Hankija vastus vaidlustusele

Pr Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon 1.1-5/018-1 Tartu mnt 85 10115 Tallinn [email protected] Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, registrikood: 70009244 Hankija esindaja: Jaanika Rahu e-post: [email protected]; [email protected] Vaidlustaja: Nortal AS, registrikood: 10391131 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Mart Parind e-post: [email protected] Kolmas isik: Cybernetica AS, registrikood: 10140133 e-post: [email protected]; [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: „Aktsiisikaupade deklareerimise ja laoarvestuse teenuse arendus- ja hooldustööd“ Riigihanke viitenumber: 296547 Nortal AS (edaspidi vaidlustaja) on esitanud vaidlustuse, milles palub tunnistada kehtetuks Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (edaspidi hankija) 22.01.2026 otsuse kolmanda isiku (edaspidi Cybernetica AS) pakkumuse edukaks tunnistamise kohta (otsus kättesaadav riigihangete registrist riigihanke jaotisest „Tulemdokumendid“). Vaidlustaja vaidlustus põhineb väitele, et hankija ei ole hinnanud vaidlustaja proovitööd kooskõlas riigihanke alusdokumentidega, mille tõttu on hankija vaidlustajale andnud alakriteeriumis nr 1 „Trükikulude arvutamise funktsionaalsuse analüüs ja tegevuste kaardistamine“ eest liiga madalad punktid. Hankija ei nõustu vaidlustaja väitega ja esitab põhjendused allpool vastavalt vaidlustuses toodud punktidele. NB! Käesolevas dokumendis sinisega tähistatud hankija vastused on kaitstud vaidlustaja ärisaladusega. Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn / [email protected] / www.rmit.ee / registrikood 70009244  2 (5) Vaidlustuse punkt 19: Vaidlustaja on vaidlustuse punktis 19 välja toonud, et hankija ei ole riigihanke alusdokumentides, nimeliselt „Proovitöö lähteülesanne“ (kättesaadav riigihangete registrist riigihanke jaotisest „Alusdokumendid“), püstitanud nõuet, mille kohaselt peaks pakkuja proovitöös kirjeldama ametniku tegevusi uue kujundusega maksumärkide tellimuse menetluses. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohta asjaoluga, et alusdokumendi „Proovitöö lähteülesanne“ peatüki „Trükikulude arendusülesande kirjelduse“ punkt 1 kehtestab kitsa nõude tervele proovitööle ning punktid 1a, 1b ja 1c vaid täpsustavad seda nõuet. Hankija ei nõustu vaidlustaja sellekohase seisukohaga. Viidatud alusdokumendi peatükk „Trükikulude arendusülesande kirjeldus“ koosneb kokku kahest punktist, millest kumbki käsitleb omaette suuremat funktsionaalsuste plokki, mida pakkuja pidi oma proovitöös analüüsima. Kuna kõnealuse peatüki punkti 2 osas vaidlust ei ole, kirjeldab hankija allpool ainult punkti 1 asjaolusid. Punktis 1 on küll kasutatud sõnu „maksumärkide tagastuse taotlus“, kuid sellest ei saa välja lugeda, et kogu proovitöö pidi jääma kitsalt selle raamidesse. Proovitöö ulatuse täpsustamiseks lisas hankija punktile 1 alampunktid a., b., ja c. järgmiselt: Riigihanke alusdokumenti „Proovitöö lähteülesanne“ tuleb lugeda tervikuna ehk koostoimes, mitte aga rebida kontekstist välja üksikuid punkte. Hankija selgitab, et punktid a., b. ja c. kehtestavad selgesõnaliselt lisanõuded esitatavale proovitööle, mida pakkuja ei ole tohtinud eirata proovitöö teostamisel. Hankijale oli oluline, et pakkujad käsitleks maksumärkide trükikulude arvutamise funktsionaalsuse protsessi tervikuna alates kujunduse valiku ja selle nähtavaks tegemise funktsionaalsustest. Seetõttu lisas hankija nimetatud alampunktid punkti 1 skoobi selgitamiseks. Riigihanke alusdokumendi „Proovitöö lähteülesanne“ läbitöötamise järgselt pidi vaidlustaja aru saama, et vaidlusaluse punkti 1 alampunktid a. ja b. ei ole maksumärkide infosüsteemis (edaspidi MAIS) maksumärkide tagastamise taotluse menetluse protsessi osad. Nimetatud punktide sõnastus ütleb selgelt, et neis on tegemist maksumärkide kujundusega seotud funktsionaalsustega. Olemuslikult on need vajalikud eeldustegevused maksumärkide tagastuse menetluse protsessile, mille hankija järgnevates lõikudes lühidalt välja toob. Riigihanke alusdokumendis „Proovitöö lähteülesanne“ toodud peatüki „Põhitegevused“ alampeatükis „Alkoholi maksumärkide tellimine ja tagastamine“ eelneb maksumärkide tagastamise võimaluste selgitusele lõik: „Kuna alkoholi maksumärkide kujundus on seotud konkreetse trükikoja lepinguga ja selle lepingu lõppedes ei muutu vana kujundusega  3 (5) maksumärgid kehtetuks, on võimalik olukord, kus klient on alkoholi maksumärkide tellimusel valinud vana kujunduse, kuid olenevalt MTA laoseisust, väljastatakse kliendile kas täielikult või osaliselt uue kujundusega maksumärke. Vana kujundusega maksumärke väljastatakse seni kuni neid MTA laos jätkub. Alles seejärel hakatakse väljastama uue kujundusega maksumärke.“. Selleks, et maksumärke tagastada, tuleb need kliendil eelnevalt tellida ja kätte saada. Maksumärkide kujundus on omakorda infosüsteemis seotud trükikoja ja lepinguga. Igas lepingus on fikseeritud maksumärgi trükikulu. Eelpool viidatud lõigus on oluline info – ühe lepingu lõppemine ei muuda kehtetuks vastava lepingu alusel tellitud või väljastatud maksumärke. Seega saavad tarbimises olla ja kehtida mitmete trükikoja lepingute alusel väljastatud maksumärgid. Maksumärkide trükikulu arvutamise hetk ei ole mitte maksumärkide tagastamise moment, vaid hetk, millal kindla kujundusega maksumärk on kliendile MTA-st välja antud. Selleks, et analüüsida trükikulu arvutamise nähtavat osa nii kliendile kui ametnikule maksumärgi tagastamisel, on vaja konkreetse kujundusega maksumärkide trükikulu talle süsteemis „omistada“ juba varasemas etapis, mis tähendab et proovitöös tuli käsitleda ka maksumärkide tellimise etappi. Vaidlustaja jättis aga oma proovitöös käsitlemata ametniku tegevused uue kujundusega maksumärkide tellimisel. Kui vaidlustajal oleks tekkinud hankele lisatud dokumentide läbitöötamise käigus ebaselgus, miks punkti 1 alampunktid lisavad maksumärkide tagastuse taotluse menetlusele eelnevaid MAIS süsteemi funktsionaalsusi, oleks vaidlustaja saanud ja pidanud sellekohase küsimuse esitama hankemenetluses. Vaidlustaja seda aga teinud ei ole. Vaidlustuse punkt 21: Vaidlustuse punktis 21 on vaidlustaja toonud välja põhjendused, kuidas tema esitatud proovitöö siiski täidab riigihanke alusdokumendi „Proovitöö lähteülesanne“ peatüki „Trükikulude arendusülesande kirjelduse“ punktis 1 toodud alampunktide a. ja b. nõuded. Hankija ei nõustu ka vaidlustaja selle seisukohaga. Vaidlustaja viitab oma vaidlustuse punktis 21, et riigihanke alusdokumendi „Proovitöö lähteülesanne“ sissejuhatuses proovitöö eesmärgi kohta märgitu ainult kinnitab arusaama, mille kohaselt tuli proovitöös kohustuslikuna käsitleda vaid maksumärkide tagastamise taotlust. Riigihanke alusdokumendi „Proovitöö lähteülesanne“ sissejuhatuses on vaidlustaja pööranud tähelepanu neljandale lõigule: „Eesmärk on muuta ametnike töö trükikulude arvestamisel efektiivsemaks ja kuvada alkoholi maksumärkide tagastamistaotlustel olenevalt tagastatavate maksumärkide seisundist ja kujundusest tasumisele kuuluvaid trükikulusid“, kuid hankija hinnangul on samavõrd oluline ka teise lõigu esimene lause: “Üheks tegevuseks maksumärkide infosüsteemis on klientide poolt alkoholi maksumärkide tellimine ja vajadusel tagastamine“. Hankija on seisukohal, et kuigi reeglipärane alkoholi maksumärkide elutsükli osa on nende tellimine ja tootele kleepimine, tagastatakse maksumärke siiski erandjuhtudel või vastavalt vajadusele. Ka vaidlustaja poolt eelpool viidatud lõigu puhul on oluline märgata, et tagastatavate maksumärkide ja trükikulude arvutamise puhul on üheks tähtsaks kriteeriumiks kujundus. Hankija rõhutab veelkord, et riigihanke alusdokumenti „Proovitöö lähteülesanne“ tuleb lugeda tervikuna ehk koostoimes, mitte aga rebida kontekstist välja üksikuid punkte. Hankijale oli oluline, et pakkujad käsitleks maksumärkide trükikulude arvutamise funktsionaalsuse protsessi tervikuna. Kuid vaidlustaja proovitöös ei olnud kajastatud ametniku tegevusi uue kujundusega maksumärkide tellimuse menetluses, mistõttu sai tema proovitöö ka vähem punkte.  4 (5) Vaidlustuse punkt 26: Vaidlustaja viitab vaidlustuse punktis 26, et on oma proovitöös ametniku tegevused uue kujundusega maksumärkide tellimisel välja toonud, ent hankija ei ole neid kohti kas üles leidnud või miskipärast soovinud arvesse võtta. Vaidlustaja toob välja, et on oma proovitöö peatükis 4.1.4 kirjeldanud ametniku tegevusi uue kujundusega maksumärkide tellimisel. Hankija ei nõustu vaidlustaja väitega ning juhib vaidlustuskomisjoni tähelepanu asjaolule, et vaidlustuses viidatud ametniku tegevuste kirjelduse on vaidlustaja esitanud oma proovitöö peatükis /ärisaladus/, kus juba peatüki pealkirjas toodud „AS-IS“ viitab olemasoleva MAIS lahenduse kirjeldusele, mitte aga tuleviku lahendusele. Vaidlustaja poolt proovitööga pakutav lahendus algab proovitöö peatükis /ärisaladus/.Antud peatüki pealkirjas toodud „TO-BE“ viitab proovitöös pakutavale tuleviku lahendusele, mida riigihankes nõuti ja hinnati, kuid vaidlustaja ei ole proovitöö peatükis 5 pakutava lahenduse kirjelduses ühelgi korral viidanud, et tema poolt pakutavas lahenduses on ametniku tegevused uue kujundusega maksumärkide tellimisel realiseeritud samamoodi nagu olemasolevas MAIS lahenduses. Vaidlustaja on peatüki 5 punktis 5.1 kirjeldanud vaid järgmised MAIS tuleviku lahenduse funktsionaalsused: /ärisaladus/. Lisaks leiab hankija, et vaidlustaja väide, et ametniku tegevused trükikojast maksumärkide tellimisel annavadki proovitöö punktis 4.1.4 ülevaate ametniku tegevustest, ei ole tõene. Proovitöö punktis 1 b. soovitud ametniku tegevused puudutavad kliendi esitatud maksumärkide tellimusel ametniku poolseid tegevusi kõnealuse tellimuse menetlemise käigus. Vaidlustaja poolt proovitöös toodud ametniku tegevused käsitlevad aga tegevusi, mida ametnik teeb, kui ta esitab ise trükikojale maksumärkide tellimuse. Viimase näol on tegemist täiesti erineva tegevusega, mida hankija ei ole palunud pakkujatel eraldi proovitöös kajastada, vaid on ise selle tegevuse pakkujatele alusdokumendi „Proovitöö lähteülesanne“ peatüki „Põhitegevused“ alapunktis „Alkoholi maksumärkide tellimine ja tagastamine“ ära kirjeldanud. Proovitöö lähteülesande peatüki „Trükikulude arendusülesande kirjeldus“ punktis 1 b. nimetatud ametniku tegevusi kliendi maksumärkide tellimuse menetluses vaidlustaja kirjeldanud ei ole. Pakkuja esitatud proovitöö peatükis 5 olevad ülejäänud punktid 5.2-5.6 puudutavad trükikulu arvutamise funktsionaalsusi ja andmete migratsiooni. Nende osas vaidlusi ei ole. Vaidlustuse punkt 28: Vaidlustaja on vaidlustuse punktis 28 viidanud proovitöö 28. leheküljel asuvale peatükile 5.1, kus olevat kirjeldatud vaidlustaja nägemus maksumärkide kujunduse haldusest. Hankija ei nõustu ka vaidlustaja väitega. Tõendamaks, et hankija on põhjalikult kursis vaidlustaja esitatud proovitööga, siis hankija täpsustab, et vaidlustaja viidatud peatükk asub tema proovitöö leheküljel 18, mitte aga leheküljel 28. Hankija on seisukohal, et nimetatud peatükis on vaidlustaja välja toonud tehnilise lahenduse koos lühikirjeldusega maksumärgi kujunduse halduseks. Sellest ei saa hankija välja lugeda, milliseid tegevusi ametnik peab pakutavas MAIS lahenduses tegema uue kujundusega maksumärkide menetluses. Nimetatud tehnilisele kirjeldusele on vaidlustaja lisanud üldsõnalise joonise /ärisaladus/. Sellisest üldsõnalisest tegevuste pealkirjastamisest, ei saa hankija välja lugeda, milliseid tegevusi peab ametnik täpsemalt pakutavas lahenduses oma töövoos tegema.  5 (5) Vaidlustuse punkt 29: Lisaks on vaidlustaja oma vaidlustuse punktis 29 välja toonud, et proovitöö peatüki 5.3.1 leheküljel 21 sisalduv lause /ärisaladus/, on samuti käsitletav riigihanke alusdokumendi „Proovitöö lähteülesanne“ peatüki „Trükikulude arendusülesande kirjeldus“ punkti 1 nõuete täitmiseks. Hankija jääb ka eeltoodud käsitluse puhul vaidlustajaga eriarvamusele. Nimelt on hankija seisukohal, et ilma proovitöös täpsemalt lahti kirjutamata jääb vaidlustaja eelpool viidatud lause proovitöös üldsõnaliseks ja deklaratiivseks ning ei anna vastust „Trükikulude arendusülesande kirjeldus“ punktis 1 b. toodud nõudele, mille kohaselt kliendi esitatud tellimusel valitud alkoholi maksumärgi kujundus ei tohi saada takistuseks ametnikule, et kliendile väljastada ka vana kujundusega alkoholi maksumärke. Kuna proovitöös ei ole välja toodud ametniku tegevusi uue kujundusega maksumärkide tellimise menetluses ei saanud hankija järeldada, et alusdokumendis „Proovitöö lähteülesanne“ punktis 1 b. toodud nõue on täidetud. Kokkuvõtvalt jääb hankija oma seisukoha juurde, et hankija nägi riigihanke alusdokumentides ette nõude, mille kohaselt tuli pakkujatel oma proovitöödes käsitleda ka ametniku tegevusi uue kujundusega maksumärkide tellimuse menetluses ning sellest tulenevalt hindas hankija ka vaidlustaja proovitööd õiguspäraselt. Küll aga nendib hankija, et juhul kui vaidlustuskomisjonile ei peaks hankija põhjendustest piisama ning leiab siiski, et hankija otsus tuleb kehtetuks tunnistada, sest hankija on kohaldanud alusdokumente vääralt ja teinud hindamisvea, tuleb hankijal teostada kõikide pakkumuste hindamine uuesti. Kuivõrd Cybernetica AS proovitöös esineb sama puudus, mis vaidlustaja proovitöös, tuleks hankijal uuesti hindamisel anda antud alakriteeriumi nr 1 eest maksimumpunktid ka Cybernetica AS-le. Sellisel juhul saaks nii Cybernetica AS kui vaidlustaja alakriteeriumi nr 1 täitmise eest senise 20 punkti asemel 40 punkti, mis tähendaks, et vaidlustaja pakkumus ei tõuseks ettepoole Cybernetica AS pakkumusest, kuna sellisel juhul oleks Cybernetica AS koondskoor 95.7667 punkti ning vaidlustaja koondskoor 90.85 punkti. Lähtuvalt antud selgitustest ja põhjendustest palub hankija jätta vaidlustaja poolt esitatud vaidlustus rahuldamata ja kulud vaidlustaja kanda. Palume vaidlustus läbi vaadata kirjalikus menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanika Rahu hankejurist Lisa: Volikiri hankija esindamiseks;