dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 3. veebruar 2026
Seotud ettevõtted
Festonia OÜ (adressaat)
Viit
12.2-10/26-22/30-1
Registreeritud
3. veebruar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Festonia OÜ
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/26-22
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎2026 02 02 - RKIK RH vnr 302893 - Festonia OÜ vaidlustus.asice149 KB
  • 📎Lisa 1 - RL MK.pdf44 KB

Sisu (failidest)

RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJON e-post [email protected] Riigihange: Kõrvaklappide lisatarvikud Viitenumber: 302893 Dokumendi esitaja: Festonia OÜ (vaidlustaja) Esitamise kuupäev: 02.02.2026 Dokument: VAIDLUSTUS MENETLUSOSALISTE ANDMED: Vaidlustaja: Festonia OÜ rk 16172370, Karja tn 6a, Võru, Võru maakond, 65608 Esindaja: adv. Priit Kala, e-post [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus rk 70009764, Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11314, e-post [email protected] Kolmas isik: Tamrex Ohutuse OÜ rk 10590451, Laki tn 5, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10621, e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. rahuldada vaidlustus ja tunnistada osaliselt kehtetuks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (hankija) riigihanke „Kõrvaklappide lisatarvikud“ (viitenumber 302893) otsused osas, millega hankija lükkas riigihankes tagasi Festonia OÜ (vaidlustaja) pakkumuse; 2. jätta kõik vaidlustusmenetluse kulud hankija kanda ning mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja vaidlustaja poolt kantud lepingulise esindaja kulud vastavalt lepingulise esindaja kulude nimekirjale. I. ASJAOLUD 1. Riigi Kaitseinesteeringute Keskus (edaspidi hankija) esitas dünaamilises hankesüsteemis „Siseside- ja peakomplektide ning seotud tarvikute hankimine (sh hooldus- ja remont, varuosad, arendused jm)“ (viitenumber 248198) seotud riigihankes „Kõrvaklappide lisatarvikud“ (viitenumber 302893) (edaspidi ja eespool riigihange) riigihangete registris (edaspidi RHR) kõikidele selleks hetkeks liidetud taotlejatele 02.12.2025 pakkumuse esitamise ettepaneku (edaspidi ettepanek), mille hulka kuulus muuhulgas dokument „Lisa 1 Pakkumuse vorm“ (edaspidi eraldi pakkumuse vorm). 2. Festonia OÜ (edaspidi vaidlustaja) esitas riigihankes tähtaegselt pakkumuse, mis oli riigihankes majanduslikult soodsaim pakkumus. 3. 21.01.2026 teavitas hankija RHR kaudu vaidlustajat riigihanke tulemustest (edaspidi hankija 21.01.2026 teade), milles avaldatud info kohaselt on hankija tunnistanud riigihankes edukaks Tamrex Ohutuse OÜ (edaspidi ka kolmas isik) pakkumuse. 4. 22.01.2026 edastas hankija RHR kaudu vaidlustajale teate oma otsusest (edaspidi hankija 22.01.2026 teade otsusest), mille kohaselt lükkas hankija riigihankes RHS § 114 lg 2 alusel tagasi vaidlustaja esitatud pakkumuse, kuna see ei vasta RHAD-s nõutud tingimustele. 5. Hankija on oma 22.01.2026 teates otsusest vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist põhjendanud järgmiselt: „... Antud juhul on pakkuja pakkumuses märkinud tootekoodid, mis ei RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo | Pärnu mnt 20, Tallinn 10141 | +372 56267475 | [email protected] vasta pakkumuse vormil olevatele tootekoodidele, millest tulenevalt ei ühildu pakkuja poolt väljatoodud tootekoodidega tooted olemasolevate tootelahendustega ...“ 6. Käesolevaga esitab vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse (edaspidi vaidlustus) hankija otsuste peale osas, millega hankija lükkas riigihankes vaidlustaja pakkumuse tagasi. II. SEISUKOHT 7. Esmalt selgitab vaidlustaja, et ta ei ole nõus ja soovib vaidlustada hankija poolt riigihankes tehtud otsused osaliselt üksnes selles osas, millega hankija tunnistas mittevastavaks ja lükkas riigihankes tagasi vaidlustaja esitatud pakkumuse (edaspidi ka vaidlustatavate hankija otsuste vaidlustatav osa). 