Advokaadibüroo TRINITI OÜ Telefon: +372 6 850 950
Maakri 19/1 Faks: +372 6 850 951
10145 Tallinn, Eesti
[email protected]
www.triniti.ee
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT VAIDLUSTUSELE
Adressaat: Riigihangete Vaidlustuskomisjon
[email protected]
Riigihanke 301068
viitenumber:
Kuupäev: 26.02.2026
Vaidlustaja: P.Dussmann Eesti OÜ
reg.kood: 10068915
Vaidlustaja Ott Saame, vandeadvokaat
esindaja: e-post:
[email protected]
Hankija: Rapla Vallavalitsus
reg.kood: 77000312
Kolmas isik: Baltic Restaurants Estonia AS
reg.kood: 11391363
Kolmanda isiku Sandor Elias, vandeadvokaat
esindajad: e-post:
[email protected]
Toomas Pugri, advokaat
e-post:
[email protected]
Taotlused: 1. Jätta vaidlustus läbi vaatamata.
2. Alternatiivselt p-le 1, jätta vaidlustus rahuldamata.
3. Mõista kolmanda isiku menetluskulud välja vaidlustajalt.
1. KOKKUVÕTE
1.1 Vaidlustus on esitanud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks RHS § 121 lg 1 p 2 ja RHS § 185 lg 4
p 4 alusel, väitega justkui riigihanke eeldatav maksumus määrati valesti alla rahvusvahelise
piirmäära ning johtuvalt olevat jäetud hanketeade valesti avaldamata Euroopa Liidu Teatajas
ning ka pakkumuste esitamise tähtaeg olevat olnud samal põhjusel õigusvastaselt lühike.
Esiteks, isegi kui vastaks tõele, et riigihanke eeldatav maksumus pidanuks olema määratud üle
rahvusvahelise piirmäära (millega kolmas isik ei nõustu), siis vaidlustus tuleb jätta läbi
vaatamata vaidlustuse esitamise õiguse puudumise tõttu (RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 7).
Valitseva kohtupraktika järgi puudub hankelepingu tühisuse tuvastamiseks vaidlustamise
esitamise õigus RHS § 121 lg 1 p 2 ja § 185 lg 4 p 4 alusel, viitega hanketeate Euroopa Liidu
Teatajas väidetavale valele avaldamata jätmisele, Eesti äriühingust pakkujal, eriti kui ta on
olnud kõnealusest riigihankest teadlik ja pakkumuse esitanud. Vaidlustaja on Eesti äriühing ja
esitas pakkumuse. Väidetav pakkumuste esitamise tähtaja õigusvastane lühidus ei ole aga RHS
§ 121 lg 1 p 2 ja § 185 lg 4 p 4 järgi üldse aluseks tagantjärele hankelepingu tühisuse
tuvastamiseks. Vaidlustaja on ka ise kinnitanud, et saanuks soovi korral riigihanke
alusdokumentidele (järelikult ka pakkumuste esitamise tähtajale) vaidlustuse esitada, ent ei
teinud seda.
Teiseks, juhul, kui vaidlustuskomisjon peaks sõltumata ülaltoodust leidma, et vaidlustajal on
vaidlustuse esitamise õigus, tuleb vaidlustus jätta rahuldamata. Vaidlustaja ei ole tõendanud,
et hankija oleks eksinud hanke eeldatava maksumuse määramisel. Vaidlustaja on ise õigesti
viidanud, et riigihanke eeldatav maksumus määratakse riigihanke alustamise hetke keskmise
turuhinna põhjal. Vaidlustaja ei ole aga niisugust turuhinda üritanudki kuidagi tõendada.
2. ASJAOLUD
2.1 Hankija viis avatud hankemenetlusena läbi riigihanget nr 301068 „Rapla Vesiroosi Kooli ja Rapla
Kesklinna Kooli toitlustusteenus 2026-2029“. Riigihange oli jaotatud osadeks 1 (Rapla Vesiroosi
Kool) ja 2 (Rapla Kesklinna Kool). Hanketeade avaldati elektroonilises riigihangete registris
(edaspidi „eRHR“) 13.11.2025. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 24.11.2025 kell 10:00.
2.2 Hanke eeldatavaks maksumuseks oli määratud 700 000 eurot.
2.3 Mõlemale hanke osale esitasid pakkumused nii vaidlustaja kui kolmas isik.
2.4 05.01.2026 korraldusega nr 1 tunnistas hankija nii vaidlustaja kui kolmanda isiku pakkumuse
vastavaks. Mõlemas osas tunnistas hankija edukaks kolmanda isiku pakkumuse ning 05.01.2026
korraldusega nr 11 kolmas isik kvalifitseeriti ja jäeti hankemenetlusest kõrvaldamata.
2.5 21.01.2026 sõlmisid hankija ja kolmas isik hankelepingu. Hankelepingu maksumuseks on eRHR-
is märgitud 750 000 eurot.
2.6 Vaidlustaja on esitanud vaidlustuse 21.01.2026 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks.
3. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
3.1 Vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata tulenevalt vaidlustamise õiguse puudumisest.
Alternatiivselt tuleb vaidlustus jätta tervikuna rahuldamata.
I Isegi kui vastaks tõele, et riigihanke eeldatav maksumus pidanuks olema määratud üle
rahvusvahelise piirmäära (millega kolmas isik ei nõustu), siis vaidlustus tuleb jätta läbi
vaatamata vaidlustuse esitamise õiguse puudumise tõttu (RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3
p 7). Valitseva kohtupraktika järgi puudub hankelepingu tühisuse tuvastamiseks
vaidlustamise esitamise õigus RHS § 121 lg 1 p 2 ja § 185 lg 4 p 4 alusel, viitega hanketeate
Euroopa Liidu Teatajas väidetavale valele avaldamata jätmisele, Eesti äriühingust
pakkujal, eriti kui ta on olnud kõnealusest riigihankest teadlik ja pakkumuse esitanud.
Vaidlustaja on Eesti äriühing ja esitas pakkumuse. Väidetav pakkumuste esitamise tähtaja
õigusvastane lühidus ei ole aga RHS § 121 lg 1 p 2 ja § 185 lg 4 p 4 järgi üldse aluseks
tagantjärele hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. Vaidlustaja on ka ise kinnitanud, et
saanuks soovi korral riigihanke alusdokumentidele (järelikult ka pakkumuste esitamise
tähtajale) vaidlustuse esitada, ent ei teinud seda.
3.2 Vaidlustaja toob oma subjektiivse õiguse rikkumisena p-s 26 esile, et kuna vaidlustaja jäi hankes
kolmanda isiku järel teiseks ja kuna hankeleping on väidetavalt tühine, siis on vaidlustaja
jäänud ilma võimalusest sõlmida hoopis ise kõnealune hankeleping. Ühtki muud põhjendust,
miks vaidlustajal peaks niisuguse vaidlustuse esitamise õigus olema, ei ole vaidlustaja välja
toonud.
2
3.3 Kolmas isik ei nõustu vaidlustusega. Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus.
3.4 RHS § 197 lg 1 p 8 kohaselt, vaidlustusmenetlus lõpeb vaidlustuskomisjoni otsusega jätta
vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad RHS § 192 lg-s 3 sätestatud alused.
3.5 RHS § 192 lg 3 p 7 kohaselt, vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab
selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus.
3.6 Vaidlustuse esemeks on hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue RHS § 121 lg 1 p 2 ja § 185 lg 4
p 4 alusel. Vaidlustaja hinnangul toob hankelepingu tühisuse väidetavalt kaasa see, et hankija
eksis hanke eeldatava maksumuse määramisel, riigihanke eeldatav maksumus pidanuks
vaidlustaja arvates olema üle rahvusvahelise piirmäära ning johtuvalt olevat jäetud
õigusvastaselt avaldamata hanketeade Euroopa Liidu Teatajas ning samal põhjusel olevat ka
pakkumuste esitamise tähtaeg õigusvastaselt lühike (11 päeva RHS § 93 lg 1 p 4 toodud 30 päeva
asemel).
3.7 Esiteks, isegi kui vaidlustuses esitatu õigsust täies mahus eeldada, tähendab see ju seda, et
hankelepingu tühisuse korral ei ole ka vaidlustajal mingisugust võimalust vaidlusaluses
riigihankes hankelepinguni jõuda (kuna vaidlustaja väidetavaid eksimusi ei oleks tagantjärele
võimalik sama riigihanke raames parandada).
Järelikult ei esine vaidlustuses toodu kohaselt vaidlustajal mistahes subjektiivse õiguse riivet,
mis õigustaks käesoleva vaidlustuse esitamist.
3.8 Teiseks, vaidlustajal ei saa isegi eeltoodut kõrvale jättes olla RHS § 121 lg 1 p 2 ja RHS § 185 lg
4 p 4 alusel hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamise õigust.
3.9 RHS § 121 lg 1 p 2 kohaselt, hankeleping on tühine, kui hankija ei ole hanketeate registrile
esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või
ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete
Talitusele vastavalt RHS §-le 183, kui hanketeate edastamine oli käesoleva seaduse kohaselt
nõutav.
3.10 RHS § 185 lg 4 p 4 sätestab, et vaidlustaja võib vaidlustada hankelepingu, kui hankija ei ole
hanketeate registrile esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne
rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate
edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele vastavalt RHS §-le 183, kui hanketeate
edastamine oli käesoleva seaduse kohaselt nõutav.
3.11 Hankelepingu tühisuse tuvastamise nõuet ei saa esitada „avalikes huvides“, vaid vaidlustaja
peab ära näitama oma subjektiivse õiguse rikkumise (RHS § 185 lg 1).
3.12 Kohtupraktikas on leitud, et:
„Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse hanketeated teiste liikmesriikide pakkujate ja huvide
kaitseks. Puudub põhjus arvata, et Eesti pakkuja (sh kaebajad) peaksid tutvuma hanketeatega
esmakordselt Euroopa Liidu Teatajas ning seal info avaldamine ei puuduta kuidagi siseriikliku
pakkuja (sh kaebaja) õigusi.” (TlnHKo 24.08.2022 3-22-1529, p 13.3).
“RHS § 121 lg 1 p 2 ei kaitse ainult piiriüleste pakkujate õigusi, vaid sellele sättele on võimalik
tugineda ka Eestis asuval või elaval isikul, kes usutavalt põhistab, miks ei olnud tal hanketeate
Euroopa Liidu Teatajas avaldamata jätmise tõttu võimalust osaleda konkreetses
3
hankemenetluses võrdselt teiste pakkujatega. Praeguses asjas ei ole samas vaidlust, et BRE oli
kõigist asjaomastest riigihangetest teadlik ning sai neil osaleda ja oma pakkumused esitada
võrdsetel alustel teiste hankemenetlustes osalenud pakkujatega (sh AS-ga Tuleleek). Apellant
ei ole ka ise väitnud, et hanketeadete Euroopa Liidu Teatajas avaldamata jätmine oleks tal
kuidagi takistanud riigihangetes osalemist või olnuks selle rikkumise tõttu pakkumuste
esitamine tema jaoks teiste pakkujatega võrreldes raskem.” (TlnRnKo 3-18-1684, p 13).
Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta kinnitab ka õiguskirjandus, mille kohaselt RHS §
121 lg 1 p 2 alusel hankelepingu tühisuse tuvastamise õigust ei ole isikul, kes ise osales
hankemenetluses, mille kohta jäeti hanketeade Euroopa Liidu Teatajas avaldamata.1
3.13 RHS § 121 lg 1 p 2 ja § 185 lg 4 p 4 kaitsevad niisiis eeltoodud kohtupraktikat ja õiguskirjandust
arvestades eeskätt piiriüleste pakkujate õigust saada hankemenetluste kohta ametlikku teavet,
kuid igal juhul niisuguste ettevõtjate huve, kes teabe saamata jätmise tõttu ei saanud
hankemenetluses osaleda. Niisugusel erandlikul juhul on hankelepingu tühisuse tuvastamise
nõude esitamise õigus põhjendatud.
3.14 Ainuüksi aga väidetavalt hanke eeldatava maksumuse määramisega eksimine ja johtuv
hanketeate Euroopa Liidu Teatajas avaldamata jätmine ei saa antud juhul kuidagi vaidlustaja
õigusi puudutada - vaidlustaja kui Eesti äriühingust pakkuja oli hankest teadlik (koheselt eRHR-
is avaldamise järel – vt 16.01.2026 järelevalveteate ptk 4), vaidlustaja esitas pakkumuse ning
vaidlustaja õigusi ei saa ka teoreetiliselt tagantjärele puudutada see, kas Euroopa Liidu Teatajas
info avaldati või mitte.
3.15 RHS § 121 lg 1 p 2 ja § 185 lg 4 p 4 eesmärk ei ole luua täiendavaid kunstlikke võimalusi
hankelepingu tühisuse tuvastamiseks pakkujale, kes on saanud riigihankes osaleda võrdselt
teiste pakkujatega ning on ammendanud oma võimalused edukaks osutumiseks ja hankelepingu
sõlmimiseks. Vaidlustaja huvi (mis iganes see siis ka ei oleks) ei saa seega kuuluda RHS § 121 lg
1 p 2 ja § 185 lg 4 p 4 kaitsealasse.
3.16 On välistatud, et kõnealusele väidetavale rikkumisele tugineb isik, kes on hankele pakkumuse
esitanud, kuid teiseks jäänud. Tõsi, kui hankija oleks hanke eeldatava maksumuse märkinud
suuremaks, s.t ületades rahvusvahelist piirmäära, olnuks teoreetiliselt konkurents suurem, ent
niisugune suurem konkurents ei oleks kuidagi mõjutanud vaidlustaja ja kolmanda isiku
konkurentsi – kolmas isik oleks igal juhul jäänud vaidlustajast ettepoole. On ebaloogiline jõuda
järelduseni, et hanke Euroopa Liidu Teatajas avaldamine võimaldanuks vaidlustajal saavutada
parem positsioon hankelepinguni jõudmiseks.
3.17 Kolmandaks, ainus moment, milles vaidlustaja on kaudseltki viidanud olukorra erinevusele enda
jaoks tingituna väidetavast eeldatava maksumuse valest määramisest, on tõik, et pakkumuste
esitamise tähtaeg olevat vaidlustaja arvates olnud õigusvastaselt lühike (11 päeva RHS § 93 lg 1
p 4 toodud 30 päeva asemel).
3.18 Oluline on siinkohal tähelepanu juhtida, et kõnealune etteheide ei oleks isegi tõelevastavuse
korral aluseks hankelepingu tühisuse tuvastamiseks RHS § 121 lg 1 p 1 ja § 185 lg 4 p 4 alusel.
Nende sätete järgi on hankelepingu tühisuse tuvastamise aluseks nö vale avaldamine, mitte vale
pakkumuste esitamise tähtaeg (eespool on siinjuures kolmas isik selgitanud, et väidetav nö vale
avaldamine vaidlustaja õigusi ei riku). Samuti ei saa pakkumuste esitamise tähtaja väidetavale
õigusvastasusele lühidusele tagantjärele tugineda pakkuja, kes on pakkumuse esitanud (ehk
järelikult jõudis seda teha).
1
Simovart, M. A. jt. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu, Juura 2025, § 121 p 22, lk 841.
4
3.19 Veelgi enam – niisuguse vaidlustuses toodud etteheite pidanuks vaidlustaja esitama riigihanke
alusdokumente (RHAD) vaidlustades, mistõttu tuleb vaidlustust pidada katseks vaidlustada
mittetähtaegselt RHAD-i.
16.01.2026 vaidlustaja järelevalveteate ptk-s 4 on vaidlustaja osundanud, et: „Dussmann sai
Hankest teada 14.11.2025, so hanketeate avaldamisele järgneval päeval. Kuna Hanke
pakkumuste esitamise tähtaeg oli 24.11.2025 (esmaspäev), siis pidanuks RHS § 189 lg 2 p 2
tulenevalt vaidlustus RHAD osas olema vaidlustuskomisjonile esitatud samuti hiljemalt
14.11.2025“.
Niisiis möönab vaidlustaja, et ta võinuks tegelikult RHS § 189 lg 2 p 2 toodud tähtaja jooksul
vaidlustada RHAD-i (näiteks tuginedes pakkumuste esitamise tähtaja väidetavale
õigusvastasele lühidusele), taotleda ühtlasi vaidlustuskomisjonilt riigihanke peatamist, ning tal
oli selleks isegi reaalne võimalus, kuid vaidlustaja jäi lihtsalt hiljaks. Vaidlustaja on tagantjärele
õigustanud vaidlustamata jätmist liiga lühikese reageerimisajaga. Vaidlustusmenetluste puhul
ongi aga paratamatu, et teatud juhtudel tuleb väga kiiresti reageerida ja tähtajad on pingelised.
VAKO-gi on osundanud, et vaidlustusmenetluse tähtajad ongi läbivalt pingelised ega ole
mõeldud kaitsma üksnes vaidlustaja õigusi.2 Sealjuures ei ole sugugi välistatud, et vaidlustus
tulebki esitada sisuliselt samal päeval, kui isik väidetavast rikkumisest teadlikuks sai. Asjaolu,
et vaidlustus RHAD-i peale tulnuks esitada hanketingimuste tutvumisega samal päeval, ei ole
midagi erakordset, ega peaks andma vaidlustajale võimalust esitada hankelepingu tühisuse
tuvastamise nõude kattevarjus tegelikult mittetähtaegne vaidlustus RHAD peale.
3.20 Veel enam – vaidlustaja on tegelikult teadlik, et tal kaebeõigus puudub. 16.01.2026
järelevalveteates (mille sisu on analoogne käesoleva vaidlustusega) taotles vaidlustaja
järelevalve algatamist avalikes huvides: “Sõltumata Dussmann’i poolsest hanketeate
vaidlustamata jätmisest esinevad ülaltoodud asjaoludel alused järelevalvemenetluse
algatamiseks avalikes huvides RHS § 205 lg 1 alusel.“ . Avalikes huvides vaidlustamine ei ole
aga lubatav (RHS § 185 lg 1).
3.21 Vahekokkuvõttes – vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus ning vaidlustus tuleb jätta
läbi vaatamata.
II Juhul, kui vaidlustuskomisjon peaks sõltumata ülaltoodust leidma, et vaidlustajal on
vaidlustuse esitamise õigus, tuleb vaidlustus jätta rahuldamata. Vaidlustaja ei ole
tõendanud, et hankija oleks eksinud hanke eeldatava maksumuse määramisel. Vaidlustaja
on ise õigesti viidanud, et riigihanke eeldatav maksumus määratakse riigihanke alustamise
hetke keskmise turuhinna põhjal. Vaidlustaja ei ole aga niisugust turuhinda üritanudki
kuidagi tõendada.
3.22 Vaidlustaja leiab p-s 18, et Hankija olevat rikkunud hanke korraldamisel ja hanketeate
avaldamisel riigihanke eeldatava maksumuse määramise reegleid (RHS § 23 ja § 24 lg 4).
Vaidlustaja on oma arvutuste lähtealuseks võtnud üksnes riigihankes nr 292780 edukaks
tunnistatud pakkumuse ühe „toidupäeva“ maksumuse, mille alusel jõudis vaidlustaja erinevate
arvutuste tulemusena summani 1 086 426 eurot (p-d 20-21) või 940 401 eurot (p 22). Lisaks on
vaidlustuse p-s 24 ka viidatud, et hankelepingu eRHR-i järgne maksumus on 750 000 eurot.
3.23 Kolmanda isiku hinnangul ei ole vaidlustaja sellega täitnud oma tõendamiskoormist.
2
VAKO 30.10.2025 otsus nr 224/298537, p 8.2.
5
3.24 RHS § 23 lg 3 kohaselt, riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel peab lähtuma riigihanke
alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab
kehtima riigihanke alustamise hetkel.
3.25 VAKO on varasemalt leidnud, et:
„Vaidlustuskomisjoni arvates ei saa turuhinnana käsitleda ühe pakkuja poolt täidetava lepingu
maksumust. Sama loogika kohaselt võiks ka iga teine ettevõtja /…/ väita, et nimelt tema
täidetavas lepingus toodud ühikuhindade põhjal arvutatav maksumus on „õige“ turuhind,
millest järgnevate riigihangete puhul tuleb riigihanke eeldatava maksumuse puhul lähtuda.“3
3.26 Ülal toodust nähtub, et vaidlustaja tõendamiskoormist tegeliku turuhinna ulatuses osas ei saa
täita üksnes ühe turuosalise poolt ühes hankes tehtud pakkumus. Kui vaidlustaja tugineb üksnes
ja ainult riigihankes nr 292780 edukaks tunnistatud pakkumuse maksumusele, on selge, et
viidatu ei ole võrdsustatav RHS § 23 lg 3 kohase riigihanke alustamise aegse turuhinnaga.
Vaidlustaja ei ole seega välja toonud ega tõendanud, mis see õige tolle hetke turuhind siis olema
peaks, mille vastu hankija väidetavalt eksis.
Siinjuures märgib kolmas isik veel sedagi, et tegelik välja kujunenud pakkumuste maksumus
(hankelepingu maksumus) ei saa samuti muuta tagantjärele automaatselt riigihanke alustamisel
tehtud eeldatava maksumuse hinnangut valeks.
3.27 Vahekokkuvõttes – kui vaidlustuskomisjon leiab, et vaidlustajal on siiski vaidlustuse esitamise
õigus, tuleb vaidlustus jätta rahuldamata.
3.28 Kokkuvõttes tuleb vaidlustus jätta läbi vaatamata või alternatiivselt tervikuna rahuldamata
jätta.
4. MUUD MENETLUSLIKUD SEISUKOHAD
4.1 Kolmas isik nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Sandor Elias, vandeadvokaat
Toomas Pugri, advokaat
Kolmanda isiku lepingulised esindajad
3
VAKO 17.02.2025 otsus nr 15-25/283786, p 12.
6