Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

KÄRBITUD VERSIOON Lp Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 11.02.2026 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Kaisa Poller Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Liis Kikas Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm Maris Vutt, PhD Karolyn Krillo Rainis Loit dr Urmas Volens, LL.M VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD // MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 20-26/296547 Riigihange: „Aktsiisikaupade deklareerimise ja laoarvestuse teenuse arendus- ja hooldustööd“ (viitenr 296547) Vaidlustaja: Nortal AS Registrikood 10391131 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Registrikood 70009244 e-post [email protected] Hankija esindaja: Hankejurist Jaanika Rahu e-post [email protected] Kolmas isik: Cybernetica AS Registrikood 10140133 Kolmanda isiku esindaja: Juhatuse liige Oliver Väärtnõu e-post [email protected] KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 2/5 - I MENETLUSE KÄIK 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 20-26/296547: Nortal AS („Vaidlustaja“) vaidlustus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse („Hankija“) riigihankes „Aktsiisikaupade deklareerimise ja laoarvestuse teenuse arendus- ja hooldustööd“ (viitenr 296547) Cybernetica AS („Kolmas isik“) pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale. 2. 05.02.2026 esitasid Hankija ja Kolmas isik oma vastused vaidlustusele, taotledes vaidlustuse rahuldamata jätmist. 3. 06.02.2026 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 11.02.2026 (k.a) täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. 4. Siinsega esitab Vaidlustaja, tõukudes Hankija vastusest vaidlustusele, oma täiendavad seisukohad. Ühtlasi sisaldab dokument Vaidlustaja menetluskulude nimekirja. 5. Käesolev menetlusdokument sisaldab paiguti Vaidlustaja ärisaladust (teave proovitöö sisu kohta), mistõttu on dokumendist vormistatud kaks versiooni: (i) terviklik versioon üksnes VAKO-le ja Hankijale; (ii) kärbitud versioon (ärisaladus eemaldatud) Kolmandale isikule. Vaidlustaja palub VAKO-l ja Hankijal Vaidlustaja ärisaladust mitte avaldada Kolmandale isikule ega kellelegi teisele. VAKO-le ja Hankijale mõeldud versioonis on ärisaladus tähistatud kollase taustaga, Kolmandale isikule mõeldud versioonis on ärisaladust sisaldavad kohad eraldi tähistatult kärbitud. Ühtlasi palub Vaidlustaja arvestada, et tema ärisaladus ei sisaldu mitte üksnes selles menetlusdokumendis, vaid ka tema proovitöö failis. Proovitöö ärisaladuseks olemist on Vaidlustaja põhjendanud vaidlustuses. II VASTUVÄITED HANKIJALE 6. Vaidlustaja leiab, et Hankija vastus ei kummuta vaidlustuse teese. Vastupidi, Hankija seisu- kohad pigemini kinnitavad, et Vaidlustaja kriitika on põhjendatud: Hankija on riigihanke alusdoku- mentidest tuletanud nõudeid, mida seal tegelikult kirjas ei ole ning seeläbi hinnanud Vaidlustaja pakkumust ebaõigelt aluselt. 7. Vaidlustaja jääb kõigiti vaidlustuses öeldu juurde ning tulenevalt Hankija vastusest täpsustab ja täiendab oma õiguslikku positsiooni järgmiselt. Mitte ühtegi alltoodud avaldust või seda, kui allpool ei ole eraldi vastu vaieldud igale üksikule Hankija väitele, ei tohi tõlgendada kui nõustumust Hankija väidetega. A. Hankija on tuginenud vaidlustuse esemest väljapoole jäävatele argumentidele 8. Hankija on oma vastuse lõpuosas märkinud, et kui VAKO peaks Vaidlustajaga nõustuma ja nägema Hankija tegevuses viga, siis lõppastmes ei pruugi see pakkumuste pingerivi muuta, kuna ka Kolmanda isiku proovitöös olevat „sama puudus“ ning vaidlustust rahuldava VAKO otsuse korral tuleks ka Kolmanda isiku pakkumusele hindepunkte juurde anda. Vaidlustaja, olemata näinud konkurendi proovitööd, ei oska kommenteerida, kas ja millised puudujäägid võivad seal esineda, küll aga saame selgitada järgmist. 9. Hankija osutus saab parimal juhul olla pelgalt informatiivne, menetlusõiguslik relevantsus sel puudub. Nimelt, VAKO lahendab konkreetset vaidlust konkreetses ajahetkes.1 VAKO ei saa asuda hankija rolli2 ning ammugi ei saa VAKO hankija eest läbi viia tulevikku ulatuvaid pakkumuste ümberhindamisi (sh hakata analüüsima, kas Kolmanda isiku proovitöös tõepoolest on „sama puudus“). Vaidlustusmenetluse eseme määravad vaidlustaja formuleeritud nõue ja alus. VAKO ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida vaidlustuses esitatud ei ole, ega ületada nõude piire (RHS § 190 lg 3). Praegusel juhul Vaidlustaja ei ole tõstatanud küsimust Kolmanda isiku 1 VAKOo 64-18/192746, p 25. 2 VAKOo 106-19/207902, p 4. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 3/5 - pakkumuse hindamise õiguspärasusest. Vastupidi, vaidlustuse p-s 8 on eraldi toonitatud, et ühegi konkurendi pakkumuse hindamine vaidluse all ei ole. 10. Seega ei saa VAKO Hankija tegevuse üle õiguspärasuse kontrolli teostades arvesse võtta seda, milliseid samme võib Hankijal olla vajalik pärast VAKO ühe- või teistpidist otsust astuda. Sealhulgas ei saa VAKO jätta vaidlustust rahuldamata põhjusel, et hiljem Vaidlustaja ei pruugi jõuda lepinguni. Viimati öeldu on liiatigi hüpoteetika, spekulatsioon – täna ei ole hanke lõpptulemust võimalik tõsikindlalt öelda. Peale selle, et ei menetlusosalised ega VAKO ei saa ette ära otsustada tulevase võimaliku uue hindamise tulemusi, tuleb eduka pakkuja suhtes läbi viia ka kvalifitseerimise tingimuste ja kõrvaldamise aluste kontroll (RHS § 104 lg 8) ning ei ole võimalik etteulatuvalt ja tõsikindlalt sedastada, et edukas pakkuja selle läbib. Ka on eduka pakkuja kontrolli tulemid vaidlustatavad. 11. Niisiis ei ole Hankija tehtud osutusel Kolmanda isiku proovitööle käimasolevale vaidlustus- menetlusele mõju. VAKO saab hinnata ja peab hindama üksnes seda, kas Hankija on Vaidlustaja proovitööd õiguspäraselt hinnanud. B. Hankija vastus kinnitab hanketingimuste laiendavat tõlgendamist Hankija poolt 12. Hankija vastus kinnitab, et vaidluse peamine fookus on küsimusel, kas Hanke alusdoku- mentidest tuleneb või ei tulene nõue, et proovitöös tuleb kirjeldada „ametniku tegevusi uue kujundusega maksumärkide tellimuse menetluses“ (Hankija sõnastus Kolmanda isiku proovitööle antud hindepunktide põhjendustes). Nimelt on Vaidlustajal ja Hankijal põhimõtteliselt erinev arusaam sellest, mida proovitöö lähteülesanne („Lähteülesanne“) pakkujatelt nõudis. 13. Püüdes mitte liialt korrata vaidlustuses juba öeldut, toonitab Vaidlustaja esmalt, et Lähte- ülesande asjasse puutuva peatüki – trükikulude arendusülesande kirjeldus („Arenduse kirjeldus“) – p 1 sõnastus ja lausestuslik konstruktsioon on ühene. Seda ei saa keeleliselt mõista teisiti kui et analüüsida tuleb teatavaid võimalusi „maksumärkide tagastamise taotlusel“. Seda, et Arenduse kirjelduse p 1 räägib tõesti vaid maksumärkide tagastamise taotlusest, ei näi eitavat ka Hankija. 14. Hankija keskne tees on, et Arenduse kirjelduse p-dest 1.a, 1.b ja 1.c tulenevad „lisanõuded proovitööle“.3 Kui Arenduse kirjeldust lugeda ja tõlgendada selliselt, kuidas loetelusid harilikult loetakse ja tõlgendatakse (nn mõistliku isiku arusaam4), siis ei ole Hankijal õigus. Nimelt on loetelu loogika ja konstruktsioon üldteadaolevalt järgmine: kooloni ees on üldkohalduv osa (sissejuhatav üldosa), millele järgnevad üldosa raamidesse jäävad alapunktid. Näiteks on loogikareeglitele vastav loetelu, et järgmine: „kaslased on: a) leopard, b) kodukass, c) tiiger ...“. Kui sellesse loetellu lisada ka siga, siis on loetelus loogikaviga, kuna siga ei ole kaslane ning järelikult ei sobi sea nimetamine kokku loetelu sissejuhatava üldosaga. Niisamuti, kui Arenduse kirjelduse p 1 räägib ainult maksumärkide tagastamise menetlusest, ei saa p 1 alapunktid põhimõtteliselt minna sellest väljapoole. 15. Ühtlasi tuleb olulisena esile tuua, et Hankija positsioon vaidlustusmenetluses on hüplik ja vastuoluline. Kui kord räägib Hankija sellest, et Arenduse kirjelduse p 1 alapunktidest tulenevad „lisanõuded“, siis teisal väidab ta, et need alapunktid „täpsustavad“5 punkti 1 ja „selgitavad selle skoopi“.6 Millegi „täpsustamine“ ja „selgitamine“ on kvalitatiivselt erinev (laiem) „lisanõuete“ kehtestamisest. Seega on Hankija narratiiv iseendale vastu rääkiv ning näitlikustab, et küllap on Hankijal endalgi keeruline luua Lähteülesandest koherentset ning ühemõttelist süsteemi. 16. Hankija on mitmel pool kasutanud väidet, et „talle oli oluline“ näha proovitöös seda või teist. Vaidlustaja ei ole positsioonis, et seada kahtluse alla, mida hankija oluliseks pidas või ei pidanud, kuid see polegi praegu tähtis. Nagu vaidlustuses selgitatud, ei hinnata riigihankes pakkumusi lähtuvalt sellest, mida hankija peab oluliseks või ebaoluliseks, vaid lähtuvalt sellest, mida hanke 3 Hankija vastuse lk 2, ülalt 5. lõik. 4 TlnRnKo 3-24-1246, p 19; 3-23-2608, p 14; TlnHKo 3-25-1543, p 11. 5 Hankija vastuse lk 2, ülalt 4. lõik. 6 Hankija vastuse lk 2, ülalt 5. lõik. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 4/5 - alusdokumendid selgelt ja ühemõtteliselt ette näevad. Seega ei sõltu vaidlustusmenetluse tulemus küsimusest „mis on Hankija hinnangul oluline?“, vaid küsimusest, „mida Hankija Lähteülesandesse kirja pani?“. Paradoksaalselt räägivad Hankija avaldused hoopis tema kahjuks: kui mingite teemade katmine proovitöös oli Hankijale oluline, siis tulnuks see oluline teave hankedokumenti- desse ka selgelt kirja panna. See on hankija hoolsuskohustuse elementaarne osis. 17. Hankija on mitmes lõigus kirjeldanud MAISi toimimist ja maksumärkide tellimise/tagastamise protseduure, kuid nende üle puudub vaidlus, see pole käimasolevas vaidlustusmenetluses asja- kohane. MAIS võib toimida nii- või naamoodi, maksumärkide tellimise ja tagastamise protseduurid võivad olla ühe- või teistsugused, kuid see ei puuduta küsimust, mis on päriselt relevantne: mida Hankija pakkujatelt proovitöös nõudis? 18. Vaidlustaja ei saa Hankijaga nõustuda ka selles, et Vaidlustaja „pidi Lähteülesandest aru saama“ samamoodi kui Hankija.7 „Parimal“ juhul saab väita, et Hanke alusdokumendid on segased ja mitmeti mõistetavad, ent sel juhul kohaldub VAKO ja kohtute väljakujunenud praktikast johtuvalt põhimõte, et olukord tuleb tõlgendada pakkuja kasuks (vt vaidlustuse p 24). 19. Mitte kusagil Lähteülesandes ei ole selgelt arusaadavalt kirjas, et pakkujad peavad proovi- töös kirjeldama „ametniku tegevusi uue kujundusega maksumärkide tellimuse menetluses“. Jah, Lähteülesandes on siin-seal räägitud uue kujundusega maksumärkide tellimisest, kuid ainuüksi sellest ei tulene, et pakkuja pidi ilma selge juhiseta ja n-ö Hankija mõtteid aimates esitama mingid väga konkreetsed kirjeldused. Vaidlustaja lähtuski sellest, mis on Lähteülesandes otsesõnu kirjas. Ka ei tulene sellest, et „proovitöös tuli käsitleda maksumärkide tellimise etappi“8, et tingimata tuli esitada väga spetsiifilised kirjeldused ametniku tegevusest. Mingi etapi „käsitlemise“ suunis on selleks liiga üldine; nõue „käsitleda etappi“ ei tähenda, et tuleks esitada mingid kindlad kirjeldused. 20. Põhimõtteliselt väär ja eksitav on Hankija sõnastus „proovitöö punktis 1.b soovitud/ nimetatud ametniku tegevused /---/“.9 Ei nimetatud punktis ega kusagil mujal Lähteülesandes ei ole „soovitud“, „nimetatud“ vmt mingeid kindlaid ametnike tegevuste kirjeldusi. Sellise sõnastuse kasutamine näitab ehedalt, et Hankija tuletab Lähteülesandest tingimusi, mida seal kirjas ei ole. Meenutuseks, Arenduse kirjelduse p 1.b sätestab järgmist: „Kui kujundus on kliendile nähtavaks tehtud, siis saab klient uut kujundust kohe tellimusel kasutada. Kliendi esitatud tellimusel valitud alkoholi maksu- märgi kujundus ei tohi saada takistuseks ametnikule, et kliendile väljastada ka vana kujundusega alkoholi maksumärke.“ Siin on kaks lauset, mis kirjeldavad mingit funktsionaalset eesmärki (kuidas asjad peavad toimima). Kummaski lausetes ei ole nõuet esitada proovitöös mingeid kindlaid tegevuskirjeldusi. 21. Hankija on esitanud ka tüüpilise vastuväite: kui Vaidlustajale jäi midagi segaseks, pidanuks ta Hankijalt pakkumuse esitamise eel selgitusi küsima. See argument on mitmel põhjusel kohatu ja ainetu. Esiteks, Vaidlustajale ei jäänud Lähteülesannet lugedes midagi segaseks. Vaidlustaja luges Lähteülesannet sellisena nagu ta on ning käitus vastavalt sellele, mis seal selgelt kirjas on. Et Hankija hiljem tuletas Lähteülesandest nõudeid, mida seal selgelt kirjas ei ole, tuli Vaidlustajale üllatusena. Teiseks, RHS-ist ei tulene pakkumuse tegemisest huvitatud ettevõtjale kohustust küsida hankijalt küsimusi – see on ettevõtja õigus (RHS § 46 lg 1). Kolmandaks, Hankija ei saa omapoolseid minetusi hankedokumentide koostamisel lükata pakkuja süüks. Tõika, et hanke- dokumendid on segased ja/või puudulikud, ei väära tõik, kas pakkuja küsis selle kohta küsimusi või ei. Neljandaks, Hankija etteheide küsimuse küsimata jätmise kohta on seda kummalisem, et Hankija ise tunnistas, et ka Kolmanda isiku proovitöös olevat „sama puudus“, st Hankija käsitluses sai ka Kolmas isik asjast valesti aru. Seega näib Hankija arvavat, et tema kirjutas selge ja hästi arusaadava Lähteülesande, aga millegipärast saab ainult tema sellest aru, pakkumuste pingerivi parimad pakkujad aga mitte. On ilmne, et selles arutluses on loogikaviga. 7 Hankija vastuse lk 2, alt 2. lõik. 8 Hankija vastuse lk 3, ülalt 3. lõik. 9 Hankija vastuse lk 4, ülalt 3. ja 4. lõik. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 5/5 - 22. Hankija on mitmel pool märkinud, et riigihanke alusdokumente tuleb vaadelda tervikuna ja koosmõjus. Teoreetilisel tasemel Vaidlustaja kahtlemata nõustub sellega. Antud kaasuse eripära seisneb aga selles, et isegi hankedokumente tervikuna ja koosmõjus vaadeldes ei ole seal selget ja ühemõttelist nõuet – nii nagu kohtupraktika seda nõuab – esitada proovitöös sellesisulised kirjed, mille puudumist Hankija Vaidlustajale ette heidab. 23. Püüdes pareerida Vaidlustaja viidet Lähteülesande sissejuhatuses esitatud lausele proovitöö eesmärgi kohta,10 on Hankija viidanud järgmisele lausele Lähteülesande sissejuhatusest: „Üheks tegevuseks maksumärkide infosüsteemis on klientide poolt alkoholi maksumärkide tellimine ja vajadusel tagastamine.“11 See lause ei toeta Hankija positsiooni. Tegu on lausega, mis kirjeldab MAISi tänast funktsionaalsust. See ei ütle vähimatki selle kohta, mida pakkujad proovitöös tegema peavad. Vaidlustaja viidatud laused ja lõigud Lähteülesandest eranditult keskenduvad just viimasele. 24. Viimaks, ekslik on ka Hankija märkus, et „vaidlustaja ei ole proovitöö peatükis 5 pakutava lahenduse kirjelduses ühelgi korral viidanud, et tema poolt pakutavas lahenduses on ametniku tegevused uue kujundusega maksumärkide tellimisel realiseeritud samamoodi nagu olemasolevas MAIS lahenduses“.12 //ÄRISALADUS KÄRBITUD// 25. KOKKUVÕTE. Vaidlustaja jääb ka pärast Hankija vastust vaidlustusele täielikult oma varasema positsiooni juurde, nimelt: esiteks ei näe vaidlusaluse hanke alusdokumendid ette nõuet (vähemalt mitte selgesti arusaadavalt), mille mittetäitmist Hankija Vaidlustaja proovitööle ette heidab; teiseks, isegi kui tinglikult jaatada Hankija nimetatud nõude olemasolu, siis Vaidlustaja proovitöö faktiliselt ikkagi täidab selle nõude. III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 26. Vaidlustaja taotles vaidlustuses, et tema menetluskulud mõistetaks välja Hankijalt. Sellega seonduvalt on allpool esitatud Vaidlustaja menetluskulude nimekiri (RHS § 199 lg 1). 27. Vaidlustaja on kandnud menetluskulusid koondsummas 6143,33 eurot, mis koosneb riigilõivust summas 2560 eurot ning lepingulise esindaja kuludest summas 3583,33 eurot (km-ta). Vaidlustajale on osutatud õigusabi 14 h 20 min ulatuses tunnihinnaga 250 eurot (km-ta). Esindajakulude täpsem koosseis nähtub lisatud tabelist (advokaadi ajaaruanne). 28. Seega taotleb Vaidlustaja, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja menetlus- kulud summas 6143,33 eurot. 29. Vaidlustaja taotleb esindajakulude väljamõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksu- kohustuslane.13 Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat 10 Vaidlustuse p 21. 11 Hankija vastuse lk 3, alt 2. lõik. 12 Hankija vastuse lk 4, ülalt 1. lõik. 13 Vrd RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23. Tegevused Esindus VAKOs/kohtus (RH296547 RMIT aktsiisikaupade arvestuse arendus ja hooldus) Kuupäev Töötaja Kommentaarid Kestvus Summa EUR 1/26/2026 12:16 PM MP Videonõupidamine kliendiga, töö kaasuse materjalidega 1h 45m 437.50 vaidlustamise eduperspektiivi hinnanguks 1/27/2026 1:51 PM MP Töö kaasuse materjalide ja kliendi sisendiga, 3h 20m 833.33 videonõupidamine kliendiga, vaidlustuse koostamine (sh õiguskirjanduse ja kohtupraktika otsingud ning analüüs) 1/30/2026 3:57 PM MP Töö kaasuse materjalide ja kliendi sisendiga, vaidlustuse 3h 20m 833.33 koostamine (sh õiguskirjanduse ja kohtupraktika otsingud ning analüüs) 2/2/2026 2:48 PM MP Suhtlus kliendiga, vaidlustuse täiendamine ja 45m 187.50 viimistlemine, vaidlustuse materjalide VAKO-le saatmine 2/6/2026 1:39 PM MP III isiku vastusega tutvumine, hankija vastuse analüüs 1h 15m 312.50 ning suhtlus kliendiga 2/6/2026 4:53 PM MP Täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirja 3h 55m 979.17 koostamine 14h 20m 3,583.33 Friday, February 6, 2026 Lk 1/1