8. Hankija on juba teinud otsuse kolmanda isiku pakkumuse riigihankes edukaks tunnistamise kohta. Vaidlustaja ei vaidlusta eraldi seda eelmises lauses nimetatud hankija otsust ega taotle VAKO-lt selle otsuse eraldi kehtetuks tunnistamist. Seda põhjusel, et juhul kui VAKO peaks nõustuma vaidlustaja seisukohaga, et vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine hankija poolt on õigusvastane ja vaidlustuse rahuldama, siis hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest tulenevalt ei saa sellisel juhul riigihankes õiguspärane olla ka hankija poolt kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Sellises olukorras on lähtuvalt RHS § 200 lg-st 6 sätestatust kohustatud hankija ise viima ka selle kõnesoleva otsuse kooskõlla vastava VAKO otsusega. 9. Vaidlustaja on seisukohal, et vaidlustatavate hankija otsuste vaidlustatav osa on vastuolus RHS- i ja RHAD sätetega ning sellest tulenevalt kogumis õigusvastane. Seetõttu tuleb vaidlustatavate hankija otsuste vaidlustatav osas kehtetuks tunnistada. 10. Vaidlustaja on esitanud riigihankes pakkumuse, mis vastab ammendavalt kõikidele RHAD-s esitatud tingimustele. Vaidlustaja leiab, et tema pakkumuses ei esine ei sisulisi ega formaalseid kõrvalekaldeid RHAD-s esitatud tingimustest. Vaidlustaja poolt riigihankes esitatud pakkumus sisaldab kõiki RHAD-s nõutud andmeid ja dokumente, vaidlustaja poolt pakutavad tooted on nõuetekohased. 11. Vaatamata sellele on hankija vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimise tulemusel leidnud, et vaidlustaja poolt riigihankes esitatud pakkumus ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele ning hankija 22.01.2026 teate kohaselt lükanud vaidlustaja poolt riigihankes esitatud pakkumuse RHS § 114 lg 2 alusel tagasi. Selline hankija tegevus on otseses vastuolus RHS § 114 lg-tega 1 ja 2. 12. Täpsemalt on hankija lükanud vaidlustaja esitatud pakkumuse tagasi RHS § 114 lg 2 alusel põhjendusel, et vaidlustaja pakkumus ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele. Seega on hankija antud juhul kohaldanud RHS § 114 lg 2 esimese lause nn. esimest alust. 13. Vaidlustaja leiab, et hankija ei saa RHS § 114 lg 2 nimetatud alusel lükata pakkumust tagasi sellistele tingimustele mittevastavuse tõttu, mida hankija ei ole RHAD-s esitanud. Veelvähem saab hankija RHS § 114 lg 2 nimetatud alusel lükata tagasi pakkumust, mis vastab kõigile RHAD- s esitatud tingimustele. Ometi on vaidlustaja hinnangul hankija seda teinud ning tuvastanud vaidlustaja poolt esitatud pakkumuse vastavuse kontrollimise käigus mittevastavusi nendele tingimustele, mida hankija ei ole RHAD-s sätestatud. Vaidlustaja arvates on hankija olnud vaidlustaja pakkumuse vastavust kontrollides ja oma vaidlustaja pakkumust tagasilükkavat otsust tehes meelevaldne, mis aga ei ole lubatav. 14. Hankija aga ei ole üldse sätestanud RHAD-s pakkumustele sellist nõuet, millele kohaselt peavad pakkumuses märgitud tootekoodid vastama pakkumuse vormil olevatele tootekoodidele. 15. Samuti ei ole hankija iseenesest sätestanud RHAD-s ka sellist ühemõttelist nõuet, et väljatoodud tootekoodidega tooted peavad ühilduma olemasolevate tootelahendustega. Kuid isegi kui hankija oleks sellise olemasolevate tootelahendustega ühilduvuse nõude ka RHAD-s sõnaselgelt sätestanud, siis ei saaks hankija kuidagi teha pelgalt tootekoodi põhjal selliseid 2 järeldusi, et need ei ühildu olemasolevate tootelahendustega. Tegemist on väga pealiskaudse ja meelevaldse hankija arvamusega, mis on vastuolus RHS § 114 lg-ga 1 sisuliselt põhjendamata ning mille paikapidavust ei ole seetõttu võimalik kontrollida. 16. Vaidlustaja veendumuse põhjal ei vasta hankija hinnangud ka sisuliselt tegelikkusele. Vaidlustaja on pakkunud tooteid, mis vaidlustaja professionaalsete teadmiste ja andmete põhjal ka ühilduvad perfektselt olemasolevate tootelahendustega. III. PÕHJENDUS 17. Vaidlustaja ei nõustu hankija poolt riigihankes tehtud vaidlustatavate otsuste vaidlustatava osa motivatsioonis esitatud järelduste ja käsitlustega ning leiab, et need on alusetud ega vasta tõele. 18. Ühestki RHAD sättest ei tulene seoses tootekoodiga muud tingimust, kui nõue kirjutada välja pakutava toote tootja tootekood pakkumuse vormil tulbas „Pakkuja kirjutab välja pakutava toote tootja tootekoodi“. 19. Vaidlustaja on oma pakkumuse koosseisus esitatud pakkumuse vormil nõuetekohaselt näidanud pakutava toote tootja tootekoodi selleks ettenähtud kõnesolevas tulbas. 20. Sellist nõuet, et need osundatud tulbas välja kirjutatud pakutava toote tootja tootekoodid peaksid kuidagi vastama pakkumuse vormil olevatele tootekoodidele, ei ole hankija RHAD-s esitanud. Vähemalt ei ole hankija oma vaidlusaluses motivatsioonis ise viidanud ühelegi RHAD sättele, kust sellised nõuded võiksid tuleneda. Hankijal ei ole aga lubatud pärast pakkumuse esitamise tähtaega muuta RHAD ning esitada pakkumustele nõudeid, mida RHAD-s ei eksisteeri. Veelvähem on hankijal keelatud kontrollida pakkumuse vastavust sellistele tingimustele ja lükata neid tagasi sellistele tingimustele mittevastavuse tõttu, mida RHAD-s ei ole üldse esitatudki. 21. Sellise võimaliku nõude olemasolu oleks olnud ka ainetu. Pakkumuse vormil on hankija ühemõtteliselt nõudnud, et pakkujal tuleb välja kirjutada tema poolt pakutava toote tootja tootekoodi, mitte pakkumuse vormil olevad tootekoodid. Viimati kirjeldatud hüpoteetiline nõue oleks ka ebaloogiline, sest on iseenesest mõistetav, et erinevate tootjate toodete või isegi sama tootja erinevate toodete tootekoodid on erinevad, st. samasuguse tootkoodiga saaks olla üksnes sama tootja täpselt sama toode. Ka printsiibis jääks pakkumuse vormil juba olemasolevate tootekoodide täiendav välja kirjutamise vajadus ja mõte arusaamatuks. 22. Kuid erinevate tootjate toodete või sama tootja erinevate toodete pakkumine ei olnud riigihankes keelatud ega saanukski seda olla, sest sellise võimaliku nõude olemasolu RHAD-s oleks olnud vastuolus riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega konkurentsi kahjustav. Aga nagu öeldud, siis sellist piirangut ka ei olnud, sest nii RHAD kui pakkumuse vormi kohaselt aktsepteeris hankija samaväärsete toodete pakkumist. Teisisõnu ei olnud riigihankes pakkumuse vastavuse eelduseks üksnes hankija poolt nimetatud toodetega identsete toodete pakkumine. 23. Seejuures tähelepanuväärselt on hankija just pakkumuse vormil olevate tootekoodide tulbale lisanud selgituse, mille kohaselt hankija selgesõnaliselt aktsepteerib samaväärsete toodete pakkumist, nõudes sellega seoses üksnes pakkumuse juurde pakutava toote spetsifikatsioonide lisamist. Vaidlustaja on oma pakkumuse koosseisus ka korrektselt esitanud hankija poolt nõutud pakutavate toodete spetsifikatsioonid. 24. Hankija poolt pelgalt pakutava toote tootja tootekoodi pinnalt tehtud järeldused, justkui ei ühilduks vaidlustaja poolt pakutud tooted olemasolevate tootelahendustega, on ka sisulises plaanis defektsed ja põhjendamatud. 25. Mis peamine, siis tegelikult ei ole hankija RHAD-s sellist olemasolevate tootelahendusetega ühilduvuse nõuet RHAD-s üldsegi sätestatud ning juba ainuüksi seetõttu on hankija vastavad arutluskäigud õiguslikult alusetud. 26. Kuid jättes isegi selle hankija minetuse korraks kõrvale, siis isegi kui RHAD-s ka oleksid esinenud 3 sellised tingimused, oleksid vaatlusalused hankija etteheited ikkagi motiveerimata. Vaidlustaja leiab nimelt, et samaväärsuse hindamise kontekstis peab olema hankija tegevus ka sisuline, põhjendatud ja seeläbi kontrollitav. 27. Selliseks ei saa aga pidada hankija lakoonilist põhjendust ja järeldusi, mis lähtuvad üksnes pakkumuse vormil olemasolevate tootekoodide võrdlemisest vaidlustaja poolt pakutavate toodete tootja tootekoodidega ning nende tootekoodide võimaliku erinevuse tuvastamisel. Sellised tootja etteheited ei ole tõsiseltvõetavad, kuna üksnes tootja tootekood iseenesest ei ütle sisuliselt midagi toote parameetrite ja omaduste kohta. Igal juhul ei ole võimalik pelgalt tootja tootekoodi pinnalt mõistlikult järeldada ega väita, et kahe erineva tootja tootekoodiga tähistatud tooted a priori ei vasta hankija poolt nõutud toote parameetritele ja omadustele. Seetõttu on vaidlustaja seisukohal, et objektiivselt ei ole hankija esitanud ka mingisugust sisulist analüüsi sellest, millele rajanevad tema vastavad järeldused vaidlustaja poolt pakutavate toodete väidetavast mittevastavusest või mitteühilduvusest olemasolevate tootelahendustega, mistõttu ei ole ka hankija vastav otsustuskäik sellisena kuidagi kontrollitav. 28. Hankija vastavad järeldused on igal juhul ka sisult valed, sest vaidlustaja poolt pakutavate toodete ühilduvus olemasolevate toodetega on absoluutne, kvaliteetne ning ilma igasuguste probleemideta. 29. Kokkuvõtvalt leiab vaidlustaja, et hankija sai kontrollida RHAD pakkumuse vastavusele sätestatud nõuete täitmist tootja tootekoodi kontekstis üksnes selle kaudu, kas pakutava toote tootja tootekood on pakkumuse vormil välja kirjutatud. 30. Eelnevatele põhjendustele kogumis tuginedes on vaidlustaja arvamusel, et hankija on alusetult ja ebaõigesti vaidlustaja pakkumuse riigihankes tagasi lükanud. Sellisena on hankija otsused riigihankes vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise osas õigusvastased. IV. MENETLUSLIKUD AVALDUSED 31. Vaidlustamisõigus. RHS § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et riigihangete seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Vaidlustatud otsus vaidlustatud osas rikub otseselt vaidlustaja õigusi ja kahjustab tema huvisid. Vaidlustaja on huvitatud riigihankes osalemisest eesmärgiga sõlmida hankijaga hankeleping. Vaidlustaja esitas riigihankes majanduslikult soodsaima pakkumuse, kuid hankija tunnistas vaidlustaja pakkumuse vaidlustaja arvates õigusvastaselt mittevastavaks ja lükkas tagasi. Hankija õiguspäraste otsuste korral oleks hankija pidanud tunnistama edukaks vaidlustaja pakkumuse, kui majanduslikult soodsaima pakkumuse ja sõlmima seejärel hankelepingu vaidlustajaga. Vaidlustuse võimaliku rahuldamise korral on hankija kohustatud ise viima VAKO vastava otsusega kooskõlla kõik vaidlustatud otsusele järgnevalt riigihanke käigus etapiviisiliselt tehtud oma otsused, mh. sellega vastuolus oleva kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Seega on vaidlustaja põhjendatud huvi vaidlustatava otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaidlustatavas osas. 32. Vaidlustamistähtaeg. RHS § 189 lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2-5 nimetatud juhul, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Hankija teavitas vaidlustajat RHR kaudu riigihanke tulemustest oma 21.01.2026 teatega ning otsusest lükata vaidlustaja pakkumus tagasi ühes vaidlustaja pakkumuse mittevastavuse põhjendustega oma 22.01.2026 teatega otsusest. Vaidlustaja sai 21.01.2026 teate sisust teada 22.01.2026 ja 22.01.2026 teate sisust 23.01.2026 nimetatud hankija teadetega RHR-is 4 tutvudes. Eeltoodut arvestades ja TsÜS § 136 lg-st 8 tulenevalt saabub vaidlustamistähtaeg 02.02.2026. Seega on käesolev vaidlustus esitatud VAKO-le tähtaegselt. 33. Vaidlustuse nõude alus. Hankija otsuse vaidlustamine: RHS § 185 lg 2 p 6 kohaselt võib vaidlustuse esitada pakkumuse tagasilükkamise otsuse peale. RHS § 190 lg 4 p 1 kohaselt võib vaidlustusega nõuda hankija otsuse osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist. RHS § 200 lg 6 kohaselt on vaidlustuse rahuldamisel vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik. Hankija on kohustatud viima kõik oma riigihanke käigus tehtud otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega. Hankija sõlmitud hankeleping, mis on vastuolus vaidlustuskomisjoni otsusega, on tühine. Vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmine: RHS § 198 lg 1 kohaselt vaidlustusmenetluse lõppemisel RHS § 197 lõike 1 punktis 3 või 7 sätestatud alusel või punktis 5 nimetatud vaidlustuse või punktis 6 nimetatud kahju hüvitamise taotluse täieliku rahuldamisega mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses, tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 34. Vaidlustuse lahendamiseks vajalikud asjaolud ja dokumendid. RHS § 190 lg 7 kohaselt on vaidlustaja lisanud vaidlustusele üksnes sellise tema käsutuses oleva teabe vaidlusaluse riigihanke kohta, mis vaidlustaja hinnangul ei ole VAKO-le RHR-ist või muul moel elektrooniliselt kättesaadav. Juhul kui VAKO peab vaidlustuse lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks vajalikuks teavet või dokumente, mida ei ole käesolevale vaidlustusele lisatud ja mis siiski ei ole VAKO-le RHR-ist või muul moel elektrooniliselt kättesaadav, siis palub vaidlustaja VAKO-l kooskõlas RHS § 194 lg-tega 1 ja 9 vastavad asjaolud välja selgitada kogudes tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele (sh. vajadusel ka vaidlustajale). 35. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Vaidlustaja teatab, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ega soovi asja arutamist avalikul istungil. 36. Riigilõiv. RHS § 186 kohaselt tasutakse vaidlustuskomisjonile vaidlustuse ja kahju hüvitamise taotluse esitamisel riigilõivu riigilõivuseaduse §-s 258 sätestatud korras. RLS § 258 lg 1 p 2 kohaselt tasutakse riigihanke vaidlustuse esitamisel riigilõivu 2 560 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. RHR andmetel on antud riigihanke näol tegemist rahvusvahelisest piirmäära ületava maksumusega riigihankega. Vaidlustaja on riigilõivu nõuetekohaselt tasunud (lisa 1). 37. Esindaja esindusõigus. Vaidlustaja nimel esitab käesoleva menetlusdokumendi allakirjutanud RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo advokaat, kes kinnitab, et on vaidlustaja lepinguline esindaja käesoleva vaidlustusasja vaidlustusmenetluses. RHS § 190 lg-st 11 lähtuvalt ei ole käesolevale menetlusdokumendile lisatud allakirjutanu esindusõiguse tõendamiseks volikirja. 38. Menetlusdokumentide kättetoimetamine. Vaidlustaja palub edaspidi toimetada VAKO teated ja muud käesoleva vaidlustuse läbivaatamisega seotud vaidlustusasja menetlusdokumendid vaidlustajale kätte üksnes tema lepingulise esindaja kaudu viimase e-posti aadressil (märgitud käesoleva menetlusdokumendi preambulas menetlusosaliste andmetes). (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kala advokaat, Festonia OÜ (vaidlustaja) lepinguline esindaja Lisad vastavalt vaidlustuse tekstis viidatule. 5 Maksekorraldus NR 64 Maksja NIMI Festonia OÜ ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD 16172370 KONTONUMBER EE137700771011391804 MAKSJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Saaja NIMI Rahandusministeerium ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD KONTONUMBER EE777700771003813400 SAAJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Makse KUUPÄEV 02.02.2026 SUMMA 2 560.00 EUR SUMMA SÕNADEGA kaks tuhat viissada kuuskümmend EUR SELGITUS JA VIITENUMBER Riigilõiv riigihanke vaidlustuse esitamisel VAKOle (RLS paragrahv 258). / 2900082126 PANGA KINNITUS TEENUSTASU 2026020252531840 Vastavalt hinnakirjale AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400 [email protected] LHV.EE
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel