Ellen Kass Teie 09.02.2026 nr 13-3.7/621-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 20.02.2026 nr 1-14/26/539-2
Tagasiside juhendi eelnõule
Austatud Ellen Kass
Täname võimaluse ees anda tagasisidet siseauditi korraldamise juhendile.
1. Juhendi sissejuhatuses tutvustatakse, et „Juhend lähtub /…/ Siseaudiitorite Instituudi (The
Institute of Internal Auditors, IIA) rahvusvahelistest kutsetegevuse raampõhimõtetest“. Teeme
ettepaneku selgitada, mis on juhendi esitaja ettepanek, kuidas lähtuda vastuolude korral ehk
mis on nö juhendi ja standardi hierarhia. Kui siin on mingis teemas erisusi, palume need välja
tuua.
2. Juhendi sissejuhatuses on toodud, et juhendi eesmärk on olla toetavaks materjaliks siseauditi
korraldamisel täidesaatva riigivõimu asutustes ja muudes avaliku sektori üksustes: kohalikes
omavalitsustes, avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes, riigi äriühingutes jt (edaspidi ühiselt ka
organisatsioon). See tähendab sõnaselgelt, et juhend ei ole kohustuslik norm; see on abi ja
suunisdokument. Samas on toodud lause: „NB! Siseaudiitori ametialaseks kohuseks on hoida
ennast nimetatud dokumentidega kursis ning lähtuda nendest oma igapäevases töös.“ See aga
tähendab, et juhend muutub sisuliselt kohustuslikuks, mitte üksnes toetavaks materjaliks.
Väikestes siseauditi üksustes on ressursid sageli piiratud, mistõttu tuleks nagu juhendis toodud
seda juhendit rakendada paindlikult ja mõistlikult.
3. Juhendis „Organisatsiooni juhil on vaba voli otsustada siseauditi vajadus ning selle
korraldamise vorm. Siseauditi rakendamisega seotud kulu ei tohiks ületada sellest saadavat
tulu.“ Meie hinnangul väljend ‘kulu ei tohiks ületada saadavat tulu’ ei ole kooskõlas IIA
standardite ega avaliku sektori siseauditi loogikaga. Soovitame seda sõnastust täpsustada või
eemaldada, kuna siseauditi väärtus ei avaldu nö rahalises tulus, vaid riskide maandamises ja
juhtimise kvaliteedi parandamisele kaasaaitamises.
4. Juhendis „Plaanikohase auditi läbiviimisest tuleks auditeeritava üksuse juhti (auditi objekti
eest vastutavat isikut) vähemalt kaks nädalat enne auditi algust kirjalikult teavitada,
tutvustades nii auditi läbiviimise alust, eesmärki ja ulatust kui ka auditi meeskonda ja ajakava,
samuti auditiga seotud ettepanekute ja kommentaaride esitamise tähtaega ning kontrollimiseks
vajatavate andmete ja dokumentide esialgset loetelu.“ Meie hinnangul juhendis ei ole
otstarbekas sätestada auditeeritava teavitamiseks konkreetset vähemat kahenädalast tähtaega.
Selline ajaraam ei tulene IIA siseauditi standardite nõudest ning ei ole standardite rakendamise
eelduseks. Standard 13.1 „Tööst teavitamine“ nõuab üksnes seda, et siseaudiitor suhtleb
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
hinnatava tegevuse juhtkonnaga töö eesmärkide, ulatuse ja ajakavade osas, kuid ei sätesta
ühtegi konkreetset etteteatamise perioodi ega vorminõuet. Ka kauaaegse siseauditi töö
praktikast tulevalt saab väita, et sellist juhendi soovitust ei saa rakendada edukalt.
5. Soovitame üle vaadata terminoloogia: nt juhendis pt I p 2 räägitakse „tööde ulatuse ja liigid“
aga juhendi peatükis „Auditi projektide läbiviimine“ räägitakse „Enim kasutatavad auditi
projektide tüübid“. Või näiteks juhendis „Kuuma liini raport“ – „kui siseaudiitor jõuab
järeldusele, et juhtkond aktsepteerib organisatsiooni riskiisu või riskitaluvust ületavat
riskitaset,…“, samas suunab juhend Rahandusministeeriumi riskijuhtimise materjalidele, kus
puudub termin „riskiisu“ (juhendid on koostatud 2013.a), samas praktikas on kasutusel
uuemad teoreetilised lähenemised ning nt E-ITS rakendamise kohustus seab hoopis teistsuguse
ja laiema riskikäsitlemise põhimõtte.
6. Juhendis „Korruptsiooniga seotud õigusrikkumiste korral edastatakse kõik olemasolevad
materjalid edasiseks menetlemiseks kaitsepolitseile.“ Juhendis toodud nõue suunata kõik
korruptsiooniga seotud materjalid Kaitsepolitseiametile (KAPO) ei tulene ühestki Eesti
õigusaktist. Enamik korruptsioonikuritegusid kuulub Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse,
kus tegutseb korruptsioonikuritegude büroo. KAPO menetleb korruptsiooni juhtudel, kui see
on seotud riigi julgeoleku, põhiseaduslike institutsioonide või kõrgete riigiametnikega.
Seetõttu ei ole juhendi praegune sõnastus õiguslikult täpne ning vajaks korrigeerimist.
Praktikas võetakse küll selliste juhtumite korral KAPO-ga ühendust, aga KAPO-ga koostöös
selguvad alles tegelikud KAPO vajadused, seega selline soovitus on eksitav. Samuti rõhutame,
et siseaudit ei ole siin kohtueelse menetleja rollis.
7. Avalikus sektoris tuleb arvestada seadusandluse, aruandlusnõuete ja rahastamise eripäradega.
Juhendmaterjalides räägitakse tööviljakuse parandamisest. Nt Wikipedia andmetel tööviljakus
(ka töö tõhusus, tootlikkus) väljendab mingis ajaühikus valmistatud toodangu hulga ja kulu
suhet või tööviljakus, tööjõudlus, töötootlikkus, tööproduktiivsus, töötava inimese võime
valmistada ajaühikus mingi hulk toodangut või teha mingit muud tööd. Juhendmaterjal ei
suuna, kuidas avalikus sektoris seda mõõta.
8. Mõistame soovi toetada, et siseaudiitorid oleksid erialaühingute tegevustega kursis. Samas
võib lause „Siseaudiitoritel on soovitav kuuluda Eesti siseaudiitorite kutseühingusse“ viitega
ESAÜle jätta mulje, et juhend suunab või eelistab konkreetset organisatsiooni. Juhendis peaks
jääma ühingute ja kutsekogukondade osas neutraalsus, et vältida kohustusliku normi muljet.
9. Juhend on oma sõnastuselt range, kuid nagu eelnevalt märgitud, ei oma see õiguslikku jõudu.
Juhis annab audititööde planeerimisel suurema vabaduse, suunates töö fookust enam juhtkonna
infovajadustele, mitte üksnes audiitori riskihinnangule vastavalt standarditele. Samas on
juhises jätkuvalt ootus standarditega sarnasele kvaliteedile ja tulemuslikkusele, kuid nende
tagamise viisid ei ole alati üheselt mõistetavad ning vajavad täiendavat täpsustamist.
Arvestades valdkonnas aset leidnud sisulist muutust, leiame, et praktiline oleks juhises
selgemalt eristada soovitusi selle kohta, millistes osades omab siseauditi-üksus suuremat
kaalutlusruumi ning millised juhise elemendid on juhise koostaja hinnangul soovitatav üle
võtta ja järjepidevalt rakendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Kilter
Siseauditi osakonna juhataja
Maarja Kilter, 626 2932
[email protected]