dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Tartumaa Kambja vald Ülenurme alevik Silmapiiri tn jalg- ja jalgrattatee

Maanteeamet · 31. mai 2019
Seotud ettevõtted
KLM Projekt OÜ (adressaat)
Viit
15-2/19/22904-2
Registreeritud
31. mai 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
KLM Projekt OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2019
Vastutaja
Priit Palgi (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-21922904-2 31.05.2019 Väljaminev kiri.bdoc1405 KB

Sisu (failidest)

688b 688a PK 0+00.00 221 435 688b 688a 0 921a 0 .0 1 0 +2 PK 8.80 921a 0.27 921 8.28 2.00 2.73 0.54 0.70 0.32 0 .0 0.61 40 0 .4 4 435 0+ 1 .5 PK 1+00.00 PK 0+80.00 4 PK 0+60.00 PK R5.01 PK 0+40.00 PK 0+20.00 Ol.ol. TV masti nihutada 0 688a 0.00 0.0 688b 1 +2 0 +0 PK PK 1 Ol.ol. liiklusmärki nihutada 2 1: Ol.ol. TV masti nihutada 0 0 .0 445 381 +4 00 Ol.ol. prügikast/liiklusmärki 1 0. PK +6 K0 nihutada Ol.ol. TV masti nihutada P 20 2 688a 636** LAPSED TEEL 688b ÕUEALA! TEEKAITSEVÖÖND 573 2.09 .00 LOOPEALSE 0 391** 5.37 KOOVITAJA 1+6 2 30 SILMAPIIRI 30 381** 2.00 313a** PK 8t 1.45 0 80.0 636 0+ PK 3.20 0+8 KOOVITAJA PK 80.00 PK 1+ R80.40 573 Ol.ol. liiklusmärki nihutada Kaevukaas tõsta projekteeritud kõrgusele 1:4 ÕUEALA TÄHELEPANU! 688b** PK 2+00.00 592a 573 0.61 1.13 688a** Ol.ol. kiirusetõket nihutada Ol.ol. TV masti nihutada Ol.ol. liiklusmärki nihutada PK 2+20.00 1.60 688a** 2.00 0.55 688b** PK 2+40.00 Ol.ol. TV masti nihutada PK 2+60.00 Ol.ol. TV masti nihutada PK 2+80.00 Ol.ol. TV masti nihutada 0.63 PK 3+00.00 Ol.ol. TV masti nihutada 688b PK 3+20.00 Vana luuk asendada uue restluugiga Ø1000 688a proj. h=50.27 5.75 688a PK 3+40.00 Kaevukaas tõsta projekteeritud kõrgusele Proj h = 50.42 688b Ol.ol. TV masti nihutada PK 3+60.00 0.77 0.30 2.00 PK 3+80.00 TINGMÄRGID TEEKAITSEVÖÖND OLEMASOLEVAD KINNISTUPIIRID PROJEKTEERITUD ASFALTKATTE SERV PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATE (TÜÜP 1) PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ÜLEKATE EELNEVA FREESIMISEGA (TÜÜP 2) PROJEKTEERITUD KERGLIIKLUSTEE ASFALTBETOONKATE (TÜÜP 3) PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE 2x PINDAMISEGA GR. KILLUSTIKUGA (TÜÜP 4) PK 4+00.00 PROJEKTEERITUD HALJASALA (TÜÜP 5) 0.84 0.30 2.00 PROJEKTEERITUD ASFALTI PEALNE BETOONIST ERALDAJA Mahasõit: PROJEKTEERITUD LIKVIDEERITAV Asfaltbetoon AC 8 surf, 7 cm Kiilutud killustikalus, 25 cm, põhi fr. 32 64 PROJEKTEERITUD KALLAK kiilumisfr. 16/32 mm ja 8/12 mm Liivast dreenkiht, 25 cm PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGID POSTIGA Kt=0,98, Kf≥0,5 m/ööp Täiteliiv, mineraalpinnase kihini, PROJEKTEERITUD KIIRUSETÕKE (400x800 mm; h=50 mm) 30 cm kihtidena, Kt=0,96, Kf≥0,2 m/ööp Tihend. olol. pinnas, tolmsaviliiv/ saviliivmoreen, PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK Kt=0,94 688a ÕUEALA! 30 351** PROJEKTEERITUD OLEMASOLEV TÕSTETAV LIIKLUSMÄRK PK 4+20.00 LAPSED TEEL 30 351 PROJEKTEERITUD OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK PROJEKTEERITUD UUS VÕI ÜMBERTÕSTETAV TÄNAVAVALGUSTI MASTIL 20 OLEMASOLEV ELEKTRIKAPP OLEMASOLEV MADALPINGE MAAKAABEL 381 OLEMASOLEV MADALPINGE MAAKAABEL OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN 4.55 OLEMASOLEV KESKPINGE MAAKAABEL 3.28 OLEMASOLEV SIDEKAABEL PK 4+40.00 OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON OLEMASOLEV DRENAAŽI TORUSTIK OLEMASOLEV SADEKANALISATSIOON OLEMASOLEV REOVEEKANALISATSIOON OLEMASOLEV VEETORUSTIK OLEMASOLEV VEETORUSTIKU KAPE OLEMASOLEV VEEHÜDRANT OLEMASOLEV DREENAAŽIKAEV PK 4+60.00 OLEMASOLEV KANALISATSIOONIKAEV OLEMASOLEV SADEKANALISATSIOONIKAEV 2.00 0 OLEMASOLEV SADEKANALISATSIOONIRESTKAEV .0 2 R2 PK 4+68.8 OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOONIKAEV OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK OLEMASOLEV ASFALT OLEMASOLEV KILLUSTIK OLEMASOLEV VÕRKAED OLEMASOLEV KÕLVIKUPIIR OLEMASOLEV NÕLV OLEMASOLEV KIVIKÜLV/ KIVIHUNNIK 688b OLEMASOLEV LEHTPUU OLEMASOLEV OKASPUU OLEMASOLEV PÕÕSAS OLEMASOLEV VÕSA OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTUS BETOONPOSTIL OLEMASOLEV MURU OLEMASOLEV KATASTRIPIIRIMÄRGID METALLTORU OLEMASOLEV BETOONPOST KLM Projekt OÜ Mustamäe tee 5, Tallinn 10616 Tel: +372 51 44 725 e-post: [email protected] Reg. kood: 11074214 MTR reg nr: EEP003312 TÖÖ NR: 0119 TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT Tellija: Kambja Vallavalitsus kontaktisik: Kristi Kull tel: 527 6413 Projekteerija: KLM Projekt OÜ vastutav projekteerija: Aleksandr Lipkin kontaktisik: Kristjan Laurits tel.: 514 4725 TALLINN 2019 TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119 SISUKORD I SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA ............................................................................................................................ 3 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................................ 4 2.1. OLEMASOLEV OLUKORD............................................................................................ 4 2.2. GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ............................................................................... 4 3. PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................................... 4 3.1. ÜLDANDMED ............................................................................................................. 4 3.2. PLAANILAHENDUS ..................................................................................................... 4 3.2.1. Asendiplaaniline lahendus ......................................................................................... 4 3.2.2. Kõrguslik lahendus ..................................................................................................... 5 3.3. MULLATÖÖD .............................................................................................................. 5 3.4. KATEND ...................................................................................................................... 5 3.5. ÄÄREKIVID.................................................................................................................. 6 3.6. VEEVIIMARID, PINNAVETE ÄRAJUHTIMISSÜSTEEM .................................................. 7 3.7. LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID ............................................................. 7 3.8. TEHNOVÕRGUD ......................................................................................................... 8 4. TÖÖDE TEOSTAMINE ........................................................................................................ 8 4.1. ÜLDOSA ...................................................................................................................... 8 4.2. ETTEVALMISTUSTÖÖD ............................................................................................... 9 4.3. EHITUSTÖÖD ............................................................................................................ 10 4.4. KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD ............................................... 10 4.5. JÄÄTMEKÄITLUS....................................................................................................... 11 5. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND ..................................................................................... 11 II JOONISED NR. 1 ASUKOHASKEEM 1 2 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS 2 3 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 3 4 VERTIKAALPLANEERING 4 5 RISTPROFIIL 1-1 5.1 6 RISTPROFIIL 2-2 5.2 7 PIKIPROFIIL 1-1 6 2/14 TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119 I SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Käesolev teeprojekt on koostatud KLM Projekt OÜ poolt Kambja Vallavalitsuse tellimusel. Projektiga hõlmatud ala haarab järgmised kinnistud:  Silmapiiri tn (94901:001:0627)  EHAK kood 9835  Tartu mnt 5 (94901:007:1622)  Silmapiiri tn 1b (94901:007:1569) Projekt hõlmab erakinnistuid põhjusel: 1. Projekteeritud tee muldkeha kokku viimine olemasoleva pinnasega Projekteerimisel on kasutatud järgnevate uuringute tulemusi:  Maa-ala ja tehnovõrkude plaan on koostatud Pärnu Maamõõduteenistus OÜ poolt 2019. aastal (töö nr TT-5126T).  Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne on koostatud: - ENSV Riiklik Ehituskomitee RPI Eesti Maaehitusprojekt poolt 1979. aastal (töö nr 8004115 Ülenurme ratsaspordibaas ehitusgeoloogilised uurimistööd). - Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee Riiklik Ehitusuuringute Instituudi poolt 1986. aastal (töö nr 3678M Ehitusgeoloogia aruanne Tartu rajooni Ülenurme Spordikompleks). - Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee Riiklik Ehitusuuringute Instituudi poolt 1982. aastal (töö nr 1229M Ehitusgeoloogia aruanne Ülenurme Keskkool).  Projekteerimistingimused on koostatud Kambja Vallavalitsuse poolt 14.11.2018 (nr 1811002/11670) Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:  Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri määrus nr 82, vastu võetud 02.07.2015)  Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministri määrus, vastu võetud 03.08.2015 nr 101)  EVS 843:2016. Linnatänavad  EVS 613:2001. Liiklusmärgid ja nende kasutamine  EVS 614:2008. Teemärgised ja nende kasutamine  Teetööde tehniline kirjeldus (nr MA 2016-016; Kinnitatud maanteeameti peadirektori 06.12.2016 käskkirjaga nr 0234  Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314)  Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (nr MA 2016-012 Kinnitatud Maanteeameti peadirektori poolt 22.11.16 nr 0215)  Kaevetööde eeskiri (väljaandja Ülenurme Vallavolikogu 17.12.2013 nr 23)  Jäätmehoolduseeskiri (väljaandja Ülenurme Vallavolikogu 19.04.2011 nr 5)  Pindamisjuhis (nr MA 2017-20; Kinnitatud maanteeameti peadirektori 28.12.2017 käskkirjaga nr 0326) 3/14 TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1. OLEMASOLEV OLUKORD Silmapiiri tn kinnistu asub Ülenurme alevikus kooli ning staadioni vahetus läheduses. Objektile pääseb ligi 22130 Tartu – Ülenurme kõrvalmaanteelt. Silmapiiri tänavale on eelnevalt rajatud tänavavalgustus vastavalt Keskkonnaprojekt OÜ poolt koostatud tööle nr 1875 (joonise nr EL-4- 06). Sõidutee on pinnatud, kõvakattega ääred pole konkreetsed. Tänava lõunapoolne osa on kruusakattega. Olemasolev staadion on põhja – kirde osas muust maapinnast u 1 m kõrgemal ning seda ääristab kuusehekk. 2.2. GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Geotehniline olukord Projekteeritava ala ümbruses on maapinna absoluutkõrgus 49,15 - 52,44 m. Objekt paikneb Aardla oru laugel veerel. Geoloogiline ehitus on lihtne: keskdevoni aruküla lademe liivakivi, kaetud Lõuna-Eestile tüüpilise punakaspruuni põhimoreeniga. Aluspõhja liivakivi lasub 2,5...4,6 m sügavusel maapinnast. Liivakivi on punakaspruuni värvusega, nõrgalt tsementeerunud. Kohati esineb aluspõhjas poolkõva ja kõva konsistentsiga saviläätsi. Aluspõhja ülemine osa on murenenud ja selle pindmine kiht on muutunud tihedaks tolmliivaks. Pinnakate koosneb valdavalt plastsest (kohati ka kõvast) saviliivmoreenist, mis sisaldab 5.... 15% kruusa ja veeriseid. Sealjuures ei ilmne tema heterogeensuses seaduspära, mis võimaldaks eraldada moreeni piires mitut ehitusgeoloogilist elementi. Moreeni peal lasub kuni 0,6 m plastset tolmset saviliiva, mis vastab varasemate uurimiste savikale tolmliivale. Selle kihi tugevus on väike. Looduslike setteid katavad muld ja täitepinnas. Täide koosneb kohapealsest materjalist: saviliivast, liivast ning mullast kruusa ja veeristega. Antud piirkonna külmumissügavus on 1,3 m. Saviliivmoreen on tugevasti külmakerkeline pinnas. Tolmliiv on keskmiselt külmakerkeline ülevee esinemise tingimustes. Saviliiv on tugevasti külmakerkeline pinnas. Vajalik on hoida ära moreenpinnaste leondumist, kuna leondudes moreenpinnas kaotab suure osa oma esialgsest kandevõimest. Pinnasevesi Uuringute ajal mais 1986.a. vett puuraukudesse ei ilmunud. Ka 1982.a. mais jäid puuraugud kuivaks. Märtsis 1982.a. oli kevadisel kõrgveeperioodil veepind koolimaja krundil puuraukudes 1,8...2,9 m sügavusel, mida võib lugeda maksimaals tasemeks. Suurte sadude järgselt võib esineda lühiajalist ülavett moreeni pealses saviliivas. 3. PROJEKTLAHENDUS 3.1. ÜLDANDMED Projekteerimise lähtetasemeks on valitud „hea“, tee liik – jalgtee. 3.2. PLAANILAHENDUS 3.2.1. Asendiplaaniline lahendus Lähteülesande projekteerimistingimused on koostatud Kambja Vallavalitsuse poolt 14.11.2018 (töö nr 1811002/11670) Projektiga on ette nähtud:  Jalgtee rajamine  Rajatav jalgtee on 2 m laiune 4/14 TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119  Jalgtee läbib eelnevalt projekteeritud ning välja ehitatud tänavavalgustust  Projekteeritavat jalg- ja sõiduteed eraldavad betoonist asfaldipealsed äärekivid sammuga iga 1,5 m tagant (samm sarnaselt Tartu mnt kergliiklusteele)  Jalgtee ja ol.ol. sõidutee viiakse omavahel kokku ülekattega  Projekteeritud jalgtee ja ol.ol. maapind viiakse omavahel kokku kaldega 1:4...1:2  Silmapiiri tn u 75 m sõidutee ristprofiili parandamine  Ol.ol. tänavavalgustuse ümbertõstmine  PK 3+30 olemasoleva sadekanalisatsiooni kaevukaane vahetamine restluugi vastu 3.2.2. Kõrguslik lahendus  Tee peamine põikkalle on 2% olemasoleva sõidutee suunas  Tee pikikalle jälgib olemasolevat tänava kallet  Olemasoleva sõidutee põikprofiili parandus 2,5% 3.3. MULLATÖÖD Välja ehitada tee mulle ja dreenkiht. Vastavalt geoloogia aruandele on olemasoleva maapinna all, alates 40 cm sügavuselt, peamiselt tolmsaviliiv. Soovitav on ehitustöid teha kuiva ilmaga, kuna olemasolev tolmsaviliiv on leondumisohtlik. Kergliiklustee aluspõhi tihendada ja profileerida 2% põikkaldega ol.ol. sõidutee suunas tihendustegurini Kt≥0,94. Kasvupinnas on vastavalt geoloogilise uuringu pikipfofiilile u 40 cm paksune. 3.4. KATEND Projekteeritud katte konstruktsioonid on järgmised: Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkate (tüüp 1)  Asfaltbetoon AC 8 surf, 7 cm  Kiilutud killustikalus, 25 cm, põhifraktsioon 32/64, kiilumisfraktsioonid 16/32 ja 8/16  Liivast dreenkiht, (Kt = 0,98, Kf >0,5 m/ööp) 25 cm  Täiteliiv konstuktsiooni põhja, 30 cm kihtidena, (Kt=0,96, Kf>0,2 m/ööp)  Tihendatud (Kt≥ 0,94) olol. pinnas, tolmsaviliiv/ saviliivmoreen Projekteeritud sõidutee ülekate eelneva freesimisega (tüüp 2)  Asfaltbetoon AC 8 surf, 7 cm  Ol.ol. asfalt/ tihendatud killustikalus Projekteeritud kergliiklustee asfaltbetoonkate (tüüp 3)  Asfaltbetoon AC 8 surf, 5 cm  Kiilutud killustikalus, 20 cm, põhifraktsioon 16/32, kiilumisfraktsioonid 8/16  Liivast dreenkiht, (Kt = 0,98, Kf >0,5 m/ööp) 20 cm  Täiteliiv konstuktsiooni põhja, 30 cm kihtidena, (Kt=0,96, Kf>0,2 m/ööp)  Tihendatud (Kt≥ 0,94) olol. pinnas, tolmsaviliiv/ saviliivmoreen Olemasoleva sõidutee 2x pindamine (tüüp 4)  Ülemine kiht: tardkivikillustik fr 5/8  Alumine kiht:tardkivikillustik fr 8/12  Asfaltbetoomi freespurust kate, h=6...20 cm, sideaine sisaldus vahemikus 4,0 – 5,2 %, terastikuline koostis vastavalt MSE 16 või MSE 20 nõuetele  Tihendatud olol. killustikalus 5/14 TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119 Projekteeritud/taastatav haljasala (tüüp 5)  Murukülv  Kasvupinnas, min 20 cm  Olol. pinnas Asfaltsegude jämematerjalile esitatavad minimaalsed nõuded: AC8surf, Gc85/20, ANNR, LA35, Fl25 Minimaalsed nõuded jämetäitematerjali omadustele aluste ehitamisel fraktsioneeritud jämetäitematerjalidest kiilumismeetodil (Maanteeameti „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ MA 2016-012 Käskkiri 22.11.16 nr 0215): Terastikulise koostise kategooria fraktsioneeritud jämetäitematerjalidel – GC80/20; Purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade sisalduse kategooria - C 50/30 Purunemiskindluse kategooria – LA40 Külmakindluse kategooria – F8 Plaatsusteguri kategooria – FI35 Peenosiste sisalduse kategooria – f4 3.5. ÄÄREKIVID Silmapiiri tn kergliiklustee ja ol.ol. sõidutee vahele paigaldada asfaltipealsed betoonist eraldajad. Betoontõkiste valikul tuleks lähtuda samas piirkonnas asuva Tartu mnt ja kergliiklustee eraldajatest. Kivide mõõtmed ning samm (vahe u 1,5 m) valida sarnaselt. Kui kivid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide keskmine massikadu külmakindlusel ületada 0,2 kg/m ² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m ². Äärekivid paigaldatakse asfalti peale ning kinnitatakse varrastega. 6/14 TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119 3.6. VEEVIIMARID, PINNAVETE ÄRAJUHTIMISSÜSTEEM Teede vertikaalplaneeringu koostamisel on arvestatud olemasoleva reljeefi ja olemasoleva pinnaseveetasemega. Sademeveed suunatakse olemasolevale sõiduteele, millel on ühepoolne kalle. Projektiga on ettenähtud PK 3+10 olemasoleva sademeveekaevu luugi väljavahetamine uue restluugi vastu. Pinnasevee tase ol.ol. maapinnast 1,7...2 m sügavusel. Vertikaalplaneerimine on näidatud joonisel 4 ning tehnovõrkude koondplaan joonisel 3. Projekteeritud pindade kokkuviimiseks olemasoleva reljeefiga kasutatakse nõlvasid kaldega 1:4 või 1:2. PK 0+05...0+80 olemasoleva sõidutee ja projekteeritava jalgtee vahele rajada nõva põikkalletega u 1:10. 3.7. LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID Olemasolev Silmapiiri tn asub 30 km/h piiratud alal ning osaliselt õuealal (kiirusepiirang 20 km/h). Tänaval on kahesuunaline liiklus ning mitu künnist. Projekteeritud jalgtee laius on 2 m. Projekteeritav jalgtee eraldatakse sõiduteest asfaltipealse betoon äärekiviga. Tabel 1. Projektiga ettenähtud ümbertõstetavad liiklusmärgid Nimetus Arv Nr 313a „Veoauto sõidukeeld“ 1 Nr 381 „Üks mõjuala“ 1 Nr 391 „Ühe mõjuala lõpp“ 1 Nr 336 „Suunaviidad“ 1 Nr 688a „Künnis“ 2 Nr 688b „Künnis“ 2 Tabel 2. Projektiga ettenähtud uued liiklusmärgid Nimetus Arv Nr 688a „Künnis“ 2 Nr 688b „Künnis“ 2 Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile EVS 613 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja normdokumendile “Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord”. Liiklusmärgid peavad vastama EVS 613 toodud nõuetele. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Liiklusmärkidel kasutada I klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärgil nr 221 „Anna teed“ kasutada II klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärgi paigaldamisel tuleb kasutada betoonist posti vundamenti. Postiks tohib kasutada kuumtsingitud terastoru, mille minimaalne väline läbimõõt on 60 mm ja minimaalne seinapaksus 2,2 mm. Kõik postid peavad olema kuumgalvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Kate ei ole vajalik, kui post paigaldatakse vundamendiga, mis tagab vee juhtimise pinnasesse. Paigaldatavad märgikomplektid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1. Vajadusel paigaldada uued liiklusmärkide postid. 7/14 TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119 PK 0+00 piirkonda olemasolevale sõiduteele Silmapiiri tn paigaldada plastikust kiirusetõke. Ühe elemendi dimensioonid 400 x 800 mm ja kõrgus 50 mm. 3.8. TEHNOVÕRGUD Olemasolevad tehnovõrgud on näidatud joonisel 3 „Tehnovõrkude koondplaan“. Kaevetöid tehes arvestada, et varasemalt paigaldatud tänavavalgustuskaabel asub olemasolevast maapinnast u 0,7 m sügavusel. Varasemalt ehitatud olemasolev tänavavalgustus jääb projekteeritavale kergliiklusteele ette. Masti tsenter nihutada kergliiklustee asfaldist u 0,6 m kaugusele haljasalale. Lisada juurde 2 uut masti. Olemasolevate tänavavalgustuspostide ja uute valgustite lahendus on näidatud KLM Projekt OÜ töös nr 0119-1 „Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Silmapiiri tn jalgtee tänavavalgustuse põhiprojekt“. Tehnovõrkude, nende kaitsetsoonis toimuvatel tänava rekonstrueerimistöödel, jälgida kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid. Tööd tehnovõrkude kaitsevööndis teostada tehnovõrkude valdajate loal nende poolt esitatud tingimustel. Täiendavalt arvestada järgmiste nõuetega: 1. Tee ehitusele ettejäävad olemasolevad kaevuluugid tuleb reguleerida vastavalt uue sõidutee kõrgusmärkidele kas tõsterõngaste või teleskoobi nihutamise teel. Tõsterõngaste arvu ja dimensioonid määrab ehitaja. Vajadusel projekteeritud asfalt viia kokku luugi kõrgusega. 4. TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1. ÜLDOSA Teetöödel juhinduda määruse „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ (majandus- ja taristuministri määrus, vastu võetud 13.07.2015 nr 90) nõuetest. 8/14 TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119 Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ning ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kutsuma kohale tehnovõrkude valdaja esindaja. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike eritingimuste (s.h. eitava kooskõlastuse) seaduslikkusest ja põhjendatusest. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projektimuudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud. Eelpooltoodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega. Tööde teostamisel tuleb juhinduda “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” (majandus- ja taristuministri määrus, vastu võetud 03.08.2015 nr 101) toodud nõuetest. Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud kululoendis, mille koostamise aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”. Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab või tellib ehitaja enne töödega alustamist. Liikluskorralduse projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Kambja vallavalitsusele. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13.07.2015.a. määrusele nr 90 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. 4.2. ETTEVALMISTUSTÖÖD Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida tee telg. Lisaks teljele tuleb digitaalselt välja märkida kõik iseloomulikud projektsed tee-elemendid (nt. asfalti äär jne). Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassi valdajaid ning vajadusel võtta neilt selleks täiendav tööde luba ja märkida välja töötsooni 9/14 TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119 jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Paigaldada vajalikud kaitse- /reservtorud või teostada muud vajalikud ettenähtud kaitsemeetmed. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. 4.3. EHITUSTÖÖD 1. Likvideerida olemasolevate mahasõitude juurest vana asfalt. 2. Likvideerida projekteeritud teele ette jäävad betoonkivisillutis. 3. Freesida olemasolev pinnatud tee projektiga ettenähtud pikkuses. 4. Eemaldada kasvupinnas projekteeritud tee alt. Väljakaevatud ehituseks sobimatu materjal on ette nähtud ära vedada. 5. Vajadusel kärpida projekteeritavale teele ettejäävaid oksi. 6. Demonteerida olemasolevad tänavavalgustusmastid, liiklusmärgid ja postid. 7. Paigaldada juurekindel geotekstiil vähemalt 80 cm sügavusele. 8. Planeerida ja tihendada dreenkihi ja täiteliiva alune pind. 9. Reguleerida olemasolevate tehnovõrkude kaevuluukide kõrgused kas tõstmisega või tõsterõngaste lisamisega. 10. Rihtida paika tänavavalgustuspostid. 11. Ehitada dreenkiht. 12. Ehitada killustikalus. 13. Profileerida sõidutee 14. Ehitada sõiduteele pinnatud katendid 15. Ehitada asfaltbetoonkatendid. 16. Paigaldada jalgtee eraldajad. 17. Paigaldada demonteeritud liiklusmärgid. 18. Rajada muru kasvualused ja külvata muru. 4.4. KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD Haljastus- ja maastikukujundustööd. Projekteeritud muru on näidatud joonisel 2. „Asendiplaan ja liikluskorraldus“. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlblikuks. Vahetult enne seemne külvamist tuleb kasvukiht äestada 50 mm sügavuselt kettäkke või muu Ehitusjärelevalve poolt heakskiidetud seadmega ilusaks mullakihiks. Väetis tuleb kasvukihile ühtlaselt jaotada kulunormiga 75 g/m2 ja rehitseda pinnasesse. Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud valik muruseemet tuleb ühtlaselt külvata kulunormiga vähemalt 20 g/m2. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida ning külvata muru. Seeme külvata ühtlaselt, kergelt üle riisuda ja rullida, vajaduse korral kasta. Muruseemne soovitav segu: - punane aruhein 30% - lamba aruhein 50% - aasnurmikas 20% 10/14 TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119 Töövõtja peab puhastama ehitusplatsi, viima ära suured kivid ja prahi, riisuma üle ja siluma platsi ning andma töö üle puhtalt ja lõpetatult. Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil ning vedada lähipiirkonnas ehitusjäätmete utiliseerimisega tegelevasse ettevõttesse. Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kaevetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid, olemasolevate kommunikatsioonide valdajate või hooldajate poolt seatud piiranguid ning haljastusalaseid nõudeid. 4.5. JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmete käitlemisel tuleb arvestada nõuetega kehtivas Kambja valla jäätmehoolduseeskirjas, mis kehtestati Kambja Vallavolikogu 13.10.2016 määrusega nr 53. Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid). Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Ehitus- ja lammutusjäätmed, mida ei taaskasutata või kõrvaldata tekkekohas, tuleb käitlemiseks üle anda vastavat õigust omavale isikule. Ehituse ja lammutuse ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh pinnase levikut veoki rataste abil teedele ja tänavatele. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes, mis tuleb kooskõlastada Kambja valla Maa- ja ehitusosakonnaga. Ehitustööde lõpetamise järel vormistatakse ehitusjäätmete nõuetekohast käitlemist tõendav jäätmeõiend ning kinnitatakse see Kambja Vallavalitsuses. Jäätmeõiend lisatakse ehitise ülevaatuse dokumentidele. 5. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND Üldised kasutus- ja hooldusnõuded Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hoolde tegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hoolde aluseks on "Tee seisundinõuded“ MTM määrus nr 92, 14.07.2015 Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Tee on maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 53 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus. Maantee (edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Tänava pikaajalisuse tagab eelkõige ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalid. Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelevalvega vastavalt: "Omanikujärelevalve tegemise korra“ nr 80, 02.07.2015 kohaselt. 11/14 TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119 Nõuded tee kasutajale Tuleb järgida 01.07.2015.a. jõustunud "Ehitusseadustikku". Tee või tänava pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalide kasutamine. Tee pikaajalisus tagatakse pideva tee hooldamisega. Tee seisund peab vastama MTM 07.2015a. nr 92 "Tee seisundi nõuded". Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Teeomanik ja tee kaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist. Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma teeomanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutatavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta. Kattega teel tohib sõita niisugune sõiduk, mis toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsete rehvidega (roomikutega), aga ka hobusõiduk, millel ei ole pneumaatilisi rehve. Neid sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, liikluskorraldusvahendeid, lumetõrjeseadmeid ja teisi rajatisi või teemaad, kui viimane ei ole selliste sõidukite liiklemiseks kohandatud, tuleb vedada eriveeremiga (treileriga). Naastrehvide kasutamine reguleeritakse "Sõiduki tehnojärelevalve eeskirjaga". Teel on keelatud: - lõhkuda teekatet liikluse piiramiseks; - sõita neil teeosadel, mis on liiklemiseks suletud; - sõita teele ja sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ja mahasõiduteed; - ladustada materjale, mis võivad kahjustada teed või keskkonda, piirata teel nähtavust või ohustada muul viisil liiklust; - teele maha loopida või panna prahti ja jäätmeid ning juhtida sinna reovett; - karjatada kariIoomi. Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes teeomaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. Teel liiklusväliseks tegevuseks võib anda loa ainult isikule, kellel on tegevusluba taotletava liiklusvälise tegevuse jaoks. Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab tee manik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest. Lasteveo- või muu ühissõiduliini avamiseks on vaja teeomaniku kirjalikku nõusolekut. Laste ja teiste reisijate ohutuse tagamiseks võib teeomanik seada nii ajutisi kui ka alalisi piiranguid muude sõidukite liikumiseks ühissõidukite marsruudil. Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa annab teeomanik maaomaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. Teele ja tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis: 1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit; 2) ei raskenda liikluskorraldusvahendite eristamist; 3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega; 4) ei piira nähtavust ristmikul. Nimetatud nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama teabevahendi paigaldaja. Teele või tee kaitsevööndisse teeomaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab paigaldaja teeomaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on teeomanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi paigaldaja. 12/14 TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119 Tegevus teel ja teekaitsevööndis Teel ja tee kaitsevööndis on teeomaniku nõusolekuta keelatud: - maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid liikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid; - teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mistahes teehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms; tegevusega kaitsevööndis ei tohi halvendada liiklustingimusi teel; - ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku; - ehitada alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta; - takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega; - paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; - korraldada spordivõistlust või muid rahvaüritusi; - kaevandada maavara ja maa-ainest. Tee kaitsevööndi maaomanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Kõik teel ja tee kaitsevööndis kavandatavad teehoiuvälised ja teehoiutööd tuleb teeomanikuga kooskõlastada nende projekteerimise ajal. Teel liikluse ajutise piiramise või sulgemise loa saamiseks tuleb teeomanikule esitada taotlus vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat liikluse piiramist või sulgemist koos skeemi ja sulgemise aegade äranäitamisega. Enne teel kavandatavat liikluse sulgemist või piiramist vaatavad teeomaniku ja taotleja esindajad üle ümbersõiduteed ja otsustavad selleks tehtud või valitud ümbersõiduteede ja ettevalmistustööde kõlblikkuse. Tulemus vormistatakse kahepoolse dokumendiga. Kui ümbersõidutee rajamiseks või muuks liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib töö tegija maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu. Ümbersõidutee korrashoiu ja liikluskorralduse eest vastutaja määratakse tööde kooskõlastamisel sulgemistingimustega. Ajutised ümbersõiduteed likvideerib tee sulgemise taotleja vastavalt sõlmitud tee või maa ajutise kasutamise lepingule. Liikluskorralduse muutmisel teetööde ja kooskõlastatud ürituste ajal tagatakse liiklejatele juurdepääs üldkasutatavatele paikadele, nende elukohta ja kinnisvarale. Kui seda ei ole võimalik teha lühiajalisel täielikul sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku. Tee kaitsevööndis tehtavateks töödeks tuleb saada teeomaniku luba ja maaomaniku kooskõlastus. Teehoiuväliseks tööks loa saanud isik peab hüvitama teeomanikule seoses liikluse sulgemise või piiramisega kaasnevad kulud. Loa saamiseks tuleb teeomanikule esitada: - kirjalik taotlus, raha ja vahendite olemasolu tõendus töö tähtaegseks ja nõuetekohaseks tegemiseks; - teeomanikuga eelnevalt kooskõlastatud projekt koos liikluskorralduse skeemiga; - tööde teostamise ajagraafik. Enne tööde alustamist koostavad töö tegija ja teeomaniku esindajad kahepoolse akti teekatte mulde, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Ümbersõidutee kohandamine liikluseks kooskõlastatakse omanikuga. Tööde lõpetamine fikseeritakse samas aktis, vajaduse korral koos 13/14 TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, ÜLENURME ALEVIK, SILMAPIIRI TN JALGTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0119 maa- ja teeomaniku nõuetega ja nende täitmise tähtaegadega. Tavalise liikluse mittetähtaegsel taastamisel rakendatavad sanktsioonid sätestatakse lepingus. Teel teehoiuväliseid või teehoiutöid tegev juriidiline või füüsiline isik kannab täielikku vastutust kooskõlastatud tehnoloogia, tähtaegade, kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuete täitmise eest. Tööde alustamisest teel peab töö tegija kirjalikult (e-kiri, faks või paberil avaldus) informeerima teeomanikku kaks päeva enne tööde alustamist, teatades ka omanikujärelevalvet teostava isiku andmed. Teel võib liiklust ajutiselt piirata või sulgeda avariide, loodusõnnetuste, tee kasutuskõlbmatuks muutumise või kandevõime kaotuse korral või teehoiutööde ajal. Otsuse teel liikluse sulgemiseks või piiramiseks teeb teeomanik. Liikluse sulgemise või piiramise loa annab kohalik omavalitsus. Avalikult kasutatava tee sulgemine ja sellega seoses vajaliku ümbersõidu korraldamine võib toimuda üksnes liiklusvälise ürituse korraldaja kulul. Liikluse ümberkorraldamiseks vajalikud kulud peab liikluse sulgemist või piiramist taotlev isik teeomanikule hüvitama enne ürituse algust. Värviga teekattemärgistust (nt äärekividel) uuendada igal aastal, plastiku puhul uuendada märgistust, kui peegeldusvõime langeb alla lubatud normi. Talvisel hooldusel võib kasutada elastsest materjalist teraga sahku. Lumi teisaldada haljasalale või sõidutee ja peenra serva. Peenra vaba ruum peab seejuures olema vähemalt 1,0m. Seletuskirja koostas: Aleksandr Lipkin, 12.03.2019 14/14 Kristjan Laurits KLM Projekt OÜ Teie 10.05.2019 [email protected] Meie 31.05.2019 nr 15-2/19/22904-2 Silmapiiri tn jalgtee põhiprojekti kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Tartu maakonnas Kambja vallas riigitee nr 22130 km 2,258 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale ning osaliselt riigitee alusele maale projekteeritud jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt). Projektiga on kavandatud jalgtee Silmapiiri tn äärde, mis ühendatakse olemasoleva JJT-ga. Olemasolev JJT kulgeb riigitee 22130 ääres. Projekteeritud jalgtee ei jää riigiteealusele maale kuid jääb riigitee kaitsevööndisse. Maanteeamet ei ole andnud välja antud projekti jaoks nõudeid. Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2 tulenevast piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt KLM Projekt OÜ koostatud tööle nr 0119 „Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Silmapiiri tn jalgtee põhiprojekt. Käesolevale kirjale on lisatud kooskõlastatud projekti asendiplaan ja seletuskiri (lisad). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevate nõuetega: 1. Jalgtee ehitamiseks väljastab tee ehitusloa kohalik omavalitsus EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1 alusel. 2. 30 päeva enne ehitustööde algust tuleb esitada Maanteeametile EhS §43 lg 2 kohane ehitamise alustamise teatis. 3. Koos ehitamise alustamise teatisega esitada muuhulgas Maanteeametile kooskõlastamiseks ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 4. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt [email protected] Maanteeamet ei võta kohustusi jalgtee ehitamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks ja hooldamiseks. Juhime tähelepanu, et Maanteeamet ei ole teostanud põhiprojektidele ekspertiisi ja ei vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Soovitame huvitatud isikul Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) tellida põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten juhataja Lisad: 1. Asendiplaan 2. Seletuskiri Priit Palgi 7408122 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel