Hankija vastus

-866140 -147320 0 0 Lp Taivo Kivistik Riigihangete v aidlustuskomisjon [email protected] Teie: 29 .0 1 .202 6 Meie: 03 .0 2 .202 6 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 [email protected] Esindaja : Riina Loorpuu r iigihangete talituse juhataja t el +372 5 6975666 e -post: [email protected] ; [email protected] Teenuse tellija : R ahandusministeerium r egistrikood 70000272 Vaidlustaja: VEERA OÜ registrikood 1408 6235 Vaidlustaja esindaja d : vandeadvokaa t Keidi Kõiv e-post : [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE r iigihankes „ Eesti Vabariigi Riigieelarve Infosüsteemi (ERIS) loomine ja juurutamine “ (viitenumber 2 96610 ) Hankija taotlus ed : Jätta hankemen e tlus peatamata. Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. Jätta kõik vaidlustusmenetluse kulud, sh vaidlustustelt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustaja kanda. ASJAOLUD Riigihangete vaidlustuskomisjon ( VAKO ) edastas hankijale 29 .0 1 . 202 6 teate esitatud vaidlustusest riigihanke s „ Eesti Vabariigi Riigieelarve Infosüsteemi (ERIS) loomine ja juurutamine“ (viitenumber 2 96610 ) . VAKO palus hiljemalt 03.02.2026 esitada VAKO-le kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid , mis pole kättesaadavad riigihangete registrist ning hiljemalt 30 .0 1 .202 6 esitada oma seisukoht hankemenetluse peatamise taotluse kohta või teatada pakkumuste esitamise tähtpäeva edasilükkamisest. Hankija kinnitab, et t eabevahetus ja kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid on VAKO-le kättesaadavad riigihangete registrist ( RHR ) . Hankija esitas 29.01.2026 riigihangete registrile hanketeate muudatuse pakkumuste esitamise tähtpäeva edasilükkamiseks ning teavitas sellest riigihangete vaidl ustuskomisjoni. Muudetud teate kohaselt on pakkumuste esitamise tähtpäevaks 18.03.2026 kell 11.00. Vaid lustuse kohaselt taotleb vaidlustaja riigihanke alusdokumentide muutmist viie erineva tingimuse osas. Hankija ei nõustu vaidlustaja vaidlustuses esitatud seisukohtadega ja vaidleb nendele vastu. Esmalt põhjendab hankija taotlust jätta vaidlustusmenetlus peatamata (I) ning esitab seejärel põhjendused vaidlustuse rahuldamata jätmiseks (II). ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED I Hankija esitas 29.01.2026 riigihangete registrile muudetud hanketeate, mille kohaselt on pakkumuste esitamise tähtpäevaks 18.03.2026 . Kuivõrd hankija on riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi lükates arvestanud vaidlustusmenetluse kestvuse ja pakkuja kaebeõiguse realiseerimiseks vajaliku ajaga, ei ole riigihanke peatamine abinõuna vajalik. II Vastuväited h indamiskriteeriumi vaidlustami sele - pakkumuste hindamise alused on ebaselged Hankija on riigihanke alusdokumentides sätestanud viis hindamiskriteeriumi, milles vaidlustus on esitatud ühe hindamiskriteeriumi osas „Paigaldusprojekti plaan“, mille puhul on tegemist hankija hinnata va kvaliteedikriteeriumiga ning mille osakaal on 10 väärtuspunkti. Konkreetse hindamiskriteeriumi hindamismetoodika osas on hankija välja toonud, et vastava kriteeriumi hindamiseks omistab hindamiskomisjon antud kriteeriumile punkte alamkriteeriumide ja punktiskaala alusel ning vajadusel pakkumuste omavahelisel võrdlemisel. Vaidlustaja vaidlustab hindamiskriteeriumi „Paigaldusprojekti plaan“ ning selle hindamismetoodika väites, et tegemist on ebamäärase, subjektiivse ja kontrollimatu hindamisega, mis on vastuolus riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-st 3 tulenevate üldpõhimõtetega ning RHS §-dega 77 ja 85. Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohtadega. Hindamiskriteerium ja selle hindamismetoodika on selgelt seotud hankelepingu esemega, suunatud majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisele ning taga b reaalse konkurentsi. Samuti vastab hindamismetoodika läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõuetele ning ei riku pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. RHS § 85 lg 1 kohaselt tuleb pakkumusi hinnata hankelepingu esemega seotud kriteeriumide alusel. Käesoleval juhul on hanke lepingu esemeks ERIS-e raames paigaldusprojekti elluviimine, mistõttu paigaldusprojekti plaani kvaliteet on otseselt seotud lepingu nõuetekohase täitmisega. Paigaldusprojekti plaan ei ole formaalne dokument, vaid sisuline töövahend, mille alusel hankija hindab, kas pakkuja mõistab hanke eesmärki ja ulatust, on suuteline projekti realistlikult ja risk e arvesse võttes ellu viima ning on arvestanud kõigi tööde teostamiseks vajalike tegevuste, sisendite ja tulemustega. Seega mõjutab paigaldusprojekti plaani kvaliteet otseselt lepingu täitmise edukust, tähtaegadest kinnipidamist ja hankija riske. Sellest tulenevalt on tegemist majandusliku soodsuse hindamisel asjakohase ja olulise kvaliteedikriteeriumiga. Vastupidiselt vaidlustaja väidetele on hindamismetoodika detailselt lahti kirjutatud ning sisaldab selgelt määratletud alamkriteeriume, iga alamkriteeriumi puhul konkreetse t punktiskaalat koos hindamise põhimõtetega , mis eristavad erinevaid tasemeid. Selline astmeline kirjeldus võimaldab pakkujal juba pakkumuse koostamise faasis mõista, millistele nõuetele vastamine on vajalik maksimaalse punktisumma saamiseks. Riigihangete seadus ei nõua, et pakkumuste hindamisel kasutatavad kvaliteedikriteeriumid oleksid üksnes kvantitatiivselt mõõdetavad. RHS § 85 lg 8 sätestab üksnes näidisloetelu kvaliteedikriteeriumidest ning ei ole ammendav. Seetõttu on hankijal õigus kasutada ka muid kvalitatiivseid hindamise kriteeriume, tingimusel et need vastavad RHS § 85 lg-s 1 sätestatud nõuetele, st on eelnevalt avaldatud, seotud hankelepingu esemega, suunatud majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisele ning tagavad reaalse konkurentsi (RHS § 85 komm 56). Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et kvaliteedikriteeriume ei ole sageli võimalik kirjeldada numbriliste väärtuste kaudu, kuid hinnanguliste ja kvalitatiivsete omaduste hindamine on lubatav juhul, kui need on kõigile pakkujatele üheselt arusaadavad ning hindamine on läbipaistev ja kontrollitav (RHS § 85 komm 58). Käesoleval juhul ei põhine hindamine hindamiskomisjoni suvalistel eelistustel, vaid konkreetsetel ja sisulistel tunnustel, nagu tegevuste loogiline ülesehitus, kirjelduste selgus, sisendite ja tulemuste määratlus ning lahenduse arusaadavus tellija jaoks. Need aspektid on objektiivselt hinnatavad ning rakendatavad kõigile pakkujatele võrdselt. Vaidlustaja väide, et hindamismetoodika ei taga reaalset konkurentsi, ei ole põhjendatud. Vastupidi, kvaliteedikriteerium, mis võimaldab pakkujatel eristuda oma lahenduse sisulise kvaliteedi kaudu, soodustab konkurentsi ning innustab pakkujaid esitama läbimõeldud ja kvaliteetseid pakkumusi. Hindamismetoodika ei sea ebaproportsionaalseid nõudeid, vaid lähtub sellest, et pakkuja kirjeldab oma kavandatava töökorralduse selgelt ja arusaadavalt. Selline nõue on mõistlik ja o otuspärane igas analoogses hankes ning ei piira turuosaliste ringi. Vaidlustaja seisukoh t, mille kohaselt vastavustingimus ja hindamiskriteerium käsitlevad sisuliselt sama asja ning neid ei ole lubatav paralleelselt rakendada , ei ole õige . Vastavustingimus nr 3 sätestab, et pakkuja peab esitama paigaldusprojekti plaani, mis vastab tehnilise kirjelduse peatükis 8 toodud nõuetele. Tegemist on miinimumnõuetega, mille eesmärk on välistada sellised pakkumused, mille puhul: paigaldusprojekti plaan puudub, plaan ei kata kõiki nõutud etappe ja elemente, plaan ei võimalda hankijal üldse hinnata pakkuja suutlikkust lepingut täita. Hindamiskriteeriumi „Paigaldusprojekti plaan“ eesmärk on seevastu eristada vastavaks tunnistatud pakkumusi omavahel, hinnates plaani kvaliteeti, selgust, detailsust ja kasutatavust hankija jaoks. Seega ei dubleeri hindamiskriteerium vastavustingimust, vaid võimaldab hinnata, mil määral pakkuja lahendus ületab kehtestatud miinimumnõudeid. Selline lähenemine on kooskõlas VAKO praktikaga. VAKO on 11.07.2025 otsuses nr 135-25/294368 (p 7.1) selgitanud, et hindamiskriteeriumid, mis käsitlevad omadusi, millega pakkumus ületab miinimumnõuded, on õiguspärased, kuna nende eesmärk on võrrelda omavahel vastavaks tunnistatud pakkumusi ning selgitada välja hankijale majanduslikult soodsaim pakkumus hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Käesoleval juhul täidavad vastavustingimus ja hindamiskriteerium selgelt erinevaid funktsioone ning nende kooseksisteerimine on riigihangete praktikas tavapärane ja õiguspärane. Vaidlustaja väide, et hindamisse saavad jõuda üksnes „vormistuslikult korrektsed“ projektiplaanid ning seetõttu ei ole võimalik anda 1 või 2 punkti, põhineb ekslikul eeldusel, et vastavustingimuse täitmine eeldab maksimaalset kvaliteeti. Tehnilise kirjelduse peatükis 8 sätestatud nõuded määratlevad miinimumtaseme, mitte ideaalse või parima võimaliku lahenduse. On täiesti võimalik, et kõik vastavaks tunnistatud projekti plaanid vastavad tehnilise kirjelduse nõuetele, kuid nende vormistus, ülesehitus ja arusaadavus on erineval tasemel. Näiteks võib projektiplaan: olla vormiliselt nõuetele vastav, kuid ebaühtlase struktuuriga, sisaldada küll kõiki nõutud osi, kuid esitada need üldsõnaliselt või raskesti jälgitavalt, olla hankija jaoks kasutatav alles täiendavate selgituste abil. Sellised kvaliteedierinevused ei anna alust pakkumuse tagasilükkamiseks, kuid on igati põhjendatud aluseks erineva punktisumma omistamiseks hindamiskriteeriumi raames. Vaidlustaja väide, et hindamisel ei ole selge, millistest vormistusnõuetest hankija lähtub, ei ole põhjendatud. Hindamismetoodikas ei viidata tehnilise kirjelduse vormistusnõuetele kui vastavuskontrolli kriteeriumidele, vaid hinnatakse nt plaani loogilist ülesehitust, sisu arusaadavust, teksti loetavust ja terviklikkust. Need näitavad pakkumuse kvaliteeti ja võimaldavad hankijal hinnata , kui hästi on miinimumnõuded sisuliselt täidetud. Hankija ei ole kohustatud loetlema kõiki võimalikke vormistusvigu ega kehtestama ammendavat tehnilist juhendit dokumendi koostamiseks, kuna selline lähenemine oleks ebaproportsionaalne ning piiraks põhjendamatult pakkujate vabadust pakkumuse sisustamisel . RHS § 77 lg 4 p 5 nõuab, et hankija esitaks alusdokumentides kogu teabe, mille alusel ta soovib saada võistlevaid pakkumusi. Käesoleva s hankes on see nõue täidetud, kuna paigaldusprojekti plaani sisu ja miinimumnõuded on kirjeldatud tehnilises kirjelduses ja lisadokumentides ( RHAD Lisa 6. Paigaldus e etapid ja tulemid) ning hindamismetoodikas on lahti kirjutatud, milliste tunnuste alusel hinnatakse projektiplaani kvaliteeti ja millistel tingimustel on võimalik saada vastav punktisumma. Erinevalt vaidlustaja viidatud VAKO praktikast ei ole tegemist olukorraga, kus pakkujale jääks arusaamatuks, mida üldse hinnatakse. Vaidlustaja väide, et vormistus ja ülesehitus ei ole seotud majandusliku soodsusega, ei ole põhjendatud. Paigaldusprojekti plaan ei ole pelgalt informatiivne dokument, vaid praktiline töövahend, mille alusel korraldatakse kogu projekti elluviimine . Selge, loogiline ja arusaadav projektiplaan vähendab hankija riske, säästab aega ning võimaldab tõhusamat järelevalvet. Seega on plaani kvaliteet otseselt seotud lepingu täitmise kvaliteedi ja kuluefektiivsusega ning kuulub RHS § 85 tähenduses majandusliku soodsuse hindamise alla. Hankija ei hinda hindamiskriteeriumi raames seda, kas paigaldusprojekti plaan vastab tehnilisele kirjeldusele, vaid seda, kui hästi see vastab ning millisel tasemel on esitatud lahenduse kvaliteet. Vastavustingimuste täitmine on eeltingimus hindamis e e tappi pääsemiseks, kuid see ei muuda vastavaks tunnistatud pakkumusi automaatselt sisuliselt võrdseks või samal tasemel heaks . Just selliste kvaliteedierinevuste tuvastamiseks ongi hindamiskriteerium kehtestatud. Vaidlustaja keskne etteheide seisneb väites, et mõõdik „esineb küsimusi“ ei ole objektiivselt kontrollitav ning annab hindamiskomisjonile piiramatu otsustusvabaduse. Hankija selle seisukohaga ei nõustu. Mõõdik „esineb küsimusi“ ei ole iseseisev ega abstraktne hindamiskriteerium, vaid tuletatud indikaator, mis peegeldab seda, kas paigaldusprojekti plaan on loogiliselt üles ehitatud, sisaldab kõiki vajalikke tegevusi ja nende järjekorda, määratleb sisendid ja tulemused, võimaldab hankijal mõista pakkuja kavatsusi ilma täiendavate selgitusteta. Küsimuste tekkimine ei ole juhuslik ega sõltu hindaja subjektiivsest meeleolust, vaid on otseses seoses sellega, kas pakkuja on hindamismetoodikas j a tehnilises kirjelduses loetletud sisulised elemendid piisava detailsuse ja üheselt mõistetavusega esitanud. Kui projektiplaan on terviklik ja selge, ei teki vajadust täpsustavate küsimuste järele , samas kui see on üldsõnaline või mitmeti tõlgendatav, tekivad need paratamatult. Riigikohtu viidatud praktika ei välista selliste kvalitatiivsete indikaatorite kasutamist, vaid eeldab, et need oleksid seotud konkreetsete hinnatavate tunnustega. Käesoleval juhul on seos selgelt olemas ning kirjeldatud hindamismetoodikas. Lisaks on Riigikoh us oma 11.12.2020 otsuses haldusasjas 3-20-1198 asunud järgmistele seisukohtadele: kriteeriumid peavad võimaldama objektiivset hindamist, kuid hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada. Hindamiskriteeriumid ei pea olema detailsed ega sisaldama alakriteeriume (otsuse p 18); hindamiskomisjonile peab jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende osakaale. Hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. Vajaduse korral võib aga jätta metoodika ka ette kindlaks määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist. Hindamismetoodika kohandamise õigus annab hankijale pakkumuste hindamisel suurema otsustusruumi kui pakkumuste vastavuse kontrollimisel (otsuse p 20); mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused. Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta (otsuse p 21). Vaidlustaja väide, et küsimuste kaal ja asjakohasus on määratlemata, põhineb eeldusel, et iga võimalik küsimus on võrdselt oluline. Tegelikkuses hinnatakse mitte küsimuse formaalset olemasolu, vaid selle sisulist vajalikkust projekti mõistmiseks ja elluviimiseks. Hindamismetoodika eristab küsimuste arvu astmeliselt (0, 1–2, 3, 4 või enam), mis võimaldab komisjonil hinnata projekti plaani kvaliteeti võrreldaval ja struktureeritud viisil. Tegemist ei ole meelevaldse loendamisega, vaid professionaalse hinnanguga sellele, kas plaan võimaldab hankijal projekti sisust ja käigust aru saada ilma oluliste lünkadeta . Vaidlustaja väide, et alakriteeriumid 1 ja 2 kattuvad sisuliselt, ei ole põhjendatud. Alakriteerium 1 keskendub paigaldusprojekti plaani vormilisele ja struktuursele kvaliteedile: kas dokument on loogiliselt üles ehitatud, loetav ning moodustab ühtse terviku. Alakriteerium 2 keskendub plaani sisulisele kvaliteedile: kas kirjeldatud tegevused, nende järjekord, sisendid ja tulemused näitavad pakkuja arusaamist hanke eesmärgist ja skoobist. Kuigi mõlemas alakriteeriumis kasutatakse mõisteid „arusaadav“ ja „mõistetav“, on nende hindamise eesmär k erinev. Vormiliselt selge dokument võib olla sisuliselt pealiskaudne ning vastupidi – sisuliselt põhjalik, kuid halvasti struktureeritud. Nende aspektide eristamine võimaldab hankijal teha täpsemat ja sisulisemat võrdlust vastavaks tunnistatud pakkumuste vahel. Vaidlustaja heidab ette mõistete nagu „üldiselt“, „üheselt“, „vähesel määral“ ja „üldsõnaliselt“ kasutamist. Hankija märgib, et sellised mõisted on kvaliteedikriteeriumide puhul vältimatud ja praktikas laialt kasutusel, kuna kõiki võimalikke lahendusi ei ole võimalik ega ka mõistlik ammendavalt ette määratleda. Oluline on, et need mõisted ei esine eraldiseisvalt, vaid on seotud konkreetsete kirjeldustega, näiteks: tegevuste kirjeldamise põhjalikkus, sisendite ja tulemuste määratlus, tegevuste loogiline järgnevus. Seega ei ole tegemist laialivalguvate hinnangutega, vaid kvaliteedinäitajatega , mis võimaldavad pakkujatel mõista, milline on oodatav detailsus ja selguse aste. Vaidlustaja väide, et mitmele alusdokumendile tuginemine muudab hanke läbipaistmatuks, ei ole põhjendatud. Suuremahuliste ja tehniliselt keerukate hangete puhul on vältimatu, et nõuded on jaotatud mitmesse dokumenti. Kõik viidatud dokumendid o n pakkujatele kättesaadavad, omavahel loogiliselt seotud, suunatud sama eesmärgi – hankelepingu nõuetekohase täitmise – saavutamisele. Selline ülesehitus ei riku RHS § 3 p 1, vaid vastupidi, võimaldab nõudeid struktureerida ja vältida nende koondamist ühte ebamõistlikult mahukasse dokumenti. Vaidlustaja väide ebamõistliku pingutuse nõudmise kohta ei ole põhjendatud. Pakkujalt oodatakse paigaldusprojekti plaani, mis vastab miinimumnõuetele vastavustingimuste mõttes ning võimaldab hindamises eristada lahenduste kvaliteeti . Ei eeldata „täiuslikku“ ega muutumatut projekti, vaid realistlikku ja läbimõeldud plaani, mis näitab pakkuja professionaalset arusaamist projekti elluviimisest. Selline nõue on kooskõlas hanke keerukuse ja lepingu sisuga ning ei ole ebaproportsionaalne. Märgime, et tegu on riiklikult olulise projektiga , mistõttu on hankija jaoks olu line saada veendumus, et pakkujad on kogu projekti põhjalikult läbi mõelnud . Sellist veendumust saabki saada seeläbi, et hinnatakse pakkuja poolt esitatud nägemust paigaldustegevuste läbiviimiseks ja eeldusi etteantud tulemite saavutamiseks. Lisaks juhime tähelepanu, et ka RHSi lähtekoht on, et pakkumusi tuleb hinnata eelkõige majandus l iku soodsuse, mitte üksnes hinna järgi. Hankija hinnangul on pea võimatu taandada kvalitatiivsete näitajate hindamine, eriti kui hinnatakse pakkuja enda nägemust projekti elluviimisest, pelgalt lõpuni defineeritud ja üheselt mõistetavatele mõistetele. S ee aga ei ole ka RHSi ega valitseva kohtuprak t ika ja eriala ki r janduse järgi nõutav. Üldine loogika on see, et mida üldisem on hindamismetoodika, seda sisulisem ja konkreetsem peab olema hindamine , ja vastupidi – mida detailsem ja objektiivsem on hindamismetoodika, seda üldisem saab olla hindamine. Seega ei saagi hindamismetoodika järgi ette lõpuni defineerida või sisustada hindamismetoodikas sisalduvaid mõisteid üldiselt“, „üheselt“, „vähesel määral“ ja „üldsõnaliselt“ . Need saavad lõpliku sisu alles konkreetseid pakkumusi hinnates ja selles etapis on hankijal kohustus oma hinnangute sisu põhjalikult selgitada ja tõendada. Hankija ei saa ette defineerida, milline kirjeldus saab tulevikus olla talle arusaavad. Alles erinevaid pakkumusi lugedes saab ta hinnata, kas esitatu on talle arusaadav ja kui ei, siis mis jääb arusaamatuks või tekitab küsimusi. Vastuväited Hindamiskriteeriumite vaidlustamisele – hankedokumendid ei sisalda seaduses nõutud teavet hindamiskriteeriumite osas Vaidlustaja väidab, et hindamiskriteeriumid ei vasta RHS § 77 lg 4 p-des 2 ja 5 sätestatud nõuetele ning ei võimalda majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamist. Hankija selle seisukohaga ei nõustu. Hankija on kehtestanud hindamiskriteeriumid, mis on avaldatud hanke alusdokumentides, on seotud hankelepingu esemega ning võimaldavad võrrelda pakkumusi nii hinna kui kvaliteedi aspektist. Hindamiskriteeriumite jaotus (50 punkti hinnakomponendid, 40 punkti funktsionaalsed valiknõuded ja 10 punkti paigaldusprojekti plaan) vastab RHS § 85 lg 1 loogikale, mille kohaselt ei ole majanduslikult soodsaim pakkumus samastatav üksnes madalaima hinnaga, vaid hõlmab ka kvaliteeti ja lepingu täitmise riske. Seadus ei sätesta kohustust kujundada hindamiskriteeriumite osakaalusid selliselt, et kogumaksumus oleks alati otsustav. Vastupidi, hankijal on kaalutlusruum määrata, millised kulukomponendid ja kvaliteeditunnused on konkreetse hanke puhul olulisemad. Vaidlustaja väidab, et hindamismudel eeldab selgesõnalise hankesisese ja hankevälise ristsubsideerimise keelu kehtestamist ning et selle puudumine muudab menetluse manipul eeritavaks . Hankija ei nõustu selle seisukohaga. Riigihangete seadus ei sätesta üldist ristsubsideerimise keeldu ega kohusta hankijat seda kehtestama. Nagu ka vaidlustaja ise viitab, on Riigikohtu praktikas selgitatud, et ristsubsideerimise keeld kujutab endast erandlikku sekkumist ettevõtlusvabadusse ning peab olema hanketingimustes üheselt ja selgesõnaliselt sätestatud. Sellest järeldub vastupidine järeldus vaidlustaja väitele, kui hankija ei ole sellist keeldu kehtestanud, ei saa selle puudumist pidada õigusvastaseks. RHAD „Lisateave“ punkt 5.4 sätestab, et pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikke kulusid. See tagab, et pakkuja ei saa jätta teatud kulusid varjatult hankija kanda, kuid ei piira pakkuja ärilist hinnastrateegiat kulukomponentide lõikes. Vaidlustaja esitatud näited põhinevad hüpoteetilistel ja äärmuslikel hinnastrateegiatel, mille puhul eeldatakse, et pakkuja võib teadlikult pakkuda mõnes hinnakomponendis ebamõistlikult kõrget hinda ning see ei oma tegelikku mõju lepingu täitmisele ega hankija kuludele. Selline eeldus ei ole põhjendatud. Esiteks kannab pakkuja sellise hinnastrateegia majanduslikku riski ise, kuna kõrge lisalitsentsi hind võib lepingu täitmise käigus osutuda hankija jaoks otsustavaks ning mõjutada tegelikku kogukulu. Teiseks ei ole hankija kohustatud kujundama hindamismudelit viisil, mis välistaks kõik teoreetilised strateegilised hinnastamisvõimalused. Vaidlustaja väide, et hinnakomponentide erinevad osakaalud moonutavad majandusliku soodsuse hindamist, ei ole põhjendatud. Hankija on põhjendatult omistanud suurema kaalu baaslitsentside ja paigaldusprojekti maksumusele, kuna need moodustavad lepingu põhiosa ja on vältimatud kulud ning väiksema kaalu lisalitsentside hinnale, kuna nende tegelik kasutus ja maht sõltub hankija edasistest vajadustes t . Selli ste hinnakomponentide kasutamine vastavate osakaaludega on seotud hankelepingu sisuga ning jääb hankija kaalutlusruumi piiridesse. Vaidlustaja järeldus, et funktsionaalsed valiknõuded ei pruugi olla määravad isegi maksimaalse punktisumma korral, ei tähenda hindamiskriteeriumite õigusvastasust. Seadus ei nõua, et üks konkreetne kriteerium peaks alati olema määrav , vaid et kriteeriumite kogum võimaldaks tuvastada majanduslikult soodsaima pakkumuse. Käesoleval juhul on funktsionaalsed valiknõuded suurima kaaluga kvaliteedikriteerium, millele on eraldatud 40 punkti, mistõttu on sisuliselt paremal lahendusel võimalik saavutada pakkumuste hindamisel oluline konkurentsieelis. Samas on hankijal õigus arvestada ka hinna ja paigaldusprojekti kvaliteediga, kuna need mõjutavad otseselt lepingu täitmise edukust ja riske . Vastuväited vastavustingimuse nr 14 vaidlustamisele Vastavustingimus nr 14 reguleerib võimalikke tulevikus tekkivaid lisavajadusi, mis ei kuulu hankelepingu põhiesemesse ega ole lepingu sõlmimise hetkel kindlad ei mahu ega ulatuse poolest. Tingimus annab hankijale õiguse, mitte kohustuse, tellida raamlepingu kehtivuse ajal vajadusel täiendavaid arendustöid, mida ei tehta paigaldusprojekti raames ning tootekonsultatsiooni lepingus sätestatud tasuta mah t u ületavas osas . Oluline on rõhutada, et hankija ei ole kohustatud neid töid tellima ning nende tellimise maht ja vajadus sõltuvad tulevikus tekkivatest objektiivsetest asjaoludest. Seega ei ole tegemist hankelepingu kindla ja vältimatu kulukomponendiga. Hankijal on õigus ja kohustus kujundada riigihanke alus dokumendid viisil, mis taga vad läbipaistvuse ja võimalda vad hankelepingu täitmisel vältida h indu puudutavaid vaidlusi. Täiendavate arendustööde ja konsultatsiooniteenuste maksimaalse tunnihinna küsimine ei ole mõeldud pakkumuste hindamiseks, vaid tagab lepingu täitmise etapis hinnalae ning kaitseb hankijat ebamõistlikult kõrgete tulevikukulude eest. Riigihankeõigus ega kohtupraktika ei keela hankijal küsida pakkumuses hinnainfot selliste teenuste kohta, mida ei kasutata hindamisel, kuid mis võivad osutuda vajalikuks lepingu täitmise ajal. Vastupidi – selline praktika toetab läbipaistvust ja õiguskindlust. RHS § 85 lg 1 ei nõua, et kõik võimalikud tulevikukulud peavad olema hindamiskriteeriumides arvesse võetud. Seadus nõuab, et hindamiskriteeriumid oleksid hankelepingu esemega seotud, objektiivselt võrreldavad ning suunatud majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisele. Käesolevas hankes on hindamise aluseks lepingu põhieseme kulukomponendid - baaslitsentsid, paigaldusprojekti realiseerimine ja lisalitsentside kasutamine. Need moodustavad hankija jaoks prognoositava ja vältimatu kuluosa. RHS § 85 lg 6 kohaldub olukordades, kus hankija otsustab kasutada elutsükli kulude hindamist RHS § 86 tähenduses. Seadus ei kehtesta üldist kohustust alati ja igas hankes arvestada kõiki teoreetiliselt võimalikke elutsükli kulusid. Käesolevas hankes on hankija põhjendanud, et hindamiskriteeriumid hõlmavad peamisi ja prognoositavaid kulukomponente ning täiendavad arendustööd ja konsultatsiooniteenused ei ole lepingu vältimatu osa, vaid sõltuvad tulevikus tekkivast vajadusest. Selline põhjendus vastab RHS § 85 lg 6 eesmärgile ning ei ole formaalne ega sisutühi. Vaidlustaja väide, et pakkuja võib esitada madala põhipakkumuse ja kompenseerida selle hiljem kallite lisateenustega, on spekulatiivne ega põhine hankedokumentidest tuleneval vältimatul vajadusel. Lisateenused ei ole lepingu põhiese, nende tellimine sõltub tulevikus tekkivast vajadusest ning hinnad on fikseeritud maksimaalse tasemega, mis piirab hinnariski (raamlepingu p 13.7) . Seega ei mõjuta lisateenuste hind majandusliku soodsuse hindamist ega paigaldusprojekti realiseerimise maksumust. Vastupidi, pakkumuses esitatud paigaldusprojekti realiseerimise tegelik kulu võib osutuda madalamaks sõltuvalt tööde tegelikust mahust. Selline lähenemine tagab võrdsuse, läbipaistvuse ning kindlustab, et hindamisel keskendutakse peamise lepingu eseme kvaliteedile ja hinna/kvaliteedi suhtele. Seega ei ole rikutud RHS § 3-st tulenevaid võrdse kohtlemise ega läbipaistvuse põhimõtteid. Vastupidi, tingimus suurendab hankija ja pakkujate õiguskindlust lepingu täitmise etapis. Vastuväited vastavustingimuse nr 13 vaidlustamisele Vastavustingimus nr 13 ei kehtesta pakkujale uusi ega määratlemata kohustusi, vaid fikseerib tulevikus rakenduva õigusliku staatuse, mis tuleneb seadusest ning andmekogu loomisega kaasnevatest vältimatutest rollidest. Tingimuse sisu piirdub kinnitusega, et pakkuja: on teadlik, et lepingu alusel võib temast saada ERIS andmekogu volitatud töötleja; mõistab, et vastutav töötleja on Rahandusministeerium; arvestab, et vastavad rollid rakenduvad alles ERIS andmekogu põhimääruse kehtestamisel. Oluline on rõhutada, et tingimus ei eelda kohest ega sisulist nõustumist määratlemata andmetöötlustingimustega, vaid üksnes teadlikkust tulevikus kehtestatavast regulatiivsest raamistikust. Põhimääruse kehtestamine on avalik-õiguslik normiloome protsess, mille sisu ei ole hankija poolt meelevaldselt kujundatav ega saa olla riigihanke alusdokumentide osa enne selle kehtestamist. Ainuüksi asjaolu, et regulatsioon kehtestatakse tulevikus, ei muuda hanketingimust õigusselgusetuks ega õigusvastaseks. Isikuandmete kaitse seaduse § 30 lg 1 reguleeri b volitatud t öötleja määramist. Seega ei ole asjakohane väita, et pakkuja peaks juba pakkumuse esitamise etapis hindama kõiki tulevikus võimalikke andmekaitselisi kohustusi. Need kohustused konkretiseeruvad hilisemas etapis, vastavalt kehtivale õigusele, ning see on andmekogude loomise ja haldamise kontekstis tavapärane ja vältimatu. Vaidlustaja seisukoht, et määratlemata andmekaitsekohustused mõjutavad pakkumuse maksumust, on spekulatiivne. Vastavustingimus nr 13 ei too kaasa täiendavaid, hinnastamist vajavaid teenuseid, ei muuda lepingu põhieset ega sea pakkujatele erinevaid või ebavõrdseid kohustusi. Kõik pakkujad asuvad samas olukorras ning arvestavad, et infosüsteemide arendamise ja haldamisega kaasneb tavapäraselt isikuandmete töötlemine kooskõlas kehtiva õigusega. RHS § 77 lg 4 p 4 eesmärk on tagada, et hankija ei varjaks pakkujate eest olulisi lepingutingimusi. Käesoleval juhul ei ole volitatud töötleja rolli tingimused „määratlemata“, vaid tulenevad otse kehtivast ja tulevikus kehtestatavast õigusest . H ankija ei saa ega tohi ette ära määrata andmekogu põhimääruse sisu . Seetõttu saab andmetöötluse täpsed tingimused lep pida kokku alles enne andmetöötluse alustamist. Seega ei ole tegemist olulise lepingutingimuse varjamisega, vaid õigussuhte etapilise kujunemisega, mis on kooskõlas nii andmekaitseõiguse kui ka riigihankeõiguse loogikaga. Vastavustingimus nr 13 kehtib võrdselt kõigile pakkujatele , ei anna hankijale ega ühelegi pakkujale diskretsiooni rollide ühepoolselt muutmiseks ning ei pane pakkujatele ebamõistlikke ega ettenägematuid kohustusi. Tingimus on proportsionaalne kuna see piirdub teadlikkuse kinnitamisega ning ei too kaasa vahetut õiguslikku ega majanduslikku koormust. Vastuväited lepingutingimuste õigusvastasusele Vaidlustaja vaidlustab raamlepingu punktid 2.4 ning 10.21–10.25, väites nende vastuolu RHS § 3 üldpõhimõtete, õigusselguse, proportsionaalsuse