Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. veebruari 2026. a istungil

Riigikantselei [email protected] Meie 11.02.2026 nr 11-3.1/689-1 Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. veebruari 2026. a istungil Austatud härra Kasemets Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. veebruari 2026. a istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Ülevaade ja seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. veebruari 2026. aasta kohtumisel. Lühiülevaade eurorühma 16. veebruari 2026 aasta kohtumise teemadest – 8 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel Priit Potisepp 53018156 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  . SELETUSKIRI Ülevaade ja seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17.02.2026 kohtumistel. Lühiülevaade eurorühma 16. 02. 2026 aasta kohtumise teemadest. Eurorühmas arutlevad euroala rahandusministrid ühisraha rahvusvahelise positsiooni teemadel. Laiendatud koosseisule annab komisjon ülevaate oma analüüsidokumendist globaalsete tasakaalustamatuste kohta praeguses geopoliitilises olukorras. ECOFIN kohtumisel on päevakorras täiendavad pensionid: peetakse poliitiline arutelu tööandjapensionite süsteemi ja üleeuroopalise pensionitoote parandamise teemadel. Nõukogu annab heakskiidu EL 2024 eelarve täitmisele ja kinnitab suunised 2027 eelarve koostamiseks. Euroopa poolaasta 2026 raamistikus kinnitatakse majanduspoliitilised soovitused euroalale. Austriale kinnitatakse erand eelarvekulutuste trajektoorist kõrvalekaldumiseks kaitsekulude suurendamise eesmärgil. Päevakorras on traditsiooniliselt Venemaa agressioonist lähtuvad majandus- ja rahandusküsimused. Uuendatakse Leedu taastekava (RRF). Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Priit Potisepp ([email protected]) ja kooskõlastanud sama osakonna juhataja Martin Põder ([email protected]) ning rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected]). Eestit esindab eurorühmas ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus rahandusminister Jürgen Ligi. I. Eurorühm Tavaformaadis toimuva eurorühma laual on EL Komisjoni regulaarne ülevaade ühisraha rahvusvahelisest rollist. Euro rahvusvaheline roll on üle paari aastakümne kuulunud poliitiliselt kaalukate teemade hulka, sest liikmesriikide jaoks on tegemist riskide vähendamise strateegia (derisking strategy) ühe nurgakiviga aga ka konkurentsivõime ja ühisturu sügavama integreerimise küsimusega. Ministritel on võimalus täiendada euroala majanduspoliitiliste soovituste teemalisi nõukogu järeldusi, mis formaalselt kinnitatakse järgmise päeva nõukogus. Järelduste hea tasakaal on ettevalmistavates komiteedes juba saavutatud. Euroala väliseid riike kaasates arutavad ministrid globaalse majandusliku tasakaalustamatuse seisu praeguste geopoliitiliste muutuste kontekstis. Komisjon on ette valmistanud analüüsi. Eurorühma koosoleku järel kogunevad ministrid õhtusöögile, mille külaliseks on Harvardi professor Kenneth Rogoff, kelle ettekanne keskendub (eeldatavasti) muutustele suurte valuutade (eelkõige USD) rollis praeguses geopoliitilises keskkonnas. 1  II. Euroopa Liidu majandus- ja rahandusasjade nõukogu (ECOFIN) 17.02.2026 1. Säästmise ja investeeringute liit: täiendava pensioni pakett a) Tööandja pensionite raamistikku tugevdav direktiiv, mis muudab direktiive (EL) 2016/2341 ja 2016/97 (IORP); b) Määrus Euroopa Liidu pensioniskeemi (PEPP) kohta, mis muudab kehtivat määrust (EL) 2019/1238 - Poliitiline arutelu Pensionisüsteemide edasiarendamist puudutav komisjoni teatis ja soovitused olid ECOFINi päevakorras ka detsembris 2025. Ettepanekuid õigusaktide muutmiseks (IORP ja PEPP) toona ei arutatud (puudusid tõlked). Seekord komisjon tutvustab ettepanekuid ja ministritel on võimalus arvamusi vahetada. IORP direktiivi muudatustega püütakse suurendada tööandjapensioni kogumisasutuste usaldatavust ja parandada tööandja pensioniskeemide tulemuslikkust. Muudetakse tegevusloa korda, kehtestatakse täiendavaid nõudeid juhtimisele, järelevalvele, aruandlusele. Püütakse lihtsustada piiriülest pakkumist, tuuakse sisse võrdlusportfelli kontseptsioon (sisuliselt analoog “value for money” kontseptsioonile, mida finantssektori erinevatele teenustele praegu juurutatakse ). Eestis ühtegi tööandja pensionifondi ei ole, mistõttu muudatused meid praegu otseselt ei puuduta. Ettepanek näib halduskoormust tõstvat. Uudsena annab eelnõu liikmesriikidele võimaluse kohaldada IORP direktiivi soovi korral oma siseriiklikele pensioniskeemidele ja nendele pakkujatele, kes ei ole IORPid (näiteks meil teisele ja kolmandale sambale). Kuna kohaldamine on vabatahtlik, sobib see meile (plaani kohaldada praegu ei ole). Problemaatilisemad on muudatused, mis laiendavad IORP direktiivi kohaldamise personaalsetele pensioniskeemidele olukorras, kus liikmesriigi õiguse kohaselt võib IORP (tööandjapensioni kogumisasutus) pakkuda nii tööandjapensioniskeeme kui personaalseid pensioniskeeme. Eesti seda näiteks lubab. Kui mõni meie pensionifondi valitseja looks ka tööandja pensionifondi, rakenduks IORPi direktiiv nüüd automaatselt ka tema teise ja kolmanda samba pensionifondidele. Seda me ei poolda. Pensionisüsteemi kujundamine on liikmesriigi pädevuses ja oleme seisukohal, et IORPi direktiiviga ei tohiks sekkuda sellesse, kuidas on reguleeritud siseriiklikud pensioniskeemid. Kas personaalsetele pensioniskeemidele IORP direktiivi kohaldada, peaks jääma liikmesriigi valikuks sõltumata sellest, kes selliseid pensioniskeeme pakub – siseriiklikult reguleeritud pensionifondi valitseja või IORP. Praktikas päästab meid praegu see, et ühelgi Eesti pensionifondi valitsejal tööandja pensionifondi ei ole, st ta ei ole IORP. PEPPi määruse muudatustega püütakse üleeuroopalisele personaalsele pensionitootele (PEPP) elu sisse puhuda. Terves Euroopa Liidus on vaid paar PEPPi pakkujat. Muudatustega püütakse PEPPi nõudeid leevendada ja kaotatakse mitmed PEPPi elemendid, mis seni olid kohustuslikud, sh näiteks PEPPi tasude piirmäär ning kohustused pakkuda Basic-PEPPi ja võimaldada liikmesriikide põhiseid PEPPi allkontosid. EL finantssektor pole seni sisuliselt olnud nõus PEPPi pakkuma (va paar erandit), aga on kaheldav, kas komisjoni algatus soovitud muutuse ka praktikas toob – mainitud lihtsustused on suures pildis küll tervitatavad, kuid näiteks tasu piirmäära asemele pakutud “value for money” kontseptsioon võib potentsiaalselt hoopis vastupidise efekti anda (suurendab oluliselt 2 halduskoormust). Eestis PEPPi ei pakuta. PEPPi määruse muutmise puhul on meie jaoks suurimaks probleemiks, et määrusesse on lisatud liikmesriigi kohustus kohaldada PEPPile samu maksusoodustusi, mis liikmesriigis kolmandale sambale kehtivad. Eestil sellega sisulist probleemi ei ole, aga oleme põhimõtteliselt vastu, et sekkutakse maksuküsimustesse. Oleme järjekindlalt rõhutanud, et maksuküsimusi tuleb menetleda asjaomases nõukogu töörühmas. Meie sõnumid: Kui keegi liikmesriikidest peaks võtma sõna IORP direktiivi kohaldamise vastu IORPi poolt pakutavatele personaalsetele pensioniskeemidele, saame neid liikmesriike toetada. Seisukoht: - Eesti on seisukohal, et maksuküsimused peavad jääma liikmesriigi pädevusse ja Euroopa Liidu tasandi otsuste puhul peab olema tagatud ühehäälsus. Seetõttu oleme vastu füüsiliste isikute maksustamise reguleerimisele üleeuroopalise pensionitoote (PEPP) määrusega. 