Hankija täiendav seisukoht

Pr Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 Tallinn [email protected] 16.02.2026 nr 1.1-5/018-3 Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, registrikood: 70009244 Hankija esindaja: Jaanika Rahu e-post: [email protected]; [email protected] Vaidlustaja: Nortal AS, registrikood: 10391131 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Mart Parind e-post: [email protected] Kolmas isik: Cybernetica AS, registrikood: 10140133 Kolmanda isiku esindaja: Oliver Väärtnõu e-post: [email protected]; [email protected] VASTUS VAIDLUSTAJA TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE Riigihange: „Aktsiisikaupade deklareerimise ja laoarvestuse teenuse arendus- ja hooldustööd“ Riigihanke viitenumber: 296547 Hankija vastuväited vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele on toodud allpool. Hankija toonitab, et kui allpool ei ole eraldi vastu vaieldud igale üksikule vaidlustaja väitele, siis seda ei tohi tõlgendada kui hankija nõustumust vaidlustaja väidetega. Hankija jääb oma alges vastuses antud seisukohtade juurde. NB! Käesolevas dokumendis sinisega tähistatud hankija vastused on kaitstud vaidlustaja ärisaladusega. Vaidlustaja vastuskirja II peatüki osa A. Vaidlustaja on oma täiendava seisukohana punktis A väitnud, justkui hankija on tuginenud vaidlustuse esemest väljapoole jäävatele argumentidele ja teinud Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) suunatud ettepanku jätta vaidlustus rahuldamata, kuna sellega ei kaasneks vaidlustaja jaoks soovitud lõpptulemust. Hankija selgitab, et lisas oma algse vastuse lõppossa täiendava kommentaari, mis oligi mõeldud informatiivsena kajastamaks tegelikku olukorda hanke- ja ka vaidlustusmenetluses. Asjaolu, et hankija hindas „ametniku tegevusi uue kujundusega maksumärkide tellimuse menetluses“ kõikide pakkujate proovitöödes ning fakt, et seda ei olnud kajastatud ei vaidlustaja ega eduka pakkuja proovitöös (see tähendab, et nimetatud puudus oli mõlema pakkuja proovitöös identne) on tuvastatav nii eduka pakkuja proovitöö hindamise protokollist kui ka vaidlustaja proovitöö hindamise protokollist. Hankija informatiivne lõik algse vastuse lõpus kinnitab vaid asjaolu, et hankija hindas pakkujate proovitöid võrdsetel alustel ja lähtudes Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn / [email protected] / www.rmit.ee / registrikood 70009244  2 (3) proovitöö lähteülesandes sätestatust. Eeltoodust tulenevalt pidas hankija vajalikuks oma esmases vastuses märkida, et juhul kui VAKO leiab, et hankija hindas proovitöid väljaspool lähteülesandes sätestatust, tooks vaidlustuse rahuldamine kaasa kõikide riigihankes esitatud proovitööde uuesti hindamise. Kuigi vaidlustaja väidab, et ta vaidlustas ainult enda proovitööle hindepunktide andmist, siis tulenevalt riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest (pakkujate võrdne kohtlemine, sealhulgas hankija läbipaistev ja kontrollitav tegevus) peab hankija proovitööde uuesti hindamisel andma vaidlusaluse alakriteeriumi nr 1 eest maksimumpunktid mõlemale pakkujale. Sellisel juhul saaks nii senine edukas pakkuja kui vaidlustaja alakriteeriumi nr 1 täitmise eest senise 20 punkti asemel 40 punkti, mis tähendaks, et vaidlustaja pakkumus ei tõuseks ettepoole Cybernetica AS pakkumusest, kuna sellisel juhul oleks Cybernetica AS koondskoor 95.7667 punkti ning vaidlustaja koondskoor 90.85 punkti. Eeltoodut ei väära asjaolu milline oleks uuesti hindamisel hankemenetluse järgmiste etappide – eduka pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise – tulem. Vaidlustaja vastuskirja II peatüki osa B. Vaidlustaja heidab täiendava seisukoha mitmes erinevas punktis hankijale ette, et hankija positsioon vaidlustusmenetluses on hüplik ja vastuoluline ning hankija sõnakasutus varieerub. Hankija selgitab, et oma algses vastuskirjas käsitletud varieeruv sõnakasutus viitamaks alusdokumendi „Proovitöö lähteülesanne“ peatüki „Trükikulude arendusülesande kirjeldus“ punkt 1 alampunktidele a., b., ja c., ei muuda asjaolu, et vaidlustaja pidi nendega proovitöö koostamisel arvestama. On samamõtteline öelda, et need punktid täpsustavad proovitöö ulatust, või et need punktid kehtestavad selgesõnaliselt lisanõuded, või et need alampunktid on punkti 1 skoobi selgitamiseks. Mõte on, et lähtuda tuleb kõigist lähteülesandes sätestatud nõuetest, mitte rebida kontekstist välja üksikuid punkte. On ilmne, et vaidlustaja otsib triviaalseid eksimusi hankija sõnakasutuses, mis aga ei väära fakti, et pakkuja ise on proovitöö lähteülesannet lugenud pealiskaudselt, sellesse süvenemata. Näiteks väidab vaidlustaja oma täiendava seisukoha punktis 17, et „Hankija on mitmes lõigus kirjeldanud MAISi toimimist ja maksumärkide tellimise/tagastamise protseduure, kuid nende üle puudub vaidlus, see pole käimasolevas vaidlustusmenetluses asjakohane. MAIS võib toimida nii- või naamoodi, maksumärkide tellimise ja tagastamise protseduurid võivad olla ühe- või teistsugused, kuid see ei puuduta küsimust, mis on päriselt relevantne: mida Hankija pakkujatelt proovitöös nõudis?“ Hankija juhib tähelepanu, et proovitöö lähteülesande sissejuhatus kirjeldas maksumärkide infosüsteemi toimimist, sealhulgas maksumärkide tellimise ja tagastamise protsessi üldiselt. Seega hankija vaid kordas oma algses vastuses lähteülesandes märgitud. Juhul kui vaidlustaja oleks lähteülesannet hoolikalt lugenud ei oleks tal tekkinud arusaama, et hankija vastuses toodu on asjassepuutumatu. Lähteülesande sissejuhatuses oli selgelt kirjas proovitöö eesmärk, milleks oli ametnike töö trükikulude arvestamisel efektiivsemaks muutmine ja alkoholi maksumärkide tagastamistaotlustel trükikulude kuvamine. Muuhulgas oli proovitöö eesmärgiks ka see, et pakkuja esitab omapoolse trükikulude arendusülesande, mis tuli lahendada vastavalt alusdokumendi „Proovitöö lähteülesanne“ peatüki „Trükikulude arendusülesande kirjeldus“ toodust. Eeltoodust tulenevalt lisaski hankija oma algsesse vastusesse maksumärkidega seotud kirjeldused eesmärgiga ilmestada oma vastuargumente vaidlustaja seisukohtadele ning, et välja tuua maksumärkide tagastamise eeldusprotsesse. Hankija on seisukohal, et vaidlustaja oleks pidanud aru saama, et riigihanke alusdokumendi „Proovitöö lähteülesanne“ peatüki  3 (3) „Trükikulude arendusülesande kirjeldus“ punkti 1 alapunktid a., b., ja c. ei ole kitsamalt võttes maksumärkide tagastamise taotluse menetlemise osad, vaid selle vältimatud eeldusprotsessid, et üldse oleks võimalik maksumärkide tagastamise taotlust MAIS süsteemis menetlema asuda ja mida pakkujad oleksid pidanud oma proovitöös seetõttu proovitöös ka kirjeldama. Proovitöös ei saanud lahendada lähteülesandes toodud nõudeid valikuliselt. Vaidlustaja sai sellest tegelikult ka ise aru, sest nii vaidlustaja poolt esitatud proovitöö, 02.02.2026 esitatud vaidlustus kui ka 11.02.2026 esitatud vaidlustaja täiendavad seisukohad kinnitavad seda. Näiteks annab sellest tunnistust vaidlustaja proovitöö, milles oli riigihanke alusdokumendi „Trükikulude arendusülesande kirjeldus“ punkti 1 alampunktis a. toodud nõude lahendus kajastatud, kuid alampunktis b. toodud nõude lahendus puudus ja ühtlasi alampunkti c. nõue oli lahendatud. Sellest saab hankija järeldada, et vaidlustaja kas otsustas mingil põhjusel lugeda alusdokumendi „Proovitöö lähteülesanne“ peatüki „Trükikulude arendusülesande kirjeldus“ punkte valikuliselt või lihtsalt jäi alampunkt b. piisava tähelepanuta. Seega vaidlustaja väited (näiteks täiendava seisukoha punkt 13), et ta lähtus vaid alusdokumendi „Proovitöö lähteülesanne“ peatüki „Trükikulude arendusülesande kirjeldus“ punkti 1 sõnastusest ja lähtuma ei pidanudki selle punkti alampunktidest, sest seal vastavat nõuet ei olnud, on ilmselgelt otsitud ja väärad. Pakkujad, kes on süvenenud lähteülesandes toodud nõuetesse, on oma proovitöös vaidlusaluse alampunktis b. toodud nõude lahenduse esitanud. Kui osad pakkujad on nõude lahenduse esitanud ja osad mitte, siis ilmselgelt ei saa väita, et hankija ei olnud vastavat nõuet esitanud, vaid osad pakkujad on lähteülesandes toodud nõudeid pealiskaudselt lugenud. Vaidlustaja toob täiendava seisukohana punktis 24 välja, et „ekslik on ka hankija märkus „vaidlustaja ei ole proovitöö peatükis 5 pakutava lahenduse kirjelduses ühelgi korral viidanud, et tema poolt pakutavas lahenduses on ametniku tegevused uue kujundusega maksumärkide tellimisel realiseeritud samamoodi nagu olemasolevas MAIS lahenduses“.“ Vaidlustaja nõustub, et tegu on faktiliselt korrektse täheldusega, sest tema proovitöö 5. peatükis ei ole tõesti niisugust avaldust, kuid sama mõte on väidetavalt esindatud ühe lausega vaidlustaja proovitöö sissejuhatuses ja ühe lausega ka selle kokkuvõttes. Sissejuhatuses on lause: /ärisaladus/. Kokkuvõttes on lause: /ärisaladus/. Hankija juhib VAKO tähelepanu asjaolule, et lähtuvalt lähteülesandest oli proovitöö eesmärgiks analüüsida ametniku tegevusi uue kujundusega maksumärkide tellimuse menetluses, kuid pakkuja kaks lauset, mis on toodud proovitöö sissejuhatuses ja kokkuvõttes, ei anna hankijale informatsiooni ega kinnitust, millised need tegevused on, mida vaidlustaja analüüsi käigus pidi tuvastama. Hankija ei saa eelviidatud kahest üldsõnalisest lausest välja lugeda, et vaidlustaja oleks teostanud analüüsi või andnud ametnike tegevuste kirjelduse, mis oli nõutud alusdokumendi „Proovitöö lähteülesanne“ peatüki „Trükikulude arendusülesande kirjeldus“ punkti 1 alampunktis b. Kokkuvõtvalt ei nõustu hankija vaidlustaja 11.02.2026 esitatud täiendavate seisukohtadega. Hankija ei pea vajalikuks korrata oma varasemaid seisukohti, mille lükkavad ümber vaidlustaja väited ning mille on hankija VAKO-le juba esitanud. Eeltoodust tulenevalt palub hankija jätta vaidlustaja poolt esitatud vaidlustus rahuldamata ja kulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanika Rahu hankejurist