Teie 15.12.2025 nr 1-6/3325-1,
Siseministeerium SIM/25-1402/-1K
[email protected] Meie 02.02.2026 nr 1.1-11/5379-2
Isikunimeseaduse eelnõu
Austatud härra minister
Siseministeerium on esitanud kooskõlastamiseks isikunimeseaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).
Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel.
1. Eelnõu § 31 sätestab järgmist: „Käesoleva peatüki alusel isikunime muutmise avalduse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“
Kõnealust sätet puudutavas seletuskirja osas selgitatakse aga ka mitmeid riigilõivu tasumise
korraldusega seonduvaid küsimusi, mis pealtnäha on nii kehtivas õiguses kui ka eelnõus
õiguslikult reguleerimata.
1.1. Seletuskirja kohaselt tasutakse riigilõiv taotluse esitamisel, ehk jääb mulje, et taotluse
esitamine ja riigilõivu tasumine toimuvad samaaegselt. Palume eelnõu koostajatel selgitada,
mida siinkohal konkreetselt silmas peetakse, sealhulgas et kas eelnõu koostajad soovivad
kõrvale kalduda riigilõivuseaduse (RLS) § 9 lõikes 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt
tasutakse riigilõiv enne toimingu tegemise taotlemist. Märgime, et kui eelnõu koostajate soov
on RLS § 9 lõikes 1 sätestatud korraldusest kõrvale kalduda, siis see on võimalik vaid
seadusest tuleneva sättega, mitte seletuskirjas oleva selgitusega.
1.2. Seletuskirja kohaselt võib riigilõivu osaliselt tagastada võttes arvesse kulunud ressursse,
kui taotlus võetakse tagasi enne nimemuutmise otsustamist. Palume eelnõu koostajatel
selgitada, et kas siinkohal peetakse silmas RLS § 15 lõike 1 punktis 4 ning lõikes 2 nimetatud
regulatsiooni? Kui eelnõu koostajatel on soov reguleerida riigilõivu tagastamist teisiti kui see
on sätestatud RLS-s, siis tuleb see jällegi fikseerida isikunimeseaduse eelnõu tasandil.
2. Seoses RLS-i muutmisega:
2.1. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks RLS § 48, mis reguleerib juhtumeid, kus
nimemuutmistoiming on vabastatud riigilõivust. Seletuskirjas aga ei ole selgitatud, miks
vastav säte kehtetuks tunnistatakse. Palume siinkohal seletuskirja täiendada.
2.2. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks RLS § 262. Seletuskirja kohaselt tehakse seda
ühtlustamise põhjustel, st edaspidi on nime muutmine reguleeritud üksnes RLS §-ga 341.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Märgime siinkohal, et riigilõivu määr on kehtivas õiguses reguleeritud nii RLS §-s 262 kui ka
RLS §-s 341 põhjusel, et esimene sätestab määra juhuks, kui toimingu viib läbi siseminister,
ning teine sätestab määra juhuks, kui toimingu viib läbi muu asutus või ametnik.
Kehtestatav isikunimeseadus seda loogikat nähtavasti ei muuda, ehk eelnõukohase § 17 lõike
2 kohaselt on isikunime muutmise pädevus jätkuvalt nii Siseministeeriumil kui ka sättes
loetletud kohaliku omavalitsuse üksustel. Kui aga RLS § 262 kehtetuks tunnistada, siis
faktiliselt muutuks Siseministeeriumi poolt läbiviidav nimemuutmistoiming riigilõivuvabaks,
sest Siseministeeriumi lõivustatud toimingud on kõik loetletud RLS-i 11. peatükis, ning
edaspidi see loetelu ei sisaldaks enam uue isikunime taotluste läbivaatamist.
Palume siinkohal eelnõu koostajatel hinnata, kas RLS § 262 kehtetuks tunnistamisega võib
kaasneda eelkirjeldatud tagajärg.
2.3. Seletuskirjas tuleb rohkem selgitada riigilõivumäära suurenemise tagamaid, muuhulgas
kas riigilõivumäära suurenemine on tingitud otseste ja/või kaudsete kulude kasvust, kas
riigilõivumäära kehtestamisel lähtutakse rangelt kulupõhimõttest või ka näiteks
ekvivalendipõhimõttest, kui palju töötunde kulub keskmiselt isikunime muutmise taotluse
läbivaatamiseks ning mis on selle kulu jne. Teisisõnu, sooviksime täpsemat ülevaadet sellest,
kuidas on jõutud eelnõus sätestatud 200 euro suuruse lõivuni.
3. Rahvastikutoimingute hüvitamine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a
määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi
vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“. See hüvitamise mehhanism erineb
eelnõu § 17 toodust. Ka terminoloogia on erinev (praegu „nime muutmine“, kuid eelnõus on
„nime muutmine ja vahetamine“ erinevad protseduurid). Kas tulenevalt eelnõust on kavas ka
seda rakendusakti muuta?
4. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt nimemuutmise küsimuste lahendamist rahastatakse
riigieelarvest. Riigieelarvega on ette nähtud 1,127 mln eurot kõikide riiklike kulude katteks,
antud rahastus pole muutunud. Kas eelnõuga lisanduv kulu mahub olemasoleva rahastuse
sisse ära? Palume tuua välja kogu riiklike kulude eelarveline prognoos.
5. Seletuskirja 7. osas on märgitud, et pigem võib seaduse jõustumine tuua mõningatele KOV
üksustele kaasa tulusid. Kui riigilõivud suurenevad, siis on tegemist riigi tuluga. Mis tuludest
tegelikult räägitakse?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Marge Kaskpeit 5885 1423
[email protected]
Artur Lundalin 5885 1321
[email protected]
Kairit Eha 5885 1375
[email protected]
2