Hankija täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

05.02.2026 HANKIJA TÄIENDAV SEISUKOHT Riigihange: „SA Narva Haigla kohustuslik vastutuskindlustus II“ viitenumber: 303593 Hankija: Sihtasutus NARVA HAIGLA registrikood: 90003217 Esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Vaidlustaja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal registrikood: 12831829 Esindaja: Kaidi Reiljan-Sihvart, vandeadvokaat Advokaadibüroo COBALT e-post: [email protected] Kolmas isik: Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 registrikood: HRB165266 (Belgia) Esindaja: Signe Soonberg e-post: [email protected] 1. ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (vaidlustaja) vaidlustus Sihtasutuse NARVA HAIGLA (hankija) riigihankes „SA Narva Haigla kohustuslik vastutuskindlustus II“ (vr 303593). Menetlusse on kaasatud Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 (kolmas isik). 2. 02.02.2026 esitas vaidlustaja täiendava seisukoha. VAKO on võimaldanud vastata täiendavatele seisukohtadele hiljemalt 05.02.2026. Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 2. PÕHJENDUSED 3. Vaidlustaja proovib vaidlustusmenetluse kaudu kaitsta oma monopoolset seisundit (ptk 2.1). Kolmanda isiku pakkumus vastab kindlustusteenuse tingimustele (ptk 2.2). 2.1 Vaidlustaja proovib vaidlustusmenetluse kaudu kaitsta oma monopoolset seisundit 4. Vastuses vaidlustusele selgitas hankija, et vaidlustaja tegelik eesmärk hankija otsuste vaidlustamisel on kolmanda isiku tõrjumine tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse turult, kus vaidlustajal on kuni hiljutise ajani olnud monopol. Sellest on kirjutatud korduvalt meedias. Hankija toob esile vaid väikese valiku: Delfi: „PZU sai kogemata Eesti meditsiini monopolkindlustajaks. Kõigil haiglatel ja hambaarstidel tuleb firmaga kallid lepingud sõlmida. Hinnakujundust suunavate andmete ja konkurentsi puudumise tõttu kasvasid kindlustusmaksed prognoosituga võrreldes neljakordseks.“1 Postimees: „Perearstide hinnangul on riigi nõudmine sõlmida monopoolse kindlustusfirmaga hingehinnaga uue patsiendikindlustuse leping nii nöökiv, et mitmed tohtrid ähvardavad valge kitli nurka visata ja enne plaanitud aega pensionile minna.“2 Meditsiiniuudised: „Patsiendikindlustuse süsteemi jõustumise eel kogunevad kõik maksed ja kindlustusjuhtumid PZU kindlustuse kätte, mis loob head tingimused ebamõistlikult suurteks kindlustusmakseteks ja monopoli tekkeks.“3 5. 2025. aasta lõpus sisenes turule kolmas isik, mida tervitati nii tervishoiusektori ekspertide kui õiguskantsleri poolt: Meditsiiniuudised: „Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu eksperdi Heli Paluste kinnitusel on meie patsiendikindlustuse turule põhjust loota arvestatavat lisapakkujat (Lloyds’i).“4 Meditsiiniuudised: „Kui aasta tagasi oli patsiendikindlustue valik Eestis piiratud vaid ühe, juhtumipõhise lepinguga, siis nüüd on kindlustusmaakleri Northern1 International Insurance Brokers OÜ eestvedamisel turule jõudnud uus konkureeriv lahendus. See vastab Eesti õigusruumi nõuetele, tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud nõudepõhisele mudelile ja loob valikuvõimaluse.“5 Õiguskantsler: „Suur kindlustusmakse on tervishoiuteenuse osutajatele mõistagi probleem. See võib mõjutada ka tervishoiuteenuse kättesaadavust. /…/ Pärast seda, kui hakkas kehtima tervishoiuteenuse osutajate kohustusliku vastutuskindlustuse nõue, pakkus seda kindlustust Eestis vaid PZU Kindlustus. Nüüdseks on turule tulnud ka Lloyd’s Insurance Company S.A.“6 1 Arvutivõrgus: https://www.delfi.ee/artikkel/120326198/pzu-sai-kogemata-eesti-meditsiini-monopolkindlustajaks- koigil-haiglatel-ja-hambaarstidel-tuleb-firmaga-kallid-lepingud-solmida. 2 Arvutivõrgus: https://www.postimees.ee/8134430/perearstid-ahvardavad-nookiva-kindlustuse-tottu-pensionile-minna. 