Kiri

Saatja: [email protected] Saaja: [email protected], "Andres Jõesaar" <[email protected]>, "Ott Velsberg" <[email protected]>, "'Kärt Nemvalts - JUSTDIGI'" <[email protected]>, "KUM min" <[email protected]>, [email protected] Teema: Eesti meediaettevõtted: tehisaru õitseng ei tohi tulla autorite arvelt Kuupäev: 2025-04-03 07:10 Eesti meediaettevõtted: tehisaru õitseng ei tohi tulla autorite arvelt Tallinn, 3. aprill 2025 <https://meedialiit.ee/> Eesti Meediaettevõtete Liit ja Eesti uudismeedia väljaandjate kollektiivse esindamise organisatsioon <https://balticpresspublishers.eu/et/> Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing toetavad Euroopa loomeorganisatsioonide kriitikat püüetele lõdvendada tehisaru treenimise reegleid ning leevendada <https://www.consilium.europa.eu/et/policies/artificial-intelligence/> Euroopa Liidu tehisintellekti määruses kirjeldatud autoriõigusi puudutavaid aluspõhimõtteid tehisaru treenimisel. Kutsume üles tehisintellekti reguleerimisel arvestama autorite, esitajate ja teiste õiguste omajate huve. Tehisintellekti määrus <https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32024R1689> näeb ette, et tehisaru pakkujad esitaksid piisavalt üksikasjaliselt andmed tehisaru mudelite treenimiseks kasutatava sisu kohta ning austaksid ja järgiksid tehisaru treenimisel Euroopa Liidu autoriõiguse põhimõtteid. Selle eesmärk on tagada, et autorite ja teiste õiguste omajate huvid oleksid kaitstud ning et keelemudelite treenimiseks ei kasutataks sisu, mille autorid või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad on sõnaselgelt ära keelanud või mille kasutamiseks ei ole küsitud eelnevalt luba ega makstud õiglast hüvitist. Tänavu augustis jõustuva tehisintellekti määruse põhimõtteid ja tehisaru treeningu head tava peaks täpsustama Tehisintellektiameti <https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/policies/ai-office> juhtimisel 2025. aasta maiks valmiv tegevusjuhis, mille koostamisse on kaasatud muuhulgas tehisaru arendamisega tegelevad ettevõtted, loomeorganisatsioonid, õiguste omajad ja kodanikuühiskonna esindajad. Selle tegevusjuhise kolmandas versioonis, mis hiljaaegu avalikustati <https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/library/third-draft-general-purpose-ai-code-practice-published-written-independent-experts> , on aga oluliselt vähendatud tehisaru treenijate tegelikku kohustust järgida EL-i autoriõiguse norme ja tehisintellekti määruse enda põhimõtteid. Kohustus järgida autoriõiguse norme on asendatud üleskutsega teha selleks „mõistlikke jõupingutusi“. Ka vähendab tegevusjuhise kolmas versioon oluliselt autorite, esitajate ja teiste õiguste omajate võimalusi oma õigusi tõhusalt kaitsta, avades samal ajal tagaukse piraatsisu kasutamisele tehisaru treenimisel. Tehisaru treenijad ei pea tegevusjuhise kolmanda versiooni kohaselt enam avalikustama, kas ja kuidas nad järgivad autorite, esitajate ja teiste õiguste omajate väljendatud tahet oma õiguste kaitseks. Tehisaru edu ei tohi tulla loojate arvelt, vaid õiglases ja loovas koostöös loojatega. “Õõnestades loomemajanduse toimetulekut ja elujõudu, õõnestame ka oma ühiskonna toimetulekut, oma kultuurilise kestmajäämise võimet,” ütleb Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevjuht Väino Koorberg. “Küsimus ei ole üksiku autori või üksiku väljaande sissetulekutes. Kui lubame loomesisu kannibaliseerida, seame nõnda kahtluse alla kõigi kirjanike ja ajakirjanike, kirjastajate, kunstnike ja arhitektide, teadlaste ja inseneride, näitlejate ja fotograafide, õpetajate ja tarkvaraarendajate võime luua uusi teoseid, avastada uusi teadmisi, õppida ja oma teadmisi teistele edasi pärandada.” Autorid on oma õiguste kaitsmisel praegu kahjuks palju nõrgemas positsioonis, rõhutab Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingu õigusnõustaja vandeadvokaat Elise Vasamäe. Ta lisab, et kuigi Euroopa Liidul seisavad tehisaru määrusega seoses ees väga keerulised valikud, viiks autorite ja teiste õiguste omajate huvide eiramine meie arengu kiiresti tupikteele. “Innovatsiooni ei takista mitte autoriõigus, vaid soovimatus arvestada loojatega, kelle anne, töö ja vaev on rikastanud meie ühiskonda, edendanud meie kultuuri ning on praegu ka oluliseks ja väärtuslikuks sisendiks tehisaru süsteemidele.“ „EL-i tehisintellekti määruse eesmärk on võimaldada vastutustundliku tehisintellekti arendamist ning tagada, et kultuuri- ja loomesektor saaks kogu Euroopas jätkuvalt kasvada,“ öeldakse Euroopa 38 loome- ja erialaliidu ühisavalduses <https://www.newsmediaeurope.eu/wp-content/uploads/2025/03/Right-holders-joint-statement-on-the-Third-Draft-Code-of-Practice-28-March-2025.pdf> . „Täiesti vastupidiselt sellele on AI-tegevusjuhise kolmandas versioonis sätestatud rakendusstandard, mis kahjustab tehisintellekti määruse eesmärke, on vastuolus EL-i õigusega ja eirab EL-i seadusandja kavatsust.“ „Me ei saa AI-tegevusjuhist selle praeguses versioonis toetada. Tegevusjuhise puudumine oleks parem kui ebaõigetest põhiprintsiipidest lähtuv kolmas versioon,“ öeldakse avalduses. Suurte keelemudelite treenijad kasutavad loome- ja kultuurisisu – sealhulgas ajakirjandussisu – luba küsimata ja tasu maksmata ja saavad nõnda loojate tööst põhjendamatult ja ebaõiglaselt kasu, rõhutavad Euroopa uudismeedia väljaandjaid ühendavad organisatsioonid News Media Europe, Euroopa Ajalehekirjastajate Liit, Euroopa Ajakirjade Liit ning Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon oma ühispöördumises, lisades, et Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide praegused seadused ei paku aga loovisikutele piisavalt kaitset. Kirja autorid kutsuvad Euroopa Komisjoni üles tegutsema Euroopa loomevaldkondade õitsengu ja jätkusuutlikkuse huvides ning kindlustama tasakaalustatud õigusraamistikku, mis toetaks platvormide läbipaistvust, vastutust ning tagaks loojate õiguste järgimise. Eesti Meediaettevõtete Liit Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing Taustaks: Pressiteatele on lisatud * Euroopa 38 loome- ja erialaliidust koosneva koalitsiooni ühisavaldus ja selle mitteametlik tõlge eesti keelde * News Media Europe’i, Euroopa Ajalehekirjastajate Liidu Euroopa Ajakirjade Liidu ja Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni ühispöördumine ja selle mitteametlik tõlge eesti keelde Lisainfo ja kommentaarid Väino Koorberg, Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevjuht, tel. 50 3245 2099098 92075 0 0 left -635 0 0 3742690 -92710 0 0 2027769 51435 0 0 Brussels, 5 April 2025 Dear Reader, Human creativity and culture are the enablers of innovation, including Artificial Intelligence. Innovation, however, cannot come at the expense of human creativity and culture. When Al systems exploit online creative and cultural content - including press content- to fuel their own services, they unduly profit from human work. AI poses a double societal challenge: protecting both citizens’ fundamental rights and the link between human-made content and the machines that use it. When Generative AI uses journalistic and editorial materials notably to produce , without permission or remuneration, parasitic press-like content at minimal cost and without editorial oversight , everyone loses. We are also witness ing the worrying rise of A I- fuelled online disinformation, via the generati on of realistic yet misleading AI content that spreads faster than it can be verified . Current national and EU laws lack solid guardrails ensuring that creators and citizens alike benefit from AI developments with due regard to transparency, accountability, and due remuneration of the rightsholders – all crucial . We strongly believe that everyone should benefit from AI, including citizens and content providers. After all, professional cultural and creative content is the indispensable raw material powering the AI revolution, without which quality AI cannot exist. AI can be a force for good if specific risks are countered . We urge the new European Commission to act now to support the prosperity and sustainability of European media, culture, information, and the democratic health of our societies. About the authors : The European Federation of Journalists (EFJ), European Magazine Media Association (EMMA) , European Newspaper Publishers’ Association (ENPA) and News Media Europe (NME) collectively represent tens of thousands of journalists and newspaper and magazine publications across Europe. As the leading voices of the industry, they advocate inter alia for press freedom, media sustainability, and a diverse, independent journalism landscape, working to ensure fair access to digital platforms, promote transparency in algorithmic content distribution, and push for balanced regulatory frameworks that support professional press and journalism in the digital age. E uroopa Liidu kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate autorite, esitajate ja teiste õiguste omajate ühisavaldus ELi tehisintellekti määruse üldotstarbelise tehisintellekti (GPAI) tegevusjuh ise kolmanda versiooni kohta GPAI tegevusjuh ise kolmas versioon õõnestab tehisintellekti määruse eesmärke, on vastuolus EL - i õigusega ja eirab EL - i seadusandja tahet – me ei saa seda toetada. Brüssel, 28. märts 2025 Tehisintellekti määruse peamine eesmärk on anda autoritele, esitajatele ja teistele õiguste omajatele vahendid oma õiguste teostamiseks ja jõustamiseks, nähes ette reeglid , et üldotstarbelise tehisintellekti pakkujad võtaksid meetmeid EL - i autoriõiguse järgimiseks ning esitaksid piisavalt üksikasjaliku kokkuvõtte tehisaru mudelisse sisestatud ja koolituseks kasutatud sisust. EL-i seadusandja on tunnistanud, et see on peamine vahend tehisintellekti arengu toetamiseks Euroopas ja selleks, et kaitsta EL-i loomesektorit, mis juhib EL-i kultuuri- ja majandusmaastikku. GPAI tegevusjuh ise kolmas versioon on aga järjekordne samm eemale selle eesmär gi saavutamisest. See tekitab õiguskindlusetust, tõlgendab valesti EL - i autoriõigust ja õõnestab tehisintellekti määruses ette nähtud kohustusi. Selle asemel, et pakkuda EL-i autoriõigus e normides ette nähtud nõuetele vastav at tugevat raamistikku, seab see lati nii madalale, et ei paku autoritele, esitajatele ja teistele õiguste omajatele sisulist abi oma õiguste teostamisel ega jõustamisel. Mis v eelgi olulisem, see ei taga ka seda, et GPAI pakkujad järgivad EL - i autoriõigus t ja tehisintellekti määrust . Oleme GPAI tegevusjuh ise koostamise protsessis konstruktiivselt osalenud ja esitanud sisulisi kommentaare tegevusjuh ise varasemate versioonide kohta, tuues välja tõsised puudused, mis mõjutavad kõiki loomesektoreid. Tegevusjuh ise koostajad on aga neid kommentaare suures osas kas ignoreerinud või tagasi lükanud. Kahjuks ei vasta GPAI tegevusjuh ise kolmas eelnõu EL - i tehisintellekti käsitlevas määruses sätestatud piisavuse nõudele ja seetõttu ei tohiks seda heaks kiita ilma oluliste parandusteta. Tegevusjuh ise puudumine oleks parem kui ebaõigetest põhi printsiipidest lähtuv kolmas versioon . Kolmanda versiooniga vähendatakse veelgi GPAI pakkujate kohustust tagada EL - i autoriõiguse normide ja tehisintellekti määruse järgimine. Kolmas versioon näeb ette pelgalt seda , et GPAI pakkujad peavad tegema "mõistlikke jõupingutusi", et tagada kooskõla EL - i autoriõiguse ga . Ent "mõistlikest jõupingutustest" või pelgalt GPAI pakkujate julgustamisest ei piisa , et tagada nende tegevuse vastavus EL - i autoriõiguse le ja tehisintellekti määrusele . Eelnõu vähendab GPAI pakkujate kohustust täita nõuetekohast oma hoolsuskohustust tagamaks, et kolmandate osapoolte andmekogumid, mida nad oma tehisaru mudelite koolitamiseks kasutavad, ei riku mitte kellegi autoriõigus i . Se llega mitte ainult ei kaota ta ks GPAI pakkujate sisulis e hoolsuskohustus järgida EL - i autoriõigus t ja tehisintellekti määrust , vaid võib neid ärgitada autoriõigusi rikkuma . Kolmas versioon muudab tegelikult mõttetuks autorite, esitajate ja teiste õiguste omajate õiguse valida, kuidas nad oma õigusi kaitsevad ja teostavad . Samuti ei anna see sisu lisi juhiseid selle kohta, mida GPAI pakkujad peavad selliste kehtestatud kaitsemeetmete järgimiseks tegema. Lisaks soovitatakse eelnõus, et GPAI pakkujad võiksid täita "seadusliku juurdepääsu" nõuet ainult järgides tehnilisi juurdepääsukontrolli meetmeid koos "mõistlike jõupingutustega", et jätta tehisaru treenimisest välja ainult kitsas ja mittetäielik hulk piraatlussaite. Arvestades, et seaduslik juurdepääs sisule on teksti- ja andmekaeve ( TDM ) erandite kohaldamiseks kohustuslik, ei vasta see meede EL - i autoriõiguse ga sätestatud standardile. Lisaks sellele, et see tõlgenda b valesti EL - i autoriõigust, ei rab see ka seda , kuidas piraatsisule internetis tegelikult ligi pääsetakse ja seda levitatakse. Kolmanda versiooniga kaotatakse täielikult läbipaistvus e nõu e seoses GPAI pakkujate vastavusega autoriõiguse kaitsemeetmetele. GPAI pakkujad ei ole nimelt selle järgi kohustatud avalikustama, kas ja kuidas nad järgivad autorite, esitajate ja teiste õiguste omajate väljendatud tahet oma õiguste kaitseks. Vaatamata tugevale vastuseisusele ja põhjalikele selgitustele selle ebapiisavuse kohta peetakse robots.txt endiselt ainsaks meetodiks, mida GPAI pakkujad peavad tunnustama ja millele reageerima, samas kui teisi kaitse meetodeid ignoreeritakse või käsitletakse valikulis elt. See on otseses vastuolus EL - i õigusega. Lisaks näeb GPAI pakkujatele mõeldud meede ette autoriõiguse kaebuste esitamise protsessi kehtestamiseks ainult tegevusjuh isega seotud kaebuste esitamise mehhanismi kasutuselevõttu ja seejuures osundamata konkreetsetele meetmetele, mida GPAI pakkujad peaksid nende kaebuste lahendamiseks võtma, muutes selle pigem tühjaks žestiks kui sisuliseks jõustamisvahendiks . Tegevusjuh is peaks nägema ette asjakohased meetmed, et hõlbustada ja veenda GPAI mudeleid järgima autoriõiguse kahte aluspõhimõtet . Esiteks, nad peaksid taotlema eelnevat luba , ja teiseks, nad peaksid hoiduma autoriõigusega kaitstud sisu loata kasutamisest. Tegevusjuh ises tuleks ka selgelt sätestada ( nagu selgitas ka K omisjoni asepresident Virkkunen oma hiljutises vastuses parlamendi küsimusele ) , et tehisintellekti määruses sätestatud kohustusi kohaldatakse juhul, kui GPAI pakkuja laseb oma mudeli EL - i turule, olenemata sellest, kus ta on asutatud või kus selle mudeli treenimine toimus. Tegevusjuh isega peab kaasnema ka tõhus vorm " treenimisel kasutatava sisu piisavalt üksikasjaliku kokkuvõtte jaoks", mis võimaldab autoritel, esitajatel ja teistel õiguste omajatel oma õigusi tõhusalt teostada ja jõustada. Treenimisel ja muudel taolistel eesmärkidel kasutatava sisu tegelik ja rakendatav läbipaistvus ning selle avalikustamine ei ole mitte ainult teostatav, vaid seda on võimalik saavutada vähese tehnilise või rahalise pingutusega. Ärisaladuse kaitse kuritarvitamine rikkumiste varjamiseks muudaks