Tere
Edastame vastuse teie kirjale 8.02.2018 nr 18-0068/1109.
Allan Viil
Peamarkšeider
Enefit Kaevandused AS
Jaama 10, 41533 Jõhvi
Tel: 33 64823, 52 23230
e-post:
[email protected]
http://www.energia.ee
Heli Just Riigivara nõunik Teie 8.02.2018 nr 18-0068/1109 Ma jandus- ja Kom munikatsiooniministeerium Meie 19 .02.2018 nr EP-TOO-1.01/ 141-2 Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. aasta määruse nr 161 „ Riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ muutmisest Edastasite meile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. aasta määruse nr 161 „ Riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ muutmise eelnõu. Enefit Kaevandused AS eelnõu sellisel kujul ei toeta. Meie hinnangul eelnõu vastuvõtmine pakutud sõnastuses hakkaks põhjustama vaidlusi kahjude suuruse üle ja tekitaks kaevandamisloa omajale põhjendamatut aja- ja menetluskulu. Eelnõu kohaselt peab kaevandamisloa omaja hüvitama kasutuslepingu erakorralise ülesütlemisega tekkiva kahju. Võ laõigusseaduse kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Hüvitamise korral tekitab küsimusi, kuidas on kavatsetud arvutada hüvitamisele kuuluvat saamata jäänud tulu. Samuti on ebaselge, kas on analüüsitud, millised kulutused selline kahju hüvitamine kaevandamisloa omanikule kaasa toob. Meie hinnangul peaks vähemalt saamata jääva tulu hüvitamine kaevandamisloa omaja poolt olema välistatud. Veelgi mõistlikum oleks, kui vastava kinnisasja rendile andmise lepingus oleks lepingu ülesütlemise alusena ette nähtud kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmine või kokkulepe riigivara valitseja ja kinnisasja kasutaja vahel juhuks, kui kinnisasi antakse maavara kaevandajale. Eelnõu ei täpsusta, kuidas kasutuslepingu erakorralise ülesütlemisega tekkiv varaline kahju kinnisasja kasutajale määratakse. VõS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Eelnõust ei selgu, kuidas kahju hüvitis välja arvutatakse. Kui kaevandamisloa omajaga sõlmitakse riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise leping, siis ei ole veel mingit kahju kellelegi tekkinud ehk sisuliselt on tegemist tulevikus tekkiva kahjuga. Samas on kinnisasja kasutamise leping riigivara valitseja ja kinnisaja kasutaja vahel, kes hakkab riigivara valitsejalt lepingu ülesütlemisega põhjustatud kahju nõudma. On üsna tõenäoline, et kahju suuruse osas võivad riigivara valitseja ja kinnisasja kasutaja nägemus olla erinev. Kahju peaks aga kinni maksma kaevandamisloa omaja. Seega, kui kahju arvutamise metoodikat ei ole õigusaktiga ette nähtud, siis võib juhtuda nii, et kahju suurust peab hakkama kindlaks määrama kohus, mis põhjustab nii ajalist kui rahalist kulu kõigile osapooltele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Puur Juhatuse esimees Allan Viil 336 4823