Vaidlustus

19.02.2026 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS Registrikood 10346917 Järve tn 37, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindaja1: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid E-post [email protected] Hankija: Sillamäe Linnavalitsus Registrikood 75003909 Kesk tn 27, 40231 Sillamäe E-post [email protected] VAIDLUSTUS hankes viitenr 304887 koos hankemenetluse peatamise taotlusega I TAOTLUSED Tuginedes alljärgnevale ning juhindudes RHS § 193 lg-st 1, § 197 lg 1 p-st 5 ja §-st 198, 1) peatada viivitamatult Sillamäe Linnavalitsuse riigihanke „Sillamäe linna territooriumite hooldamine ja puhastamine” (viitenr 304887) hankemenetlus; 2) kohustada Sillamäe Linnavalitsust viima riigihanke „Sillamäe linna territooriumite hooldamine ja puhastamine” (viitenr 304887) alusdokumendid vaidlustuses käsitletud osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega; 3) mõista Sillamäe Linnavalitsuselt Tänavapuhastuse ASi kasuks välja riigilõiv ja õigusabikulud. II OLULISEMAD ÜLDISED ASJAOLUD 1. Sillamäe Linnavalitsus (Hankija) korraldab avatud hankemenetlusena riigihanget „Sillamäe linna territooriumite hooldamine ja puhastamine” (viitenr 304887) (Hange), mille alusdokumentide (AD) hulka kuuluvad hankeleping (Leping) ja tehniline kirjeldus (TK). 2. Hanke teade avaldati 26.01.2026. a, pakkumuste esitamise tähtaeg saabub 02.03.2026. a. 3. Tänavapuhastuse AS (Vaidlustaja) on seisukohal, et AD rikub osaliselt (vt vaidlustuse osa III) Vaidlustaja õigusi. Nimelt on Vaidlustajal võimalus ja Vaidlustaja soovib Hankes osaleda, 1 Vt lisa 1 OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1  mistõttu on Vaidlustajal subjektiivne õigus nõuda, et AD oleks kooskõlas õigusaktide nõuetega. Vaidlustaja küsis Hankijat 09.02.2026. a ka terve rea küsimusi, millele Hankija küll vastas, kuid valdavalt seisukohaga, et AD muutmine ei ole vajalik. Eeltoodust tulenevalt taotleb Vaidlustaja Hankija kohustamist AD õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse viimiseks, põhjendades vaidlustust kooskõlas RHS § 190 lg-ga 1 täpsemalt alljärgnevalt. III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 4. RHS § 77 lg 1 järgi koostab hankija riigihanke alusdokumendid, mis mh peavad sisaldama vähemalt hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust ning hankelepingu tingimusi või projekti (RHS § 77 lg 4 p-d 1 ja 4). RHS § 87 lg 1 p 1 sätestab, et tehniline kirjeldus RHSi tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. RHS § 88 lg 1 järgi peab hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldustena koostatud tehniline kirjeldus olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. • VAKO on kinnitanud, et tehniline kirjeldus peab võimaldama mõistlikult arukal ja hoolsal pakkujal hinnata, milline on hankelepingu täitmisel ette nähtud kohustuste detailne sisu ja maht või kui seda ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik üheselt fikseerida, siis vähemalt mõista, milline on kohustuste võimalik ligikaudne ulatus2. • Olukorras, kus pakkujad lähtuvad erinevatest andmetest, ei ole pakkumused sisult võrreldavad. Hinnakriteeriumi alusel pakkumuste hindamise eelduseks on aga nende võrreldavus. • Hanke alusdokumendid, sh selle osaks olev tehniline kirjeldus, ei või olla ebaselge, vastuoluline ega sisaldada täitmiseks võimatud tingimusi (RHS § 3 lg 1). 