selle kohustuse mõttetuks ja takistaks õiguste omajate põhiõigust oma õigusi teostada ja jõustada. EL - i tehisintellekti määruse eesmärk o n võimaldada vastutustundliku tehisintellekti arendamist ning tagada, et kultuuri- ja loomesektor saaks kogu Euroopa territooriumil jätkuvalt kasvada. Täielikult vastupidiselt sellele on GPAI tegevusjuh ise kolmandas versioonis sätestatud rakendusstandard, mis kahjustab tehisintellekti määruse eesmärke, on vastuolus EL - i õigusega ja eirab EL - i seadusandja kavatsust . GPAI tegevusjuh ise k olmas versioon on seega täiesti vastuvõetamatu. Me ei saa toetada GPAI tegevusjuh ist selle praeguses versioonis. Tegevusjuh ise puudumine oleks parem kui ebaõigetest põhi printsiipidest lähtuv kolmas versioon . -- Allakirjutanute nimekiri AAPA ( Audiovisual Anti- Piracy Alliance) esindab kaitstud audiovisuaalteenuste osutamisega tegelevaid ettevõtteid, sealhulgas õiguste omanikke ja ringhäälinguorganisatsioone, selliste teenuste turvatehnoloogiat ja selliste teenuste osutamist hõlbustavate toodete tootmist. AAPA missioon on juhtida võitlust audiovisuaalse piraatluse vastu kogu Euroopas ja mujal tõhusa propageerimise, õiguskaitse toetamise ja partnerluste loomise kaudu, et piraatluse vastu paremini võidelda. AEPO-ARTIS on mittetulundusühing, mis esindab 40 Euroopa esitajate kollektiivse esindamise organisatsiooni 30 erinevast riigist. AEPO- ARTISe liikmesorganisatsioonide esindatud audio- ja audiovisuaalsektori esinejate (muusikud, näitlejad ja tantsijad) arv on hinnanguliselt üle 650 000. BIEM ( Bureau International des Sociétés gérant les droits d'enregistrement et de reproduction mécanique ) on rahvusvaheline organisatsioon, mis esindab 60 mehaaniliste õiguste ühingut, mis tegutsevad 56 riigis. Mehaaniliste õiguste ühingud litsentseerivad laulude (sealhulgas muusikaliste, kirjanduslike ja draamateoste) reprodutseerimist. Nende liikmed on autorid, heliloojad ja kirjastajad. CEATL (Euroopa Kirjandustõlkijate Assotsiatsioonide Nõukogu) on 1993. aastal loodud rahvusvaheline mittetulundusühing, kus Euroopa eri riikide kirjandustõlkijate ühendused saaksid vahetada arvamusi ja teavet ning ühendada jõud tõlkijate staatuse ja töötingimuste parandamiseks. Täna on see Euroopa suurim kirjandustõlkijate organisatsioon, millel on 36 liikmesühendust 28 riigist, mis esindavad umbes 10 000 üksikut kirjandustõlkijat. CEPI (Euroopa Audiovisuaaltootmise Assotsiatsioon) esindab üle 2,600 sõltumatu filmi- ja teleprodutsendi üle Euroopa 19 riikliku ühenduse kaudu 17 Euroopa riigist. CEPIC esindab sadu pildikogusid ja agentuure, kes ise esindavad sadu tuhandeid fotograafe, kelle põhitegevus on visuaalse sisu otsene litsentsimine võrguühenduseta ja veebis. Õiguste omajatena tegutsedes litsentsivad pildiraamatukogud ja agentuurid digitaalseid varasid igasugusteks ärilisteks kasutusteks, ajalehtedele, ajakirjadele, reklaamidele, ringhäälinguorganisatsioonidele jne. CEPICi liikmed kohanevad pidevalt uuendusliku tehnoloogiaga ja on välja töötanud keerukad digitaalsed platvormid nii digitaalse sisu veebis turustamiseks kui ka piltidele digitaalse juurdepääsu pakkumiseks. CEPICi eesmärk on tegutseda visuaalse meediatööstuse ühtse häälekandjana Euroopas ja mujal. CISAC (International Confederation of Societies of Authors and Composers ) on maailma juhtiv autoriühingute võrgustik. 227 liikmesühinguga 116 riigis esindab CISAC enam kui 5 miljonit loojat kõikidest geograafilistest piirkondadest ja kõigist kunstilistest repertuaaridest: muusika, audiovisuaal, draama, kirjandus ja kujutav kunst. EANA ( European Alliance of News Agencies , asutatud 1956) on mittetulundusühing, mis esindab 32 juhtivat uudisteagentuuri üle Euroopa. EANA toimib koostöö, teadmiste vahetamise ja propageerimise platvormina, keskendudes õiglase ja turvalise keskkonna tagamisele eelkõige uudisteagentuuride ja kogu uudistemeedia kui terviku arenguks. EANA liikmetel, kellel on üle 750 miljoni inimese ühine otsene ja kaudne ülemaailmne ulatus, on ühine eesmärk edastada erapooletuid ja kvaliteetseid uudiseid ning toetada tervislikku meediakeskkonda kogu Euroopas. ECSA ( European Composer and Songwriter Alliance) esindab üle 30 000 professionaalse helilooja ja laulukirjutaja 28 Euroopa riigis. Allianss, millel on 59 liikmesorganisatsiooni üle Euroopa, kõneleb kunsti ja klassikalise muusika (kaasaegne), filmi- ja audiovisuaalse muusika ning popmuusika muusikaloojate huvide eest. EFJ (Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon) on Euroopa suurim ajakirjanike organisatsioon, mis esindab üle 296 000 ajakirjaniku 74 ajakirjanikuorganisatsioonis 44 riigis. EFJ võitleb tugevate ametiühingute ja ühenduste kaudu kõigis Euroopa meediasektorites töötavate ajakirjanike sotsiaalsete ja ametialaste õiguste eest. Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) liige on Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu tunnustanud Euroopa Tööandjate Ametit kui ajakirjanike esindajat Euroopas. EGAIR ( European Guild for Artificial Intelligence Regulation ) on loovisikute ja ühenduste võrgustik üle kogu Euroopa, mis teeb lobitööd kunstnike teoste ja tehisintellekti ettevõtete andmete kaitsmise nimel. Algselt Itaalia koomiksiloojate ühenduse MeFu asutatud EGAIR esindab nüüd üle 20 000 loovisiku, kunstniku ja ühenduse. EMMA ( European Magazine Media Association ) esindab Euroopa ainulaad s e t ja terviklik ku ajakirjade meedia t , mida naudivad miljonid tarbijad nii paber- kui ka digitaalsel kujul ning mis hõlmab auto - , äri-, finants-, uudiseid, laste-, koomiksi - , noorte- , üldhuvi - , kodu-, meeste- ja naiste ajakirju , telekavasid, B2B- ja teadusajakirju. ENPA (Euroopa Ajalehtede Kirjastajate Assotsiatsioon) on suurim ajalehtede kirjastajate esindusorgan kogu Euroopas, edendades ajakirjandusvabadust ja autoriteetset uudissisu trüki- ja digitaalses vormingus. ENPA toetab 14 riiklikku ühendust 14 Euroopa riigis ning on ELi institutsioonide peamine vestluspartner ja meediapoliitiliste arutelude peamine liikumapanev jõud. EPC (The European Producers Club) on ühendus, mis esindab ligi 200 sõltumatut Euroopa produtsenti 35 riigist, mis on spetsialiseerunud rahvusvahelistele kaastootmistele. EPC (Euroopa Kirjastajate Nõukogu) on Euroopa juhtivate meediakontsernide 27 esimehest ja tegevjuhist koosnev kõrgetasemeline rühm, mis esindab ettevõtteid, mis tegutsevad uudistemeedias , televisioonis, raadios, digitaalsetel turgudel, ajakirjades, e-õppes, andmebaasides ja raamatutes. Oleme alates 1991. aastast suhelnud Euroopa seadusandjatega küsimustes, mis mõjutavad Euroopa Liidu ajakirjanduslikult juhitud meedia- ja kirjastusettevõtete tervist ja elujõulisust, mis toetavad sõnavabadust, meedia mitmekesisust ja demokraatlikku arutelu. EUROCINEMA (Filmi- ja Audiovisuaaltootjate Assotsiatsioon) eesmärk on kaitsta ja edendada audiovisuaaltööstuse ja filmitegijate olulist rolli poliitiliselt ja majanduslikult integreeritud Euroopas. EVA ( European Visual Artists) esindab kujutava kunsti autorite kollektiivse esindamise organisatsioonide huve. Selle katuse alla on kogunenud 31 ühingut liikmete või vaatlejatena. Nad haldavad ühiselt ligi 170 000 kujutava kunsti, illustratsiooni, fotograafia, disaini, arhitektuuri ja muude visuaalteoste looja autoriõigusi. EWC ( European Writers ' Council ) on maailma suurim föderatsioon, mis esindab ainult raamatusektori autoreid ja kuhu kuuluvad 50 riiklikku professionaalsete kirjanike ja kirjandustõlkijate liitu 32 riigist. Euroopa töönõukogu liikmetesse kuulub üle 220 000 professionaalse autori, kes kirjutavad ja avaldavad 35 keeles. FEP ( Federation of European Publishers ) esindab 31 r ahvuslikku raamatute, teadusajakirjade ja õppematerjalide kirjastajate liitu Euroopas. FEP on enamiku Euroopa kirjastajate hääl. FERA ( Federation of European Screen Directors ) on Euroopa ekraanirežissööride sõltumatu hääl Brüsselis. See ühendab 46 liikmesorganisatsiooni 31 riigist ning esindab üle 20 000 aktiivse režissööri filmi-, televisiooni- ja voogedastusvaldkonnas, keda tunnustatakse peamiste audiovisuaalsete autoritena. FERA kaitseb oma kultuurilisi, loomingulisi ja majanduslikke huve nii riiklikul kui ka ELi tasandil. FIA (International Federation of Actors ) esindab enam kui 85 esinejate ametiühingut, gildi ja erialaliitu 61 riigis. Ühendatud sisu- ja meelelahutusmaailmas esindab see õiglasi sotsiaalseid, majanduslikke ja moraalseid õigusi audiovisuaalsetele esitajatele, kes töötavad kõigis salvestusmeediates ja elavas teatris. FIAPF (Rahvusvaheline Filmitootjate Ühenduste Föderatsioon) koosneb 37 r ahvuslikust liidust, mis esindavad filmide ja audiovisuaalprogrammide tootjaid, sealhulgas 16 r ahvuslikku liitu EList/ EMPst . Nad tegelevad igat liiki filmide ja/või muud liiki audiovisuaalse toodangu arendamise, tootmise, turustamise ja mõnel juhul levitamisega kogu Euroopa Liidus kõigi levikanalite kaudu. FIM (International Federation of Musicians ) on ainus elukutselisi muusikuid ja nende ametiühinguid esindav organisatsioon kogu maailmas, mille liikmed on umbes 65 riigis, mis hõlmavad kõiki maailma piirkondi. 1948. aastal asutatud FIMi tunnustavad valitsusvälise organisatsioonina erinevad rahvusvahelised asutused, nagu ILO, WIPO, UNESCO, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu. FSE ( Federation of Stsenwriters in Europe) on 2001. aasta juunis loodud Euroopa stsenaristide r ahvuslike ja piirkondlike ühenduste, gildide ja liitude võrgustik. Sellesse kuulub 29 organisatsiooni 26 riigist, mis esindavad enam kui 10 000 stsenaristi Euroopas. GESAC (Euroopa Autorite ja Heliloojate Ühingute Rühmitus, asutatud 1990) esindab 32 Euroopa Liidu, Islandi, Norra ja Šveitsi peamiste autoriõiguste kollektiivse esindamise organisatsiooni , mis haldab enam kui 1,2 miljoni autori, helilooja ja kirjaniku õigusi ja tasusid eri sektorites (muusika, audiovisuaal teosed , kirjandus , kujutav kunst ja graafika ning muusikakirjastajaid ) . IAO (International Artist Organisation ) on katusorganisatsioon r rahvuslikele organisatsioonidele, mis seisavad muusikatööstuses tunnustatud artistide õiguste ja huvide eest. Meie peamised huvid on läbipaistvus, intellektuaalomandi õiguste kaitse ja kunstniku loomingu väärtuse õiglane kajastamine. ICMP on muusikakirjasta jate ülemaailmne organisatsioon; esindades 77 riiklikku liitu 6 kontinendil – kokku ligikaudu 90% maailma kommertsmuusikast. Maailma suurim ajakirjanike organisatsioon IFJ (International Federation of Journalists ) esindab 600 000 meediatöötajat 187 ametiühingust ja ühendusest enam kui 148 riigist. 1926. aastal asutatud IFJ on organisatsioon, mis kõneleb ajakirjanike nimel ÜRO süsteemis ja rahvusvahelises ametiühinguliikumises. IFPI (International Federation of the Phonographic Industry) on plaaditööstuse hääl kogu maailmas. IFPI ja selle rahvusliku grupi võrgustik esindavad umbes 8,000 liikme huve üle maailma. IFRRO (International Federation of Reproduction Rights Organisations ) on rahvusvaheline sõltumatu mittetulundusühing, mis esindab teksti- ja pildimaterjalide kollektiivse esindamise organisatsioone (tuntud kui reprodutseerimisõiguste organisatsioone (RRO) ning autorite ja kirjastajate ühendusi teksti- ja pildipõhiste teoste valdkonnas. RRO-d haldavad reprodutseerimist ja muid asjakohaseid õigusi, sealhulgas teatavaid digitaalseid õigusi, nii kirjastajate kui ka autorite, sealhulgas visuaalkunstnike nimel. Üle 160 liikmega ligi 90 riigist mängib IFRRO ülemaailmses autoriõiguse ökosüsteemis võtmerolli. IMPALA on Euroopa sõltumatute muusikakompaniide ühendus, mis esindab üle 6 000 muusika VKE- d. Selle missioon on kasvatada sõltumatut muusikasektorit jätkusuutlikult, anda artistidele rohkem väärtust, edendada mitmekesisust ja ettevõtlust, parandada poliitilist juurdepääsu, inspireerida muutusi ja suurendada juurdepääsu rahastamisele. IMPF on sõltumatute muusikakirjastajate ülemaailmne kaubandus- ja propageerimisorgan. IMPF aitab stimuleerida oma muusikakirjastajatest liikmete ning nende esindatavate laulukirjutajate ja heliloojate jaoks erinevatel territooriumidel ja jurisdiktsioonides soodsamat ärikeskkonda kunstilise, kultuurilise ja kaubandusliku mitmekesisuse jaoks. IVF - Rahvusvahelise Videoföderatsioon i liikmed on ühendused, mis esindavad Euroopa filmi- ja audiovisuaalsektori kõigis segmentides tegutsevaid ettevõtteid. IVFi liikmeskond on seega seotud igat tüüpi filmide ja audiovisuaalsete teoste arendamise, tootmise, turustamise ja levitamisega, alates täispikkadest filmidest, lühifilmidest, dokumentaalfilmidest, teledraamadest ja muust audiovisuaalsest sisust, samuti sellise sisu avaldamisest digitaalsel meedial (DVD, Blu-ray jne) ja kõigi veebikanalite kaudu, alates tehingutest (TVOD/EST), tellimis- (SVOD) ja reklaamipõhised (AVOD ja FAST) levitamismudelid. News Media Europe on Euroopa progressiivse uudistemeediatööstuse häälekandja, esindades kuueteistkümne riigi riiklike ühenduste kaudu enam kui 2700 uudistebrändi trükis, veebis, raadios ja televisioonis. Üheskoos kaitseme meie jaoks olulisi põhimõtteid: ajakirjandusvabaduse kaitsmine, meie tööstuse digitaalse tuleviku eest võitlemine ja sisu väärtuse nõuetekohase kaitse tagamine. SAA ( Society of Audiovisual Authors ) on audiovisuaalautoreid esindavate Euroopa kollektiivse esindamise organisatsioonide katusorganisatsioon. Selle 33 liiget 25 riigist haldavad enam kui 174 000 Euroopa filmi-, televisiooni- ja multimeediastsenaristi ja -režissööri õigusi. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga toetatakse audiovisuaalvaldkonna autoreid ja edendatakse kultuurilist mitmekesisust poliitika kaudu, mis võimaldab audiovisuaalautorite teoseid publikule levitada. Kollektiivse esindamise organisatsioonide ülesanne on pakkuda lihtsat ja seaduslikku juurdepääsu nendele teostele ning tagada, et autorid saavad õiglast tasu, et julgustada edasist loovust ühiskonna hüvanguks. STM on juhtiv ülemaailmne akadeemiliste ja professionaalsete kirjastajate kaubandusühing. Meie missioon on edendada usaldusväärseid teadusuuringuid ühiskonna hüvanguks. Liikmeskond koosneb enam kui 140 organisatsioonist, mis asuvad kogu maailmas ning mille hulka kuuluvad akadeemilised ja professionaalsed kirjastajad, teadusühingud, ülikoolide kirjastused, idufirmad ja väljakujunenud tegijad; STM-i liikmed avaldavad kokku üle 70% kõigist ajakirjaartiklitest. UNI MEI (UNI - Meedia, meelelahutus ja kunst) ühendab üle 140 ametiühingu ja gildi, et tõsta standardeid ja jõustada enam kui 500 000 loovisiku, tehniku ja abitöötaja õigusi. Meie liikmed töötavad üheskoos õiglase, kaasava, võrdse ja jätkusuutliku ülemaailmse meelelahutustööstuse ning õiglase ümberkujundamise nimel. UVA (United Voice Artists) on ülemaailmne häälnäitlejate gildide, ühenduste ja ametiühingute koalitsioon, mis on ühinenud, et saavutada oma ühiseid eesmärke kaitsta ja säilitada loomist, eelkõige inimhääle kaudu. See koostöö ühendab silmapaistvaid ühendusi ja ametiühinguid Euroopa Liidust, sealhulgas Prantsusmaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaalt, Austriast, Belgiast ja Poolast, samuti organisatsioone Šveitsist, Türgist, Ameerika Ühendriikidest, Brasiiliast, Aafrikast, Austraaliast ja Lõuna-Ameerikast. NB! Tegemist on mitteametliku tõlkega! Joint statement by a coalition of authors, performers and other rightsholders active across the EU’s cultural and creative sectors regarding the third draft of the EU AI Act’s GPAI Code of Practice The third draft of the GPAI Code of Practice undermines the objectives of the AI Act, contravenes EU law and ignores the intention of the EU legislator – we cannot support it. Brussels, 28 March 2025 A key objective of the AI Act is to give authors, performers and other rightsholders tools to exercise and enforce their rights by requiring General-Purpose AI (GPAI) providers to put in place measures to comply with EU copyright law and provide a sufficiently detailed summary of the content ingested and used for training. This was recognised by the EU legislator as a key means to support the development of AI in Europe and protect the EU’s creative sectors that drive its cultural and economic landscape. However, the third draft of the GPAI Code of Practice represents yet another step away from achieving this objective. It creates legal uncertainty, misinterprets EU copyright law and undercuts the obligations set out in the AI Act itself. Rather than providing a robust framework for compliance, it sets the bar so low as to provide no meaningful assistance for authors, performers and other rightsholders to exercise or enforce their rights. Even more fundamentally, it would also not ensure that GPAI providers comply with either EU copyright law or the AI Act. We have participated constructively in the drafting process and provided substantive comments to the previous drafts of the Code of Practice, underlining severe deficiencies affecting all creative sectors. However, the drafters of the Code have largely ignored or dismissed those comments. Regrettably, the third draft does not meet the adequacy requirement provided by the EU AI Act, and, therefore, should not be approved without substantial improvements. No Code would be better than the fundamentally flawed third draft. The third draft further reduces the obligation to ensure compliance with EU copyright rules and the AI Act itself. In several places it states that GPAI providers merely need to make “reasonable efforts” to ensure compliance with EU copyright law. However, “reasonable efforts” or mere encouragement for GPAI providers to take measures is not sufficient to ensure compliance with EU copyright law or the AI Act. The draft waters down GPAI providers’ responsibility to undertake proper due diligence to ensure that the third-party datasets they use to train their models do not infringe copyright. Not only would this eliminate any meaningful due diligence obligations to comply with EU copyright law and the AI Act, but it would also risk guiding GPAI providers towards copyright infringements. The third draft continues to render meaningless the right of authors, performers and other right holders to choose how they reserve their rights. It also fails to provide meaningful guidance on what GPAI providers must do to comply with such reservations. The draft further suggests that GPAI providers could comply with the “lawful access” requirement solely by adhering to technical access control measures, combined with “reasonable efforts” to exclude only a narrow and incomplete set of piracy sites from training. Given that lawful access is a mandatory requirement for eligibility to the TDM exceptions, if they apply, this measure fails to meet the standard set by substantive EU copyright law. Moreover, it not only misinterprets EU copyright law, but also does not reflect the reality of how pirated content is accessed and distributed online. The third draft removes entirely the requirements to demonstrate transparency regarding GPAI providers' compliance with the right reservation mechanisms; GPAI providers are not required to disclose whether or how they comply with the rights reservations expressed by authors, performers and other rightsholders. Despite strong opposition and comprehensive explanations on its inadequacy, robots.txt is still considered as the only method GPAI providers must recognise and respond to, while other reservation methods are ignored or treated as optional, in direct contradiction with EU law. Furthermore, the measure for GPAI providers to introduce a copyright complaints process only requires the introduction of a mechanism to lodge complaints in relation to the Code of Practice alone and without any reference to the measures GPAI providers should take to resolve them, rendering it an empty gesture rather than a meaningful enforcement tool. The Code of Practice should provide proper measures to facilitate and persuade GPAI models to respect the two basic principles of copyright law: they should seek prior authorisation and abstain from unauthorised uses of copyrighted material. The Code of Practice should also make clear, as explained also by EVP Virkkunen in her recent response to a parliamentary question, that the obligations in the AI Act apply where a GPAI provider places their model into the EU market, regardless of where they are established or where the training of that model took place. The Code of Practice must also be coupled with an effective template for the “sufficiently detailed summary of the content used for training”, enabling authors, performers and other rightsholders to effectively exercise or enforce their rights. Meaningful, actionable transparency on the content used for training and other purposes, and its disclosure, is not only feasible but can be achieved with little technical or financial effort. Misusing trade secret law to hide infringements would render the obligation meaningless and obstruct the fundamental right of rightsholders to exercise and enforce their rights. The intention of the EU’s AI Act was to enable the development of responsible AI and ensure that the cultural and creative sectors can continue to grow across European territories. Entirely counter to this, the third draft of the GPAI Code of Practice sets an implementation standard which undermines the objectives of the AI Act, contravenes EU law and ignores the intention of the EU legislator. The third draft is therefore completely unacceptable. We cannot support the GPAI Code of Practice in its current version. No Code would be better than the fundamentally flawed third draft. -- List of signatories AAPA (Audiovisual Anti-Piracy Alliance) represents companies involved in the provision of protected audiovisual services, including rights owners and broadcasters, security technology for such services, and the manufacturing of products which facilitate the delivery of such services. AAPA’s mission is to lead the fight against audiovisual piracy across Europe, and beyond through effective advocacy, supporting law enforcement and building partnerships to better tackle piracy. AEPO-ARTIS is a non-profit making organisation that represents 40 European performers’ collective management organisations from 30 different countries. The number of performers (musicians, actors and dancers), from the audio and audiovisual sector, represented by AEPO-ARTIS member organisations is estimated at more than 650,000. BIEM (Bureau International des Sociétés gérant les droits d'enregistrement et de reproduction mécanique) is the international organisation representing 60 Mechanical rights societies operating in 56 countries. Mechanical rights societies license the reproduction of songs (including musical, literary and dramatic works). Their members are authors, composers and publishers. CEATL (European Council of Literary Translators’ Associations) is an international non-profit organisation created in 1993 as a platform where literary translators’ associations from different European countries could exchange views and information and join forces to improve status and working conditions of translators. Today it is the largest organisation of literary translators in Europe with 36 member associations from 28 countries, representing some 10,000 individual literary translators. CEPI (the European Audiovisual Production Association) represents over 2,600 independent film and TV producers across Europe through 19 national associations across 17 European countries. CEPIC represents hundreds of Picture Libraries and Agencies, who themselves represent hundreds of thousands of photographers whose core business is the direct licensing of visual content offline and online. Acting as rightsholders, Picture Libraries and Agencies license digital assets for all kinds of commercial uses, to newspapers, magazines, advertising, broadcasters, etc. CEPIC members are continuously adapting to innovative technology and have developed sophisticated digital platforms to both market digital content online and provide digital access to images. CEPIC’s purpose is to act as a united voice for the visual media industry in Europe and beyond. CISAC (International Confederation of Societies of Authors and Composers) is the world’s leading network of authors’ societies. With 227 member societies in 116 countries, CISAC represents more than 5 million creators from all geographic areas and all artistic repertoires: music, audiovisual, drama, literature and visual arts. EANA (European Alliance of News Agencies, founded in 1956) is a non-profit membership association representing 32 leading news agencies across Europe. EANA serves as a platform for cooperation, knowledge exchange, and advocacy, with a focus on securing a fair and safe environment for the development of news agencies in particular and of the entire news media as a whole. With a collective direct and indirect global reach of their newswires of over 750 million people, EANA members share the common goal of delivering unbiased, high-quality news and supporting a healthy media environment throughout Europe. ECSA (European Composer and Songwriter Alliance) represents over 30,000 professional composers and songwriters in 28 European countries. With 59 member organisations across Europe, the Alliance speaks for the interests of music creators of art & classical music (contemporary), film & audiovisual music, as well as popular music. EFJ (The European Federation of Journalists) is the largest organisation of journalists in Europe, representing over 296,000 journalists in 74 journalists’ organisations across 44 countries. The EFJ fights for social and professional rights of journalists working in all sectors of the media across Europe through strong trade unions and associations.Member of the European Trade Union Confederation (ETUC), the EFJ is recognised by the European Union and the Council of Europe as the representative voice of journalists in Europe. EGAIR (European Guild for Artificial Intelligence Regulation) is a network of creatives and associations from all over Europe, lobbying for the protection of artists’ works and data from AI companies. Originally founded by MeFu, the Italian association of comic book creators, EGAIR now represents over 20.000 creatives, artists and associations. EMMA (European Magazine Media Association) is the unique and complete representation of Europe’s magazine media, enjoyed by millions of consumers on both paper and digital formats, covering automotive, business, financial, news, children, comics, teenage, general interest, home, men's and women's titles, TV guides, B2B and scientific journals. ENPA (European Newspaper Publishers’ Association) is the largest representative body of newspaper publishers across Europe, promoting press freedom and authoritative news content on print and digital formats. ENPA advocates for 14 national associations across 14 European countries and is a principal interlocutor to the EU institutions and a key driver of media policy debates. EPC (The European Producers Club) is an association representing nearly 200 independent European producers from 35 countries, highly specialized in international co-productions. EPC (European Publishers Council ) is a high-level group of 27 Chairmen and CEOs of Europe’s leading media groups representing companies which are active in news media, television, radio, digital market places, journals, eLearning, databases and books. We have been communicating with Europe’s legislators since 1991 on issues that affect the health and viability of journalistically-driven media and publishing companies in the European Union, which uphold the freedom of expression, media diversity, and democratic debate. EUROCINEMA (Association of Film and Audiovisual Producers) aims to defend and promote the fundamental role of the audiovisual industry and film-makers in a politically and economically integrated Europe. EVA (European Visual Artists) represents the interests of authors’ collective management organisations for visual arts. 31 societies are gathered under this roof as members or observers. They manage collectively authors’ rights of close to 170 000 creators of works of fine art, illustration, photography, design, architecture and other visual works. EWC (European Writers’ Council) is the world’s largest federation representing solely authors from the book sector and constituted by 50 national professional writers’ and literary translators’ associations from 32 countries. EWC members comprise over 220.000 professional authors, writing and publishing in 35 languages. FEP (Federation of European Publishers) represents 31 national associations of publishers of books, learned journals and educational materials, in all formats, in Europe. FEP is the voice of the great majority of publishers in Europe. FERA (Federation of European Screen Directors) serves as the independent voice of European screen directors in Brussels. Bringing together 46 member organisations from 31 countries, it represents over 20,000 active directors across film, television, and streaming - recognised as primary audiovisual authors. FERA advocates for their cultural, creative, and economic interests at both national and EU levels. FIA (International Federation of Actors) represents more than 85 performers' trade unions, guilds and professional associations in 61 countries. In a connected world of content and entertainment, it stands for fair social, economic and moral rights for audiovisual performers working in all recorded media and live theatre. FIAPF (International Federation of Film Producers’ Associations) comprises 37 national associations representing producers of films and audiovisual programmes, including 16 national associations from the EU/EEA. Members' constituencies are involved in the development, production, marketing and in some cases distribution, of all types of films and/or other types of audiovisual productions, ranging from feature-length films, short film, documentaries, television drama and other audiovisual content, across the European Union across all distribution channels. FIM (International Federation of Musicians) is the only body representing professional musicians and their trade unions globally, with members in about 65 countries covering all regions of the world. Founded in 1948, FIM is recognised as an NGO by diverse international authorities such as the ILO, WIPO, UNESCO, the European Commission, the European Parliament or the Council of Europe. FSE (Federation of Screenwriters in Europe) is a network of national and regional associations, guilds and unions of writers for the screen in Europe, created in June 2001. It comprises 29 organisations from 26 countries, representing more than 10,000 screenwriters in Europe. GESAC (European Grouping of Societies of Authors and Composers, founded in 1990) represents 32 of the main copyright management societies (authors ‘societies) in the European Union, Iceland, Norway and Switzerland, administering the rights and remuneration of more than 1.2 million authors, composers and writers in a variety of sectors (music, audiovisual, literary and visual and graphic arts) and music publishers. IAO (International Artist Organisation) is the umbrella association for national organisations advocating for the rights and interests of the Featured Artists in the music industry. Our main interests are transparency, the protection of intellectual property rights and a fair reflection of the value an artist’s work generates. ICMP is the global trade body for the music publishing industry; representing 77 national associations across 6 continents, indies, majors and The International Production Music Group - cumulatively representing approximately 90% of the world’s commercially released music. IFJ (International Federation of Journalists), the world's largest organisation of journalists, represents 600,000 media professionals from 187 trade unions and associations in more than 148 countries. Established in 1926, the IFJ is the organisation that speaks for journalists within the United Nations system and within the international trade union movement. IFPI (International Federation of the Phonographic Industry) is the voice of the recording industry worldwide. IFPI and its National Group network represents the interests of some 8,000 members across the globe. IFRRO (International Federation of Reproduction Rights Organisations), is an international, independent, not-for-profit organisation representing collective management organisations for text and image materials (known as Reproduction Rights Organisations, or RROs), authors’ and publishers’ associations in the field of text and image-based works. RROs administer reproduction and other relevant rights, including certain digital rights, on behalf of both publishers and authors, including visual artists. With over 160 members across nearly 90 countries, IFRRO plays a key role in the global copyright ecosystem. IMPALA is the European association of independent music companies, representing over 6,000 music SMEs. Its mission is to grow the independent music sector sustainably, return more value to artists, promote diversity and entrepreneurship, improve political access, inspire change and increase access to finance. IMPF is the global trade and advocacy body for independent music publishers. IMPF helps to stimulate a more favourable business environment in different territories and jurisdictions for artistic, cultural, and commercial diversity for its music publisher members and the songwriters and composers they represent. IVF - The members of the International Video Federation are associations representing businesses active in all segments of the film and audiovisual sector in Europe. The IVF's membership is thus involved across development, production, marketing, and distribution of all types of films and audiovisual works, ranging from feature-length films, short films, documentaries, television drama and other audiovisual content, as well as the publication of such content on digital media (DVD, Blu- ray, etc.) and through all online channels ranging from transactional (TVOD/EST), subscription (SVOD) and advertisement-based (AVOD and FAST) distribution models. News Media Europe is the voice of the progressive news media industry in Europe, representing over 2,700 news brands in print, online, radio and TV, through national associations from sixteen countries. Together, we defend key principles which are vital to us: protecting the freedom of the press, championing the digital future of our industry, and ensuring that the value of content is properly protected. SAA (Society of Audiovisual Authors) is the umbrella association of European collective management organisations representing audiovisual authors. Its 33 members in 25 countries manage rights for over 174,000 film, television and multimedia European screenwriters and directors. The SAA supports audiovisual authors and promotes cultural diversity through policies that enable the dissemination of audiovisual authors’ works to audiences. CMOs’ role is to provide easy, legal access to these works and ensure authors are fairly paid to encourage further creativity for the benefit of society. STM is the leading global trade association for academic and professional publishers. Our mission is to advance trusted research for the benefit of society. The membership is composed of over 140 organisations who are based globally and include academic and professional publishers, learned societies, university presses, start-ups and established players; STM members collectively publish over 70% of all journal articles. UNI MEI (UNI - Media, Entertainment and Arts) unites over 140 unions and guilds to raise standards and enforce rights for more than 500.000 creatives, technicians and auxiliary workers. Together, our members work for a fair, inclusive, equal, and sustainable global entertainment industry and a just transformation. UVA (United Voice Artists) is a global coalition of voice acting guilds, associations, and unions that have united to pursue their shared goals of protecting and preserving the act of creating, in particular, through the human voice. This collaborative effort brings together prominent associations and unions from the European Union, including France, Spain, Italy, Germany, Austria, Belgium, and Poland, as well as organizations in Switzerland, Turkey, the United States of America, Brazil, Africa, Australia and in South America. 2099098 92075 0 0 left -635 0 0 3742690 -92710 0 0 2027769 51435 0 0 Brüssel, 5. aprill 2025 Hea lugeja, Inimeste loovus ja kultuur on see, mis teeb innovatsiooni , sealhulgas ka tehisintellekt i , võimalikuks . Kuid see i nnovatsioon ei saa tulla l oovuse ja kultuuri arvel t . Kui Al - süsteemid kasutavad veebi s olevat loome- ja kultuurisisu – sealhulgas ajakirjandussisu – oma teenuste toormena , saavad nad inimtööst põhjendamatut kasu. Tehisintellekt seab ühiskonna ette kaks suurt ülesannet: kaitsta nii kodanike põhiõigusi kui ka seost inim ese loodu ja seda kasuta va masina vahel. Kui tehisintellekt kasutab ajakirjandus sisu , et selle st sisu loojatel t l uba küsimata ja neile tasu maksmata toota ajakirjandus t meenutavat uut sisu , kulutades võimalikult vähe raha ja rakendamata toimetuslikku järelevalvet, saavad kõik sellest kahju . Samuti oleme tunnistajaks tehisintellekti abil loodud desinformatsiooni murettekitavale levikule veebis , sest tehisintellekti toodetud realistlik, kuid eksitav sisu levib kiiremini, kui seda on võimalik kontrollida. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide praegus ed seadused ei paku piisavat kaitset, et nii loovisikud kui ka kodanikud saaksid tehisintellekti arengust kasu, võttes nõuetekohaselt arvesse läbipaistvust, vastutust ja õiguste omajate nõuetekohast tasustamist, mis kõik on üliolulised. Usume kindlalt, et tehisintellektist peaksid kasu saama kõik, sealhulgas kodanikud ja sisuteenuse pakkujad. Lõppude lõpuks on professionaalne kultuuri- ja loomesisu AI- revolutsiooni asendamatu tooraine, ilma milleta ei ole kvaliteetne tehis aru võimali k . Tehisintellekt võib teha palju head , kui konkreetsete riskidega võideldakse. Kutsume uut Euroopa Komisjoni üles tegutsema kohe, et toetada Euroopa meedia, kultuuri, teabe õitsengut ja jätkusuutlikkust ning meie ühiskonna demokraatlikku tervist. Autoritest : Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (EFJ), Euroopa Ajakirjade Assotsiatsioon (EMMA), Euroopa Ajaleh ek irjastajate Assotsiatsioon (ENPA) ja News Media Europe (NME) esindavad üheskoos kümneid tuhandeid ajakirjanikke ning ajakirja ndusv äljaandeid kogu Euroopa s . Valdkonna juhtivhäältena propageerivad nad muu hulgas ajakirjandusvabadust, meedia jätkusuutlikkust ning mitmekesist sõltumatut ajakirjandusmaastikku, töötades selle nimel, et tagada õiglane juurdepääs digitaalsetele platvormidele, edendada algoritmilise sisu levitamise läbipaistvust ja nõuda tasakaalustatud õigusraamistikke, mis toetavad professionaalset ajakirjandust ja ajakirjandust digitaalajastul. Eesti meediaettevõtted: tehisaru õitseng ei tohi tulla autorite arvelt Tallinn, 3 . aprill 2025 Eesti Meediaettevõtete Liit ja Eesti uudismeedia väljaandjate kollektiivse esindamise organisatsioon Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing toetavad Euroopa loomeorganisatsioonide kriitikat püüetele lõdvendada tehisaru treenimise reegleid ning leevendada Euroopa Liidu tehisintellekti määruses kirjeldatud autoriõigusi puudutavaid aluspõhimõtteid tehisaru treenimisel . K utsu me üles tehisintellekti reguleerimisel arvestama autorite, esitajate ja teiste õiguste omajate huve. Tehisintellekti määrus näeb ette, et tehisaru pakkujad esitaksid piisavalt üksikasjaliselt andmed tehisaru mudelite treenimiseks kasutatava sisu kohta ning austaksid ja järgiksid tehisaru treenimisel Euroopa Liidu autoriõiguse põhimõtteid. Selle eesmär k on tagada, et autorite ja teiste õiguste omajate huvid oleksid kaitstud ning et keelemudelite treenimiseks ei kasutataks sisu, mille autorid või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad on sõnaselgelt ära keelanud või mille kasutamiseks ei ole küsitud eelnevalt luba ega makstud õiglast hüvitist. Tänavu augustis jõustuva tehisintellekti määruse põhimõtteid ja tehisaru treeningu head tava peaks täpsustama Tehisintellektiameti juhtimisel 2025. aasta maiks valmiv tegevusjuh is , mille koostamisse on kaasatud muuhulgas tehisaru arendamisega tegelevad ettevõtted, loomeorganisatsioonid, õiguste omajad ja kodanikuühiskonna esindajad. Selle tegevusjuh ise kolmandas versioonis, mis hiljaaegu avalikustati , on aga oluliselt vähendatud tehisaru treenijate tegelikku kohustust järgida EL-i autoriõiguse norme ja tehisintellekti määruse enda põhimõtteid. Kohustus järgida autoriõiguse norme on asendatud üleskutsega teha selleks „mõistlikke jõupingutusi“. Ka vähendab tegevusjuh ise kolmas versioon oluliselt autorite, esitajate ja teiste õiguste omajate võimalusi oma õigusi tõhusalt kaitsta, avades samal ajal tagaukse piraatsisu kasutamisele tehisaru treenimisel. Tehisaru treenijad ei pea tegevusjuh ise kolmanda versiooni kohaselt enam avalikustama, kas ja kuidas nad järgivad autorite, esitajate ja teiste õiguste omajate väljendatud tahet oma õiguste kaitseks. Tehisaru edu ei tohi tulla loojate arvelt, vaid õiglases ja loovas koostöös loojatega. “ Õõnestades loomemajanduse toimetulekut ja elujõudu , õõnestame ka oma ühiskonna toimetulekut , oma kultuurilise kestmajäämise võimet , ” ütle b Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevjuht Väino Koorberg. “ Küsimus ei ole üksiku autori või üksiku väljaande sissetulekute s . K ui lubame loomesisu kannibaliseerida , sea me nõnda kahtluse alla kõigi kirjanike ja ajakirjanike, kirjastajate , kunstnike ja arhitektide, teadlaste ja inseneride, näitlejate ja fotograafide, õpetajate ja tarkvaraarendajate võime luua uusi teoseid, avastada uusi teadmisi, õppida ja oma teadmisi teistele edasi pärandada . ” A utori d on oma õiguste kaitsmisel praegu kahjuks palju nõrgemas positsioonis , rõhutab Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingu õigusnõustaja vandeadvokaat Elise Vasamäe . Ta lisab , et kuigi E uroopa Lii dul seisavad tehisaru määrusega seo ses ees väga keerulis ed valiku d , viiks autorite ja teiste õiguste omajate huvide eiramine mei e arengu kiiresti tupikteele . “ Innovatsiooni ei takista mitte autoriõigus, vaid soovimatus arvestada loojatega, ke lle anne, töö ja vaev on rikastanud meie ühiskonda, edendanud meie kultuuri ning on praegu ka oluliseks ja väärtuslikuks sisendiks tehisaru süsteemidele .“ „ EL-i tehisintellekti määruse eesmärk on võimaldada vastutustundliku tehisintellekti arendamist ning tagada, et kultuuri- ja loomesektor saaks kogu Euroopa s jätkuvalt kasvada ,“ öeldakse Euroopa 38 loome- ja erialaliidu ühisavalduses . „T äie sti vastupidiselt sellele on AI - tegevusjuh ise kolmandas versioonis sätestatud rakendusstandard, mis kahjustab tehisintellekti määruse eesmärke, on vastuolus EL-i õigusega ja eirab EL-i seadusandja kavatsust. “ „ Me ei saa AI - tegevusjuh ist selle praeguses versioonis toetada . Tegevusjuh ise puudumine oleks parem kui ebaõigetest põhiprintsiipidest lähtuv kolmas versioon ,“ öeldakse avalduses . Suurte keelemudelite treenijad kasutavad loome- ja kultuurisisu – sealhulgas ajakirjandussisu – luba küsimata ja tasu maksmata ja saavad nõnda loojate tööst põhjendamatult ja ebaõiglaselt kasu, rõhutavad Euroopa uudismeedia väljaandjaid ühendavad organisatsioonid News Media Europe , Euroopa Ajalehekirjastajate Liit , Euroopa Ajakirjade Liit ning Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon oma ühispöördumises , lisades, et Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide praegused seadused ei paku aga loovisikutele piisavalt kaitset. Kirja autorid kutsuvad Euroopa Komisjoni üles tegutsema Euroopa loomevaldkondade õitsengu ja jätkusuutlikkuse huvides ning kindlustama tasakaalustatud õigusraamistikku, mis toetaks platvormide läbipaistvust, vastutust ning tagaks loojate õiguste järgimise. Eesti Meediaettevõtete Liit Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing Taustaks: Pressiteatele on lisatud Euroopa 38 loome- ja erialaliidust koosneva koalitsiooni ühisavaldus ja selle mitteametlik tõlge eesti keelde News Media Europe’i, Euroopa Ajalehekirjastajate Liidu Euroopa Ajakirjade Liidu ja Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni ühispöördumine ja selle mitteametlik tõlge eesti keelde Lisainfo ja kommentaarid Väino Koorberg, Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevjuht, tel. 50 3245