Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

ARVE Nr. 0111/26EE Kuupäev 03-02-2026 Maksetähtpäev 17-02-2026 MIIL Osaühing Rain Hütt Valtsi tn 1 75303 Lagedi alevik Eesti KMKR: EE100364442 Reg. nr: 10435963 Ülesanne: 26-80204-0010 Riigihankevaidlus minikonkursil nr 304376 Konteinerveoteenus 2026 (KHL) Teenus ajavahemikul: 22-01-2026 - 03-02-2026 Neto Käibemaks KOKKU Aeg kokku 10,50 (EUR) 2 955,00 709,20 (24%) 3 664,20 KOKKU (EUR) 2 955,00 709,20 3 664,20 (EUR) Tasuda kokku 3 664,20 Tasumisel palume maksedokumendile märkida arve number 0111/26EE Lisainfo Pangainfo Arve on väljastatud elektrooniliselt ja kehtib ilma Ettevõte: Advokaadibüroo Sorainen OÜ allkirjata. Reg. nr: 10876331 Viivis 20% aastas KMKR: EE100777673 Pank: Swedbank AS Panga aadress: Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Eesti Konto: EE592200221019758083 SWIFT: HABAEE2X Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Meil on käsil üleminek uuele IT-süsteemile. Meie meeskond kontrollib kõiki arveid hoolikalt üle, et leida üles kõik võimalikud ebatäpsused, kuid kui peaksite siiski märkama, et midagi on valesti, palun andke sellest meile teada aadressil [email protected] ja me viime parandused kohe sisse. Täname mõistva suhtumise eest. Advokaadibüroo SORAINEN OÜ +372 6 400 900 sorainen.com Rotermanni 6, 10111, Tallinn, Estonia [email protected] ISO 9001 certified  Arve spetsifikatsioon 26-80204-0010 Riigihankevaidlus minikonkursil nr 304376 Konteinerveoteenus 2026 (KHL) Kuupäev Teenuse osutaja Ametinimetus Ülesande kirjeldus Tasustatud aeg 22-01-2026 Mario Sõrm Vandeadvokaat Vaidlustuse koostamine. Kõned kliendiga. 6,50h Partner, 22-01-2026 Kadri Härginen Vaidlustuse strateegia analüüs, suhtlus kliendiga. 0,40h vandeadvokaat 02-02-2026 Mario Sõrm Vandeadvokaat Tutvumine hankija ja kolmanda isiku vastusega vaidlustusele. 0,50h Partner, 03-02-2026 Kadri Härginen Täiendava seisukoha koostamine. 0,50h vandeadvokaat Täiendava seisukoha koostamine. Menetluskulude taotluse ja 03-02-2026 Mario Sõrm Vandeadvokaat 2,60h nimekirja koostamine. Aeg Kokku Kokku 10,50h €2 955,00 Riigihangete Vaidlustuskomisjon 03.02.2026 Tartu mnt 85, Tallinn Tallinn Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 304376 Vaidlustaja: Osaühing MIIL Registrikood: 10435963 Aadress: Valtsi tn 1, 75303, Rae vald Esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen OÜ Aadress: Rotermanni 6, 10111 Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood: 70009764 Aadress: Järve tn 34a, 11314, Tallinn E-post: [email protected] Kolmas isik: Aktsiaselts RW-Trans Registrikood: 10101676 Aadress: Koplipere tee 14, 75310, Rae vald E-post: [email protected] Esindaja: Kati Jakobson-Lott Advokaadibüroo PrioriLaw OÜ E-post: [email protected] VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI 1. TAOTLUS Vaidlustaja palub Riigihangete Vaidlustuskomisjonil määrata kindlaks käesolevas vaidlustusasjas menetluskulud järgnevalt: 1. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses kantud riigilõiv summas 2560 eurot. 2. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses kantud esindajakulud kokku summas 2955 eurot (käibemaksuta). 3. Jätta hankija ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda.  Sorainen – 2/3 – 1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on vaidlustus riigihankes 304376. Käesolevaga esitab vaidlustaja menetluskulude nimekirja, mis sisaldab vaidlustaja kogu vaidlustusmenetluse kulusid, mis on kokku 5515 eurot (käibemaksuta). 2. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 2560 eurot. 3. Vaidlustaja on osalenud vaidlustusmenetluses lepingulise esindaja kaudu. Selle tarbeks on vaidlustaja tellinud Advokaadibüroo Sorainen OÜ-lt õigusabiteenust mahus 10,5 tundi. Vaidlustaja õigusabikulud käesoleva vaidlustusmenetluses osutatud õigusabiteenuse eest on kokku summas 2955 eurot käibemaksuta. 4. Vaidlustajale osutasid teenust: − vandeadvokaat Mario Sõrm 9,6 tunni ulatuses, keskmise tunnihinnaga 275 eurot (käibemaksuta); − vandeadvokaat Kadri Härginen 0,9 tunni ulatuses, keskmise tunnihinnaga 350 eurot (käibemaksuta); 5. Vaidlustaja esindajakulude nimekiri on järgmine Arve nr Kuupäev Teenuse Teenuse kirjeldus Aeg Summa Tunnihin osutaja (h) (€) d (€) 22.01.2026 Kadri Vaidlustuse 0,4 140 350 Härginen strateegia analüüs, suhtlus kliendiga. 22.01.2026 Mario Vaidlustuse 6,5 1787,50 275 Sõrm koostamine. Kõned kliendiga. 02.02.2026 Mario Tutvumine hankija 0,5 137,5 275 Sõrm ja kolmanda isiku Arve nr vastusega 0111/26E vaidlustusele. E 03.02.2026 Mario Täiendava 2,6 715 275 Sõrm seisukoha koostamine. Menetluskulude taotluse ja nimekirja koostamine. 03.02.2026 Kadri Täiendava 0,5 175 350 Härginen seisukoha koostamine. 10,5 2955 6. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta. 7. Vaidlustajale tekkinud õigusabikulusid tõendab Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 0111/26EE (lisa 1). 8. Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas menetlusdokumendis nimetatud lepinguliste esindajate kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega ja on vaidluse keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. Lisad: 1) Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 0111/26EE.  Sorainen – 3/3 – Lugupidamisega Mario Sõrm vandeadvokaat Riigihangete Vaidlustuskomisjon 03.02.2026 Tartu mnt 85, Tallinn Tallinn Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 304376 Vaidlustaja: Osaühing MIIL Registrikood: 10435963 Aadress: Valtsi tn 1, 75303, Rae vald Esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen OÜ Aadress: Rotermanni 6, 10111 Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood: 70009764 Aadress: Järve tn 34a, 11314, Tallinn E-post: [email protected] Kolmas isik: Aktsiaselts RW-Trans Registrikood: 10101676 Aadress: Koplipere tee 14, 75310, Rae vald E-post: [email protected] Esindaja: Kati Jakobson-Lott Advokaadibüroo PrioriLaw OÜ E-post: [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT  Sorainen – 2/5 – 1. HANKIJA OTSUSED ON ÕIGUSVASTASED 1. Hankija ja kolmanda isiku vastustest vaidlustusele nähtub seisukohti, mis ei ole kooskõlas RHAD esituse ja sisuga. Seetõttu toob vaidlustaja teemade kaupa välja selle, milles hankija ja kolmas isik oma vastustes eksivad ja miks on hankija otsused seetõttu õigusvastased. 1.1. Hankija otsus on vastuolus RHS § 47 lg 4 p-ga 3 ega ole kontrollitav ja läbipaistev 2. Hankija väidab oma vastuses, et täpsemalt viitamata VaKo praktika kohaselt ei pidanudki ta oma otsuste põhjendustes selgitama eduka pakkuja pakkumuse eeliseid vaidlustaja pakkumuse ees. Seda näib hankija põhjendavat seisukohaga, et kuna väidetavalt pakkus kolmas isik samu maksumusi, mida oli pakkunud raamlepingu hankes, siis pidi vaidlustaja sellest ise kolmanda isiku väidetavad eelised kuidagi tuletama. Selles seisukohas peitub kahjuks lausa kaks ebaõiget käsitlust, millest üks on õiguslik ja teine on faktiline. 3. Alustades õiguslikust, siis RHS § 47 lg 4 p 3 mõtte ja eesmärgiga ei ole isegi teoreetiliselt kooskõlas hankija seisukoht, et kui mistahes pakkuja pakub väidetavalt samu maksumusi, mis raamlepingu hankes, siis ei tule minikonkursi otsuste põhjendustes selle kohta mistahes teavet RHS § 47 lg 4 p 3 alusel teistele pakkujatele anda. 4. Riigihangete seaduse § 47 lg 4 p 3 mõte ja eesmärk on suuresti selles, et kõik riigihankes osalevad pakkujad teaksid, millised on eduka pakkuja pakkumuse eelised teiste pakkujate pakkumuste ees. Selle reegli mõte ei ole teavitada eduka pakkuja pakkumuse eelistest piiratud ulatuses või osaliselt, vaid see, et kõik teised pakkujad teaksid esitatu põhjal hinnata, kas nende õigusi võib olla otsusega rikutud ja nõnda kaaluda oma õiguste eest seismist nt vaidlustusega. 5. Ilmne on praegusel juhul aga see, et hankija ei täitnud RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud kohustust otsuse põhjenduste esitamisega üldse, vaid asus alles vaidlustusmenetluses väitma, et kolmanda isiku pakkumuse eelis seisnes väidetavalt selles, et tema vedude kogumaksumused olid vaidlustajast soodsamad.1 Probleem, mida hankija ja kolmas isik oma vastusest üldse ei käsitle, peitub selles, et vaidlustajale ei saa olla kuidagi iseenesest ilmne ega teada see, milliseid maksumusi kolmas isik pakkus teistes hindamiskriteeriumites ega seegi, kas need maksumused olid samad, mis raamlepingu hankes pakutud või midagi muud. 6. Kuna minikonkursi ega raamlepingu tingimustest ei tulenenud keeldu pakkuda minikonkursi raames teistsuguseid hindu, kui raamlepingu hankes, siis ei ole ainult poolte hindamiskriteeriumite kohta teabe avaldamine RHS § 47 lg 4 p-ga 3 kooskõlas. Teisisõnu jääb kolmanda isiku pakkumuse maksumuse väidetav eelis vaidlustajale ju teadmata, kuna see põhineb ebaõigel eeldusel, et vaidlustaja peaks justkui teadma või eeldama, et kolmas isik pakkus (väidetavalt) samu maksumusi, mida pakkus raamlepingu hankes. 7. Eeltoodu viib meid aga veelgi probleemsema faktilise asjaoluni, milles hankija ja kolmas isik eksivad. Nimelt näivad hankija ja kolmanda isiku väited viitama sellele justkui oleks antud minikonkursi ja raamlepingu hanke hindamiskriteeriumid samad. Seda nad aga ei ole, kuna minikonkursi hindamiskriteeriumiteks on puhkepäevadel kohaldatav hinnalisa ja riigipühadel kohaldatav hinnalisa, mida raamlepingu hankes seatud ei olnud.2 See tähendab, et isegi kui vastaks tõele hankija ja kolmanda isiku väide, et kolmas isik pakkus samu maksumusi, mida ta pakkus raamlepingu hankes, siis puhkepäevadel kohaldatava hinnalisa ning riigipühadel kohaldatava hinnalisa osas selliseid maksumusi raamlepingu hankes ei olnud ega saanudki olla. 8. Seega, kui hankija ebaõige käsitlusega isegi teoreetiliselt kaasa minna ja võtta mingil põhjusel aluseks, et vaidlustaja pidi „iseeneslikult“ eeldama, et kolmanda isiku pakkumuse 1 Sama nähtub ka pärast vaidlustuse esitamist riigihangete registri teabevahetuses vaidlustajale avaldatud teabest. 2 Selles saab VaKo hõlpsasti ka riigihangete registri vahendusel veenduda.  Sorainen – 3/5 – maksumus on samade hindadega, mis raamlepingus, siis sama eeldus poleks isegi teoreetiliselt võimalik puhkepäevadel kohaldatava hinnalisa ja riigipühadel kohaldatav hinnalisa puhul. 1.2. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta riigihanke „Siseriiklik ja rahvusvaheline konteiner- ja treilerveoteenus" (viitenumber 276346) ja selle alusel sõlmitud raamlepingu tingimustele 9. Hankija väldib oma vastuses vaidlustusele küsimuse käsitlemist sellest, et kas tema seatud vastavustingimustest tulenes ristsubsideerimise keeld ka minikonkursi raames. Hankija selgitab vaid seda, et minikonkursi hindamiskriteeriumite juures oli esitatud märge „Ristsubsideerimine on keelatud!“ ainult hindamiskriteeriumite nr 1 osas, kuid ei esita seisukohta vastavustingimuse osas, milles hankija on esitanud reegli, et minikonkursil esitatud pakkumus peab vastama ka raamlepingu riigihanke tingimustele. Raamlepingu hankes oli aga ristsubsideerimine keelatud kõigi hindamiskriteeriumite vahel, milledest kõiki kasutab hankija ka minikonkursis. 10. Vastupidiselt hankija väidetele, ei vaidlusta vaidlustaja praegu raamlepingu riigihankes tehtud otsuseid ja seatud kriteeriume,3 vaid soovib, et hankija järgiks neid reegleid, mis on minikonkursi tingimustes seatud. Sealhulgas sedagi reeglit, et minikonkursil esitatud pakkumus peab vastama ka raamlepingu riigihanke tingimustele. Kui hankija väidab, et ta ei ole kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas terviklikult ristsubsideerimise keelu täitmist kontrollinud, kuigi see kohustus tulenes talle juba vastavustingimustest, siis ei ole hankija oma kohustusi ka täitnud ning otsus ei saa juba seetõttu olla õiguspärane.4 11. Siirdudes hankija argumendi juurde, et raamlepingu hankes esitasid mitmed pakkujad kategoorias „Laadimise maksumus (ühe konteineri veoüksusele laadimise maksumus) – konteinerhaagis“ ühikuhinnaks 0 eurot, siis sellele on selgitus tavapraktika pinnalt olemas. 12. Üldlevinud praktika kohaselt ei ole Eestis vedajad kunagi küsinud lisatasu konteineri tavalisele veoüksusele laadimise eest, sest see ei ole teostatav autojuhi poolt. See tähendab, et konteineri laeb konteinerhaagisele kas tõstuk, kraana või muu tehnika. Tulenevalt sellest, et juht ei tee tööd samal ajal on tegemist klassikalises mõistes ooteajaga ning lisatasu rakendub ainult juhul kui tasuta ooteaeg lõppeb. Veelgi lihtsamalt väljendudes ei ole see töövõtja teostatav töö, vaid tavaliselt veoüksusele laeb eseme mõni kolmas isik. 13. Sideloaderiga konteineri laadimine veoüksusele on autojuhi poolt teostatav töö. Sellel ajal peab olema autojuhil kaart digimeerikus tööaja peal, autojuht teeb reaalselt tööd, mootor töötab, kütus kulub ning pakkujal on sellest tulenevalt kulud. Sarnaselt kraanaautole on tõstetöö tasustatud ja turul ei ole keegi pakkunud tõsteteenust “tasuta”. 14. Näiteks võib tuua olukorra kus hankija tellib veo Jõhvi – Tapa, lisaks on Tapal vaja ümber paigutada 30 konteinerit ühelt platsilt teisele, sest üks plats läheb näiteks remonti. Sellest lähtuvalt saaks pakkuja küsida ainult lahtri D26 väärtuse ja tõsted Tapal peaks teostama tasuta, sest tõstehind on 0. Reaalsuses tähendab see seda et ettevõtja on tõstnud mingi muu teenuse hinda eeldusel, et sellist tööd ei toimu ning arvestanud tõstete hinna muude hindade sisse, mis viitab otseselt ristsubsideerimisele. 15. Juhul kui sama tööd tellitakse tegema tavaauto siis rakendub kohapeal ooteaeg, mis on juhi jaoks tasustatud, sest tema ei tegele laadimistöödega. 16. Teised juhtumid kus võib tekkida lisatõsteid: 1) konteinerid viiakse kohale 2x20ft korraga, kohapeal vaja teha 2-3 lisatõstet, et konteinerid ükshaaval sobivasse asukohta paika tõsta. 3 Nende vaidlustamine oleks õiguslikult ka suhteliselt võimatu. 4 Vrd VaKo 265-25/282071, p 15.  Sorainen – 4/5 – 2) konteineri uksed asetsevad sideloaderil vales suunas, selleks, et konteiner õigesti paika tõsta tuleb panna konteiner maha ja korjata uuesti peale teisest suunast. 17. Antud juhul ei ole selliste tegevuste hinnastamine tõenäoliselt kolmanda isiku poolt pakkumuses kuidagi kajastatud. 1.3. Kolmandal isikul ei ole olemas ADR vedudeks kohaldatud sõidukeid tehnilises kirjelduses nõutavas mahus ega nendega seotud lube 18. Hankija vastuse vaidlustusele võib kokku võtta nii, et vastavustingimused ADR vedudeks kohaldatud sõidukitele ja nendega seotud lubadele on üldistatud suutlikkuse lubadused kauge tuleviku tarbeks, mida ükski pakkuja ei pidanudki pakkumuse esitamise hetkel täitma. 19. Need hankija väiteid ei ole aga kooskõlas RHAD esitusega. Nagu vaidlustaja tõi välja juba vaidlustuses, on vastavustingimustes riigihanke mõlema osa kohta nõutud, et pakkuja peab kinnitama, et ettevõttel on olemas ADR vedudeks kohaldatud sõidukid ning kvalifitseeritud autojuhid. Tehnilise kirjelduse viimase osa kohaselt peavad pakkujal olema vajalikud ja kehtivad load, mh ADR load sõidukitele ja autojuhtidele, pakkumuse esitamise ajal. 20. Juba nende tingimuste esitusest tuleneb vaidlustaja arvates see, et ADR vedude tarbeks kohaldatud sõidukite olemasolu ja arvu ning nendega seotud lubade tingimuse pidi iga pakkuja täitma ikkagi pakkumuse esitamise aja seisuga, mitte teadmata hetkel tulevikus. Ükski muu tõlgendus ei ole RHAD-ga kooskõlas, kuna kui tegu oleks tingimusega, mis on suunatud hankelepingu täitmise etappi, siis poleks kasutatud termineid „on olemas“ ja „pakkumuse esitamise ajal“. Seega ei toeta RHAD esitus hankija ega kolmanda isiku seisukohti, et tegemist on „lepingu täitmise faasi küsimusega“. 21. Kuna RHAD-st tulenes kohustus, et vastav võimekus peaks olema pakkujatel olemas juba pakkumuse esitamise aja seisuga, siis nähtub kolmanda isiku vastusest vaidlustusele p 19, et sellist võimekust kolmandal isikul pakkumuse esitamise aja seisuga ei olnud. ADR vedude üheks eelduseks on seegi, et juhil on ka ADR koolitustunnistus, kuid kolmanda isiku vastusest nähtub üksnes see, et tal on väidetavalt vastavat sõidukategooriat omavaid töötajaid. 22. Sellest aga veelgi olulisemana väidab kolmas isik, et tal on kõigest üks sõiduk, mis vastab ADR tingimustele praegu, kuid teiste sõidukite osas on üksnes „valmidus“ ja koostööpartner, kelle väidetavad võimekused ei ole kuidagi kontrollitavad. 23. Ühe ADR sõidukiga ei ole seaduslikul moel võimalik teostada ADR vedusid kuni kaheksa TEU ühealgselt. Nimelt, lähtuvalt LS §-s 80 sätestatust, ei saa ühele veoüksusele paigutada üle kahe TEU. Eelmainitust tulenevalt saame järeldada, et kaheksa TEU vedu ei ole võimalik teostada vähem kui nelja autorongiga. 24. Lisaks mõõtmetele tuleb arvesse võtta ka merekonteinerite kaalu. Eestis lubatud suurim täismass ilma eriloata on 44 000 kg. Veduki ja poolhaake orienteeruv taara kaal on ~14 000 kg. Sellest lähtuvalt saame järeldada, et kaks TEU korraga on võimalik vedada juhul kui konteiner kaalub kuni 15 000 kg (koos taara kaaluga). Ühe standard TEU kogukaal võib olla kuni 36 000 kg (lähtudes ISO standardist 668:2020). Eeltoodud andmetest lähtudes on vajalik autorongide arv kaheksa TEU vedamiseks kaheksa autorongi, kui kaal ületab 15 000 kg konteineri kohta. 25. Autorongi lubatud mõõtmeid või massi ületades muutuks hankelepingu sõlmimine sellise pakkumuse alusel TsÜS § 87 mõttes seadusega vastuolus olevaks ning seega tühiseks tehinguks, sest sellise veo tellimine poleks ühelgi juhul õiguspärane. Kui kolmandal isikul pakkumuse esitamise hetke seisuga vastav võimekus puudus, siis ei saa kolmanda isiku pakkumus olla vastav. Lugupidamisega  Sorainen – 5/5 – Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat