688b
688a
PK 0+00.00
221
435
688b
688a
0
921a
0 .0
1
0 +2
PK
8.80
921a
0.27
921
8.28
2.00 2.73
0.54
0.70
0.32
0
.0
0.61
40
0 .4 4
435
0+
1 .5
PK 1+00.00
PK 0+80.00
4
PK 0+60.00
PK
R5.01
PK 0+40.00
PK 0+20.00
Ol.ol. TV masti nihutada
0
688a
0.00
0.0
688b
1 +2
0 +0
PK
PK
1
Ol.ol. liiklusmärki nihutada 2
1:
Ol.ol. TV masti nihutada 0
0 .0
445 381 +4 00
Ol.ol. prügikast/liiklusmärki 1 0.
PK +6
K0
nihutada Ol.ol. TV masti nihutada
P
20 2
688a
636** LAPSED TEEL
688b
ÕUEALA!
TEEKAITSEVÖÖND
573
2.09
.00
LOOPEALSE
0
391**
5.37
KOOVITAJA
1+6
2
30
SILMAPIIRI
30
381**
2.00
313a**
PK
8t
1.45
0
80.0
636
0+
PK
3.20
0+8
KOOVITAJA
PK
80.00
PK 1+
R80.40
573
Ol.ol. liiklusmärki nihutada
Kaevukaas tõsta projekteeritud kõrgusele
1:4
ÕUEALA
TÄHELEPANU!
688b**
PK 2+00.00
592a
573
0.61
1.13 688a**
Ol.ol. kiirusetõket nihutada
Ol.ol. TV masti nihutada
Ol.ol. liiklusmärki nihutada
PK 2+20.00
1.60
688a** 2.00
0.55
688b**
PK 2+40.00
Ol.ol. TV masti nihutada
PK 2+60.00
Ol.ol. TV masti nihutada
PK 2+80.00
Ol.ol. TV masti nihutada
0.63
PK 3+00.00
Ol.ol. TV masti nihutada
688b
PK 3+20.00
Vana luuk asendada uue
restluugiga Ø1000 688a
proj. h=50.27
5.75
688a PK 3+40.00
Kaevukaas tõsta projekteeritud kõrgusele
Proj h = 50.42
688b
Ol.ol. TV masti nihutada
PK 3+60.00
0.77 0.30
2.00
PK 3+80.00
TINGMÄRGID
TEEKAITSEVÖÖND
OLEMASOLEVAD KINNISTUPIIRID
PROJEKTEERITUD ASFALTKATTE SERV
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATE (TÜÜP 1)
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ÜLEKATE EELNEVA FREESIMISEGA (TÜÜP 2)
PROJEKTEERITUD KERGLIIKLUSTEE ASFALTBETOONKATE (TÜÜP 3)
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE 2x PINDAMISEGA GR. KILLUSTIKUGA (TÜÜP 4)
PK 4+00.00
PROJEKTEERITUD HALJASALA (TÜÜP 5) 0.84 0.30
2.00
PROJEKTEERITUD ASFALTI PEALNE BETOONIST ERALDAJA
Mahasõit:
PROJEKTEERITUD LIKVIDEERITAV Asfaltbetoon AC 8 surf, 7 cm
Kiilutud killustikalus, 25 cm, põhi fr. 32 64
PROJEKTEERITUD KALLAK kiilumisfr. 16/32 mm ja 8/12 mm
Liivast dreenkiht, 25 cm
PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGID POSTIGA Kt=0,98, Kf≥0,5 m/ööp
Täiteliiv, mineraalpinnase kihini,
PROJEKTEERITUD KIIRUSETÕKE (400x800 mm; h=50 mm) 30 cm kihtidena, Kt=0,96, Kf≥0,2 m/ööp
Tihend. olol. pinnas, tolmsaviliiv/ saviliivmoreen,
PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK
Kt=0,94
688a
ÕUEALA!
30
351**
PROJEKTEERITUD OLEMASOLEV TÕSTETAV LIIKLUSMÄRK PK 4+20.00 LAPSED TEEL
30
351
PROJEKTEERITUD OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK
PROJEKTEERITUD UUS VÕI ÜMBERTÕSTETAV TÄNAVAVALGUSTI MASTIL
20
OLEMASOLEV ELEKTRIKAPP
OLEMASOLEV MADALPINGE MAAKAABEL 381
OLEMASOLEV MADALPINGE MAAKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN
4.55
OLEMASOLEV KESKPINGE MAAKAABEL 3.28
OLEMASOLEV SIDEKAABEL PK 4+40.00
OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON
OLEMASOLEV DRENAAŽI TORUSTIK
OLEMASOLEV SADEKANALISATSIOON
OLEMASOLEV REOVEEKANALISATSIOON
OLEMASOLEV VEETORUSTIK
OLEMASOLEV VEETORUSTIKU KAPE
OLEMASOLEV VEEHÜDRANT
OLEMASOLEV DREENAAŽIKAEV PK 4+60.00
OLEMASOLEV KANALISATSIOONIKAEV
OLEMASOLEV SADEKANALISATSIOONIKAEV
2.00
0
OLEMASOLEV SADEKANALISATSIOONIRESTKAEV .0
2 R2
PK 4+68.8
OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOONIKAEV
OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK
OLEMASOLEV ASFALT
OLEMASOLEV KILLUSTIK
OLEMASOLEV VÕRKAED
OLEMASOLEV KÕLVIKUPIIR
OLEMASOLEV NÕLV
OLEMASOLEV KIVIKÜLV/ KIVIHUNNIK 688b
OLEMASOLEV LEHTPUU
OLEMASOLEV OKASPUU
OLEMASOLEV PÕÕSAS
OLEMASOLEV VÕSA
OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTUS BETOONPOSTIL
OLEMASOLEV MURU
OLEMASOLEV KATASTRIPIIRIMÄRGID METALLTORU
OLEMASOLEV BETOONPOST
KLM Projekt OÜ Mustamäe tee 5, Tallinn 10616
Tel: +372 51 44 725
e-post:
[email protected]
Reg. kood: 11074214
MTR reg nr: EEP003312
TÖÖ NR: 0119
TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN
JALGTEE PÕHIPROJEKT
Tellija: Kambja Vallavalitsus
kontaktisik: Kristi Kull
tel: 527 6413
Projekteerija: KLM Projekt OÜ
vastutav projekteerija: Aleksandr Lipkin
kontaktisik: Kristjan Laurits
tel.: 514 4725
TALLINN 2019
TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT
KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119
SISUKORD
I SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA ............................................................................................................................ 3
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................................ 4
2.1. OLEMASOLEV OLUKORD............................................................................................ 4
2.2. GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ............................................................................... 4
3. PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................................... 4
3.1. ÜLDANDMED ............................................................................................................. 4
3.2. PLAANILAHENDUS ..................................................................................................... 4
3.2.1. Asendiplaaniline lahendus ......................................................................................... 4
3.2.2. Kõrguslik lahendus ..................................................................................................... 5
3.3. MULLATÖÖD .............................................................................................................. 5
3.4. KATEND ...................................................................................................................... 5
3.5. ÄÄREKIVID.................................................................................................................. 6
3.6. VEEVIIMARID, PINNAVETE ÄRAJUHTIMISSÜSTEEM .................................................. 7
3.7. LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID ............................................................. 7
3.8. TEHNOVÕRGUD ......................................................................................................... 8
4. TÖÖDE TEOSTAMINE ........................................................................................................ 8
4.1. ÜLDOSA ...................................................................................................................... 8
4.2. ETTEVALMISTUSTÖÖD ............................................................................................... 9
4.3. EHITUSTÖÖD ............................................................................................................ 10
4.4. KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD ............................................... 10
4.5. JÄÄTMEKÄITLUS....................................................................................................... 11
5. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND ..................................................................................... 11
II JOONISED NR.
1 ASUKOHASKEEM 1
2 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS 2
3 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 3
4 VERTIKAALPLANEERING 4
5 RISTPROFIIL 1-1 5.1
6 RISTPROFIIL 2-2 5.2
7 PIKIPROFIIL 1-1 6
2/14
TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT
KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119
I SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA
Käesolev teeprojekt on koostatud KLM Projekt OÜ poolt Kambja Vallavalitsuse tellimusel.
Projektiga hõlmatud ala haarab järgmised kinnistud:
Silmapiiri tn (94901:001:0627)
EHAK kood 9835
Tartu mnt 5 (94901:007:1622)
Silmapiiri tn 1b (94901:007:1569)
Projekt hõlmab erakinnistuid põhjusel:
1. Projekteeritud tee muldkeha kokku viimine olemasoleva pinnasega
Projekteerimisel on kasutatud järgnevate uuringute tulemusi:
Maa-ala ja tehnovõrkude plaan on koostatud Pärnu Maamõõduteenistus OÜ poolt
2019. aastal (töö nr TT-5126T).
Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne on koostatud:
- ENSV Riiklik Ehituskomitee RPI Eesti Maaehitusprojekt poolt 1979. aastal (töö nr
8004115 Ülenurme ratsaspordibaas ehitusgeoloogilised uurimistööd).
- Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee Riiklik Ehitusuuringute Instituudi poolt 1986. aastal
(töö nr 3678M Ehitusgeoloogia aruanne Tartu rajooni Ülenurme Spordikompleks).
- Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee Riiklik Ehitusuuringute Instituudi poolt 1982. aastal
(töö nr 1229M Ehitusgeoloogia aruanne Ülenurme Keskkool).