2. Muud teemad: finantsteenuste valdkonna õiguslike ettepanekute seis - Teave eesistujalt ja komisjonilt Komisjon ja eesistuja teevad tavapärase ülevaate finantsteenuste valdkonna eelnõude menetluse seisust. 3. Euroopa Liidu eelarve: nõukogu soovitus Euroopa Parlamendile, mis käsitleb heakskiidu andmist komisjoni tegevusele ELi 2024. aasta üldeelarve täitmisel - Vastuvõtmine Nõukogu annab vastavalt EL toimimise lepingu artiklile 319 soovituse Euroopa Parlamendile 2024. aastal EL eelarve täitmise heakskiitmiseks. 2024. aastal oli ELi maksete kogusumma 247 miljardit eurot: 191 miljardit eurot ELi eelarvest ning veel 55,9 miljardit eurot taaste- ja vastupidavusrahastust. Soovitus põhineb Euroopa Kontrollikoja 2024. eelarveaasta aruandel. Nõukogu on rahul kontrollikoja heakskiitva arvamusega raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta ning väljendab heameelt kontrollikoja kinnituse üle, et raamatupidamise aastaaruanne annab kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ELi finantsseisundist 31. detsembri 2024. aasta seisuga. Nõukogu märgib samuti rahuloluga, et nagu varasematel aastatel, on 2024. aasta raamatupidamisaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed. Nõukogu peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangul jäi eelarvekulutuste veamäär endiselt üle olulisuse piiri, olles 2024. aastal 3,6 %, kuigi see näitab olulist paranemist võrreldes eelneva aasta 5,6 %-ga. Samas märgitakse rahuloluga tulude püsivat stabiilsust, kuid rõhutatakse, et mitmed traditsiooniliste omavahendite ning plastjäätmetel põhineva omavahendi kontrolliga seotud elemendid vajavad veel tõhustamist. Nõukogu soovitustes peetakse kahetsusväärseks, et ühtse turu, innovatsiooni ja digitaalvaldkonna veamäär on 2024. aastal 3,2 %, mis ületab jätkuvalt 2%-list olulisuse künnist. Samas nenditakse, et erinevalt kontrollikojast on komisjoni hinnatud hilisem veamäär maksete tegemise hetkel selles valdkonnas 1,6 %, mis jääb selgelt alla 2%-lise olulisuse piiri. Samuti peab nõukogu 3 kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangul on ühtekuuluvuse, vastupanuvõime ja väärtuste poliitikavaldkonna maksete veamäär 2024. aastal 5,7 %, mis ületab olulisuse piiri, kuigi näitab paranemist võrreldes 2023. aasta 9,3 %-ga. Nõukogu toob välja, et komisjoni hinnatud veamäär maksete tegemise hetkel selles valdkonnas jääb vahemikku 2,3–3,2 %. Nõukogu kutsub komisjoni ja programmi asutusi tungivalt üles võtma täiendavaid meetmeid, et vähendada veamäära edasisel rakendamisel. Soovituses märgitakse, et kontrollikoja hinnanguline veamäär loodusvarade ja keskkonna poliitikavaldkonnas tehtud maksete osas oli 2024. aastal 2,6 %, ületades endiselt 2%-list olulisuse künnist. Nõukogu rõhutab vajadust jätkata tööd lihtsustamise ja järelevalve tugevdamisega, eriti arvestades ÜPP ökoskeemide suuremat veariski. Nõukogu palub kontrollikojal jätkuvalt esitada tulevikus eraldi hinnangud rände ja piirihalduse ning julgeoleku ja kaitse valdkondade kulude veamäärade kohta, märkides, et 2024. aastal ei olnud kontroll proovivõtu representatiivsuse puudumise tõttu võimalik esitada usaldusväärseid veamäärasid. Nõukogu tervitab, et kontrollikoda esitas 2024. aastal esimest korda hinnangulise veamäära rubriigi „Naabrus ja maailm“ kulutuste kohta, kuid peab kahetsusväärseks, et veamäär oli 4,9 %, mis ületab olulisuse künnist. Nõukogu märgib rahuloluga, et ELi institutsioonide halduskulude ja kontrollikoja poolt läbi vaadatud iga‑aastased tegevusaruanded ei sisaldanud olulisi vigu. Soovitustes osundatakse probleemidele, mis on seotud Euroopa Parlamendi fraktsioonide rahakasutusega, ning rõhutatakse kontrollisüsteemide parandamise tähtsust. Samuti võetakse teadmiseks kontrollikoja aruandes esitatud vead komisjoni maksetes ja hankeprotseduurides, sealhulgas tehingud, mis on seotud 23 hoone müügi ja kasutusõigusega ning töötasude või pensionidega ja õiguste arvutamisega. Lisaks ollakse mures kontrollikoja tähelepanekute pärast ELi taaste‑ ja vastupidavusrahastu kulutuste kohta ning soovitatakse komisjoni ja kontrollikoja tihedamat koostööd, et ühtlustada kehtiva õigusraamistiku tõlgendust. Lõpetuseks kutsutakse nii komisjoni kui ka kontrollikoda üles tagama, et kontrollid ja auditid viiakse läbi proportsionaalsuse põhimõtet arvestades. Nõukogu 2024. aasta eelarve täitmise kinnitamise soovituste tekst on tavapärane kompromiss riikide vahel, kes rõhutavad eelkõige eelarve täitmisel tehtud vigu ning nende riikide vahel, kes märkavad positiivsemaid trende. Seisukoht: - Eesti toetab nõukogu soovituse vastuvõtmist, milles käsitletakse heakskiidu andmist komisjoni tegevusele 2024. aasta eelarve täitmisel. Peame oluliseks, et eelarvekulutuste hinnanguline veamäär edaspidi alaneks. 4. Euroopa Liidu 2027. aasta eelarvesuunised - Heakskiitmine Igal aastal annavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid – EL Nõukogu ja Euroopa Parlament – Euroopa Komisjonile suunised EL järgmise aasta eelarve koostamise kohta. Nendega arvestades esitab komisjon juunis järgmise aasta EL eelarveprojekti. Nõukogu eelarvesuunised on tehnilised ega sea komisjonile ette rahastamisprioriteete. 2027. aasta eelarvemaht on määratud kindlaks EL pikaajalise eelarvega aastateks 2021-2027. EL 2027. aasta eelarve on viimane EL pikaajalise eelarve 2021–2027 eelarveaasta, kuid nõukogu soovitused eelarve koostamiseks on sarnased eelnevate aastate soovitustele. Nõukogu rõhutab soovitustes, et 2027. aasta eelarve peab olema kooskõlas 2021–2027 pikaajalise eelarve ülevaatusega, lähtuma rangelt tegelikest vajadustest ja jätma ettenägematuteks kuludeks piisavad varud EL 4 pikaajalise eelarve ülemmäärade piires. EL institutsioonide halduskulud peavad jääma senisele tasemele, hoolimata institutsioonide taotlustest suurendada ametikohtade arvu, tõsta palkasid ja arvestada inflatsiooniga. Nõukogu kutsub üles kõiki institutsioone järgima tagasihoidlikku eelarvepoliitikat ning palub komisjonil tagada, et EL halduskulude rubriik püsib EL pikaajalise eelarvega kehtestatud piirmäärades ilma erivahendeid kasutamata. Nõukogu peab oluliseks EL 2027. aasta eelarves vahendite eraldamist Ukraina igakülgseks abistamiseks ning Venemaa Ukraina vastu suunatud agressioonisõja majanduslike, sotsiaalsete ja humanitaarsete mõjudega seotud tagajärgedega tegelemiseks, seni kuni selleks vajadus on. Nõukogu kutsub komisjoni üles tagama täielikku läbipaistvust Euroopa Liidu taasterahastu „NextGenerationEU“ rahade kasutamise üle, esitades õigeaegselt kogu asjakohane teabe, kui taasterahastu intressikulu peaks ületama EL pikaajalise eelarve 2021–2027 vaheülevaatuse kokkulepet. Sellega seoses soovib nõukogu, et komisjon esitaks kokkuvõtlikud tabelid eelarveridade, intressikulude ja rahastamisallikate kohta ning selgitaks, millises mahus kasutatakse ümberpaigutusi, erivahendeid või vajaduse korral EL taasterahastu täiendavat kasutamist. Seisukoht: - Eesti toetab nõukogu 2027. aasta eelarvesuuniste järeldusi. Peame seejuures oluliseks vajadust jätkata Ukraina igakülgset toetamist. 5. Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja majanduslik ja rahanduslik mõju - Arvamuste vahetus Tegemist on regulaarse päevakorrapunktiga. Komisjon teeb ülevaate Ukraina rahastamisprogrammide seisust, väljamaksetest, Ukraina majanduse ja rahanduse olukorrast. Detsembri ülemkogus lepiti kokku Ukraina toetamise jätkamine täiendava 90 miljardi euroga 2026- 2027. 12.01.26 kinnitas nõukogu selleks liikmesriikide tõhustatud koostöö. Komisjon esitas ettepaneku Ukraina toetuslaenu loomiseks 14.01.2026. Tegemist ühenduse poolt võetava laenuga, mis saab olema garanteeritud EL eelarve puhvriga. 4.02.2026 jõudis nõukogu kokkuleppele. Võttes arvesse, et Euroopa Parlament on lubanud menetleda lühikese ajaga võib eeldada, et kaasõigusloojate kokkulepe sünnib kiiresti ning laenusummade esimesteks väljamakseteks ollakse valmis aprilliks 2026. 6. Euroopa majanduse taastumine. Nõukogu rakendusotsused taastekavade kohta - Kinnitamine Nõukogu kinnitab Leedu taastekava muudatused. 7. Euroopa poolaasta 2026: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta - Heakskiitmine Euroopa Komisjoni majanduspoliitiliste soovituse ettepanekut tutvustati juba 2025. aasta detsembris toimunud rahandusministrite kohtumisel. Vahepealsel ajal on nõukogu asjakohastes komiteedes (majanduspoliitika komitees ning majandus- ja rahanduskomitees) ette valmistatud nõukogu 5 soovitus. Muudatused võrreldes komisjoni ettepanekuga on väikesed ja komisjon ise peab kokkulepet heas tasakaalus olevaks. Ministrite päevakorras on soovitus ka ECOFINi eel eurorühmas ning heakskiitmine nõukogus on juba pigem formaalne samm. Soovituses kutsub nõukogu euroala liikmesriike tegutsema aastatel 2026–2027 otsustavalt nii riiklikul kui ka ühiselt koordineeritud tasandil, eelkõige eurorühmas. Eesmärk on tagada valitsussektori eelarve jätkusuutlikkus, tugevdada Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet ning toetada strateegilisi investeeringuid muutuvas geopoliitilises ja majanduslikus keskkonnas. Eelarve- ja fiskaalpoliitika keskne suund on kaitsta riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Selleks peavad liikmesriigid järgima netokulude kavasid, sealhulgas vajaduse korral ajutise paindlikkuse kasutamine riigikaitsekulude jaoks. See peaks viima 2026. aastal euroala lõikes üldjoontes neutraalse eelarvepoliitiline hoiakuni, võimaldades samas riigipõhiselt diferentseeritud eelarvepoliitikat. Mitmeaastastes eelarvestrateegiates tuleb ette näha vahendeid kulutustele, mis on seotud kaitsevõime, konkurentsivõime, innovatsiooni ja strateegiliste investeeringute tugevdamisega, sealhulgas eelarvete ümberprioriseerimise kaudu ning avaliku sektori kulutuste ja tulude kvaliteedi ning tõhususe parandamisega. Eraldi rõhutatakse agressiivse maksuplaneerimise vastast võitlust ja kliimariskide paremat katmist erasektori kindlustuslahenduste abil. Kaitsevõime ja julgeoleku vallas on esmatähtis kõrvaldada kaitsetööstuse kitsaskohad ja edendada ühishankeid, et täiendavad avalikud kulutused tooksid kooskõlas „Euroopa kaitsevalmidus2030“ valge raamatu eesmärkidega kaasa tegelikud ja õigeaegsed võimearendused. Soovitus toetab ELi- ülest kaitsetööstusearengut, ühishankeid ning koostööd, et vähendada killustatust ja parandada tõhusust ning koostalitlusvõimet. Investeeringud ja ELi rahastamine eeldavad taaste- ja vastupidavuskavade täielikku rakendamist hiljemalt 31. augustiks 2026 ning sellele järgnevatel aastatel riiklike ja ELi rahastamisallikate paremat koordineerimist. Tähelepanu pööratakse ELi vahendite täielikule kasutamisele, sh ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise pakutavate võimaluste ärakasutamisele. Tööjõu, oskuste ja sotsiaalpoliitika valdkonnas rõhutatakse tootlikkust ja innovatsiooni toetavat ümber- ja täiendõpet, eriti põhi- ja digioskuste osas. Vajalik on vähendada oskuste mittevastavust ning piirkondlikke erinevusi, parandada töö kvaliteeti ja suurendada tööturul osalemist, sealhulgas alaesindatud rühmade seas. Samuti kutsutakse hõlbustama piiriülest tööjõu liikumist ja juhitud seaduslikku rännet töötajate puudusega ametialadel. Maksukoormuse nihutamine tööjõult muudele allikatele ning vaesuse vähendamine läbi tugevate sotsiaalkaitse- ja kaasamissüsteemide on olulised täiendavad eesmärgid. Palgakasvu puhul rõhutatakse selle vastavust tootlikkusele, arvestades inflatsiooni- ja konkurentsivõime riske. Konkurentsivõime, innovatsiooni ja siseturu tugevdamiseks soovitatakse teha nii avaliku kui erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, rohepöördesse, digiüleminekusse ja strateegiliste sõltuvuste vähendamisse väärtusahelates. Oluline on innovatsioonisüsteemide tugevdamine, koostöö süvendamine ettevõtete ja teadusasutuste vahel ning riskikapitali rolli suurendamine, eriti innovaatiliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamisel. Samal ajal tuleb eemaldada riiklikud regulatiivsed tõkked ja riikide vahelised erinevad nõuded, mis takistavad ühtse turu süvenemist ja ettevõtete laienemist. 6 Finantssektori ja kapitaliturgude arendamisel on keskne eesmärk Euroopa säästmise ja investeeringute liidu loomine, kapitaliturgude killustatuse vähendamine ning pangandusliidu lõpuleviimine. Soovitused hõlmavad ka säästmis- ja investeerimiskontode, pensionisüsteemide läbipaistvuse ning finantskirjaoskuse parandamise algatuste edasist rakendamist. Digieuro arendamine, Euroopa makselahenduste tugevdamine ja euro rahvusvahelise rolli suurendamine toetavad finantssüsteemi vastupidavust ja strateegilist autonoomiat. Samuti rõhutatakse vajadust jälgida makrofinantsriske ja vajaduse korral tugevdada järelevalvet mittepangandusliku finantsvahenduse üle. Meie põhisõnumid ja rõhuasetus 2025. aasta detsembris toimunud 2026. aasta soovituse esimesel tutvustamisel olid järgmised: (i) nõustumine euroalale antavate majanduspoliitiliste soovitustega ja (ii) investeeringute mahu kasv ja oskuste arendamise olulisus kui tootlikkuse ja sellega kaasneva pikaajalise majanduskasvu alus. Seisukoht: - Eesti toetab euroala 2026. aasta majanduspoliitika soovituse vastuvõtmist. Nõustume, et kestliku majanduskasvu jaoks on olulised valitsuse ja erasektori investeeringud, innovatsiooni ja tootlikkuse kasv ning tööturgude tugevdamine, milleks tuleb edendada oskusi, parandada haridustulemusi, suurendada tööturul osalemist ja toetada töökohtade kvaliteeti. Lisaks tuleb tegeleda vaesuse ja eluasemete taskukohasuse probleemiga tagades samal ajal, et palgakasv on kooskõlas tootlikkusega. Kapitali kaasamiseks on vajalik luua Euroopa säästmise ja investeeringute liit, edendada digieuro loomist ja tugevdada euro rahvusvahelist rolli ning jälgida makrotasandi finantsstabiilsuse riske. Samuti on oluline kõrvaldada kaitsetööstuse kitsaskohad ja ühishangete edendamine. 8. Euroopa majandusjuhtimise raamistiku rakendamine: nõukogu soovitus, mis lubab Austriale kõrvalekaldumist netokulutuste maksimaalselt kasvumäärast (õiguslik alus: (EL) 2024/1263) - Vastuvõtmine Komisjoni soovitus COM(2026) 33 tugineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 121 ja määruse (EU) 2024/1263 artiklile 26, mis näevad ette riikide majanduspoliitika koordineerimise ja eelarvejärelevalve raamistiku ning võimaldavad riikliku erandklausli kasutamist erandlike asjaolude puhul, et lubada ajutist kõrvalekallet kokkulepitud maksimaalsest netokulude kasvust. Nõukogu soovituse eelnõu lubab Austrial aastatel 2025–2028 kalduda kõrvale varasemalt kehtestatud maksimaalsetest netokulude kasvumääradest, et arvesse võtta Austria suurenenud kaitsekulutusi, mis on tingitud geopoliitilisest olukorrast (sh Venemaa sõjast Ukraina vastu) ja millel on märkimisväärne mõju avalikule rahandusele, ilma et see ohustaks keskpika perioodi eelarve jätkusuutlikkust. Soovituses sätestatud paindlikkus lubab Austrial ületada kokkulepitud eelarvekulude kasvumäära ulatuses, mis vastab kaitsekulude suurenemisele, kuid mitte rohkem kui 1,5 % SKPst. Sellist kõrvalekallet ei arvestata negatiivse kirjena riigi eelarvejärelevalve kontrollikontole. Austria kaitsekulutused olid 2025. aastal esialgse hinnangu alusel 0,8 % SKPst. See näitaja tõuseb prognoosi kohaselt 2026. aastal 1,0 %-le. 7 9. Nõukogu järeldused maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi nimekirja kohta - Heakskiitmine (aruteluta päevakorrapunkt) Maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi nimekiri on osa ELi tööst maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu võitlemisel. Nimekirja kantakse riigid, kes ei ole täitnud hea maksuhaldustava rahvusvaheliselt kokkulepitud kriteeriume (nimekirja lisa 1) või kes ei ole täitnud enda võetud kohustust seda teha kindlaksmääratud aja jooksul (nimekirja lisa 2). Lisasse 1 kantud riikide suhtes kohaldavad EL liikmesriigid maksualaseid kaitsemeetmeid, mis seisnevad tugevdatud maksualases järelevalves ja maksusoodustuste piiramises. Äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühm uuendab EL nimekirja kaks korda aastas - veebruaris ja oktoobris. Võrreldes oktoobris 2025. a avaldatud nimekirjaga arvatakse seekordse uuendusega EL nimekirja lisast 1 välja Fiji, Samoa ning Trinidad ja Tobago. Nimekirja lisatakse Turks ja Caicos ning Vietnam. Pärast muudatuste tegemist on nimekirjas kokku kümme riiki: Ameerika Samoa, Anguilla, Guam, Palau, Panama, Venemaa, Turks ja Caicos, USA Neitsisaared, Vanuatu ja Vietnam. Toetame maksualast koostööd mittetegevate riikide EL nimekirja uuendamist. 8  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja veebruar 2026 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. veebruari 2026. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. veebruari 2026. a istungil: 1. Säästmise ja investeeringute liit: täiendava pensioni pakett: a) Tööandja pensionite raamistikku tugevdav direktiiv, mis muudab direktiive (EL) 2016/2341 ja 2016/97 (IORP); b) Määrus Euroopa Liidu pensioniskeemi (PEPP) kohta, mis muudab kehtivat määrust (EL) 2019/1238 Eesti on seisukohal, et maksuküsimused peavad jääma liikmesriigi pädevusse ja Euroopa Liidu tasandi otsuste puhul peab olema tagatud ühehäälsus. Seetõttu oleme vastu füüsiliste isikute maksustamise reguleerimisele üleeuroopalise pensionitoote (PEPP) määrusega. 2. Euroopa Liidu eelarve: nõukogu soovitus Euroopa Parlamendile, mis käsitleb heakskiidu andmist komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2024. aasta üldeelarve täitmisel. Eesti toetab nõukogu soovituse vastuvõtmist, milles käsitletakse heakskiidu andmist komisjoni tegevusele 2024. aasta eelarve täitmisel. Peame oluliseks, et eelarvekulutuste hinnanguline veamäär edaspidi alaneks. 3. Euroopa Liidu 2027. aasta eelarvesuunised Eesti toetab nõukogu 2027. aasta eelarvesuuniste järeldusi. Peame seejuures oluliseks vajadust jätkata Ukraina igakülgset toetamist. 4. Euroopa Poolaasta 2026: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta Eesti toetab euroala 2026. aasta majanduspoliitika soovituse vastuvõtmist. Nõustume, et kestliku majanduskasvu jaoks on olulised valitsuse ja erasektori investeeringud, innovatsiooni ja tootlikkuse kasv ning tööturgude tugevdamine, milleks tuleb edendada oskusi, parandada haridustulemusi, suurendada tööturul osalemist ja toetada töökohtade kvaliteeti. Lisaks tuleb tegeleda vaesuse ja eluasemete taskukohasuse probleemiga tagades samal ajal, et palgakasv on kooskõlas tootlikkusega. Kapitali kaasamiseks on vajalik luua Euroopa säästmise ja investeeringute liit, edendada digieuro loomist ja tugevdada euro rahvusvahelist rolli ning jälgida makrotasandi finantsstabiilsuse riske. Samuti on oluline kõrvaldada kaitsetööstuse kitsaskohad ja ühishangete edendamine. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär