Omaniku ootused Eesti Energia AS-le

Väino Kaldoja Teie 31.12.2019 Hando Sutter Meie 12.02.2020 nr 12.5-1/1088-1 Eesti Energia AS [email protected] Omaniku ootused Eesti Energia AS-le Austatud härra Kaldoja ja härra Sutter Eesti Energia AS-i aktsionäriõiguste teostajana edastan äriühingu nõukogule ja juhatusele dokumendi „Omaniku ootused Eesti Energia aktsiaseltsile“ (lisatud). Äriühingu strateegia ja tegevuskava kujundamisel palun lähtuda nimetatud dokumendis sätestatud põhimõtetest. Vastuseks teie 31.12.2019 kirjale seoses omaniku ootuste kehtestamise ja kontaktisiku nimetamisega toon välja järgmist: - Ühingu aktsionäriõiguste teostajana ei pea ma otstarbekaks seada omaniku ootustele üldist kehtivustähtaega. Omaniku ootuste lähtekohaks on riiklikud strateegia- dokumendid, millel on erinevad tähtajad ja uuendamise sagedused. Nende baasil on omaniku ootustena sätestatud väga mitmepalgelisi eesmärke, mille tähtajad on alates ühest kuni kümne aastani ning on ka eesmärke, mis ei ole konkreetse tähtajaga seotud. Nii nagu ühingu strateegia on dünaamiline dokument, mida vaadatakse üle igal aastal, on ka omaniku ootused ajas pidevas muutumises, et arvestada muutunud asjaoludega. - Omaniku ootustes olevate eesmärkide prioriteetsust ei ole võimalik lõpuni eristada, mistõttu tuleb neid käsitleda võrdse prioriteetsusega ning ühingu strateegiat ja tegevust kujundades üritada leida parim võimalik kombinatsioon nende saavutamiseks. - Põhjaliku enesehinnangu ja eesmärkide täitmise analüüsi koostamine on väga positiivne ja vajalik selleks, et saavutada ühingule seotud eesmärke parimal võimalikul moel. Samas toonitan, et iga-aastase omanikupoolse hinnangu ühingu tegevus- ja finantseesmärkide täitmisele annab ainuaktsionär ühingu korralisel üldkoosolekul koos majandusaasta aruande kinnitamisega. - Eelmises punktis mainitud hinnangu objektiivsuse tagamiseks pean mõistlikuks vastavate mõõdikute süsteemide sünkroniseerimist. Nimetan omalt poolt Rahandusministeeriumi- poolseteks kontaktisikuteks Raigo Uukkivi ja Rain Epleri. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisad: Omaniku ootused Eesti Energia AS-le Kaupo Raag 6113538 [email protected] 2  Omaniku ootused Eesti Energia aktsiaseltsile Riigi osalemise põhjused Eesti Energia aktsiaseltsis Energiamajandus on Eesti heaolu üks olulisi tagajaid panustades turupõhise energiavarustuse ja -hinnaga Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõime ning keskkonnaseisundi parandamisse. Riik omab osalust Eesti Energia aktsiaseltsis sellest tulenevalt – et tagada omanikutulu genereeriv ja majanduse jätkusuutlikkust toetav energiavarustus kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega. Üldised eesmärgid Riigi kui omaniku üldised ootused Eesti Energiale on järgmised:  põlevkivi ja teisi loodusressursse kasutades kasvatada vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid järgides ettevõtte väärtust ja teenida stabiilset dividenditulu;  kindlustada energiasektori moderniseerimine ning majanduslik jätkusuutlikkus riigi energia- ja kliimapoliitika elluviimiseks;  panustada tasakaalustatud piirkondlikku arengusse pöörates erilist tähelepanu Ida-Virumaale ning värvata töötajaid Eestis eelistatult väljapoole Tallinna;  panustada valdkondlikku teadus- ja arendustegevusse ning teha rahvusvahelist koostööd;  minimeerida majandustegevuse keskkonnamõju, kasutada loodusvarasid ja mõjutada maastikke säästvalt, suurendada jäätmete taaskasutust ning vähendada keskkonnaheiteid. Strateegilised eesmärgid Riigi kui omaniku valdkonnapõhised ootused Eesti Energiale on järgmised:  Eesti Energia kui oluline elektrituru osaline: o Tagab konkurentsivõimelise ja mitmekesise elektritootmisportfelli, mis võimaldab edukat tegutsemist elektritootjana ja -müüjana; o Tagab 2023. aasta lõpuni Eesti keskmise elektritarbimise katmiseks Eesti-sisese juhitava elektritootmisvõimekuse vähemalt 1000 MW ulatuses; o Suurendab taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu vähemalt 40%-ni aastaks 2030, et vähendada elektri tootmise CO2-mahukus alla 400 kg CO2/MWh; o Arendab põlevkivigaasi, biomassi ja jäätmete kasutamise võimekust ning teisi taastuvenergia lahendusi elektri tootmises.  Eesti Energia kui kütuste tootja: o Kooskõlas riigi energia- ja kliimapoliitika arengudokumentidega1 liigub põlevkivi väärindamisel järkjärguliselt elektritootmiselt üle õli ja elektri koostootmisele eesmärgiga suurendada põlevkivi ühiku energia- ja emissiooniefektiivsust; o Arendab õlitootmist ja teisi põlevkivi kõrge väärindamise viise. Selleks arendab alternatiivsete toormete kasutamist vedelkütuse tootmises ja teeb koostööd riigi ja teiste põlevkivisektoris tegutsevate ettevõtjatega, sh põlevkiviõli rafineerimistehase arendamisel;  Eesti Energia kui jaotusvõrgu omanik: o Tõstab võrguteenuse kvaliteeti pakkudes innovaatilisi võrgulahendusi, investeerides mahus, mis: - parandab või säilitab jaotusvõrgu varustuskindlust; - tagab võrgutasu konkurentsivõime paranemise Läänemere piirkonnas; 1 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 Põlevkivi arengukava 2016-2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050  o Lähtub võrgu arendamisel riigi energiapoliitika põhimõtetest ning teeb võrgu arendamisel ning investeeringute tegemisel koostööd teiste võrguettevõtjatega (sh läbi ühise elektrivõrgu arengukava), et vältida dubleerivaid investeeringuid ning leida ühiskonnale kulutõhusaid lahendusi; o Rakendab kõigi turuosaliste suhtes võrdse kohtlemise põhimõtteid ja kaasab jaotusvõrgu ettevõtja nõukogusse vähemalt ühe sõltumatu liikme. Finantseesmärgid Strateegiliste eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantseesmärgid:  Kasumlikkus – Äriühingu omakapitali tootlus peab olema võrreldav sarnastel tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate tootlusega. Lähtuda alates omaniku ootuste kinnitamisest investeerimisotsustes omakapitali hinnast 7,0% ning tagada iga-aastaselt äriühingu omakapitali tootlus vähemalt eelmise viie aasta keskmise omakapitali hinna tasemel.  Efektiivsus – tagada keskpikas ajahorisondis tulude proportsionaalselt kiirem kasv kuludest. Defineerida tegevusvaldkondadele kohased efektiivsusmõõdikud ning püüelda nende parandamise poole.  Dividendipoliitika – stabiilse ja ajas kasvava omanikutulu tagamine. Ootuspäraseks dividendiks on viie aasta keskmisena 50-100% konsolideeritud emaettevõtja omaniku osa puhaskasumist, võttes arvesse ettevõtte kapitalistruktuuri ja investeerimisvajadust.  Riskijuhtimine – majandustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda optimaalsest riskitasemest ja kapitalistruktuurist. Tagada: o optimaalne omakapitali ja varade suhte tasemel 50-55% ja o netovõla suhte EBITDA-sse igal ajahetkel alla 4,5.  Investeerimispoliitika – investeeringutele teostatakse põhjalik eelnev riskide hindamine ja neid finantseeritakse reeglina äriühingu põhitegevuse rahavoogude, võõrkapitali ning tütarühingu(te) tasemel erasektorist täiendava omakapitali kaasamise abil, sh Enefit Green AS-i aktsiate avalik pakkumine ja noteerimine kuni 49% ulatuses.  Tegevusvaldkondade sõltumatus – kõik tegevusvaldkonnad peavad olema kontsernisiseselt iseseisvalt mõõdetavad ja tasuvad. 12.02.2020 (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister