Vaidlustaja seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 TALLINN 02.02.2026 Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihange: Riigihange „SA Narva Haigla kohustuslik vastutuskindlustus II“ Riigihanke viitenumber: 303593 Sihtasutus NARVA HAIGLA (hankija) ja Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 (kolmas isik) esitasid 28.01.2026 vastuse AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (vaidlustaja) vaidlustusele, milles vaidlesid vaidlustusele vastu. Hankija ja kolmanda isiku seisukohtadest nähtub selgelt, et hankija otsused ei olegi õiguspärased ning vaidlustus tuleb rahuldada. Vaidlustaja jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning põhjendab oma seisukohti täiendavalt alljärgnevalt (punktid 1-4). Ühtlasi esitab vaidlustaja oma menetluskulude nimekirja 02.02.2026 seisuga (punkt 6). 1 LÜHIKOKKUVÕTE 1.1 Hankija ja kolmanda isiku vastused kinnitavad, et kolmanda isiku pakkumine põhineb nõudepõhisel (claims‑made) kindlustuskaitsel, mis ei taga TOKVS‑is nõutavat miinimumkaitset, so kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumist tekkinud kahju hüvitamist. RHAD ega TOKVS vastutuskindlustuse kohustuslikud tingimused ei näe ette, et kindlustuskaitset võiks seada sõltuvusse sellest (so täiendavast tingimusest), et ka nõude esitamine kindlustussandjale oleks toimunud kindlustusperioodi jooksul – nagu näeb ette kolmanda isiku nõudepõhine pakkumus. Samuti ei näe RHAD ega TOKVS ette, et 10‑aastase vastutusperioodi tagamiseks oleks vajalik teha täiendavaid tulevasi makseid (osta „saba“1) või sõlmida uus poliis ehk jätkupoliis. Seetõttu on kolmanda isiku pakkumus ka tingimuslik ning ei sisalda lõplikku kogumaksumust, rikkudes RHS § 110 lg 3 ja RHS § 114 lg 2 nõudeid. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta RHAD lisa 1 nõuetele, mistõttu on hankija otsus kolmas isik vastavaks ja edukaks tunnistada õigusvastane. 1 Vt vaidlustuse p-2 3.2.3 toodud kolmanda isiku nõudepõhise kindlustuskaitse turundusteksitid MedMal kodulehel: Kui nõue esitatakse peale kindlustusperioodi, on kaitse võimalik vaid juhul, kui on jätkuv nõudepõhine poliis või kui on sõlmitud pikendatud teatamisperiood ehk “saba”. 2 KOLMANDA ISIKU NÕUDEPÕHINE KINDLUSTUSKAITSE EI OLE HANKEDOKUMENTIDE JÄRGI LUBATUD 2.1 Vaidlus puudub, et kolmanda isiku pakkumus on claims-made 2.1.1 Hankija ja kolmas isik on omaks võtnud, et tegemist on nõudepõhise pakkumusega, mistõttu tuleb hinnata selle vastavust seadusest tulenevatele sisunõuetele. Hankija vastusest nähtub üheselt, et kolmanda isiku pakutav kindlustus on nõudepõhine (claims‑made) 2 ning sama möönab ka kolmas isik. 3 Eeltoodut on märkinud ka vaidlustuskomisjon kirjaliku menetluse teates, märkides, et vastav asjaolu ei vaja eelneva tõttu tõendite alusel kindlakstegemist. Küsimus ei ole seega enam pakkumuse liigimääratluses, vaid selles, kas nõudepõhine kindlustuspakkumus vastab RHAD lisaks 1 oleva tehnilise kirjelduse nõuetele, mille kohaselt peab teenuse maht ja ulatus vastama TOKVS-ist tulenevatele tingimustele ja miinimummääradele. Vastus on, et ei vasta: claims‑made pakkumus ei taga seadusest tulenevat kaitset olukorras, kus kolmanda isiku pakkumuse alusel kahju hüvitamine sõltub täiendavalt nõude esitamise ajast ning seetõttu lisatasu eest „saba“ ostmisest või järgnevate poliiside sõlmimisest, mitte aga kindlustusjuhtumi toimumise ajast ja seaduses ilma lisatingimusteta nõutavast 10-aastasest vastutusperioodist. 2.2 RHAD ja tehniline kirjeldus nõuavad occurrence-based kindlustuskaitset, kuna ei sea kahju hüvitamist sõltuvusse nõude esitamisest kindlustusperioodil 2.2.1 Kohustuslikku vastutuskindlustust ei saa pakkuda claims‑made põhimõttel, sest see ei taga RHAD lisa 1 kohaselt nõutavaid TOKVS miinimumtingimusi. RHAD lisa 1 seob kindlustusteenuse selgelt TOKVS-ist tulenevate tingimuste ja miinimumnõuetega, mistõttu peab teenuse maht ja ulatus vastama TOKVS § 10 ja TOKVS § 2 lg 2 koos VÕS § 510-ga sätestatud occurrence-põhisele hüvitamispõhimõttele. See tähendab, et kindlustusandja peab hüvitama kahju, mis tuleneb kindlustuse kehtivusperioodi ajal toimunud kindlustusjuhtumist, sõltumata sellest, kas ka nõue esitatakse kindlustusandjale kindlustusperioodi (või siis pikendatud kindlustusperioodi või jätkupoliisi kehtivuse) ajal. VÕS § 510 vastutuskindlustuse hüvitamispõhimõte on TOKVS miinimumnõuete osaks, kuna TOKVS on vastutuskindlustuse liik ning TOKVS § 2 lg 2 sätestab selgesõnaliselt, et vastutuskindlustusele kohaldatakse VÕS- i asjakohaseid sätteid. Seejuures sätestab TOKVS § 3 üheselt ka TOKVS ning VÕS sätete järgimise kohustuslikkuse. Mitte ükski TOKVS ega ka VÕS säte ei näe ette, et ka nõue tuleks esitada kindlustusperioodi jooksul – sellist kitsendavat sätet ei ole ka hankija ega kolmas isik osanud esile tuua. Vaidlustaja on vaidlustuse p-s 3.2 toonud näited, mis selgitavad claims- made põhimõttel toimuva kindlustuse puhul esinevat olulist lisatingimust ehk kitsendatust võrreldes TOKVS miinimumnõuetega ning seda, et erinevalt juhtumipõhisest hüvitamisest ei taga kolmanda isiku pakkumus kindlustusperioodi jooksul tekkinud kahju hüvitamist. 2.2.2 Claims‑made mudel ei vasta kohustusliku vastutuskindlustuse sisulisele nõudele. Claims‑made mudel ei taga seda kaitset, sest kahju hüvitamine sõltub nõudest teatamise ajast (so kas nõudest teatatakse kindlustusperioodi, pikendatud teatamisperioodi või jätkupoliisi kehtivuse ajal), mitte kindlustusjuhtumi toimumise ajast. Kui teatamine toimub pärast kindlustusperioodi või pikendatud teatamisperioodi lõppu, siis kahju hüvitamisele ei kuulu, v.a juhul, kui ostetakse eraldi tasuline „saba“ või sõlmitakse claims-made jätkupoliis. Seetõttu ei vasta claims‑made mudel RHAD lisa 1 nõudele tagada TOKVS-iga kooskõlas olev teenuse maht. 2.2.3 Hankija ei pidanud claims-made pakkumusi eraldi keelama, vaid oleks pidanud seda eraldi lubama (kui lubada soovis). Hankija ei ole hanke alusdokumentides claims‑made võimalust ette näinud. Hankija vastupidine väide on vale. Nagu vaidlustaja on esile toonud, on hankija seadnud RHAD lisas 1 selge tingimuse, mille kohaselt peab pakkumus vastama TOKVS-is sätestatud miinimumkaitsele. Viimane näeb ette kindlustusperioodil toimunud 2 Hankija vastuse p 16: Vaidlustajal on õigus, et kolmas isik pakub nõudepõhist kindlustuskaitset. 3 Kolmanda isiku vastus, lk 5, p 1.1: Kuigi meie poliis on struktureeritud nõuete esitamise alusel. Samuti kinnitab kolmanda isiku pakkumuse nõudepõhist kindlustuskaitset kolmanda isiku esitatud teabedokument ehk IPID 2|8  kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamise, seadmata kahju hüvitamist sõltuvusse nõude esitamisest kindlustusperioodil, pikendatud teatamisperioodil või jätkupoliisi sõlmimisest. Seega kui hankija oleks soovinud lubada kohustusliku vastutuskindlustuse pakkumist claims‑made põhimõttel, st kindlustuskaitset, mis lubab seada kindlustuskaitse olemasolu (so hüvitamiskohustust) sõltuvusse nõude esitamise ajast, oleks see tulnud sõnaselgelt hankedokumentides ette näha ehk lubada. Hankija seda ei teinud. RHAD ei sisalda ühtegi viidet võimalusele asendada nõutud occurrence‑based kaitse claims‑made mudeliga, sest mitte kuskil tingimustes ei ole kirjas, et kahju hüvitamist võib pakkumuses piirata selliselt, et kahju hüvitatakse vaid juhul, kui lisaks kindlustusjuhtumi toimumisele on ka nõudest teatatud kindlustusperioodi või pikendatud teatamisperioodi jooksul. Seega ei ole hankija sellist kõrvalekallet lubanud. Veelgi enam – nagu hankija on ise RHAD-i kui eelhaldusakti õiguslikule tähendusele õigesti viidanud, oleks pakkuja, kes soovis pakkuda claims‑made lahendust, pidanud vaidlustama hanke alusdokumendid. 2.3 Hankedokumendis märgitud teatamisperiood ei ole käsitletav claims-made kindlustuskaitset lubava tingimusena. RHAD p 2.1 ja lisas 1 mainitud „3-aastane teatamisperiood“, millele hankija viitab, ei tähenda, et hankija oleks lubanud kõrvalekallet seadusest tulenevast occurrence-põhisest süsteemist. Erinevalt hankija ebaõigest väitest ei tulene ka ainuüksi viites nõudest teatamisele või selle ajale mitte kuidagi claims-made kindlustuskaitse lubatavust. Hankija on ilmselt unustanud, et kahjunõuetest tuleb kindlustusandjat teavitada iga kindlustuslepingu puhul, mitte üksnes claims-made kindlustuslepingute puhul, sh võib nõuetest teavitamise tingimusi kindlustusvõtja jaoks soodsamaks muuta ehk pikendada. Seejuures reguleerib ka TOKVS § 21 kindlustusjuhtumist ja nõude esitamisest teavitamist. Erinevus on aga selles, et TOKVS ei sea seejuures kahju hüvitamise eeltingimuseks, et nõude esitamine peab toimuma kindlustusperioodi või pikendatud kindlustusperioodi jooksul. Veelgi enam, TOKVS § 26 kohaselt (mida RHAD sätestab samuti miinimumnõudena) peab olema tagatud vastutusperiood 10 aastat, mitte üksnes 3 aastat. Seega ei oma hankija viited RHAD p-s 2.1 ja lisas 1 toodud 3-aastasele teatamisperioodile claims-made pakkumuse lubatavuse seisukohast asjakohasust ega kinnita, et RHAD lubab kahju hüvitamist piirata sellega, et nõue oleks esitatud kindlustusperioodi või pikendatud teatamisperioodi jooksul. Vaidlustaja mõistab, et hankija huviks on olukorras, kus kolmanda isiku pakkumus näeb kindlustuskaitse kehtivuseks ette täiendavad kitsendavad tingimused, mida TOKVS miinimumnõuded ette näe, ajada olukord võimalikult segaseks ning spekuleerida, justkui oleks vaidlustaja seisukohad omavahel vastuolus.4 Hankija vastavad viited on asjakohatud. Asi on olemuselt lihtne – kolmanda isiku pakkumus ei taga nõudepõhise kindlustuspakkumusena TOKVS kohast kahju hüvitamist, kuna seab kahju hüvitamiseks täiendava tingimuse nõude esitamise tähtaja kohta (ning sellest tulenevalt ka lisatasu maksmise, et tagada „saba“ kehtivus). 2.4 VÕS § 510 seob kahju hüvitamise selgesõnaliselt sündmuse (kindlustusjuhtumiga), mitte nõude esitamise ajaga. Riigihankes ei saa pakkuja tugineda enda seatud tingimustele, mis on RHAD tingimustega vastuolus või neid muudavad. Kolmanda isiku väide, justkui VÕS võimaldaks kohustusliku vastutuskindlustuse puhul kasutada nõudepõhist (claims‑made) mudelit, 5 on ekslik. VÕS § 510 sätestab selgelt, et kindlustusandja peab hüvitama kahju, mis on tekkinud kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Vastustaja viide VÕS § 510 kommentaarile on seejuures asjakohatu, kuna nagu ka hankija ise on esile toonud, siis vastav kommentaar räägib kindlustuskaitse laiendamisest, 6 mitte aga kitsendamisest ehk hüvitamise lisatingimuste seadmisest (nagu praegusel juhul). Isegi, kui lepinguvabaduse kontekstis võib diskuteerida, kas riigihankeväliselt saab vabatahtlike vastutuskindlustusliikide puhul kokku leppida seaduses sätestatust teisiti, so et kindlustuskaitse kehtivuse eelduseks on täiendavate tingimuste täitmine (nagu antud juhul – nõuetest 4 Hankija vastuse p 25. 5 Kolmanda isiku seisukohad, lk 4: „VÕS ei sätesta, et kindlustuspoliis peab olema sündmuspõhine… Seega ei keela VÕS otseselt nõuete esitamise poliise ega sätesta teatamismehhanismi“ 6 Sellised kokkulepped nõuetest teatamise aja ja nõuete esitamise laiendatud perioodi kohta on kehtivad ja lubatud. 3|8  teatamine kindlustusperioodi jooksul), siis antud juhul ei saa kolmas isik tugineda väitele, et teatamiskord on „lepinguvabaduse küsimus“- kohustusliku vastutuskindlustuse sisunormid tulenevad seadusest ja need ei võimalda teistsuguse, tervishoiuteenuse osutaja kahjuks sätestatud tingimuse seadmist pakkumuses. Selline täiendav tingimus muudab igal juhul kolmanda isiku pakkumuse tingimuslikuks (vt p 3). 2.5 Kolmanda isiku väide, et pikendatud teatamisperiood (ERP ehk „saba“) ja tagasiulatuv kuupäev muudavad claims‑made poliisi occurrence‑põhisega „samaväärseks“, on alusetu. Esiteks, „sama mõju“ ei ole piisav - seadus nõuab occurrence‑põhist lahendus ehk ei näe ette kitsendusi. Teiseks, kolmanda isiku väide, et ERP ja tagasiulatuv kuupäev muudavad claims‑made poliisi occurrence‑põhise kaitsega „võrdväärseks“, 7 ei ole ka õiguslikult ega faktiliselt põhjendatud. Tegemist ei ole „sama mõjuga“ ega samaväärse pakkumusega, vaid tegemist on TOKVS-i miinimumkaitse otsese piiramisega: ⎯ RHAD lisa 1 kohustab teenust vastama TOKVS‑i sisulistele nõuetele, mitte pelgalt „samaväärsusele“. ⎯ TOKVS § 10 koos TOKVS § 2 lg 2 ning VÕS § 510 sätestavad selgelt, et hüvitamise aluseks on see, et kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusperioodi jooksul, mitte aga seda, et ka nõue tuleb esitada kindlustusperioodi jooksul. ⎯ Claims‑made mudel seda standardit ei täida, sest ERP tagab kaitse ainult juhul, kui nõue esitatakse kindlustusandjale kindlaksmääratud ajal, mis tähendab, et hilisemate nõuete korral hüvitamist ei toimu. Claims-made poliisi kindlustusperioodi või ERP ehk „sama“ juurde ostmisel ERP lõppemine lõpetab seega hüvitamiskohustuse, erinevalt occurrence‑põhisest kaitsemudelist. Kui nõue esitatakse pärast kindlustusperioodi või ERP perioodi, puudub hüvitamiskohustus, kuigi kahju tekkis kindlustusperioodil. Selline lahendus ei ole võrreldav ega kaugeltki samaväärne occurrence‑põhise kaitsega ega vasta RHAD lisa 1 nõuetele. 2.6 ERP pikkus 3–10 aastat ei taga TOKVS § 26 kohast 10‑aastast vastutusperioodi. Kolmas isik püüab jätta muljet, et ERP (olenemata selle pikkusest) oleks TOKVS-i täitmiseks piisav, kuid see ei vasta tegelikkusele. TOKVS § 26 kohaselt võib nõude esitamise aeg ulatuda kuni 10 aastani kindlustusjuhtumi toimumisest. Kolmas isik pakub 10‑aastast ERP-i ehk „saba“ ainult lisatasu eest ning vaid teatud eeldustel (näiteks juhul, kui poliis ei jätku). Seejuures on kolmanda isiku väide, et kui poliisi pidevalt uuendatakse või ostetakse kaitse teiselt seltsilt, pole „saba“ vaja ostagi, samuti puudulik. On palju muid olukordi, kus kindlustusvõtja ehk tervishoiuteenuse osutaja ei pruugi „saba“ osta – tervishoiuteenuse osutaja lõpetab teenuse pakkumise; lõpeb tegevusluba; lõpeb äritegevus; pankrot jne. RHAD lisa 1 nõuab aga kohustusliku ja täieliku kaitse tagamist, mitte tingimuslikku kaitset (sh ERP‑i ehk „saba“ ostmisega), mille kehtivus ja ulatus sõltuvad lisakulude tasumisest. 3 KOLMANDA ISIKU PAKKUMUS ON TINGIMUSLIK 3.1 Claims‑made poliis on tingimuslik juba ainuüksi seetõttu, et see seab hüvitamise sõltuvusse täiendavast tingimusest. Isegi juhul, kui VAKO leiaks, et claims‑made hüvitamismehhanism võiks teoreetiliselt olla kooskõlas TOKVS‑iga (s.o et kahju hüvitamist piirav tingimus ei ole iseenesest ning vaatamata TOKVS § 2 lg-le 2 ja §-le 3 lepinguvabadusega keelatud), muudab claims‑made mudel pakkumuse siiski RHS § 110 lg 3 tähenduses tingimuslikuks. Seda põhjusel, et claims‑made pakkumus ei võta üle hankedokumentides nõutud õiguslikku garantiid, vaid seob hüvitamise täiendava tulevikus realiseeruva tingimusega - nõudest teatamisega kindlaksmääratud perioodil. TOKVS ega 7 Kolmanda isiku seisukohad, lk 5 peatükis b - Pikendatud aruandlusperiood): Kuigi meie poliis on struktureeritud nõuete esitamise alusel, tähendab tagasiulatuv kuupäev ja pikendatud aruandlusperiood, et sellel on sama mõju kui juhtumi alusel sõlmitud poliisil.” 4|8  RHAD ei näe ette nõuet, mille kohaselt kahju hüvitamine sõltub sellest, kas nõue esitatakse teatud ajaraamides, see on pakkuja enda poolt lisatud tingimus, mis muudab kindlustuskaitse ulatuse sõltuvaks tulevikus aset leidvast sündmuses. 3.2 Claims‑made poliis ei täida RHAD‑i ja TOKVS‑i nõudeid, sest pakutava kindlustuskaitse ulatus sõltub tulevikus tehtavatest lisamaksust, mistõttu ei esita pakkuja hankijale lõplikku ega tegelikku kogumaksumust ning pakkumus on RHS § 110 lg 3 mõttes tingimuslik. Nagu vaidlustuses ning ülal toodud, siis kolmanda isiku claims‑made poliis ei taga TOKVS § 26 kohast 10‑aastast vastutusperioodi ilma, et hankija peaks tulevikus astuma täiendavaid samme - ostma eraldi tasulise „saba“ ehk pikendatud teatamisperioodi või sõlmima järgnevaid tasulisi poliise. Kui täieliku kindlustuskaitse kehtivus sõltub sellest, kas hankija peab hiljem täiendavaid teenuseid ostma, ei vasta pakkumus RHAD nõudele esitada lõplik ja tegelik kogumaksumus. Seetõttu on selline pakkumus RHS § 110 lg 3 mõttes tingimuslik. 3.3 Esitatud hind ei ole kogumaksumus, tegemist on tingimusliku hinna ja mittevastavusega. RHAD nõuab, et teenuse kogumaksumus esitatakse aastamaksena, mis peab hõlmama kõiki kindlustusteenusega seotud kulusid. Kolmanda isiku claims‑made poliisi puhul ei ole TOKVS‑i miinimumnõuetele vastav kaitse tagatud ilma täiendavate makseteta, sest: ⎯ pikendatud teatamisperioodi („saba“) eest tuleb tasuda eraldi tasu, kusjuures tasu võib ulatuda kuni 100% aastamaksest, ning ⎯ 10‑aastase vastutusperioodi katmiseks tuleb sõlmida järgnevaid tasulisi poliise igal aastal. Sellises olukorras ei saa esitatud hind olla lõplik ega võrreldav RHAD nõuetele vastava kogumaksumusega. Pakkumus, mille toimimine sõltub tulevastest lisakuludest, on tingimuslik ning mittevastav ning tuleb RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata 3.4 VAKO praktika kinnitab, et tingimuslik pakkumus tuleb RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata. VAKO on otsuses 176‑25/296304 selgelt leidnud, et pakkumus on RHS § 110 lg 3 tähenduses tingimuslik, kui pakkuja seob oma kohustuste täitmise tulevikus aset leidva sündmuse või otsusega. Antud olukorras on kolmanda isiku pakkumus samaväärselt tingimuslik, kuna claims‑made poliisi kohaldumine sõltub tulevikus aset leidvatest sündmustest - kas nõue esitatakse kindlaksmääratud ajaraamis, kas hankija ostab ERP-i või kas sõlmitakse jätkupoliisid. VAKO on samas lahendis rõhutanud, et tingimuslikkus ei eelda isegi seda, et tingimus oleks otseselt vastuolus RHAD‑iga- piisab, kui pakkuja seab hankija kohustuse täitmise sõltuvusse pakkuja enda seatud tuleviku asjaolust. VAKO on märkinud: „Pakkuja ei tohi pakkumuses ette näha tingimusi, mis panevad hankija olukorda, kus hankelepingu täitmine sõltub pakkuja seatud tingimusest.“ Just seda kolmas isik teeb: TOKVS kohaselt nõutava kindlustuskaitse kehtivus ning 10‑aastase vastutuskaitse kohaldumine sõltub nõude esitamise ajast ning tulevikuotsustest ERP ostmise või jätkupoliiside sõlmimise kohta. Seega on tegemist täpselt VAKO poolt kirjeldatud tingimuslikkusega. 3.5 Väide, et „kõigil poliisidel on lisatingimusi“, ei ole asjakohane. Hankija ja kolmanda isiku väide, et kõik poliisid sisaldavad teatud tingimusi, ei muuda kolmanda isiku pakkumust mittetingimuslikuks. Seejuures tavapärased tehnilised tingimused, mis ei muuda seaduses sätestatud nõudeid ega kitsenda kindlustuskaitset, ei mõjuta ka kindlustuslepingu põhilist funktsiooni, milleks on hüvitada kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju. Käesoleval juhul puudutab tingimuslikkus aga otseselt ja oluliselt pakkumuse sisu ja ulatust, kuna mõjutav kindlustuskaitse sisu ja ulatust: hüvitamine sõltub sellest, kas nõudest teatatakse kindlaksmääratud ajaraamis ning kas hankija tasub tulevikus täiendavaid makseid või sõlmib täiendavaid poliise. Tegemist ei ole ühelgi juhul tavapärase tingimusega, vaid poliisi sisulist eesmärki mõjutava asjaoluga ehk küsimusega sellest, kas kindlustuskaitse üldse kehtib. 5|8 3.6 Kolmanda isiku väide, et ERP on pelgalt „kvaliteedi paranemine“, on eksitav – ERP on tasuline lisateenus, mille olemasolust sõltub kindlustuskaitse ulatus, mistõttu muudab see pakkumuse RHS § 110 lg 3 tähenduses tingimuslikuks. Kolmas isik väidab, et 10‑aastane ERP ei ole lisatingimus, vaid „parendatud funktsioon“ (Kolmanda isiku seisukohad lk 6). Tegelikkus on vastupidine. 3.6.1 Pikendatud teatamisperiood kehtib ainult lisatasu maksmisel. Kolmanda isiku kasutatava poliisi sertifikaadi vormil on sõnaselgelt kirjas: „Pikendatud teatamisperioodi lisatasu (tasumise kord vt Punkt 8): XX% aastasest kindlustusmaksest.“ 8 Samuti on kolmas isik esitanud oma vastuse lisana oma teabedokumendi IPID, milles on selgelt esile toodud: „Kindlustusvõtjal on kohustus tasuda pikendatud teatamisperioodi lisatasu, kui: a) kindlustusandja või kindlustusvõtja ei uuenda kehtivat poliisi uueks kindlustusperioodiks ja b) poliisi ei asendata samalaadse – nõude esitamise - poliisiga teise kindlustusandja poolt.“ 9 Hankija ega kolmas isik pole eitanud, et pikendatud teatamisperiood on tasuline. ERP on seega eraldi tasuline teenus, mis ei sisaldu pakkumuse hinnas – vastasel korral poleks seda vaja kolmanda isiku pakkumuses eraldi esile tuuagi. See tähendab, et poliisi täielik toimimine sõltub tulevikus makstavast lisatasust, mis on klassikaline tingimusliku pakkumuse tunnus. 3.6.2 ERP kui „optsioon“ on RHS § 110 lg 3 mõttes tingimuslikkus. Kui kindlustuskaitse ulatus sõltub tulevikus tehtavast otsusest (kas osta ERP või jätkata poliisi igal aastal), siis on pakkumus seotud tulevikusündmusega ja seega tingimuslik. Sellisel juhul ei võta pakkuja üle RHAD-is sätestatud tingimusi, pakkumus sõltub täiendavatest otsustest ja kuludest. 3.7 Kolmanda isiku väide, et ERP-i maksumust pole vaja lepingu alguses maksmiseks esitada, sest see ei pruugi vajalikuks osutuda, kinnitab samuti pakkumuse ja selle maksumuse tingimuslikkust. Kolmas isik on pakkumuse maksumuse puhul selgitanud: „Kui kindlustuspoliis uuendatakse pidevalt või hankija ostab teise nõuete esitamise alusel kehtiva kindlustuspoliisi (meilt või teiselt kindlustusandjalt), ei ole ERP-d vaja. Kuna ERP ei ole muutunud maksmisele kuuluvaks, ei ole vaja seda lepingu alguses maksmiseks esitada.“ Eelnev kinnitab selgelt kolmanda isiku pakkumuse tingimuslikkust, so et kolmanda isiku pakkumus sisaldab tasusid (pikendatud teatamisperioodi eest lisatasu), mida hakatakse hiljem sõltuvalt asjaoludest rakendama. Sellest tulenevalt ei ole kolmanda isiku esitatud hind nõuetekohane, maksumus ei ole esitatud lõplikuna ning pakkumus tuleb tagasi lükata. 3.8 Vaidlustaja eest varjatud kolmanda isiku pakkumuses sisalduvate tingimuste kontroll. Vaidlustaja märgib esmalt, et vastavalt Finantsinspektsiooni juhendi „Nõuded kindlustuse turustamisele“ p 3.1.9 peavad kindlustusandja üldtingimused peavad olema iga kindlustusandja veebilehel avaldatud. 10 Vaatamata sellele on nii hankija kui kolmas isik soovinud peale IPID’i, mis samuti kinnitab vaidlustaja väiteid, kolmanda isiku üldtingimusi varjata. Eelnevast põhjal palub vaidlustaja VAKO‑l kontrollida, kas lisaks kolmanda isiku esitatud teabedokumendile ehk IPID’ile, näevad ka teised kolmanda isiku pakkumusega esitatud kindlustustingimused (poliisi vorm, üldtingimused, lisateave kindlustatud isikule) ette, et pikendatud teatamisperiood kehtib üksnes täiendava tasu maksmisel ning kas kolmas isik on pikendatud teatamisperioodi maksumuse või 10‑aastase vastutuskaitse tagamiseks vajalike jätkupoliiside maksumuse ka tegelikult oma pakkumuse kogumaksumuses arvestanud. Kui ERP on tasuline lisateenus (nagu nähtub selgelt juba IPID’ist) või kui 10‑aastase kaitse tagamine eeldab eraldi tasuliste poliiside sõlmimist, kuid need kulud ei kajastu kolmanda isiku esitatud aastamakses, kinnitab see pakkumuse tingimuslikkust ja mittevastavust RHAD‑i nõudele esitada lõplik ja tegelik kogumaksumus. Vaidlustaja leiab, et juba ainuüksi asjaolu, kui kolmas isik on oma pakkumuses toonud esile pikendatud teatamisperioodi tasulisuse, kinnitab see pakkumuse maksumuse tingimuslikkust, kuna juhul, kui selline lisatasu oleks pakkumuse 8 Vaidlustuse lisa 1, lk 2 (sertifikaadi lk 1) 9 Kolmanda isiku vastus, lk 25 (Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus. Kindlustustoote teabedokument, teabedokumendi lk 2). 10 Kättesaadav FI veebrilehel: https://fi.ee/et/juhendid/kindlustus/nouded-kindlustuse-turustamisele 6|8  kogumaksumuse sisse arvestatud, puuduks mis tahes põhjus pikendatud teatamisperioodi lisatasu pakkumuse dokumentides välja tuua. 4 HANKIJA EI OLE OTSUSTE TEGEMISEL JA EDASTAMISEL KÄITUNUD LÄBIPAISTVALT 4.1 Hankija ei ole otsuste edastamisel ja põhjendamisel käitunud läbipaistvalt. Tulemdokumendi edastamine alles vaidlustuse esitamise tähtaja viimasel päeval koos vastuoluliste põhjendustega - kus resolutsioonis tunnistatakse vaidlustaja pakkumus vastavaks, kuid põhjenduses väidetakse, et see on „sisuliselt mittevastav” eeldatava maksumuse tõttu, rikub läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Lisaks väitis hankija, et pakkumuste maksumused avaldati, kuigi tegelikult otsus ei sisaldanud ühtegi numbrilist maksumust - hankija üksnes väitis, et kolmanda isiku pakkumus oli „kõige soodsam“, ilma maksumusi avalikustamata. Arvestades, et hankija on kogu menetluses järjepidevalt tõlgendanud asjaolusid kolmandat isikut soosival viisil, süvendab hilinenud tulemdokumentide edastamine põhjendatud kahtlust hankija kallutatuses. Veelgi enam – kuigi vaidlustaja ei vaidlusta enda vastavaks tunnistamise osas tehtud positiivset otsust, jätab hankija käitumine ning otsuse resolutsiooni ja põhjenduste vastuolu mulje, et hankija ongi püüdnud põhjustada olukorda, kus kolmandal isikul oleks menetluslik eelis. 4.2 Hankija viited vaidlustaja väidetavale „konkurendi tõrjumise soovile“ on lisaks sisulisele ebaõigsusele RHS‑i mõttes ebaolulised ega vabasta hankijat kohustusest hinnata pakkumuste vastavust seaduse järgi. Spekulatsioonid vaidlustaja äriliste motiivide üle ei ole hankemenetluses asjakohased, sest RHS § 3 kohustab hankijat kohtlema kõiki pakkujaid võrdselt ning tegema otsuseid läbipaistvalt ja objektiivselt. Vaidlustajal on täielik õigus nõuda, et hankija kontrolliks kolmanda isiku pakkumuse vastavust RHAD‑i ja seaduses sätestatud nõuetele, ning viited „monopolile“ või turu „avamisele“ ei muuda asjaolu, et vaidluse keskmes on konkreetse pakkumuse sisuline vastavus. Hankija tähelepanu hajutamine turuolukorrale ei saa asendada tema kohustust teha õiguspäraseid ja kontrollitavaid otsuseid. 5 VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI 5.1 Vaidlustaja menetluskulud koosnevad riigilõivust ja lepingulise esindaja kuludest. 5.2 Riigilõivu suurus on 1280 eurot. 5.3 Lepingulise esindaja kulud on summas 6798,92 eurot (käibemaksuga). Tööd on teinud vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart (tunnihinnaga 290 eurot + km) ja büroo jurist Laura Frolov (tunnihinnaga 252 eurot + km). Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud kajastuvad alljärgnevas tabelis (kokku hind toodud koos käibemaksuga): Tunni Summa Kuupäev Toimingu sisu Aeg (h) hind ilma km- Km Kokku (EUR) ta 13.01.2026 Vaidlustuse koostamine 3,00 252,00 756,00 181,44 937,44 15.01.2026 Analüüs, vaidlustuse koostamine 0,50 290,00 145,00 34,80 179,80 16.01.2026 Vaidlustuse koostamine 0,50 252,00 126,00 30,24 156,24 16.01.2026 Analüüs, vaidlustuse koostamine 4,00 290,00 1160,00 278,40 1438,40 19.01.2026 VAKO kiri, suhtlus kliendiga 0,25 290,00 72,50 17,40 89,90 26.01.2026 Hankija vastus, suhtlus kliendiga 0,25 290,00 72,50 17,40 89,90 28.01.2026 Hankija ja Lloydsi vastus, kirjaliku 0,50 290,00 145,00 34,80 179,80 menetluse teade, suhtlus kliendiga 28.01.2026 Hankija ja kolmanda isiku 1,00 252,00 252,00 60,48 312,48 seisukohtadega tutvumine, täiendavate seisukohtade koostamine 7|8  Tunni Summa Kuupäev Toimingu sisu Aeg (h) hind ilma km- Km Kokku (EUR) ta 29.01.2026 Hankija ja Lloydsi vastustega analüüs 0,25 290,00 72,50 17,40 89,90 29.01.2026 Täiendavate seisukohtade 2,00 252,00 504,00 120,96 624,96 koostamine 30.01.2026 Analüüs, sisearutelu, seisukohtade 1,25 290,00 362,50 87,00 449,50 koostamine 30.01.2026 Vaidlustuse täiendavad seisukohad 3,00 252,00 756,00 181,44 937,44 02.02.2026 Täiendavate seisukohtade 3,00 290,00 870,00 208,80 1078,80 koostamine 02.02.2026 Täiendavate seisukohtade 0,50 252,00 126,00 30,24 156,24 koostamine 02.02.2026 Menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 252,00 63,00 15,12 78,12 Kokku: 20,25 5483,00 1315,92 6798,92 5.4 Advokaadibüroo teise advokaadi/juristi tehtud töö on omistatav lepingulisele esindajale. Kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtete kohaselt on lepingulisel esindajal lubatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama büroo juristide abi ning advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas (vt nt 9.12.2021 RKKKo 1-20-2473, p 8; 10.05.2021 TlnRngKm 2- 18-6875 p 14.1; 19.06.2017 TlnRngKm 2-14-58361 p 21; 09.11.2021 TlnRngKo 2-20-3645 p 21; 16.11.2017 TlnRnKo 3-16-137 p 14; 31.08.2017 TlnRnKm 3171495 p 10, 7.04.2015. a TlnRKm 3-13-1612/54, p 13). 5.5 Vaidlustusmenetluses kohaldub Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoht, et põhjendatud ja vajalik menetluskulu seisneb ka menetluskulude nimekirja koostamises (otsus tsiviilasjas RKTKm 2-18-7550 p 15). 5.6 Vaidlustaja kinnitab, et kõik kulud seonduvad käesoleva vaidlustusasjaga ning on vajalikud ja põhjendatud. Käesolev vaidlustusasi on tihendalt seotud kindlustusõiguse spetsiifiliste küsimustega ja seega tavapärasest keerukam ning ka mahukam. Seejuures on vaidlustaja pidanud käsitlema nii hankija kui kolmanda isiku väiteid. 5.7 Vaidlustaja taotleb õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga. Käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p 1 kohaselt ei maksustata kindlustusteenust käibemaksuga. Seega ei saa vaidlustaja kindlustusandjana ka õigusabikulude puhul käibemaksu maha arvata. 5.8 Taotlus. Tulenevalt eeltoodust palub vaidlustaja mõista hankijalt välja menetluskulud kogusummas 8078,92 eurot, millest 1280 eurot on riigilõiv ja 6798,92 eurot moodustavad lepingulise esindaja kulud (käibemaksuga). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaidi Reiljan-Sihvart vandeadvokaat AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal lepinguline esindaja 8|8