Vaidlustus

KÄRBITUD VERSIOON Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 02.02.2026 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Allkirjastatud digitaalselt Andrus Kattel Heili Püümann Laura Raadik Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Kristiina Koll Veikko Puolakainen Madis Abel ESITATUD E-POSTI TEEL Mari Past Andra Olm [email protected] Indrek Niklus Liis Kikas Kaisa Poller Sten Tikerpe Mart Parind Karolyn Krillo Marika Mugur Krete Hänman Urmas Volens Rainis Loit Henri Paomees Maris Vutt, PhD VAIDLUSTUS Riigihange: „Aktsiisikaupade deklareerimise ja laoarvestuse teenuse arendus- ja hooldustööd“ (viitenr 296547) Vaidlustaja: Nortal AS Registrikood 10391131 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Registrikood 70009244 e-post [email protected] Kolmas isik: Cybernetica AS Registrikood 10140133 e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse 22.01.2026 otsus tunnistada riigihankes „Aktsiisikaupade deklareerimise ja laoarvestuse teenuse arendus- ja hooldustööd“ (viitenr 296547) edukaks Cybernetica AS pakkumus. 2. Mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetlus- kulude nimekirjale. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 2/7 - I ASJAOLUD 1. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus („Hankija“) viib alates 25.07.2025 läbi avatud hankemenetlusega riigihanget „Aktsiisikaupade deklareerimise ja laoarvestuse teenuse arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 296547, „Hange“). 2. Pakkumusi hinnatakse Hankes hinna ja kvaliteedi suhte alusel: (i) arendus- ja hooldustöö ühe töötunni maksumus ilma käibemaksuta – 30% hindest, (ii) proovitöö – 70% hindest. Proovitöid hinnatakse kahe alakriteeriumi lõikes: (i) trükikulude arvutamise funktsionaalsuse analüüs ja tegevuste kaardistamine – max 40 p; (ii) trükikulude aruanne ametnikule – max 30 p. Proovitöö mõlema alakriteeriumi kohta on ette nähtud hindepunktide skaala. Alakriteeriumi nr 1 puhul on see järgmine: 3. Hankes esitasid pakkumuse kuus pakkujat, sh Nortal AS („Vaidlustaja“) ja Cybernetica AS („Kolmas isik“). 4. 22.01.2026 teavitas Hankija pakkujaid, et tunnistas kõik Hankes esitatud pakkumused vastavaks ja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks. Pakkumuste pingerivi kujunes järgmiseks: KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 3/7 - 5. Vaidlustaja hinnangul on tema pakkumust hinnatud liiga madalalt. Vaidlustaja leiab, et kui tema pakkumust oleks hinnatud kooskõlas Hanke alusdokumentidega, oleks see pälvinud enim hindepunkte, täpsemalt 20 p rohkem ehk kokku 90,85 p. Sellest tõukuvalt esitab Vaidlustaja siinsega riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale. 6. Vaidlustus sisaldab paiguti Vaidlustaja ärisaladust (teave Vaidlustaja proovitöö kohta), mistõttu on vaidlustusest vormistatud kaks versiooni: (i) terviklik versioon üksnes VAKO-le ja Hankijale; (ii) kärbitud versioon (ärisaladus eemaldatud) Kolmandale isikule. Vaidlustaja palub VAKO-l ja Hankijal Vaidlustaja ärisaladust mitte avaldada Kolmandale isikule ega kellelegi teisele. VAKO-le ja Hankijale mõeldud versioonis on ärisaladus tähistatud kollase taustaga, Kolmandale isikule mõeldud versioonis on ärisaladust sisaldavad kohad eraldi tähistatult kärbitud. Ühtlasi palub Vaidlustaja arvestada, et tema ärisaladus ei sisaldu mitte üksnes vaidlustuses, vaid ka tema proovitöö failis. Proovitöö on EKTÄKS § 5 lg 2 alusel Vaidlustaja ärisaladus, kuna sealne teave on äriliselt tundlik originaalne loomepanus, millesse Vaidlustaja tiim on investeerinud olulisi töötunde ja kõrgelt kvalifitseeritud kompetentsi. Proovitöös kajastuvate meetodite ja lahenduste avaldamine konkurendile või üldsusele tekitaks Vaidlustajale olulist kahju. Seetõttu on asjaomasel teabel Vaidlustaja jaoks oluline kaubanduslik väärtus. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 7. Vaidlustaja veendumusel on tema pakkumus saanud õigusvastaselt madala skoori proovitöö alakriteeriumis nr 1 „Trükikulude arvutamise funktsionaalsuse analüüs ja tegevuste kaardistamine“. Hankija andis Vaidlustaja pakkumusele nimetatud kategoorias keskmise hinde, 20 p. Vaidlustaja arvates olnuks Hanke alusdokumente õigesti kohaldades korrektne hinne maksimaalsed 40 p. 8. Selguse huvides: Vaidlustaja ei väida, et tema pakkumust oleks hinnatud ebaõigesti töötunni maksumuse või proovitöö alakriteeriumi nr 2 „Trükikulude aruanne ametnikule“ osas. Ka ei väida Vaidlustaja, et mõne konkurendi – nt Kolmanda isiku – pakkumust oleks hinnatud ebakohaselt kõrgete punktidega. 9. Antud vaidlus seisneb niisiis selles, kas Hankija toimis kooskõlas Hanke alusdokumentidega, kui andis Vaidlustaja proovitööle alakriteeriumi nr 1 all 20 p, või olnuks õige skoor 40 p. Püstitatud küsimusest sõltub Hanke võitja, kuna 20 lisapunkti korral teeniks Vaidlustaja pakkumus mitte 70,85, vaid 90,85 p, mis tõstaks Vaidlustaja pakkumuse ettepoole praegusest võidupakkumusest, milleks on Kolmanda isiku pakkumus koondskooriga 75,77 p. A. Hankija põhjendused keskmise hinde määramiseks 10. Hankija on Vaidlustaja proovitööle alakriteeriumi nr 1 eest antud 20 p selgitanud järgmiselt: „Puudus: Tuvastamata on jäänud riigihanke alusdokumendi „Proovitöö lähteülesanne“ peatükis „Trükikulude arendusülesande kirjeldus“ punktis 1.b küsitud ametniku tegevused uue kujundusega maksumärkide tellimuse menetluses, mille kohaselt valitud alkoholi maksumärgi kujundus ei tohi saada takistuseks ametnikule, et kliendile väljastada ka vana kujundusega alkoholi maksumärke. Ametnik peab saama muuta kliendi poolt valitud maksumärgi kujundust - nt vahetada uus kujundus vana kujunduse vastu kui MTA laos on veel järgi vana kujundusega maksumärke. Eeltoodust tulenevalt esineb proovitöös antud alamkriteeriumi täitmises 1 puudus ning hankija annab proovitööle 20 punkti, kuna vastavalt hindamismetoodikale, saab 20 punkti proovitöö, milles on tuvastamata jäänud või on valesti tuvastatud 1 tegevus või tegevuses osaleja, mis proovitöös kirjeldatud ülesande lahendamise puhul peaks kasutamist leidma.“ Seega on Hankija heitnud Vaidlustaja proovitööle ette, et see „ei tuvasta“ proovitöö lähteülesande („Lähteülesanne“) trükikulude arendusülesande kirjelduse peatüki („Arenduse kirjeldus“) p-s 1.b „küsitud ametniku tegevusi uue kujundusega maksumärkide tellimuse menetluses“. Lihtsustatult KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 4/7 - näeb Hankija puudujääki selles, et Vaidlustaja on jätnud ametniku tegevused uue kujundusega maksumärkide tellimuste menetlemisel eraldi välja toomata ja lahti kirjutamata. 11. Vaidlustaja arvates on Hankija etteheide ühteaegu nii faktiliselt ebakorrektne kui ka Hanke alusdokumentides sätestatut arvestades alusetu. Põhjendame seda allpool täpsemalt, eelnevalt selgitades Hankele ja käesolevale vaidlusele kohalduvat üldist õiguslikku raamistiku. B. Üldine õigusraamistik 12. RHS § 117 lg 1 ls 1 järgi hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. See hõlmab ka hankija kohustust kinni pidada alusdokumentides sätestatud hindamismetoodikast. Hankija on enda kehtestatud hanketingimustega rangelt seotud.1 13. Hankijal ei ole õigust pärast pakkumuste laekumist ja avamist välja mõelda uusi hindamise aluseid või tõlgenduslikult tuletada varem avaldatud hindamismetoodikast nõudeid, mida see otsesõnu ette ei näe. Selline käitumine oleks vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega.2 Riigikohus, viidates omakorda Euroopa Kohtule, on märkinud, et „hankija ei või hindamiskriteeriume ega alakriteeriume luua ega muuta tagantjärele, pärast pakkumuste avamist“.3 Niisamuti on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud, et „keelatud on ka tõlgendada kehtestatud kriteeriume hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada kriteeriumidest meelevaldselt tingimusi, mida hanketeates või hankedokumentides sätestatud ei ole“.4 Eelnevaga riimuvalt on Tallinna Halduskohus otsustanud, et „[r]iigihangete seaduse (RHS) põhimõtetega oleks vastuolus, kui hindamismetoodika selguks koostoimes muude hankedokumentide tingimustega, mis on pealegi mitmeti mõistetavad. /---/ Selline hindamise läbiviimine, mis ei tugine käesoleval juhul ka RHAD-le, on vastuolus RHS-s aluspõhimõtetega, täpsemalt pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega.“5 Tõsi, hankijal on pakkumuse kvaliteedi hindamisel küll teatav hindamisruum, kuid kohtupraktika kohaselt on oluline, et „kaalutlusõiguse teostamine toimuks üksnes eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite piires“.6 14. Eelöeldu on praeguses kaasuses asjakohane ja oluline põhjusel, et Vaidlustaja üks keskseid väiteid on, et Hankija on Vaidlustaja proovitööle jätnud maksimumhinde andmata niisuguse nõude täitmata jätmise eest, mida Hanke alusdokumendid tegelikult ette ei näe. Alternatiivselt on see nõue, mida Vaidlustaja proovitöö väidetavalt ei täida, Lähteülesandest välja loetav vaid kunstlikult otsitud tõlgendusega – täpsemalt vt allpool. 15. Pakkuja loovtöö hindamise kohtuliku kontrolli puhul on oluline ka küsimus kontrolli intensiivsusest. Vastavalt Riigikohtu juhisele ei ole kohtul halduse hindamisotsuste puhul üldjuhul keelatud teha intensiivset kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsust. Kohus ei ole nimelt õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel seotud ühegi teise instantsi ega isiku seisukohtadega. Hindamisotsuse aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult. Avatud hankemenetluses, iseäranis rahvusvahelist piirmäära ületavas riigihankes, kus kehtib täpne õigusraam ning suur kaal on ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtetel, ei tohi kohus piirduda vaid ilmselgete vigade testiga. Kohus peab niisugust hanget puudutava vaidluse puhul sisuliselt kontrollima kaebaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamine toimus hanke alusdokumentides teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt. Kohus peab kõrvaldama kõik olulised kahtlused ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest.7 Samad põhimõtted on ülekantavad ka VAKO-le, mida on korduvalt kinnitanud ka VAKO ise.8 1 RKHKo 3-3-1-50-15, p 14.2; VAKOo 31-18/194366, p 12; 60-18/195081, p 16; 161-21/238981, p 13. 2 Vrd VAKOo 81-17/187280, p 38. 3 RKHKo 3-20-1198, p 19. 4 TlnRnKo 3-15-2102, p 17. 5 TlnHKo 3-25-2542, p 11. 6 TlnHKo 3-20-1722, p 12. 7 RKHKo 3-20-1198, p 14–17. 8 Nt VAKOo 283-20/227164, p 16; 200-24/273855, p 13. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 5/7 - 16. Kuivõrd Hanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära ning Hankija valitud menetlusliik on avatud hankemenetlus, järeldub eelnevast, et VAKO peab Vaidlustaja proovitöö hindamise õiguspärasust kontrollima suurima võimaliku rangusastmega. C. Alusdokumendid ei sisalda Hankija nimetatud nõuet 17. Pakkumusele – praegusel juhul Vaidlustaja proovitööle – antud hindepunktide õiguspärasust tuleb hinnata lähtuvalt sellest, kuidas hankija on hindepunkte põhjendanud. Nagu ülal näidatud, on Hankija viidanud Arenduse kirjelduse p-le 1.b, kus Hankija sõnutsi olevat „küsitud ametniku tegevus[i] uue kujundusega maksumärkide tellimuse menetluses“ (rõhutus allakirjutanu oma). Hankija eksib, Arenduse kirjelduse p 1.b sellist nõuet seonduvalt uue kujundusega maksumärkidega ette ei näe. Järelikult on Hankija Vaidlustaja proovitööd hinnanud põhimõtteliselt valelt aluselt. 18. Hindamismetoodika järgi pidid proovitööd hindepunkte saama või neist ilma jääma sõltuvalt sellest, kuidas on „lahendatud proovitöös kirjeldatud ülesanded“, st kas kõik nõutavad tegevused ja tegijad on tuvastatud (vt ülal p 2). See, milliseid tegevusi ja tegijaid peab proovitöö katma, on omakorda lahti kirjutatud Lähteülesandes. Järelikult, kui proovitöö ei kata teemasid, mille katmist Lähteülesanne ei nõua, siis ei saa Hankija seda pakkujale ette heita ega käsitada seda hindepunktide mahavõtmist õigustava puudusena. 19. Trükikulude arendusülesande kohta on Lähteülesandes eraldi peatükk (lk 3–4, „Arenduse kirjeldus“). Arenduse kirjelduse p 1 sätestab (rõhutus allakirjutanu oma): „Analüüsida võimalusi süsteemis MAIS alkoholi maksumärkide (eraldi vana ja uue kujundusega maksumärgid) trükikulude arvutamise funktsionaalsuse realiseerimiseks ja kuvamiseks nii kliendile kui ametnikule maksumärkide tagastamise taotlusel ja esitada pakutav lahendus.“ Niisiis on Arenduse kirjelduse p-s 1 sõnaselgelt öeldud, et pakkuja peab analüüsima teatavaid võimalusi maksumärkide tagastamise taotlusel. Öeldud ei ole, et analüüsida tuleks uue kujundusega maksumärkide tellimist või kliendipoolsete (nt kange alkoholi tootja/müüja) tellimuste menetlemist. Eelöeldut ei väära ka Arenduse kirjelduse p-d 1.a ja 1.b. Olles p 1 alapunktid, p-d 1.a ja 1.b täpsustavad ja selgitavad pakkujale p-s 1 püstitatud ülesannet (s.t p 1.a ja 1.b saab loogiliselt võttes lugeda ja mõista üksnes raamides, mis on ette seatud p-ga 1). 20. Mis puudutab konkreetselt Arenduse kirjelduse p 1.b, millele Hankija tema nimetatud nõude alusena viidanud on, siis see sätestab järgmist: „Kui kujundus on kliendile nähtavaks tehtud, siis saab klient uut kujundust kohe tellimusel kasutada. Kliendi esitatud tellimusel valitud alkoholi maksumärgi kujundus ei tohi saada takistuseks ametnikule, et kliendile väljastada ka vana kujundusega alkoholi maksumärke.“ Sellest ei ole välja loetav, et proovitöö peaks kajastama ametniku tegevusi uue kujundusega maksumärkide tellimisel või kliendipoolsete tellimuste menetlemisel. 21. Arusaama, et proovitöös tuli kohustuslikuna käsitleda vaid maksumärkide tagastamise taotlust, ainult kinnitab Lähteülesande sissejuhatuses proovitöö eesmärgi kohta märgitu (rõhutus allakirjutanu oma): „Eesmärk on muuta ametnike töö trükikulude arvestamisel efektiivsemaks ja kuvada alkoholi maksumärkide tagastamistaotlustel olenevalt tagastatavate maksumärkide seisundist ja kujundusest klientide poolt tasumisele kuuluvaid trükikulusid.“ Vaidlustaja tõlgendust kinnitab täiendavalt Hankija selgitus proovitöö alakriteeriumi nr 2, s.o trükikulude aruande kontekstis (sõnumivahetuse ID RHR-is 996432): „Aruanne peaks hõlmama trükikulusid, mis on tekkinud klientidel maksumärkide tagastamise käigus ja ei peaks kajastama trükikulusid, mis on Maksu – ja Tolliametil maksumärkide tellimisel tekkinud.“ KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 6/7 - Tõsi, see selgitus ei puuduta konkreetselt vaidlusalust alakriteeriumi nr 1, kuid on siiski hea näide, et Hankijat ei huvitanud ka teise alakriteeriumi puhul mitte uute maksumärkide tellimine, vaid juba tellitud maksumärkide tagastamine. 22. Eelnevast tuleneb, et kuna proovitöö ei pidanudki eraldi kajastama ametniku tegevusi uue kujundusega maksumärkide tellimisel kliendipoolsete tellimuste menetlemisel, siis ei oleks vastava teabe puudumine – mis ei vasta aga Vaidlustaja proovitöö puhul tõele (vt all) – käsitatav proovitöö puudujäägina. Hankija on kohaldanud Hanke alusdokumente vääralt ja teinud sarnase hindamisvea nagu hankija kohtuasjas nr 3-25-2542, kus hankija samuti ekslikult hindas proovitööd lähtuvalt andmetest, mida ei olnud pakkujatele antud sisendi hulgas. D. Ebaselgused proovitööle esitavates nõuetes tuleb lugeda pakkuja kasuks 23. Ehkki Vaidlustaja ei näe, kuidas see Arenduse kirjeldusse reaalselt kirja pandut arvestades võimalik oleks, siis isegi kui hüpoteetiliselt asuda seisukohale, et Arenduse kirjeldusest, selle p-st 1.b või mis tahes muust Hanke alusdokumentide sättest on üksinda või koosmõjus kuidagi tuletatav nõue kajastada proovitöös eraldi ametniku tegevusi uue kujundusega maksumärkide tellimisel või kliendipoolsete tellimuste menetlemisel, siis VAKO ja kohtute praktikas välja kujunenud põhimõtted sellist nõuete tõlgenduslikku laiendamist ei luba. 24. Kordamata eespool p-s 13 osundatud kohtupraktikat, on VAKO ja kohtute aastatepikkune ning juurdunud praktika, et hanketingimuste mitmeti mõistetavuse korral tõlgendatakse olukord pakkuja kasuks.9 Muu hulgas tähendab see, et keelatud on kirja pandud hanketingimustest tuletada tingimusi, mida hankedokumendid selgelt ette ei näe.10 Selline kohtupraktika rajaneb postulaadil, et puudulikult või ebaselgelt kirja pandud hankedokumentide eest ei vastuta mitte pakkuja, vaid hankija.11 25. Kui Hankija soov oli, et proovitöös oleks lahti kirjutatud ka ametniku tegevused uue kujundusega maksumärkide tellimisel või kliendipoolsete tellimuste menetlemisel, siis tulnuks see ka selgelt ja üheselt mõistetavalt kirja panna. Pakkujad ei pea mõistatama ega saagi teada, mida hankija võis veel tahta peale selle, mis on hanke alusdokumentidesse kirja pandud. Antud juhul näib – võttes arvesse Hankija kriitikat Vaidlustaja proovitöö aadressil –, et Hankija on pakkujaid Arenduse kirjeldusega eksitanud, tuues seal p-s 1 välja vaid selle, et oodatakse analüüsi maksumärkide tagastamise taotlusel. E. Vaidlustaja proovitöö katab ära ka väidetavalt puuduoleva osa 26. Olles öelnud eelnevat, on Vaidlustaja proovitööle alakriteeriumi nr 1 eest vaid 20 p andmine igal juhul õigustamatu põhjusel, et Hankija väidetud puudust ei esine ka faktiliselt. Teisisõnu, proovitöös on ametniku tegevused uue kujundusega maksumärkide tellimisel välja toodud küll. Hankija ei ole neid kohti kas üles leidnud või miskipärast soovinud arvesse võtta. 27. Kõigepealt on Vaidlustaja proovitöö lk 14 selgitatud järgmist: //ÄRISALADUS KÄRBITUD// Selles tekstilõigus on jälgitavalt kirjas, mida Maksu- ja Tolliameti ametnik peab maksumärkide, sh uue kujundusega maksumärkide tellimiseks tegema. 28. Eelnevat täiendab Vaidlustaja proovitöö ptk 5.1, lk 28, kus on //ÄRISALADUS KÄRBITUD//. Et vältida vaidlustuse mahu liigset paisutamist, ei ole siin terve lehekülje jagu infot taasesitatud – VAKO saab viidatud teabele ligi riigihangete registri kaudu. 29. Üldisena olgu veel selgitatud, et //ÄRISALADUS KÄRBITUD//. 9 Nt TlnRnKo 3-23-2245, p 15; TlnHKo 3-25-331, p 128; 3-16-924, p 15. 10 TlnRnKo 3-24-1246, p 18. 11 RKHKo 3-3-1-24-13, p 39; TlnHKo 3-25-331, p 128; VAKOo 130-20/221145, p 12. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 7/7 - 30. KOKKUVÕTE. Hankija otsustus omistada Vaidlustaja proovitööle alakriteeriumi nr 1 all keskmised hindepunktid (20 p) on ebaõige. Esiteks ei näe Hanke alusdokumendid ette nõuet (vähemalt mitte selgesti arusaadavalt), mille mittetäitmist Hankija Vaidlustaja proovitööle ette heidab. Teiseks, isegi kui tinglikult jaatada Hankija nimetatud nõude olemasolu, siis Vaidlustaja proovitöö faktiliselt ikkagi täidab selle nõude. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 31. Tähtaegsus. Vaidlustus avatud hankemenetluses tehtud hankija otsuse peale peab olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist (RHS § 189 lg 1). Hankija teavitas Vaidlustajat vaidlusalusest otsusest 22.01.2026. Seega on viimane päev selle otsuse vaidlustamiseks 02.02.2026 (TsÜS § 135, § 136 lg-d 6 ja 8) ning käesolev vaidlustus on tähtaegne. 32. Vaidlustamisõigus. RHS § 185 lg 1 järgi eeldab riigihankes vaidlustuse esitamine, et: (i) vaidlustaja on pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja; (ii) hankija tegevus rikub RHS-i; ja (iii) RHS-i rikkumine hankija poolt rikub vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huve12, st vaidlustuse rahuldamine peab positiivselt mõjutama vaidlustaja võimalust hanke- lepingu sõlmimiseks.13 Vaidlustaja on vaidlustatud riigihankes osalev pakkuja, kelle pakkumus on hetkel pingerivis teisel kohal. Vaidlustuse rahuldamise korral võiks Vaidlustaja pakkumus tõusta pingerivis esimeseks ning tal oleks võimalik jõuda ise hankelepingu sõlmimiseni. Seega on täidetud kõik vaidlustamisõiguse eeltingimused. 33. Vaidlustuse ese. Vastavalt VAKO väljakujunenud praktikale on ühe pakkumuse ebaõige hindamine, kui see tingis teise pakkumuse õigustamatu edukaks tunnistamise, vaidlustatav selle teise pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu.14 Seetõttu on käesoleva vaidlustusega nõutud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. 34. Riigilõiv. Riigihangete registri andmetel ületab Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära. Sellest lähtuvalt on Vaidlustaja RHS § 186 ja RLS § 258 lg 1 p 2 alusel tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 2560 eurot (vt lisatud maksekorraldus). 35. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles asjas esindada (RHS § 190 lg 11). 36. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses (RHS § 190 lg 1 p 7). 37. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le riigihangete registrist vabalt kättesaadavad (RHS § 190 lg 7). 38. Suhtluskanal. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema lepingulise esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisa: riigilõivu maksekviitung. 12 VAKOo 61-18/192746, p 15. 13 TrtRnKo 3-21-439, p 30. Vt ka TrtRnKo 3-18-1248, p 24; TlnHKo 3-23-1696, p 12; TrtHKm 05.12.2022, 3-22-2334, p 14; VAKOo 5-18/192791, p 20: riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus. 14 Nt VAKOo 92-20/215323, p 14. Maksekorraldus Payment order Number pb163908 Makse kuupäev / Payment value date 28.01.2026 Maksja nimi, isikukood või registrikood / Payer`s name, personal identification code or registration number NORTAL AS 10391131 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN / Payer account IBAN EE952200221013802993 Maksja pank / Payer Bank name Swedbank AS Saaja nimi, isikukood ja aadress / Beneficiary's name, personal code and address RAHANDUSMINISTEERIUM, Eesti, Suur-Ameerika 1 15006 Tallinn Estonia Saaja konto IBAN / Beneficiary IBAN EE932200221023778606 Saaja pank / Beneficiary´s bank Swedbank AS Makse summa ja valuuta / Amount in figures and currency EUR 2 560.00 Makse selgitus / Details of payment Nortal AS-i vaidlustus riigihankes nr 296547 Viitenumber / Reference number 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp / Charges and payment priority 0.00 Maksekorralduse lisainfo / Payment additional data Makse unikaalne tunnus / End to end ID pb0162270-5644371731 Tegeliku maksja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate payer`s name, personal code and address Tegeliku saaja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate beneficiary´s name personal code and address 1/2 Kinnitus / Confirmation • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. • By signing this payment order I warrant and represent that I have examined and consent to the effective price list and conditions for making payment transactions of Swedbank AS. Allkirjad / Signatures Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri / Payer’s name and Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri / Name, surname, surname, signature and signature of the bank's representative 2026012800346379 Swedbank AS Liivalaia 34, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee 2/2