Projekteerimistingimused on koostatud Kambja Vallavalitsuse poolt 14.11.2018 (nr
1811002/11670)
Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:
Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri määrus nr 82, vastu
võetud 02.07.2015)
Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministri määrus, vastu võetud
03.08.2015 nr 101)
EVS 843:2016. Linnatänavad
EVS 613:2001. Liiklusmärgid ja nende kasutamine
EVS 614:2008. Teemärgised ja nende kasutamine
Teetööde tehniline kirjeldus (nr MA 2016-016; Kinnitatud maanteeameti peadirektori
06.12.2016 käskkirjaga nr 0234
Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori
23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314)
Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (nr MA 2016-012 Kinnitatud Maanteeameti
peadirektori poolt 22.11.16 nr 0215)
Kaevetööde eeskiri (väljaandja Ülenurme Vallavolikogu 17.12.2013 nr 23)
Jäätmehoolduseeskiri (väljaandja Ülenurme Vallavolikogu 19.04.2011 nr 5)
Pindamisjuhis (nr MA 2017-20; Kinnitatud maanteeameti peadirektori 28.12.2017
käskkirjaga nr 0326)
3/14
TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT
KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
2.1. OLEMASOLEV OLUKORD
Silmapiiri tn kinnistu asub Ülenurme alevikus kooli ning staadioni vahetus läheduses. Objektile
pääseb ligi 22130 Tartu – Ülenurme kõrvalmaanteelt. Silmapiiri tänavale on eelnevalt rajatud
tänavavalgustus vastavalt Keskkonnaprojekt OÜ poolt koostatud tööle nr 1875 (joonise nr EL-4-
06). Sõidutee on pinnatud, kõvakattega ääred pole konkreetsed. Tänava lõunapoolne osa on
kruusakattega. Olemasolev staadion on põhja – kirde osas muust maapinnast u 1 m kõrgemal
ning seda ääristab kuusehekk.
2.2. GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS
Geotehniline olukord
Projekteeritava ala ümbruses on maapinna absoluutkõrgus 49,15 - 52,44 m. Objekt paikneb
Aardla oru laugel veerel. Geoloogiline ehitus on lihtne: keskdevoni aruküla lademe liivakivi,
kaetud Lõuna-Eestile tüüpilise punakaspruuni põhimoreeniga. Aluspõhja liivakivi lasub 2,5...4,6
m sügavusel maapinnast. Liivakivi on punakaspruuni värvusega, nõrgalt tsementeerunud.
Kohati esineb aluspõhjas poolkõva ja kõva konsistentsiga saviläätsi. Aluspõhja ülemine osa on
murenenud ja selle pindmine kiht on muutunud tihedaks tolmliivaks. Pinnakate koosneb
valdavalt plastsest (kohati ka kõvast) saviliivmoreenist, mis sisaldab 5.... 15% kruusa ja
veeriseid. Sealjuures ei ilmne tema heterogeensuses seaduspära, mis võimaldaks eraldada
moreeni piires mitut ehitusgeoloogilist elementi. Moreeni peal lasub kuni 0,6 m plastset
tolmset saviliiva, mis vastab varasemate uurimiste savikale tolmliivale. Selle kihi tugevus on
väike. Looduslike setteid katavad muld ja täitepinnas. Täide koosneb kohapealsest materjalist:
saviliivast, liivast ning mullast kruusa ja veeristega. Antud piirkonna külmumissügavus on 1,3 m.
Saviliivmoreen on tugevasti külmakerkeline pinnas. Tolmliiv on keskmiselt külmakerkeline
ülevee esinemise tingimustes. Saviliiv on tugevasti külmakerkeline pinnas. Vajalik on hoida ära
moreenpinnaste leondumist, kuna leondudes moreenpinnas kaotab suure osa oma esialgsest
kandevõimest.
Pinnasevesi
Uuringute ajal mais 1986.a. vett puuraukudesse ei ilmunud. Ka 1982.a. mais jäid puuraugud
kuivaks. Märtsis 1982.a. oli kevadisel kõrgveeperioodil veepind koolimaja krundil puuraukudes
1,8...2,9 m sügavusel, mida võib lugeda maksimaals tasemeks. Suurte sadude järgselt võib
esineda lühiajalist ülavett moreeni pealses saviliivas.
3. PROJEKTLAHENDUS
3.1. ÜLDANDMED
Projekteerimise lähtetasemeks on valitud „hea“, tee liik – jalgtee.
3.2. PLAANILAHENDUS
3.2.1. Asendiplaaniline lahendus
Lähteülesande projekteerimistingimused on koostatud Kambja Vallavalitsuse poolt 14.11.2018
(töö nr 1811002/11670)
Projektiga on ette nähtud:
Jalgtee rajamine
Rajatav jalgtee on 2 m laiune
4/14
TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT
KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119
Jalgtee läbib eelnevalt projekteeritud ning välja ehitatud tänavavalgustust
Projekteeritavat jalg- ja sõiduteed eraldavad betoonist asfaldipealsed äärekivid
sammuga iga 1,5 m tagant (samm sarnaselt Tartu mnt kergliiklusteele)
Jalgtee ja ol.ol. sõidutee viiakse omavahel kokku ülekattega
Projekteeritud jalgtee ja ol.ol. maapind viiakse omavahel kokku kaldega 1:4...1:2
Silmapiiri tn u 75 m sõidutee ristprofiili parandamine
Ol.ol. tänavavalgustuse ümbertõstmine
PK 3+30 olemasoleva sadekanalisatsiooni kaevukaane vahetamine restluugi vastu
3.2.2. Kõrguslik lahendus
Tee peamine põikkalle on 2% olemasoleva sõidutee suunas
Tee pikikalle jälgib olemasolevat tänava kallet
Olemasoleva sõidutee põikprofiili parandus 2,5%
3.3. MULLATÖÖD
Välja ehitada tee mulle ja dreenkiht. Vastavalt geoloogia aruandele on olemasoleva maapinna
all, alates 40 cm sügavuselt, peamiselt tolmsaviliiv. Soovitav on ehitustöid teha kuiva ilmaga,
kuna olemasolev tolmsaviliiv on leondumisohtlik. Kergliiklustee aluspõhi tihendada ja
profileerida 2% põikkaldega ol.ol. sõidutee suunas tihendustegurini Kt≥0,94.
Kasvupinnas on vastavalt geoloogilise uuringu pikipfofiilile u 40 cm paksune.
3.4. KATEND
Projekteeritud katte konstruktsioonid on järgmised:
Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkate (tüüp 1)
Asfaltbetoon AC 8 surf, 7 cm
Kiilutud killustikalus, 25 cm, põhifraktsioon 32/64, kiilumisfraktsioonid 16/32 ja 8/16
Liivast dreenkiht, (Kt = 0,98, Kf >0,5 m/ööp) 25 cm
Täiteliiv konstuktsiooni põhja, 30 cm kihtidena, (Kt=0,96, Kf>0,2 m/ööp)
Tihendatud (Kt≥ 0,94) olol. pinnas, tolmsaviliiv/ saviliivmoreen
Projekteeritud sõidutee ülekate eelneva freesimisega (tüüp 2)
Asfaltbetoon AC 8 surf, 7 cm
Ol.ol. asfalt/ tihendatud killustikalus
Projekteeritud kergliiklustee asfaltbetoonkate (tüüp 3)
Asfaltbetoon AC 8 surf, 5 cm
Kiilutud killustikalus, 20 cm, põhifraktsioon 16/32, kiilumisfraktsioonid 8/16
Liivast dreenkiht, (Kt = 0,98, Kf >0,5 m/ööp) 20 cm
Täiteliiv konstuktsiooni põhja, 30 cm kihtidena, (Kt=0,96, Kf>0,2 m/ööp)
Tihendatud (Kt≥ 0,94) olol. pinnas, tolmsaviliiv/ saviliivmoreen
Olemasoleva sõidutee 2x pindamine (tüüp 4)
Ülemine kiht: tardkivikillustik fr 5/8
Alumine kiht:tardkivikillustik fr 8/12
Asfaltbetoomi freespurust kate, h=6...20 cm, sideaine sisaldus vahemikus 4,0 – 5,2 %,
terastikuline koostis vastavalt MSE 16 või MSE 20 nõuetele
Tihendatud olol. killustikalus
5/14
TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT
KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119
Projekteeritud/taastatav haljasala (tüüp 5)
Murukülv
Kasvupinnas, min 20 cm
Olol. pinnas
Asfaltsegude jämematerjalile esitatavad minimaalsed nõuded:
AC8surf, Gc85/20, ANNR, LA35, Fl25
Minimaalsed nõuded jämetäitematerjali omadustele aluste ehitamisel fraktsioneeritud
jämetäitematerjalidest kiilumismeetodil (Maanteeameti „Killustikust katendikihtide ehitamise
juhis“ MA 2016-012 Käskkiri 22.11.16 nr 0215):
Terastikulise koostise kategooria fraktsioneeritud jämetäitematerjalidel – GC80/20;
Purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade sisalduse kategooria - C 50/30
Purunemiskindluse kategooria – LA40
Külmakindluse kategooria – F8
Plaatsusteguri kategooria – FI35
Peenosiste sisalduse kategooria – f4
3.5. ÄÄREKIVID
Silmapiiri tn kergliiklustee ja ol.ol. sõidutee vahele paigaldada asfaltipealsed betoonist
eraldajad. Betoontõkiste valikul tuleks lähtuda samas piirkonnas asuva Tartu mnt ja
kergliiklustee eraldajatest. Kivide mõõtmed ning samm (vahe u 1,5 m) valida sarnaselt. Kui kivid
puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide keskmine massikadu külmakindlusel
ületada 0,2 kg/m ² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m ².
Äärekivid paigaldatakse asfalti peale ning kinnitatakse varrastega.
6/14
TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT
KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119
3.6. VEEVIIMARID, PINNAVETE ÄRAJUHTIMISSÜSTEEM
Teede vertikaalplaneeringu koostamisel on arvestatud olemasoleva reljeefi ja olemasoleva
pinnaseveetasemega. Sademeveed suunatakse olemasolevale sõiduteele, millel on ühepoolne
kalle. Projektiga on ettenähtud PK 3+10 olemasoleva sademeveekaevu luugi väljavahetamine
uue restluugi vastu. Pinnasevee tase ol.ol. maapinnast 1,7...2 m sügavusel.
Vertikaalplaneerimine on näidatud joonisel 4 ning tehnovõrkude koondplaan joonisel 3.
Projekteeritud pindade kokkuviimiseks olemasoleva reljeefiga kasutatakse nõlvasid kaldega 1:4
või 1:2. PK 0+05...0+80 olemasoleva sõidutee ja projekteeritava jalgtee vahele rajada nõva
põikkalletega u 1:10.
3.7. LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID
Olemasolev Silmapiiri tn asub 30 km/h piiratud alal ning osaliselt õuealal (kiirusepiirang 20
km/h). Tänaval on kahesuunaline liiklus ning mitu künnist. Projekteeritud jalgtee laius on 2 m.
Projekteeritav jalgtee eraldatakse sõiduteest asfaltipealse betoon äärekiviga.
Tabel 1. Projektiga ettenähtud ümbertõstetavad liiklusmärgid
Nimetus Arv
Nr 313a „Veoauto sõidukeeld“ 1
Nr 381 „Üks mõjuala“ 1
Nr 391 „Ühe mõjuala lõpp“ 1
Nr 336 „Suunaviidad“ 1
Nr 688a „Künnis“ 2
Nr 688b „Künnis“ 2
Tabel 2. Projektiga ettenähtud uued liiklusmärgid
Nimetus Arv
Nr 688a „Künnis“ 2
Nr 688b „Künnis“ 2
Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile EVS 613 ”Liiklusmärgid ja nende
kasutamine” ja normdokumendile “Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord”.
Liiklusmärgid peavad vastama EVS 613 toodud nõuetele. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide
postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele.
Liiklusmärkidel kasutada I klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärgil nr 221 „Anna teed“
kasutada II klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärgi paigaldamisel tuleb kasutada betoonist
posti vundamenti. Postiks tohib kasutada kuumtsingitud terastoru, mille minimaalne väline
läbimõõt on 60 mm ja minimaalne seinapaksus 2,2 mm. Kõik postid peavad olema
kuumgalvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN
12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada
vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Kate ei ole vajalik, kui post
paigaldatakse vundamendiga, mis tagab vee juhtimise pinnasesse. Paigaldatavad
märgikomplektid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1.
Vajadusel paigaldada uued liiklusmärkide postid.
7/14
TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT
KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119
PK 0+00 piirkonda olemasolevale sõiduteele Silmapiiri tn paigaldada plastikust kiirusetõke. Ühe
elemendi dimensioonid 400 x 800 mm ja kõrgus 50 mm.
3.8. TEHNOVÕRGUD
Olemasolevad tehnovõrgud on näidatud joonisel 3 „Tehnovõrkude koondplaan“. Kaevetöid
tehes arvestada, et varasemalt paigaldatud tänavavalgustuskaabel asub olemasolevast
maapinnast u 0,7 m sügavusel.
Varasemalt ehitatud olemasolev tänavavalgustus jääb projekteeritavale kergliiklusteele ette.
Masti tsenter nihutada kergliiklustee asfaldist u 0,6 m kaugusele haljasalale. Lisada juurde 2 uut
masti. Olemasolevate tänavavalgustuspostide ja uute valgustite lahendus on näidatud KLM
Projekt OÜ töös nr 0119-1 „Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Silmapiiri tn jalgtee
tänavavalgustuse põhiprojekt“.
Tehnovõrkude, nende kaitsetsoonis toimuvatel tänava rekonstrueerimistöödel, jälgida kõiki
vajalikke ettevaatusabinõusid. Tööd tehnovõrkude kaitsevööndis teostada tehnovõrkude
valdajate loal nende poolt esitatud tingimustel.
Täiendavalt arvestada järgmiste nõuetega:
1. Tee ehitusele ettejäävad olemasolevad kaevuluugid tuleb reguleerida vastavalt uue
sõidutee kõrgusmärkidele kas tõsterõngaste või teleskoobi nihutamise teel.
Tõsterõngaste arvu ja dimensioonid määrab ehitaja. Vajadusel projekteeritud asfalt viia
kokku luugi kõrgusega.
4. TÖÖDE TEOSTAMINE
4.1. ÜLDOSA
Teetöödel juhinduda määruse „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ (majandus- ja
taristuministri määrus, vastu võetud 13.07.2015 nr 90) nõuetest.
8/14
TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT
KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119
Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8.
detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”.
Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.
Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt
3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ning
ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.
Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad
peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike
kaitsevahenditega.
Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised,
sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised.
Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kutsuma kohale
tehnovõrkude valdaja esindaja. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama
kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud tööde
teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal).
Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt
projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise
määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike eritingimuste (s.h.
eitava kooskõlastuse) seaduslikkusest ja põhjendatusest.
Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve teatavad omal algatusel viivitamatult
avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest
abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.
Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest
vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.
Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projektimuudatused või projektlahenduste eiramised on
keelatud. Eelpooltoodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad
projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama
oma kuludega.
Tööde teostamisel tuleb juhinduda “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” (majandus- ja
taristuministri määrus, vastu võetud 03.08.2015 nr 101) toodud nõuetest.
Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud kululoendis, mille koostamise
aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”.
Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja
vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti
koostab või tellib ehitaja enne töödega alustamist. Liikluskorralduse projekt tuleb esitada
kooskõlastamiseks Kambja vallavalitsusele. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja
taristuministri 13.07.2015.a. määrusele nr 90 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.
4.2. ETTEVALMISTUSTÖÖD
Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida tee telg. Lisaks teljele tuleb
digitaalselt välja märkida kõik iseloomulikud projektsed tee-elemendid (nt. asfalti äär jne).
Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või
uuesti välja märkida.
Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt
trassi valdajaid ning vajadusel võtta neilt selleks täiendav tööde luba ja märkida välja töötsooni
9/14
TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT
KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119
jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Paigaldada vajalikud kaitse- /reservtorud või teostada
muud vajalikud ettenähtud kaitsemeetmed.
Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana
iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne
tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped.
Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt
jäätmekäitlusseadusele.
4.3. EHITUSTÖÖD
1. Likvideerida olemasolevate mahasõitude juurest vana asfalt.
2. Likvideerida projekteeritud teele ette jäävad betoonkivisillutis.
3. Freesida olemasolev pinnatud tee projektiga ettenähtud pikkuses.
4. Eemaldada kasvupinnas projekteeritud tee alt. Väljakaevatud ehituseks sobimatu
materjal on ette nähtud ära vedada.
5. Vajadusel kärpida projekteeritavale teele ettejäävaid oksi.
6. Demonteerida olemasolevad tänavavalgustusmastid, liiklusmärgid ja postid.
7. Paigaldada juurekindel geotekstiil vähemalt 80 cm sügavusele.
8. Planeerida ja tihendada dreenkihi ja täiteliiva alune pind.
9. Reguleerida olemasolevate tehnovõrkude kaevuluukide kõrgused kas tõstmisega või
tõsterõngaste lisamisega.
10. Rihtida paika tänavavalgustuspostid.
11. Ehitada dreenkiht.
12. Ehitada killustikalus.
13. Profileerida sõidutee
14. Ehitada sõiduteele pinnatud katendid
15. Ehitada asfaltbetoonkatendid.
16. Paigaldada jalgtee eraldajad.
17. Paigaldada demonteeritud liiklusmärgid.
18. Rajada muru kasvualused ja külvata muru.
4.4. KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD
Haljastus- ja maastikukujundustööd.
Projekteeritud muru on näidatud joonisel 2. „Asendiplaan ja liikluskorraldus“. Olemasoleva ja
taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlblikuks. Vahetult enne seemne
külvamist tuleb kasvukiht äestada 50 mm sügavuselt kettäkke või muu Ehitusjärelevalve poolt
heakskiidetud seadmega ilusaks mullakihiks.
Väetis tuleb kasvukihile ühtlaselt jaotada kulunormiga 75 g/m2 ja rehitseda pinnasesse.
Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud valik muruseemet tuleb ühtlaselt külvata kulunormiga
vähemalt 20 g/m2.
Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida ning külvata muru. Seeme külvata ühtlaselt,
kergelt üle riisuda ja rullida, vajaduse korral kasta.
Muruseemne soovitav segu:
- punane aruhein 30%
- lamba aruhein 50%
- aasnurmikas 20%
10/14
TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT
KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119
Töövõtja peab puhastama ehitusplatsi, viima ära suured kivid ja prahi, riisuma üle ja siluma
platsi ning andma töö üle puhtalt ja lõpetatult.
Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil ning vedada lähipiirkonnas ehitusjäätmete
utiliseerimisega tegelevasse ettevõttesse. Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte
kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde
teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate müra ja vibratsioon ei tohi
ületada normidega lubatud nõudeid. Kaevetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid, olemasolevate
kommunikatsioonide valdajate või hooldajate poolt seatud piiranguid ning haljastusalaseid
nõudeid.
4.5. JÄÄTMEKÄITLUS
Jäätmete käitlemisel tuleb arvestada nõuetega kehtivas Kambja valla jäätmehoolduseeskirjas,
mis kehtestati Kambja Vallavolikogu 13.10.2016 määrusega nr 53.
Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste,
ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid
sisaldavad materjalid). Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Ehitus- ja
lammutusjäätmed, mida ei taaskasutata või kõrvaldata tekkekohas, tuleb käitlemiseks üle anda
vastavat õigust omavale isikule. Ehituse ja lammutuse ajal, ehitusjäätmete kogumisel,
jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh pinnase levikut veoki
rataste abil teedele ja tänavatele.
Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes
vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes, mis tuleb kooskõlastada Kambja
valla Maa- ja ehitusosakonnaga. Ehitustööde lõpetamise järel vormistatakse ehitusjäätmete
nõuetekohast käitlemist tõendav jäätmeõiend ning kinnitatakse see Kambja Vallavalitsuses.
Jäätmeõiend lisatakse ehitise ülevaatuse dokumentidele.
5. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND
Üldised kasutus- ja hooldusnõuded
Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hoolde tegija omavahelise kokkuleppe
tingimustest. Hoolde aluseks on "Tee seisundinõuded“ MTM määrus nr 92, 14.07.2015
Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate
rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.
Tee on maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks
kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või
füüsilise isiku omandis. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või
kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks.
Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni
53 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus. Maantee
(edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja
välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool
äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi
laiust põhjendatud juhul vähendada.
Tänava pikaajalisuse tagab eelkõige ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja
sertifitseeritud ehitusmaterjalid. Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelevalvega vastavalt:
"Omanikujärelevalve tegemise korra“ nr 80, 02.07.2015 kohaselt.
11/14
TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT
KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119
Nõuded tee kasutajale
Tuleb järgida 01.07.2015.a. jõustunud "Ehitusseadustikku".
Tee või tänava pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud
ehitusmaterjalide kasutamine.
Tee pikaajalisus tagatakse pideva tee hooldamisega. Tee seisund peab vastama MTM 07.2015a.
nr 92 "Tee seisundi nõuded".
Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Teeomanik ja tee kaitsevööndi
omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks
hüvitist. Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma teeomanikule tema nõudmisel
andmeid teed kasutatavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta.
Kattega teel tohib sõita niisugune sõiduk, mis toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsete
rehvidega (roomikutega), aga ka hobusõiduk, millel ei ole pneumaatilisi rehve.
Neid sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda
teekatet, liikluskorraldusvahendeid, lumetõrjeseadmeid ja teisi rajatisi või teemaad, kui viimane
ei ole selliste sõidukite liiklemiseks kohandatud, tuleb vedada eriveeremiga (treileriga).
Naastrehvide kasutamine reguleeritakse "Sõiduki tehnojärelevalve eeskirjaga".
Teel on keelatud:
- lõhkuda teekatet liikluse piiramiseks;
- sõita neil teeosadel, mis on liiklemiseks suletud;
- sõita teele ja sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ja mahasõiduteed;
- ladustada materjale, mis võivad kahjustada teed või keskkonda, piirata teel nähtavust või
ohustada muul viisil liiklust;
- teele maha loopida või panna prahti ja jäätmeid ning juhtida sinna reovett;
- karjatada kariIoomi.
Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes teeomaniku kirjalikul loal ja tema
kehtestatud tingimustel. Teel liiklusväliseks tegevuseks võib anda loa ainult isikule, kellel on
tegevusluba taotletava liiklusvälise tegevuse jaoks.
Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab tee manik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja
mahamineku kohtade ohutuse eest. Lasteveo- või muu ühissõiduliini avamiseks on vaja
teeomaniku kirjalikku nõusolekut. Laste ja teiste reisijate ohutuse tagamiseks võib teeomanik
seada nii ajutisi kui ka alalisi piiranguid muude sõidukite liikumiseks ühissõidukite marsruudil.
Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa annab teeomanik maaomaniku kirjalikul nõusolekul
ja tema seatud tingimustel.
Teele ja tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis:
1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit;
2) ei raskenda liikluskorraldusvahendite eristamist;
3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega;
4) ei piira nähtavust ristmikul.
Nimetatud nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama teabevahendi paigaldaja.
Teele või tee kaitsevööndisse teeomaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi
peab paigaldaja teeomaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on
teeomanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab
teabevahendi paigaldaja.
12/14
TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT
KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119
Tegevus teel ja teekaitsevööndis
Teel ja tee kaitsevööndis on teeomaniku nõusolekuta keelatud:
- maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid
liikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid;
- teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mistahes teehoiuväliseid töid, paigutada
sinna töövahendeid, materjale jms; tegevusega kaitsevööndis ei tohi halvendada
liiklustingimusi teel;
- ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku;
- ehitada alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta;
- takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega;
- paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;
- korraldada spordivõistlust või muid rahvaüritusi;
- kaevandada maavara ja maa-ainest.
Tee kaitsevööndi maaomanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva
kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada
nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise.
Kõik teel ja tee kaitsevööndis kavandatavad teehoiuvälised ja teehoiutööd tuleb teeomanikuga
kooskõlastada nende projekteerimise ajal.
Teel liikluse ajutise piiramise või sulgemise loa saamiseks tuleb teeomanikule esitada taotlus
vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat liikluse piiramist või sulgemist koos skeemi ja
sulgemise aegade äranäitamisega.
Enne teel kavandatavat liikluse sulgemist või piiramist vaatavad teeomaniku ja taotleja
esindajad üle ümbersõiduteed ja otsustavad selleks tehtud või valitud ümbersõiduteede ja
ettevalmistustööde kõlblikkuse. Tulemus vormistatakse kahepoolse dokumendiga.
Kui ümbersõidutee rajamiseks või muuks liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav
maakasutus, siis sõlmib töö tegija maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu.
Ümbersõidutee korrashoiu ja liikluskorralduse eest vastutaja määratakse tööde
kooskõlastamisel sulgemistingimustega.
Ajutised ümbersõiduteed likvideerib tee sulgemise taotleja vastavalt sõlmitud tee või maa
ajutise kasutamise lepingule. Liikluskorralduse muutmisel teetööde ja kooskõlastatud ürituste
ajal tagatakse liiklejatele juurdepääs üldkasutatavatele paikadele, nende elukohta ja
kinnisvarale. Kui seda ei ole võimalik teha lühiajalisel täielikul sulgemisel, siis selles lepitakse
eelnevalt kokku.
Tee kaitsevööndis tehtavateks töödeks tuleb saada teeomaniku luba ja maaomaniku
kooskõlastus.
Teehoiuväliseks tööks loa saanud isik peab hüvitama teeomanikule seoses liikluse sulgemise või
piiramisega kaasnevad kulud. Loa saamiseks tuleb teeomanikule esitada:
- kirjalik taotlus, raha ja vahendite olemasolu tõendus töö tähtaegseks ja nõuetekohaseks
tegemiseks;
- teeomanikuga eelnevalt kooskõlastatud projekt koos liikluskorralduse skeemiga;
- tööde teostamise ajagraafik.
Enne tööde alustamist koostavad töö tegija ja teeomaniku esindajad kahepoolse akti teekatte
mulde, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Ümbersõidutee kohandamine liikluseks
kooskõlastatakse omanikuga. Tööde lõpetamine fikseeritakse samas aktis, vajaduse korral koos
13/14
TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT
KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119
maa- ja teeomaniku nõuetega ja nende täitmise tähtaegadega. Tavalise liikluse mittetähtaegsel
taastamisel rakendatavad sanktsioonid sätestatakse lepingus.
Teel teehoiuväliseid või teehoiutöid tegev juriidiline või füüsiline isik kannab täielikku vastutust
kooskõlastatud tehnoloogia, tähtaegade, kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuete täitmise eest.
Tööde alustamisest teel peab töö tegija kirjalikult (e-kiri, faks või paberil avaldus) informeerima
teeomanikku kaks päeva enne tööde alustamist, teatades ka omanikujärelevalvet teostava isiku
andmed.
Teel võib liiklust ajutiselt piirata või sulgeda avariide, loodusõnnetuste, tee kasutuskõlbmatuks
muutumise või kandevõime kaotuse korral või teehoiutööde ajal. Otsuse teel liikluse
sulgemiseks või piiramiseks teeb teeomanik. Liikluse sulgemise või piiramise loa annab kohalik
omavalitsus. Avalikult kasutatava tee sulgemine ja sellega seoses vajaliku ümbersõidu
korraldamine võib toimuda üksnes liiklusvälise ürituse korraldaja kulul. Liikluse
ümberkorraldamiseks vajalikud kulud peab liikluse sulgemist või piiramist taotlev isik
teeomanikule hüvitama enne ürituse algust.
Värviga teekattemärgistust (nt äärekividel) uuendada igal aastal, plastiku puhul uuendada
märgistust, kui peegeldusvõime langeb alla lubatud normi.
Talvisel hooldusel võib kasutada elastsest materjalist teraga sahku.
Lumi teisaldada haljasalale või sõidutee ja peenra serva. Peenra vaba ruum peab seejuures
olema vähemalt 1,0m.
Seletuskirja koostas: Aleksandr Lipkin, 12.03.2019
14/14
Kristjan Laurits
KLM Projekt OÜ Teie 10.05.2019
[email protected]
Meie 31.05.2019 nr 15-2/19/22904-2
Silmapiiri tn jalgtee põhiprojekti
kooskõlastamine
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Tartu maakonnas Kambja vallas riigitee nr
22130 km 2,258 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale ning osaliselt riigitee alusele maale
projekteeritud jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt).
Projektiga on kavandatud jalgtee Silmapiiri tn äärde, mis ühendatakse olemasoleva JJT-ga.
Olemasolev JJT kulgeb riigitee 22130 ääres. Projekteeritud jalgtee ei jää riigiteealusele maale kuid
jääb riigitee kaitsevööndisse.
Maanteeamet ei ole andnud välja antud projekti jaoks nõudeid.
Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2
tulenevast piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt KLM Projekt OÜ koostatud tööle nr 0119
„Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Silmapiiri tn jalgtee põhiprojekt. Käesolevale
kirjale on lisatud kooskõlastatud projekti asendiplaan ja seletuskiri (lisad).
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevate nõuetega:
1. Jalgtee ehitamiseks väljastab tee ehitusloa kohalik omavalitsus EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1
alusel.
2. 30 päeva enne ehitustööde algust tuleb esitada Maanteeametile EhS §43 lg 2 kohane ehitamise
alustamise teatis.
3. Koos ehitamise alustamise teatisega esitada muuhulgas Maanteeametile kooskõlastamiseks
ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2018
määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
4. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt
[email protected]
Maanteeamet ei võta kohustusi jalgtee ehitamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks ja
hooldamiseks.
Juhime tähelepanu, et Maanteeamet ei ole teostanud põhiprojektidele ekspertiisi ja ei vastuta
projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Soovitame huvitatud isikul
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
tellida põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62
„Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“.
Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib 2 aastat allkirjastamise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Leiten
juhataja
Lisad:
1. Asendiplaan
2. Seletuskiri
Priit Palgi
7408122
[email protected]
2 (2)