5. VAKO on enda praktikas nentinud, et kuigi hankelepingu sisu ei ole RHSis eraldi reguleeritud, peab hankija alusdokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti (hankelepingu tingimuste) ettevalmistamisel lähtuma sellest, et sõlmitava hankelepingu tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid diskrimineerida. Hankelepingu tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on nende kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus 3. Nõudeid, et hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed ning peavad tulenema hankija vajadustest, olema reaalsed ja põhjendatud, on VAKO rõhutanud korduvalt4. Lepingu tingimused peavad olema proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (RHS § 3 p 1 ja 2). 6. Vaidlustaja on seisukohal, et AD rikub õigusakte järgmiselt. Tänavate ja kergliiklusteede hooldusnõuded 7. Kergliiklusteeks on nii kõnnitee kui ka jalg- ja jalgrattatee. Nagu eelnevalt märgitud – vastavalt RHS § 87 lg 1 p-le 1 tuleb tehniline kirjeldus koostada kasutades valdkonnas tegutsevale 2 VAKO 12.03.2018. a otsus nr 17-18/193653, p 33 3 Samas, p 8.4 4 VAKO 10.05.2012.a otsus nr 80-12/132831, p 6 2  isikule arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet. EhS § 97 lg 1 kohaselt tuleb tee ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Teede seisundinõuded on kehtestatud EhS § 97 lg 2 alusel majandus- ja taristuministri 14.07.2015. a määrusega nr 92 „Tee seisundinõuded“ (Määrus 92), mis on teede hooldamise valdkonna põhiakt ja mida tuleb vastavalt ADle järgida ka Hankes (vt TK lk 1). 8. Määruse 92 järgi eristatakse: 8.1. seisunditaset (vt Määruse 92 lisa 1 „Kattega maantee seisunditase“, lisa 2 „Kattega tänava seisunditase“, lisa 4 „Kruusatee seisunditase“, lisa 6 „Maantee talvine seisunditase“, lisa 7 „Tänava talvine seisunditase“), mis maanteede puhul sõltub liiklussagedusest (vt lisad 1, 4 ja 6) ning tänavate puhul tänava liigist ehk kas tegemist on magistraaliga (kiirtee, põhitänav, jaotustänav) või juurdepääsuteega (kõrvaltänav, veotänav, väljak, parkimisplats, kvartalisisene tänav) (vt lisad 2, 4 ja 7). Tasemeteks on 1, 2, 3 või 4. seisunditase. 8.1.1. Kergliiklusteede osas mingeid „seisunditasemeid“ ei eristata (vt lisa 10 ja allpool p 8.3). 8.2. seisundinõudeid ehk tingimusi, millele tee peab vastama: • üldised seisundinõuded on toodud §-s 6; • lisas 3 on toodud „Kattega tee seisundinõuded“, Lisas 5 „Kruusateede seisundinõuded“ ja lisas 8 „Tee talvised seisundinõuded“, milles kõigis on toodud eraldi kõik seisunditasemed (1-4) ning kehtestatud iga seisunditaseme (1, 2, 3 või 4) kohta, millised on seisundinõuded vastava seisunditaseme korral. 8.2.1. kergliiklusteede puhul ei eristata seisundinõudeid mingite seisunditasemete järgi (seisundinõuete puhul on erisuse aluseks ainult see, kas kergliiklustee asub linnas, alevis või alevikus või siis mujal, vt lisa 10 ja allpool p 8.3). 8.3. hooldustsüklit, milleks on aeg, mille jooksul peavad olema seisundinõuded täidetud: • talvisel ajal kehtivad hooldustsüklid, mis vastavalt Määruse 92 §-le 27 on toodud lisas 9 „Hooldustsükli aeg tundides“ ja lisas 10 „Kergliiklusteede hooldusnõuded“. Nähtuvalt lisast 9 on hooldustsükli pikkus sõltuvuses sellest, milline on tee seisunditase (1, 2, 3 või 4) ning milline talvine tööliik tuleb täita (eemaldada lund ja lörtsi; saavutada nõutav haardetegur jne). 8.3.1. Nähtuvalt lisast 10 ei ole talvisel hooldusel kergliiklusteedel erinevaid seisunditasemeid ega seisundinõudeid ega ka hooldustsükli aegu: kõigi kergliiklusteede osas kehtivad ühesugused hooldustsüklite ajad ning kõigil linnas, alevis või alevikus paiknevatel kergliiklusteedel on ühesugused seisundinõuded. • väljaspool talvist aega kehtivad kõigi tänavate puhul lisa 3 „Kattega tee seisundinõuded“ alusel samuti hooldustsüklid vastavalt konkreetse tänava seisunditasemele: tänava teemaad tuleb puhastada 1. seisunditaseme korral vastavalt vajadusele, 2. seisunditaseme korral 2 korda kuus, 3. seisunditaseme korral 1 kord nädalas ning 4. seisunditaseme korral 3 korda nädalas. 8.3.2. Määruses puuduvad sätted, mis sõnaselgelt reguleeriksid kergliiklusteede puhul hooldustsükleid väljaspool talvist aega. Tavapärane on KOVi poolt 3  TKs konkreetse(te) hooldustsükli(te) (hooldustööde tegemise sageduse kehtestamine), mis vastab Määruse 92 lisale 3. Talvised hooldusnõuded 9. TK 1. jaotise p 1.1 tabeli kohaselt on kergliiklusteedel talvisel ajal 3. seisunditase (kokku maht 107 538 m², mis koosneb kõnniteedest (55 675 m²) ning jalg- ja jalgrattateedest (51 863 m²). Ka TK 1. jaotise p 1.2.10 järgi tuleb tagada kõnni- ja jalgrattateedel 3. seisunditase. 10. TK lisa 1 tabelis 1 „Teede nimekiri ja tänavate nimetused ning tööalade mahud“ on toodud kokku kõnniteed mahus 55 675 m², millel on 4. seisunditase (24 118 m²), 3. seisunditase (29 961 m²) või 2. seisunditase (1596 m²). Seega on TK lisa 1 vastuolus TK 1. jaotise p-s 1.1 toodud tabeliga ja TK p-ga 1.2.10 osas, mis puudutab kõnniteedele kehtivaid seisunditasemeid. Hankija on jätnud vastuolu likvideerimata vaatamata Vaidlustaja asjakohasele küsimusele. 11. ADs puuduvad andmed, milline vahe on 2., 3. ja 4. seisunditasemega kõnniteede hooldamise nõuetes talvisel ajal ning seega on TK lubamatult ebaselge (vt eespool p 4). • Teehoolduse valdkonnas tegutsevale isikule arusaadavalt tähendab „seisunditasemete“ eristamine seda, et kehtivad erinevad nõuded (vt eespool p 8.1 ja 8.2), mida tuleb täita erineva aja (hooldustsükli) jooksul (vt eespool p 8.3). • Vaidlustaja juhtis küsimusega Hankija tähelepanu ka asjaolule, et Määrus 92 ei kehtesta kõnniteedele mingeid erinevaid seisunditasemeid ning seega vastavalt puuduvad ka erinevaid seisundinõuded, aga samuti hooldustsüklid – kõiki linnas, alevikus või alevis asuvaid kergliiklusteid, sh kõnniteid hooldatakse talvisel perioodil ühesuguse hooldustsükliga ning seisundinõuded on kõigile samad (vt eespool p 8.2.1 ja 8.3.1). • Hankija kirjeldas vastusena KOVi kui teeomaniku õigust kehtestada võrreldes Määrusega 92 kõrgemaid seisunditasemeid või kõrgemaid seisundinõudeid, sh lühendada §-s 27 toodud ehk talviste hooldustsüklite aegu. Vastuseta jäi küsimus, milline vahe on hooldamise nõuetes tulenevalt sellest, et Hankija on kehtestanud kõnniteedele erinevad seisunditasemed. 12. Määruse 92 järgi tuleb tagada seisundinõuete täitmine talvisel hooldusel vastavalt hooldustsüklitele ehk ajaperioodil, mis algab libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest (§ 27 lg 2). Mida kõrgem on seisunditase, seda kiiremini tuleb tänavate puhul seisundinõuded saavutada. Kergliiklusteedel ei ole Määruse 92 järgi erinevaid seisunditasemeid, seisundinõudeid ega hooldustsükleid. • Arvestades Hankija vastust küsimusele (vt eelmine p), on põhjendatud alus arvata, et Hankija on soovinud kergliiklusteede osas kehtestada midagi erinevat võrreldes Määrusega 92. Sellele viitab mh TK 1. jaotise p 1.2.4, mille järgi peab nii kõnniteede kui ka jalg- ja jalgrattateede seisund „vastama vähemalt 3. seisunditasemega tänava kõnnitee ning jalg- ja jalgrattatee nõuetele“ (milline kategooria („3. seisunditasemega tänava kõnnitee ning jalg- ja jalgrattatee“) paraku Määruses 92 puudub). • Seega on AD lubamatult ebaselge küsimuses, mida tähendab hooldusnõuete ja nende täitmiseks oleva aja osas see, et kõigil kergliiklusteedel (nii kõnniteedel kui ka jalg- ja jalgrattateid) on 3. seisunditase (vt eespool p 9). 4 13. Hankija on selgitanud (vastusena küsimusele nr 8), et haljasalade koosseisus olevate kõnniteede maht on esitatud TK lisa 1 tabelis 2. Vastavalt TK 2. jaotise p-dele 3.6.2 ja 3.6.2.2 (lk 11) tuleb haljasaladel olevate jalakäijate teedel ja kõnniteedel teostada talihooldust vastavalt Määruse 92 nõuetele. • Tulenevalt TK 2. jaotise p-dest 3.6.2 ja 3.6.2.2 tuleb osade TK lisa 1 tabelis 2 toodud kergliiklusteede puhul järgida Määruse 92 nõudeid, samas nähtuvalt TK lisa 1 tabelist 2 on kõigil seal toodud jalg- ja jalgrattateedel (kokku 51 863 m²) 3. seisunditase ning sama tuleneb ka TK 1. jaotise p-s 1.1 tabelist (lk 3). Seega on AD vastuoluline. • Vaidlustaja on eelnevalt selgitanud, et Määruse 92 nõuete järgi ei ole kergliiklusteedel erinevaid seisunditasemeid ega hooldusnõudeid. Ei ole arusaadav, miks konkreetselt haljasaladel asuvatel kergliiklusteedel on asjakohane Määruse 92 järgsete nõuete täitmine, mujal aga mitte (RHS § 3 p 1). Ilmselgelt objektid kasutuse poolest ei erine. Talviseid hooldusnõudeid ei ole võimalik täita konkreetseks kellaajaks, põhjendatud ei ole nõuda hooldustööde teostamist ilma reaalse vajaduseta ning AD on vastuoluline 14. Nagu eelnevalt märgitud – Määruse 92 § 27 lg 2 kohaselt algavad kõigi talviste hooldustööde tegemise ajad (hooldustsüklid) libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest ning nende jooksul tuleb tagada vastavus seisundinõuetele. Libedus võib tekkida, samuti lumesadu või tuisk alata mistahes ajal. Seega ei ole võimalik teostada hooldustöid mingiks konkreetseks kellaajaks – nt kui lund hakkab sadama kl 6.45, siis ei ole võimalik tagada kõigil 4. seisunditasemega tänavatel seisundinõuded 15 minuti jooksul ehk kl 7.00-ks. Määrus 92 järgi on 4. seisunditaseme puhul hooldustsükli ajaks 2 tundi. Samas nt 2. seisunditaseme puhul on lumetõrje teostamise aeg 12 tundi. 15. Hankija on kehtestanud ADs talviste hooldustööde puhul hulgaliselt objekte, mille puhul on nõutav, et tööd oleks teostatud konkreetseks kellaajaks. Kõik need tingimused on õigusvastased põhjusel, et neid ei ole võimalik objektiivselt täita (vt eelmine p). • Hankija on küsimustele antud vastustes (millega paraku ei saa muuta kehtivalt ADd) leidnud, et juhul, kui libedus tekib või lund hakkab sadama vahetult enne määratud kellaaega, siis tuleb lähtuda Määrusest 92. Ei ole arusaadav, miks peaks Sillamäel Määrus 92 kehtima üksnes sellisel juhul. Vajadus ühistranspordi tõrgeteta liikumiseks ning linnaelanike jõudmiseks tõrgeteta ja ohutult tööle ja kooli, on ka igal pool mujal, sh oluliselt suurema liikluskoormusega Tallinnas, kus kehtivad justnimelt Määruse 92 järgsed hooldustsüklid, mitte kellaaja nõuded. • Lisaks teatud objektidele (nt pingid, jalgrattahoidjad jmt) Määrus 92 üldse ei kohaldu ehk hooldustsükkel peaks olema kehtestatud ADs. Veelgi enam. • Olukorras, kus mingeid muutusi linnaruumis ei ole (libedust ei ole tekkinud, lund ei ole sadanud), ei ole mingit vajadust teha vastavalt libeduse- ja/või lumetõrjet. Ebavajalike tööde nõudmine on õigusvastane (vt eespool p-d 4 ja 5). 16. TK 1. jaotise p 1.2.15: „Bussipeatuste ning ülekäigukohtade lumest ja jääst puhastamine ja libeduse likvideerimine peab olema teostatud iga päev kella 07:00-ks, nende hoidmine puhastatuna, korras ja mittelibedatena toimub kogu päeva vältel jooksvalt“. TK 1. jaotise p 1.2.16: „Treppide puhastamine (astmed peavad olema lumest ja jääst täielikult puhtad) ja libeduse likvideerimine teostatakse iga päev kella 7.00-ks, nende hoidmine puhastatuna, 5  korras ja mittelibedatena toimub kogu päeva vältel jooksvalt“. TK 1. jaotise p 1.2.17: „Liiklussõlmede ohutussaarte lumest ja jääst puhastamine ja libeduse likvideerimine peab olema teostatud iga päev kella 07:00-ks, nende hoidmine puhastatuna, korras ja mittelibedatena toimub kogu päeva vältel jooksvalt“. • Konkreetseks kellaajaks teostamine on võimatu (vt eespool p 14). Lisaks ei saa hooldustsükkel olla null (ehk seisundinõuded peavad olema tagatud kogu päeva vältel, 24/7). • Nõue „kogu päeva vältel jooksvalt“ on vastuolus samas punktis toodud nõudega, et puhastatud peavad olema igal päeval konkreetseks kellaajaks. • TK 1. jaotise p 1.2.15 on vastuolus ka TK 1. jaotise p-ga 1.3.1, mis nõuab bussipeatustes talviste hooldustööde teostamist „vastava seisunditaseme hooldustsükliks ettenähtud aja jooksul“ (mitte igal päeval konkreetseks kellaajaks või jooksvalt kogu päeva vältel). • Hankija peab kehtestama hooldustsükli, mis hakkab kulgema hooldustööde teostamise objektiivsest vajadusest lähtuvalt ehk libeduse tekkest ja lume või tuisu algusest. 17. TK 1. jaotise p 1.2.18: „Libeduse likvideerimine soola, liiva, graniitkillustiku ja teiste libedusetõrjevahendite kasutamisega teostatakse kokku 335,0 tuh. m2 suuruselt pinnalt iga päev kella 07:00-ks.“ • Konkreetseks kellaajaks teostamine on võimatu (vt eespool p 14). • Samuti jääb arusaamatuks, milliste objektide puhul kehtib p 1.2.18 (mis kehtestab nõude mingile ruutmeetrites antud mahule, objekte spetsifitseerimata). Võrdluses TK 1. jaotise p-s 1.1 toodud tabeliga, peaks vastav tingimus käima kõigi Hanke mahus olevate tänavate, kergliiklusteede, treppide, parklate jne kohta, mis on ilmselgelt vastuolus AD tingimustega, mille kohaselt tuleb lähtuda tänavate puhastamisel Määrusest 92 jne. 18. TK 4. jaotise p 1.2.7 (lk 17): „Jalgteede ja sildade lumest ja jääst puhastamine ja libeduse likvideerimine iga päev kella 08:00-ks, nende hoidmine puhastatud korras ja mittelibedatena.“ • Konkreetseks kellaajaks teostamine on võimatu (vt eespool p 14). • Võimatu on ka nõue, et töövõtja hoiaks jalgteed „puhastatud korras ja mittelibedatena“, Töövõtja saab neid objekte puhastada, tõrjuda libedust lume sadamise, libeduse tekkimise järel ning seda mõistliku aja jooksul (hooldustsükli vältel). 19. TK 1. jaotise p 1.4.2 (lk 6) teine lause: „Talvisel perioodil tuleb pingid ja nende ümbrus puhastada lumest vähemalt 1,0 m ulatuses igast küljest vähemalt üks kord ööpäevas ning vajadusel täiendavalt päeva jooksul.“ TK 3. jaotise p 3.6.4 (lk 11): „Inventari (pingid ja väikevormid) lumest ja prahist puhastamine - iga päev kella 8.00-ks.“ • Tingimus, mis nõuab hooldustööde tegemist olukorras kus selleks puudub objektiivne vajadus (lund ei ole sadanud, ei ole midagi pinkidelt, väikevormidelt ära pühkida), ei ole õiguspärane (vt eespool p 14). • TK 3. jaotise p-s 3.6.4 sätestatud konkreetseks kellaajaks teostamine on võimatu (vt eespool p 14). 20. TK 3. jaotise p 2.3 (lk 15): „Lumisel ajal mänguväljakute siseste teede ja juurdepääsuteede lumest ja jääst puhastamine tee laiuselt, vajadusel nende puhastamine prahist ning libedusetõrje teostamine lubatud puistematerjalidega iga päev kella 10.00-ks“ ja p 2.4: 6  „Pinkide, jalgrattahoidjate ja nende ümbruse puhastamine ja lumevabana hoidmine iga päev kella 10.00-ks.“ • Konkreetseks kellaajaks teostamine on võimatu (vt eespool p 14). • Võimatu on ka nõue, et töövõtja hoiaks pingid ja jalgrattahoidjad talvisel ajal lumevabana. Töövõtja saab neid objekte puhastada lume sadamise järel ning seda mõistliku aja jooksul (hooldustsükli vältel). • Tingimus, mis nõuab hooldustööde tegemist olukorras kus selleks puudub objektiivne vajadus (lund ei ole sadanud, ei ole midagi pinkidelt, jalgrattahoidjatelt, teedelt ära pühkida, teedel ei ole tekkinud libedust, mida tõrjuda), ei ole õiguspärane (vt eespool p 14). Suvistest hooldustöödest 21. TK 1. jaotise p 2.2.6 (lk 8): „Sõidu- ja kõnniteede, platside, parklate, jalakäijate ülekäikude, treppide (335,0 tuh. m²) hooldamine, prahist, lehtedest, okstest, jäätmetest puhastamine iga päev kella 07:00-ks, igapäevase puhtuse tagamine, sõidu-ja kõnniteedelt, jalakäijate ülekäikudelt taimkatte likvideerimine“ ja p 2.2.7: „Ühissõidukite peatuste (35 peatust) puhastamine iga päev kella 07:00-ks.“ TK 2. jaotise p 3.2.12 (lk 10): „Jalakäijate teed, kõnniteed, platvormid, platsid, laudtee, sildid, trepid – koristatakse iga päev kella 7.00-ks.“ TK 3. jaotise p 3.6 (lk 16): „Kõnniteede ja juurdepääsuteede puhastamine iga päev kella 10.00- ks“. • TK 2. jaotise p 2.1 (lk 7) tabeli kohaselt on suvel tänavatel 1, 2, 3 ja 4. seisunditase. Vastavalt Määruse 92 lisale 3 tuleb 4. seisunditaseme korral teostada puhastust 3 korda nädalas, 3. seisunditaseme korral 1 kord nädalas, 2. seisunditaseme korral 2 korda kuus ning 1. seisunditaseme korral vastavalt vajadusele. Seega on TK 2. jaotise p 2.1 ja p 2.2.6 vastuolus. • Vaidlustaja on ka seisukohal, et igapäevaselt kogu Hanke objektil (vt TK 2. jaotise p 2.1 tabelit) puhastustööde tegemine ei ole realistlik (arvestades Hankijal eeldatavalt lepingu täitmiseks planeeritud rahalisi vahendeid) ega ka objektiivselt vajalik ning seega õigusvastane tingimus (vt eespool p 14). 22. TK 2. jaotise p 3.5 (lk 11) käsitleb haljasalade sügis- ja kevadkoristust. Alapunktist 3.5.3.3 järeldub, et p 3.5 käsitleb ka haljasaladel asuvate teede puhastamist („korralikult puhastatud teed“). • TK 2. jaotise p 3.1 tabeli järgi on I hooldusklassi muruplatse 344 663 m² (lisaks veel puhkealadeks olevad muruplatsid 58 570 m²). • Punkt 3.5.1.1 nõuab, et sügisese koristuse raames (ehk 3 kuu vältel (01.09–30.11 (vt alap 3.5.1)) tuleb I hooldusklassi puhul „koristada jooksvalt ja pidevalt nii, et üldilme oleks alati korrektne“ (II hooldusklassi puhul tuleb vastavalt p-le 3.5.1.2 koristada sagedusega vähemalt 2 korda nädalas). • Punktis 3.5.3 on selgitatud, mida tähendab nõue, et „üldilme peab olema alati korrektne“ – selleks peab „puuduma prügi, tolm ja mustus“ (alap 3.5.3.1); „kõik lehed“ peavad olema kokku korjatud ehk „territoorium peab olema lehtedest puhas“ (alap 3.5.3.2). • Vaidlustaja juhtis Hankija tähelepanu asjaolule, et lehtede puudumise tingimuste täitmine on objektiivselt võimatu (sügisesel perioodil langevad lehed puudelt ja põõsastelt pidevalt). Hankija vastusest ei saa järeldada muud, kui seda, et TK 2. jaotise 7  p 3.5.3 tuleb täita selliselt nagu see on kirjas („lehti peab koristama pidevalt“, töövõtja peab vajalikke töid teostama „pidevalt ja igapäevaselt“, kus see on vajalik hanke eesmärgi „parimaks võimalikuks täitmiseks“). Vaidlustaja on seisukohal, et objektiivselt võimatu on tagada ka mistahes ajahetkel haljasaladel, sh nendel olevatel teedel prügi, tolmu ja mustuse puudumine. • Nagu eelnevalt märgitud – väljaspool talvist hooaega (mil hooldustsüklid on seotud libeduse tekke või lumesaju või tuisu algusega) on Määrusega 92 nähtud ette tänavate hooldamine teatud sagedusega ning mida kõrgem on seisunditase, seda tihedamini tuleb hooldustöid teha (vt eespool p 21). Mõistlik ja põhjendatud oleks ka sügisese hoolduse puhul kehtestada kas hooldustööde (teede puhastamise, lehtede koristamise) sagedus vastava 3-kuulise perioodi jooksul või sarnaselt kevadkoristusega kehtestada kuupäevad, milliseks peavad tööd olema tehtud (kevadkoristusega alustatakse 1.04 ning tööd peavad olema lõpetatud I hooldusklassi puhul 25.04-ks ja II hooldusklassi puhul 30.04-ks (vt p 3.5.4 ja alap-d 3.5.4.1 ja 3.5.4.2). 23. TK 4. jaotise p 1.2.8 (lk 17): „Paakunud lumi tuleb põõsaste pealt ettevaatlikult eemaldada. Istikute ümbrus ei tohi jääda kauaks jääkatte alla. Probleemi tekkimisel tuleb jää purustada mehhaaniliselt ning taimede alust tuleb edaspidi pisut tõsta.“ „Paakunud“ lume eemaldamine ja jääpurustamine mehhaaniliselt ei ole võimalik põõsaid kahjustamata. Samuti saab taimede vahetus läheduses jää lõhkumisel kahjustada taimestiku maapinna lähedane juurestik. Nõutud tingimuste täitmine hävitab haljastuse, mille töövõtja peaks seejärel oma kulul taastama (vt Lepingu p 4.18) (vastuolu RHS §-ga 3). Õigusvastased Lepingu tingimused 24. Lepingu p 4.15 järgi on töövõtjal järgmine kohustus: „Täieliku ja tingimusteta varalise vastutuse kandmine Tööde Lepingu tingimustele mittevastavuse tõttu Tellijale või kolmandale isikule tekkinud kahju eest.“ Lepingu p 11.6: „Töövõtja hüvitab Tellijale Töövõtjal lasuvate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu tekkinud kahju täies ulatuses.“ Vaidlustaja on seisukohal, et tegemist on töövõtjat põhjendamatult kahjustavate tingimustega. VÕS § 115 lg 1 järgi ei või võlausaldaja (tellija) nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik (töövõtja) kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 139 lg 1 kohaselt juhul, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatest asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutav, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Lepingu p-d 4.15 ja 11.6 kalduvad kõrvale VÕSi olulistest põhimõtetest kahju hüvitamisel ning seda töövõtja kahjuks, mis vastab tüüptingimuse tühisuse alusele (vt eespool p 5). 25. Lepingu p 11.4: „Tööde tegemise ajal kannab juhusliku hävimise või kahjustamise riisikot Töövõtja. Töövõtjal ei ole õigust nõuda tasu Tööde eest, mis on hävinud või kahjustunud enne nende vastuvõtmist Tellija poolt. Töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko läheb üle Tellijale Tööde vastuvõtmisel Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktis märgitud kuupäevast alates“. • Lepingu alusel tuleb teostada jooksvalt hooldustöid ning seda tellijale kuuluvatel või tellija hallataval avalikus linnaruumis, millele on igaühel ligipääs 24/7. • Tegemist ei ole olukorraga, kus töövõtja peaks lepingu täitmiseks „valmistama“ mingi asja, hoidma ja valvama seda ning andma lõpuks üle (valmis asja) otsese valduse, mille 8  kohta allkirjastatakse akt ning sellega läheks üle ka juhusliku kahjustumise ja hävimise riisiko. • Seega on asjakohane VÕS § 640 lg 2 esimene lause, mille järgi töövõtja kannab juhusliku kahjustumise ja hävimise riisikot kuni töö valmimiseni. • Ebamõistlikult töövõtjat kahjustav on tingimus, mille järgi juhul, kui teenust on küll osutatud (hooldustööd teostatud, kuid nt mõni prügikast, pargipink, mänguväljaku atraktsioon, liiklusmärk vmt (enne järgmisel kuul vastava kuu kohta akti allkirjastamist) uuesti lõhutud, soditud vmt), siis töövõtja ei saagi tasu (kuigi on töö teinud ning seda nõuetekohaselt) (vt eespool p 5). 26. Lepingu p 11.7 kohaselt on Hankijal õigus tööde Lepingu tingimustele mittevastavuse korral nõuda ja töövõtjal on kohustus maksta leppetrahve mh järgmiselt: • 250 eurot iga rikkumise, sh iga tähtaega ületava päeva eest, iga objekti eest eraldi, mille osas ei ole nõudeid täidetud (alap 11.7.2); • 250 eurot iga liiklusohtliku koha kohta (alap 11.7.3); • 250 eurot iga nõuetele mittevastava ristmiku kohta (alap 11.7.4); • 250 eurot iga nõuetele mittevastava ülekäiguraja kohta (alap 7.11.5); • 250 eurot iga nõuetele mittevastava bussipeatuse kohta (alap 7.11.6). 27. VAKO praktika järgi peavad leppetrahvi rakendamise alused olema tulenevalt RHSi § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttest määratletud selgelt.5 Hankija poolt kehtestatud sanktsioonid peavad olema asjakohased ja põhjendatud ega tohi olla rikkumisega võrreldes ebaproportsionaalselt karmid. Seejuures ei ole põhjendatud mittevastavuse tuvastamise korral teha absoluutsummades mahaarvamisi, kui seejuures ei arvestata mittevastavuse sisu ja ulatust (mitteoluline, väiksemahuline mittevastavus)6 (vt eespool p 5). • Vaidlustaja on seisukohal, et eelnevalt viidatud leppetrahvide alustest on ilmne, et ühtegi olulist asjaolu arvesse ei võeta – olenemata sellest, milles „nõuetele mittevastavus“ seisneb (st milline hooldustöö on tegemata, millises ulatuses on tegemata, kui tegemist on olnud viivitusega, siis kui pikk on olnud viivitus jne). • Lepingu alap 11.7.3 osas on täiendavalt põhjendamatult ebaselge, kuivõrd leppetrahvi määramise aluseks on see, et esineb „liiklusohtlik“ koht. Nimelt kuivõrd nt lume ja libedusetõrjet saab alati seostada liiklusohutusega, olenemata sellest, kas puudused töödes esinevad 1 m² või 100 m² ulatuses või 10 minuti või 1 tunni jooksul, mis samas rikkumisena ei ole ilmselgelt võrreldavad, mh võimalike kahjulike tagajärgede poolest. 28. Lepingu p 11.11: „Kui Töövõtja on rikkunud Lepingust tulenevaid kohustusi rohkem kui ühel korral kuus ja ei kõrvalda puuduseid määratud tähtajaks, on Tellijal õigus Leping ühepoolselt üles öelda ja/või nõuda leppetrahvi 10% Lepingu kogumaksumusest.“ Lepingu p 16.2: „Tellijal on õigus Leping erakorraliselt igal ajal lõpetada, kui Töövõtja rikub Lepingut oluliselt ning ei kõrvalda rikkumist Tellija poolt talle selleks kirjalikult taasesitatavas vormis antud mõistliku tähtaja jooksul.“ • Lepingu lõpetamine on kahtlemata kõige enam töövõtjat kahjustav õiguskaitsevahend, mistõttu ei või esiteks olla ebaselgust, millal ning milliste võimalike täiendavate 5 VAKO 29.10.2025. a otsus nr 220-25/299212 p 8.1 6 VAKO 27.07.2020. a otsus nr 144-20/224083 9  tagajärgedega saab Hankija seda rakendada. Vaidlustaja hinnangul ei ole võimalik teha vahet, millal saab Lepingu lõpetamise aluseks olla p 16.2 (millisel alusel lõpetamisega ei kaasne leppetrahvinõuet) ja millal p 11.1 (millisel alusel lõpetamisel kaasneb väga suur leppetrahv – 10 % kogu Lepingu hinnast). Nimelt saab ilmselgelt lugeda p-s 16.2 sätestatud „oluliseks rikkumiseks“ ka selle, kui Lepingust tulenevaid kohustusi on rikutud ühes kuus rohkem kui üks kord (millisel alusel lõpetamine on võimalik ka p 11.1 alusel). Hankes nõutav pakkumuse tagatis on 29 000 eurot ning seega arvestades RHS § 90 lg-t 1 on Lepingu eeldatavaks maksumuseks vähemalt 2,9 miljonit eurot ehk Lepingu p-s 11.1 sätestatud leppetrahvi suuruseks vähemalt 290 000 eurot (mis on kahtlemata äärmisel märkimisväärne summa). • Vaidlustaja on seisukohal, et Lepingu lõpetamine ja vähemalt 290 000 euro suurune leppetrahv põhjusel, et mistahes lepingulisi kohustusi on mistahes ulatuses rikutud ühes kuus 2 korda, on ilmselgelt ebaproportsionaalne tingimus. IV HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUS 29. Vaidlustaja palub juhindudes RHS § 193 lg-st 1 VAKOl hankemenetluse ka viivitamatult peatada. Nimelt osutub hankemenetluse peatamata jätmise korral Vaidlustajal ka vaidlustuse rahuldamise korral võimatuks osaleda Hankes, kuna pakkumuste esitamise tähtaeg saabub juba 02.03.2026. a. Pakkumuse esitamise tähtaja saabumisel ei ole võimalik kaitsta Vaidlustaja neid õigusi, mille kaitseks on käesolev vaidlustus esitatud. V MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 30. Arvestades pakkumuste esitamise tähtaega on vaidlustus esitatud vastavalt RHSi § 189 lg 2 p-le 2 tähtaegselt. 31. Vaidlustaja leiab, et antud vaidlustus võib olla põhjendatud lahendada istungil. 32. Vaidlustuselt on tasutud nõutavas summas riigilõiv. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat Lisad: 1) Volikiri 2) Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 10                   !" # "!$%%"&' %                !"#$%&!' () ) *+ , - ./00  0) 1 *+ , ) 0 )  2"!"!"33"""$!#2"!#    !" # ""($)$&*' %      4 4 () ) *+ ,  0) 1 *+ , 5&!"!"33""#$'&%"!! - 6) +78 ) -    + ) 9 : ;) +78 ) )   3<8  +  (8 =4  38 >> !2"!"8 = 4 0 *)0; - ?) , - ./00  0) 9 6 ) *) )0;  ) @, ) 0 )  32%"1"" * 0A . 00B ) 1"",   /0   / 9 6 ) C).60A0  ./00 A)  . ) #"$55'  )0;    9  ) 1 3&"""53!3% )00  7) 9 )00) - ./00  7) 9  0) ) 0 )  "1"" + $$%, # ' )-($&!%$- / ) ) ) 6)+0)  ) )  ;) =$"&"5$&%!" !&1"313"3% !3D#5D3#  + )8 )C 38 !2"!" //))8  8  !"""$323 3!3 #2#