3 Arvutivõrgus: https://www.mu.ee/uudised/2024/10/11/luup-patsiendikindlustuse-ainsa-pakkuja-monopoolsus- pahandab. 4 Arvutivõrgus: https://www.mu.ee/uudised/2025/11/04/paluste-patsiendikindlustuse-turule-on-pohjust-loota- arvestatavat-lisapakkujat. 5 Arvutivõrgus: https://www.mu.ee/uudised/2025/12/03/patsiendikindlustusse-tekkis-uus-valik. 6 Arvutivõrgus: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2025- 12/Tervishoiuteenuse%20osutaja%20kohustuslik%20vastutuskindlustus.pdf. 2/5 6. Vaidlus ei seisnegi tegelikult kolmanda isiku pakkumuse vastavusest hanketingimustele. Hanketingimused ei välista nõudepõhist kindlustuskaitset. Seega ei ole riigihanke alusdokumentides tingimust, mille tõttu kolmanda isiku pakkumuse saaks mittevastavaks tunnistada. Vaidlustaja proovib kaitsta lihtsalt oma monopoolset seisundit, tänu millele saab ta kehtestada mitu korda kallimaid tingimusi, kui see oleks võimalik konkurentsiolukorras. Hankija rõhutab, et vaidlustaja on samasisulise vaidluse juba korra VAKO-s kaotanud.7 7. Vaidlustaja esitab loomingulisi tõlgendusi TOKVSist ja VÕSist ja proovib VAKO kaudu lahendada kindlustuse materiaalõiguslikku vaidlust. Tervishoiuteenuse osutajate kindlustuskohustuse täitmist kontrollib Terviseamet (TOKVS § 4 lg 4), kindlustustegevuse üle üldisemalt teeb järelevalvet Finantsinspektsioon (KindlTS § 2 lg 2). Kui kolmanda isiku pakutav kindlustuskaitse ei vasta TOKVSi nõuetele, on selle hinnangu andmise pädevus ja kohustus Terviseametil. Terviseamet ega Finantsinspektsioon pole seni leidnud ühtegi alust ega põhjust tunnistada kolmanda isiku pakutav kindlustuskaitse seaduse nõuetele mittevastavaks ja/või keelata kolmanda isiku poolt tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse pakkumine. Seda hoolimata asjaolust, et mõlemad asutused on teadlikud kolmanda isiku sisenemisest Eesti turule, samuti tema pakutavatest tingimustest. 2.2 Kolmanda isiku pakkumus vastab kindlustusteenuse tingimustele 8. Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse jaatamisest piisab tõdemusest, et hanketingimused ei välista nõudepõhist kindlustuskaitset. Pakkumuse mittevastavana tagasi lükata saab hankija vaid siis, kui asjaomane tagasilükkamise alus tuleb selgesõnaliselt riigihanke alusdokumentidest. Hanketingimused võimaldavad praegu mistahes vastutuskindlustuse liiki. 9. Asjaolu, kas nõudepõhine kindlustuskaitse on vastuolus TOKVSiga, ei ole seetõttu vaidluse all. Küll aga on põhimõtteliselt väär ka vaidlustaja niisugune väide. Kuigi vaidlustaja heidab ette tingimusliku pakkumuse esitamist, maksumuse ebaõiget esitamist jm, tuginevad need väited tegelikult ikkagi sellelesamale ebaõigele väitele, nagu TOKVS ja VÕS justkui välistavad nõudepõhise kindlustuskaitse. 10. Vaidlustaja on küll üldiselt väitnud, et kolmanda isiku kindlustuspakkumus ei vasta TOKVSist tulenevatele tingimustele ja miinimummääradele,8 kuid ei ole esitanud ühtegi konkreetset viidet TOKVSis sätestatud tingimustele ja miinimummääradele, millele pakkumus justkui ei vasta. Selle asemel on vaidlustaja viidanud: a) VÕS §-le 510 („Vastutuskindlustuse mõiste“), mis sätestab vastutuskindlustuse üldise mõiste ega reguleeri ühtegi kindlustuskaitse tingimust ega keela vastutuskindlustust pakkuda nõudepõhiselt; b) TOKVS §-le 2 („Seaduse kohaldamisala“), mis sätestab TOKVSi kohaldamisala, kuid ei reguleeri ühtegi kindlustuskaitse tingimust, ei nõua juhtumipõhist vastutuskindlustust ega keela vastuskindlustust pakkuda nõudepõhiselt; 7 VAKO 251-25/301064. 8 Vaidlustaja täiendava seisukoha p 2.2.1. 3/5  c) TOKVS §-le 10 („Kindlustusjuhtum“), mis sätestab kindlustusjuhtumi mõiste, millele aga kolmanda isiku pakkumus vastab (pakkumuses ei ole kindlustusjuhtumit defineeritud kuidagi teistmoodi kui TOKVSis). 