Hankija täiendav seisukoht

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 04.02.2026 Kehtib kuni: 04.02.2031 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3 Teabevaldaja: Transpordiamet Kristina Laarmaa OÜ Advokaadibüroo Laarmaa Teie 30.01.2026 [email protected] Meie 04.02.2026 nr 1.3-5/26/1156-5 Vaidlustaja: EKT Teed OÜ Registrikood 12709519 Vaidlustaja volitatud esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post: [email protected] ⁠ Hankija: Transpordiamet Registrikood: 70001490 Valge 4, 11314 Tallinn e-post: [email protected] Volitatud esindaja: Anastasija Kikkas hankeekspert e-post: [email protected] Hankija täiendavad selgitused riigihankes „Riigitee nr 19252 Kaansoo-Tori tee km 15,46– 21,01 tolmuvaba katte ehitamine kruusateele“ (viitenumber 304099) 1. Sissejuhatus ja menetluse käik 1.1. Vaidlustaja esitas 30.01.2026 VAKO-le täiendavad seisukohad ja menetluskulude taotluse. Käesolevad selgitused on esitatud RHS § 196 lg 3 alusel ning on suunatud vaidlustaja uutele väidetele, sh eeskätt väitele, et Riigikohtu 19.11.2025 otsus asjas 3-25-806 „oluliselt avardas“ selgitustaotluse kohaldamist ning muudab käesolevas vaidluses hankija varasemad argumendid asjakohatuks. 1.2. Hankija jääb oma 27.01.2026 esitatud vastuses ja varasemates selgitustes toodud seisukohtade juurde, korrates alljärgnevalt üksnes vaidluse lahendamiseks vajalikke põhimõtteid ning täpsustades nende seost vaidlustaja 30.01.2026 seisukohtadega. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 2. Vaidlustaja tuginemine Riigikohtu otsusele 3-25-806 on käesolevas asjas ekslik 2.1. Vaidlustaja väidab, et Riigikohtu otsus 3-25-806 kohustab hankijat küsima selgitusi ja lubama selgitustaotluse kaudu ka pakkumuses nõutud, ent esitamata dokumendi aktsepteerimist, ning et seetõttu ei ole varasem VAKO ja kohtupraktika enam asjakohane. 2.2. Hankija hinnangul ei tulene Riigikohtu otsusest 3-25-806 üldist reeglit, mille kohaselt tuleks lubada pakkumuse esitamise tähtajaks hankepassis esitamata kvalifikatsiooni alusandmete esmakordset esitamist hiljem selgituste kaudu. 2.3. Otsuses 3-25-806 käsitles vaidlus olukorda, kus pakkuja soovis tugineda teise ettevõtja vahenditele (RHS § 103 lg 1) ja küsimus seisnes eelkõige selles, millisel viisil saab tõendada teise ettevõtja nõusolekut ning kas selleks on alati vajalik esitada teise ettevõtja hankepass koos pakkumusega. Riigikohus leidis, et seadus ega direktiiv ei sätesta nõuet, et teise ettevõtja nõusolekut saab tõendada ainult tema hankepassiga, ning et nõusolekut saab tõendada ka muude sobivate vahenditega. Oluline on rõhutada, et vaidlusaluses hankes oli ressurss (arhitekt) pakkumuses nimetatud, mistõttu sai dokumentide, sh hankepassi esitamata jätmist lugeda siiski vormiliseks veaks. 2.4. Käesolev vaidlus on sisuliselt teistsugune. Vaidlustaja ei ole pakkumuse esitamise tähtajaks hankepassis esitanud nõutud kolm aastat katvat lepingute loetelu ega muid alusandmeid, mis võimaldanuks kvalifikatsiooni täitmist kolme aasta lõikes tuvastada. Vaidlustaja hankepassis esitatud üksik referents võimaldas tuvastada pindamistööde kogemuse vaid ühe kalendriaasta kohta. Seetõttu puudus hankijal pakkumuste esitamise tähtajaks objektiivne alus järeldada kvalifitseerimistingimuse täitmist RHS § 104 lg 6 tähenduses. 2.5. Vaidlustaja arutluskäik, et „mineviku näitajad“ on objektiivsed ja seetõttu ei saa hilisem esitamine viia ebavõrdse kohtlemiseni, ei ole veenev. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse rikkumise risk ei tulene üksnes sellest, kas ettevõtja tegelik kogemus eksisteeris minevikus, vaid sellest, et pakkumuse esitamise tähtajaks esitamata alusandmete hilisem lisamine annab pakkujale võimaluse valida tagantjärele, millistele lepingutele ta kvalifikatsiooni tõendamisel tugineb ning panna hankija võrreldes teiste pakkujatega erinevasse hindamisrežiimi. 3. Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-25-2121 on jätkuvalt asjakohane ja toetab hankija seisukohta 3.1. Vaidlustaja väidab, et otsus 3-25-2121 ei ole asjakohane, kuna (vaidlustaja hinnangul) käsitles see peamiselt kvalifitseerimistingimuse tõlgendamist raamlepingute kontekstis ja tehti enne Riigikohtu otsust 3-25-806. 3.2. Hankija hinnangul on otsus 3-25-2121 käesolevas vaidluses oluline eeskätt põhimõtte tõttu, et hankija on kvalifikatsiooni hindamisel seotud pakkuja hankepassis väljendatud tahteavalduse piiridega ning ei saa pakkuja eest valida, millistele (võimalikele) lepingutele või näitajatele pakkuja kvalifikatsiooni tõendamisel tugineb. See põhimõte kehtib sõltumata sellest, kas hankijal oli varasemast koostööst teadmine pakkuja üldise kogemuse kohta. 3.3. Ka Riigikohtu otsus 3-25-806 ei luba asuda vastupidisele seisukohale, sest Riigikohus rõhutas selgituste küsimise lubatavuse eelduseks võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse järgimist. Kui pakkuja on esitanud hankepassis üksnes ühe lepingu ning jätnud nõutud kolme aasta lõikes kvalifikatsiooni tuvastamiseks vajalikud alusandmed esitamata, ei ole hankijal võimalik ega lubatav pakkuja eest „laiendada“ pakkuja kvalifikatsiooni alust muudele lepingutele, mida pakkuja ise pakkumuses ei nimetanud. 2 (4) 4. Väide „tellija kinnituste“ tõttu tekkinud segadusest ei põhjenda hankepassis alusandmete esitamata jätmist 4.1. Vaidlustaja viitab, et käesolevas hankes nõuti kvalifitseerimistingimuses „tellija kinnitusi“ ning see võinuks tekitada segadust RHS § 104 lg 11 kohaldatavuses. Hankija hinnangul ei ole see väide põhjendatud. 4.2. Kvalifitseerimistingimus nägi ette, et pakkuja esitab hankepassis nimekirja lepingutest, mille alusel on ta nõuetekohaselt teostanud avalikult kasutatavatel teedel pindamistöid vähemalt kolmel aastal, mahuga vähemalt 30 000 m² igal aastal. See nimekiri on kvalifikatsiooni tuvastamise alus (RHS § 104 lg 6). Tellija kinnitused saavad olla sõltuvalt hankija kontrolli ulatusest üksnes vahend juba esitatud alusandmete sisuliseks kontrolliks RHS § 104 lg 7 raamistikus, mitte alusandmete asendaja. 4.3. RHS § 104 lg 11 eesmärk on vältida olukorda, kus hankija nõuab pakkujalt uuesti neid dokumente, mis hankijal on juba olemas või mis on tasuta kättesaadavad andmekogudest, kuid säte ei anna pakkujale õigust jätta hankepassis nõutud alusandmed esitamata. Vaidlustaja tõlgendus viiks praktikas selleni, et hankija peaks hakkama ühte pakkujat menetlusvälise info põhjal erikohtlema, mis oleks vastuolus RHS § 3 põhimõtetega. 4.4. Vaidlustaja taotleb, et VAKO kohustaks hankijat käsitama vaidlustaja hankepassis sisuliselt esitamata jäetud alusandmete puudumist „inimliku eksimusena“ ning leidma, et hankija pidanuks proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt küsima täiendavaid selgitusi. 4.5. Hankija ei nõustu. Olukorda, kus vaidlustaja on jätnud hankepassis esitamata kvalifitseerimistingimuse täitmiseks nõutud andmed kolme aasta lõikes, ei saa käsitada vormilise ebatäpsusena, mille kõrvaldamine ei muudaks pakkumuse sisu. Tegemist on sisulise puudusega, sest kvalifikatsiooni täitmine ei olnud pakkumuse esitamise tähtajaks hankepassi andmete alusel tuvastatav. 4.6. Lisaks tuleb arvesse võtta, et vaidlustaja on varasemalt osalenud samalaadsetes hangetes, kus pindamistööde kogemust tuli tõendada kolme aasta lõikes, ning on sellistel juhtudel vastavad andmed hankepassis esitanud. Seetõttu ei ole usutav, et vaidlustaja võis pidada õiguspäraseks jätta käesolevas menetluses nõutud alusandmed esitamata, eeldades, et hankija hakkab tema eest kvalifikatsiooni aluseid otsima. 5. Kokkuvõte ja hankija taotlused Vaidlustaja 30.01.2026 täiendavad seisukohad ei anna alust muuta hankija varasemaid järeldusi. Riigikohtu otsus 3-25-806 ei õigusta ega nõua käesolevas vaidluses olukorda, kus kvalifikatsiooni sisulise kontrolli alusandmed jäeti pakkumuse esitamise tähtajaks hankepassis esitamata ning esitati esmakordselt alles vaidlustusmenetluses. Lähtudes eeltoodust palub hankija jätta vaidlustus rahuldamata täies ulatuses ning jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anastasija Kikkas hankeekspert 3 (4) õigusosakonna hankeüksus Anastasija Kikkas 55943077, [email protected] 4 (4)