Ettepanekud

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 12.02.2020 16:22 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Koopia: Külli Siim <[email protected]> Teema: Ettepanekud „Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu täienduseks Manused: Kiri välja_11.02.20_JV-KHO-1_565_ID_4706422.bdoc Tere, edastan Elektrilevi OÜ kirja nr JV-KHO-1/565 Avalikud kommentaarid ja ettepanekud „Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu täienduseks. Palun kinnitage kirja kätte saamist ning manuse korrektset avanemist. Lugupidamisega Anu Podneks Elektrilevi OÜ assistent Elektrilevi OÜ on võrguettevõtja, kes toob elektri kohale kodudesse ja ettevõtetesse ning hooldab ja uuendab elektrivõrku. Lisainfo meie veebilehel www.elektrilevi.ee . Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 kuupäev digiallkirjas nr JV-KHO-1/565 10122 Tallinn cc. [email protected] Avalikud kommentaarid ja ettepanekud „Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu täienduseks Riigihalduse minister on 31.01.2020 esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu toimik RAM/20-0126) tähtajaga 19. veebruariks 2020. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et eelnõu peamiseks eesmärgiks on olemasoleva planeerimisseaduse sätete sõnastuse täpsustamine või puuduolevate normide lisamine eesmärgiga tagada üldine õigusselgus ja sätete ühene arusaadavus, kõrvaldada ka mõningaid sisulised puudused. Elektrilevi OÜ näeb elutähtsa teenuse osutajana praeguses planeerimisseaduses sisulist puudust ka selles, et planeerimisseadus ei korralda planeerimistegevust selliselt, et lõpptarbijatel oleks tagatud juurdepääs elutähtsatele teenustele (eeskätt elektriga varustamine). Nimelt on olnud võimalik planeerida elutähtsate teenuste taristud selliselt, et need ei ulatu lõpptarbijani, seadustada maakasutus ja seeläbi teiste seadustega keelatud rajatiste ehitus. Praktikas on esinenud mitmeid juhtumeid, kus elektrienergia varustuskindlus on sattunud ohtu, kuna detailplaneeringu kohustusega aladel on võrku ehitanud ja teenust asunud osutama isikud, kes ei ole tegevusloaga võrguettevõtjad ning kelle tegevuse üle ei teostata riiklikku järelevalvet. Elektrituruseadus (ELTS) § 60 lg 1 sätestab, et jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas võib võrku või liini ehitada ja/või võrguteenuseid osutada üksnes see jaotusvõrguettevõtja ise. ELTS § 64 lg 1 kohaselt kui võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, tagab ta, et selline võrk on asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest. Elutähtsate teenuste osutamise kindluse tagamiseks tuleb nende teenuste osutajad kaasata planeerimistegevusse, mitte piirduda üksnes nende arvamuse küsimisega, millega kinnisvara arendajad ei ole kohustatud arvestama, vaid planeeringu kontrollijana. Lisaks on tehnoloogiate areng kaasa toonud uusi teenuseid ja käibele uusi mõisteid, mida planeerimisseaduse arusaadavuse parandamiseks ja planeeringutes arvestamata jätmisest põhjustatud probleemide vältimiseks tuleks lisada. Vastasel juhul võivad hiljem tekkida nende kõrvaldamisest tingitud lisakulu (nt ehituskulud). Ettepanekud eelnevalt nimetatud puuduste kõrvaldamiseks planeerimisseaduse kaudu: ELEKTRILEVI OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857 Tel 715 4230 [email protected] Faks 715 4200 www.elektrilevi.ee Sõnastada § 1. (Seaduse eesmärk ja reguleerimisala) (1) järgnevalt, et anda seadusele selgelt korraldav mõõde: Käesoleva seaduse eesmärk on korraldada planeerimise kaudu ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, toimepidevate taristute, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemine, tagades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengu võimalikkus. Lisada § 2. (Seaduse kohaldamisala) lõige (5) ja (6), et näidata korralduslike seoseid ja joonduvust teiste seadustega: (5) Nõuded elutähtsate teenuste osutamiseks vajaliku planeeritava taristu toimepidevusele tulenevad Hädaolukorra seadusest. (6) Nõuded elektrisõidukite laadimispunktidele ja nende väljaehitamise võimalikkusele tulenevalt Ehitusseadustikust (hetkel eelnõus). Lisada § 4. (Planeerimisalase tegevuse korraldaja) lõige (2) punkt 5), et planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks on ka hinnata mõjusid elutähtsate teenuste osutamise toimepidevusele. Lisada § 6. (Terminid) uued terminid: „elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku taristu tingimused käsitlevad juurdepääsetavust olemasolevale ja planeeritavale taristule elutähtsate teenuste saamiseks“, et planeeringute kooskõlastamisel oleks võimalik teha planeeringu vastavushindamist ja „multitaristu on üksteisega toimeliselt seotud erinevast liigist taristute kooslus“, mis on vajalik eesseisva transpordisektori elektrifitseerimiseks ja automatiseeritud liiklusega teede planeerimiseks. Täiendada § 6. (Terminid) terminit 13) „oluline ruumiline mõju“ on ka mõju, millest tingitult võib muutuda elutähtsa teenuse osutamise võimalikkus. Laiendada § 6. (Terminid) terminit 15) „planeeringulahendus“ selliselt, et oleks selgelt arusaadav, et lisaks planeeringualale on vaja teha ruumilahendus vähemalt kontseptuaalsel tasemel ka alale, kus peaksid paiknema uued taristud planeerimisalale tulevate ja olemasolevate elutähtsate teenuste osutamiseks vajalike taristutega ühendamiseks. Termini laiendamine, ei tähenda planeerimisala laiendamist. Kui olemasolevate taristutega ühendusi ei planeerita, siis see tekitab elutähtsate teenuste tarbijatele finantsilist lisakoormust, ehk mõningal määral raskendatakse juurdepääsu elutähtsatele teenustele. Lisada § 7. (Planeerimisalaste juhendite andmine), et Rahandusministeerium võib ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kujundamiseks anda juhendeid, et tagada elutähtsate teenuste osutamise võimalikkus, tõhusus ja toimepidevus. Lisada 2. peatükile (Planeerimise põhimõtted) § 11. (Teabe piisavuse põhimõte), et planeerimisel tuleb arvestada tulevikuväljavaate struktureeritud hinnanguid, sest need väljendavad vajadusi, mille valdavaks rahuldamiseks ruumilahendus tehakse. Struktureeritud tulevikuväljavaate hinnanguid tuleks käsitleda olulisteks planeerimise lähteandmetena elutähtsate teenuste tarbijate suure rände tingimustes. Hetkel planeerimisseaduses neid olulisteks ei peeta. Lisada § 12. (Otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte) lõikele (1), et alade otstarbekat kasutamist soodustab ka taristute ühiskasutus, mida tuleb ruumilahendustes eelistada ja taristute valdajatelt ohutuse mõistlikes piirides nõuda. Lisada 3. peatuki § 14. (Üleriigilise planeeringu ülesanded) punktile 3, et üleriigilise planeeringu ülesandeks on ka multitaristute ja ühisveevärgi suundumuste määratlemine. Hetkel transpordivõrgustiku arendamisel ei teadvustata muude taristute arendamise vajadusi ja ühisveevärgil ei ole valdkondlikku arengukava, mille järgi üldse mingid suundumused avalikuks tuleksid ning millega arvestada tuleks. Lõikes (2) punktis 12) oleks asjakohane ütelda, et teemaplaneeringu ülesandeks on ka ühisveevärgi ja tänavavalgustuse rajamiseks sobivate alade määratlemine. Tänavavalgustuse kontekstis tuleb arvestada ohutuse, julgeoleku ja energiatõhususe tänapäevaseid nõudeid. Lisada § 27. (Riigi eriplaneering ja selle koostamise korraldaja) lõikesse (1), et riigi eriplaneeringu vormi saab kasutada ka transpordi ja kiire interneti rajatiste asukoha planeerimisel, kui selle vastu on suur riiklik huvi. Praeguse sõnastuse järgi saaks ka nende taristute planeerimist teha riigi eriplaneeringu vormis, kuid planeerimisseaduse kaasajastamiseks tuleks ära nimetada ka uuemat liiki ja vormis taristuid. Lisada § 27. (Riigi eriplaneering ja selle koostamise korraldaja lõikesse (11), et Riigi eriplaneeringu koostamise vältel tuleb avalikustada ka taristute kasutusmahu tulevikuväljavaate hindamiskriteeriumid, et põhjalikult selgitada taristute dimensioneerituse asjakohasust. Arvestades, et tänapäeval juhitakse läbi pikkade survetorustike reovett puhastamiseks ka teise omavalitsuse territooriumile siis peaks täiendama § 56. (Maakonnaplaneeringu ülesanded) lõike (1) punkti 2), et maakonnaplaneeringus peaks määrama reoveepuhastusjaamade asukohad. Täiendada § 124. (Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja) lõiget (2), et detailplaneeringu ruumilahendusega kindlustatakse lõpptarbijate juurdepääs elutähtsate teenuste osutamiseks vajalikule taristule. Lisada § 126. (Detailplaneeringu ülesanded) lõike (1) punktile 4), et lisaks tehnovõrkude asukohtadele tuleb detailplaneeringus määrata elutähtsate teenuste osutamiseks vajalike taristute liitumispunktide ja elektriautode laadimispunktide asukohad, mille järgi saaks kontrollida elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku taristu tingimustele vastavust ja ehitusseadustiku nõuete täitmise võimalikkust. Lisada § 126. (Detailplaneeringu ülesanded) lõikele (1) uus punkt, et detailplaneeringu ülesandeks on ka parkimiskorralduse ja kohustuslike juhtmetaristute määramine. Lisada § 127. (Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel) lõikesse (1), et detailplaneering koostatakse koostöös elutähtsa teenuse osutajaga, kelle teenindusalas planeerimisala asub. Elutähtsa teenuse osutaja jätmine kaasatava rolli võimaldab jätkuvalt koostada õigusvastaseid ruumilahendusi. Lisada § 128. (Detailplaneeringu algatamine) lõikele (2) punkt, et detailplaneeringut ei algatata kui on ilmne, et elutähtsate teenuste lõpptarbijatele ei ole tagatud juurdepääsu elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikule taristule. See on ilmselge omavalitsuse huvi, et isikutel oleks omavalitsuse territooriumil juurdepääs elutähtsatele teenustele ja omavalitsus eos ei peaks tegelema ruumilahendustega, mis ei taotle selle olukorra saavutamist. Lisada § 131. (Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamine) lõikele (3), et planeeringu koostamise korraldaja peab tagama, et planeeringualalt oleks juurdepääs lisaks avalikult kasutatavale teele ka elutähtsa teenuse osutamiseks vajalike taristute liitumispunktidele, elektriautode laadimispunktidele, ja tee alas olevatele ühiskasutatavatele sidekulglatele. Lisada § 133. (Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks) lõikele (1), et lisaks § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele tuleb detailplaneering esitada kooskõlastamiseks elutähtsate teenuste operaatorineutraalsetele osutajatele, sest nendel on kompetents kontrollida planeeringu vastavust elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku taristu tingimustele ning sellega võimaldada lasuva toimepidevuse kohustuse täitmist ühiskonnale põhjendatud kulutuste piires. Oleme nõus ettepanekuid detailsemalt põhjendama eraldi kokkusaamistel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Treial juhatuse liige Andres Pihlak 515 2218