3. isiku vastus

Advokaadibüroo TRINITI OÜ Telefon: +372 6 850 950 Maakri 19/1 Faks: +372 6 850 951 10145 Tallinn, Eesti [email protected] www.triniti.ee KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT VAIDLUSTUSELE Adressaat: Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] Riigihanke 301068 viitenumber: Kuupäev: 26.02.2026 Vaidlustaja: P.Dussmann Eesti OÜ reg.kood: 10068915 Vaidlustaja Ott Saame, vandeadvokaat esindaja: e-post: [email protected] Hankija: Rapla Vallavalitsus reg.kood: 77000312 Kolmas isik: Baltic Restaurants Estonia AS reg.kood: 11391363 Kolmanda isiku Sandor Elias, vandeadvokaat esindajad: e-post: [email protected] Toomas Pugri, advokaat e-post: [email protected] Taotlused: 1. Jätta vaidlustus läbi vaatamata. 2. Alternatiivselt p-le 1, jätta vaidlustus rahuldamata. 3. Mõista kolmanda isiku menetluskulud välja vaidlustajalt. 1. KOKKUVÕTE 1.1 Vaidlustus on esitanud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks RHS § 121 lg 1 p 2 ja RHS § 185 lg 4 p 4 alusel, väitega justkui riigihanke eeldatav maksumus määrati valesti alla rahvusvahelise piirmäära ning johtuvalt olevat jäetud hanketeade valesti avaldamata Euroopa Liidu Teatajas ning ka pakkumuste esitamise tähtaeg olevat olnud samal põhjusel õigusvastaselt lühike. Esiteks, isegi kui vastaks tõele, et riigihanke eeldatav maksumus pidanuks olema määratud üle rahvusvahelise piirmäära (millega kolmas isik ei nõustu), siis vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata vaidlustuse esitamise õiguse puudumise tõttu (RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 7). Valitseva kohtupraktika järgi puudub hankelepingu tühisuse tuvastamiseks vaidlustamise esitamise õigus RHS § 121 lg 1 p 2 ja § 185 lg 4 p 4 alusel, viitega hanketeate Euroopa Liidu Teatajas väidetavale valele avaldamata jätmisele, Eesti äriühingust pakkujal, eriti kui ta on olnud kõnealusest riigihankest teadlik ja pakkumuse esitanud. Vaidlustaja on Eesti äriühing ja esitas pakkumuse. Väidetav pakkumuste esitamise tähtaja õigusvastane lühidus ei ole aga RHS § 121 lg 1 p 2 ja § 185 lg 4 p 4 järgi üldse aluseks tagantjärele hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. Vaidlustaja on ka ise kinnitanud, et saanuks soovi korral riigihanke  alusdokumentidele (järelikult ka pakkumuste esitamise tähtajale) vaidlustuse esitada, ent ei teinud seda. Teiseks, juhul, kui vaidlustuskomisjon peaks sõltumata ülaltoodust leidma, et vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus, tuleb vaidlustus jätta rahuldamata. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et hankija oleks eksinud hanke eeldatava maksumuse määramisel. Vaidlustaja on ise õigesti viidanud, et riigihanke eeldatav maksumus määratakse riigihanke alustamise hetke keskmise turuhinna põhjal. Vaidlustaja ei ole aga niisugust turuhinda üritanudki kuidagi tõendada. 2. ASJAOLUD 2.1 Hankija viis avatud hankemenetlusena läbi riigihanget nr 301068 „Rapla Vesiroosi Kooli ja Rapla Kesklinna Kooli toitlustusteenus 2026-2029“. Riigihange oli jaotatud osadeks 1 (Rapla Vesiroosi Kool) ja 2 (Rapla Kesklinna Kool). Hanketeade avaldati elektroonilises riigihangete registris (edaspidi „eRHR“) 13.11.2025. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 24.11.2025 kell 10:00. 2.2 Hanke eeldatavaks maksumuseks oli määratud 700 000 eurot. 2.3 Mõlemale hanke osale esitasid pakkumused nii vaidlustaja kui kolmas isik. 2.4 05.01.2026 korraldusega nr 1 tunnistas hankija nii vaidlustaja kui kolmanda isiku pakkumuse vastavaks. Mõlemas osas tunnistas hankija edukaks kolmanda isiku pakkumuse ning 05.01.2026 korraldusega nr 11 kolmas isik kvalifitseeriti ja jäeti hankemenetlusest kõrvaldamata. 2.5 21.01.2026 sõlmisid hankija ja kolmas isik hankelepingu. Hankelepingu maksumuseks on eRHR- is märgitud 750 000 eurot. 2.6 Vaidlustaja on esitanud vaidlustuse 21.01.2026 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. 3. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 3.1 Vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata tulenevalt vaidlustamise õiguse puudumisest. Alternatiivselt tuleb vaidlustus jätta tervikuna rahuldamata. I Isegi kui vastaks tõele, et riigihanke eeldatav maksumus pidanuks olema määratud üle rahvusvahelise piirmäära (millega kolmas isik ei nõustu), siis vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata vaidlustuse esitamise õiguse puudumise tõttu (RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 7). Valitseva kohtupraktika järgi puudub hankelepingu tühisuse tuvastamiseks vaidlustamise esitamise õigus RHS § 121 lg 1 p 2 ja § 185 lg 4 p 4 alusel, viitega hanketeate Euroopa Liidu Teatajas väidetavale valele avaldamata jätmisele, Eesti äriühingust pakkujal, eriti kui ta on olnud kõnealusest riigihankest teadlik ja pakkumuse esitanud. Vaidlustaja on Eesti äriühing ja esitas pakkumuse. Väidetav pakkumuste esitamise tähtaja õigusvastane lühidus ei ole aga RHS § 121 lg 1 p 2 ja § 185 lg 4 p 4 järgi üldse aluseks tagantjärele hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. Vaidlustaja on ka ise kinnitanud, et saanuks soovi korral riigihanke alusdokumentidele (järelikult ka pakkumuste esitamise tähtajale) vaidlustuse esitada, ent ei teinud seda. 3.2 Vaidlustaja toob oma subjektiivse õiguse rikkumisena p-s 26 esile, et kuna vaidlustaja jäi hankes kolmanda isiku järel teiseks ja kuna hankeleping on väidetavalt tühine, siis on vaidlustaja jäänud ilma võimalusest sõlmida hoopis ise kõnealune hankeleping. Ühtki muud põhjendust, miks vaidlustajal peaks niisuguse vaidlustuse esitamise õigus olema, ei ole vaidlustaja välja toonud. 2 3.3 Kolmas isik ei nõustu vaidlustusega. Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. 3.4 RHS § 197 lg 1 p 8 kohaselt, vaidlustusmenetlus lõpeb vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad RHS § 192 lg-s 3 sätestatud alused. 3.5 RHS § 192 lg 3 p 7 kohaselt, vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. 3.6 Vaidlustuse esemeks on hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue RHS § 121 lg 1 p 2 ja § 185 lg 4 p 4 alusel. Vaidlustaja hinnangul toob hankelepingu tühisuse väidetavalt kaasa see, et hankija eksis hanke eeldatava maksumuse määramisel, riigihanke eeldatav maksumus pidanuks vaidlustaja arvates olema üle rahvusvahelise piirmäära ning johtuvalt olevat jäetud õigusvastaselt avaldamata hanketeade Euroopa Liidu Teatajas ning samal põhjusel olevat ka pakkumuste esitamise tähtaeg õigusvastaselt lühike (11 päeva RHS § 93 lg 1 p 4 toodud 30 päeva asemel). 3.7 Esiteks, isegi kui vaidlustuses esitatu õigsust täies mahus eeldada, tähendab see ju seda, et hankelepingu tühisuse korral ei ole ka vaidlustajal mingisugust võimalust vaidlusaluses riigihankes hankelepinguni jõuda (kuna vaidlustaja väidetavaid eksimusi ei oleks tagantjärele võimalik sama riigihanke raames parandada). Järelikult ei esine vaidlustuses toodu kohaselt vaidlustajal mistahes subjektiivse õiguse riivet, mis õigustaks käesoleva vaidlustuse esitamist. 3.8 Teiseks, vaidlustajal ei saa isegi eeltoodut kõrvale jättes olla RHS § 121 lg 1 p 2 ja RHS § 185 lg 4 p 4 alusel hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamise õigust. 3.9 RHS § 121 lg 1 p 2 kohaselt, hankeleping on tühine, kui hankija ei ole hanketeate registrile esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele vastavalt RHS §-le 183, kui hanketeate edastamine oli käesoleva seaduse kohaselt nõutav. 3.10 RHS § 185 lg 4 p 4 sätestab, et vaidlustaja võib vaidlustada hankelepingu, kui hankija ei ole hanketeate registrile esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele vastavalt RHS §-le 183, kui hanketeate edastamine oli käesoleva seaduse kohaselt nõutav. 3.11 Hankelepingu tühisuse tuvastamise nõuet ei saa esitada „avalikes huvides“, vaid vaidlustaja peab ära näitama oma subjektiivse õiguse rikkumise (RHS § 185 lg 1). 3.12 Kohtupraktikas on leitud, et: „Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse hanketeated teiste liikmesriikide pakkujate ja huvide kaitseks. Puudub põhjus arvata, et Eesti pakkuja (sh kaebajad) peaksid tutvuma hanketeatega esmakordselt Euroopa Liidu Teatajas ning seal info avaldamine ei puuduta kuidagi siseriikliku pakkuja (sh kaebaja) õigusi.” (TlnHKo 24.08.2022 3-22-1529, p 13.3). “RHS § 121 lg 1 p 2 ei kaitse ainult piiriüleste pakkujate õigusi, vaid sellele sättele on võimalik tugineda ka Eestis asuval või elaval isikul, kes usutavalt põhistab, miks ei olnud tal hanketeate Euroopa Liidu Teatajas avaldamata jätmise tõttu võimalust osaleda konkreetses 3  hankemenetluses võrdselt teiste pakkujatega. Praeguses asjas ei ole samas vaidlust, et BRE oli kõigist asjaomastest riigihangetest teadlik ning sai neil osaleda ja oma pakkumused esitada võrdsetel alustel teiste hankemenetlustes osalenud pakkujatega (sh AS-ga Tuleleek). Apellant ei ole ka ise väitnud, et hanketeadete Euroopa Liidu Teatajas avaldamata jätmine oleks tal kuidagi takistanud riigihangetes osalemist või olnuks selle rikkumise tõttu pakkumuste esitamine tema jaoks teiste pakkujatega võrreldes raskem.” (TlnRnKo 3-18-1684, p 13). Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta kinnitab ka õiguskirjandus, mille kohaselt RHS § 121 lg 1 p 2 alusel hankelepingu tühisuse tuvastamise õigust ei ole isikul, kes ise osales hankemenetluses, mille kohta jäeti hanketeade Euroopa Liidu Teatajas avaldamata.1 3.13 RHS § 121 lg 1 p 2 ja § 185 lg 4 p 4 kaitsevad niisiis eeltoodud kohtupraktikat ja õiguskirjandust arvestades eeskätt piiriüleste pakkujate õigust saada hankemenetluste kohta ametlikku teavet, kuid igal juhul niisuguste ettevõtjate huve, kes teabe saamata jätmise tõttu ei saanud hankemenetluses osaleda. Niisugusel erandlikul juhul on hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamise õigus põhjendatud. 3.14 Ainuüksi aga väidetavalt hanke eeldatava maksumuse määramisega eksimine ja johtuv hanketeate Euroopa Liidu Teatajas avaldamata jätmine ei saa antud juhul kuidagi vaidlustaja õigusi puudutada - vaidlustaja kui Eesti äriühingust pakkuja oli hankest teadlik (koheselt eRHR- is avaldamise järel – vt 16.01.2026 järelevalveteate ptk 4), vaidlustaja esitas pakkumuse ning vaidlustaja õigusi ei saa ka teoreetiliselt tagantjärele puudutada see, kas Euroopa Liidu Teatajas info avaldati või mitte. 3.15 RHS § 121 lg 1 p 2 ja § 185 lg 4 p 4 eesmärk ei ole luua täiendavaid kunstlikke võimalusi hankelepingu tühisuse tuvastamiseks pakkujale, kes on saanud riigihankes osaleda võrdselt teiste pakkujatega ning on ammendanud oma võimalused edukaks osutumiseks ja hankelepingu sõlmimiseks. Vaidlustaja huvi (mis iganes see siis ka ei oleks) ei saa seega kuuluda RHS § 121 lg 1 p 2 ja § 185 lg 4 p 4 kaitsealasse. 