11. Kolmanda isiku pakkumus vastab seega kõikidele TOKVSis kindlustuskaitse osas esitatud nõuetele, mh vastutuskindlustuslepingu (TOKVS § 6), kindlustusjuhtumi mõiste (TOKVS § 10), kindlustussumma (TOKVS § 11) ja kõikide teiste sätete nõuete osas. 12. Kindlustusmaksete, nende tasumise tähtaegade, tasumise struktuuri ja muude asjaolude osas ei ole TOKVSis nõudeid sätestatud ja seega ei piira seadus kuidagi lepingupoolte vabadust leppida need kokku teisiti kui seda on teinud vaidlustaja. Poolte vahel kokkulepitud kindlustusmaksed ning nende maksete nimetused, tasumise struktuur ja muud asjaolud ei mõjuta seaduses ja hanketingimustes sätestatud kindlustuskaitse ulatust ega muuda pakkumust tingimuslikuks. 13. VÕSist ega TOKVSis esitatud legaaldefinitsioonidest ei tulene nõudepõhise kindlustuskaitse keeldu. Kuna VÕS § 510 ei reguleeri tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustust, vaid on üldnorm kõikide vastutuskindlustuse liikide osas, siis on ilmselge, et selle sätte eesmärk ei ole välistada nõudepõhist vastutuskindlustust ja sätestada vastutuskindlustus ainult juhtumipõhise kindlustusena. 14. Lisaks, vastavalt TOKVSi §-le 3 on tervishoiuteenuse osutaja, patsiendi või muu õigustatud isiku kahjuks TOKVSist või VÕSist kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Ühe või mõne tingimuse tühisus ei too kaasa kogu tehingu tühisust, ülejäänud osas tingimused kehtivad. Isegi kui nõustuda vaidlustaja käsitlusega, et lubatud on ainult juhtumipõhine kindlustus (millega hankija ei nõustu), siis vastaks kolmanda isiku pakkumus siiski nõuetele, sest mistahes seadusest kahjulikumad tingimused lihtsalt ei kehti ja need ei ole pakkumuse ega lepingu osaks. Seega ei saaks kolmanda isiku poolt pakutava kindlustuse puhul tekkida olukorda, kus patsiendi kahju ei kuulu hüvitamisele, nagu väidab vaidlustaja, isegi kui tingimused oleksid seadusega vastuolus (ei ole).9 See on tegelikult teada ka vaidlustajale endale kui vastutuskindlustuse pakkujale. Vastupidised väited on VAKOt eksitavad. 15. Sisuliselt võtab kindlustusandja pakkumuse esitamise ja hankelepingu sõlmimisega endale kohustuse tagada TOKVSile vastav kindlustuskaitse ja hüvitisnõuete maksmine patsientidele seaduse nõuete kohaselt. Patsiendi kahju hüvitamise nõue on seadusest tulenev nõue, mitte kindlustuslepingust tulenev nõue. Kindlustusandja ei saa sellele esitada tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud vastutuskindlustuslepingust tulenevaid vastuväiteid, vaid ainuüksi seadusest tulenevaid vastuväiteid (näiteks, et tegu ei ole kindlustusjuhtumiga, kahju ei ole tekkinud vms). Eeltoodust tulenevalt ei ole patsiendil võimalik pakkumuses esitatud väidetavatest piiravatest tingimustest tulenevalt hüvitisest ilma jääda – kindlustusandja peab maksma hüvitise välja, kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud. Seega vastab kindlustuskaitse seadusest ja hanketingimustest tulenevatele nõuetele. 16. VAKO ei saa hakata lahendama vaidlust TOKVS poolt nõutava kindlustuskaitse ja lubatavate vastutuskindlustuse liikide osas. See on hankija risk, kui ta hangib riigihanke kaudu teenuse, mida tal vaja ei ole või mis ei vasta tema tegelikele vajadustele. RHADis puudub piirang või 9 Vaidlustaja täiendava seisukoha p 2.2.2. 4/5  keeld pakkuda nõudepõhist kindlustuskaitset ning kolmanda isiku poolt pakutav kindlustuskaitse vastab kõikidele TOVKS nõuetele vastutuskindlustuse lepingu, kindlustussummade, kahjujuhtumi definitsiooni jm osas. Ühtegi mittevastavust ei ole vaidlustaja esile toonud. 17. Hankija leiab, et RHAD on koostatud selliselt, et võimaldab nii juhtumipõhise kui ka nõudepõhise vastutuskindlustuse pakkumist. Meelevaldne on vaidlustaja väide, et TOKVS (millele on RHADis viidatud) sätestab juhtumipõhise vastutuskindlustuse. 10 Kuna TOKVS ei piira kuidagi nõudepõhise kindlustuskaitse pakkumist, polnud hankijal alust ega vajadust sätestada RHADis kõrvalekaldeid seaduses sätestatud nõuetest. Kui hankija soovinuks nõudepõhise kindlustuse välistada, oleks pidanud RHADis sätestama niisuguse piirangu. 18. RHAD p 2.1 ja lisas 1 mainitud „nõuetest teatamise ja kindlustuskaitse pikendatud periood“ kinnitab hankija soovi võimaldada pakkuda ka nõudepõhist kindlustust. Juhtumipõhise kindlustuskaitse puhul vastava tingimuse sätestamise vajadus puudub (nagu vaidlustaja ise märgib, kehtib juhtumipõhine kindlustuskaitse siis, kui kindlustusjuhtum on aset leidnud kindlustusperioodil ja lisaks TOKVSis 21 sätestatud kindlustusjuhtumist teavitamise tähtaegadele on asjakohatu midagi täiendavat sätestada). 19. Täiendava seisukoha punktis 2.4 püüab vaidlustaja vaidlustuskomisjoni eksitada. VÕS § 510 ei sätesta, nagu väidab vaidlustaja, et „kindlustusandja peab hüvitama kahju, mis on tekkinud kindlustusperioodil toimunud kahjujuhtumi tagajärjel“, vaid hoopis seda, et kindlustusandja peab hüvitama „kindlustuse kehtivuse ajal“ toimunud kahjujuhtumi toimumise tagajärjel tekkinud kahju. Kuna VÕS § 510 ei reguleeri tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustust, vaid on üldnorm kõikide vastutuskindlustuse liikide osas, siis on ilmselge, et selle sätte eesmärk ei ole välistada nõudepõhist vastutuskindlustust ja sätestada vastutuskindlustus ainult juhtumipõhise kindlustusena. 3. MENETLUSLIKUD AVALDUSED 20. Tähtaegsus. VAKO on määranud seisukohtadele vastamise tähtpäevaks 05.02.2026. Seisukoht on tähtaegne. 21. Esitamine. Seisukoht on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi 10 Vaidlustaja täiendava seisukoha p 2.2.3. 5/5 05.02.2026 TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihange: „SA Narva Haigla kohustuslik vastutuskindlustus II“ viitenumber: 303593 Hankija: Sihtasutus NARVA HAIGLA registrikood: 90003217 Hankija esindajad Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Vaidlustaja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal registrikood: 12831829 Vaidlustaja esindaja: Kaidi Reiljan-Sihvart, vandeadvokaat Advokaadibüroo COBALT e-post: [email protected] Kolmas isik: Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 registrikood: HRB165266 (Belgia) Kolmanda isiku esindaja: Signe Soonberg e-post: [email protected] TAOTLUS Mõista AB-lt “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal Sihtasutuse NARVA HAIGLA kasuks välja täiendavad menetluskulud käibemaksuta summas 2288 eurot. 1. KULUDE NIMEKIRI 1.1. Hankija täiendavaks menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TEGOS AS poolt osutatud õigusabi eest 11,7 töötunni ulatuses summas 2288 eurot (käibemaksuta). Seega kokku on hankijal vaidlustusmenetluses tekkinud täiendavaid menetluskulusid käibemaksuta summas 2288 eurot. 1.2. Kantud kulude koosseis nähtub detailselt lisaks olevast kuluaruandest (lisa 1). Hankija kinnitab, et kõik käesolevas nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat Lisa 1 Kuluaruanne Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610  Kuluaruanne Riigihange: „SA Narva Haigla kohustuslik vastutuskindlustus II“ (vr 303593) Klient: Sihtasutus NARVA HAIGLA Teenused Kuupäev Kogus Summa Kommentaarid 03.02.2026 2,60 546,00 Õiguslik analüüs ja vastuse koostamine vaidlustaja seisukohtadele. 03.02.2026 2,00 360,00 Vaidlustaja täiendava seisukoha analüüs. 04.02.2026 0,80 168,00 Vaidlustaja täiendavale seisukohale vastuse koostamine. 05.02.2026 4,30 774,00 Täiendava seisukoha koostamine. 05.02.2026 2,00 440,00 Vaidlustaja täiendava seisukoha analüüs. Täiendava seisukoha koostamine. Menetluskulude nimekirja koostamine. Allkirjastamine ja VAKO-le ning menetlusosalistele edastamine. Kokku h 11,70 Kokku KM-ta 2288,00 Keskmine tunnihind KM-ta 195,56 Kokku teenus KM-ta: 2288,00 1/1