3. isiku vastus

Advokaadibüroo TRINITI OÜ Telefon: +372 6 850 950 Maakri 19/1 Faks: +372 6 850 951 10145 Tallinn, Eesti [email protected] www.triniti.ee KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT VAIDLUSTUSELE Adressaat: Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] Riigihanke 300609 viitenumber: Kuupäev: 16.02.2026 Vaidlustaja: P.Dussmann Eesti OÜ reg.kood: 10068915 Vaidlustaja Ott Saame, vandeadvokaat esindaja: e-post: [email protected] Hankija: Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium reg.kood: 75018526 Kolmas isik: Baltic Restaurants Estonia AS reg.kood: 11391363 Kolmanda isiku Sandor Elias, vandeadvokaat esindajad: e-post: [email protected] Toomas Pugri, advokaat e-post: [email protected] Taotlused: 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista kolmanda isiku menetluskulud välja vaidlustajalt. 1. KOKKUVÕTE 1.1 Vaidlustus tuleb rahuldamata jätta alljärgnevatel kokkuvõtlikel põhjendustel. Esiteks, kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane. Vaidlustaja etteheited nii kolmanda isiku kui vaidlustaja enda toidu degusteerimisel läbi viidud hindamise kohta põhinevad vaidlustaja iseenda välja mõeldud lisakriteeriumitel, mida ja kuidas ja milliste punktidega hindama oleks pidanud. Riigihanke alusdokumentides oli antud üldine suunis ja skaala, kuidas toitude degusteerimisel hindepunkte anti ning neist piiridest ei ole hankija (komisjoni liikmed) väljunud, k.a ei ole vaidlustaja seda näidanud. Juhul, kui vaidlustaja ei olnud rahul riigihanke alusdokumentide hindamismetoodikaga, tulnuks see õigeaegselt vaidlustada. Teiseks, kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus on samuti õiguspärane. Vaidlustaja oletused RHS § 95 lg 4 p 8 ja 9 kõrvaldamise aluste (olulised hankelepingu rikkumised ja valeandmete esitamine) esinemisest ei vasta tegelikkusele, milles vaidlustuskomisjon saab veenduda kolmanda isiku pakkumusega tutvudes. 2. ASJAOLUD 2.1 Hankija viib läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena riigihanget nr 300609 „Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi toitlustushange“. Hanketeade avaldati 26.11.2025 ja pakkumuste esitamise tähtpäev oli 18.12.2025. Pakkumused esitasid mh vaidlustaja ja kolmas isik. 2.2 Hankija 28.01.2026 otsusega nr 1-7/234-1 otsustati tunnistada edukaks kolmanda isiku pakkumus, mis sai pakkumuste hindamiskriteeriumite kohaselt hindamisel kõige rohkem väärtuspunkte. 2.3 Hankija 28.01.2026 otsusega nr 1-7/235-1 otsustati kolmas isik kvalifitseerida ja kõrvaldamata jätta. 2.4 Vaidlustaja on esitanud vaidlustuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ning kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsustele. 3. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 3.1 Vaidlustus tuleb tervikuna rahuldamata jätta. I Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane. Vaidlustaja etteheited nii kolmanda isiku kui vaidlustaja enda toidu degusteerimisel läbi viidud hindamise kohta põhinevad vaidlustaja iseenda välja mõeldud lisakriteeriumitel, mida ja kuidas ja milliste punktidega hindama oleks pidanud. Riigihanke alusdokumentides oli antud üldine suunis ja skaala, kuidas toitude degusteerimisel hindepunkte anti ning neist piiridest ei ole hankija (komisjoni liikmed) väljunud, k.a ei ole vaidlustaja seda näidanud. Juhul, kui vaidlustaja ei olnud rahul riigihanke alusdokumentide hindamismetoodikaga, tulnuks see õigeaegselt vaidlustada. 3.2 Vaidlustaja esitab läbivalt etteheiteid nii kolmanda isiku kui vaidlustaja enda toidu degusteerimisel antud hindepunktide väidetava õigusvastasuse kohta. Vaidlustaja leiab, et kolmandale isikule anti kokkuvõttes liiga palju ja vaidlustajale liiga vähe väärtuspunkte ning et kolmanda isiku pakkumus ei oleks õiguspärasel hindamisel kogunud kõige enam väärtuspunkte (vaid vaidlustaja oma). 3.3 Kolmanda isiku toitude degusteerimise kontekstis leiab vaidlustaja läbivalt, et iga väidetava menüüle mittevastavuse eest tulnuks maha võtta üks hindepunkt. Vaidlustaja viitab riigihanke alusdokumentide („RHAD“) punktile 6.2.7 ning leiab, et komisjoni liikmetel ei olevat võimalik jätta tuvastatud „puuduse“ eest punkte üldse alandamata (vaidlustuse p 3.1). Seeläbi leiab vaidlustaja, et kuna kolmanda isiku toidu degusteerimisel ja hindamisel alandas komisjoniliige Kertu Unt punkte selle eest, et apelsini maitsevee asemel pakuti jõhvika maitsevett ning et seemnesegus pakuti mooniseemnete asemel linaseemneid, pidanuks kõik komisjoni liikmed maha võtma „pakutava toidu vastavuse eest menüüle“ vähemalt kaks punkti 20-st (iga väidetava erinevuse eest menüüga ühe punkti) (vaidlustuse p 3.1.1 – 3.1.2). Samuti esitab vaidlustaja läbivalt etteheiteid väidetavatele vigadele enda toidu hindamisel (vaidlustuse p 3.1.3 – 3.1.4). Vaidlustaja on esitanud nii kolmanda isiku kui enda toidu degusteerimise hindamise „korrigeeritud tulemused“. 3.4 Kolmas isik ei nõustu vaidlustaja käsitlusega, kuna vaidlustaja etteheited ja „korrigeeritud“ punktid ei põhine RHAD tingimustel, vaid vaidlustaja enda välja mõeldud hindamismetoodikal. 3.5 RHAD p 6.2.7 kohaselt, komisjoniliikmed saavad alandada punkte kas ühe või kahe punkti kaupa. Igat punktide alandamist peab komisjoniliige hindamislehel põhjendama. 2 3.6 RHAD p 6.2.8 kohaselt, degusteerimise käigus hinnatakse: (i) toidu maitset ja lõhna (maksimaalne punktide arv 20) (p 6.2.8.1); (ii) toidu tekstuuri (maksimaalne punktide arv 20) (p 6.2.8.2); (iii) pakutava toidu vastavust menüüle: põhitoit, lisandid, leiva/saia valik, jook vms (maksimaalne punktide arv 20) (p 6.2.8.3); (iv) toidu välimust (maksimaalne punktide arv 20) (p 6.2.8.4). 3.7 Kohtupraktika kohaselt, mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika, seda avaram on hankija hindamisruum. Hindamiskriteeriumid peavad võimaldama objektiivset hindamist, kuid hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada. Vaidluse korral hindamise põhjendatuse üle saab hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. 1 Samuti on oluline tähele panna, et kui vaidlustaja ei olnud nõus RHAD p 6.2.7-6.2.8 toidu degusteerimise hindamismetoodika sisu või täpsusastmega, tulnuks tal RHAD õigeaegselt vaidlustada. Täna kehtib RHAD hindamismetoodika sätestatud kujul. 3.8 Vaidlustaja etteheited aga ei vasta RHAD hindamismetoodikale. 3.9 Esiteks, on ebaõige vaidlustaja järeldus, justkui hankijal puudunuks kolmanda isiku toidu tuvastatud väidetava „puuduse eest“ õigus jätta punkte üldse alandamata või et iga väidetava puuduse, näiteks erinevuse eest menüüga tulnuks maha võtta vähemalt üks punkt. RHAD p-s 6.2.7 on hankija seadnud üksnes alandatavate punktide sammu (kas -1 punkt või -2 punkti). Hankija ei ole RHAD p-s 6.2.7 enesele ega komisjoni liikmetele võtnud kohustust kuitahes formaalse või „pisemagi“ vea puhul ilmtingimata punkte alandada. Samuti ei ole RHAD p-s 6.2.7 kohustust iga „puuduse“, k.a iga erinevuse eest menüüga ühe punkti maha võtta. Hankija on jätnud enesele (komisjoni liikmetele) ulatusliku valikuõiguse, mida ta üleüldse „puuduseks“ kvalifitseerib ja kui oluliseks ta vastavalt kvalifitseeritud „puudust“ peab (alandades selle eest kas null, üks või kaks punkti). Sealjuures hankija ulatusliku hindamisruumi puhul vaidlustaja ei väida, justkui hankija oleks hinnanud degusteeritud menüüsid ebavõrdselt või kohaldanud erinevaid tingimusi erinevate pakkujate menüüde suhtes erinevalt. Niisugune väide oleks ka sisuliselt ebaõige. Nii on näiteks vaidlustaja puhul hankija hindamiskomisjoni liige Anneli Kristal „toidu maitse ja lõhna“ hindamisel märkusena välja toonud, et vaidlustaja pakutud tee oli kibe ja maitsetu, kuid vaidlustaja pakkumusest selle eest punkte ei ole alandatud. Niisiis nähtub nii vaidlustaja kui kolmanda isiku hindamislehti võrreldes, et hankija ei ole pidanud vajalikuks iga välja toodud märkuse puhul automaatselt punkte alandada. Seega ei ole õige vaidlustaja järeldus, justkui igasugune märkuste real välja toodud asjaolu peab ilmtingimata kaasa tooma vähemalt ühe punkti alandamise. Niisamuti ei saa RHAD p 6.2.7 alusel teha järeldust, justkui ühe hindamiskomisjoni liikme poolt konkreetse asjaolu „puudusena“ märkimine ja selle alusel punkti alandamine tähendanuks automaatselt seda, justkui kõik teised hindamiskomisjoni liikmed pidanuks sama asjaolu samadel põhjustel üles märkima ja sealjuures sama palju punkte alandama. Niisugust nõuet hindamismetoodika ei sisalda. Vaidlustaja ei ole kokkuvõttes demonsteeerinud, et kolmanda isiku toidu degusteerimisel oleks hindamisel väljutud RHAD p 6.2.7-6.2.8 piirest. 3.10 Teiseks, vaidlustaja etteheited enda toidu degusteerimisel läbi viidud hindamise väidetavatele puudustele põhinevad samuti vaidlustaja enda välja mõeldud alternatiivsel 1 RKHKo nr 3-20-1198, p 18, 19 ja 21. 3  hindamismetoodikal. Vaidlustaja ei ole kokkuvõttes demonsteeerinud, et tema toidu degusteerimisel oleks hindamisel väljutud RHAD p 6.2.7-6.2.8 piirest. 3.11 Arusaamatu on siinjuures ka vaidlustaja etteheide, justkui hindamiskomisjon ei oleks tohtinud alandada punkte selle eest, et vaidlustaja pakutud toit oli mage / maitsetu / soolatu, kuna uuest kooliaastast kehtivad soolasisaldusele uued nõuded. Vaidlustaja ei ole välja toonud, millest tulenevalt vaidlustaja arvates hindamiskomisjoni liikmed hindasid toite justkui vastuolus Vabariigi Valitsuse 31.07.2025 määruse nr 60 „nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“ sätestatud nõuetele. Ainuüksi seetõttu on niisugune etteheide sisutühi. 3.12 Vahekokkuvõttes – kolmanda isiku pakkumus kogus õigustatult, k.a degusteerimisel kõige enam väärtuspunkte ning kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane. II Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus on samuti õiguspärane. Vaidlustaja oletused RHS § 95 lg 4 p 8 ja 9 kõrvaldamise aluste (olulised hankelepingu rikkumised ja valeandmete esitamine) esinemisest ei vasta tegelikkusele, milles vaidlustuskomisjon saab veenduda kolmanda isiku pakkumusega tutvudes. a) RHS § 95 lg 4 p 9 kõrvaldamise alus ei ole täidetud. 3.13 Vaidlustaja spekuleerib vaidlustuse p-s 3.2.2 (ja 3.2.1), et kui kolmas isik jättis hankepassis esitamata teabe Pärnu linnaga lasteaedade toitlustamiseks sõlmitud hankelepingu (riigihange nr 286093) rikkumiste kohta või riigihankes nr 292780 väidetavalt esitatud valeandmete kohta, siis on kolmas isik esitanud hankijale valeandmeid RHS § 95 lg 4 p 9 tähenduses ning hankija olevat jätnud kolmanda isiku kõrvaldamise RHS § 95 lg 4 p 9 alusel õigusvastaselt kaalumata. 3.14 Vaidlustaja niisugune oletus ei vasta tõele. Kolmas isik ei ole hankijale esitanud valeandmeid. Esiteks, vaidlustaja vastas hankepassis esitatud sanktsioonide kohaldamise küsimusele korrektselt ja esitas ka vastava selgituse. Vaidlustuskomisjonil on võimalik kolmanda isiku pakkumusega tutvuda ja selles veenduda ning kolmas isik ei pea vajalikuks selles küsimuses täiendavalt peatuda. Teiseks, puutuvalt riigihankes nr 292780 väidetavalt esitatud valeandmetesse, siis vaidlustaja viidatud vaidlustuskomisjoni 19.08.2025 otsuses asjas nr 171- 25/292780 (mis on küll haldusasjas 3-25-2847 tehtud kohtuotsusega tühistatud) on p-s 9.7 vastupidiselt vaidlustaja väidetele öeldud: „Kohtupraktikas on edastatud, et RHS § 95 lg 4 p-s 9 alusel saab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise tingida üksnes sellise ebaõige teabe esitamine, mis võinuks reaalselt tingida pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-20-80, p 22), kuid kuna käesoleval juhul on Riigihanke 286093 lepinguga seotud asjaolud sisuliselt tuvastamata ja analüüsimata, siis ei ole võimalik ka seisukoht, et Kolmanda isiku suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-is 9 sätestatud kõrvaldamise alus ainuüksi põhjusel, et Kolmas isik on jätnud Riigihanke 286093 lepingu rikkumisega seotud asjaolud Riigihankes esitatud hankepassis kirjeldamata.“ b) RHS § 95 lg 4 p 8 kõrvaldamise alus ei ole täidetud. 3.15 Vaidlustaja viitab vaidlustuse p-s 3.2.1, et ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias kajastati kolmanda isiku väidetavaid minetusi Pärnu linna lasteaedades toitlustusteenuse osutamisel hankelepingu täitmise esimestel päevadel ning vaidlustaja leiab, et tegemist olevat hankelepingu olulises ulatuses rikkumisega, mille eest olevat alandatud teenuse hinda ja kohaldatud leppetrahvi RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses. Hankija polevat aga kolmanda isiku kõrvaldamist kaalunud ning nii olevat kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus õigusvastane. 3.16 Kolmas isik niisuguse käsitlusega ei nõustu. 4 3.17 Esiteks, vaidlustaja paistab ekslikult arvavat, et kui varasema hankelepingu raames on kolmanda isiku suhtes mistahes õiguskaitsevahendit rakendatud, on justkui RHS § 95 lg 4 p 8 eeldused täidetud ja seeläbi tekkinud hankijal juba kaalumiskohustus, kas pakkuja kõrvaldada või mitte. See ei vasta tõele. 3.18 RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. 3.19 VAKO on RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohta leidnud järgmist: „See säte annab hankijale valikuline võimaluse (kaalutlusõiguse) kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle suhtes esineb põhjendatud kahtlus tema usaldusväärsuses ja sellest tulenevalt võimaliku tulevase hankelepingu nõuetekohases täitmises. /---/ hankijal ei teki seda kaalutlusõigust, kui ei ole täidetud RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud tingimused, st hankija ei saa asuda kaaluma pakkuja kõrvaldamist või kõrvaldamata jätmist, kui pakkuja ei ole oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist tingimust, mille tulemusena on rakendatud õiguskaitsevahendeid.“2 „Kui rikkumine ei täida konkreetsetel asjaoludel hankija hinnangul RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisu, siis puudub lõppeks vajadus kaalutleda kõrvaldamise otsuse tegemist ja hankija teeb sisuliselt otsuse kõrvaldamata jätmiseks kõrvaldamise aluste puudumise põhjusel.“3 3.20 RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse kaalumise kohustuse üheks imperatiivseks eelduseks on, et varasema hankelepingu osas on pakkuja oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust. Vaidlustaja viidatud väidetava „õiguskaitsevahendi“ (millega kolmas isik samuti ei nõustu) rakendamise olemasolu üksi ei ole piisav, et hankijal lasuks kohustus kaaluda, kas kolmas isik hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldada või mitte. Kolmas isik on põhjendanud, miks RHS § 95 lg 4 p 8 koosseis täidetud ei ole. Vaidlustuskomisjon saab selles kolmanda isiku pakkumusega tutvudes veenduda. 3.21 Vaidlustuses pole seejuures sõnagagi põhjendatud, et käsitletud väidetavad „rikkumised“ on üldse RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisalasse kuuluvad. Vaidlustaja paistab oma argumentatsiooni rajavat üksnes tõigale, et ju kolmas isik on esitanud hankijale valeandmeid ja seeläbi ei ole hankija saanud justkui isegi võimalust hinnata RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisu täitmist. Niisugune oletus ei vasta tõele. Hankija ei ole teinud kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsust teadmatult (vt ülal p 3.14). 3.22 Teiseks, kuna hankija tegi kolmanda isiku suhtes kõrvaldamata jätmisena positiivse otsuse (hankija ei tuvastanud RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisu täitmist), siis hankija ei pidanudki otsuses üksikasjalikke põhjendusi välja tooma, miks kolmas isik tuleb kõrvaldamata jätta. Hankija saab enda otsust täiendavalt selgitada vaidlustusmenetluses. 3.23 Vahekokkuvõttes – kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus on õiguspärane. 3.24 Kokkuvõttes tuleb vaidlustus tervikuna rahuldamata jätta. 2 VAKO 27.03.2024 otsus nr 37-24/273122 p 7.2. 3 VAKO 31.10.2025 otsus nr 225-25/297137, p 9.2. 5 4. MUUD MENETLUSLIKUD SEISUKOHAD 4.1 Kolmas isik nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Sandor Elias, vandeadvokaat Toomas Pugri, advokaat Kolmanda isiku lepingulised esindajad 6