Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, Tallinn 10122 [email protected] Edastatud digitaalselt allkirjastatuna riigihangete vaidlustuskomisjonile e-posti aadressil [email protected] 16.02.2026. a Tallinnas Hanke viitenumber: 305127 Hankija: Tartu Linnavalitsus registrikood 75006546 asukoht Raekoja plats 1a (raekoda), 50089 Tartu e-post [email protected] Vaidlustaja: P. DUSSMANN EESTI Osaühing registrikood 10068915 asukoht Mäealuse tn 2/4, 12618 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Ott Saame Advokaadibüroo Concordia OÜ asukoht Maakri 29, 10145 Tallinn e-post [email protected] VAIDLUSTUS Tartu Linnavalitsuse riigihankes „Tartu linna koolidele toitlustusteenuse ostmine“ 1. TAOTLUSED 1.1. tunnistada õigusvastaseks ja kehtetuks riigihanke alusdokumentide (RHAD) järgnevalt nimetatud sätted ning kohustada hankijat viima need vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega: 1.1.1. RHAD „Hankedokument“ p-d 6.7., 7.2., 7.3., 8.1.1. ja 12.1.; 1.1.2. RHAD „Vastavustingimused“ kõigi hanke osade alajaotus „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“; 1.1.3. RHAD Lisad 3 kuni 7 (hankelepingute projektid) p-d 4.1., 4.2., 4.3., 5.1.1., 5.1.7., 5.1.8., 5.1.10., 5.1.18., 5.1.32., 5.1.37., 8.5., 10.3., 10.4.1., 10.4.3., 10.4.5.; 1.2. peatada käesoleva vaidlustuse menetluse ajaks kuni vaidlustuskomisjoni otsuse jõustumiseni Tartu Linnavalitsuse riigihange „Tartu linna koolidele toitlustusteenuse ostmine“ (viitenumber 305127); 1.3. mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja mõistlikud ja vajalikud käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud menetluskulud. Member of Maakri 29, 10145 Tallinn, Eesti / Estonia Advokaadibüroo Concordia OÜ Tel. (+372) 626 2062 Registrikood 10820483 [email protected], www.concordia.ee KMKR / VAT EE100730092  2. FAKTILISED ASJAOLUD 1 Tartu Linnavalitsus (edaspidi „Hankija“) viib sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbi riigihanget „Tartu linna koolidele toitlustusteenuse ostmine“ (viitenumber 305127; edaspidi „Hange“). Hanketeade avaldati elektroonilises riigihangete registris (edaspidi „eRHR“) 30.01.2026. Pakkumuste esitamise tähtaeg lõppeb 25.02.2026 kell 09:00. 2 Vaidlustaja tegi Hankijale 16.02.2026 kell 15:22 eRHR’i vahendusel vaidlustusmenetluse vältimiseks ettepaneku pikendada pakkumuste esitamise tähtaega vähemalt kahe nädala võrra. Vaidlustuse esitamise ajaks ei ole Hankija sellele ettepanekule paraku vastanud. 3. VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 3.1. RHAD „Hankedokument“ p 6.7. – pakkumuse esitamine üksnes kahes osas 3 Osundatud sätte kohaselt lubab Hankija teha ühel pakkujal pakkumuse üksnes kahele hankeosale. Selline pakkumuste esitamise piiramine on vastuolus RHS § 3 p-ga 3 piirates lubamatult konkurentsi. 4 On mõistetav, et Hankija ei soovi pikemas vaates efektiivse konkurentsi tagamiseks sõlmida hankelepingut kõigis hanke osades ühe ja sama pakkujaga, kuid selleks ei ole vajalik piirata võimalust teha pakkumist kõigis hanke osades. Piisav on piirata ühe ja sama pakkujaga sõlmitavate lepingute arvu selliselt, et hankelepingud sõlmitakse ühe ja sama pakkujaga maksimaalselt kahes hanke osas (vastav säte RHAD „Hankedokument“ p 6.7. ka sisaldub). Küll tuleb aga hankijal mõelda välja mehhanism, kuidas käituda juhul, kui pakkuja osutub edukaks rohkem kui kahes hanke osas. Mõeldav on sellisel juhul jätta edukaks osutunud pakkuja valida, missugustes osades lepingud sõlmida. 3.2. RHAD „Hankedokument“ p-d 7.2. ja 7.3. 5 RHAD „Hankedokument“ p 7.2. kohaselt ei lükka hankija tagasi kuni kümne (10) puudusega (ilmselt peab Hankija siinkohal silmas mittevastavusi RHAD-le „Vastavustingimused“ – vt p 7.3.) pakkumust ning annab vastavale pakkujale ühe võimaluse puuduste parandamiseks. Lisaks peab Hankija sellisel juhul vastava pakkujaga läbirääkimisi RHAD „Hankedokument“ p 12 kohaselt. RHAD „Hankedokument“ p 7.3. kohaselt on Hankijal õigus pakkumus ilma läbirääkimisi pidamata tagasi lükata, juhul kui pakkumus sisaldab 11 või enam puudust. 6 Osundatud sätted on vastuolus RHS § 114 lg 2, mis kohaldub ka sotsiaal ja eriteenuste erimenetluses (vt RHS § 126 lg 7). RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Kõnealune säte ei ole dispositiivne ega luba Hankijal võimaldada pakkujal parandada nn sisulisi puudusi. 3.3. RHAD „Hankedokument“ p 8.1.1. – degusteerimine ja hindamine 3.3.1. Toidu maitse ja lõhna hindamine 7 Osundatud sätte kohaselt hinnatakse degusteerimisel mh toidu maitset ja lõhna. Komisjoniliikmed saavad alandada punkte kas poole (0,5) või terve (1) punkti kaupa. Samas puuduvad igasugused sätted selle kohta, kuidas ja mida täpselt toidu maitse ja lõhna osas hinnatakse, sh kuidas peab olema valmistatud hinnatav toit selleks, et saada maitse ja lõhna eest maksimum punktid. Samuti puuduvad igasugused sätted selle kohta, mille eest ja missuguste reeglite alusel, sh mitu korda on komisjoniliikmetel õigus alandada punkte toidu maitse ja lõhna eest. Hanketingimustest ei leidu ka lk 2 / 12  hankekomisjoni liikmete kohustust oma hinnangut või punktide alandamist põhjendada. 8 Sellisel moel pakkuja soorituse hindamine on ebaselge, läbipaistmatu ning kontrollimatu, so vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud põhimõtetega. 3.3.2. Toidu tekstuuri hindamine 9 Osundatud sätte kohaselt hinnatakse degusteerimisel mh toidu tekstuuri. Komisjoniliikmed saavad alandada punkte kas poole (0,5) või terve (1) punkti kaupa. Samas puuduvad igasugused sätted selle kohta, kuidas ja mida täpselt toidu tekstuuri osas hinnatakse, sh kuidas peab olema valmistatud hinnatav toit selleks, et saada tekstuuri eest maksimum punktid. Samuti puuduvad igasugused sätted selle kohta, mille eest ja missuguste reeglite alusel, sh mitu korda on komisjoniliikmetel õigus alandada punkte toidu tekstuuri eest. Hanketingimustest ei leidu ka hankekomisjoni liikmete kohustust oma hinnangut või punktide alandamist põhjendada. 10 Sellisel moel pakkuja soorituse hindamine on ebaselge, läbipaistmatu ning kontrollimatu, so vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud põhimõtetega. 3.3.3. Toidu menüüle vastavuse hindamine 11 Osundatud sätte kohaselt hinnatakse degusteerimisel mh toidu vastavust menüüle. Komisjoniliikmed saavad alandada punkte kas poole (0,5) või terve (1) punkti kaupa. Samas puudub säte selle kohta, missugune menüü saab maksimumpunktid ning mille eest ja missuguste reeglite alusel, sh mitu korda on komisjoniliikmetel õigus alandada punkte toidu menüüle mittevastavuse eest. Hanketingimustest ei leidu ka hankekomisjoni liikmete kohustust oma hinnangut või punktide alandamist põhjendada. 12 Sellisel moel pakkuja soorituse hindamine on ebaselge, läbipaistmatu ning kontrollimatu, so vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud põhimõtetega. 3.3.4. Toidu välimuse hindamine 13 Osundatud sätte kohaselt hinnatakse degusteerimisel mh toidu välimust. Komisjoniliikmed saavad alandada punkte kas poole (0,5) või terve (1) punkti kaupa. Samas puuduvad igasugused sätted selle kohta, kuidas ja mida täpselt toidu välimuse osas hinnatakse, sh kuidas peab olema valmistatud hinnatav toit selleks, et saada välimuse eest maksimum punktid. Samuti puuduvad igasugused sätted selle kohta, mille eest ja missuguste reeglite alusel, sh mitu korda on komisjoniliikmetel õigus alandada punkte toidu välimuse eest. Hanketingimustest ei leidu ka hankekomisjoni liikmete kohustust oma hinnangut või punktide alandamist põhjendada. 14 Sellisel moel pakkuja soorituse hindamine on ebaselge, läbipaistmatu ning kontrollimatu, so vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud põhimõtetega. 3.3.5. Mitme toidukorra degusteerimine 15 Osundatud sätte kohaselt on Hankijal õigus valida pakkuja pakkumusest degusteerimiseks mitu toidukorda ning neid mitmel korral degusteerida. Samas puuduvad sätted selle kohta, millistel juhtudel ja tingimustel korduv degusteerimine aset peaks leidma ning kuidas on sellisel juhul tagatud pakkujate võrdne kohtlemine. Samuti puuduvad sätted selle kohta, kuidas korduva degusteerimise korral punkte arvestatakse. 16 RHS § 3 p 2 tulenevalt peab kõigi pakkujatel olema võimalik korduvale sooritusele samadel tingimustel ning praegusel kujul hanketingimused seda ei taga. Osundatud puudustest tingituna on kõnealused sätted seetõttu ka vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. lk 3 / 12  3.3.6. Degusteeritav toit 17 Osundatud sätte kohaselt valib Hankija degusteeritava toidukorra pakkuja esitatud pakkumusest. Leiame, et osundatud hanketingimuse tõttu valmistavad pakkujad hankijale degusteerimiseks erinevad toidud, mistõttu ei ole tagatud pakkujate võrdne kohtlemine (vastuolu RHS § 3 p 2). Osundame siinkohal nt sensoorse analüüsi käsiraamatu p 3.1., mille kohaselt ei saa võrdluskatseid kasutada, kui erinevused proovide vahel on liiga selged1. Sensoorse analüüsi läbiviimisel on soovitav järgida rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid, mida käesolevas Hankes ilmselgelt pole tehtud (vt nt EVS-ISO 6658:1998, EVS-EN ISO 8589:2010, EVS-EN ISO 10399:2018, EVS- EN 8586:2014). 3.3.7. Degusteerimise ja hindamise korraldus, sh asukoht 18 Osundatud sätte kohaselt on pakkuja kohustatud pakkuma hankija poolt pakkuja pakkumusest valitud toidukorra degusteerimiseks pakkuja poolt valitud koolis. Sealjuures on pakkuja isik hankekomisjoni liikmetele degusteerimise ja toidu hindamise hetkel eelnevalt teada. Samuti toimub pakkujate valmistatud toidu hindamine erineval ajal ja erinevates asukohtades, so füüsilistes tingimustes. 19 Selline degusteerimise korraldus, mille puhul on toidu hindajatele pakkuja isik teada ning mille puhul toimub hindamine erinevates ruumilistes tingimustes, ei taga pakkujate võrdset kohtlemist ega hindamise läbipaistvust ega kontrollitavust. RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtete järgimise, eelkõige võrdse kohtlemise ning läbipaistva ja kontrollitava tulemuse tagamiseks tuleks degusteerimine ja hindamine korraldada selliselt, et toidu valmistaja isik poleks hindajatele teada (kuni kõigi degusteerimise ja hindamiste lõpuni) ning et toidu hindamine toimuks samades ruumilistes tingimustes. Vt siinkohal nt sensoorse analüüsi käsiraamatu p 1.3. „Sensoorset taju mõjutavad tegurid“2 ning p 2. „Planeerimine“ (koos alapunktidega, eriti p 2.3.5. „Pimekatse ja randomiseerimine“). 3.3.8. Toitu hindav komisjon 20 Osundatud sätte kohaselt hindavad pakkujate valmistatud toitu komisjoniliikmed. Samas puuduvad hankedokumentides igasugused sätted selle kohta, kuidas kõnealune komisjon moodustatakse, missugused on nõuded komisjoni liikmetele ja kui palju liikmeid komisjoni kuulub. Samuti puuduvad sätted selle kohta, et kõigi pakkujate toidu degusteerimisel ja hindamisel peavad osalema ühed ja samad komisjoni liikmed. 21 Selline pakkujate toidu hindamise korraldus, mille puhul puudub hindajatel igasugune toidu sensoorse analüüsi alane haridus ja kogemus, mille liikmete arv on statistiliselt olulise tulemuse saavutamiseks liiga väike ning mille puhul pole tagatud, et kõigi pakkujate toite hindab üks ja seesama komisjoniliikmete koosseis, ei ole kooskõlas RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega, eelkõige hanke korralduse läbipaistvuse, kontrollitavuse ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetega. Osundame, et suhteliselt väike komisjoni liikmete arv (alates kümnest liikmest) suudab anda statistiliselt usaldusväärseid tulemusi üksnes juhul, kui komisjoni liikmed omavad vastaval erialal kohast haridust ja kogemust (vt ülal osundatud sensoorse analüüsi käsiraamatu p 2.3.2. „Sensoorse paneeli suurus“). 3.4. RHAD „Hankedokument“ p 12.1. - läbirääkimised 22 Osundatud sätte kohaselt on Hankijal õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi eesmärgiga leida Hankija jaoks sobivaim hanke tulemus. Läbirääkimised võivad 1 https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/project-result-content/940cc93f-6fc4-4366-8d56- 5ae84915c9fa/Sensory-Assessment-EST.pdf 2 Samas. lk 4 / 12  hõlmata hankija poolt esitatud lepingu tingimusi, sh lepingu objekti kirjeldust, läbirääkimisi võib pidada ka ühe pakkumuse sisulise vastuolu korral, RHAD p 7.2. sätestatud juhul. Läbirääkimiste käigus võib hankija anda pakkujatele võimaluse täpsustada ja vajadusel täiendada oma pakkumust. Peale pakkumuste kohandamist kontrollib hankija uuesti pakkumuste vastavust. 23 Selline säte on vastuolus RHS § 114 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt lükkab Hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta sisuliselt riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. RHS § 114 lg 2 ei ole dispositiivne ega võimalda hankijal pidada pakkujaga mingeid läbirääkimisi pakkumuse parandamise üle. 24 Osundatud RHAD säte võimaldab pärast pakkumuste esitamist muuta lisaks pakkumusele ka hankelepingute tingimusi. Selline hankemenetluse ja läbirääkimiste korraldus ei taga ei pakkujate võrdset kohtlemist ega menetluse läbipaistvust ja kontrollitavust, st tegemist on vastuoluga RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega. 3.5. RHAD „Vastavustingimused“ kõigi hanke osade alajaotus „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“ 25 Osundatud sätete kohaselt tuleb kõigis hanke osades koos pakkumusega esitada kahe nädala menüü (edaspidi „näidismenüü“), mis peab vastama RHAD „Hankedokument“ p-dele 6.5. ja 6.6.. 26 Leiame, et kõnealuse näidismenüü esitamise nõude puhul on sisuliselt tegemist pakkuja kvalifitseerimise tingimusega (vt siinkohal RHS §-d 98 lg 1 ja 101 lg 1 p 11). Osundame, et pakkumuse hindamise kriteeriumina ei või sätestada RHS §-des 99 - 101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja kvalifitseerimise tingimusi (vt siinkohal RHAD „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ning RHAD „Hankedokument“ p-d 8.1.2. kuni 8.1.8. – kõigis hanke osades hinnatakse näidismenüüsid). 27 Leiame samuti, et näidismenüü puhul on sisuliselt tegemist teenuse näidise (sh hangitava teenuse osaline ette-sooritamine) esitamise nõudega. RHS § 101 lg 1 ei näe ette võimalust nõuda hankelepingu puhul, mille esemeks on teenuse osutamine, teenuse näidise esitamist (vrd hankelepingu esemeks olevate asjade puhul RHS § 101 lg 1 p 11). Seetõttu leiab Vaidlustaja, et kõnealune vastavustingimusena näidismenüü esitamise nõue on vastuolus RHS § 101 lg 1. 28 Lisaks leiab Vaidlustaja, et näidismenüü esitamise nõue pakkumuse vastavustingimusena on ebaproportsionaalne – näidismenüü koostamisega kaasneb arvestatav risk, et iga väiksemgi sisuline eksimus, st vastuolu hanketingimustega, viib pakkumuse tagasilükkamiseni RHS § 114 lg 2 alusel. Täiesti piisav oleks Hankijal nõuda näidismenüü esitamist üksnes pakkumuse majandusliku soodsuse hindamiseks (st hindepunktide andmiseks) ja mitte kontrollida näidismenüü nõuetele vastavust pakkumuse vastavustingimusena. 3.6. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.1. – koolilõuna maksumus 29 Osundatud sätte kohaselt „Kasutaja lähtub koolilõuna pakkumisel Tartu Linnavalitsuse kehtestatud koolilõuna maksumustest“. Paraku jääb sealjuures ebaselgeks, mida selline säte pakkujale tegelikult tähendab, sh kas Hankija soov on sätestada kõnealuse lausega soetatava teenuse hind või midagi muud. Tähelepanu väärib, et Hankega soetatava teenuse hinda pole hankelepingute projektides kusagil sätestatud (kuigi punkt 4 pealkirjaks on „Toitlustusteenuse hinnad“), samuti pole kusagil hankelepingute projektides sätestatud Hankija kohustust tasuda pakkujale soetatud teenuse eest kokkulepitud hind. lk 5 / 12 30 Vaidlustaja leiab, et kõnealune säte ning asjaolu, et hankelepingu projektis puudub üldse selge säte kokkulepitava teenuse hinna kohta, tekitavad koostoimes olukorra, mis ei ole läbipaistav ega kontrollitav. Selline hankelepingu sõnastus, kus puudub selgelt kokkulepitud teenuse hind ning hankija kohustus seda hinda teenusepakkujale tasuda, ei ole asjakohane ega põhjendatud. Niisiis on tegemist RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtete rikkumisega. 31 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 3.7. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.1. – koolilõuna maksumuse muutmine 32 Osundatud sätte kohaselt on Tartu Linnavalitsusel õigus muuta koolilõuna maksumust. XL-portsjoni maksumust on õigus muuta hoolekogul. Lisaks sisaldab osundatud säte lauset, mille kohaselt „Negatiivse indeksi korral jätab Tartu Linnavalitsus endale eraldi otsusõiguse koolilõuna maksumuse korrigeerimise või mitte korrigeerimise osas.“. 33 Kui koolilõuna maksumuse (ja XL-portsjoni maksumuse) puhul on sisuliselt tegemist teenuse hinnaga, siis on hankelepingu sätted, mis annavad teenuse tellijale ühepoolselt õiguse teenuse hinda muuta, sh alandada, vastuolus RHS § 3 p 2 sätestatud asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtetega. Lisaks on tegemist ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p-de 14 ja 15 tähenduses (koosmõjus VÕS § 44). 34 XL-portsjoni puhul esineb lisaks veel vastuolu hankelepingu projekti punktiga 5.1.23., mille kohaselt on pakkuja kohustatud pakkuma XL portsjoneid üksnes kokkuleppel Hankijaga. Vastuoluline või ebaselge hankelepingu säte rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtteid. 35 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 3.8. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.1. – hommikupudru hind 36 Osundatud säte sisaldab lauset: „Hommikupuder kokkuleppelise hinna alusel (käesoleval hetkel 1,10 eurot, mis sisaldab õigusaktidega kehtestatud käibemaksu).“. Sealjuures on ebaselge, mida Hankija selle lausega silmas peab või öelda soovib. Tähelepanu väärib, et hankelepingu projekti p 5.1.1. sisaldab ka järgnevat lauset: „Kasutaja peab olema Kasutusse andja soovil valmis pakkuma hommikuputru …“. 37 Osundatud sätted jätavad ebaselgeks, kas Kasutajal on õigus hommikupudru pakkumisest keelduda, kui ei saavuta Hankijaga kokkulepet hommikupudru hinna osas. Vastuoluline või ebaselge hankelepingu säte rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtteid. 38 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 3.9. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.1. – indekseerimine 39 Osundatud sätte kohaselt kasutatakse „koolilõuna maksumuse kujundamisel indekseerimismudelit, mille tulemusena tõuseb koolilõuna hind vastavalt THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendist ning alampalga muutustest igal aastal kindla indekseerimisvalemi põhjal: Koolilõuna maksumus = Kehtiv hind + Kehtiv hind * 50% * (toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus + alampalga tõus).“. lk 6 / 12 40 Siinkohal on ebaselge, missuguse ajaperioodi toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõusu indekseerimise valemis kasutada tuleb (missuguse aasta või kuu hinnatõusu), missugusest allikast vastavad andmed saadakse, millise intervalliga teenuse hinna indekseerimine toimub (nt kord kuus või kord aastas) ja millisest ajahetkest arvates iga vastav hinnamuudatus jõustub (alates iga uue kalendriaasta esimesest päevast või mingist muust ajahetkest). Samuti on ebaselge, missuguse perioodi alampalga tõusu osundatus valemis kasutada tuleb. 41 Vastuoluline või ebaselge hankelepingu säte rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtteid. 42 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 3.10. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.2. – lapsevanema omaosaluse maksetingimus ning „kogu summa“ 43 Osundatud säte kõlab järgnevalt: „Lapsevanem saab oma osaluse koolilõuna maksumusest kanda e-keskkonna ARNO vahendusel koolitoidu eest tasumiseks avatud ühisele kontole, mis kuulub Kasutusse andjale. Kasutusse andja kannab Kasutajale toitlustamiskuule järgneva kuu 20. kuupäevaks e-keskkonna ARNO alusel eelmise kuu koolilõuna eest kogu summa (sh lapsevanema osalus). Kui lapsevanem tasub koolilõuna eest Kasutajale, siis Kasutaja kannab andmed saadud summa õpilase koolitoidu kontole e-keskkonnas ARNO kahe tööpäeva jooksul alates raha saamisest.“. 44 Esmalt jääb kõnealuses sättes ebaselgeks, miks peab Hankija vajalikuks reguleerida hankelepingus kolmanda isiku, so lapsevanema õigusi ja kohustusi. Selline lapsevanema maksetingimusi reguleeriv säte on hankelepingus asjakohatu ja põhjendamatu. 45 Teiseks jääb kõnealuses sättes ebaselgeks, mida peab Hankija silmas mõistega „kogu summa (sh lapsevanema osalus)“. Kui silmas on peetud teenuse hinda (mida pole parku hankelepingus kusagil selgelt sätestatud), siis tuleks see selgelt ka kirja panna. 46 Kolmandaks jääb ebaselgeks, miks peaks lapsevanem tasuma koolilõuna eest pakkujale, so. hankelepingu mõistes Kasutajale. 47 Neljandaks väärib tähelepanu, et hankeleping ei näe ette mingit sanktsiooni puhuks, kui Hankija hilineb oma „kogu summa“ maksekohustusega, kuigi toitlustaja poolse ruumide rendimaksega hilinemise puhuks on hankelepingus ette nähtud viivis määras 0,15% päevas (vt hankelepingu p 3.4.). Vaidlustaja leiab, et selliselt on tegemist pakkuja ebavõrdse kohtlemise ning põhjendamatu ja üleliigse pakkuja sanktsioneerimisega punktis 3.4. Võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks sätestada vastav ja samaväärne sanktsioon ka hankija makseviivituse puhuks. 48 Vastuoluline või ebaselge hankelepingu säte rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtteid. 49 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 3.11. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.3. – õpilase puudumisest teavitamine 50 Osundatus sätte kohaselt tellib lapsevanem õpilasele koolitoidu e-keskkonnas ARNO. Tellitud toidukord loetakse väljastatuks, kui lapsevanem ei ole teavitanud õpilase puudumisest. 51 Ebaselgeks jääb, millal, kellele ja kuidas peab lapsevanem olema teavitanud õpilase puudumisest. lk 7 / 12 52 Vastuoluline või ebaselge hankelepingu säte rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtteid. 53 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 3.12. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.3. – õpilasele toidu väljastamise registreerimata jätmine 54 Osundatud säte sisaldab järgnevat lauset: „Kui õpilasele väljastatakse toit letis ja õpilane ei ole 5 päeva järjest toidu väljavõtmist registreerinud, on lubatud arvestada lapsevanema omaosaluseks 100% koolilõuna maksumusest kuni toidukorra väljavõtmise registreerimiseni, puudumisest teavitamiseni või koolitoidust loobumiseni.“ 55 Jääb selgusetuks, mida tähendab siinkohal „toidu väljavõtmise registreerimata jätmine“ või kuidas puudutab osundatud lause pakkuja või Hankija õigusi või kohustusi hankelepingu täitmisel või mida sellega hankelepingu kontekstis üldse öelda soovitakse. 56 Vastuoluline või ebaselge hankelepingu säte rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtteid. 57 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 3.13. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.3. – õpilasele toidu väljastamise registreerimata jätmine 58 Osundatud säte sisaldab lauset: „Toidukorra väljastamist loendatakse õpilasele väljastatud kiibi alusel toidukorra registreerimise kaudu.“. Samas sisaldab hankelepingu projekt ka punkti 5.1.18., mille kohaselt on pakkuja kohustatud: „Juhul, kui õpilasel ei ole õpilaspiletit kaasas, pidama koolilõuna söömiste kohta arvestust vihiku abil. Hiljemalt sama päeva õhtuks tuleb õpilaspiletiga registreerimata söömised kanda ARNO keskkonda.“. 59 Vaidlustaja leiab, et osundatud sätted on omavahel vastuolus, sest üks nõuab toidu väljastamisel toidukorra registreerimist „õpilasele väljastatud kiibi alusel“, kuid teine nõuab, et pakkuja peaks õpilaspileti puudumisel koolilõuna söömiste kohta arvestust vihiku abil ja registreerima õpilaspiletita söömised ise ARNO keskkonnas. Tegemist on ilmselgelt vastuoluliste sätetega. Lisaks on ebaselge, kas p 4.3. kasutatud mõiste „õpilasele väljastatud kiip“ on samane õpilaspiletile. 60 Vastuoluline või ebaselge hankelepingu säte rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtteid. 61 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 3.14. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.3. – koolilõuna toetus 62 Osundatud säte sisaldab lauset: „Kasutajale kantakse toitlustamiskuule järgneva kuu 20. kuupäevaks toitlustamiskuul e-keskkonnas ARNO kogutud andmete alusel koolilõuna toetus, kui see on õigusaktidega ette nähtud ja millest on maha arvatud eelmise toitlustamiskuu eest antud ettemaks.“ 63 Siinkohal on ebaselge, missugust õigusakti, millega on ette nähtud koolilõuna toetuse ülekandmine toitlustajale, Hankija siinkohal silmas peab. PGS § 42 lg 2 näeb ette nn koolilõuna toetuse riigieelarvest era- ja munitsipaalkooli pidajale ("statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks "), mitte lk 8 / 12  aga toitlustajale. On tähelepanuväärne, et PGS § 42 lg 4 sätestatud Vabariigi Valitsuse vastavat määrust pole seni kehtestatud (vähemalt pole see Riigiteataja süsteemist leitav). 64 Vastuoluline või ebaselge hankelepingu säte rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtteid. 65 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 3.15. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 5.1.1. – hommikupudru pakkumise kohustus 66 Vt ülal p 3.8. 67 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 3.16. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 5.1.8. – koolilõuna menüü kooskõlastamine 68 Osundatud sätte kohaselt on toitlustaja kohustatud „saatma Kasutusse andjale kooskõlastamiseks vähemalt kahe nädalase koolilõuna menüü mitte hiljem, kui kaks nädalat enne menüü kehtivuse algust. Kasutusse andja poolt kinnitatud menüü koos tervisliku toitumise alase teabega paigaldatakse hiljemalt kolm tööpäeva enne menüü kehtivuse algust söögisaali seinale nähtavale kohale ja Kasutusse andja kodulehele“. 69 Ebaselgeks jääb, missugustel tingimustel Hankija poolne menüü kooskõlastamine toimub ja mis juhtub siis, kui Hankija toitlustaja esitatud menüüd mingil põhjusel ei kooskõlasta. Praegusel kujul võimaldab kõnealune säte Hankijal ilma mingi põhjuse või põhjenduseta menüü kooskõlastamata jätta ning seeläbi toitlustaja hankelepingu rikkumisse viia (juhul, kui toitlustaja ei avalda õigeaegselt menüüd või avaldab kinnitamata menüü või asub toitlustama kinnitamata menüü alusel). 70 Soovitame tungivalt kõnealusest ebaselgest ja ebavajalikust sättest tervikuna loobuda. Hanketingimustele vastava menüü koostamine peaks olema tervikuna toitlustaja pädevuses ning Hankijale piisab võimalusest teha omapoolseid mittesiduvaid ettepanekuid menüü muutmiseks. 71 Vastuoluline või ebaselge hankelepingu säte rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtteid. 72 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 3.17. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 5.1.10. – koolipuhveti pidamine 73 Osundatus sätte kohaselt on toitlustaja kohustatud „kasutama koolipäeva jooksul osa söögisaalist toitlustamiseks koolipuhvetina, mille vajaduse otsustab Kasutusse andja, kusjuures koolipuhvet peab olema avatud vajadusel kuni kella 16-ni ning võimaldama kokkuleppel Kasutusse andjaga söögisaali tasuta kasutada klassi- ja koolivälistel õpilasüritustel või kooliga seotud muudel üritustel eeldusel, et koolilõuna pakkumine ei ole häiritud.“. 74 Ebaselgeks jääb, kas toitlustajal on kohustus pidada söögisaalis koolipuhvetit või mitte. Samuti on ebaselge, mida tähendab kõnealuses kontekstis lause osa „ …, mille vajaduse otsustab Kasutusse andja, kusjuures koolipuhvet peab olema avatud vajadusel kuni kella 16-ni …“. lk 9 / 12 75 Vastuoluline või ebaselge hankelepingu säte rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtteid. 76 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 3.18. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 5.1.18. – koolilõuna registreerimine ja arvestuse pidamine vihiku abil 77 Vt ülal p 3.13. 78 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 3.19. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 5.1.32 – Ruumide, Seadmete ja Sisustuse hooldus enne Lepingu lõppemist 79 Osundatud sätte kohaselt on toitlustaja kohustatud teostama kõik Ruumide, Seadmete ja Sisustuse hooldused ja puhastused lisaks ühe kuu jooksul enne Lepingu lõppemist. 80 Selle sätte täitmine ei ole suure tõenäosusega võimalik hankelepingu ennetähtaegse erakorralise lõpetamise puhul, mis võib olla tingitud ka hankija poolsest rikkumisest. Arvestades, et kõnealuse sätte rikkumine on hankija poolt leppetrahviga sanktsioneeritud (vt hankelepingu p 8.3.2.), on hankelepingu ennetähtaegse erakorralise lõpetamise puhul tegemist põhjendamata ja ebaproportsionaalse sättega, mis rikub RHS § 3 p 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid. 81 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 82 Soovitame hankijal lisada eriregulatsiooni hankelepingu erakorralise ennetähtaegse lõpetamise puhuks. 3.20. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 5.1.37 – turvalisuse tagamine 83 Osundatud sätte kohaselt on toitlustaja kohustatud tagama Ruumides viibijate turvalisuse ning vajadusel rakendama meetmeid turvalisuse tagamiseks või tõstmiseks ning lõpetama viivitamatult tegevuse, mis võib turvalisust ohustada. 84 Toitlustajad ei tegele reeglina turvateenuste osutamisega, mistõttu on tegemist asjakohatu ja põhjendamatu sättega, mis rikub RHS § 3 p 2 sätestatud põhimõtteid. Koolides turvalisuse tagamine on ikka eelkõige koolipidaja ja kooli juhtkonna ülesanne. 85 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 3.21. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 8.5. – leppetrahvi nõude esitamise tähtaeg 86 Osundatus sätte kohaselt on Kasutusse andjal õigus esitada Kasutajale leppetrahvi nõue kahe kuu jooksul alates Kasutaja poolt Ruumide valduse üleandmise päevast Lepingu punktis 7.2. sätestatud juhul ja alates kohustuse rikkumise avastamise päevast Lepingu punktis 7.3. sätestatud juhul. 87 Osundatud sättes sisalduvad viited on ilmselt valed, sest hankelepingu punktide 7.2. ja 7.3. ei ole mingit sisulist puutumust ei leppetrahvi nõuete, valduse üleandmise ega kohustuse rikkumise avastamise päevaga. Igal juhul on tegemist arusaamatute viidetega, mis toovad endaga kaasa RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtete rikkumise. lk 10 / 12 88 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 3.22. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 10.3. – hankija õigus hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks kahekuulise etteteatamisega 89 Osundatus sätte kohaselt on hankijal õigus hankeleping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest Kasutajale ette vähemalt kaks kuud, kui (10.3.1.) Kasutaja rikub Lepingust tulenevat kohustust, sh ei paku mahe toorainet või ei paku seda kokkulepitud mahus; (10.3.2.) kooli õpilasomavalitsus, kooli töötajad või lapsevanemad, kooli hoolekogu esitavad korduvalt kirjalikke pretensioone koolilõuna kvaliteedi või maitseomaduste kohta; (10.3.3.) Ruumide omandiõigus läheb üle kolmandale isikule. 90 Eelnevast nähtub, et hankijal on õigus iga väiksemagi toitlustaja poolse hankelepingu rikkumise korral leping ühepoolselt üles öelda. Samuti on hankijal õigus hankeleping ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada, kui õpilasomavalitsus, kooli töötajad, lapsevanemad või kooli hoolekogu esitavad korduvalt kirjalikke pretensioone – sealjuures ei ole oluline, kas pretensioonid on objektiivselt põhjendatud või mitte, s.t. kas ka tegelikkuses on toitlustaja hankelepingu tingimusi rikkunud või mitte. Samuti on hankijal võimalik hankeleping ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada, kui hankija võõrandab hankelepingu esemeks olevad ruumid. 91 Vaidlustaja leiab, et osundatud hankelepingu ennetähtaegse ülesütlemise alused kahjustavad toitlustajat ebaproportsionaalselt ning on asjakohatud ja põhjendamata (RHS § 3 p-d 1 ja 2 rikkumine). 92 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 3.23. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p-d 10.4.1., 10.4.3. ja 10.4.5. – hankija õigus hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma etteteatamiseta 93 Osundatud sätete kohaselt võib Kasutusse andja Lepingu erakorraliselt üles öelda, järgimata Lepingu punktis 10.3. nimetatud tähtaega, juhul, kui (10.4.1.) Kasutaja kasutab Ruume vastuolus Lepingus toodud otstarbega; … (10.4.3.) Kasutaja kohustuste rikkumise tõttu ei vasta Ruumid kooli köögiruumidele või söögisaalile esitatavatele nõuetele; … (10.4.5.) Kasutaja ei täida koolilõuna pakkumise kohustust. 94 Vaidlustaja leiab, et osundatud alustel hankelepingu erakorraline etteteatamiseta lõpetamine Hankija poolt on ebaproportsionaalne ja põhjendamata (RHS § 3 p-d 1 ja 2 rikkumine). Tegemist on sätetega, mis kahjustavad toitlustajat ebamõistlikult (vt VÕS § 42 lg 3 p 33 koos § 44). 95 Sama kehtib kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 4 kuni 7. 4. HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUSE PÕHJENDUS RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Hanketeate kohaselt on käesolevas hankes pakkumuste esitamise tähtpäev 25.02.2026. On väga tõenäoline, et käesoleva vaidlustuse menetlus ei ole osundatud lk 11 / 12  pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumise hetkeks veel lõppenud, mistõttu esineb Vaidlustajal õigustatud huvi hankemenetluse peatamiseks taotletud ajaks. 5. VAIDLUSTAJA SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIIVE Vaidlustaja on toitlustusteenuse pakkuja ja on huvitatud kõnealusel hankel osalemisest ning pakkumuse esitamisest, mistõttu riivavad ebaseaduslikud hanketingimused Vaidlustaja subjektiivset õigust õiguspärase hankemenetluse läbiviimisele ning võrdsele kohtlemisele (võrdne kohtlemine eeldab läbipaistvat ning kontrollitavat menetlust). 6. MENETLUSLIKUD AVALDUSED RHS § 189 lg 2 p 2 kohaselt peab vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Käesolevas hankemenetluses on pakkumuste esitamise tähtpäev 25.02.2026, mistõttu on vaidlustuse esitamise viimane päev 16.02.2026. Vaidlustaja on nõus vaidlustuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kooskõlas RLS § 258 lõike 1 punktiga 2 on vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 2560 eurot (riigilõivu tasumise maksekorralduse koopia on vaidlustuse lisa 1). Vaidlustusmenetluses esindab Vaidlustajat volikirja alusel vandeadvokaat Ott Saame (volikiri on vaidlustuse lisa 2). 7. LISAD 1. Riigilõivu tasumise maksekorraldus 2. Vaidlustaja esindaja volikiri Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Ott Saame, vandeadvokaat P. DUSSMANN EESTI osaühingu volitatud esindaja lk 12 / 12                   ! " ! #$$!%& $            !    "##$%&"' () ) *+, - ./00  !!0)  *+, ) !0 )! $$"#"#11##22$&##"&     ! " !!'#(#%)& $    3   () ) *+,  !!0)  *+, %&"#"#11##452&$#"" - 6) +78 ) -    + ) 9! : ;) +78 ) )    31<8  + (8 = 18>> "'#"#8  0 *)0; - ?) , - ./00  0) 9 6  ) *) )0;  ) @, ) !0 )! 1'$# ## * 0A . 00B ) ##,    /0  / 9 6  ) /?. ./00 / A)  ) 4#'"12 C )0;    9  )!  1&###%1"1$  )00  7) 9  )00) - ./00  7) 9 !!0) ) !0 )! # ## * ##$+ " & (,'#% $#, =/ ) ) ) 6)+0)  ) )  ;) 5#%&#1#$$$ "$ #1 1#1$ "4D44D"$  + )8 )E 18 "'#"# //))8  8  "###51'1 1"1 4'4 VOLIKIRI 16.02.2026. a Tallinnas P. DUSSMANN EESTI Osaühing, registrikood 10068915, asukoht Mustamäe tee 4, Tallinna linn, Harju maakond, 10621, mida esindab juhatuse liige Anella Stimmer, isikukood 46711080210, annab käesolevaga Advokaadibüroo Concordia OÜ vandeadvokaadile Ott Saame, isikukood 36912282758, alljärgneva sisuga volituse: esindada P. DUSSMANN EESTI Osaühingut suhetes kõigi isikute, asutuste ja organitega seoses Tartu Linnavalitsuse (registrikood 75006546) riigihankega „Tartu linna koolidele toitlustusteenuse ostmine” (viitenumber 305127), sealhulgas vaidlustusmenetluses Riigihangete vaidlustuskomisjonis ja kohtumenetluses, sealhulgas esitada avaldusi, seisukohti, taotlusi, nõudeid, vaidlustusi, vaideid, kaebusi ja hagisid, lõpetada kohtueelseid menetlusi ja kohtumenetlusi kompromissiga ning loobuda esitatud avaldustest, vaidlustustest, kaebustest ja hagidest. Advokaadil õigus võtta tarvitusele ükskõik milliseid meetmeid ja teha kõiki toiminguid, mida ta peab vajalikuks volikirjas toodud eesmärkide saavutamiseks. Käesolev volikiri on kehtiv kuni 31.12.2026. /allkirjastatud digitaalselt/ Anella Stimmer P. DUSSMANN EESTI Osaühingu juhatuse liige