ning isikuandmete kaitse nõuetega. Hankija hinnangul ei ole need väited põhjendatud, kuna vaidlustatud lepingutingimused on otseselt seotud hankelepingu esemega, on tüüpilised keerukate IT- ja tarkvaraarendushangete puhul, on kõigile pakkujatele üheselt ja võrdselt kohaldatavad ning ei muuda hankelepingu eset ega hinda ettenägematul viisil. Raamlepingu punkt 2.4 ei kehtesta piiramata ega määratlemata lisatööde kohustust, vaid sätestab professionaalse täitja tavapäras t kohustuste ulatus e , mille kohaselt peab täitja arvestama töödega, mis tulenevad lepingu esemest ja selle eesmärgist, on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning olid professionaalsele pakkujale pakkumuse esitamise hetkel ettenähtavad. Selline säte ei laienda hankelepingu eset, vaid täpsustab selle täitmise ulatust. Tegemist ei ole hankija õigusega tellida uusi või kvalitatiivselt teistsuguseid töid, vaid kohustusega täita leping terviklikult ja tulemuslikult. Vaidlustaja käsitleb mõisteid „ettenähtav“ ja „tavapäraselt kaasnev“ põhjendamatult kui piiramata ja meelevaldseid. Tegelikkuses on sellised sätted võlaõiguses ja kohtupraktikas laialt kasutatavad mõisted . Need on seotud objektiivse standardiga, s.o keskmise sama valdkonna professionaali teadmiste ja kogemustega . Nende tähendus ei selgu tagantjärele hankija suva järgi, vaid on hinnatav juba lepingu sõlmimise ja pakkumuse esitamise hetkel. Selline riskijaotus on kooskõlas ka VÕS § 6 41 loogikaga, mille kohaselt peab töö vastama kokkulepitud otstarbele ja lepingule tervikuna. Vaidlustaja väide raamlepingu punktide 2.4 ja vastavustingimuse nr 14 vastuolust ei ole põhjendatud kuna n eed reguleerivad erinevaid olukordi . Raamlepingu p unkt 2.4 hõlmab lepingu esemesse juba kuuluvate, kuid detailselt nimetamata tööde tegemist ning vastavustingimus nr 14 reguleerib täiendavaid arendustöid ja konsultatsioone, mis ei kuulu paigaldusprojekti ega lepingu algsesse esemesse . Seega ei ole tegemist kattuvate ega vastuoluliste kohustustega, vaid loogilise jaotusena põhiteenuse ja eraldiseisvate lisateenuste vahel . Raamlepingu punktid 10.21–10.25 on kehtestatud eesmärgiga tagada andmekogude ja infosüsteemide turvalisus, ligipääsupiirangutega ja potentsiaalselt tundlike andmete kaitse ning hankija kui avaliku sektori asutuse kohustus täita infoturbe ja andmekaitse nõudeid. Sellised sätted on tavapärased hangetes, kus töö hõlmab ligipääsu infosüsteemidele, andmekogudele või muudele kriitilistele IT-keskkondadele. Vaidlustaja väide, et taustakontrollil puudub õiguslik alus, ei ole õige. Taustakontroll toimub üksnes põhjendatud vajaduse korral, eeldab projektitiimi liikme kirjalikku nõusolekut ning on piiratud ulatusega ja seotud konkreetse tööülesandega. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb GDPR artikli 6 lõike 1 punktidest a ja f, st andmesubjekti nõusolekust ning hankija õigustatud huvist tagada süsteemide turvalisus ja seadusest tulenevate kohustuste täitmine. Asjaolu, et hankija ei avalda kõiki taustakontrolli tulemusi, on põhjendatud saadud teabe tundlikkusega ning kooskõlas andmekaitsepõhimõtetega. Projektitiimi liikme vahetamise kohustus ei ole ebaproportsionaalne ega lepingulist tasakaalu rikkuv, kuna see rakendub üksnes juhul, kui konkreetne isik ei sobi objektiivsetel põhjustel töö teostamiseks . Tegemist on professionaalsele teenuseosutajale suunatud tingimusega, mis ei lähe kaugemale lepingu esemest ega eesmärgist. Vaidlustaja viide VÕS §-le 42 ei ole põhjendatud. Vaieldavad lepingutingimused ei kahjusta täitjat ebamõistlikult, ei sea täitjat võrreldes hankijaga ilmselgelt ebasoodsasse olukorda ning on seotud lepingu esemega ja põhjendatud selle laadiga. Lisaks tuleb arvestada, et RHS § 3 ei anna pakkujale õigust nõuda enda jaoks mugavamaid või väiksema riskiga lepingutingimusi, vaid tagab võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse, mis käesoleval juhul on täidetud. KOKKUVÕTE Hankija on koostanud riigihangete alusdokumendid õiguspäraselt ning kooskõlas riigihangete seadusega . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Loorpuu Riigihangete talituse juhataja