku reklaamiraha kasutuse suurem läbipaistvus, mis parandab meediaturu vaba konkurentsi ja aitab vältida riikliku reklaamiraha võimalikust kallutatud kasutamisest tekkida võivat turumoonutust. Eesti elanikel tekib võimalus näha riikliku reklaamiraha kasutamist meediateenuse osutajate lõikes. Läbipaistvalt jaotatud riiklik reklaamiraha toetab meediateenuste osutajate majandustegevust ning mõjutab positiivselt meediaturu konkurentsi. Hästi toimiv meediasektor pakub elanikkonnale erinevate s meediakanalites kvaliteetset mitmekesist meediasisu tarbijasõbralike hindadega. Käesoleva eelnõu koostamise seisuga ei ole t e adaolevalt turgu moonutavat riikliku reklaamiraha kasut ust Eestis tuvastatud . 6.7. 2 Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele , mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele) 6.7. 2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – kõik avaliku sektori asutused Avalikust sektorist suurima osa (90%) moodustab valitsussektor, ülejäänud loetakse nn muuks avalikuks sektoriks. Eesti valitsussektor jaotub omakorda kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Muu avaliku sektori alla kuuluvad riigi ja omavalitsuste osalusega kaupa ja teenuseid tootvaid avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne). Avaliku sektori asutusi on seisuga 2024. a aprill 2334 . Riikliku reklaamiraha aruandlusega seotud muudatused mõjutavad R iigi Tugiteenuste Keskust . Prognoositav arendustööde maksumus on 2000 eurot. Mõningal määral kasva tab TTJA töökoormus kord aastas tehtav a riikliku reklaamiraha kasutuse analüüs i teostamiseks . 6.7 .2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Riikliku reklaamiraha saajate arvu kohta senini täpne informatsioon puudub. Pakutav lahendus tagab riikliku reklaamiraha kasutuse läbipaistvuse ja aitab kaasa riiklike reklaamirahade õiglasele jaotusele. Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamiseks on kavas täiendada makseandmikke, mida esitavad kõik valitsussektorisse kuuluvad üksused rahandusministri määruse “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” alusel. Makseandmikes ei ole hetkel nii detailseid kontosid, et saaks eraldi välja võtta maksed ostetud reklaami eest. Ettepanek on luua makseandmikesse uus kuuekohaline konto, mille alusel on võimalik saldoandmike infosüsteemist (https://saldo.rtk.ee/saldo-app/) kasutajasõbralikul viisil vastavat infot kätte saada. Saldoandmike infosüsteemi andmefaili alusel teostab TTJA kord aastas analüüsi ning avalikustab selle tulemuse oma kodulehel. Analüüsis tuuakse eraldi välja ka andmed kontsernidesse kuuluvate teenuse tarnijate kohta. Raamatupidamist reguleeriv avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend kehtib praegu 2275 avaliku sektori üksusele, kellest 1899 on kohalike omavalitsuste üksused ( KOV-id , nende allüksused ja nende otsese või kaudse mõju all olevad üksused). 376 üksust on avaliku sektori üksused, kes ei kuulu KOV-ide gruppi. 1899 KOV-i üksusest kuuluvad Tallinna linnale 280 üksust, ülejäänud oleks vabastatud Euroopa meediavabaduse määruse art 25 lõike 2 punktis b toodud info esitamisest (nende kontsernide ametlikud nimed, kuhu sellised punktis a osutatud meediateenuse osutajad või digiplatvormide pakkujad kuuluvad). Artikli 25 lõike 2 punktides a ja c toodud info tuleb siiski avalikustada ka nendel KOV-idel . 376 üksusest, kes ei ole KOV - ide grupis, on käesoleval ajal RTK teenindamisel 214 üksust ning 162 peavad iseseivat raamatupidamist. Nende iseseisva raamatupidamisega üksuste hulgas on ka äriühingud ja muud avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, kes makseandmikke ei esita, sest neid ei loeta valitsussektorisse. Niisuguseid ühinguid on 92, kelle kohta makseandmikest infot täna ei saada. Suurimad neist on Eesti Pank, Eesti Energia, Riigimetsa Majandamise Keskus, Elering, Tallinn Sadam. Rahandusministri määrusega “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” kehtestatakse ka neile nõue esitada makseandmik, milles on andmed riikliku reklaamiraha kulude kohta. Kokkuvõtvalt - koostöös RTK ja TTJA- ga soovitakse leida lahendus, et aruandlusprotsess oleks võimalikult automatiseeritud ja avaliku sektori asutuste töökoormus suureneks minimaalselt. 6.8. Allikakaitset puudutavate isikute ringi laiendamine 6.8 .1. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele ( siseturvalisus ) Siin puudutatakse eelkõige m õju inimeste õigustele kriminaalmenetluses, sh tasakaalule julgeolekuhuvide ja kahtlustatavate õiguste vahel ning kuriteoohvrite ja tunnistajate õigus . 6.8.1.1 . Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Ajakirjanduslikku infot töötlevad isikud ja nende lähedased M uudatus puudutab ajakirjanduslikku infot töötlevate isikute lähedasi, kes seni allikakaitse regulatsiooni alla ei kuulunud. Erinevate tööalaste ja eraeluliste suhete kaudu allik ak aitse lise informatsiooniga kokku puutuvate inimeste ringi kuuluvate inimeste arvu võib ori enteeruvalt hinnata kuni kui tuhande inimes eni. 6.8 . 1 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Lahendus aitab kaasa sõltumatu ajakirjanduse kvaliteedi - ja selle kaudu kogu Eesti elanikkonna informeerituse - tõusule. Kvaliteetsem sõltumatu ajakirjandus loob võimalused elanikkonna informeerituse parandamiseks ning vähendab väärinformatsiooni ja vaenulike siseturvalisust ohustavate infooperatsioonide võimalikku mõju ühiskonnas. Allikakaitse all olevate isikute ring laiendamine tõstab nii ajakirjanike kui ka nende lähiringkonna turvatunnet. Teadmine, et ka lähedased inimesed on kaitstud, toetab uurivate ajakirjanike ametialast tegevust. Muudatuse mõju ajakirjanike töötulemustele, ja selle kaudu kogu ajakirjanduse kvaliteedile, tuleb hinnata positiivseks. Kvaliteetsem sõltumatu ajakirjandus loob võimalused elanikkonna informeerituse parandamiseks ning vähendab väärinformatsiooni ja vaenulike siseturvalisust ohustavate infooperatsioonide võimalikku mõju ühiskonnas. Mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on tõenäoliselt pigem väike. 6.8.2 . Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele ( siseturvalisus ). Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) 6.8 .2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – õiguskaitseasutused Muudatus puudutab õiguskaitseasutusi - kohtud, prokuratuur, PPA. 6.8 .2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus võib teoreetiliselt mõjutada õiguskaitseasutuste tööd, kes peavad allikakaitse laiendatud ringiga oma töös arvestama. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Võrreldes kehtiva meediateenuste seadusega lisandub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ülesandena meediateenuse kontsentratsiooni hindamisel hinnangu andmise kohustus, samuti suureneb TTJA roll raadiolubade väljastamisel. Lisaks suureneb kohustus osaleda Euroopa Liidu üleses meediaregulaatorite koostöövõrgustikus. Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevalt laienevad Euroopa meediateenuste nõukoja pädevused võrreldes selle eelkäija Euroopa järelevalveasutuste rühmaga - laieneb meediateenuste skoop, lisandub kohustus anda hinnanguid meediakontsentratsiooni küsimustes ning töötada välja ja rakendada siseturu kaitse reeglid kolmandatest riikidest pärit meediateenuste suhtes. TTJA-l on kohustus esindada Eestit Euroopa meediateenuste nõukoja töös. Lähtudes lisanduvatest tegevustest on vajalik TTJA- le tagada rahastus ülesannete täitmiseks . Ka Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et nende reguleerivatel asutustel või organitel on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim - ja tehnilised ressursid. Kulud kaasnevad ka erinevate arendustöödega (äriregistri arendustööd kuni 5000 eurot ja saldoandmike infosüsteemi arendustööd kuni 2000 eurot) . 8. Rakendusaktid Kehtestada on vaja üks rakendusakt . Uue § 16 lõike 3 kohaselt kehtestab t äpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tegevusaladest, mille puhul kohalduvad lõiked 1 ja 2, kehtestab kultuuriminister määrusega. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirja juurde. Muuta on vaja rahandusministri määruse „ Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” lisa. M akseandmikesse lisatakse uus kuuekohaline konto (riiklik reklaam). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 202 6 . aasta 1. jaanuari l. Muudatuste rakendamiseks ei ole vaja pikemat ettevalmistusaega , selle rakendamiseks ei ole vaja valmistuda ega tööd ümber korraldada. Seoses Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega alates 8.08.2025 on vaja arvestada ka selle kuupäevaga. Samas on mõistlik üldises korras jõustumise asemel fikseerida konkreetne jõustumiskuupäev. Kuupäeva sätestamisel on arvestatud, et menetluseks Riigikogus tuleb varuda vähemalt kolm kuud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõule eelnes VTK koostamine, mis esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele: Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Rahapesu Andmebüroo, Kaitsepolitseiamet, Riigikogu kultuurikomisjon, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira, AS STV, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Rahvusringhääling , AS Postimees Grupp, Tartu Pereraadio Ühing, AS All Media Eesti, MTÜ Raadio 7 UCB Meedia, Northstar Media OÜ, Taevaraadio OÜ, AS Äripäev, Ring FM Media OÜ, OÜ Nõmme Raadio, osaühing Raadio Kadi, osaühing MP Meedia, Eestisoomlaste Ühendus Sibelius , Sauna ja Sisu MTÜ, Huumor OÜ , Duo Media Networks OÜ , osaühing ALO-TV , OÜ Orsent , Mittetulundusühing AB Video , AS TV Play Baltics , ÖÖLoom Produktsioon OÜ , DanceTelevision OÜ , Kids Programming OÜ , WorldExtremeTV OÜ , C entral Media Distribution OÜ , ETHNOTV OÜ , Super Baltic OÜ , V World North Europe OÜ , S A E esti F ilmi I nstituut , Corporate News Agency OÜ , RandoM OÜ . Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks samadele isikutele ja asutustele, kellele esitati kooskõlastamiseks VTK . Kuivõrd eelnõu on täiendatud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajaliku regulatsiooniga, mis võib puudutada sama isikute gruppi, kellele esialgne eelnõu kooskõlastamiseks esitati, saadetakse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks samale asutustele ja is ikute ringile uuesti (mõned muudatused on meedialubade omanikes) . Lisaks saadetakse eelnõu kooskõlastamiseks Konkurentsiametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele , Registrite ja Infosüsteemide Keskus ele , Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Ajakirjanike Liidule. Seletuskirja Lisa 1 Rakendusakti kavand Kultuuriministri määrus Loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusaladest, mille puhul kohalduvad meediateenuste seaduse § 16 1 lõiked 1 ja 2 Määrus kehtestatakse meediateenuste seaduse § 16 1 lõike 3 alusel. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusalad, mille puhul kohalduvad meediateenuste seaduse 16 1 lõiked 1 ja 2, on 58121 (Ajalehtede kirjastamine), 58131 (Ajakirjade jm perioodika kirjastamine), 60101 (Raadioringhääling ja audiosisu levitamine), 60201 (Televisiooniteenused ja videote levitamine), 60391 (Muu sisu levitamine). Minister Kantsler
Teie 17.04.2025 nr 1-11/467-1, KUM/23-
Kultuuriministeerium
0728/-4K
[email protected]
Meie 21.05.2025 nr 8-2/3548
Meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse
seadustiku ja
tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Justiits- ja Digiministeeriumile on kooskõlastamiseks saadetud meediateenuste seaduse (MeeTS),
kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) muutmise seaduse
eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.
1. Üldine märkus – eelnõus on nii Euroopa Liidu õiguse rakendamist taotlevad sätted kui ka
riigisisesest vajadusest lähtuv regulatsioon. Juhime tähelepanu, et „Ametniku Euroopa Liidu
käsiraamatu”1 (lk-d 85–86) kohaselt tuleb Euroopa Liidu õigust rakendava eelnõu koostamisel
lähtuda üldisest põhimõttest, et sellesse ei kavandata Euroopa Liidu õigusakti rakendamisega
mitteseotud regulatsiooni. Muude küsimuste lisamine eelnõusse võib takistada eelnõu sujuvat
menetlemist, mis omakorda võib tekitada ajakaotust liidu õigusakti tähtaegsel rakendamisel
ning viia rikkumismenetluseni. Kui eelnõu koostajad peavad siiski vajalikuks nii Euroopa Liidu
õiguse kui ka siseriikliku õiguse aspektide ühes eelnõus koos käsitlemist, tuleks arvestada
ülalkirjeldatud riskidega.
2. Eelnõu § 1 p 12 – kavandatava sätte kohaselt tuleb avalikustada ka toimetaja nimi.
Seletuskirjast ei nähtu, et toimetaja nime avalikustamise kohustus tuleneb otseselt määrusest,
vaid pigem on tegemist meetmega, mille riik on valinud mõne määruses ette nähtud nõude
tagamiseks. Juhime tähelepanu, et igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist
ja avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26)
riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See
tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille
kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste
alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi
puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. See tähendab, et
isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega. Eelkõige peab seaduse
tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid ning töödeldavate
isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega.
Eelnevast tulenevalt tuleb seaduses ette näha, millisel eesmärgil toimetaja nimi
avalikustatakse.
3. Eelnõu § 1 p 26 – korrakaitseseaduse (KorS) §-s 54 on defineeritud avaliku koha mõiste.
Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute
1
Kättesaadav: https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2022-02/ametniku_euroopa_liidu_kasiraamat.pdf
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
kasutuses oleva maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kui eelnõu § 1 p-ga
26 seadusesse lisatavas sättes peetakse samuti silmas avalikku kohta, palume õigusnormide
kooskõla ja õigusselguse huvides kasutada ka eelnõus korrakaitseseaduses sätestatud
avaliku koha mõistet.
4. Eelnõu § 1 p 28 – seletuskirja kohaselt on eelnõuga MeeTS § 531 tehtavate muudatuste
eesmärk laiendada kehtiva õigusega audiovisuaalsete teenuste osutajatele suunatud sätteid
(MeeTS § 531 lg-d 1–8) ka raadioteenuse osutajatele, et tagada Eesti meediaturul kõigi
turuosaliste võrdne kohtlemine ning tele- ja raadioturul aus konkurents. Kehtiva seadusega
antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) õigus teha ettekirjutus Euroopa
Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teenuse või
piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva
televisiooniteenuse osutaja teenuse taasedastajale. Eelnõuga antakse aga TTJA-le õigus
teha ettekirjutus muu riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvale või muus riigis tegevusloa saanud
teenuse osutajale. Palume selgitada, kuidas toimub ettekirjutuse tegemine raadioteenuse
osutajale, kes ei allu Eesti jurisdiktsioonile.
Lisaks on eelnõus sätteid, mis kordavad haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatut. Nii
langeb eelnõuga seadusesse lisatava § 531 lg-s 12 toodud kohustus kokku HMS §-s 40 toodud
ärakuulamisnõudega. Ka nõue, et ettekirjutuses toodu peab olema põhjendatud, objektiivselt
vajalik ja mittediskrimineeriv (§ 531 lg 11 viimane lause), vastab haldusmenetluses
valitsevatele nõuetele põhjendada haldusakte, teostada kaalutlusõigust õiguspäraselt
tagades proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise järgimine. Palume selgitada, miks sätete
kordamine eriseaduses vajalik on.
Juhime ka tähelepanu, et eelnõu § 1 p-ga 28 seadusesse lisatava § 53 1 lg 9 sõnastus ei ole
selge ja üheselt mõistetav. Säte kohustab TTJA-d esitama tõendeid, et leida asjakohane
lahendus, kuid selgusetuks jääb, mille kohta tõendeid esitada tuleb. Palume eelnõu sõnastust
täpsustada. Ebaselge on ka lauseosa, mis käsitleb raadioteenuse osutaja tegutsemist Eesti
meediateenuste turul ilmse eesmärgiga hoiduda kõrvale Eestis kehtiva seaduse nõuetest.
Kuidas tehakse kindlaks selline “ilmne eesmärk”? Kuna säte näeb ette, et lisaks ilmsele
eesmärgile nõuetest kõrvale hoida, peab esinema ka nõuete rikkumine ise (“... ega järgi neid
nõudeid”), tekib küsimus, miks on vajalik nõuete eiramisele lisaks ka “ilmse eesmärgi”
tuvastamine.
5. Eelnõu § 1 p 31 – kõnealuse sätte kohaselt on TTJA-l õigus nõuda Euroopa meediavabaduse
määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid Euroopa meediavabaduse
määruse 3. peatükis toodud ülesannete täitmiseks. Seletuskirja kohaselt tuleneb vastav õigus
küll otsekohalduvana Euroopa meediavabaduse määrusest, aga õigusselguse huvides
sätestatakse see ka MeeTS-is. Justiits- ja Digiministeerium juhib tähelepanu, et määruse
norme riigisisesesse õigusesse ümber ei kirjutata. Palume eelnõu täpsustada.
6. Eelnõu § 2 – KrMS-is on plaanis muuta kogu ametiprivileegidega seonduv regulatsioon ja
selleks on eelnõu juba väljatöötamisel. Pakutava KrMS muudatuse peaks soovitavalt samas
tegema, kuna vastavate paragrahvide sisu ja jaotus KrMS-s muutub tuntavalt ja praegu
muudatust tehes tuleks vastavat sätet (KrMS § 72 lg 2 1) üsna pea uuesti muuta/ümber
paigutada. Sisuliselt oleks ilmselt määruse sõnastuse mõttega paremini kooskõlas (ja samas
ei venitaks ka privileegi ülemäära laiaks) väljend "püsivas lähedases suhtes". "Regulaarne
eraeluline suhe", mis seal praegu kirjas on, tähendaks sisuliselt igasugust korrapärast või
korduvat suhtlemist, mitte tingimata ühist majapidamist ja lähisuhet, millest räägib
meediavabaduse määruse põhjenduspunkt 20. See tähendaks privileegi mõõdutundetut
laiendamist, mis tõenäoliselt hakkaks tõhusat kriminaalmenetlust põhjendamatult takistama.
Kuivõrd eelnõu § 3 kohane TsMS-i muudatus on KrMS-i muudatusega analoogne, palume ka
selle muudatuse juures arvestada ülaltoodud märkusega.
7. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja
Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud
arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele
esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisad:
1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
Markus Ühtigi 51914873
[email protected]
Stella Johanson
Mariko Jõeorg-Jurtšenko
Andreas Kangur
Mari Käbi
Helen Uustalu
Pilleriin Lindsalu
E ELNÕU 2 8 . 0 3 .202 4 Meediateenuste seaduse , kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus § 1. Meediateenuste seaduse muutmine Meediateenuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutajatele;“ ; 2 ) paragrahvi 1 punkt 1 1 loetakse punktiks 1 2 ja §-i 1 täiendatakse uue punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) nõuded muudele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 2024/1083, 11. aprill 2024, millega luuakse siseturul meediaturul ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 17.04.2024, lk 1–37) nimetatud meediateenuste osutajatele , kui need on käesolevas seaduses otseselt sätestatud ;“ ; 3 ) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 1 3 järgmises sõnastuses: „1 3 ) meediaturu kontsentratsiooni hindamise korra ; “; 4 ) paragrahvi 2 lõigetes 1 – 3 ja 4, § 6 lõigetes 1 ja 2 , 2. peatüki pealkirjas, § 13 lõikes 1 , § 17 lõigetes 1 ja 3 , § 19 pealkirjas ja lõigetes 1, 2 ja 6 , §-s 19 2 , § 25 lõikes 2 , § 26 lõikes 1 , § 29 lõike 3 punktis 1, § 30 lõigetes 1 – 4, 7 ja 8 1 , § 31 lõikes 4 , 6. peatüki pealkirjas , § 51 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „meediateenus“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenus ja raadioteenus“ vastavas käändes; 5 ) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Teistele Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 nimetatud meediateenust osutavale juriidilisele isikule kohaldatakse käesolevat seadust, kui juriidiline isik on asutatud Eestis .; 6 ) paragrahvi 2 lõikes 3 1 asendatakse sõna „meediateenuse“ sõnaga „ audiovisuaalmeedia teenuse“; 7 ) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: “(3) Meediateenus on ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 – 2 nimetamata muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus. Käesolevat seadust rakendatakse sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt sätestatud .”; 8) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja on juriidiline või füüsiline isik, kes osutab televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia või raadioteenust, kellel on toimetusvastutus meedia teenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise järjestuse ning edastamise viisi. (2) Meediateenuse osutaja on ka lõikes 1 nimetamata muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenust osutav juriidiline või füüsiline isik , kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on toimetusvastutus meedia teenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi. Käesolevat seadust rakendatakse sellisele meediateenuse osutajale juhul, kui see on seaduses otseselt sätestatud.“; 9) paragrahvi 8 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 9. Raadioprogrammi nädalamaht ja Eesti autorite loodud muusikateoste osakaal ( 1 ) Raadioprogrammi nädalamaht peab olema vähemalt 84 tundi. (2) Raadioteenuse osutaja varub eestikeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30 protsenti Eesti autorite loodud muusikateoste edastamiseks. Raadio teenuse osutaja edastab Eesti autorite loodud muusikateoste miinimummahust vähemalt 50 protsenti ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni. Raadioteenuse osutaja varub muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti autorite loodud muusikateoste edastamiseks. “; 11) paragrahvi 15 lõikeid 4 – 6 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või regulaarse era elulise suhte tõttu“; 12) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja teevad enda kohta hõlpsasti ja vahetult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 6 lõikes 1 nimetatud teabe. (2) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teeb veebilehel enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1) vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed; 2) viite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandmetele; 3) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.“; 13) seadust täiendatakse §-dega 16 1 ja 16 2 järgmises sõnastuses: „§ 16 1 . Meediateenuse osutaja märkimine äriregistris (1) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja märgitakse äriregistri avalikus toimikus meediateenuse osutajana. (2) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja esitab äriregistrile koos majandusaasta aruandega info riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma kohta. Nimetatud summa kantakse äriregistri avalikku toimikusse. (3) Täpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusaladest, mille puhul kohalduvad käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 , kehtestab kultuuriminister määrusega. § 16 2 . Teave avaliku sektori vahendite eraldamise kohta riiklikuks reklaamiks (1) Avaliku sektori asutused teevad igal aastal elektrooniliselt ja kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artik li 25 lõikes 2 nimetatud teabe. (2) Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõike 2 punktis b sätestatud kohustustest vabastatakse alla 100 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused ning selliste kohaliku omavalitsuse üksuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koosta b käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud info kohta aruande, mis avalikustatakse tema veebilehel.“; 14) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Regionaalse või“; 15) paragrahvi 22 lõikes 1 ja § 27 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „ m eediateenuste ja“ sõnadega „ audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse ning“; 16) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Televisiooniteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1) üleriigiline televisiooniluba; 2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks. (2) Üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused . (3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on vajadusel enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.“; 17) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Raadioteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1 ) üleriigiline raadioluba; 2 ) rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks.“; 18) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse § s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks sellise programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või programmi konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või televisiooni- või raadioteenuse edastamise uue tehnoloogilise lahenduse katsetamiseks . (2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra. “; 19) paragrahvi 39 lõige 6 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkte 1, 1 1 ja 3 ei kohaldata ajutise televisiooni - või raadioloa taotlejale . “; 20) paragrahvi 3 9 täiendatakse lõikega 6 2 järgmises sõnastuses: „(6 2 ) Raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste edastamise kohustuse. Raadioluba esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea . “; 21) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raadioloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks vähemalt üks kuu enne taotluste esitamise tähtpäeva Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel. (2) Televisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis ning selliste E uroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste miinimummahu programmis , mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad. (3) Raadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite muusikateoste mahu programmis , arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud miinimummahtu , muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, programmi peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. (4) Raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamise vajalikkuse otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet i peadirektor . Kui need on vajalikud, kehtestab T arbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks. (5) Raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kahe kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. (6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata televisiooniloale kõrvaltingimusi . (7) Üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa , välja arvatud ajutise rahvusvahelise televisiooniloa , väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. (8) Rahvusvahelise televisiooniloa ja ajutise rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist. (9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus konsulteerida enne tegevusloa väljaandmist julgeolekuasutustega ning Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet selle kohta, kas televisiooni - või raadioteenus e osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni - või raadioteenus e osutaja tegelik kasusaaja võib olla Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, või selle kohta, kas televisiooni - või raadioteenus e osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni - või raadioteenus e osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele .“; 22) paragrahvi 43 lõikes 2 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutava ministri“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori“; 23) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses : „ (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib tegevusloa andmisest keelduda, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on toime pannud karistusseadustiku 8. või 15. peatükis sätestatud süüteo, on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele .“; 24) seadust täiendatakse 4 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 4 1 . peatükk Meediaturu kontsentratsiooni hindamine § 48 1 . Meediaturu kontsentratsiooni hindamise teade (1) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, raadioteenuse osutaja , käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja ja meediasisule juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja teavitavad konkurentsiseaduse alusel kontrollimisele kuuluvast koondumisest meediaturu kontsentratsiooni hindamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. (2) Teade esitatakse kirjalikult ja selles peavad sisalduma: 1) andmed iga koondumise osalise kohta, sealhulgas ärinimi, registrikood, kontaktandmed, tegevusala; 2) koondumise kirjeldus; 3) hinnang koondumise eeldatavale mõjule meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda teate esitajalt muid konkurentsiseaduse § 26 lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmeid ja dokumente. (4) Kui teade ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, määrab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tähtaja teate puuduste kõrvaldamiseks. (5) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on määranud tähtaja teates puuduste kõrvaldamiseks, hakkab käesoleva seaduse § 48 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaeg kulgema alates puuduste kõrvaldamisest. § 48 2 . Teate menetlemine ja hinnangu andmine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab hinnangu andmisel arvesse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud kriteeriumeid ja artikli 22 lõikes 3 nimetatud suuniseid. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab hinnangu 20 kalendripäeva jooksul teate esitamisest arvates ning teavitab hinnangust Konkurentsiametit. (3) Konkurentsiseaduse § 27 lõike 1 punktis 2 sätestatud täiendava menetluse korral annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hinnangu kolme kuu jooksul täiendava menetluse algusest arvates. (4) Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 4 toodud juhul konsulteerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa meediateenuste nõukojaga. “; 25) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „( 6 1 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui: 1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või tema elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse pikendamisest keeldutud, kuna ta kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule; 2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või muude Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonide subjekt; 3) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või ta võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele; 4) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL või Euroopa meediavabaduse määruse alusel; 5) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastab muudele Euroopa meediavabaduse määruse artikli 17 lõike 4 alusel nõukoja kehtestatud kriteeriumidele . “; 26) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „ (9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha üldsusele avatud koha omanikule või valdajale või sellise koha omanikule või valdajale, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, ettekirjutus lõpetada audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse kättesaadavaks tegemine, kui audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse taasedastamine on käesoleva paragrahvi alusel lõpetatud.“; 27) seaduse 7. peatüki ja § 53 1 pealkirja täiendatakse pärast sõna „ audiovisuaalmeediateenuse “ sõna de ga „ ja raadioteenuse“; 28) paragrahvi 53 1 täiendata kse lõigetega 9 – 1 3 järgmises sõnastuses: „(9) Kui mõni teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv või teises riigis tegevusloa saanud raadioteenuse osutaja raadioprogramm on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale, tema raadioprogramm on Eestis kättesaadavaks tehtud Eesti raadiosagedusplaanis nimetatud ringhäälinguressurssi kasutades ja ta tegutseb Eesti meediateenuste turul ilmse eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega või selle alusel raadioteenuse osutajatele kehtestatud nõuetest ega järgi neid nõudeid, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendust asjaomase tegevusloa väljastanud organisatsiooniga ja raadioteenuse osutajaga ning esitab tõendid , et leida asjakohane lahendus , mis tagaks Eestis kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi. (10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab raadioteenuse osutajale ja tegevusloa väljastanud organisatsioonile 30 päeva aega vastuväidete esitamiseks . (11) Kui raadioteenuse osutaja ega tegevusloa väljastanud organisatsioon käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esita või esitatud vastuväited ei ole põhjendatud, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha ettekirjutus raadioteenuse osutajale raadioprogrammi edastamise või taasedastajale raadioprogrammi taasedastamise lõpetamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgib ettekirjutust tehes põhimõtet, et kavandatavad meetmed on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad. (12) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ettekirjutuse tegemist annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raadioteenuse osutajale võimaluse esitada käesoleva s seaduse s sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuetest kõrvalehoidmise ja nende nõuete mittejärgimise kohta oma arvamus ja vastuväited . (13) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ettekirjutuse tegemisest raadioteenuse osutajat ja tegevusloa väljastanud organisatsiooni.“; 29) paragrahvi 54 lõi k e d 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõltumatu riiklik järelevalveasutus audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 30 lõike 1 ja Euroopa meediavabaduse määruse tähenduses. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkidest, Euroopa meediavabaduse määrusest ja muudest õigusaktidest. “; 30) paragrahvi 54 l õike 4 p unktis 4 asendatakse sõnad „ E uroopa järelevalveasutuste rühmas (ERGA) “ sõnadega „Euroopa meediateenuste nõukojas“; 31) seadust täiendatakse §-ga 56 2 järgmises sõnastuses: „§ 56 2 . Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda teavet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid Euroopa meediavabaduse määruse 3. peatükis toodud ülesannete täitmiseks.“ ; 32) paragrahvi 57 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 57. Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise nõuete rikkumine audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamisel ja videojagamisplatvormil “; 33) seadust täiendatakse §-ga 63 2 järgmises sõnastuses: „ § 63 2 . Enne 202 6 . aasta 1. jaanuarit välja antud tegevuslubade kehtivus Enne 202 6 . aasta 1. jaanuarit välja antud kehtivad kohaliku või regionaalse raadiovõrgu ringhäälinguload võrdsustatakse üleriigiliste raadiolubadega ja n eed jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni.“ . § 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Paragrahvi 72 lõiget 2 1 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või regulaarse era elulise suhte tõttu“. § 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Paragrahvi 257 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või regulaarse era elulise suhte tõttu“. § 4 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 6 . aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 5 __________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)
Meediateenuste seaduse , kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesolev eelnõu koosneb meediateenuste seaduse (edaspidi ka MeeTS ) muudatustest, mis oli d sätestatud 2023-2024. a ette valmistatud meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõus . Antud eelnõu läbis kaks kooskõlastusringi , kuid Vabariigi Valitsusele see heakskiitmiseks ei esitatud, sest Kultuuriministeerium soovis sama eelnõu raames lahendada ka 7. mail 2024. a jõustunud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud teemad. Seega koosneb antud eelnõu 2023-2024. a ette valmistatud eelnõu raames käsitletud muudatustest ning lisandunud on Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid. Eelnõuga reguleeritakse järgnevat : a ntakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA ) õigus teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus . Seda näiteks olukorras, kui teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või ta võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele. Antakse TTJA - le õigus teha üldsusele avatud koha omanikule või valdajale või sellise koha omanikule või valdajale , mis ei ole üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, ettekirjutus lõpetada audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse kättesaadavaks tegemine, kui audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse taasedastamine on nii MeeTS-i § 51 kui ka eelmises punktis selgitatud uue regulatsiooni kohaselt lõpetatud ; muudetakse ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni : sätestatakse testimise regulatsioon juhtudeks, kui soovitakse televisiooni- või raadioteenuse edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või hinnata programmi sobivust konkreetse levipiirkonna elanikele , sätestatakse, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra ; võimaldatakse seada kõrvaltingimusi ka ajutistele raadiolubadele ; sätestatakse kohustus raadioloa taotlejal esitada autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus eelmisel perioodil taotlejale väljaantud kõigis raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise kohta ; täiendatakse televisiooni lubade kõrvaltingimuste regulatsiooni : sätestatakse võimalus seada kõrvaltingimusi ka rahvusvahelistele televisioonilubadele ; sätestatakse võimalus seada viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste maht kõrvaltingimuseks ; muudetakse raadio- ja televisioonilubade liike . Raadiolubade liigid on edaspidi üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka televisioonilubade liike (sarnaselt raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba, jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline televisiooniluba ) ; muudetakse raadiolubade konkursi korraldamise korda . Muutes TTJA ka raadiolubade kõrvaltingimuste määrajaks, laiendatakse tema kui sõltumatu meediaregulaatori volitusi tervele ringhäälinguturule. Haldus- ja töökoormuse vähendamiseks ja ettevõtlusvabaduse kaitseks on käesolevas eelnõus loobutud taasedastamisteatise regulatsioonist . Seadusmuudatusega antakse siiski TTJA- le õigus teha ettekirjutus Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluva audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamiseks ja seda teenuse osutajat hinnates (uus § 51 lg 6). Lisaks eeltoodule sätestatakse eelnõus Euroopa m eediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid . Eesmärk on võtta üle Euroopa meediavabaduse määruse normid ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades . Eelnõus: täpsustatakse õigusselguse huvides meediateenuse mõistet, et oleks arusaadav, millised normid kehtivad üksnes a udiovisuaalmeedia teenuste direktiivist tulenevalt audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele ning nende osutajatele ning millised normid teistele Euroopa meediavabaduse määruses toodud meediateenuste le osutajatele ; laiendatakse teabevahetuse kaitset Euroopa meediavabaduse määruse artik li 4 kohaselt ka isikute suhtes, kellel on meediateenuse osutajate või toimetajatega regulaarsete eraalaste suhete tõttu tõenäoliselt teavet, mille abil võib tuvastada ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust . MeeTS-is ja menetlusseadustikes on viide üksnes ametialasele suhtele, seega on kehtiv regulatsioon kitsam, kui otsekohalduv Euroopa meediavabaduse määrus. Eelnõuga viiakse õigusaktid kooskõlla Euroopa meediavabaduse määruses sätestatuga ; Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 6 kohustab liikmesriikide regulaatorasutusi looma meediaomandi andmebaasid , kust oleks leitav tea v e meediateenuste osutajate kohta. Eelnõu väljatöötaja soovib vastavat nõuet täita äriseadustiku andmete põhjal ning eelnõus luuakse täiendav regulatsioon, kuidas kajastada riiklikuks reklaamiks eraldatud summade kajastamist; s ätestatakse meediaturu kontsentratsiooni hindamise regulatsioon ; s ätestatakse seaduse tasandil Euroopa meediavabaduse määruse art iklis 25 sätestatud avaliku sektori kohustus anda infot riikliku reklaami kulude kohta ja tuuakse sisse määrusega võimaldatav erand ; t äpsustatakse TTJA rolli regulaatorasutusena ja tuuakse välja TTJA õigus saada Euroopa meediavabaduse määruse täitmiseks vajalikku teavet. Seadus jõustub 202 6 . aasta 1. jaanuaril. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna meedianõunik Andres Jõesaar (
[email protected], 628 2338 ) ning õigus - ja haldus osakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ( siiri.pelisaar @kul.ee, 628 22 25 ). Eelnõu väljatöötamises on osalenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla ja nõunik Peeter Sookruus ning Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötajad . Eelnõu ja seletuskirja on osaliselt keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ( ametist lahkunud ) ning seda on osaliselt varem ette valm istatud eelnõu raames toimetanud Justiitsministeerium. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga . Eelnõuga muudetakse meediateenuste seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.06.2022, 3 , kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2024, 7 ja ts iviilkoht u menetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 31.12.2024, 41 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduseelnõule (välja arvatud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega seonduv) eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK ) koostamine. 2. Seaduse eesmärk Meediateenuste seadus võeti Riigikogus vastu 16.12.2010. Viimase, 16.02.2022 vastuvõetud muudatusega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808 , millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, edaspidi ka AVMSD ), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda . Alljärgnevalt toome välja seaduse muutmise eesmärgid suuremate teemade kaupa. 2.1. Nagu seletuskirja sissejuhatus es märgitud, on käesolevas eelnõus loobutud algses eelnõus sätestatud taasedastamis teatise esitamise ja menetlemise regulatsioonist. Samas antakse seadus muudatusega TTJA- le õigus teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus . Kuigi mitmete Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate tele kanalite taasedastamine on praegu rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu piiratud, aitab seadusmuudatus meil oma inforuumi korrastada ka juhul, kui sanktsioonid lõppevad ning sanktsioneeritud telekanalid võivad taas Eestis levida. Eestis ei ole vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks , millele audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta asuda teleprogrammi taasedastama . Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid ei kasutata tänapäeval üksnes vaba meedia edastamiseks, vaid Vene Föderatsiooni näitel ka Euroopa väärtuste vastu peetava infosõja relvadena. M eid ohustav m õjutustegevus algab tihtipeale märkamatute ja üksikute vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga, mida on kanalite monitooringuga keeruline märgata. Muudatuse kohaselt ei sekku TTJA aga enam ennetavalt taasedastamis teatise al usel taasedastamise keelamisega või taasedastamis loa mitteandmisega, vaid saab seadusmuudatuse kohaselt õiguse reageerida taasedastatava teenuse lõpetamise nõudega. Lisaks kehtivas seaduses toodud teenuse sisu hindamisele antakse eelnõuga võimalus hinnata ka teenuse osutajat. Muudatus annab meediaregulaatorile seadusliku aluse hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja võimalikku julgeolekuohtu, seotust sanktsioneeritud isikute või üksustega. Selle protsessi tulemusel piiratakse desinformatsiooni jõudmist vaatajateni ning vähendatakse kahjulike info-operatsioonide mõju Eesti ühiskonnale. Kokkuvõtvalt – taasedastamisteatise regulatsioonist loobumine ei tähenda, et riigil puuduksid võimalused sekkuda ja nõuda audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamist. Lahendus on kõigile osapooltele aga vähem töö- ja halduskoormust tekitav. 2.2. Meediateenuste seaduse § 51 võimaldab TTJA-l teha ettekirjutus audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamiseks, kui teenuses on rikutud MeeTS - i § 19 nõudeid, kahjustatud rahvastiku tervist ja ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeolekut ja riigikaitse tagamist, või kujutatud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. Eelnõuga lisatakse võimalus taasedastamine lõpetada ka teenuse osutajat hinnates (vt eelmises punktis toodud selgitust). TTJA on saanud mitmeid teateid majutusettevõtetest, ke s võimaldavad majutusruumides paiknevate telerite vahendusel jälgida rahvusvaheliste sanktsioonide ja TTJA ettekirjutusega piiratud teleprogramme. Seaduse kohaselt saab audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajaks pidada elektroonilise side ettevõtjat, kuid mitte näiteks majutusettevõtet või kaubanduskeskust, kes enda valduses võimaldab jälgida teleprogramme, mille signaali ta saab satelliitantenniga, piiriäärsetel aladel ka tavaantenniga. VTK-s pakuti lahendusena välja anda TTJA- le õigus teha ettekirjutus pii ratud telekanali jälgimist võim aldavale majutusettevõttele või muule üldsusele avatud koha haldajale meediateenuse kättesaadavaks tegemise lõpetamiseks. TTJA- le on tulnud aga infot, et piiratud kanaleid edastatakse n äiteks ka hooldekodudes, mis ei ole üldsusele avatud kohad. Seega, v õrreldes VTK-s väljatooduga ei keskenduta e elnõus enam majutusettevõtetele, vaid laiemalt üldsusele avatud kohtadele või kohtadele, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda. TTJA saab teha selliste kohtade omanikele või valdajatele ettekirjutuse lõpetada sellise var em ettekirjutusega piiratud audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse kättesaadavaks tegemine , mis või b sisaldada kahjulikku ja ühiskonda lõhestavat infot. Vastav reguleerimine aitab ära hoida julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist juhuslikele avalikes kohtades viibivatele inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite vaatamiseks. Täpsustame siinjuures, et TTJA ei hakka tegema lauskontrolli , vaid sekku b vastava info saamisel juhtumipõhiselt . TTJA saab õigusliku aluse ettekirjutuse tegemiseks ja rikkumisele reageeri miseks, mis kehtiva õiguse alusel puudub. 2.3. M eediateenuste seaduses vajab ajakohastamist raadio lubade andmise regulatsioon. Praegune ajutiste raadiolubade regulatsioon ei võta arvesse turu vajadusi. K ehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik anda ajutist raadioluba MeeTS - i § 37 kohaselt kuni kolmeks kuuks, kui programm on ajutise iseloomuga ja selle edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Ajutisi lube ei kasutata enamasti sündmuste kajastamiseks (n - ö MM-i või MK - etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda. Kehtiv seadus ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks raadiolubadeks taotlusi esitada. Muudatuse eesmärk on muuta ajutiste raadiolubade regulatsiooni selgemaks ja läbipaistvamaks. Eesmärk on MeeTS-is ette näha eraldi testimise regulatsioon juhtudeks, kui soovitakse meediateenuste edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või testida programmi sobivust konkreetsele levipiirkonnale, n äiteks enne raadiolubade avalikku konkurssi. Samuti on vajalik seaduse tasandil täpsustada ajutiste meedialubade taotlemise kord a selliselt, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra . Mõistlik on anda meediaregulaatorile õigus kehtestada ka ajutistele raadiolubadele spetsiaalseid kõrvaltingimusi , mh levipiirkonna ja programmi mahu kohta. Muudatuse eesmärk oleks põhjendatud juhtudel näha TTJA- le ette kõrvaltingimuste seadmise kohustus, näiteks juhtudel, kus soovitakse testida programmi sobivust kuulajaskonnale enne alalise loa taotlemist , on mõistlik juba ajutisele loale näha ette kõrvaltingimused , mida tulevikus tõenäoliselt kehtestataks ka alalisele meedialoale. 2.4. MeeTS - i § 40 lg 3 ei võimalda praegu seada kõrvaltingimusi rahvusvahelistele televisioonilubadele. M eedia turul võib tähelda da praktika t , et Eesti turul levi tatavate telekanalite loale seatud kõrvaltingimuste täitmise kohustuse vältimiseks minnakse üle rahvusvahelisele televisiooniloale . Sellisel viisil on võimalik ka Eestis levida ilma üleriigilise televisiooniloa tingimustele vastamata, juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa üheks sihtriigiks on valitud Eesti. Seetõttu oleks Eesti autorite teoste leviku tagamiseks mõistlik seada mõn ed kõrvaltingimused (nt miinimumnõuded Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud teoste edastamisele) ka rahvusvahelistele televisioonilubadele, juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa sihtrii k on ka Eesti. Ku ltuuriministeerium ja TTJA on pikka aega kasutanud meedialoa kõrvaltingimuseks viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste mahtu programmis ( MeeTS - i § 8 lg 4 teine lause). Samas ei anna MeeTS - i 40 lg 3 sellise kõrvaltingimuse seadmiseks selget alust . TTJA lõpetas sell e praktika kasutamise 2022. a asta kevadel, kuigi kultuuripoliitiliselt on sellise kõrvaltingimuse seadmine mõistlik, et taga da uuematele teostele rohkem teleaega. Muudatuse eesmärk on võimaldada seada viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste mah t kõrvaltingimuseks . Lisaks soovitakse eelnõuga lihtsustada ja ajakohastada raadiolubade liike. Neid muudetakse selliselt, et raadiolubade liigid on edaspidi üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka televisiooni lubade regulatsiooni ( sarnaselt raadiolubade ga kaob regionaalne televisiooniluba, jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline televisiooniluba). Samuti on raadiolubadega mõistlik järgida osaliselt sama loogikat, mis võeti viimase, 09.03.2022 jõustunud MeeTS-i muudatuse alusel kasutusele televisioonilubadega, kui kõrvaltingimuste seadmine anti meediaregulaatori pädevusse. Televisioonilubade muudatusel lähtuti vajadusest suurendada meediaregulaatori sõltumatust, mille tagamise kohustus tuleneb AVMSD artiklist 30. Artikli kohaselt ei küsi riiklikud järelevalveasutused või -organid seoses neile liidu õigust rakendavate riigisisese õigusega määratud ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega allu teise asutuse juhistele. Kuigi AVMSD ei reguleeri raadioteenuseid, l oob Euroopa meediavabadus e määrus regulatiivse raamistiku kogu meediale . Seetõttu on mõistlik ka Eesti meediateenuste regulatsiooni s minna üle ühtsele lähenemisele. Muutes TTJA ka raadiolubade kõrvaltingimuste määrajaks , l aiendatakse tema kui sõltumatu meediaregulaatori volitusi tervel e ringhäälinguturule. Seni killustunud ja eri regulatsioonide alla kuuluvad meediasektorid saavad ühetaolise regulatsiooni ning selle regulatsiooni üle teostab järelevalvet üks institutsioon. Märgime siinjuures, et seaduse tasandil sätestatakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaal, mis jäi varem kultuuriministri määra t a. Seega on kultuuripoliitilised suunad ja miinimumnõuded seaduses kirjas. TTJA senine praktika raadiolubade konkursi korraldamisel näitab, et raadioload on võimalik väljastada ka kahe kuu jooksul arvates tegevusloa taotluste esitamise tähtpäevast, mis tõttu tuleks MeeTS -i § 40 lg-s 5 sätestatud tähtaega lühendada seniselt kolmelt kuult kahele kuule. 2.5. Eelnõuga sätestatakse meediateenuste seaduses ja menetlusseadustikes vajalikud m uudatused seoses Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega . Määrus on küll otsekohalduv, aga eeldab siiski täpsustamist, kuidas rakendatakse artikleid 6, 22, 25 . Lisaks on artikli 4 punkti 3 ja selle sätte põhjenduspunktide kohaselt vaja muuta ka allikakaitsega seotud norme nii meediateenuste seaduses kui ka menetlusseadustikes. Lisaks eeltoodule on e elnõusse lisatud üksikuid tehnilisi täpsustusi, mis aitavad tagada MeeTS i ajakohasuse. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist . Paragrahv 1 sätestab MeeTS-i muudatused. Antud paragrahv koosneb 33 punktist. Eelnõu § 1 punkt id 1 – 2 – Muudetakse MeeTS-i reguleerimisala sätteid . Kehtiva seaduse kohaselt sätestab meediateenuste seadus audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse (edaspidi koos meediateenus ) osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded meediateenuse osutajatele . Muudatuse kohaselt sätestab meediateenuste seadus: - audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutajatele (§ 1 p 1) ; - nõuded muudele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 2024/1083, 11. aprill 2024, millega luuakse siseturul meediaturul ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 17.04.2024, lk 1–37) nimetatud meediateenuste osutajatele, kui need on käesolevas seaduses otseselt sätestatud (§ 1 uus punkt 1 1 ) . Senine § 1 punkt 1 1 l o etakse punktiks 1 2 , et oleks tagatud sätete loogiline järjekord. Euroopa meediavabaduse määrus defineerib meediateenus mõiste laiemalt kui AVMSD-st lähtuva meediateenuste seaduse regulatsiooni alla kuuluv ad audiovisuaalmeedia teenus ed ja raadioteenus. Viidatud määruse artikli 2 kohaselt on meediateenus teenus ELi toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke , meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid. Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunkti 9 kohaselt peaks määruse kohaldamisel meediateenuse määratlus piirduma ELi toimimise lepingus määratletud teenustega ja peaks seetõttu hõlmama kõiki majandustegevuse vorme. Meediateenuse määratlus peaks hõlmama eelkõige tele- ja raadiosaateid, tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, taskuhäälingut ning ajakirjandusväljaandeid. Sellest peaks välja jääma kasutajate loodud sisu, mis on üles laaditud digiplatvormile, välja arvatud juhul, kui see kujutab endast tavaliselt kas rahalise või muud laadi tasu eest pakutavat kutsealast tegevust. Samuti peaks välja jääma puhtalt erakirjavahetus, näiteks e-kirjad ja kõik teenused, mille põhieesmärk ei ole saadete või ajakirjandusväljaannete pakkumine, mis tähendab, et see sisu on üksnes teenusega seotud kõrvaline, mitte selle peamine eesmärk – näiteks reklaam või teave toote või teenuse kohta, mida pakuvad veebisaidid, kus meediateenuseid ei pakuta. Määratluse kohaldamisalast tuleks välja jätta organisatsioonide teabevahetus ning avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele suunatud teabe- või reklaammaterjalide edastamine ja levitamine. Kuna meediateenuse osutajate tegevus siseturul võib toimuda eri vormides, peaks meediateenuse osutaja määratlus hõlmama paljusid meediateenuse määratluse kohaldamisalasse kuuluvaid professionaalseid meediaettevõtjaid, sealhulgas vabakutselisi. MeeTS - i r eguleerimisala sättest jäetakse välja lauseosa “ edaspidi koos meediateenus” ning lisatakse seaduse reguleerimisalasse nõuded ka muud ele Euroopa meediavabaduse määruses nimetatud meediateenus te osutajatele. Läbivalt m õiste “meediateenus” kasutami se jätkamine eksitaks seaduse rakendajaid – seda eelkõige normide puhul , mis pea vad kohalduma üksnes audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele . Seega, õ igusselguse huvides täpsustatakse reguleerimisala , aga ka suures osas kogu seadust , et oleks arusaadav, millised normid kehtivad AVMSD -st tulenevalt audiovisuaalmeedia teenustele ning nende osutajatele, millised normid raadioteenus t ele ning millised normid teistele Euroopa meediavabaduse määruses toodud meediateenustele ja nende osutajatele. Uute meediateenuste (eelkõige ajakirjandusväljaanded, rahalise või muud laadi tasu eest sisu üleslaadimine digiplatvormile jne) ja nende osutajate osas on täpsustatud, et seadus kohaldub neile üksnes siis, kui see on konkreetsete sätete juures välja toodud . Eelnõu § 1 punkt 3 – MeeTS-i reguleerimisala täiendatakse . Muudatuse kohaselt sätestab MeeTS ka meediaturu kontsentratsiooni hindamise korra (§ 1 uus punkt 1 3 ). Euroopa m eediavabaduse määruse a rtikkel 22 kohustab liikmesriike sätestama oma riigisiseses õiguses materiaalõiguse ja menetlusnormid, mis võimaldavad meediaturu sellist kontsentratsiooni hindamist, millel võib olla oluline mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Eelnõu § 1 punkt 4 – MeeTS-i § 2 lõigetes 1–3 ja 4, § 6 lõigetes 1 ja 2, 2. peatüki pealkirjas, § 13 lõikes 1, § 17 lõigetes 1 ja 3, § 19 pealkirjas ja lõigetes 1, 2 ja 6, §-s 19 2 , § 25 lõikes 2, § 26 lõikes 1, § 29 lõike 3 punktis 1, § 30 lõigetes 1–4, 7 ja 8 1 , § 31 lõikes 4, 6. peatüki pealkirjas, § 51 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „meediateenus“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenus ja raadioteenus“ vastavas käändes . Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1 – 2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 5 – MeeTSi §-i 2 täiendatakse lõikega 1 1 . Antud sätte kohaselt kohaldatakse te istele Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 nimetatud meediateenust osutavale juriidilisele isikule meediateenuste seadust, kui juriidiline isik on asutatud Eestis. Eelnõu § 1 punkt 6 – MeeTSi § 2 lõikes 3 1 asendatakse sõna „meediateenuse“ sõnaga „ audiovisuaalmeedia teenuse“ . Kuivõrd kogu seaduse ulatuses on mõistekasutust täpsustatud, siis tuleb seda teha ka antud sättes. Eelnõu § 1 punkt 7 – MeeTSi § 4 täiendatakse lõike ga 3 ja lisatakse mõistete loetellu ka muudele Euroopa meediavabaduse määruses sätestatud meediateenustele viitav säte . Meediateenus on lisaks audiovisuaalmeedia teenusele ja raadioteenusele ka muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus. MeeTS-i rakendatakse sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt sätestatud . Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1-2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 8 – Täpsustatakse MeeTS-i § 5 tekst i. Kuivõrd kehtiv a seaduse lõige 1 keskendub nö klassikalistele meediateenustele ehk audi o visuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele, tehakse selles sättes vastavad parandused. Muudatuse kohaselt on a udiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse osutaja juriidiline või füüsiline isik, kes osutab televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia või raadioteenust, kellel on toimetusvastutus meedia teenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise järjestuse ning edastamise viisi. § -i 5 täiendatakse teise lõikega, mille kohaselt m eediateenuse osutaja on ka lõikes 1 nimetamata muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenust osutav juriidiline või füüsiline isik , kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi . M eeTS-i rakendatakse sellisele meediateenuse osutajale juhul, kui see on seaduses otseselt sätestatud. Sellisele muule meediateenuse osutajale rakendatakse § 16 lõiget 1, § 16 1 ja § -des 48 1 ja 48 2 sätestatud meediaturu kontsentratsiooni hindamise norme . Eelnõu § 1 punkt 9 – Tunnistatakse kehtetuks MeeTS -i § 8 l g 7, mis sätestab regionaalse televisiooniloaga seonduva. Kuivõrd muudatuse kohaselt kaotatakse regionaalne televisiooniluba kui loa liik, on ka viidatud säte vaja kehtetuks tunnistada (vt ka eelnõu p 16 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 10 – Kuivõrd uue regulatsiooni kohaselt ei kehtesta enam kultuuriminister raadiolubade kõrvaltingimusi , tuuakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaalu miinimum nõue seaduse tasandile. Muudatuse kohaselt varub r aadioteenuse osutaja eestikeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30 protsenti Eesti autorite loodud muusikateoste edastamiseks. Raadio teenuse osutaja edastab Eesti autorite loodud muusikateoste miinimummahust vähemalt 50 protsenti ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni. Raadioteenuse osutaja varub muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti autorite loodud muusikateoste edastamiseks (uus § 9 lg 2). Mõiste „Eesti autor“ hõlmab muusikateose autoreid ( helilooja, sõnade autor, tõlkija , arranžeerija ) , kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori teoseks loetakse muusikateos , kus on vähemalt üks autoritest Eestist, olenemata autorite koguarvust. Eelnõu § 1 punkt 1 1 – MeeTS-i § 15 lõikeid 4 – 6 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või regulaarse eraelulise suhte tõttu“ . Antud muudatus on seotud Euroopa meediavabaduse määruse artikli 4 lõike 3 rakendamisega. Artikli 4 lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et ajakirjandusallikad ja konfidentsiaalsed teated on tulemuslikult kaitstud. Liikmesriigid ei võta meetmeid, millega: a) kohustatakse meediateenuse osutajaid või nende toimetuse töötajaid avalikustama ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega seotud või nende tuvastamist võimaldatavat teavet, või kohustatakse isikuid, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või toimetuse töötajatega omada sellist teavet, sellist teavet avalikustama; b) peetakse kinni, karistatakse, kuulatakse pealt ja kontrollitakse meediateenuse osutajaid või nende toimetuse töötajaid, või jälgitakse, otsitakse läbi või arestitakse nende äri- või eraruume sellise teabe saamise eesmärgil, mis on seotud ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega või mis võimaldab nende tuvastamist, või peetakse kinni, karistatakse, kuulatakse pealt ja kontrollitakse isikuid, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või selle toimetuse töötajatega omada sellist teavet, või jälgitakse, otsitakse läbi või arestitakse nende äri- või eraruume sellise teabe saamise eesmärgil; c) kasutatakse sekkuvat jälgimistarkvara materjali, digiseadme, -masina või -vahendi puhul, mida kasutavad meediateenuse osutajad, nende toimetuse töötajad või isikud, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või tema toimetuse töötajatega omada teavet, mis on seotud ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega või mis võimaldab neid tuvastada. Põhjenduspunkti nr 19 kohaselt on a jakirjanikel ja toimetajatel usaldusväärse meediasisu tootmisel ja pakkumisel keskne roll, seda eelkõige uudiste või päevakajaliste sündmuste kajastamisel. Allikad on ajakirjanike „toormaterjal“: need on meediasisu, eelkõige uudiste ja päevakajalise sisu tootmise aluseks. Seetõttu on ülioluline kaitsta ajakirjanike võimet koguda, kontrollida ja analüüsida teavet, eelkõige sellist konfidentsiaalselt saadud või edastatud teavet nii internetis kui ka väljaspool seda, mis on seotud ajakirjandusallikatega või võimaldab neid tuvastada. Meediateenuse osutajad ja nende toimetuste töötajad, eelkõige ajakirjanikud, sealhulgas ebatüüpilises töösuhtes, näiteks vabakutselised ajakirjanikud, peaksid saama tugineda ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse tugevale kaitsele . Põhjenduspunkti nr 20 kohaselt s elleks , et vältida ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse kaitsest kõrvalehoidmist ning tagada era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine kooskõlas põhiõiguste hartaga, tuleks kaitsemeetmeid kohaldada ka isikute suhtes, kellel on meediateenuse osutajate või toimetajatega regulaarsete era- või ametialaste suhete tõttu tõenäoliselt teavet, mille abil võib tuvastada ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust. See peaks hõlmama isikuid, kes elavad lähedases suhtes ühises leibkonnas ning seda stabiilselt ja pidevalt , ning isikuid, kes on või on olnud ametialaselt seotud saadete või ajakirjandusväljaannete ettevalmistamise, koostamise või levitamisega ning keda võetakse sihikule üksnes seetõttu, et neil on tihedad sidemed meediateenuse osutajate, ajakirjanike või muude toimetuse liikmetega. Ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse kaitse peaks tooma kasu ka meediateenuse osutajate töötajatele, näiteks tehnilistele töötajatele, sealhulgas küberturvalisuse ekspertidele, keda võidakse sihikule võtta, arvestades nende olulist rolli ajakirjanike igapäevatöös, mis nõuab lahendusi, et tagada ajakirjanike töö konfidentsiaalsus ja sellest tulenevat tõenäosust, et neil on juurdepääs ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust käsitlevale teabele. Allikakaitse õiguslikud alused sätestati meie seadusandluses 25.11.2010 vastu võetud ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seadusega. Antud seaduse seletuskirjas on põhjalikult selgitatud, millistel kaalutlustel ringhäälinguseaduses ja menetlusseadustikes vastav regulatsioon sätestati . Tol hetkel tugineti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklile 10, Euroopa Nõukogu soovitusele nr 7 (2000) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale. Vastavad muudatused tehti ka menetlusseadustikes. Seletuskirja kohaselt: /.../ Nagu üldises osas eelnevalt märgitud, peab allikakaitse laienema ka ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötleva isikuga ametialaselt kokku puutuvale isikutele, et tagada allikakaitse põhimõtte rakendamine võimalikult laias, ent samas põhjendatud ulatuses. Seetõttu nähakse ette ka KrMS § 72 muudatus, mille kohaselt laieneb allikakaitsele tuginemise õigus sarnaselt RingHS-is kavandatuga ka ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötleva isikuga ametialaselt kokku puutuvatele isikutele.” Sama normiloogika alusel tehti muudatus ka tsiviilkohtu m enetluse seadustikku. Ringhäälinguseaduse kehtetuks tunnistamisel viidi vastav regulatsioon meediateenuste seadusesse. Meediateenuste seaduses on allikakaitse reguleeritud §-s 15. MeeTS-i § 15 lõike 3 kohaselt laieneb informatsiooniallika kaitse ka isikule, kes ametialaselt puutub kokku andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku informatsiooniallika. Euroopa meediavabaduse määrus aga laiendab isikute ringi. Lisaks ametialasele kokkupuutele laieneb kaitse ka “tavapärasele suhtele” (vt art 4 lõige 3), kuid eelnõu väljatöötaja hinnangul annab selgema arusaama antud mõistekasutuse st põhjenduspunktides toodu t avav mõiste “regulaarne eraeluline suhe”. Seda mõistet kasutatakse ka eelnõus ja see hõlmab isikuid, kes elavad lähedases suhtes ühises leibkonnas ning seda stabiilselt ja pidevalt. Eeltoodust tulenevalt muudetakse nii MeeTS-i § 15 kui ka menetlusseadustikke (eelnõu §-d 2 ja 3). Eelnõu § 1 punkt 1 2 – MeeTS-i § 16 ehk avaliku teabe nõuded meediateenuste osutajatele sõnastatakse ümber ja seda nii, et säte oleks kooskõlas Euroopa meediavabaduse määruse artikliga 6, aga jätkuvalt ka AVMSD artikliga 5, mis sätestab nõuded konkreetselt audiovisuaalmeedia teenuse osutajale. Uue § 16 lõike 1 kohaselt teevad a udiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja enda kohta hõlpsasti ja vahetult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 6 lõikes 1 nimetatud teabe. Artikli 6 lõikes 1 esitatud teave on järgmine: a) nende juriidiline nimi või juriidilised nimed ja kontaktandmed; b) sellise otsese või kaudse omaniku nimi või selliste otseste või kaudsete omanike nimed, kellel on osalus, mis võimaldab neil mõjutada teenuseosutaja tegevust ja strateegiliste otsuste tegemist, sealhulgas see, kas nad on otseselt või kaudselt riigi või avaliku sektori asutuse või üksuse omanduses; c) selle tegelikult kasu saava omaniku nimi või nende tegelikult kasu saavate omanike nimed, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6; d) neile riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastane kogusumma. Seni kohaldusid punktides a-c toodud nõuded sisuliselt üksnes audiovisuaal meedia teenuse osutajale (tulenesid AVMSD-st). Euroopa meediavabaduse määruse rakendumisel kohalduvad need aga ka raadioteenuse osutajale ja muudele meediateenuse osutajatele. Ülejäänud nõuded , mis tulenevad AVMSD artiklist 5, jäävad kehti ma audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, ja need kajastuvad § 16 uues lõikes 2 . Antud sätte kohaselt a udiovisuaalmeedia teenuse osutaja teeb veebilehel enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks lisaks lõikes 1 sätestatule: 1) vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed; 2) viite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandmetele; 3) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla. Euroopa meediavabaduse määruse p õhjenduspunkti 32 kohaselt on v äga tähtis, et meediateenuste saajad teaksid kindlalt, kes on meediateenuste omanik ja taustajõud, et nad saaksid tuvastada ja mõista võimalikke huvide konflikte. See on hästi informeeritud arvamuse kujundamise eeltingimus ning sellest tulenevalt demokraatias aktiivselt osalemise eeltingimus. Selline läbipaistvus on ühtlasi tõhus vahend toimetuse tegevusse sekkumise ohu heidutamiseks ja seega selle vähendamiseks. Lisaks aitab see kaasa avatud ja õiglase turukeskkonna loomisele ning suurendab meedia vastutust meediateenuste saajate ees, aidates lõppkokkuvõttes kaasa meediateenuste kvaliteedi parandamisele siseturul. Seega on vaja kehtestada kõigile meediateenuse osutajatele kogu liidus ühised teabele esitatavad nõuded. Kõnealused nõuded peaksid sisaldama proportsionaalseid ja sihipäraseid nõudeid, et avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad avalikustaksid nende omandisuhetega seotud asjakohase teabe ning avaliku sektori asutustelt ja üksustelt saadud reklaamitulud. Selline teave on vajalik selleks, et meediateenuste saajad mõistaksid võimalikke huvide konflikte ja saaksid nende kohta järelepärimisi teha, sealhulgas juhul, kui meediaomanikud on riikliku taustaga, eeltingimusena selleks, et nad saaksid hinnata saadud teabe usaldusväärsust. Seda on võimalik saavutada ainult siis, kui meediateenuste saajate käsutuses on hästitoimival viisil ajakohane teave meediaomandi kohta, eelkõige meediasisu vaatamise, kuulamise või lugemise ajal, nii et nad saavad sisu õigesse konteksti asetada ja sellest õige mulje kujundada. Seega oleks sihipärase meediaomandit käsitleva teabe avalikustamine selgelt suurema kasuteguriga kui avalikustamiskohustuse mis tahes võimalik mõju põhiõigustele, sealhulgas õigusele era- ja perekonnaelule ning isikuandmete kaitsele. See ei tohiks mõjutada liikmesriikide poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (11) artikli 30 lõike 9 alusel võetud meetmeid. Asjaomased meediateenuse osutajad peaksid nõutava teabe avalikustama elektroonilises vormingus näiteks oma veebisaidil või muus kergesti ja vahetult juurdepääsetavas kohas. Eelnõu § 1 punkt 1 3 – MeeTS-i täiendatakse §-dega 16 1 ja 16 2 . Uus § 16 1 reguleerib m eediateenuse osutaja märkimi st äriregistris . Antud säte on seotud E uroopa meediavabaduse määruse artik li 6 lõikega 2, mille kohaselt teevad l iikmesriigid oma reguleerivatele asutustele või organitele või muudele pädevatele asutustele või organitele ülesandeks töötada välja riiklikud meediaomandi andmebaasid, mis sisaldavad määruse lõikes 1 sätestatud teavet. Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunkti nr 33 kohaselt peaksid meediaomandi läbipaistvuse suurendamiseks liikmesriigid tegema meediaomandi andmebaaside väljatöötamise ülesandeks ka riiklikele reguleerivatele asutustele või organitele või muudele pädevatele asutustele ja organitele. Sellised andmebaasid peaksid toimima ühtse kontaktpunktina, mis võimaldab meediateenuste saajatel hõlpsasti kontrollida asjaomase meediateenuse osutajaga seotud asjakohast teavet. Võttes arvesse riikide haldusspetsiifikat ja selleks, et vähendada halduskoormust, peaks liikmesriikidel olema paindlikkus otsustada, milline asutus või organ vastutab selliste meediaomandi andmebaaside väljatöötamise eest. See võib olla näiteks riiklik reguleeriv asutus või organ või muu haldusorgan, kes omakorda võib selle ülesande täitmisel toetuda teise asjakohase oskusteabega organi abile. Eelnõu § 16 1 l õike 1 kohaselt märgitakse audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja äriregistri avalikus toimikus meediateenuse osutajana. Lõike 2 kohaselt esitab audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja äriregistrile koos majandusaasta aruandega info riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma kohta. Nimetatud summa kantakse äriregistri avalikku toimikusse. Lõike 3 kohaselt kehtestab täpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tegevusaladest, mille puhul kohalduvad lõiked 1 ja 2, kultuuriminister määrusega. Eelnõu väljatöötajad loevad hetkel tegevusaladeks järgmiste EMTAK (2025) koodide all olevaid tegevusi : 58121 (Ajalehtede kirjastamine), 58131 (Ajakirjade jm perioodika kirjastamine), 60101 (Raadioringhääling ja audiosisu levitamine), 60201 (Televisiooniteenused ja videote levitamine), 60391 (Muu sisu levitamine). Eeltoodud regulatsioon on välja töötatud koostöös Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusega. Eesmärk oli leida lahendus , mis võimalikult vähe koormab ettevõtjaid ja kasutab maksimaalselt ära olemasolevaid infotehnoloogilisi lahendusi ja olemasolevaid andmeid . Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 6 lõikes 1 toodud andmed on suures osas äriregistri andmed (juriidiline nimi või juriidilised nimed ja kontaktandmed; otsese või kaudse omaniku andmed ning tegeliku kasusaaja andmed ). Uue kohustusena lisandub info riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma kohta. Regulatsiooni väljatöötamisel jäi k aalule lahendus, mille kohaselt Euroopa meediavabaduse määruses loetletud info avalikustamiseks kohustatud ettevõtjaid eristatakse EMTAK koodi järgi, mis uueneks majandusaasta aruand e esitamisel kord aastas, ning summad, mis saadakse riiklikuks reklaamiks, tuleb deklareerida majandusaasta aruande esitamisega samas sammus, kui süsteem tuvastab, et ettevõtja kuulub EMTAKi koodi põhjal vastavasse kategooriasse. Protsess i kirjeldus on järgmine : 1) Ettevõtja märgib asutamisel või majandusaasta aruande esitamisel oma tegevusala (ÄS § 4 lg 5). Seda tehakse üks kord aastas, poole aasta pealt tegevusala muuta ei saa. 2) Kultuuriminister on kehtestanud määrusega loetelu tegevusaladest (EMTAK koodid) , mi da loetakse meediateenuse osutamiseks. 3) Automaatika seob ära esitatud tegevusala ja kultuuriministri esitatud EMTAK koodid , tuvastab, et tegevusala läheb meediateenuse osutamise alla. 4) E-äriregistris ettevõtja vaatel kuvatakse automaatselt tegevusalade väljal teave, et j uriidiline isik on meediateenuse osutaja m eediateenuste seaduse tähenduses. 5) Meediateenuse osutajal on kohustus majandusaasta aruande lisana tuua eraldi välja riikliku reklaami summa. 6) Automaatika võtab esitatud summa ja kuvab eraldi reana majandusaasta aruannete kastis vastava aasta aruande all nt „Perioodil 01.01.202 5 - 31.12.202 5 eraldati juriidilisele isikule riiklikuks reklaamiks x eurot.“ Eelnõu § 16 2 on seotud Euroopa meediavabaduse määruse artik li 25 rakendamisega . Artik li 25 lõike 2 kohaselt teevad a valiku sektori asutused või üksused igal aastal elektroonilisel ja kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks teabe riikliku reklaami avaliku sektori kulude kohta. Kõnealune teave sisaldab vähemalt järgmist: a) nende meediateenuse osutajate või digiplatvormide pakkujate ametlikud nimed, kellelt teenuseid osteti; b) kui see on kohaldatav, nende kontsernide ametlikud nimed, kuhu sellised punktis a osutatud meediateenuse osutajad või digiplatvormide pakkujad kuuluvad, ning c) aastas kokku kulutatud summa ning meediateenuse osutaja või digiplatvormi pakkuja kohta kulutatud iga-aastane summa. Liikmesriigid võivad esimese lõigu punktis b sätestatud kohustustest vabastada alla 100 000 elanikuga territoriaalüksuste piirkondlikud omavalitsused ning selliste piirkondlike omavalitsuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused. Artikli 22 lõike 3 kohaselt seiravad li ikmesriikide reguleerivad asutused või organid või muud liikmesriikide pädevad sõltumatud asutused või organid lõikes 2 loetletud teabele tuginedes riikliku reklaami jaotamist meediateenuse osutajatele ja digiplatvormide pakkujatele ning annavad selle kohta igal aastal aru. Kõnealused aastaaruanded tehakse üldsusele kergesti juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks. Riiklik reklaam on määruse kohaselt edendamise või eneseedendamise sõnumi või avaliku teate või teabekampaania paigutamine, reklaam, avaldamine või levitamine meediateenuses või digiplatvormil, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teeb avaliku sektori asutus või üksus või seda tehakse sellise asutuse või üksuse heaks või selle nimel. Põhjenduspunkti nr 73 kohaselt peaksid liikmesriigid tegema riikliku reklaamiga seotud vajaliku teabe avalikult kättesaadavaks elektroonilises vormingus, mis on kergesti loetav, kättesaadav ja allalaaditav , kooskõlas ärisaladusi käsitlevate liidu ja riigisiseste normidega. Samuti on vaja, et riiklikud reguleerivad asutused või organid või muud pädevad sõltumatud asutused või organid seiraksid avaliku sektori vahendite eraldamist meediateenuse osutajatele ja digiplatvormide pakkujatele riikliku reklaami eesmärgil ning annaksid selle kohta aru. Kui riiklikud reguleerivad asutused või organid või muud pädevad sõltumatud asutused või organid seda taotlevad, peaksid riigiasutused ja riigiga seotud üksused andma neile täiendavat teavet, mis on vajalik, et hinnata avaldatud teabe terviklikkust ning selliste vahendite eraldamise puhul kasutatavate kriteeriumide ja menetluste kohaldamist. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liidu riigihanke ja riigiabi normide kohaldamist. Vaatamata sellele, et Euroopa meediavabaduse määrus on otsekohalduv , on artikli 25 lõikes 2 toodu selguse mõttes ka MeeTS - is sätestatud, sest Eesti soovib kasutada ka määruses lubatud erandit. Eelnõu § 16 2 lõike 1 kohaselt teevad a valiku sektori asutused igal aastal elektrooniliselt ja kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artik li 25 lõikes 2 nimetatud teabe. Lõike 2 kohaselt vabastatakse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõike 2 punktis b sätestatud kohustustest alla 100 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused ning selliste kohaliku omavalitsuse üksuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused. Erand kohaldub küll piiratud info kohta ( kontsernide ametlikud nimed), aga töökoormuse kokkuhoidmiseks on mõistlik seda rakendada. Lõike 3 kohaselt koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lõikes 1 toodud info kohta aruande, mis avalikustatakse tema veebilehel. Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamiseks on kavas täiendada makseandmikke, mida esitavad kõik valitsussektorisse kuuluvad üksused rahandusministri määruse “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” alusel. Makseandmikes ei ole hetkel nii detailseid kontosid, et saaks eraldi välja võtta maksed ostetud reklaami eest. Ettepanek on luua makseandmikesse uus kuuekohaline konto, mille alusel on võimalik saldoandmike infosüsteemist ( https://saldo.rtk.ee/saldo-app/ ) kasutajasõbralikul viisil vastavat infot kätte saada. Saldoandmike infosüsteemi andmefaili alusel teeb TTJA kord aastas analüüsi ning avalikustab selle tulemuse oma kodulehel. Analüüsis tuuakse eraldi välja ka andmed kontsernidesse kuuluvate teenuse tarnijate kohta. Detailsed lahendused töötatakse välja koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ga. Eelnõu § 1 punkt 1 4 – MeeTS-i § 21 lõike 2 m uudatus on seotud regionaalse raadio- või televisiooniloa liigi kaotamisega ( vt ka eelnõu p - de 16 ja 17 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 1 5 – § 22 lõikes 1 ja § 27 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „meediateenuste ja“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse ning“ . Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1-2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 1 6 – Muudetakse MeeTS-i §-s 33 toodud televisioonilubade liike ja sätestatakse võimalus anda ka rahvusvahelisele televisiooniloale MeeTS-i § 40 lõike 6 alusel kõrvaltingimusi . Kuivõrd muudatusi on kõikides § 33 lõigetes, esitatakse muudatus terve paragrahvi taasesitamisega. Lõike 1 kohaselt antakse t elevisiooniteenuse osutamiseks välja järgmisi tegevuslubasid: 1) üleriigiline televisiooniluba; 2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks . Televisioonilubade süsteem kohandatakse vastavaks audiovisuaalmeedia teenuste turul toimunud muutustele. Kaotatakse regionaalse televisiooniloa loaliik, sest regionaalsust sellisel kujul nagu var em digi-TV platvormil enam ei eksisteeri. Lõike 2 kohaselt antakse ü leriigiline televisiooniluba kuni kümneks aastaks, kui on täidetud MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused . M uudatuse ga jäetakse välja viide regionaalsele televisiooniloale. Lõike 3 kohaselt antakse r ahvusvaheline televisiooniluba kuni viieks aastaks, kui on täidetud MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning T TJA on vajadusel enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast. Eelnõu § 1 punkt 1 7 – Muudetakse MeeTS - i § 35 lõiget 1, milles on sätestatud raadioloa liigid . Kaotatakse regionaal s e raadiol oa loaliik . Edaspidi jäävad alles üleriigiline raadioluba ja rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks . Varasem praktika üleriigilise raadioloa puhul on tähendanud, et üleriigilise raadioloa väljastamisega ei kaasne automaatselt levimist üle Eesti kõigis maakondades, vaid märgitakse ära konkreetsed maakonnad, kus üleriigilise raadioloaga raadioprogramm levida võib (nt Power Hit Radio levib üleriigilise loaga järgmistes levipiirkondades: Harju maa , Tartu maa , Pärnu maa , Lääne-Viru maa , Viljandimaa ja Valgamaa ). Selleks, et üleriigilise loaga saaks levida ka mõnes teises maakonnas, peab meediateenuse osutaja ootama siiski uut raadiolubade konkurssi. Vaatamata eeltoodud sisulistele selgitusele leviala ulatuse s jäädakse seaduses siiski mõiste „üleriigiline raadioluba“ kasutamise juurde, sest teatud juhtudel on vaja eristada seda loaliiki rahvusvahelisest loast. Kui seaduses mõeldakse mõlemat loaliiki, on kasutatud üksnes üldmõistet „raadioluba“. Muudatus lihtsustaks raadiolubade regulatsiooni ning lisaks on tegu mõistliku muudatusega digiraadio (DAB) tehnoloogia valguses, sest sellega suureneb sagedusressurss ja uutes levipiirkondades levimist saab alustada kiiremini, kui senise praktika järgi (s.o iga paari aasta tagant raadiolubade konkursi tulemusena). Eelnõu § 1 punkt 1 8 – Muudetakse MeeTS-i § 37 ja täpsustatakse ajutise televisiooni- või raadioloa andmise tingimusi. Kehtiva seaduse kohaselt antakse a jutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Sellest põhimõttest on praktikas kauge netud ning enamasti ei kasutata a jutisi lube sündmuste kajastamiseks (n - ö MM-i või MK - etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda. Viimastel aastatel on nõudlus ajutiste raadiolubade järele järsult kasvanud. Kui varasematel aastatel väljastati aastas u kümme ajutist raadioluba (nt 2020. a astal kaheksa ), siis 2021 . a astal väljastati 72 , 2 022. a astal 51 ja 2023. a asta novembri seisuga 17 ajutist raadioluba. 2024. aastal väljastati üheksa ajutist raadioluba. Ajutised load anti 2021. a astal seit smele erinevale teenuse osutajale , 2022. a astal vastavalt üheksale , 2023. a astal kaheksale . Neist ainult mõni üksik on välja antud reaalselt mõne sündmuse kajastamiseks . See tähendab, et tegelikult on ajutisi raadiolube kasutatud olemasolevate programmide leviala laiendamiseks . Erandite seadmine ajutistele raadioprogrammidele on igati mõistlik. Samas on oluline, et ajutiste raadiolubadega edastatavast programmist ei saaks sisuliselt alalist meediateenuse osutamist, mis võib kahjustada raadioturul konkurentsi. Olukord, kus enamik turuosalistest on omandanud tegevusloa läbipaistvalt avaliku konkursi korras, aga mõned kasutavad ära mõneti ebaselget regulatsiooni ja osutavad teistega samaväärset teenust ajutiste raadiolubade alusel, moonutab paratamatult raadioturul ausat konkurentsi. Praegune meediateenuste seaduse regulatsioon ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks raadiolubadeks taotlusi esitada. Arvestades lisanduvaid uusi tehnoloogiaid, n äiteks digiraadio tulek ut , peaks meediateenuste seadus looma piisavalt paindlikud võimalused ka selleks, et raadioteenust saaks uutel tehnoloogiatel testida (katsetada) . Praegu ei võimalda meediateenuste seadus väljastada meediateenuste testlube ehk digiraadio teenuse testija tel peavad olema kehtivale meediateenuste seadusele vastav a d raadiol oad . Üksnes testsignaali edastamine ei anna testimisel nii kvaliteetseid tulemusi kui raadioprogrammi edastamine. Samuti ei ole mõistlik piiratud ressurssi kasutada ainult testsignaali edastamiseks. Eelnõuga see puudujääk likvideeritakse. Muudatuse kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud MeeTSi §s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks sellise programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või programmi konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või televisiooni- või raadioteenuse edastamise uue tehnoloogilise lahenduse katsetamiseks . Muudatuse kohaselt saab a jutist televisiooni- või raadioluba pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra . Pärast ajutise tegevusloa pikendamise perioodi lõppu tuleb meediateenuse osutajal ajutise programmi edastamine lõpetada või taotleda alalist tegevusluba. Eelnõu § 1 punkt 1 9 – paragrahvi 39 lõike 6 1 muudatusega ei kohaldata MeeTSi § 39 lõike 6 punkte 1, 1 1 ja 3 ajutise televisiooni - või raadioloa taotlejale. Kehtiv säte välistab ajutise televisiooniloa taotleja MeeTS § 39 lg 6 p-s 1 1 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava esitamise kohustusest. Samas sätestab MeeTS § 39 lg 6 lisaks kõigile tegevusloa taotlejatele, sh ajutise tegevusloa taotlejatele, kohustuse esitada investeerimisprogramm ja äriplaan (p 1) ning taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui taotlejaks on isik, kellel puudub kohustus esitada majandusaasta aruanne äriregistrile (p 3). Ajutise tegevusloa taotlemisel ( tulenevalt planeeritava tegevuse ajutisusest ) ei ole mõistlik koormata ettevõtjat andmete esitamisega, mis tõendavad tema jätkusuutlikkust . Eelnõu § 1 punkt 20 – MeeTS-i § 39 täiendatakse lõikega 6 2 . P aragrahv loetleb andmed, mi s lisatakse tegevusloa taotlusele , ning dokumendid, mis tuleb taotlusele lisada . Täienduse kohaselt raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste edastamise kohustuse. Raadioluba esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea . K innitus annab võimaluse hinnata loa taotleja õiguskuulekus t ning seda on v õimalik kasutada uue loa väljastamisel taotluste hindamisel ühe kriteeri u mina (n äiteks saaks konkursil muudes kriteeriumi d es samaväärse te taotluste hindamise l eelise taotleja, kes on Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustus e täitnud ) . Juba täna esitavad raadioteenuste osutajad kollektiivse esindamise organisatsioonidele ( Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL)) (edaspidi ka KEO) aruandeid muusikateoste mängimise kohta nende jaamades, mille alusel KEO-d jaotavad autori-, esitaja ja fonogrammitootja tasusid. Samas ei ole raadioteenuse osutajate poolt esitatavad repertuaariaruanded veel täielikult kõigi teenuseosutajate vahel ühtlustatud ning kõik aruanded ei sisalda seaduse nõuete täitmiseks vajalikku infot, eelkõige muusikateoste mängimise kellaaega. Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (ISWC) ning salvestiste koodidele (ISRC) ka lugude mängimise kellaaega ja kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite teosed. EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed (kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ poolsest tagasisidestamisest. Eelnõu § 1 punkt 2 1 – MeeTS -i § 40, mis sätestab tegevusloa väljaandmise, esitatakse uuel kujul. Tähelepanek nimetatud sätte ja eelnõu kohta tervikuna – r aadioloa mõiste all mõeldakse nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist luba . K ui on soovitud rõhutada eraldi üleriigilist või rahvusvahelist raadioluba, on see täpsustus eraldi välja toodud. Sama kehtib televisiooniloa mõiste kohta . Paragrahvi 40 lõike 1 kohaselt kuulutab r aadioloa väljaandmiseks T TJA peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks vähemalt üks kuu enne taotluste esitamise tähtpäeva T TJA veebilehel. Raadiolubade puhul säilib konkursi korraldamise kohustus, sest selles valdkonnas on see piiratud sagedusressursi tõttu endiselt põhjendatud. Muudatuse kohaselt ei avaldata tegevuslubade väljaandmisega seonduvat enam Kultuuriministeeriumi kodulehel, samuti täpsustatakse, et info tehakse teatavaks TTJA kodulehel üks kuu enne taotluste esitamise tähtpäeva . Uue regulatsiooniga eraldatakse televisiooniloa ja raadioloa kõrvaltingimuste sätt ed. Samuti lisatakse mõlema sse lõike sse ajutised load. Paragrahvi 40 lõike 2 kohaselt võib t elevisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis ning selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste miinimummahu programmis , mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad . Uuendus on hiljutiste tööde ( nö re c ent works ’ i ) miinimummahu täpsust amise võimaldamine kõrvaltingimustes . MeeTS -i § 8 l g 4 kohaselt varub t elevisiooniteenuse osutaja teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 10% selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks, mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad. Nimetatud teoste hulgas peab olema teoseid, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat. Ku ltuuriministeeriumil ja TTJA-l oli pikka aega praktika seada meedialoa kõrvaltingimuseks viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste ( MeeTS -i § 8 lg 4 teine lause) maht programmis. Samas ei anna seadus otseselt võimalust hiljutiste tööde ( nö recent works ’ i ) mahtu kõrvaltingimustes määratleda. TTJA lõpetas selle praktika kasutamise 2022 . a asta kevadel. Samas mööname, et kultuuripoliitiliselt on sellise kõrvaltingimuse seadmine mõistlik. Ka Euroopa Komisjon soovib saada liikmesriikidelt teavet viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste mahu kohta teleprogrammides. Paragrahvi 40 lõike 3 kohaselt võib r aadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite muusikateoste mahu programmis, arvestades MeeTS § 9 l g-s 2 toodud miinimummahtu , muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, programmi peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. Võrreldes kehtiva seadusega on täpsustatud, et Eesti autorite teoste all on mõeldud muusikateoseid ja sättes on välja jäetud ka levipiirkonna nõue. MeeTS § 9 lisatud teine lõige ( vt eelnõu p 10 ) määrab küll seaduse tasandil kindlaks Eesti autorite muusikateoste miinimummahu raadioprogrammis, kuid TTJA võib raadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada MeeTS -i § 9 lõikes 2 sätestatud miinimummahust kõrgemad Eesti autorite muusikateoste miinimummahud konkreetse loa puhul . Paragrahvi 40 lõike 4 kohaselt otsustab r aadioloa kõrvaltingimuste kehtestamise vajalikkuse T TJA peadirektor . Kui need on vajalikud, kehtestab peadirektor tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks. Kehtiva seaduse kohaselt otsustab kõrvatingimuste vajalikkuse valdkonna eest vastutava ministrina kultuuriminister ja kehtestab need üks kuu enne tegevusloa konkursi väljakuulutamist. Paragrahvi 40 l õike 5 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse r aadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kahe kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kolme kuu jooksul. Paragrahvi 40 lõike 6 kohaselt annab TTJA peadirektor t elevisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. T TJA peadirektor võib määrata televisiooniloale kõrvaltingimusi . Nagu eeltoodud selgituses mainitud, mõeldakse televisiooniloa all nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist televisiooniluba. Paragrahvi 40 lõike 7 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse ü leriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Paragrahvi 40 lõike 8 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse r ahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kuue kuu jooksul. TTJA-l on õigus konsulteerida enne tegevusloa väljaandmist julgeolekuasutustega ning Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib olla Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, või selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele (uus § 40 l g 9). Rahapesu Andmebüroo saab anda tagasisidet rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 18 kontrollikohustuse piires. Tegemist on uue sättega, mis on vajalik ühiskonna turvalisuse kaitsmise huvides. Eelnõu § 1 punkt 2 2 – MeeTS -i § 43 l g-s 2 tehtav muudatus on seotud § 40 l g-s 4 toodud muudatusega, mille kohaselt ei kehtesta raadiolubade kõrvaltingimusi enam kultuuriminister, vaid TTJA peadirektor. Eelnõu § 1 punkt 2 3 – MeeTS -i § -s 44 toodud tegevusloa andmisest keeldumise erisusi täiendatakse . M uudatus on seotud eelnõu punktiga 2 1 . Kuivõrd uue § 40 l g 9 kohaselt on TTJA l õigus enne tegevusloa väljaandmist konsulteerida julgeolekuasutustega ning Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib olla Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, või selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele , antakse TTJA peadirektorile õigus ka loa andmisest viidatud probleemide esinemisel keelduda. Uue § 44 l g 3 kohaselt võib tegevusloa andmisest keelduda, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on toime pannud karistusseadustiku 8. või 15. peatükis sätestatud süüteo, on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele . Eelnõu § 1 punkt 2 4 – MeeTS -i täiendatakse uue peatükiga (peatükk 4 1 , §-d 48 1 ja 48 2 ), mis reguleerib meediaturu kontsentratsiooni hindamist. Eesmärk on võtta üle Euroopa meediavabaduse määruse normid ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades . Meediaturu kontsentratsioon on määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumine, mis puudutab vähemalt ühte meediateenuse osutajat või ühte meediasisule juurdepääsu võimaldavat digiplatvormi pakkujat. Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 22 lõike 1 kohaselt sätestavad liikmesriigid oma riigisiseses õiguses materiaalõiguse ja menetlusnormid, mis võimaldavad meediaturu sellist kontsentratsiooni hindamist, millel võib olla oluline mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Nimetatud normid peavad a) olema läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad; b) nõudma, et sellise meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised teataksid sellest kontsentratsioonist eelnevalt asjaomastele riigi ametiasutustele või organitele või annaksid sellistele ametiasutustele või organitele asjakohased volitused nõuda kõnealustelt osalistelt kontsentratsiooni hindamiseks vajalikku teavet; c) määrama hindamise eest vastutavaks riiklikud reguleerivad asutused või organid või tagama, et nad on hindamisse sisuliselt kaasatud; d) kehtestama eelnevalt objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid sellisest meediaturu kontsentratsioonist teatamiseks ning mõju hindamiseks meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, ning e) täpsustama eelnevalt ajakava selliste hindamiste lõpuleviimiseks. Käesolevas lõikes osutatud meediaturu kontsentratsiooni hindamine on eraldiseisev liidu ja riigisisese konkurentsiõiguse valdkonna hindamistest, sealhulgas ühinemiskontrolli normides sätestatud hindamistest. See ei piira vajaduse korral määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Regulatsiooni eeskujuks on võetud Rootsi vastavasisuli ne eelnõu, millega rakendatakse Euroopa meediavabaduse määrust. Rootsi õigusakti eelnõu kohaselt teavit a takse konkurentsiseaduses toodud olukordades ka Rootsi regulaatorasutust, kui tehingu osapooled on meediateenuseid pakkuvad ettevõtted või meediasisule juurdepääsu võimaldavad digiplatvormi pakkujad . Rootsi regula atorasutus hindab, kas koondumine meediaturul mõjutab meediasisu mitmekesisust ja toimetuse sõltumatust ja see hinnang edastatakse Rootsi konkurentsiametile 30 päeva jooksul . Vastav arvamus võib olla Rootsi konkurentsiameti le asjakohaseks sisendiks, et hinnata, kuidas koondumine mõjutab tarbijate huve meediaturul. Soome vastavasisulise eelnõ u kohaselt esitatakse teavitus Transpordi- ja Sideametile ning viimane viib läbi vajaliku hindamise. Käibemäärad, mille puhul teavitus esitatakse, on samad nagu konkurentsiseaduse alusel tehtava teavituse puhul. Transpordi- ja Sideamet annab kontsentratsiooni kohta hinnangu, mis avalikustatakse . Rootsi planeeritava regulatsiooniga a naloogset lahendust soovib eelnõu väljatöötaja rakendada ka Eestis. Tegemist oleks lahendusega, mis minimaalselt koormab ettevõtjaid ja ametkondi. Uue § 48 1 lõike 1 kohaselt teavitavad a udiovisuaalmeedia teenuse osutaja, raadioteenuse osutaja , käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja ja meediasisule juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja konkurentsiseaduse alusel kontrollimisele kuuluvast koondumisest meediaturu kontsentratsiooni hindamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. Seega toimub teavitamine üksnes olukorras, kus koondumisest tuleb teavitada Konkurentsiamet (koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot) . Teade esitatakse TTJA- le kirjalikult ja selles peavad sisalduma: 1) andmed iga koondumise osalise kohta, sealhulgas ärinimi, registrikood, kontaktandmed, tegevusala; 2) koondumise kirjeldus; 3) hinnang koondumise eeldatavale mõjule meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda teate esitajalt muid konkurentsiseaduse § 26 lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmeid ja dokumente. Kui teade ei vasta sätestatud nõuetele, määrab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tähtaja teate puuduste kõrvaldamiseks. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on määranud tähtaja teates puuduste kõrvaldamiseks, hakkab tähtaeg kulgema alates puuduste kõrvaldamisest. Uue § 48 2 lõike 1 kohaselt võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hinnangu andmisel arvesse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud kriteeriumeid ja lõikes 3 nimetatud suuniseid. Kriteeriumid on järgmised: a) meediaturu kontsentratsiooni eeldatav mõju meedia mitmekesisusele, sh selle mõju avaliku arvamuse kujundamisele ja meediateenuste ja meediapakkumise mitmekesisusele, pidades silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja muudes ettevõtetes; b) toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmed, sealhulgas meediateenuse osutajate võetud meetmed, mille eesmärk on tagada toimetusotsuste sõltumatus; c) kas meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised jääksid ilma meediaturu kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks ning kas on alternatiivseid võimalusi nende majandusliku kestlikkuse tagamiseks; d) kui see on asjakohane, komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande järeldused meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta ning e) kui see on kohaldatav, mis tahes meediaturu kontsentratsiooniga seotud osaliste võetavad kohustused meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab hinnangu 20 kalendripäeva jooksul teate esitamisest arvates ning teavitab hinnangust Konkurentsiametit. Konkurentsiamet lähtub koondumisele hinnangu andmisel vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse kaubaturgude struktuuri ning tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi kaubaturul, sealhulgas: 1) koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning konkurentide juurdepääsu kaubaturule; 2) juriidilisi või muid kaubaturule sisenemise tõkkeid; 3) kaupade nõudlust ja pakkumist; 4) ostjate, müüjate ja tarbijate huvisid (vt konkurentsiseaduse § 22 lg 1). TTJA antud hinnang võib olla täiendavaks eksperdi arvamuseks tarbijate huvide hindamisel ning Konkurentsiamet saab seda vajadusel oma hinnangu andmisel arvestada. Konkurentsiseaduse § 27 lõike 1 punktis 2 sätestatud täiendava menetluse korral annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hinnangu kolme kuu jooksul täiendava menetluse algusest arvates. Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 4 toodud juhul konsulteerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa meediateenuste nõukojaga. Meedial on otsustav roll avaliku arvamuse kujundamisel ja kodanikele demokraatlikes protsessides osalemise seisukohast asjakohase teabe edastamisel. Seepärast tuleb rakendada regulatsiooni, mis võimaldab hinnata meediaturu selliseid kontsentratsioone, mis võivad märkimisväärselt mõjutada meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust. Hästi toimiv aus konkurents tagab meediaturu normaalse toimimise. Eelnõu § 1 punkt 2 5 – MeeTS-i § 51 täiendatakse lõikega 6 1 . Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui: 1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või tema elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse pikendamisest keeldutud, kuna ta kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule; 2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või muude Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonide subjekt; 3) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või ta võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele; 4) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL või Euroopa meediavabaduse määruse alusel; 5) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastab muudele Euroopa meediavabaduse määruse artikli 17 lõike 4 alusel nõukoja kehtestatud kriteeriumidele . Eelnõus on loobutud taasedastamisteatise esitamise ja menetlemise regulatsioonist, mida käsitleti 2023-2024.a kooskõlastamiseks esitatud eelnõu eri variantides . Samas antakse muudatusega TTJA- le õigus teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus. Kuigi mitmete Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamine on praegu rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu piiratud, aitab seadusmuudatus meil oma inforuumi korrastada ka juhul, kui sanktsioonid lõppevad ning sanktsioneeritud telekanalid võivad taas Eestis levida. Eestis ei ole vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks , millele audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta asuda teleprogrammi taasedastama . Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid ei kasutata tänapäeval üksnes vaba meedia edastamiseks, vaid Vene Föderatsiooni näitel ka Euroopa väärtuste vastu peetava infosõja relvadena. Meid ohustav mõjutustegevus algab tihtipeale märkamatute ja üksikute vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga. Muudatuse kohaselt ei sekku TTJA aga enam ennetavalt taasedastamisteatise alusel taasedastamise keelamisega või taasedastamisloa mitteandmisega, vaid saab seadusmuudatuse kohaselt õiguse reageerida taasedastatava teenuse lõpetamise nõudega. Seega, l isaks kehtivas seaduses toodud teenuse sisu hindamisele antakse eelnõuga võimalus hinnata ka teenuse osutajat. Muudatus annab meediaregulaatorile seadusliku aluse hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja võimalikku julgeolekuohtu, seotust sanktsioneeritud isikute või üksustega. Selle protsessi tulemusel piiratakse desinformatsiooni jõudmist vaatajateni ning vähendatakse kahjulike info- operatsioonide mõju Eesti ühiskonnale. Kokkuvõtvalt – taasedastamisteatise regulatsioonist loobumine ei tähenda, et riigil puuduksid võimalused sekkuda ja nõuda audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamist. Lahendus on kõigile osapooltele aga vähem töö- ja halduskoormust tekitav. Eelnõu § 1 punkt 2 6 – MeeTS - i § 51 , mis reguleerib meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust ning selle võimalikke kitsendusi, täiendatakse uue lõikega 9. TTJA-l on õigus teha üldsusele avatud koha omanikule või valdajale või sellise koha omanikule või valdajale , mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, ettekirjutus lõpetada audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse kättesaadavaks tegemine, kui audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse taasedastamine on MeeTS -i § 51 alusel lõpetatud. Sätte sõnastamisel on eeskujuks võetud autoriõiguse seaduse § 10 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse t eose üldsusele suunamiseks muu hulgas teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Seega on sättega hõlmatud nii majutusasutused, kaubanduskeskused, aga ka n äiteks hoolekandeasutused . TTJA saab teha selliste kohtade omanikele või valdajatele ettekirjutuse lõpetada sellise varem piiratud audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse kättesaadavaks tegemine, mis võib sisaldada kahjulikku ja ühiskonda lõhestavat infot. Vastav reguleerimine aitab ära hoida julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist juhuslikele avalikes kohtades viibivatele inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite vaatamiseks. Eelnõu § 1 punkt id 2 7 – 2 8 – AVMSD a rtikkel 4 ja MeeTS -i § 53¹ näevad ette juhised tegutsemiseks juhtudel, kui teise riigi jurisdiktsiooni all tegutsev audiovisuaal meedia teenus on tegelikult suunatud tervikuna või põhiosas hoopis sihtriigile, kus ta levib ja aktiivselt tegutseb, kuid ei järgi selles riigis kehtestatud nõudeid ja on asutatud teises riigis tegeliku eesmärgiga hoida kõrvale sihtriigis kehtivaist õigusnormidest, mis kohalduks temale juhul, kui ta oleks sihtriigis asutatud. Eesti meedia turul kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ning tele- ja raadioturul ausa konkurentsi tagamiseks on otstarbekas ra kendada sama põhimõtet ka raadioturu regulatsioonis. Kuigi selle regulatsioon i väljatöötamine ei kajastu nud otseselt VT K -s, tugineb see VTK eesmärgi le tagada meediaturul aus konkurents ja toetada E esti kultuuriruumi läbi eesti autorite teoste esitamise miinimumnõude kehtestamise Eestis levi vatele raadioprogrammide le. Piiratud FM-sageduste ressursi jaotamine konkursi korras võimalda b eesti a utorite muusikateoste miinimummahu nõude määrata raadiolubade üheks tingimuseks. DAB - tehnoloogia loob raadio programmide loomiseks ja levitamiseks täiendavaid tehnilisi võimalusi . Näiteks kui Eesti meediateenuste osutajad ei soovi kasutada kõik i DAB sa g edusi, saab DAB-platvormi operaator pakkuda vaba sagedusressurssi rahvusvahelistele raadioprogrammidele , kuid tagatud peab olema nõue, et need programmid ei kahjustaks ausa t konkurentsi. See ga tuleb jälgida, et väljaspool Eesti raadiolubade konkurssi raadioloa saanud programmid on tõepoolest mõeldud rahvusvahelisele turule ja et nende peamine sihtriik ei ole Eesti või juhul , kui nad on suunatud Eesti turule, täidaksid need MeeTS - is raadioprogrammidele kehtestatud nõudeid – Eesti turule suunatud DAB raadio programmide sisu regulatsioon peab olema sama, mis FM-sagedustel levivatel raadio tel . Eelnõu § 1 punkt 2 9 – Muudetakse MeeTS - i § 54 lõiked 2 ja 3. Täpsustatakse, et T TJA on sõltumatu riiklik järelevalveasutus lisaks audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 30 lõikele 1 ka Euroopa meediavabaduse määruse tähenduses. Kehtiva MeeTS -i § 54 l g 3 kohaselt on TTJA MeeTS - ist tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses MeeTS - i § 40 l g-st 4 tulenevas ulatuses ( raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamine valdkonna eest vastutava ministri poolt) , ja lähtub oma tegevuses seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. Kuivõrd kõrvaltingimuste kehtestamine on eelnõuga kultuuriministrilt antud TTJA- le , tuleb ka sellest sättest jätta välja lauseosa „ välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses käesoleva seaduse § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses“ . 16.02.2022 vastuvõetud MeeTS -i muu tmise seaduse seletuskirjas toodut TTJA sõltumatuse kohta on mõistlik tuua selguse mõttes välja ka käesolevas selet u skirjas : „ Direktiiviga muudetud AVMSD-s pööratakse järelevalveasutuse sõltumatuse küsimusele varasemast suuremat tähelepanu. AVMSD artiklist 30 tulenevad järgmised järelevalveasutuse sõltumatuse kriteeriumid: 1) järelevalveasutus peab olema valitsusest juriidiliselt eraldiseisev ning funktsionaalselt sõltumatu valitsusest ja mis tahes muust avalik-õiguslikust või eraõiguslikust asutusest; 2) järelevalveasutus peab kasutama oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt ning kooskõlas AVMSD eesmärkidega, eelkõige seoses meedia mitmekesisuse, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, tarbijakaitse, ligipääsetavuse, mittediskrimineerimise ja siseturu nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi edendamisega; 3) järelevalveasutus ei tohi küsida seoses AVMSD-st tulenevate ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega alluda teise asutuse juhistele; 4) järelevalveasutuse pädevus ja volitused ning vastutuse tagamise meetodid peavad olema sätestatud üheselt mõistetavalt siseriiklikus õiguses; 5) järelevalveasutusel peavad olema oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ning ERGA töösse panustamiseks piisavad rahalised vahendid, seejuures oma aastaeelarve, mis avalikustatakse, ja personal ning nõuete täitmise tagamise volitused; 6) järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvate kollegiaalse kogu liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord, sh volituste kestus, peavad olema kehtestatud riigisiseses õiguses. Kord peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja tagama vajaliku sõltumatuse. Järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvad kollegiaalse kogu liikmed võib ametist vabastada, kui nad ei täida enam neile oma ülesannete täitmiseks kehtestatud tingimusi, mis on eelnevalt liikmesriigi tasandil kehtestatud. Ametist vabastamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, eelnevalt teatatud ja avalikkusele kättesaadav. Eelnõu koostajate hinnangul TTJA juba vastab kirjeldatud kriteeriumidele, ent kuna Euroopa Komisjon on Eestit järelevalveasutuse sõltumatuse küsimuses just negatiivse näitena sageli esile tõstnud , on otsustatud MeeTS-is TTJA sõltumatust ka sõnaselgelt deklareerida. Kuivõrd TTJA on moodustatud mitte Vabariigi Valitsuse poolt, vaid seadusega vahetult Riigikogu poolt (vt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lõike 2 punkti 7), siis saab järeldada, et sisuliselt on seadusandja TTJA juriidilise eraldiseisvuse tingimuse täitmise AVMSD tähenduses garanteerinud. Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab ennekõike seda, kas asutus saab sõltumatult täita enda funktsioone. Eesti õiguses võib sellega seoses tekkida küsimus, kuidas on tagatud TTJA sõltumatus, kui minister saab teostada TTJA üle teenistuslikku järelevalvet (vt VVS § 95 lõiget 1, § 99 ja § 100). Vajaliku sõltumatuse tagab siin aga asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (vt VVS § 93 lõike 6 punkti 1). Sõltumatuse muudest isikutest ja asutustest ning volituste erapooletu ja läbipaistva kasutamise tagavad korruptsioonivastased reeglid eesotsas korruptsioonivastase seadusega. Nagu eespool märgitud, täpsustatakse AVMSD-s ka järelevalveasutuse rahastamisega seonduvat. Ka selles küsimuses on Eesti õiguses vajalikud regulatsioonid juba kehtestatud. TTJA-l on vastavalt VVS § 41 lõikele 2 oma eelarve, mis tuleb avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punkti 11 kohaselt avalikustada. Samuti on Eesti õiguses nõutaval määral reguleeritud järelevalveasutuse juhiga seonduv. Riigisiseses õiguses on sätestatud TTJA peadirektori ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord. TTJA peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist vastavalt VVS § 49 lõike 1 punktile 5 kantsleri ettepanekul minister. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 16 lõiked 1 ja 6 tagavad TTJA peadirektori ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamise. ATS § 18 lõike 4 kohaselt viib konkursi läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. TTJA peadirektorile esitatavad nõuded tulenevad Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrusest nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ ( uus pealkiri 2025. a märtsi seisuga „Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ ) . ATS-is on sätestatud ka TTJA peadirektori viieaastane teenistustähtaeg (vt ATS § 23 lõike 2 punkti 3) ja kaitseks meelevaldse ametist vabastamise eest teenistussuhte lõppemise alused (vt ATS-i 11. peatükki). ATS § 101 reguleerib teenistusest vabastamisest etteteatamisega seonduvat ja ATS § 103 lõike 2 punkt 4 tagab vabastamise põhjendamise. Ametist vabastamise käskkiri on avalik, kui puudub seadusest tulenev alus selle asutusesiseseks tunnistamiseks. “ MeeTS -i § 54 l g-s 4 loetletakse täiendavad ülesanded, mida TTJA sõltumatu riikliku järelevalveasutusena lisaks MeeTS-is eespool sätestatule täidab. Need on järgmised : MeeTS -i nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise kohta, esitamine Euroopa Komisjonile; Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate andmete esitamine Euroopa Komisjonile; Euroopa järelevalveasutuste rühmas (ERGA) ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes osalemine; muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine. Eelnõu § 1 punkti 30 kohaselt asendatakse viide Euroopa järelevalveasutuste rühmale (ERGA) uue nimega Euroopa meediateenuste nõukoda“, sest Euroopa meediavabaduse määruse artikli 8 lõike 2 kohaselt on liidu tasandil sõltumatu nõuandeorganina loodud Euroopa meediateenuste nõukoda, mis koondab riiklikud reguleerivad asutused ja koordineerib nende tegevust , Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA) õigusjärglane. Eesti t esindas ERGA - s ja esindab nõukojas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnõu § 1 punkt 3 1 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 56 2 ( Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda teavet ). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid Euroopa meediavabaduse määruse 3. peatükis toodud ülesannete täitmiseks. Vastav õigus tuleneb küll otsekohalduvana Euroopa meediavabaduse määrusest, aga õigusselguse huvides sätestatakse see ka MeeTS-is . Eeskujuks on võetud konkurentsiseaduse vastavasisuline norm (§ 57), mis annab ka Konkurentsiametile õiguse küsida teavet oma ülesannete täitmisel. Eelnõu § 1 punkt 3 2 – Muudetakse MeeTS-i 57 pealkir ja sõnastust ja viiakse see vastavusse sätte sisu ga . Eesmärk on luua õigusselgus ja vähendada probleeme seaduse rakendamise l. Eelnõu § 1 punkt 3 3 on rakendusliku iseloomuga. MeeTS-i rakendussätete peatükki lisatakse § 63 2 , mis puudutab enne eelnõukohase seaduse jõustumist välja antud tegevuslubade kehtivust. Enne 202 6 . aasta 1. jaanua rit välja antud kehtivad kohaliku või regionaalse raadiovõrgu ringhäälinguload võrdsustatakse üleriigiliste raadiolubadega ja n eed jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni. M uudatus on seotud regionaalse loaliigi kaotamisega (vt selgitust eelnõu p 1 7 juures) . Eelnõu § 2 ja § 3 on seotud § 1 punktis 1 1 toodud muudatusega. Muudetakse sarnaselt meediateenuste seaduse muutmisele ka kriminaalmenetluse seadustikku ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning lisatakse sätetesse mõiste „regulaarne eraeluline suhe“. Eelnõu § 4 kohaselt jõustub seadus 202 6 . aasta 1. jaanuaril . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus on kasutusel Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevad mõisted. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv iga (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda . Eelnõuga luuakse Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid. 6. Seaduse mõjud 6. 1 . Teleprogrammide taasedastamis e lõpetamist puudutav regulatsioon 6 . 1 .1. Mõju valdkond – mõju siseturvalisusele ( siseturvalisus ja sisejulgeolek) 6 . 1 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 202 5 . a seisuga ela b Eestis 1 369 285 inimest. Teoreetiliselt on see kogu muudatusest mõjutatud sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevaid telekanaleid alla 20% Eesti elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamise keeldu (rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu) on leidnud võimaluse neid edasi vaadata alla 5% eestimaalastest. 6 . 1 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Lahenduse mõju siseriiklikule julgeolekule saab hinnat a positiivseks, sest TTJA- le antakse võimalus desinformatsiooni edastatav a te kanalite leviku piiramiseks (eelkõige pärast rahvusvaheliste sanktsioonide lõpetamist , kui kanaleid saaks taas taasedastada ) ning selle tulemusel haaratakse seni Venemaa inforuumis olnud ja sellest mõjutatud inimesi järjest enam E esti inforuumi. Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud eesti meediakanaleid. Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 202 5 . aastal vähenenud Venemaa telekanalite vaatamine 11%- lt 3 %- le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud aga üle kahe korra. Nendele andmetele tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite pakkumise vähenedes lei takse üles eesti kanalid , saades osa nende infovälja st . Muudatuse eesmärk on võimaldada TTJA-l lõpetada vaenuliku mõjutustegevuse eesmärgil loodud kanalite edastamist Eesti territooriumil. Neis kanalites esitatakse vaatajatele agressorriigi desinformatsiooni, millega mõjutatakse vaatajatele märkamatult nende meelsust ja usaldust riigi, organisatsiooni vms vastu. Elanikkonna lõhestatuse vältimine on oluline aspekt riigisiseste konfliktide ärahoidmisel ja ühiskonna sidususe hoidmisel. Kuna need kanalid võivad ohustada kogu Eesti elanikkonna turvalisust ja julgeolekut, on sellisel juhul tegemist suure sihtrühmaga. Eesti elanikkonna jaoks tähendab võimalik taasedastamise lõpetamine eeldatavasti agressorriikide (eelkõige Venemaa ja teda toetava Valgevene) mõju all tegutsevate telekanalite võrra väiksemat programmide valikut Eestis. Samas ei ole taasedastamise lõpetamise eesmärk pidurdada vaba meedia levikut, vaid takistada julgeolekuohtu sisaldavate kanalite levimist. Ühtlasi võib muudatuse tulemusel eeldada järjest suurema osa (võõrkeelse) elanikkonna jõudmist Eesti infovälja. Mõju ulatus on väike, sest eeldame sihtrühma käitumises positiivseid muudatusi ning sellega kohanemisraskusi eeldatavalt ei kaasne. Mõju ei ole sihtrühmale oluline, sest alates 2022. aastast on nii TTJA kehtestatud piirangute kui ka Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu Eestis taasedastatavate teleprogrammide hulk oluliselt vähenenud. Praegu on E uroopa L iidu sanktsioonide alusel keelatud edastada 5 5 telekanali t . 6. 1 .2. Mõjuvaldkond – haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud) 6. 1 .2 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 202 5 . a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Teoreetiliselt oleks see kogu muudatusest mõjutatud sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevaid telekanaleid alla 20% Eesti elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamise keeldu on leidnud võimaluse keelatud kanaleid edasi vaadata alla 5% eestimaalastest. 6. 1 .2 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Selles punkt is hinnatakse m õju ajakirjandusele ja meediale, mitmekülgse info kättesaadavusele, pluralismile ja arvamusvabadusele. Muudatus korrastab ning tasakaalustab Eesti sisest inforuumi. Tänu vaenuliku mõjutustegevuse eesmärgil loodud kanalite taasedast amise piiramisele väheneb meie inforuumis leviva agressorriikide d e sinformatsiooni mõju. See samm tõstab lisaks Eesti telekanalitele ka E esti ajakirjandusväljaannete nähtavust ja tugevdab meediaväljaannete konkurentsi positsiooni Eesti turul. Samuti toetab muudatus kaudselt ka meediakirjaoskuse tõusu. Uu e taasedastamise lõpetamise mehhanismi rakendamine aitab tõkestada desinformatsiooni levi kut . Desinformatsioon kahjustab nii üksikisikuid kui ka tervet ühiskonda. D e sinformatsioon õõnestab inimeste usaldust meedia, institutsioonide ja demokraatia vastu n ing takistab otseselt vaba arvamuste vahetust , D e sinformatsiooni loojate ja levitajate tegevus e eesmärgiks on tekitada ühiskon da lõhestavaid pingeid ning läbi konfliktide loomise ja võimend amise demokraatlikku ühiskonda destabiliseerida . Pakutud muudatus ei piira ega vähenda i nimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10 sätestatud sõnavabadust. Viidatud artikli lõike 1 kohaselt on i gaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Lõi g e 2 sätestab, et kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks. Muudatus järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45, mille kohaselt on i gaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama sätte kohaselt võib seda õigust seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. 6 . 1 . 3 . Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) 6 . 1 . 3 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teleprogrammide taasedastajad Eestis on suurimad teleprogrammide taasedastajad telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira ja AS STV. Kokku on Eestis teleprogrammide taasedastajaid ligikaudu 30. Keskmiselt on pakutavate telekanalite arv ettevõtte kohta ligi 70 kanalit , suuremad taasedastajad pakuvad vaatamiseks 150- 200 kanalit . Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 202 4 . aastal ( 158 378 ), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6 . 1 . 3 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus mõjuta b ainult selliseid sideteenuse osutajaid , kelle taasedastatavate kanal ite taasedastamist või ks TTJA e daspidi e ttekirjutusega lõpeta da . 2023-2024. a menetletud eelnõu kohaselt puudutas eelnõu kõiki taasedastajaid , kes pidid TTJA-d taasedastatavatest kanalitest teavitama . Kuivõrd hetkel on sanktsioonidega pii r atud 55 kanalit, võib teoreetiliselt sanktsioonide lõppemisel eelnõu puudutada neid taasedastajaid , kes nende hetkel piiratud või sarnaste programmide taasedastamis ega soovivad jätkata. A rvestades, et 2022. aastast alates on sanktsioonide või TTJA sisupiirangute tõttu mitmete kanalite taasedastamist juba piiratud, siis teleprogrammide taasedastajate kliendibaasi muudatus negatiivselt ei mõjuta. Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust väikeseks ja mõju esinemise sagedust väikeseks . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6 . 1 .4 . Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) 6 . 1 . 4 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA, julgeolekuasutused, Rahapesu Andmebüroo Muudatused mõjutavad TTJA-d , l isaks julgeolekuasutusi ja Rahapesu Andmebürood, kellelt TTJA võib küsida enne meediateenuste taasedastamis e lõpetamist infot . Asutused annaksid TTJA- le teavet meediateenus e osutaja jt isikute võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või rahvusvaheliste sanktsioonidega või muud neile teada olevat infot t eenusest tuleneva julgeolekuohuga. Tegemist on väikese sihtrühmaga. 6 . 1 . 4 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Võrreldes varasemas eelnõus väljapakutud taasedastamisteatiste menetlemisega, mis oleks eeldanud töökoormuse tõusu, mõjutaks kavandatav regulatsioon TTJA ametnike töö koormust vähe. Koormuse suurenemine või b lisanduda pärast EL sanktsioonide kehtetuks tunnistamist. Siis võib suureneda ka julgeolekuasutuste ja Rahapesu Andmebüroo töökoormus info andmisel. Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust väikeseks ja mõju esinemise sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6 . 2 . Audiovi s uaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kättesaadavuse piiramine üldsusele avatud kohas või kohas, mis ei ole üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda 6. 2 .1 . Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele ( siseturvalisus ja sisejulgeolek) 6 . 2 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 202 5 . a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest . Muudatus aitab ennetada riigisiseseid konflikte erinevas infoväljas olevate elanike vahel ning toetab seega Eesti julgeolekut. Kuna turvaline elukeskkond tuleb tagada kõikidele Eesti elanikele, mõjutab muudatus kaudselt m eid kõiki ja tegu on suure sihtrühmaga. Täiendavalt mõjutab muudatus neid üldsusele avatud kohtade kliente, kes keelatud meediateenuseid neis kohtades näha sooviksid. 6 . 2 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatustega piiratakse Eesti inforuumis ohtlike audiovi s uaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kättesaadavust üldsusele avatud kohtades (nt majutusettevõtetes, kaubanduskeskustes) ja sellistes kohtades, mis ei ole üldsusele avatud (nt hoolekandeasutused ), kus muidu oleks võimalik piiratud kanaleid inimestele edastada satelliitantenni või piiriäärsetel aladel ka tavaantenni abil. Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud E esti meediakanaleid. Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 2025. aastal vähenenud Venemaa telekanalite vaatamine 11%- lt 3%- le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud aga üle kahe korra. Nendele andmetel tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite pakkumise vähenedes leiavad inimesed üles E esti kanalid ning liiguvad nende infovälja. Seega aitab vastav reguleerimine ära hoida julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist juhuslikele avalikes kohtades viibivatele inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite vaatamiseks. Riigi julgeoleku tugevdamine on oluline Eesti elanike turvalisuse tagamiseks. Oodatav mõju ulatus on väike ja mõju esinemise sagedus samuti väike. Ebasoovitavat mõju eeldatavasti ei kaasne. 6 . 2 .2. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) 6 . 2 .2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – majutusasutused jm üldsusele avatud kohad , samuti üldsusele mitteavatud kohad Muudatus mõjutab teoreetiliselt kõiki üldsusele avatud kohti, kus edastatakse meediateenuseid. Nendeks on eelkõige majutusasutused, kaubanduskeskused ja toitlustusettevõtted, kus pakutavate põhiteenuste kõrval meediateenuseid üldsusele kättesaadavaks tehakse. Muudatus mõjutab ka üldsusele mitteavatud koh ti , kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, näiteks hooldekodu si d . Kokku on Eestis registreeritud 5 91 majutuse ja toitlustusega tegelevat ettevõtet, kus on üle kümne töötaja (allikas: Statistikaamet 2023, ettevõtete majandusnäitajad, andmetabel: EM001). EMTAK 2008 koodi de ga (koodid 55 ja 56) registreeritud ettevõtteid oli 2023. aastal kokku 4 825 , kuid reaalselt on keelatud kanalite edastamist tuvastatud ainult mõnes üksikus majutusasutuses. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajaid on Sotsiaalkindlustusameti andmetel 238 , kuid probleeme on tuvastatud samuti mõnes üksikus . S eega mõjutaks muudatus loetletud asutustest ainult seda väikest osa, kes keelatud kanaleid üldsusele või väiksemale grupile edastavad. 6 . 2 .2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Nii ü ldsusele avatud kui ka üldsusele mitteavatud kohad peavad järgima seatud piiranguid ja piirama keelatud audiovi s uaalmeedia teenuse ja raadioteenuse esitamist avalikkusele või väiksemale isikute ringile ( nt hooldekodu) . Kuna üldjuhul ei ole meediateenused üldsusele avatud kohtades esmatähtsad ning inimesed ei külasta kohti eesmärgiga neid järgida, siis laiem mõju sihtrühmale puudub. TTJA ei hakka tegema lauskontrolli , vaid sekkub vastava info saamisel juhtumipõhiselt. TTJA saab õigusliku aluse ettekirjutuse tegemiseks ja sekkumiseks, mis kehtiva õiguse alusel puudub. Mõju avaldumine on püsiv – Eesti inforuum on korrastatum. Muudatuse rakendamisel on ebasoovitavate mõjude risk väike. Risk võib realiseeruda etteheidetes, et riik laiendab järelevalvet valdkondadesse, kus seda varem ei ole olnud , ja piirab ettevõtlusvabadust. Nendele üldsusele avatud kohtadele või üldsusele mitteavatud kohtadele, kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda (näiteks hoolekandeasutused ) , mis kasutavad audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse edastamiseks satelliitantenni, elektroonilise side võrke või piiriäärsetel aladel tavaantenni ning edastavad seeläbi keelatud programme, võib mõneti suureneda halduskoormus keelatud kanalite piiramiseks. Halduskoormus seisneb eelkõige vastavuskuludes ehk kuludes, mis tekivad kanalite piiramise toimingute tegemiseks. Siiski on strateegilise kommunikatsiooni lähtekohast tegemist olulise muudatusega, mis ütleb, et riigi julgeoleku tugevdamine on oluline Eesti elanike turvalisuse tagamiseks. Oodatav mõju ulatus on väike ja mõju esinemise sagedus samuti väike. Soovimatute mõjude risk majutusasutuste ja teiste üldsusele avatud hoonete pidajatele ja tarbijatele on väike. 6.2.3. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) 6.2.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatused mõjutavad järelevalveasutust ehk TTJA- d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on sihtrühm väike. 6.2.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta TTJA- le lisandub järelevalve ülesanne, et probleemseid kanaleid antud peatükis käsitletud kohtades ei edastataks. Tegemist on samas pigem järelevalve teostamisega olukorras, kus TTJA-d on keelatud kanali edastamisest teavitatud. TTJA ei hakka teostama lauskontrolli ning töökoormuse tõus on minimaalne . TTJA saab õigusliku aluse ettekirjutuse tegemiseks ja sekkumiseks, mis kehtiva õiguse alusel puudub. 6 . 3 . Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine 6 . 3 .1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) 6 . 3 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on majandustegevuse registri andmetel 31 , millest ajutised meediaload on 202 5 . aasta märtsi seisuga kolmel ettevõttel (kokku 5 luba) . Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2024. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6 . 3 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine annab raadioteenuste osutajatele alaliste raadiolubade konkursi vahelisel ajal võimaluse lühikest aega tegutseda. Kui praegu on ajutiseks raadioloaks võimalik taotlust esitada vaid juhul, kui selle eesmärk on kindla sündmuse kajastamine raadioprogrammis, siis muudatusega võimaldatakse lisaks taotlust esitada ka testimiseks vabadele sagedustele. Samuti seatakse muudatustega ajutisele iseloomule kindel ajaline määratlus, mis tagab, et ajutiste raadiolubadega tegevusest ei saaks sisuliselt alalist tegevust. Muudatusega tugevdatakse raadioturul konkurentsi. Muudatus mõjutab raadioteenuste osutajaid, andes neile paremad võimalused ajutiste raadiolubadega tegutsemiseks. Muudatus ei tekita teenuseosutajatele lisakohustusi ning nende halduskoormus sellest ei suurene. Kuna vabu ajutiseks tegevuseks võimalikke FM- raadiosagedusi palju ei ole , saab hinnata nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Rahvusvahelisele programmile ajutise televisiooniloa loataotluste läbivaatamise tähtaja pikenemine mõjutab vähesel määral rahvusvaheliste teleprogrammide osutajaid. Kuna tähtaja pikendamine on vajalik, et loa väljastamiseks vajalikud toimingud teha, on tähtaja pikendamisel minimaalne mõju. Rahvusvahelise programmi ajutise televisiooniloa taotlejatele muudatus lisakohustusi ei tekita ning nende halduskoormus sellest ei suurene. 6 . 3 . 2 . Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) 6 . 3 . 2 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatused mõjutavad TTJA- d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga. 6 . 3 . 2 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine mõjutab TTJA ametnike töökorraldust. Muudatuse kohaselt võimaldatakse väljastada ajutine televisiooni- või raadioluba lisaks sündmuse kajastamisele ka meediateenuse programmi sobivuse testimiseks konkreetse levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse testimiseks meediateenuse edastamiseks. Kuna uue regulatsiooni kohaselt ei oleks ajutise meedialoa alus üksnes sündmuse kajastamine, võib muudatus mõningal määral suurendada turuosaliste soovi ajutisel meedialoal tegutseda. Samuti ei ole ajutisteks raadiolubadeks sobivaid sagedusi lõputult. Eelnevat arvesse võttes saab nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6 . 4 . Meedialubade kõrvaltingimused , raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi korraldamise kord 6 . 4 .1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) 6 . 4 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on majandustegevuse registri andmetel 31 , sh on rahvusvaheline televisiooniluba 1 1 -l ettevõtjal ja 1 4 -st raadioteenuse osutajast üleriigiline raadioluba kaheksal (202 5 . aasta märtsi seisuga). Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2024. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6 . 4 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Rahvusvahelistele televisioonilubadele kõrvaltingimuste seadmine seab piiranguid loa taotlejatele. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on rahvusvahelise loaga võimalik levida ka Eestis, kuid seda ilma kõrvaltingimusteta . Samas regionaalsel ja üleriigilisel tegevusloal tegutsevad ettevõtjad peavad täitma Eestis levimisel rangemaid nõudeid. Seega seisneb mõju turuosalistele ausa konkurentsi toetamises. Lahendus mõjutab eelkõige neid ettevõtteid, kes soovivad rahvusvaheliste televisioonilubadega Eestis levida. Nendel ettevõtetel tekib lisakohustus kõrvaltingimustele vastamiseks ning loa taotlemisel infokohustus esitada andmed, mis on vajalikud, et vastavust kinnitada. Seega suureneb nende ettevõtete halduskoormus. Kui ettevõtja soovib oma tegevust piiriüleselt laiendada, siis ei ole asjakohane teda tarbetult piirata ja TTJA peab sellest oma diskretsiooniõiguse kasutamisel lähtuma. Kuna rahvusvahelised televisiooniload on Eestis üheksal ettevõttel, saab nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikeseks (rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Lisaks lihtsustatakse ja ajakohastatakse muudatusega raadiolubade liike. Raadioliikide muutmine ei tekita raadioteenuse osutajatele lisakohustusi ning regulatsiooni lihtsustamisel on teenuseosutajatele positiivne mõju, muutes nõuete mõistmise ja nende täitmise arusaadavamaks . Asjaolu, et TTJA muudetakse raadiolubade konkursile kõrvaltingimuste seadmisel vastutavaks, lisab täiendava võimaluse lühendada raadiolubade konkursi protsessi ühe kuu võrra. Muudatusel on teenuseosutajatele positiivne mõju, sest tegevusluba on võimalik saada kiiremini. Kuna raadioteenuse osutajatele muudatustest tulenevat infokohustust ega vastavuskulusid ei teki, siis nende halduskoormus selle võrra ei suurene. Raadioloa liikide täpsustamine ning raadiolubade konkursi lühendamine seab soodsamad võimalused digiraadio arenguks Eestis. Digiraadio võimaldab oluliselt suurendada pakutavate raadiokanalite arvu, mis omakorda võimaldab senisest paremini rahuldada killustuva kuulajaskonna erinevaid maitseid. Lisaks saavad raadioteenuse pakkujad senisest tunduvalt kulutõhusamalt katta oma raadiokanalitega kogu Eesti territooriumi, mis võimaldaks koguda reklaamiandjate jaoks suuremaid kuulajate gruppe. Digiraadio vahendusel on võimalik reklaamitellijatel jõuda täpsemate sihtrühmadeni kogu Eesti territooriumil ning seeläbi oma tooteid ja teenuseid senisest tõhusamalt turundada . Suuremad reklaamitulud võimaldavad meediateenuste pakkujatel tõsta oma programmide kvaliteeti ning muuta need kuulajatele senisest veelgi enam huvipakkuvaks. Pikemas perspektiivis on digiraadio arengu toetamisel regulatiivsel tasandil raadioteenuse osutajatele positiivne mõju. Tegemist ei ole lähiaastatel küll olulise mõjuga muudatusega, kuid valdkonna jaoks on see positiivne ja vajalik. Eesti turule suunatud teise riigi jurisdiktsiooni all tegutsev raadio programm ei pruugi järgi da MeeTS-is kehtestatud nõudeid ja teise riigi raadioloa kasutamise tegelik eesmär k on hoida kõrvale Eestis kehtivaist õigusnormidest. Eesti meediaturul kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ja raadioturul ausa konkurents tagamiseks on otstarbekas rakendada teleturul kehtivat põhimõtet ka raadioturu regulatsioonis. Eelnevat arvesse võttes saab nii raadiolubade konkursi korraldamise korra muutmisest oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6.4.2. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju mittetulundussektorile, mõju halduskoormusele) 6.4.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: kollektiivse esindamise organisatsioonid ehk KEO-d (Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL) . 6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Osaline halduskoormuse tõus on vältimatu ning puudutab ka KEOsid . Muudatused on samas KEO-dega läbi räägitud ja nende toetus on eelnõus pakutud lahendusele saadud. Juba täna esitavad raadioteenuste osutajad KEO-dele aruandeid muusikateoste mängimise kohta nende jaamades, mille alusel KEOd jaotavad autori-, esitaja ja fonogrammitootja tasusid. Samas ei ole raadioteenuse osutajate poolt esitatavad repertuaariaruanded veel täielikult kõigi teenuseosutajate vahel ühtlustatud ning kõik aruanded ei sisalda seaduse nõuete täitmiseks vajalikku infot, eelkõige muusikateoste mängimise kellaaega. Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (ISWC) ning salvestiste koodidele (ISRC) ka lugude mängimise kellaaega ja kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite teosed. EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed (kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ poolsest tagasisidestamisest. 6. 4. 3 . Mõjuvaldkond – haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud) 6. 4. 3 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 202 5 . a seisuga elab Eestis 1 36 9 285 inimest. Eesti jälgib telekanaleid üle 90% ja kuulab r aadiok analeid üle 80% Eesti elanikkonnast. 6. 4. 3 . 2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eesti autorite loodud muusikateoste edastamise m i inimummahu kehtestamine raadiojaamadele mõjutab positiivselt eesti kultuuriruumi . Eesti autorite loodud m uusikateoste raadio eetri s mängimine aitab ka a sa muusika loojate ja esitajate tuntuse tõusule ning samas esitab neile kõrgemaid kvaliteedinõudeid. 6 . 4 . 4 . Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) 6 . 4. 4 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatused mõjutavad TTJA- d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on sihtrühm väike. 6 . 4. 4 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatava regulatsiooni kohaselt tekib võimalus seada rahvusvahelisele televisiooniloale kõrvaltingimusi . TTJA-l on loataotluste läbivaatamisel kohustus hinnata nende vastavust loa kõrvaltingimustele . Seega tekib TTJA- le lisakohustus rahvusvaheliste televisioonilubade taotluste kõrvaltingimuste kontrollimisel. M uudatus, millega lisatakse TTJA- le kui sõltumatule meediaregulaatorile kohustus luua raadiolubade konkursiks sobivad kõrvaltingimused , mõjutab vähesel määral ka TTJA töökorraldust . Muudatused seoses Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega 6 .5. Audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning muu meediateenuse osutaja märkimine äriregistris ja neile riiklikuks reklaamiks eraldatud kogusumma kajastamine 6 .5.1. Mõju valdkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) 6 .5.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teenuse osutajad Eesti Meediaettevõte te Liidu kodulehe andmetel kuulub liitu 19 ettevõtet . TTJA andmetel tegeleb raadio - ja teleteenus t e nin g tellitava audiovisuaalteenuse osutamisega kokku 31 ettevõtet . Äriregistr is on sihtrühma kuuluvad äriühingud jaotunud tegevusala EMTAK (2008) koodide alusel järgmisel t: ajalehtede kirjastamisega tegeleb 35 ettevõtet (kood 58131) ; a jakirjade jm p erioodika kirjastamisega tegeleb 115 ettevõtet (kood 581 41 ); raad ioteenuste osutamisega tegeleb 56 ettevõtet (kood 60101); televisiooniteenuste ja lineaarsete audiovisuaalmeedia teenuste osutamisega tegeleb 5 1 ettevõtet (kood 60201) . Sotsiaalmeedia platvormidel ärilistel eesmärkidel tegutsevad sisuloojad määratlesid oma tegevust EMTAK koodi ga 73121 (Reklaami vahendamine meedias). 2025. aas t ast EMTAK koodid muutu sid ja uued kehtivad EMTAK koodid oleksid järgmised: 60 101 - Raadioringhääling ja audiosisu levitamine, 60201 - Televis i ooniteenused ja videote levitamine , 58121 - Ajalehtede kirjastamine , 58131 - Ajakirjade jm perioodika kirjastamine ja 60391 - Muu sisu levitamine . 2025. a märtsi seisuga omab koodi 60391, mi s peaks hõlmama ka sisu levitamist ajaveebi vahendusel, 7 ettevõtet. Kokkuvõttes võib orienteeruvalt lugeda meediateenuste osutamisega tegelevate ettevõtete arvu ks kuni 200 ettevõtet . Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2024. aastal (158 378) , on tegemist väikese sihtrühmaga. 6 .5.1.2 Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega l uuakse järgmine lahendus. 1) Ettevõtja märgib asutamisel või majandusaasta aruande esitamisel oma tegevusala (ÄS § 4 lg 5). Seda tehakse üks kord aastas, poole aasta pealt tegevusala muuta ei saa. 2) Kultuuriminister on kehtestanud määrusega loetelu tegevusaladest (EMTAK koodid), mida loetakse meediateenuse osutamiseks. 3) Automaatika seob ära esitatud tegevusala ja kultuuriministri esitatud EMTAK koodid, tuvastab, et tegevusala läheb meediateenuse osutamise alla. 4) E-äriregistris ettevõtja vaatel kuvatakse automaatselt tegevusalade väljal teave, et juriidiline isik on meediateenuse osutaja meediateenuste seaduse tähenduses. 5) Meediateenuse osutajal on kohustus majandusaasta aruande lisana tuua eraldi välja riikliku reklaami summa. 6) Automaatika võtab esitatud summa ja kuvab eraldi reana majandusaasta aruannete kastis vastava aasta aruande all nt „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele isikule riiklikuks reklaamiks x eurot.“ Täiendav halduskoormus on korrektselt õige tegevusala valinud ettevõtjale majandusaasta aruande lisana riikliku reklaami summa lisamine (kui selline summa on 0, tuleb ka see eraldi märkida). Seega, r iikliku reklaamiraha aruandlus kohustab meediateenuse osutajaid majandusaasta aruande lisas raporteerima ka sellisest tulust, mida varasemalt ei ole eraldi kajastatud. Eesti meediateenuse osutajatele toob muudatus kaasa vajaduse oma raamatupidamises eraldi märkida riikliku reklaami tulud ning need ühe koondsummana majandusaasta aruande lisana äriregistrile esitada. Lisanduv halduskoormus on siiski minimaalne ja see kohalduks aastal 2027, esitades majandusaasta aruannet eelmise majandusaasta kohta. RIK töötab välja võimaluse, et vastava summa saab vabatahtlikult esitada ka 2026. a astal. Ettevõ t te äritegevuse aspektist on tegemist positiivse muutusega, mis mõjutab riiklike reklaamirahade optimaalset kasutamist ja toetab meediaturu tervet konkurentsi. Riiklike reklaamirahade jaotuse läbipaistvus võimaldab meediateenuse osutajatel lihtsal viisil tuvastada riikliku reklaamiraha kallutatud kasutamist. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike ja see on seotud mõningase halduskoormuse suurenemisega. 6 .5.2 . Mõju valdkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele). Mõjuvaldkond - infotehnoloogia ja infoühiskond (mõju infotehnoloogilistele arendustele, mõju e-riigile) 6 .5.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Registrite ja Infosüsteemide K eskus ( RIK ) ja Kultuuriministeerium Muudatused mõjutavad RIK-i , kelle ülesanne on vastav arendus välja töötada ja seda käigus hoida. Muudatused mõjutavad Kultuuriministeeriumi , kelle roll on hoida oma määrusega EMTA K koodid meediateenuse osutaja määratlemisel asjakohased . 6 .5.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõju RIK-i töökoormusele ja kuludele on vähene, sest kavandatavad muudatused arvestavad juba väljakujunenud praktikaga, mistõttu saab oodatava mõju ulatust ning selle esinemise sagedust hinnata väikeseks. Hinnanguliselt on arendustööde maksumus kuni 5000 eurot. Eesti riigi juba olemasoleva IT-lahendus t e rakendamisel Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevate nõu e te täitmisel on positiivne mõju Eesti kui e- riigi mainele . Eesti riik ei hakka määruse nõuete täitmiseks looma uusi andmebaase ega arendama aruandluse teostamiseks dubleerivaid IT-lahendusi. Lahenduse pakkumiseks kasutatakse juba olemasolevaid infosüsteeme ja e-teenuseid, millede arendus e ulatus on väiksemahulin e. Ebasoovitava mõju kaasnemist ei ole ette näha . 6 . 6 . Meediaturu kontsentratsiooni hindamine 6.6 .1. Mõjuvaldkond – haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud) 6.6.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond , tarbijad 2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest . Kõiki isikuid võib lugeda meediatarbijateks, kes oleksid tõenäoliselt huvitatud, et meediaturul valitseks mitmekesisus ning oleks võimalik erinevates meedia kanalites tarbida kvaliteetset meediasisu . 6.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatusega luuaks regulatsioon, mis võimaldab hinnata meediakon t sentratsioon e , millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Loodav a lahendus e rakendamisel on positiivne mõju elanikkonnale pak utavate meediateenuste ja meediasisu mitmekesisusele ning meedia tarbimise võimalustele. Turukonkurentsi regulatsioon k aitseb tarbijat monopolide tekke eest ja tagab parema hinnaga laiema teenuste valiku pakkumise. Ta r bijate jaoks on Eesti meediamaastik üsna mitmekesine ja stabiilne ning meediateenuste osutajate poolt pakutavad teenused kvaliteetsed ning vabas turukonkurentsis vastavalt pakkumise-nõudluse suhtele tarbijasõbralikult hinnastatud . Toimivat konkurentsipõhist meediaturgu arvestades on meediateenuste osutajate märkimisväär ne koondumi ne pigem vähemtõenäoline . T ulevikus toimuda võivate meediaettevõtete koondumised on pigem harvad ning tarbijate jaoks on nende mõju meediasisu kättesaadavus ele ja meediasisu kvalitee dile pigem väike . 6.6. 2. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) 6.6. 2.1 Muudatustest mõjutatud sihtrühm –teenuse osutajad Meediaturu kontsentratsiooni hindami seks esita takse teatis samadel alustel nagu konkurentsiseaduse alusel koondumise kontrolli puhul. Seda tehakse siis , kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot. Seega puudutab regulatsioon hinnanguliselt alla 50 ettevõt te , kelle majandusaasta käive ületab koondumiste hindamise teostamise eelduseks oleva käibe. Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2025. aastal (158 378) , on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.6 .2.2 Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Meediakontsentratsiooni hindamise mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on tõenäoliselt pigem väike, sest Eesti meediamaastik on viimastel aastatel üsna stabiilne ning olulisemad koondumised on kümmekond aastat tagasi juba toimunud. Seetõttu pole teada, kas hindamist vajav koondumine võiks esineda kord viie või kümne aasta jooksul. Samas on meedia kontsentratsiooni jälgimine ja meediamonopolide tekke ennetamine ajakirjandusväljaannete mitmekesisuse ja meediaväljaannete elujõulisuse tagamiseks oluline. Meediakontsentratsiooni asjatundlik hindamine toetab vaba ning ausas konkurentsis majanduslikult hästi toimiva meediasektori arengut. Majanduslikult elujõulised meediateenust osutajad tagavad elanikkonna igakülgse informeerituse ja loovad demokraatliku ühiskonna arengut toetava vaba arvamuste avaldamise ja arutelude foorumi. Monopolide tekke vältimine võimaldab ettevõtetel toimida ja uutel tegijatel turule tulla avatud konkurentsi tingimustes. Pakutud lahendus võimaldab hinnata ka koondumiste mõju juhul kui mõni globaalsetest meediateenuste osutajatest sooviks Eesti turul ettevõtteid omandades jõupositsiooni saavutada ning konkurentsi vähendada. Oodatav mõju ulatus ja mõju esinemise sagedus on väike. Soovimatute mõjude risk meediateenuste osutajatele tuleb hinnata ebatõenäoliseks . 6.6 .3 Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) 6.6 .3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA ja Konkurentsiamet Muudatused mõjutavad TTJA-d ja Konkurentsiametit. Kuna mõjutatud on kaks valitsusasutust, on sihtrühm väike. 6.6 .3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Meediateenuste osutajate koondumiste hindamisi on varasemalt olnud ainult üksikuid ja olukorra muutust ei ole ka lähiaastateks ette näha. Sellest tulenevalt on prognoositav mõju TTJA ja Konkurentsiamet töökoormusele väike. Meediateenuste osutajate koondumise hindamise viib läbi Konkurentsiamet läbi juba kehtiva konkurentsiseaduse alusel. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülesandeks on muudatuse kohaselt hinnata sellise koondumise mõju meediapluralismile ja teavitada sellest Konkurentsiametit . TTJA arvamus on Konkurentsiametile teadmiseks, see ei ole talle siduv . Konkurentsiamet saab seda hinnangut kasutada koondumise mõju hindamisel tarbijale avalduva mõju kontekstis. Analoogne regulatiivne lahenduse võetakse kasutusele ka Soomes ja Rootsis. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike ja see on seotud ainult võimaliku mõningase töö koormuse suurenemisega TTJA-s ja Konkurentsiametis. Risk võib realiseeruda etteheidetes, et riik võib meediateenuste osutajate koondumisele seada majandustegevust liigselt piiravaid nõudeid. 6.7 . Avaliku sektori vahendite eraldami ne riiklikuks reklaamiks ning sellekohase info avalikustamine 6.7 .1. Mõju valdkond – haridus, kultuur ja spor t (kultuurilised mõjud) 6.7 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond , meediatarbija 2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest, keda võib suures osas lugeda meediatarbijaks. 6.7 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Regulatsiooni eesmärk on tagada riikliku reklaamiraha kasutuse suurem läbipaistvus, mis parandab meediaturu vaba konkurentsi ja aitab vältida riikliku reklaamiraha võimalikust kallutatud kasutamisest tekkida võivat turumoonutust. Eesti elanikel tekib võimalus näha riikliku reklaamiraha kasutamist meediateenuse osutajate lõikes. Läbipaistvalt jaotatud riiklik reklaamiraha toetab meediateenuste osutajate majandustegevust ning mõjutab positiivselt meediaturu konkurentsi. Hästi toimiv meediasektor pakub elanikkonnale erinevate s meediakanalites kvaliteetset mitmekesist meediasisu tarbijasõbralike hindadega. Käesoleva eelnõu koostamise seisuga ei ole t e adaolevalt turgu moonutavat riikliku reklaamiraha kasut ust Eestis tuvastatud . 6.7. 2 Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele , mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele) 6.7. 2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – kõik avaliku sektori asutused Avalikust sektorist suurima osa (90%) moodustab valitsussektor, ülejäänud loetakse nn muuks avalikuks sektoriks. Eesti valitsussektor jaotub omakorda kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Muu avaliku sektori alla kuuluvad riigi ja omavalitsuste osalusega kaupa ja teenuseid tootvaid avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne). Avaliku sektori asutusi on seisuga 2024. a aprill 2334 . Riikliku reklaamiraha aruandlusega seotud muudatused mõjutavad R iigi Tugiteenuste Keskust . Prognoositav arendustööde maksumus on 2000 eurot. Mõningal määral kasva tab TTJA töökoormus kord aastas tehtav a riikliku reklaamiraha kasutuse analüüs i teostamiseks . 6.7 .2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Riikliku reklaamiraha saajate arvu kohta senini täpne informatsioon puudub. Pakutav lahendus tagab riikliku reklaamiraha kasutuse läbipaistvuse ja aitab kaasa riiklike reklaamirahade õiglasele jaotusele. Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamiseks on kavas täiendada makseandmikke, mida esitavad kõik valitsussektorisse kuuluvad üksused rahandusministri määruse “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” alusel. Makseandmikes ei ole hetkel nii detailseid kontosid, et saaks eraldi välja võtta maksed ostetud reklaami eest. Ettepanek on luua makseandmikesse uus kuuekohaline konto, mille alusel on võimalik saldoandmike infosüsteemist (https://saldo.rtk.ee/saldo-app/) kasutajasõbralikul viisil vastavat infot kätte saada. Saldoandmike infosüsteemi andmefaili alusel teostab TTJA kord aastas analüüsi ning avalikustab selle tulemuse oma kodulehel. Analüüsis tuuakse eraldi välja ka andmed kontsernidesse kuuluvate teenuse tarnijate kohta. Raamatupidamist reguleeriv avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend kehtib praegu 2275 avaliku sektori üksusele, kellest 1899 on kohalike omavalitsuste üksused ( KOV-id , nende allüksused ja nende otsese või kaudse mõju all olevad üksused). 376 üksust on avaliku sektori üksused, kes ei kuulu KOV-ide gruppi. 1899 KOV-i üksusest kuuluvad Tallinna linnale 280 üksust, ülejäänud oleks vabastatud Euroopa meediavabaduse määruse art 25 lõike 2 punktis b toodud info esitamisest (nende kontsernide ametlikud nimed, kuhu sellised punktis a osutatud meediateenuse osutajad või digiplatvormide pakkujad kuuluvad). Artikli 25 lõike 2 punktides a ja c toodud info tuleb siiski avalikustada ka nendel KOV-idel . 376 üksusest, kes ei ole KOV - ide grupis, on käesoleval ajal RTK teenindamisel 214 üksust ning 162 peavad iseseivat raamatupidamist. Nende iseseisva raamatupidamisega üksuste hulgas on ka äriühingud ja muud avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, kes makseandmikke ei esita, sest neid ei loeta valitsussektorisse. Niisuguseid ühinguid on 92, kelle kohta makseandmikest infot täna ei saada. Suurimad neist on Eesti Pank, Eesti Energia, Riigimetsa Majandamise Keskus, Elering, Tallinn Sadam. Rahandusministri määrusega “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” kehtestatakse ka neile nõue esitada makseandmik, milles on andmed riikliku reklaamiraha kulude kohta. Kokkuvõtvalt - koostöös RTK ja TTJA- ga soovitakse leida lahendus, et aruandlusprotsess oleks võimalikult automatiseeritud ja avaliku sektori asutuste töökoormus suureneks minimaalselt. 6.8. Allikakaitset puudutavate isikute ringi laiendamine 6.8 .1. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele ( siseturvalisus ) Siin puudutatakse eelkõige m õju inimeste õigustele kriminaalmenetluses, sh tasakaalule julgeolekuhuvide ja kahtlustatavate õiguste vahel ning kuriteoohvrite ja tunnistajate õigus . 6.8.1.1 . Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Ajakirjanduslikku infot töötlevad isikud ja nende lähedased M uudatus puudutab ajakirjanduslikku infot töötlevate isikute lähedasi, kes seni allikakaitse regulatsiooni alla ei kuulunud. Erinevate tööalaste ja eraeluliste suhete kaudu allik ak aitse lise informatsiooniga kokku puutuvate inimeste ringi kuuluvate inimeste arvu võib ori enteeruvalt hinnata kuni kui tuhande inimes eni. 6.8 . 1 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Lahendus aitab kaasa sõltumatu ajakirjanduse kvaliteedi - ja selle kaudu kogu Eesti elanikkonna informeerituse - tõusule. Kvaliteetsem sõltumatu ajakirjandus loob võimalused elanikkonna informeerituse parandamiseks ning vähendab väärinformatsiooni ja vaenulike siseturvalisust ohustavate infooperatsioonide võimalikku mõju ühiskonnas. Allikakaitse all olevate isikute ring laiendamine tõstab nii ajakirjanike kui ka nende lähiringkonna turvatunnet. Teadmine, et ka lähedased inimesed on kaitstud, toetab uurivate ajakirjanike ametialast tegevust. Muudatuse mõju ajakirjanike töötulemustele, ja selle kaudu kogu ajakirjanduse kvaliteedile, tuleb hinnata positiivseks. Kvaliteetsem sõltumatu ajakirjandus loob võimalused elanikkonna informeerituse parandamiseks ning vähendab väärinformatsiooni ja vaenulike siseturvalisust ohustavate infooperatsioonide võimalikku mõju ühiskonnas. Mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on tõenäoliselt pigem väike. 6.8.2 . Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele ( siseturvalisus ). Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) 6.8 .2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – õiguskaitseasutused Muudatus puudutab õiguskaitseasutusi - kohtud, prokuratuur, PPA. 6.8 .2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus võib teoreetiliselt mõjutada õiguskaitseasutuste tööd, kes peavad allikakaitse laiendatud ringiga oma töös arvestama. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Võrreldes kehtiva meediateenuste seadusega lisandub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ülesandena meediateenuse kontsentratsiooni hindamisel hinnangu andmise kohustus, samuti suureneb TTJA roll raadiolubade väljastamisel. Lisaks suureneb kohustus osaleda Euroopa Liidu üleses meediaregulaatorite koostöövõrgustikus. Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevalt laienevad Euroopa meediateenuste nõukoja pädevused võrreldes selle eelkäija Euroopa järelevalveasutuste rühmaga - laieneb meediateenuste skoop, lisandub kohustus anda hinnanguid meediakontsentratsiooni küsimustes ning töötada välja ja rakendada siseturu kaitse reeglid kolmandatest riikidest pärit meediateenuste suhtes. TTJA-l on kohustus esindada Eestit Euroopa meediateenuste nõukoja töös. Lähtudes lisanduvatest tegevustest on vajalik TTJA- le tagada rahastus ülesannete täitmiseks . Ka Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et nende reguleerivatel asutustel või organitel on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim - ja tehnilised ressursid. Kulud kaasnevad ka erinevate arendustöödega (äriregistri arendustööd kuni 5000 eurot ja saldoandmike infosüsteemi arendustööd kuni 2000 eurot) . 8. Rakendusaktid Kehtestada on vaja üks rakendusakt . Uue § 16 lõike 3 kohaselt kehtestab t äpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tegevusaladest, mille puhul kohalduvad lõiked 1 ja 2, kehtestab kultuuriminister määrusega. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirja juurde. Muuta on vaja rahandusministri määruse „ Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” lisa. M akseandmikesse lisatakse uus kuuekohaline konto (riiklik reklaam). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 202 6 . aasta 1. jaanuari l. Muudatuste rakendamiseks ei ole vaja pikemat ettevalmistusaega , selle rakendamiseks ei ole vaja valmistuda ega tööd ümber korraldada. Seoses Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega alates 8.08.2025 on vaja arvestada ka selle kuupäevaga. Samas on mõistlik üldises korras jõustumise asemel fikseerida konkreetne jõustumiskuupäev. Kuupäeva sätestamisel on arvestatud, et menetluseks Riigikogus tuleb varuda vähemalt kolm kuud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõule eelnes VTK koostamine, mis esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele: Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Rahapesu Andmebüroo, Kaitsepolitseiamet, Riigikogu kultuurikomisjon, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira, AS STV, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Rahvusringhääling , AS Postimees Grupp, Tartu Pereraadio Ühing, AS All Media Eesti, MTÜ Raadio 7 UCB Meedia, Northstar Media OÜ, Taevaraadio OÜ, AS Äripäev, Ring FM Media OÜ, OÜ Nõmme Raadio, osaühing Raadio Kadi, osaühing MP Meedia, Eestisoomlaste Ühendus Sibelius , Sauna ja Sisu MTÜ, Huumor OÜ , Duo Media Networks OÜ , osaühing ALO-TV , OÜ Orsent , Mittetulundusühing AB Video , AS TV Play Baltics , ÖÖLoom Produktsioon OÜ , DanceTelevision OÜ , Kids Programming OÜ , WorldExtremeTV OÜ , C entral Media Distribution OÜ , ETHNOTV OÜ , Super Baltic OÜ , V World North Europe OÜ , S A E esti F ilmi I nstituut , Corporate News Agency OÜ , RandoM OÜ . Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks samadele isikutele ja asutustele, kellele esitati kooskõlastamiseks VTK . Kuivõrd eelnõu on täiendatud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajaliku regulatsiooniga, mis võib puudutada sama isikute gruppi, kellele esialgne eelnõu kooskõlastamiseks esitati, saadetakse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks samale asutustele ja is ikute ringile uuesti (mõned muudatused on meedialubade omanikes) . Lisaks saadetakse eelnõu kooskõlastamiseks Konkurentsiametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele , Registrite ja Infosüsteemide Keskus ele , Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Ajakirjanike Liidule. Seletuskirja Lisa 1 Rakendusakti kavand Kultuuriministri määrus Loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusaladest, mille puhul kohalduvad meediateenuste seaduse § 16 1 lõiked 1 ja 2 Määrus kehtestatakse meediateenuste seaduse § 16 1 lõike 3 alusel. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusalad, mille puhul kohalduvad meediateenuste seaduse 16 1 lõiked 1 ja 2, on 58121 (Ajalehtede kirjastamine), 58131 (Ajakirjade jm perioodika kirjastamine), 60101 (Raadioringhääling ja audiosisu levitamine), 60201 (Televisiooniteenused ja videote levitamine), 60391 (Muu sisu levitamine). Minister Kantsler
Teie 17.04.2025 nr 1-11/467-1, KUM/23-
Kultuuriministeerium
0728/-4K
[email protected]
Meie 21.05.2025 nr 8-2/3548
Meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse
seadustiku ja
tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Justiits- ja Digiministeeriumile on kooskõlastamiseks saadetud meediateenuste seaduse (MeeTS),
kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) muutmise seaduse
eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.
1. Üldine märkus – eelnõus on nii Euroopa Liidu õiguse rakendamist taotlevad sätted kui ka
riigisisesest vajadusest lähtuv regulatsioon. Juhime tähelepanu, et „Ametniku Euroopa Liidu
käsiraamatu”1 (lk-d 85–86) kohaselt tuleb Euroopa Liidu õigust rakendava eelnõu koostamisel
lähtuda üldisest põhimõttest, et sellesse ei kavandata Euroopa Liidu õigusakti rakendamisega
mitteseotud regulatsiooni. Muude küsimuste lisamine eelnõusse võib takistada eelnõu sujuvat
menetlemist, mis omakorda võib tekitada ajakaotust liidu õigusakti tähtaegsel rakendamisel
ning viia rikkumismenetluseni. Kui eelnõu koostajad peavad siiski vajalikuks nii Euroopa Liidu
õiguse kui ka siseriikliku õiguse aspektide ühes eelnõus koos käsitlemist, tuleks arvestada
ülalkirjeldatud riskidega.
2. Eelnõu § 1 p 12 – kavandatava sätte kohaselt tuleb avalikustada ka toimetaja nimi.
Seletuskirjast ei nähtu, et toimetaja nime avalikustamise kohustus tuleneb otseselt määrusest,
vaid pigem on tegemist meetmega, mille riik on valinud mõne määruses ette nähtud nõude
tagamiseks. Juhime tähelepanu, et igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist
ja avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26)
riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See
tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille
kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste
alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi
puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. See tähendab, et
isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega. Eelkõige peab seaduse
tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid ning töödeldavate
isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega.
Eelnevast tulenevalt tuleb seaduses ette näha, millisel eesmärgil toimetaja nimi
avalikustatakse.
3. Eelnõu § 1 p 26 – korrakaitseseaduse (KorS) §-s 54 on defineeritud avaliku koha mõiste.
Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute
1
Kättesaadav: https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2022-02/ametniku_euroopa_liidu_kasiraamat.pdf
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
kasutuses oleva maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kui eelnõu § 1 p-ga
26 seadusesse lisatavas sättes peetakse samuti silmas avalikku kohta, palume õigusnormide
kooskõla ja õigusselguse huvides kasutada ka eelnõus korrakaitseseaduses sätestatud
avaliku koha mõistet.
4. Eelnõu § 1 p 28 – seletuskirja kohaselt on eelnõuga MeeTS § 531 tehtavate muudatuste
eesmärk laiendada kehtiva õigusega audiovisuaalsete teenuste osutajatele suunatud sätteid
(MeeTS § 531 lg-d 1–8) ka raadioteenuse osutajatele, et tagada Eesti meediaturul kõigi
turuosaliste võrdne kohtlemine ning tele- ja raadioturul aus konkurents. Kehtiva seadusega
antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) õigus teha ettekirjutus Euroopa
Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teenuse või
piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva
televisiooniteenuse osutaja teenuse taasedastajale. Eelnõuga antakse aga TTJA-le õigus
teha ettekirjutus muu riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvale või muus riigis tegevusloa saanud
teenuse osutajale. Palume selgitada, kuidas toimub ettekirjutuse tegemine raadioteenuse
osutajale, kes ei allu Eesti jurisdiktsioonile.
Lisaks on eelnõus sätteid, mis kordavad haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatut. Nii
langeb eelnõuga seadusesse lisatava § 531 lg-s 12 toodud kohustus kokku HMS §-s 40 toodud
ärakuulamisnõudega. Ka nõue, et ettekirjutuses toodu peab olema põhjendatud, objektiivselt
vajalik ja mittediskrimineeriv (§ 531 lg 11 viimane lause), vastab haldusmenetluses
valitsevatele nõuetele põhjendada haldusakte, teostada kaalutlusõigust õiguspäraselt
tagades proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise järgimine. Palume selgitada, miks sätete
kordamine eriseaduses vajalik on.
Juhime ka tähelepanu, et eelnõu § 1 p-ga 28 seadusesse lisatava § 53 1 lg 9 sõnastus ei ole
selge ja üheselt mõistetav. Säte kohustab TTJA-d esitama tõendeid, et leida asjakohane
lahendus, kuid selgusetuks jääb, mille kohta tõendeid esitada tuleb. Palume eelnõu sõnastust
täpsustada. Ebaselge on ka lauseosa, mis käsitleb raadioteenuse osutaja tegutsemist Eesti
meediateenuste turul ilmse eesmärgiga hoiduda kõrvale Eestis kehtiva seaduse nõuetest.
Kuidas tehakse kindlaks selline “ilmne eesmärk”? Kuna säte näeb ette, et lisaks ilmsele
eesmärgile nõuetest kõrvale hoida, peab esinema ka nõuete rikkumine ise (“... ega järgi neid
nõudeid”), tekib küsimus, miks on vajalik nõuete eiramisele lisaks ka “ilmse eesmärgi”
tuvastamine.
5. Eelnõu § 1 p 31 – kõnealuse sätte kohaselt on TTJA-l õigus nõuda Euroopa meediavabaduse
määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid Euroopa meediavabaduse
määruse 3. peatükis toodud ülesannete täitmiseks. Seletuskirja kohaselt tuleneb vastav õigus
küll otsekohalduvana Euroopa meediavabaduse määrusest, aga õigusselguse huvides
sätestatakse see ka MeeTS-is. Justiits- ja Digiministeerium juhib tähelepanu, et määruse
norme riigisisesesse õigusesse ümber ei kirjutata. Palume eelnõu täpsustada.
6. Eelnõu § 2 – KrMS-is on plaanis muuta kogu ametiprivileegidega seonduv regulatsioon ja
selleks on eelnõu juba väljatöötamisel. Pakutava KrMS muudatuse peaks soovitavalt samas
tegema, kuna vastavate paragrahvide sisu ja jaotus KrMS-s muutub tuntavalt ja praegu
muudatust tehes tuleks vastavat sätet (KrMS § 72 lg 2 1) üsna pea uuesti muuta/ümber
paigutada. Sisuliselt oleks ilmselt määruse sõnastuse mõttega paremini kooskõlas (ja samas
ei venitaks ka privileegi ülemäära laiaks) väljend "püsivas lähedases suhtes". "Regulaarne
eraeluline suhe", mis seal praegu kirjas on, tähendaks sisuliselt igasugust korrapärast või
korduvat suhtlemist, mitte tingimata ühist majapidamist ja lähisuhet, millest räägib
meediavabaduse määruse põhjenduspunkt 20. See tähendaks privileegi mõõdutundetut
laiendamist, mis tõenäoliselt hakkaks tõhusat kriminaalmenetlust põhjendamatult takistama.
Kuivõrd eelnõu § 3 kohane TsMS-i muudatus on KrMS-i muudatusega analoogne, palume ka
selle muudatuse juures arvestada ülaltoodud märkusega.
7. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja
Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud
arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele
esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisad:
1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
Markus Ühtigi 51914873
[email protected]
Stella Johanson
Mariko Jõeorg-Jurtšenko
Andreas Kangur
Mari Käbi
Helen Uustalu
Pilleriin Lindsalu