Hankija täiendavad seisukohad

-866140 -147320 0 0 Lp Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Teie: 03 .0 2 .202 6 Meie: 11 .0 2 .202 6 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 [email protected] Esindaja : : Riina Loorpuu riigihangete talituse juhataja tel +372 56975666 e-post: [email protected] ; [email protected] Teenuse tellija: R ahandusministeerium registrikood 70000272 Vaidlustaja: VEERA OÜ registrikood 14086235 Vaidlustaja esindajad: vandeadvokaa t Keidi Kõiv e-post: [email protected] VASTUS VAIDL USTAJA TÄIEND A VATELE SELGITUSTELE riigihankes „Eesti Vabariigi Riigieelarve Infosüsteemi (ERIS) loomine ja juurutamine“ (viitenumber 296610) Hankija taotlus ed : Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata. Jätta kõik vaidlustusmenetluse kulud, sh vaidlustustelt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustaja kanda. ASJAOLUD Riigihangete vaidlustuskomisjon ( VAKO ) edastas hankijale 03 .0 2 . 202 6 kirjaliku menetluse teate riigihanke s „ Eesti Vabariigi Riigieelarve Infosüsteemi (ERIS) loomine ja juurutamine“ (viitenumber 2 96610 ) . Samas teates informeeris VAKO , et menetlusosalistel on võimalik esitada VAKO- le täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi kuni 06.02 .202 6 ning laekunud seisukohtadele on menetlusosalistel võimalik vastata kuni 11 .0 2 .202 6 . Hankija on tutvu nud vaidlustaja esitatud täiendavate seisukohtadega ja esitab alljärgnevalt oma täiendavad seisukohad. HANKIJA SEISUKOHAD Hindamiskriteeriumi vaidlustamine – pakkumuste hindamise alused on ebaselged Vaidlustaja väidab punktis A, et hankija poolt riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumid ja nende alakriteeriumid on ebamäärased, subjektiivsed ning ei võimalda pakkujatel mõista, millistele asjaoludele hankija pakkumuste hindamisel tugineb. Hankija nende väidetega ei nõustu. Esiteks märgib hankija, et käesolevas menetluses on hange alles käimas ning vaidlustatud on riigihanke alusdokumendid. Seega on vaidluse ese piiratud küsimusega, kas hankija poolt kehtestatud hindamiskriteeriumid ja nende kirjeldus vastavad RHS-ist tulenevatele nõuetele. Riigihanke alusdokumentide õiguspärasust tuleb hinnata eelkõige RHS § 85 lg 1 ja lg 2 ning RHS § 3 üldpõhimõtete valguses, sh läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid arvestades. RHS § 85 lg 2 kohaselt peavad hindamiskriteeriumid olema seotud hankelepingu esemega ning võimaldama pakkumuste võrdlemist. Vaidlustaja käsitleb hindamiskriteeriume viisil, mis eeldaks nende ammendavat ja matemaatiliselt täpset kirjeldamist. Sellist nõuet ei tulene ei RHS-ist ega kohtupraktikast. Riigikohtu ja VAKO praktika kohaselt ei pea hindamiskriteeriumid olema formuleeritud sellise detailsusega, mis välistaks täielikult hindaja kaalutlusruumi, vaid piisab sellest, et mõistlikult informeeritud ja hool as pakkuja saab aru, milliseid aspekte pakkumuses hinnatakse. VAKO on korduvalt leidnud, et hindamiskriteeriumide õiguspärasuse hindamisel ei ole määrav see, kas kõik võimalikud hindamisolukorrad on eelnevalt detailselt lahti kirjutatud, vaid see, kas kriteeriumid on objektiivselt mõistetavad ja võimaldavad pakkumuste võrreldavust. Hankija hinnangul on käesolevas hankes kasutatud terminid ja kirjeldused sellised, mida mõistlik pakkuja suudab hankedokumentide tervikust lähtudes üheselt mõista. Riigihanke alusdokumendid ei pea ega saagi sisaldada ammendavat loetelu kõigist võimalikest hindamisolukordadest või detailseid juhiseid iga üksiku nüansi kohta. Piisav on see, et pakkujal on võimalik aru saada, millist liiki teavet ja millise detailsusega temalt oodatakse. Hankija rõhutab, et vaidlustaja kriitika taandub sisuliselt soovile, et hindamiskriteeriumid oleksid formuleeritud sellise täpsusega, mis välistaks igasuguse hindajapoolse kaalutlusruumi. Sellist nõuet ei tulene ei RHS-ist ega VAKO praktikast. Vastupidi, hindamise olemus eeldab paratamatult teatavat kaalutlusruumi, tingimusel, et see tugineb ette kindlaks määratud kriteeriumidele ja on hiljem kontrollitav. Käesolevas hankes on need eeldused täidetud. Vaidlustaja etteheide, nagu oleks hankija esitanud üksnes üldsõnalisi väiteid ilma konkreetsetele õigusnormidele või kohtupraktikale viitamata, ei ole põhjendatud. Käesolevas vaidluses on vaidlustuse ese hankedokumentide selgus ja hindamiskriteeriumite õiguspärasus, mitte abstraktne õigustõlgendus. Hankija on vastanud vaidlustaja konkreetsetele etteheidetele sisuliselt, selgitades, kuidas hankedokumentide erinevad osad moodustavad loogilise ja kooskõlalise terviku. Hea menetlustava ei tähenda, et iga sisuline selgitus või lause peab olema vormistatud normi- või kohtuotsuse viitena. Eriti olukorras, kus vaidlustaja väited on suunatud hankedokumentide sisulise arusaadavuse, mitte normi kohaldamise vaidlustamisele, on asjakohane selgitada hankija tahet ja dokumentide loogikat. Vaidlustaja järeldus, nagu normide ja kohtupraktika mittevõrdlemine tähendaks nende puudumist, ei ole põhjendatud ega kooskõlas haldusmenetluse praktikaga. Vaidlustaja keskne väide seisneb selles, et hankija ei ole eristanud miinimumnõudeid ja neid ületavaid hindamise aluseid. Hankija ei nõustu selle väitega. Hankedokumentides on selgelt eristatud vastavustingimus, mille täitmata jätmisel pakkumus hindamisele ei pääse, ning hindamiskriteerium, mille alusel võrreldakse vastavaks tunnistatud pakkumusi. See, et hindamiskriteerium kasutab mõisteid nagu „selgus“, „arusaadavus“ või „terviklikkus“, ei muuda neid automaatselt vastavustingimustega kattuvaks. Vastavustingimus kontrollib, kas projektiplaan sisaldab nõutud elemente; hindamiskriteerium hindab, kui läbimõeldult, loogiliselt ja kasutatavalt need elemendid on esitatud. Tegemist ei ole „on/ei ole“ kontrolliga, vaid kvaliteedierinevuste kaalumisega, mis ongi majandusliku soodsuse hindamise olemus. Vaidlustaja viitab vastuolule tehnilise kirjelduse sätete ja hindamiskriteeriumite vahel, väites, et ühelt poolt hinnatakse projektiplaani muutumatust, kuid teiselt poolt nähakse ette nõuete täienemine pärast lepingu sõlmimist. Hankija selgitab, et nimetatud sätted reguleerivad erinevaid olukordi ning kohalduvad menetluse eri etappides. Hindamiskriteerium käsitleb projektiplaani kvaliteeti pakkumuse esitamise hetkel ning seda, kas pakutud lahendus on läbimõeldud ja rakendatav ilma ulatuslike ümberkorraldusteta. Tehnilise kirjelduse säte nõuete täienemise kohta puudutab lepingu täitmise faasi ning on tavapärane IT-projektide puhul, kus detailid täpsustuvad koostöös tellijaga. See, et projektiplaan peab olema paindlik, ei ole vastuolus sellega, et hinnatakse selle esialgset küpsust ja loogikat. Vastupidi, hästi koostatud projektiplaan arvestabki võimalike täpsustustega ning kirjeldab mehhanisme, kuidas neid hallata. Hindamisel ei hinnata projektiplaani muutumatust absoluutses tähenduses, vaid selle võimet toimida alusdokumendina ilma ulatuslike ümbertegemisteta . Vaidlustaja käsitleb vormistust kitsalt keeleliste või graafiliste elementidena ning järeldab, et nende hindamine ei ole seotud kvaliteediga. Hankija selgitab, et hindamiskriteeriumis kasutatud mõisted „loetavus“, „arusaadavus“ ja „terviklikkus“ ei tähenda formaalseid õigekirja- või stiilinõudeid, vaid projekti esitamise selgust kui töövahendit. Hankija selgitab veel kord, et p rojektiplaan ei ole pelgalt deklaratiivne dokument, vaid alus, mille järgi hinnatakse projekti teostatavust, ajakava realistlikkust ja riskide käsitlemist. Kui dokument on struktureerimata, ebaühtlane või raskesti jälgitav, mõjutab see otseselt hankija suutlikkust hinnata pakkuja pakutud lahenduse kvaliteeti ja pakkuja profes s ionaalset kogemust sarnaste projektiplaanide koostamisel . Seega on tegemist funktsionaalse, mitte esteetilise hindamisega. Vaidlustaja leiab, et projektiplaani alakriteeriumid kattuvad. Hankija hinnangul see nii ei ole. Esimene alakriteerium keskendub dokumendi esitamise kvaliteedile ja terviklikkusele, teine aga sisulisele arusaamisele projekti eesmärkidest, ulatusest ja riskidest. Kuigi mõlemad kasutavad mõisteid „arusaadav“ või „üheselt mõistetav“, on nende hindamise fookus erinev, mis on ka hindamismetoodikast tuletatav. Hankija nõustub vaidlustajaga selles, et kvaliteedikriteeriumid sisaldavad paratamatult hindaja kaalutlusruumi. See ei muuda neid siiski õigusvastaseks. Vastupidi, kohtu- ja VAKO praktika kohaselt on subjektiivsete kriteeriumide kasutamine lubatav, kui need on piisavalt piiritletud ja seotud hanke esemega. Käesoleval juhul on hindamise ese – projektiplaani kvaliteet ja kasutatavus – otseselt seotud lepingu eduka täitmisega. Vaidlustaja toodud näited küsimuste tekkimise ja hindajate erineva pädevuse kohta ei tõesta hindamismetoodika õigusvastasust, vaid kirjeldavad hindamisprotsessi loomulikku osa. Hindamismetoodika ei pea välistama igasugust kaalutlust, vaid tagama, et see toimuks ühtsetel alustel. Asjaolu, et hankemenetluse käigus on esitatud rohkelt küsimusi ning dokumente on täpsustatud, ei kinnita hankedokumentide õigusvastasust. Vastupidi, see näitab, et tegemist on tavapärasest keerukam a hankega ning pakkujatel on vajadus enne pakkumuste esitamise tähtaega veenduda erinevate aspektide tähenduses . Hankija on oma vastustes selgitanud ja vajadusel täpsustanud tingimusi, et tagada pakkujatele selge arusaam alusdokumentides sätestatud nõuetest. Samuti on tehtud võimalikke muudatusi, mis ei ohusta hanke lõppeesmärki, kuid aitavad pakkujatel paremini oma pakkumust koostada. Vaidlustaja vastandab ekslikult projektiplaani „vormistuse“ ja „sisu“, käsitledes neid justkui teineteist välistavate kategooriatena. Selline lähenemine ei ole kooskõlas hankedokumentides sätestatud hindamismetoodikaga. Käesolevas hankes ei hinnata vormistust esteetilise või keelelise kvaliteedi tähenduses, vaid projektiplaani struktuurset selgust, loogilist ülesehitust ja esitatud teabe arusaadavust sellisel määral, et oleks võimalik hinnata kavandatava paigaldusprojekti teostatavust ja kvaliteeti. Keeruka IT-projekti puhul on projektiplaani ülesehitus, etappide omavaheline seotus ja loetavus lahutamatult seotud selle sisulise kvaliteediga ning ei ole käsitatavad pelgalt formaalsete tunnustena. Hindamisel ei lähtuta keelelistest ega esteetilistest eelistustest, vaid hindamismetoodikas kirjeldatud objektiivsetest tunnustest, nimelt sellest, kas paigaldusprojekti plaan: võimaldab saada üheselt mõistetava ülevaate tööde etappidest, nende omavahelistest seostest ja ajalis -loogilisest järgnevusest; on esitatud tervikliku protsessina ega koosne omavahel seostamata kirjeldustest; võimaldab hinnata kavandatava lahenduse teostatavust ja riskide juhtimist ilma täiendavaid selgitusi küsimata. Seega ei hinnata õigekirja, stiilireeglite järgimist ega dokumendi „ilu“, vaid seda, kas esitatud projektiplaan toimib sisulise töövahendina, mille alusel on võimalik põhjendatult hinnata pakkuja arusaamist hanke eesmärgist, ulatusest ja kavandatavast lahendusest. Vaidlustaja poolt toodud hüpoteetilised näited, mis vastandavad keelelise korrektsuse ja tehnilise pädevuse, ei kajasta tegelikku hindamismetoodikat ega selle kohaldamise loogikat. Käesolevas hankes põhineb hindamine konkreetsetel, hankedokumentides ja hindamismetoodikas määratletud tunnustel, mitte abstraktsel muljel. Seega ei ole tegemist meelevaldse subjektiivsusega, vaid riigihankeõiguses lubatud struktureeritud kvalitatiivse hindamisega. Vaidlustaja viitab Riigikohtu otsusele 18.02.2021 asjas nr 3-20-1198, järeldades, et hankija peab hindamiskriteeriumide kujundamisel välistama kõik teoreetilised manipulatsioonivõimalused ning hindaja kaalutlusruum peab olema viidud miinimumini. Sellist järeldust nimetatud lahendist siiski ei tulene. Riigikohus on otsuses nr 3-20-1198 selgitanud, et RHS § 85 lg 1 kohaselt peab hankija avatud hankemenetluses kehtestama hankelepingu esemega seotud ja tegelikku konkurentsi tagavad hindamiskriteeriumid, mis on pakkujatele eelnevalt teada ning võimaldavad pakkumuste objektiivset hindamist. Samas on Riigikohus selgesõnaliselt rõhutanud, et hindamisel ei ole võimalik ega ka vajalik subjektiivsust täielikult välistada ning kvaliteedikriteeriumid ei pea olema detailsed ega sisaldama ammendavat loetelu alakriteeriumidest. Riigikohus on pidanud lubatavaks, et hindamiskomisjonile jääb hindamisel teatud otsustusvabadus, tingimusel et hindamiskriteeriume ja nende osakaale ei muudeta pärast pakkumuste avamist ning hindamine toimub hankedokumentides sätestatud raamistikus. Samuti on Riigikohus märkinud, et hankijal ei ole võimalik kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide puhul ette näha kõiki detaile, mis võivad konkreetsete pakkumuste hindamisel osutuda asjakohaseks, ning vajaduse korral võib hindamismetoodikat kohandada pärast pakkumuste avamist, ilma et see rikuks läbipaistvuse või võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega ei toeta Riigikohtu otsus nr 3-20-1198 vaidlustaja seisukohta, nagu oleks hindamiskriteeriumide õiguspärasuse eelduseks täielik hinnangulise kaalutluse puudumine või kõigi võimalike strateegiliste käitumismustrite ennetav välistamine. Vastupidi, Riigikohus on kinnitanud, et mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum, eeldusel et kriteeriumid on seotud hankelepingu esemega, eelnevalt avaldatud ning kohaldatavad kõigile pakkujatele ühetaoliselt. Käesolevas hankes on need tingimused täidetud. Hankija rõhutab, et vaidlustaja etteheited saaksid olla põhjendatud, kui hankija pakkumusi hinnates ei lähtuks enda kehtestatud hindamismetoodikast ning ei kirjutaks põhjendusi piisavalt selgelt lahti. Hankija on teadlik, et mida subjektiivse mad on hindamiskriteeriumid, seda suurem põhjendamiskohustus hankijal on. Ka VAKO on oma otsuses 266-25/ 298530 öelnud, et v aidlustuskomisjon peab hinnanguliste hindamise kriteeriumide kohaldamisel kontrollima seda, kas hindamine toimus RHAD- is teatavaks tehtud hindamise kriteeriumide kohaselt (vastavalt RHS § 117 lg-le 1) ja kas h ankija põhjendustest nähtuvalt on hindepunktide omistamine pakkumusele põhjendatud. Hindamiskriteeriumite vaidlustamine – hankedokumendid ei sisalda seaduses nõutud teavet hindamiskriteeriumite osas Vaidlustaja väide, nagu muudaks iga pakkujate võimalus hinda dega m anipuleerida hindamismudeli automaatselt õigusvastaseks , ei ole õige. Hindamismudeli õiguspärasust hinnatakse selle järgi, kas kehtestatud kriteeriumid on objektiivsed, läbipaistvad, seotud hankelepingu esemega ja rakenduvad võrdselt kõigi pakkujate suhtes, mitte hüpoteetiliste strateegiliste olukordade olemasolu põhjal (RHS § 85 lg 1 ja § 3). Vaidlustaja väide, nagu iga hinnastrateegiline võimalus muudaks hindamismudeli õigustühiseks, ei vasta tõele . Hindamismudelit ei ole kohustus kujundada selliselt, et see välistaks kõik teoreetilised abstraktsed manipulatsioonid . O luline on, et mudel ei soosiks ühtki pakkujat ja säilitaks konkurentsi tervikuna. Vaidlustaja viide õiguskirjandusele, mis käsitleb hindamismetoodikate teoreetilisi riske, ei asenda konkreetset õiguslikku analüüsi käesoleva hanke hindamismudeli kohta ega näita, milles seisneb hankedokumentide vastuolu RHS § 85 nõuetega. Väide, et lepingu tegelik täitmine ei mõjuta hindamistulemuse õiguspärasust, on eksitav. Hindamiskriteeriumide õiguspärasust hinnatakse ka selle järgi, kas need kajastavad hankija tegelikke vajadusi ja on seotud hankelepingu esemega. See, et teatud hinnakomponentide tegelik kasutus sõltub lepingu täitmisest, ei tee hindamist automaatselt õigusvastaseks. Hankijal on lubatud hinnata ka selliseid hinnakomponente, mille kasutamine lepingu käigus ei ole vältimatu, kuid mis võivad lepingu täitmisel osutuda vajalikuks ja mõjutada kogukulu. See lähenemine on kooskõlas säästliku ja vastutustundliku hankimise põhimõttega. Vaidlustaja väide, et lisalitsentside hindamine on põhjendamatult ebasobiv, ei ole õiguspärane. Hankija ei pea hindama kõiki lepingu komponente samas ulatuses ega samade osa kaaludega. Hindamiskriteeriumide valik ja struktuur kuuluvad hankija kaalutlusruumi tingimusel et need on seotud hankelepingu esemega ja põhjendatud tegelike vajadustega. Lisalitsentside hindamine on põhjendatud, kuna tegemist on komponendiga, mille hind võib lepingu täitmisel osutuda määravaks ning mida ei saa hiljem muuta . See ei ole vastuolus asjaoluga, et mõnda muud komponenti, näiteks arendustöö teenust, ei ole eraldi hindamiskriteeriumina välja toodud. Väide, nagu ühe hinnakomponendi võimalik strateegiline hinnastamine muudaks kogu hindamismudeli õigustühiseks, ei ole tõene. Oluline on hinnata mudelit tervikuna, tagamaks pakkujate võrdne kohtlemine ja konkurentsi säilimine. Vaidlustaja tõlgendus Riigikohtu lahendist 3-20-1198 on eksitav. Riigikohus rõhutas nimetatud lahendis, et hindamiskriteeriumid peavad olema seotud hankelepingu esemega ja tagama tegeliku konkurentsi. See ei tähenda, et hankija peaks kujundama hindamismudeli selliselt, et välistada kõik võimalikud teoreetilised hinnamuutuste või strateegilise käitumise stsenaariumid. Veelgi enam, Riigikohus sedastas viidatud otsuses, et ü ldjuhul tuleks lisaks sisulistele hindamiskriteeriumidele RHAD-s määrata kindlaks hindamismetoodika (sh punktiskaala), kuid see ei pea olema ammendav, teisisõnu võib seda pärast pakkumuste avamist kohandada konkreetsetele pakkumustele . Riigikohtu praktika ei kohusta hankijat neutraliseerima iga hüpoteetilist manipulatsiooniriski. Oluline on, et hindamismudel oleks ratsionaalne, läbipaistev ja soodustaks konkurentsi. Käesolevas hankes on need tingimused täidetud, mistõttu ei ole alust järeldada RHS § 85 ega § 3 rikkumist. Vastavustingimuse nr 14 vaidlustamine - lisateenuste hindamata jätmine ei võimalda välja selgitada majanduslikult soodsaimat pakkumust Vaidlustaja eeldab ekslikult, et kõik i võimalik ke tulevas i kulukomponen te tuleb võrdselt hinnata. Tegelikult keskendub hindamine hankelepingu põhiesemele ja prognoositavatele kulukomponentidele. „100 lisalitsentsi“ on täpselt määratletud ja võimaldab pakkujatel võrreldavat hinnapakkumist esitada. Lisateenused on prognoositavad vaid raamlepingu täitmise ajal ja nende mahtu ning vajadust ei ole hankemenetluse ajal võimalik objektiivselt kindlaks määrata. Vaidlustaja tõlgendus RHS § 85 lg-st 6 on liiga lai. RHS § 85 lg 6 sätestab tarkvara arendusteenuste riigihangetel, et majanduslikult soodsama pakkumuse väljaselgitamisel tuleb arvestada lisaks hinnale ka olelusringi kulusid. Samas on hankijal erandjuhtudel õigus otsustada, et olelusringi kuludega arvestamata jätmine on põhjendatud, juhul kui tema kaalutlused on RHAD-s selgelt esitatud. Käesolevas hankes ei ole lisateenuste maht ega tegelik vajadus hankemenetluse ajal kindlaks määratav, mistõttu nende kaasamine hindamisse ei suurendaks majanduslikult soodsama pakkumuse väljaselgitamise täpsust ning hankija otsus nende hindamisest hoiduda on RHAD- is põhjendatud ja kooskõlas RHS § 85 lg 6 nõuetega. Kohtu- ja VAKO praktika ning Rahandusministeeriumi juhend kinnitavad, et hindamiskriteeriumid peavad kajastama hankelepingu esemega seotud komponente, mis on otsustamise seisukohalt määravad ja objektiivselt hinnatavad. Kõik i võimalik ke tulevas i kulukomponen te , sealhulgas lisateenuse i d, mille maht ja vajadus ei ole hankemenetluse ajal kindlaks määratav, ei ole kohustuslik hindamise l arvesse võtta. Seetõttu ei takista nende mittehindamine majanduslikult soodsama pakkumuse väljaselgitamist. Hankedokumentide sh hindamiskriteeriumide ja -metoodika kujundamisel on hankijal ulatuslik kaalutlusruum ja pakku j a ei saa dikteerida või nõuda täiendavate hindamiskriteeriumide kohaldamist, kui hankija ei pea selliseid tingimusi majandlikult soodsaima pakkumuse arvesse võtmisel oluliseks. Seda kinnitab ka kohtupraktika. Näiteks on Tallinna Halduskohus oma 14.01.2021 otsuses haldusasjas nr 3-20-2380 selgitanud, et hindamismetoodika valik - kas määratleda üldised hindamise kriteeriumid ja/või detailid – on hankija otsustada. Samuti on hankija otsustada, kas kehtestada kriteeriumid, mille alusel anda teenusele koondhinne või jagada kriteeriumid alakriteeriumiteks, mille kohta anda osahinded, mille liitmisel saadakse koondhinne (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1189, p 19). Lisaks on Tallinna Hald u skohus 18.12.2024 lahendi nr 3-24-3072 punkti s 76 märkinud järgmist: Riigikohus on selgitanud, et kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse (hindamismetoodika, sh punktiskaala) ei ole võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 20). Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused (samas, p 21). Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 3-17-269 sedastanud, et hindamiskriteeriumit ei muuda läbipaistmatuks ega kontrollimatuks see, kui hankijale jääb hindamiskriteeriumi sisustamisel teatav hindamisruum või kui erinevate pakkujate jaoks võivad olulised olla erinevad riskid. Sama lahendi punktis 77 on kohus märkinud järgmist: Eeltoodut arvestades ei saanud ega pidanud vastustaja hankedokumentides üksikasjalikult iga konkreetse alakriteeriumi osas lahti kirjutama ega esitama ammendavat loetelu selle kohta, mida pakkumus iga konkreetse alakriteeriumi täitmiseks peaks sisaldama. Samuti ei saa esitada terviklikku nimekirja sellest, milliste asjaolude väljatoomisel ning mainimisel on tegemist maksimumhindele vastava pakkumusega. Kolmandad isikud on õigesti märkinud, et pakkumuse kvalitatiivsel hindamisel ei ole olemas objektiivset punktide arvu, mida pakkumus peaks kindlasti saama. Vaidlustaja toodud näide äärmuslikust tunnihinnast on hüpoteetiline ega arvesta tegelikku turuolukorda ega hanketingimuste loogikat tervikuna. Maksimaalse tunnihinna kehtestamine on teadlik valik, mille eesmärk on välistada ebamõistlikud hinnad, jättes samas pakkujatele piisava paindlikkuse oma hinnastrateegia kujundamiseks. Lisaks tuleb arvestada, et lisateenuste tellimine ei ole hankijale kohustuslik ning nende tellimise maht sõltub tegelikust vajadusest. Seega ei saa vaidlustaja väidetud stsenaariumi käsitada vältimatu või paratamatu tagajärjena hanketingimuste kehtestamisele. Vaidlustaja viide RHS § 30 lg 3-le ja VAKO lahendile nr 39-22/238588 ei ole käesolevas asjas määrava tähtsusega. Raamlepingus on fikseeritud lisateenuste maksimaalne tunnihind, mis on pakkujatele siduv ja ei tohi ületada lepingus sätestatud piiri. Samas võib pakkuja lepingut täites teostada töid soodsama hinnaga, kui ta peab seda otstarbekaks, mis ei riku raamlepingust tulenevat hin d ade siduvust ega anna ühepoolselt õigust hinda tõsta. Vaidlustaja järeldus, nagu kinnitaks hankija ise vastavustingimuse nr 14 seotuse puudumist hankelepingu esemega, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et vastavustingimus ei kuulu kitsalt paigaldusprojekti alla, ei tähenda, et see ei oleks seotud hankelepingu esemega laiemalt. Raamlepingulistes hangetes on tavapärane, et lisateenuseid reguleerivad tingimused ei ole osa lepingu põhiesemest, kuid on siiski lepingu täitmise seisukohalt asjakohased ja proportsionaalsed. Seega ei ole alust järeldada, et vastavustingimus nr 14 oleks RHS § 3-st tulenevate üldpõhimõtetega vastuolus. Vastavustingimuse nr 13 vaidlustamine – siduva kinnituse andmine kehtestamata õigusraamistikule Vastavustingimus nr 13 ei loo pakkujatele uusi ega määratlemata kohustusi, vaid fikseerib raamlepingu täitmisel rakenduva õigusliku staatuse, mis tuleneb seadusest ning andmekogu loomisega kaasnevatest vältimatutest rollidest. Tingimuse sisu piirdub kinnitusega, et pakkuja: on teadlik, et lepingu alusel võib temast saada ERIS andmekogu volitatud töötleja; mõistab, et vastutav töötleja on Rahandusministeerium; arvestab, et vastavad rollid rakenduvad alles ERIS andmekogu põhimääruse kehtestamisel. Oluline on rõhutada, et tingimus ei eelda kohest ega sisulist nõustumist määratlemata andmetöötlustingimustega, vaid üksnes teadlikkust tulevikus kehtestatavast regulatiivsest raamistikust. Vaidlustaja väide, et pakkujalt nõutakse nõusolekut teadmata sisuga regulatsioonile, ei ole põhjendatud. Vastavustingimus nr 13 ei muuda pakkujat automaatselt volitatud töötlejaks , ei too kaasa andmetöötluse alustamist enne põhimääruse kehtestamist ning ei välista ega asenda tulevikus sõlmitavat GDPR artikli 28 kohast andmetöötluslepingut. Põhimääruse kehtestamine on avalik-õiguslik normiloome protsess, mille sisu ei ole hankija meelevaldselt kujundatav ega saa olla riigihanke alusdokumentide osa enne selle kehtestamist. Ainuüksi asjaolu, et regulatsioon kehtestatakse tulevikus, ei muuda hanketingimust õigusselgusetuks ega õigusvastaseks. GDPR artikkel 28 reguleeri b olukorda, kus andmetöötlus faktiliselt algab. Käesolevas hankes ei ole: määratletud konkreetset andmetöötluse algust enne põhimääruse kehtestamist; sõlmitud andmetöötluslepingut; antud pakkujale kohustust töödelda isikuandmeid määratlemata tingimustel. Seega ei ole asjakohane väita, et pakkuja peaks juba pakkumuse esitamise etapis hindama kõiki tulevikus võimalikke andmekaitselisi kohustusi. Need kohustused konkretiseeruvad hilisemas etapis, vastavalt kehtivale õigusele, ning see on andmekogude loomise ja haldamise kontekstis tavapärane ja vältimatu. Vaidlustaja seisukoht, et määratlemata andmekaitsekohustused mõjutavad pakkumuse maksumust, on spekulatiivne. Vastavustingimus nr 13 ei too kaasa täiendavaid, hinnastamist vajavaid teenuseid , ei muuda lepingu põhieset ega sea pakkujatele erinevaid või ebavõrdseid kohustusi. Kõik pakkujad asuvad samas olukorras ning arvestavad, et infosüsteemide arendamise ja haldamisega kaasneb tavapäraselt isikuandmete töötlemine kooskõlas kehtiva õigusega. Selline üldine õiguslik risk ei ole eraldiseisev hinnakomponent , vaid on välja toodud riigihanke alusdokumentides, et pakkujad oskaks sellega pakkumuse hinnastamisel arvestada . Eksitav on vaidlustaja väide, et pakkujad võivad ainult heas usus eeldada, et selline põhimäärus kehtestatakse näiteks isikuandmete kaitse seaduses sätestatud piirides, kuid see ei pruugi nii olla, sest sellist piiritlus ei ole alusdokumentides sätestatud. Hankija kinnitab, et juhindub hankelepingu täitmisel kehtivatest õigusaktidest, sh andmekaitset reguleerivatest õigusaktidest. K ohustus järgida kehtivaid õigusakte laieneb igal juhul ka pakkujatele, sõltumata sellest, kas selle kohta hankemenetluses eraldi tingimus sätestatud on või ei ole. Seega peavad pakkujad igal juhul arvestama kehtivate õigusaktidega, sh andmekaitsealaste õigusaktidega. Vaidlustaja seisukohad on meelevaldsed ja nende ga ei saa nõustuda, kuivõrd andmekogu põhimääruse sätted ei saa väljuda seaduses sätestatud piiridest. Hankija ei saa ainuisikuliselt ega oma suva kohaselt määrata loodava andmekogu põhimääruse sisu, kuivõrd, nagu märkisime oma vastuses vaidlustusele, on põhimääruse kehtestamisel tegemist õigusloomelise protsessiga, mis hõlmab endas muuhulgas põhimääruse eelnõu erinevate osapooltega kooskõlastamist. Samuti on põhimääruse sisule seaduses sätestatud piirangud. Eeltoodud väidete hindamisel tuleb arvestada, et andmekogu loomine ja selle põhimääruse kehtestamine ei toimu hankija suva alusel, vaid üksnes kehtiva õiguse raamides ning seaduses sätestatud volitusnormide alusel. Seetõttu ei saa tulevikus kehtestatava põhimääruse võimalik sisu olla piiramatu ega etteennustamatu . valiku teabe seadus § 43 5 lõike 1 kohaselt sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Seega on põhimääruse ulatus ja volitatud töötleja kohustused seaduses piiritletud, mistõttu ei ole õige vaidlustaja väide, et vastavustingimus ja raamlepingu vastav punkt sätestavad pakkujale potentsiaalseid määramatuid kohustusi. L isaks juhime tähelepanu, et l epingus on kõik olulised tingimused, mis puudutavad täitja kohustusi andmete töötlemisel, turvalisuse tagamisel ja projektitiimi liikmete kontrollimisel, selgelt sätestatud. Eelkõige hõlmavad need punkt e 10.1–10.25, mis reguleerivad konfidentsiaalsust, andmete töötlemise põhimõtteid ja taustakontrolli. Seega on lepingu raamistik juba ette määratlenud kõik olulisemad kohustused, mis võivad pakkumuse esitamisel mõjutada riskide hindamist või kohustuste ulatust, ning tagab läbipaistvuse ja proportsionaalsuse, mis välistab määratlemata kohustuste tekkimise tulevikus. Lepingutingimuste õigusvastasus – riskijaotus ja töötajate taustakontrolli tingimused on vastuol u s üldpõhimõtetega Vaidlustaja käsitlus raamlepingu punktist 2.4 põhineb ekslikul eeldusel, nagu annaks nimetatud säte hankijale õiguse nõuda täitjalt piiramatus mahus ja määratlemata sisuga lisatöid. Tegelikkuses sätestab punkt 2.4 tavapärase professionaalse hoolsuskohustuse, mille kohaselt peab täitja arvestama töödega, mis tulenevad lepingu esemest ja selle eesmärgist, on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning on professionaalsele pakkujale pakkumuse esitamise hetkel mõistlikult ettenähtavad. Tegemist ei ole lepingu eseme laiendamise ega määratlemata riskide ülekandmisega, vaid tavapärase professionaalse hoolsusstandardiga. Täitja kohustusi hinnatakse pakkumuse esitamise aja seisuga ning lähtudes sellest, mida keskmine sama valdkonna professionaal oleks samas olukorras mõistlikult ette näinud. Tingimuse mõte ei ole jätta hankijale õigust panna pakkujale mistahes lisakohustusi. Tingimuse mõte on, et hankija ilmselt ei suuda lõpuni igat nupuvajutust ja toimingut lahti kirjutada, mis hankelepingu lõppeesmärgi täitmiseks on vajalik. Erinevalt viidatud lahendist ei sisalda raamlepingu punkt 2.4 sätet, mille kohaselt kõik ebaselgused tõlgendataks hankija kasuks või millega kantaks täitjale üle sellised riskid, mida ta ei saanud mõistlikult ette näha. Samuti ei anna see säte hankijale õigust ühepoolselt laiendada lepingu eset või muuta tööde mahtu väljaspool riigihangete seaduses sätestatud lepingu muutmise regulatsiooni. Seetõttu ei ole alust käsitada nimetatud sätet ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena VÕS § 42 tähenduses ega samastada seda vaidlustaja viidatud kohtupraktikaga. Vaidlustaja väide, et taustakontrolli tingimused on meelevaldsed ja piiramata, ei ole põhjendatud. Sätted on kehtestatud selgelt piiritletud eesmärgil – tagada hankelepingu turvaline täitmine olukorras, kus projektitiimi liikmed võivad saada ligipääsu riigi infosüsteemidele, andmekogudele ja potentsiaalselt tundlikule teabele. Kontroll ei ole automaatne ega üldine kõigi isikute suhtes, vaid on seotud konkreetse projektitiimi liikmega ning eeldab põhjendatud vajadust, mis tuleneb töö iseloomust ja ligipääsu tasemest. Seega ei sõltu kontrolli kohaldamine pakkuja isikust ega hankija suvast, vaid objektiivsetest asjaoludest. Asjaolu, et hankedokumentides ei ole ammendavalt loetletud kõiki võimalikke kontrolli elemente, ei muuda tingimust õigusvastaseks, vaid võimaldab selle paindlikku ja proportsionaalset kohaldamist vastavalt töö sisule. Vaidlustaja väide, et avaliku sektori asutus ei tohi tugineda õigustatud huvile, on liiga üldistav. GDPR artikkel 6 lõike 1 punkti f kohaldub üksnes siis, kui töötlemine ei toimu avaliku sektori ülesannete täitmisel. Käesoleval juhul ei teosta hankija avalikku võimu projektitiimi liikmete suhtes, kuna töötlemise eesmärk on üksnes lepingulise suhte turvaline korraldamine. Projektitiimi liikmelt võetakse kirjalik nõusolek ning isikut teavitatakse eelnevalt kontrolli vajadusest, mis vastab GDPR artikli 13 läbipaistvusnõuetele. Töötlemine ei ole automatiseeritud ega avaliku võimu teostamine, vaid piirneb lepingulise suhte nõuetekohase täitmisega. Seega on tegevus kooskõlas GDPR-i, lepingutingimuste ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Vaidlustaja väide, nagu lisaks hankija tingimustele sisu vaidlustuse käigus, ei vasta tegelikkusele. Hankija ei ole muutnud ega täiendanud kehtestatud tingimusi, vaid selgitanud nende eesmärki ja ulatust, et vältida eksitavat tõlgendust. Riigihankepraktikas on tavapärane, et hankija selgitab dokumentide mõtet ja eesmärki teabevahetuses või vaidlustusmenetluses, kui pakkuja on neile andnud eksitava tõlgenduse. Kokkuvõtte k s: Raamlepingu punkt 2.4 ja punktid 10.21–10.25 ei riku RHS § 3 üldpõhimõtteid ega GDPR-i ega isikuandmete kaitse seadust. Tingimused on seotud hankelepingu esemega, proportsionaalsed ja vajalikud lepingu nõuetekohaseks ning turvaliseks täitmiseks. Täitja kohustused on hinnatavad professionaalse standardi alusel, pakkumuse esitamise hetkel. Taustakontroll ja andmetöötlus toimuvad kooskõlas õigusega ning ei anna hankijale meelevaldset volitust ega täiendavaid, määratlemata kohustusi pakkujatele. Seega puudub alus lugeda nimetatud tingimusi õigusvastaseks ning vaidlustaja väited ei ole põhjendatud. MENETLUSKULUD Hankija ei nõustu vaidlustaja menetluskulude nimekirjas esitatud menetluskulude suurusega kogusummas 9089,25 eurot koos käibemaksuga. Hankija hinnangul ei ole nimetatud kulud sellises ulatuses vajalikud ega põhjendatud. Vaidlustaja menetlusdokumendid sisaldavad ulatuslikult korduvat teavet, juba varasemates punktides esitatud seisukohtade ümberkirjutusi ning hüpoteetilisi oletusi võimalike tulevaste riskide kohta, millel puudub otsene ja vahetu seos vaidluse esemega. Samuti on menetlusdokumentides esitatud väiteid, mis ei toetu konkreetsetele õigusnormidele ega tõenditele, vaid kujutavad endast hinnangulisi või oletuslikke seisukohti. Sellise sisuga materjali koostamisele kulunud aeg ei saa olla täies ulatuses käsitatav vajalikuna vaidluse lahendamiseks. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb lähtuda põhimõttest, et hüvitamisele kuuluvad üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb analüüsida muu hulgas: vaidlustuse sisu ja mahtu, vaidluse õiguslikku keerukust, käsitletavate materjalide hulka, esitatud argumentatsiooni tegelikku seost vaidluse esemega. Vaidluse keskmes on konkreetne vastavustingimus ning sellega seotud lepingupunktide tõlgendamine. Tegemist ei ole mahuka tehnilise ekspertiisi ega keeruka mitmetasandilise õigusküsimusega, vaid piiratud õigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei eelda ulatuslikku faktilist tõendamist ega erialaseid eriteadmisi väljaspool riigihanke- ja andmekaitseõiguse tavapärast rakenduspraktikat. Ka VAKO praktikast tuleneb, et menetluskulud peavad olema mitte üksnes tegelikult kantud, vaid ka sisuliselt põhjendatud ja vajalikud konkreetse vaidluse lahendamiseks. Ainuüksi kulude kandmine ei anna alust nende täies ulatuses väljamõistmiseks. Hankija hinnangul ei ole vaidlustaja esitatud töötundide maht ning sellest tulenev tasu proportsionaalne vaidluse sisulise mahuga. Arvestades vaidlustuse tegelikku õiguslikku ulatust ja asjaolude piiritletust, ei ole põhjendatud sellise suurusega menetluskulude väljamõistmine. Seetõttu palub hankija jätta vaidlustaja menetluskulud osaliselt või täielikult välja mõistmata või vähendada neid VAKO hinnangul mõistliku ja põhjendatud suuruseni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Loorpuu Riigihangete talituse juhataja