3.16 On välistatud, et kõnealusele väidetavale rikkumisele tugineb isik, kes on hankele pakkumuse esitanud, kuid teiseks jäänud. Tõsi, kui hankija oleks hanke eeldatava maksumuse märkinud suuremaks, s.t ületades rahvusvahelist piirmäära, olnuks teoreetiliselt konkurents suurem, ent niisugune suurem konkurents ei oleks kuidagi mõjutanud vaidlustaja ja kolmanda isiku konkurentsi – kolmas isik oleks igal juhul jäänud vaidlustajast ettepoole. On ebaloogiline jõuda järelduseni, et hanke Euroopa Liidu Teatajas avaldamine võimaldanuks vaidlustajal saavutada parem positsioon hankelepinguni jõudmiseks. 3.17 Kolmandaks, ainus moment, milles vaidlustaja on kaudseltki viidanud olukorra erinevusele enda jaoks tingituna väidetavast eeldatava maksumuse valest määramisest, on tõik, et pakkumuste esitamise tähtaeg olevat vaidlustaja arvates olnud õigusvastaselt lühike (11 päeva RHS § 93 lg 1 p 4 toodud 30 päeva asemel). 3.18 Oluline on siinkohal tähelepanu juhtida, et kõnealune etteheide ei oleks isegi tõelevastavuse korral aluseks hankelepingu tühisuse tuvastamiseks RHS § 121 lg 1 p 1 ja § 185 lg 4 p 4 alusel. Nende sätete järgi on hankelepingu tühisuse tuvastamise aluseks nö vale avaldamine, mitte vale pakkumuste esitamise tähtaeg (eespool on siinjuures kolmas isik selgitanud, et väidetav nö vale avaldamine vaidlustaja õigusi ei riku). Samuti ei saa pakkumuste esitamise tähtaja väidetavale õigusvastasusele lühidusele tagantjärele tugineda pakkuja, kes on pakkumuse esitanud (ehk järelikult jõudis seda teha). 1 Simovart, M. A. jt. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu, Juura 2025, § 121 p 22, lk 841. 4 3.19 Veelgi enam – niisuguse vaidlustuses toodud etteheite pidanuks vaidlustaja esitama riigihanke alusdokumente (RHAD) vaidlustades, mistõttu tuleb vaidlustust pidada katseks vaidlustada mittetähtaegselt RHAD-i. 16.01.2026 vaidlustaja järelevalveteate ptk-s 4 on vaidlustaja osundanud, et: „Dussmann sai Hankest teada 14.11.2025, so hanketeate avaldamisele järgneval päeval. Kuna Hanke pakkumuste esitamise tähtaeg oli 24.11.2025 (esmaspäev), siis pidanuks RHS § 189 lg 2 p 2 tulenevalt vaidlustus RHAD osas olema vaidlustuskomisjonile esitatud samuti hiljemalt 14.11.2025“. Niisiis möönab vaidlustaja, et ta võinuks tegelikult RHS § 189 lg 2 p 2 toodud tähtaja jooksul vaidlustada RHAD-i (näiteks tuginedes pakkumuste esitamise tähtaja väidetavale õigusvastasele lühidusele), taotleda ühtlasi vaidlustuskomisjonilt riigihanke peatamist, ning tal oli selleks isegi reaalne võimalus, kuid vaidlustaja jäi lihtsalt hiljaks. Vaidlustaja on tagantjärele õigustanud vaidlustamata jätmist liiga lühikese reageerimisajaga. Vaidlustusmenetluste puhul ongi aga paratamatu, et teatud juhtudel tuleb väga kiiresti reageerida ja tähtajad on pingelised. VAKO-gi on osundanud, et vaidlustusmenetluse tähtajad ongi läbivalt pingelised ega ole mõeldud kaitsma üksnes vaidlustaja õigusi.2 Sealjuures ei ole sugugi välistatud, et vaidlustus tulebki esitada sisuliselt samal päeval, kui isik väidetavast rikkumisest teadlikuks sai. Asjaolu, et vaidlustus RHAD-i peale tulnuks esitada hanketingimuste tutvumisega samal päeval, ei ole midagi erakordset, ega peaks andma vaidlustajale võimalust esitada hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude kattevarjus tegelikult mittetähtaegne vaidlustus RHAD peale. 3.20 Veel enam – vaidlustaja on tegelikult teadlik, et tal kaebeõigus puudub. 16.01.2026 järelevalveteates (mille sisu on analoogne käesoleva vaidlustusega) taotles vaidlustaja järelevalve algatamist avalikes huvides: “Sõltumata Dussmann’i poolsest hanketeate vaidlustamata jätmisest esinevad ülaltoodud asjaoludel alused järelevalvemenetluse algatamiseks avalikes huvides RHS § 205 lg 1 alusel.“ . Avalikes huvides vaidlustamine ei ole aga lubatav (RHS § 185 lg 1). 3.21 Vahekokkuvõttes – vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus ning vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata. II Juhul, kui vaidlustuskomisjon peaks sõltumata ülaltoodust leidma, et vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus, tuleb vaidlustus jätta rahuldamata. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et hankija oleks eksinud hanke eeldatava maksumuse määramisel. Vaidlustaja on ise õigesti viidanud, et riigihanke eeldatav maksumus määratakse riigihanke alustamise hetke keskmise turuhinna põhjal. Vaidlustaja ei ole aga niisugust turuhinda üritanudki kuidagi tõendada. 3.22 Vaidlustaja leiab p-s 18, et Hankija olevat rikkunud hanke korraldamisel ja hanketeate avaldamisel riigihanke eeldatava maksumuse määramise reegleid (RHS § 23 ja § 24 lg 4). Vaidlustaja on oma arvutuste lähtealuseks võtnud üksnes riigihankes nr 292780 edukaks tunnistatud pakkumuse ühe „toidupäeva“ maksumuse, mille alusel jõudis vaidlustaja erinevate arvutuste tulemusena summani 1 086 426 eurot (p-d 20-21) või 940 401 eurot (p 22). Lisaks on vaidlustuse p-s 24 ka viidatud, et hankelepingu eRHR-i järgne maksumus on 750 000 eurot. 3.23 Kolmanda isiku hinnangul ei ole vaidlustaja sellega täitnud oma tõendamiskoormist. 2 VAKO 30.10.2025 otsus nr 224/298537, p 8.2. 5 3.24 RHS § 23 lg 3 kohaselt, riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel peab lähtuma riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel. 3.25 VAKO on varasemalt leidnud, et: „Vaidlustuskomisjoni arvates ei saa turuhinnana käsitleda ühe pakkuja poolt täidetava lepingu maksumust. Sama loogika kohaselt võiks ka iga teine ettevõtja /…/ väita, et nimelt tema täidetavas lepingus toodud ühikuhindade põhjal arvutatav maksumus on „õige“ turuhind, millest järgnevate riigihangete puhul tuleb riigihanke eeldatava maksumuse puhul lähtuda.“3 3.26 Ülal toodust nähtub, et vaidlustaja tõendamiskoormist tegeliku turuhinna ulatuses osas ei saa täita üksnes ühe turuosalise poolt ühes hankes tehtud pakkumus. Kui vaidlustaja tugineb üksnes ja ainult riigihankes nr 292780 edukaks tunnistatud pakkumuse maksumusele, on selge, et viidatu ei ole võrdsustatav RHS § 23 lg 3 kohase riigihanke alustamise aegse turuhinnaga. Vaidlustaja ei ole seega välja toonud ega tõendanud, mis see õige tolle hetke turuhind siis olema peaks, mille vastu hankija väidetavalt eksis. Siinjuures märgib kolmas isik veel sedagi, et tegelik välja kujunenud pakkumuste maksumus (hankelepingu maksumus) ei saa samuti muuta tagantjärele automaatselt riigihanke alustamisel tehtud eeldatava maksumuse hinnangut valeks. 3.27 Vahekokkuvõttes – kui vaidlustuskomisjon leiab, et vaidlustajal on siiski vaidlustuse esitamise õigus, tuleb vaidlustus jätta rahuldamata. 3.28 Kokkuvõttes tuleb vaidlustus jätta läbi vaatamata või alternatiivselt tervikuna rahuldamata jätta. 4. MUUD MENETLUSLIKUD SEISUKOHAD 4.1 Kolmas isik nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Sandor Elias, vandeadvokaat Toomas Pugri, advokaat Kolmanda isiku lepingulised esindajad 3 VAKO 17.02.2025 otsus nr 15-25/283786, p 12. 6