Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2026–2029

Jürgen Ligi Rahandusministeerium 26.02.2026 nr 10-1/26/2 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected] Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2026–2029 Edastame Teile vastavalt Riigieelarve seaduse §20 punkt 4, Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi 2026–2029. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2026–2029 Merje Frey [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2026–2029 1/41 Sisukord Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2026–2029 .....................................................................................3 1. Programmi üldinfo......................................................................................................................................3 2. Sissejuhatus ................................................................................................................................................3 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud ..............................................................................................................5 4. Rahastamiskava ..........................................................................................................................................6 5. Hetkeolukorra analüüs ...............................................................................................................................8 6. Olulisemad tegevused/sekkumised............................................................................................................9 7. Programmi tegevused ja teenused ..........................................................................................................11 Programmi tegevus 1: Väeloome korraldamine ..........................................................................................11 Programmi tegevus 2: Kaitsetööstuse ja kaitsevaldkonna innovatsiooni edendamine ...............................14 Programmi tegevus 3: Lahingumoona varude tagamine .............................................................................16 Programmi tegevus 4: Kaitsevalmiduse ja liitlaste kohaloleku tagamine Eestis ..........................................17 Programmi tegevus 5: Kaitsetahte edendamine ..........................................................................................19 Programmi tegevus 6: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö .......................................................21 Programmi tegevus 7: Luure ja eelhoiatuse korraldamine ..........................................................................23 Programmi tegevus 8: Riigikaitseliste investeeringute korraldamine..........................................................23 Programmi tegevus 9: Riigikaitselise inimvara juhtimine ............................................................................24 8. Programmi juhtimiskorraldus ...................................................................................................................26 Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus ...............................................................................................................27 2/41 Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2026–2029 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse Tulemusvaldkonna Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu eesmärk kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine Valdkonna Riigikaitse arengukava 2022-2031 arengukava Programmi nimi Sõjaline riigikaitse ja heidutus Programmi eesmärk Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta Programmi periood 2026-2029 Peavastutaja Kaitseministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet, valitsemisala Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum ning Kaitseliit asutused) 2. Sissejuhatus Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm on koostatud Riigikaitse arengukavast (RKAK 2031(+), RKAK 2035 projektidest), Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse suunistest, riigi eelarvestrateegiast 2025- 2028, hetkeolukorra analüüsist, kaitseministri ja Kaitseväe juhataja prioriteetidest, ühekordsetest suunistest, Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavast 2025-2028, Kaitseväe üksuste hetkeolukorra analüüsist ning valitsemisala asutuste juhtide otsustest ja ettepanekutest lähtudes. Samuti arvestati NATO kaitseplaneerimise Eesti NATO väevõime-eesmärkidega. Kuni 2029. aastani keskendub programm „Sõjaline riigikaitse ja heidutus“ Kaitseväe lahinguvalmiduse kasvatamisele ja NATO väevõime eesmärkide täitmiseks vajalike sõjaliste võimete kiirele arendamisele. Sõjalise kaitse tegevussuund hõlmab Eesti iseseisva kaitsevõime arendamist ja hoidmist ning tingimuste loomist NATO kollektiivkaitse rakendamiseks. Sõjalise kaitsega tagatakse võime kindlustada riigi suveräänsus ning ennetada, tõkestada ja tõrjuda sõjalist rünnakut. Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmil on üks meede, mis kordab programmi eesmärki ja mõõdikuid. Programm koosneb üheksast programmi tegevusest, mis on moodustatud sõjalise riigikaitse olulisemate tegevussuundade eesmärkide saavutamiseks: 1. Väeloome korraldamine - programmi tegevus aitab saavutada tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eesmärki: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Programmi tegevus luuakse alatest 2026. aastast ja see koondab hetkel kehtiva programmi tegevuste Väeloome: maavägi, Väeloome: merevägi, Väeloome: õhuvägi, Väeloome: muud üksused tegevused (v.a. Kaitsetööstuse ja kaitsevaldkonna innovatsiooni edendamise programmi tegevusse liikunud tegevused). 3/41 2. Kaitsetööstuse ja kaitsevaldkonna innovatsiooni edendamine - programmi tegevus aitab saavutada tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eesmärki: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Programmi tegevus luuakse alatest 2026.a ja see koondab hetkel kehtiva programmi tegevuse Väeloome: muud üksused kaitsealase teadus ja arendustegevuse ning kaitsetööstuspoliitika kujundamisega seotud tegevusi. 3. Lahingumoona varude tagamine - Programmi tegevus aitab saavutada tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eesmärki: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Programmi tegevus loodi alates 2025.a lähtudes vajadusest prioriseerida, hallata ja seirata ressursimahukaid lahingumoona soetusi. 4. Kaitsevalmiduse ja liitlaste kohaloleku tagamine Eestis - programmi tegevus aitab saavutada tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eesmärke: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu ning Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine. Programmi tegevus luuakse alatest 2026.a Programmi tegevus koondab hetkel kehtivate programmi tegevuste Kaitsevalmidus ja Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis tegevusi. 5. Kaitsetahte edendamine Programmi tegevus aitab saavutada tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eesmärki: Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. 6. Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö - programmi tegevus aitab saavutada tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eesmärke: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu ning Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine. 7. Luure ja eelhoiatuse korraldamine - programmi tegevuse sisu on riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra §5 lg 8 p 1 ja 2, §7 lg 2 p 2, lg 4 p 3, lg 6 p 2 ja lg 9 p 61 alusel riigisaladus ja fikseeritud KaM dokumendis KaM reg 06.06.2024 nr 3-1/24/31. 8. Riigikaitseliste investeeringute korraldamine - programmi tegevus aitab saavutada tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eesmärki: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. 9. Riigikaitselise inimvara juhtimine - programmi tegevus aitab saavutada tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eesmärki: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. 4/41  3. Programmi eesmärk ja mõõdikud Tabel 1. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud kooskõlas riigikaitse Suund: Allikas: Kaitsevägi arengukava otsustega* JAH, lähtuvalt JAH, lähtuvalt JAH, lähtuvalt JAH, lähtuvalt JAH, lähtuvalt JAH, lähtuvalt JAH, lähtuvalt JAH, lähtuvalt JAH, lähtuvalt JAH, lähtuvalt RKAK 2017- RKAK 2017- RKAK 2017- RKAK 2022- RKAK 2022- RKAK 2022- RKAK 2022- RKAK 2022- RKAK 2022- RKAK 2022- 2026 elluviimise 2026 elluviimise 2026 elluviimise 2031 elluviimise 2031 elluviimise 2031 elluviimise 2031 elluviimise 2031 elluviimise 2031 elluviimise 2031 elluviimise kavast kavast kavast kavast kavast kavast kavast kavast kavast kavast Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)** Suund: Allikas: Kaitseressursside Amet Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed Suund: Allikas: Kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses kui Eestit rünnatakse (aktiivne Allikas: Kaitseministeerium, Suund: kaitsetahe) Avaliku arvamuse uuring 57,60% 57% 66% 64% 61% >66% >66% >66% >66% >66% Sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO meetodi järgi (%)*** Suund: Allikas: Kaitseministeerium 2,35% 2,06% 2,15% 3,04% 3,32% >3,0% >5,0% >5,0% >5,0% >5,0% *Eesti Kaitseväe hinnang Kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE. ** Mõõdik on juurdepääsupiiranguga, AvTS § 35 lg 1 p 3 prim ***Vabariigi Valitsus kinnitas 18.03.2025 põhimõtte, et alates 2026. aastast on Eesti kaitsekulude baas vähemalt 5% SKP-st. Kaitseväe juhataja on sõnastanud tervikliku võidu valemit kui „ühiskonna ja Kaitseväe vahetult kasutatavate ressursside korrutist võitlustahte ning Eesti ja liitlaste volitustega. Sõjaline mõju on tõhus vaid siis, kui mõju loov süsteem on terviklik“1 . Vastase usutava heidutuse ja tõhusa kaitsevõime saavutamise hindamisel kasutatakse viite mõõdikut, mis aitavad hinnata süsteemi komponentide hetkeseisu: 1) üksuste mehitatuse, varustatuse ja väljaõppe vastavus riigikaitse arengukava otsustele, sh kavandatud ressursiraamile ja plaanidele; 2) tegevväelaste arv aastaks 2030, et hinnata planeeritud väe arendamise ja valmisoleku tagamiseks vajalike tegevväelaste kasvueesmärgi saavutamist; 1 Eesti Kaitseväe aastaraamat 2024 lk 4. 5/41  3) liitlaste alaliselt paiknevate üksuste kohalolek Eestis, mis kajastab liitlaste otsest panust Eesti kaitselahendisse ning kinnitab püsivat kohalolekut konkreetsete üksuste kaudu; 4) elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse (aktiivne kaitsetahe) – võimaldab hinnata ühiskonna valmisolekut panustada Eesti kaitsesse vastavalt oma võimetele ja oskustele riigi ründamise korral; 5) sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO meetodi järgi – näitab riigi ja ühiskonna valmisolekut panustada riigikaitsesse. 4. Rahastamiskava Tabel 2. Rahastamiskava põhitegevuste ja majandusliku sisuga (tuhat eurot) Programmi Kulud/investeeringud/ tegevused finantseerimistehingud (tuhat eurot) AASTA 2026 2027 2028 2029 KOKKU Kulud Varude tagamine: Kulud lahingumoon 465 055 571 225 756 054 724 841 2 517 176 Väeloome korraldamine 443 628 498 142 516 033 561 719 2 019 522 Kaitsevalmiduse ja liitlaste kohaloleku tagamine Eestis 68 032 67 912 72 944 68 860 277 748 Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö 148 945 152 452 34 934 34 960 371 291 Luure ja eelhoiatuse korraldamine 90 111 96 488 96 464 85 989 369 053 Kaitsetahte edendamine 26 470 30 043 31 981 34 841 123 335 Riigikaitselise inimvara juhtimine 58 331 67 175 74 058 75 094 274 658 Riigikaitseliste investeeringute korraldus 104 611 95 653 65 924 68 308 334 496 Kaitsetööstuse ja kaitsevaldkonna innovatsiooni edendamine 12 184 13 045 12 527 12 993 50 749 Käibemaks 146 778 225 330 273 150 264 653 909 911 1 564 1 817 1 934 1 932 Kulud kokku 145 467 069 258 7 247 939 Investeering Maa soetused 4 000 0 0 0 4 000 6/41  Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine 159 882 204 322 23 412 66 468 454 083 Muud investeeringud 15 062 11 746 3 547 4 880 35 235 Liitlaste taristu 29 056 2 259 0 0 31 314 Kaitseotstarbelin e erivarustus 450 358 301 317 595 896 711 814 2 059 385 Lääne-Eesti meetme õhuseireseadmed 11 439 0 0 0 11 439 Muud investeeringud kokku 23 221 11 993 3 137 4 919 43 270 Käibemaks 132 254 59 932 42 739 102 988 337 913 Investeering kokku 825 272 591 568 668 730 891 069 2 976 639 Finantseerimistehiingud 7 954 31 688 6 234 0 45 875 Finantseerimistehingud kokku 7 954 31 688 6 234 0 45 875 2 397 2 440 2 609 2 823 10 270 KOKKU 370 723 033 327 453 Tabel 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025. a kohta (muudatuste selgitused koos eelarvega, tuhat eurot) Eelarve Ülekantavad vahendid 2024-2025 muudatus Selgitused Investeeringud -19 144 Kaitseministri käskkiri nr 1-2/25/99, 29.05.2025 Kaitseministeeriumi valitsemisala 2024. aasta Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -83 084 riigieelarve vahendite ülekandmine 2025. aastasse Kaitsetahe -1 672 Kaitsevalmidus -2 268 Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -5 354 Liitlaste kohalolek Eestis -1 860 Luure ja eelhoiatus -6 815 Riigikaitseline inimvara -2 131 Riigikaitseliste investeeringute korraldus -252 Varude tagamine: lahingumoon -37 109 Väeloome: maavägi -1 158 Väeloome: merevägi -430 Väeloome: muud üksused -22 864 Väeloome: õhuvägi -1 172 2025. a riigieelarve I pa seaduse muudatused Investeeringud -83 Vt 2025 lisaeelarve eelnõu seletuskiri Rahandusministeeriumi kodulehel: Tulud programmiülesed 291 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja- Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 59 maksud/riigieelarve-ja- Kaitsetahe 8 905 eelarvestrateegia/riigieelarved#2025-aasta-lisaeela Kaitsevalmidus 2 328 7/41  Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -110 Liitlaste kohalolek Eestis 1 398 Luure ja eelhoiatus -52 Riigikaitseline inimvara -8 152 Riigikaitseliste investeeringute korraldus 190 Väeloome: maavägi -12 369 Väeloome: merevägi -524 Väeloome: muud üksused 9 194 Väeloome: õhuvägi -748 2025. a riigieelarve II pa seaduse muudatused Investeeringud 1 072 Vt 2025 lisaeealrve eelnõu seletuskiri Rahandusministeeriumi kodulehel: Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -40 117 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja- Kaitsetahe -465 maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/2025- Kaitsevalmidus 4 247 riigieelarve#2025-aasta-riigieel Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -39 375 Liitlaste kohalolek Eestis 15 550 Luure ja eelhoiatus 363 Riigikaitseline inimvara 4 040 Riigikaitseliste investeeringute korraldus -2 872 Varude tagamine: lahingumoon -10 530 Väeloome: maavägi -4 737 Väeloome: merevägi -1 359 Väeloome: muud üksused -4 864 Väeloome: õhuvägi -114 VV reservide eraldised Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -128 Raha eraldamine VV reservist, korraldus nr 135, 28.07.2025 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja- maksud/riigieelarve-ja- Väeloome: maavägi -128 eelarvestrateegia/riigieelarved#2025-aasta-lisaeela 5. Hetkeolukorra analüüs Sõjalise kaitse eesmärk on ennetada sõjalisi ohte ja vajaduse korral riiki edukalt kaitsta ning sõda võita. Venemaa on reaalne, otsene ja pikaajaline oht Euroopale. Eesti peab koostöös NATO liitlastega tagama sõjalise usutavuse Venemaa heidutamiseks ning vajaduse korral suutma otsustavalt tõrjuda iga võimaliku rünnaku. Selleks arendatakse täies mahus välja sõjalised üksused ja võimed, mis on mehitatud, välja õpetatud ja regulaarselt harjutanud, varustatud, relvastatud ning varudega kindlustatud. Eesti kaitsevõimet tugevdab liitlaste lahinguvõimeline kohalolek ja määratud tugevdusüksused, toimiv juhtimisstruktuur, eelpaigutatud varustus ning suutlikkus kiiresti siirata täiendavaid vägesid, võimeid ja varustust. Eesti viib ellu NATO uutes kaitseplaanides ning väevõime- eesmärkides kokkulepitu. Väevõime-eesmärkide saavutamiseks tagab aastatel 2026-2029 Vabariigi Valitsus sõjalise riigikaitse rahastuse neljal aastal keskmiselt koos välisvahenditega 5,43% SKP-st. Koalitsioonileppe 2025-2027 kohaselt on prioriteetideks: • Kaitseväe personal; 8/41  • ühiskonna kaitsetahte suurendamine; • olemasolevate ja uute kaitsevõimete arendamine suunates vähemalt 50% kaitse-eelarvest hangeteks ja investeeringuteks; • liitlassuhete tugevdamine ja liitlaste kohaloleku suurendamine; • kaitsetööstus kui üks majanduse kasvuvaldkond. Eesti on viimastel aastatel oluliselt suurendanud oma kulutusi riigikaitsele ja see jääb prioriteediks ka tulevikus. 2025. aastal suurendasid NATO liitlased märgatavalt oma kaitsekulutusi – 23 liikmesriiki 31-st kulutasid vähemalt 2% SKP-st. Euroopa liitlaste ja Kanada kogukulud kasvasid reaalväärtuses 20%, ulatudes 559 miljardi euroni. USA on jätkuvalt suurim panustaja, moodustades umbes 60% kogu NATO kaitsekuludest (845 mld eurot). Poola juhib endiselt kaitsekulu SKP osakaaluga, milleks on 4,48%, sellele järgnevad Leedu 4%, Läti (3,73%), Eesti (3,38%), Norra 3,35% ning USA (3,22%)2. 2025. aastal ulatuvad Eesti kaitsekulud 1,392 miljardi euroni ning aastatel 2026-2029 on Eesti kaitsekulud (koos välisvahenditega) keskmiselt 5,43% SKP-st. 4 000 5,60% 6,0 0% 5,43% 5,44% 5,25% 5,60% 5,44% 5,0 0% 5,09% 2838 3 000 5,06% 2639 3,74% 2436 2402 2837 4,0 0% 2637 3,43% 2360 2 000 3,35% 2241 3,0 0% 1568 2,95% 2,0 0% 2,21% 2,14% 1436 2,06% 1334 1 000 1132 1,0 0% 776 615 647 0 0,0 0% 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Välistoetused +1,5% aastas suurendamine (3,34 mld eurot km-ga) Olemasolev lisarahastus HNS+ 1,6 mld eurot laskemoon 3 % SKP Graafik 1. Kaitsekulud ja välisvahendid, otsuste mõju (mln eurot; SKP%-st) Olulisemad tegevused/sekkumised Olulisemad tegevused aastani 2029 1. Mitmekihiline õhukaitse • Kihilise õhukaitse väljaarendamiseks luuakse õhukaitsebrigaad, mis tugevdab nii keskmaa kui ka lühimaa õhutõrjet. • Õhukaitsebrigaadi koosseisus alustatakse ettevalmistusi ballistilise raketikaitse võime loomiseks, kuid suuremahulised investeeringud järgnevad 2030. aastal. 2 AC/281-D(2025)0046-COR1-AS1(R) 9/41 2. Laskemoon • Aastatel 2022-2029 ulatuvad laskemoona hankimise kulud 5 mld euroni, millest 3,2 mld eurot jääb perioodi 2026-2029. Laskemoona hangitakse sealhulgas uutele võimetele, vastase mõjutamiseks tema territooriumil ja õhukaitse tugevdamiseks. Laskemoona hoiustamiseks ehitatakse täiendavad moonalaod. 3. Maavägi • Jätkatakse diviisi väljaarendamisega. Luuakse ISTAR pataljon, mis tugevdab süvaluurevõimet vastase avastamiseks ja sihistamiseks sügavuses. Samuti arendatakse välja süvalöögi võime ja tugevdatakse diviisi juhtimisvõimet. • Arendatakse droonivõitlust ja elektroonilist võitlust, sh integreeritakse mehitamata õhusõidukite üksused brigaadide ja maakaitseüksuste koosseisu. • Tulevõime parandamiseks luuakse mehitamata õhuründevõime, sh luuakse diviisi 1. ja 2. jalaväebrigaadi mehitamata õhuründerühmad. • Luuakse diviisi pioneeripataljon, mille ülesanneteks on tõsta diviisi üksuste hukukindlust ja rajada vajalikke tõkkeid. 4. Isikkoosseis • Olemasolevate ja uute sõjaliste võimete arendamine ja hoidmine nõuab kompetentset, väljaõpetatud ja jätkusuutlikku isikkoosseisu, millega kaasnevad täiendavad ja senisest suuremad personalikulud, sh korrigeeritakse ajateenijate ja reservväelaste tasusid ning toetusi. • Tegevväelaste ja tsiviilteenistujate arvu suurendatakse määral, mis tagab uute sõjaliste võimete loomiseks ning nende ülalhoidmiseks vajaliku personali ja üksuste ettevalmistuse. Uute sõjaliste võimete arendamisega kaasnevad tehnilised ja administratiivsed ametikohad täidetakse eelistatult tsiviilteenistujatega, mille tulemusel kasvab tsiviilteenistujate arv. • Isikkoosseisu suurendamiseks ja hoidmiseks: - suurendatakse tegevväelaste palgafondi, et tagada tegevteenistuse jätkusuutlikkus; - töötatakse välja võimalused reservväelaste täiendavaks kaasamiseks; - suurendatakse reservväelaste toetusi; - suurendatakse ajateenijate toetusi, sh igakuist transpordikompensatsiooni, ning toetused seotakse tarbijahinnaindeksiga; - rakendatakse meetmeid tegevväelaste karjääri ja pikaajalise teenistuse väärtustamiseks. 5. Ülejäänud tegevused • Moderniseeritakse mereväe laevastikku, sh arendatakse miinitõrjet ja seirevõimet. • Luuakse Kaitseväe linnak Narva, mis võimaldab hoida või roteerida väiksemaid üksusi ning loob võimaluse vajadusel Kaitseväe ja liitlaste kohalolu kiireks suurendamiseks piirkonnas. Kohaolek Narvas kannab sõnumit, et Eesti riigi kaitse algab esimesest meetrist, samuti suurendab piirkonna turvatunnet ja kaasatust. Detailsed plaanid kujundatakse koostöös kohaliku omavalitsusega. • Luuakse Kaitseväe Akadeemia ja Balti Kaitsekolledži ühine õppelinnak Raadile, mis koondab ja tõhustab nii õppe- kui tugitegevusi kui ka tagab Balti Kaitsekolledži õppuritele vajaliku majutushoone. Eesti rahvusvaheline kohustus on tagada Balti Kaitsekolledžile vastuvõtva riigi toetus. 10/41  • Jätkatakse Balti kaitsevööndi rajamisega, sealhulgas taotletakse lisarahastust Euroopa Liidult koos Läti, Leedu, Poola jt. • Rajatakse Kaitseliidule neli uut malevahoonet ja täiendavad lasketiirud, mis aitavad senisest tõhusamalt läbi viia laskeõpet. • Luuakse täiendavad võimalused liitlaste vastuvõtuks, sh majutus ja väljaõppealad, samuti jätkatakse harjutusväljade arendamist. • Jätkatakse Nursipalu harjutusvälja arendamist vastavalt kehtestatud planeeringule, sh vajalike maade omandamist harjutusvälja kavandatud laienduse elluviimiseks. • Rajatakse kaitsetööstuspark Pärnumaale, millega luuakse ettevõtetele baastaristu laskemoona ja lõhkeaine tootmiseks. • Luuakse Kaitseväe Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus, mis edendab innovaatiliste lahenduste väljatöötamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Väejuhatuse põhiülesanne on arendada ja koordineerida mehitamata ning autonoomsete sõjaliste lahenduste kasutuselevõttu Kaitseväes ning teha koostööd Eesti kaitsetööstuse, teadusasutuste ja rahvusvaheliste partneritega. • Arendatakse andmeside lahendusi ja pilvepõhised teenuseid, laiendatakse satelliitside kasutust ja juurutatakse tehisintellekti kaitsevõime tugevdamiseks, otsustusprotsesside kiirendamiseks ja tegevuste tõhustamiseks. • Suurendatakse kaitsetööstuse arendustoetusi, et tugevdada Eesti kaitsetööstuse konkurentsivõimet. 6. Programmi tegevused ja teenused Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm on koostatud RKAK 2022-2031+ sõjalise kaitse tegevussuuna elluviimiseks sh arvestades RKAK 2026-2035 eelotsuste ja NATO väevõime eesmärkides kokkulepituga. Sõjalise kaitse tegevussuund keskendub iseseisva kaitsevõime arendamisele ja kindlustamisele ning NATO kollektiivkaitse rakendumise tagamisele. Sõjalise kaitsega tagatakse varustatud ja väljaõpetatud kaitsevägi, tugevad liitlassuhted ja toimiv juhtimine sõjalise rünnaku ennetamiseks, tõkestamiseks ja tõrjumiseks. Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmil on üks meede, mis kordab programmi eesmärki ja mõõdikuid. Programm koosneb üheksast programmi tegevusest, mis on moodustatud sõjalise riigikaitse olulisemate tegevussuundade eesmärkide saavutamiseks. Programmi tegevus 1: Väeloome korraldamine Kuni 2029 aastani arendatavad sõjalised võimed on otseselt seotud NATO võime-eesmärkide ja Kaitseväe juhataja sõjalise nõuandega, tagades kaitseväe järkjärgulise ja tõhusa lahinguvõime kasvu. Dünaamiline julgeolekuolukord eeldab mitme mahuka võimearenduse samaaegset käivitamist, sealhulgas laeva EML Pikker ja jalaväelahingumasinate CV9035 väljavahetamist. Samal ajal tuleb kiirendada juba käimasolevaid arendusi, nagu juhtimissüsteemide uuendamine ja juhtimispunktide hajutamine, täiendavate suurtükkide ja keskmaa õhutõrje kasutuselevõtt, droonide kiire integreerimine üksustesse, luurevõimekuse arendamine ning laskemoona soetamise jätkamine 11/41 kiirendatud korras. Nende tegevuste koordineeritud elluviimine tugevdab riigikaitseks valmisolekut ja tagab võime kiirelt reageerida muutuvale julgeolekuolukorrale. Kaitseväe lahinguvõime kiireks kasvatamiseks on vajalik kriitiliste sõjaliste võimete koordineeritud ja viivituseta arendamine ning olemasolevate üksuste täiendamine Ukraina sõja kogemustest lähtuvalt. Nende võimete arendamist ajaliselt edasi lükata ei ole võimalik, sest ühe komponendi mahajäämus või hilinemine vähendab oluliselt Kaitseväe lahinguvõimet tervikuna ning suurendab riski soovitud sihttaseme saavutamisel. Nelja eelarveaasta jooksul on erinevate sõjaliste võimete arendamiseks planeeritud ligikaudu 3 miljardit eurot. Tabel 2. Väeloome korraldamine Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud Tegevuse eesmärk: ressursiraamistikku, võimed saavutatakse kiiresti Programmi tegevus keskendub väeloome koordineeritud arendamise, sealhulgas olemasolevate Kaitseväe ja maakaitse üksuste alahoidmise Tegevuse kirjeldus: ja väljaõppe ning RKAK 2022-2031+ määratletud uute sõjaliste võimete väljaarendamisega seotud tegevustele. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab kaitsevõime Vastutaja: asekantsler. Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 RKAK perioodi lõpuks (2035) ette nähtud uued üksused/projektid on valmis Suund: Allikas: Kaitseministeerium (kumulatiivne) NA NA NA NA NA NA Joonis 1. Programmi tegevusse panustavad teenused VÄELOOME KORRALDAMINE Kaitseministeerium Kaitseliit Riigi Kaitseinvesteeringute Väeloome poliitikakujundus Üksuste alalhoidmine ja väljaõpe (toetus Keskus Maaväele) Harjutusväljade tagamine Riigikaitseliste infosüsteemide arendus Kaitsevägi Väe loomine ja arendamine Üksuste väljaõpe IKT toetuse tagamine Üksuste alalhoidmine Rahuaegse taristu alalhoid Väeloome arendamine Kaitseväe juhtimisstruktuuri kohandatakse paindlikumaks ja hajutatumaks, et tagada juhtimisvõime toimimine ka keerulistes ja hajutatud lahingutingimustes. Selle toetamiseks laiendatakse erinevate sidevõrkude – tsiviilraadioside, mobiil- ja andmeside, satelliitside ning pilvepõhiste lahenduste – 12/41 kasutamist ning parandatakse sidekanalite töökindlust, turvalisust ja mitmekesisust. Arenduste eesmärk on tagada juhtimissüsteemide pidev kättesaadavus ja infovahetuse katkematus kriisi või ründeolukorras. Väeliikide üleselt soetatakse mehitamata õhusõidukeid ja elektroonilise võitluse (EW) süsteeme, mille kasutamine juurutatakse ühtsete protseduuride, väljaõppe ja logistilise toe kaudu üksuste igapäevasesse tegevusse. Eesmärk on parandada luure- ja seirevõimet, tõkestada vastase drooni- ja sidevõime kasutamist ning lühendada otsustusaega nii rahu- kui kriisiolukorras. Maaväe fookuses on 2022. aastal loodud diviisi juhtimisvõime edasiarendamine ja üksuste lähelahinguvõime tugevdamine, tuginedes Ukraina sõja õppetundidele. Erilist tähelepanu pööratakse liikuvuse ja tulejõu suurendamisele, kaitsepositsioonide tugevdamisele ning üksuste suutlikkusele tegutseda hajutatult, säilitades samas koostegutsemisvõime liitlastega. Eesmärgi saavutamiseks suurendatakse tulejõudu (sh kaugmaa süvalöökide võimet) ning hangitakse täiendavad ründedroonid; arendatakse juhtimis- ja toetusfunktsioone; luuakse süvaluurevõime, milleks moodustatakse ISTAR pataljon; tugevdatakse droonivõitluse ja elektroonilise sõjapidamise võimekust, integreerides mehitamata lennuvahendite üksused brigaadide ja maakaitseüksuste koosseisu; luuakse mehitamata õhuründevõime, sh moodustatakse üksuste juurde õhuründerühmad; täiendatakse diviisi pioneerivõimet; moodustatakse suurtükiväerügement; ning alustatakse Scoutspataljoni CV90 lahingumasinate väljavahetamist. Õhuväe arenduste eesmärk on õhuruumi kihilise õhukaitsesüsteemi tugevdamine, et kaitsta kriitilisi objekte ja elanikkonda ning tõrjuda tõhusalt raketi- ja droonirünnakuid. Investeeringud keskmaa- ja lühimaa-õhutõrjevahenditesse, sensorivõrkudesse ja juhtimissüsteemidesse tõstavad Eesti suutlikkust iseseisvaks õhuruumikaitseks ning valmisolekut NATO liitlasüksuste vastuvõtmiseks ja toetamiseks. Kihilise õhukaitse väljaehitamiseks luuakse õhukaitsebrigaad, millega tugevdatakse keskmaa (IRIS- T) ja lühimaa (MISTRAL, PIORUN) õhutõrjevõimet. Õhukaitsebrigaadi koosseisu moodustatakse õhukaitsedivisjonid ning mobiilne lühimaa-õhutõrjeüksus (MSHORAD), mis suurendab üksuste manööverdus- ja reageerimisvõimet. Täiendavalt viiakse läbi ballistilise raketikaitse turu-uuring, et hinnata sobivaid lahendusi ja nende integreeritavust olemasolevasse käsuahelasse ning sensori- taristusse. Mereväe fookuses on Eesti merekaitse jätkusuutlikkuse ja operatiivvõime säilitamine ning parendamine. Arendatakse nii mereseire- kui ka miinitõrjevõimet, et tagada mereteede julgeolek ja kaitsta Eesti majandusvööndit. Eesmärgi saavutamiseks renoveeritakse olemasolevad miinijahtijad ning ehitatakse uus laev; laevastikku lisandub kaks väekaitsekaatrit. Tugevdatakse mereseirevõimekust ning täiendatakse relvastust ja varusid, sh hangitakse täiendavalt meremiine ning laevatõrjeraketisüsteeme. Laevastiku uuendamise ja hoolduse kõrval pööratakse tähelepanu merelise väljaõppe ning liitlastega koostöö tugevdamisele. Kaitseliidu üksuste alahoidmine ja väljaõpe (toetus maaväele) – suurendatakse Kaitseliidu taristuinvesteeringuid. Olulisem taristuobjekt on Tartu valda Raadi alevikku rajatava Tartu maleva tagalakeskuse staabi- ja tagalakeskuse I ja II etapi valmimine (vastavalt 2027.a ja 2028.a). 2026. aastal saab Rapla malev endale kaasaegsema ja maleva ülesannetega vastavuses oleva hoone. Samal aastal algavad ka Järva maleva staabi- ja tagalakeskuse projekteerimistööd, eesmärgiga, et see valmiks 2027/2028. Järva malev on seni ainus Kaitseliidu malev, mille staap ei asu maakonnakeskuses. Samuti investeeritakse Kaitseliidus relvade ja laskemoona hoiustamistingimuste parandamisse. Väljaõppetingimuste parandamiseks tehakse investeeringuid rohkem kui kümnes Kaitseliidu lasketiirus. 13/41 Alustatakse Põlva ja Võrumaa malevate taristu rajamisega, kuna mõlema maleva kinnisvarakeskkond on osaliselt nõuetele mittevastav. Taristu ettevalmistöödega alustatakse arengukava lõpuperioodil (2029.a). Üksuste alalhoidmise kogumaht on ~500 mln eurot. See hõlmab loodud võimete elutsüklikulusid, sh puuduva varustuse esmaseid soetusi, varuosade hankimist, varustuse väljavahetamist elutsükli lõpus, remonti ja hooldust (sh teenuse sisseostu), tehnika parendusi (nt vahepealsed uuendused), soetatud vahendite ümberehitust, side- ja IT-arendusi ning utiliseerimisega seotud kulusid. Kaitseväe taktikalise väljaõppe toetamiseks hangitakse täiendavad lasermatkeseadmete süsteemid, mis võimaldavad realistlikku ja ohutut treeningut kõigis väeliikides. See suurendab väljaõppe kvaliteeti, kiirendab õppustel õpitulemuste saavutamist ja parandab üksuste koostegutsemisoskust nii rahu- kui ka kriisiajal. IKT toetuse tagamine – valitsemisala üleselt viiakse kõik tööjaamad üle uuematele operatsioonisüsteemidele ja tarkvaraversioonidele ning tagatakse nende pidev ajakohastamine kesksete halduslahenduste abil, et kindlustada töökohtade turvalisus, töökindlus ja vastavus kaasaegsetele küberturbenõuetele. Uuendatakse keskseid teenuseid toetavaid süsteeme ja seadmeid vastavalt nende elueale ja töökindluse tagamise vajadusele (sh andmekeskused, serveriplatvormid ja haldussüsteemid) ning arendatakse kaasaegseid monitooringu-, haldus- ja juhtimislahendusi, et tagada kesksete teenuste töökindlus, katkestusteta toimimine ja turvalisus. Programmi tegevus 2: Kaitsetööstuse ja kaitsevaldkonna innovatsiooni edendamine Tabel 3. Kaitsetööstuse ja kaitsevaldkonna innovatsiooni edendamine Eesti kaitsevõime arendamisel kasutatakse uuenduslikke ja tõhusaid Tegevuse eesmärk: lahendusi ning innovaatiline kaitsetööstus toetab Eesti kaitsevõime tugevdamist ja panustab majanduskasvu Programmi tegevus koondab tegevusi, mis on suunatud kaitsetööstuse arendamisele Eestis ning innovatiivsete Tegevuse kirjeldus: kaitsevaldkonna toodete ja lahenduste arendamisele, katsetamisele ning kasutuselevõtmisele. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab Vastutaja: kaitsetööstuse ja kaitsevaldkonna innovatsiooni asekantsler. Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Allikas: Kaitseministeerium Joonis 2. Programmi tegevusse panustavad teenused KAITSETÖÖSTUSE JA KAITSEVALDKONNA INNOVATSIOONI EDENDAMINE Kaitseministeerium Kaitsevägi Kaitsetööstuspoliitika kujundamine Kaitsealane teadus- ja arendustegevus Kaitsealane teadus- ja arendustegevus 14/41 Kaitseministeeriumi teadus- ja arendustegevus – rõhk on koostöös teadusasutuste ja kaitsetööstusega uute lahenduste väljatöötamisel, mis parandavad Kaitseväe eelhoiatust, olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet. Teadusvaldkondadena on prioriteetsed tehisintellekt, autonoomsed süsteemid ja robootika, pettetehnoloogiad ja -eksperimendid, elektrooniline võitlus, kübertehnoloogiad ja küberkaitse. Toetatakse teadustaristuid ja kompetentsikeskuseid: • Kaitseväe Akadeemia elektroonilise võitluse kompetentsikeskust ja sinna loodud tehnoloogia kaitselaborit, mis toetab Kaitseväe EW võime arendamist õppe- ja teadustegevuse kaudu ja tugevdab valdkonna koostööd liitlastega; • CR14 salajase harjutusvälja väljaarendamist, mis võimaldab NATO-le ja liitlastele pakkuda akrediteeritud platvormil eksperimente, sõjamänge, realistlikel stsenaariumidel põhinevaid õppusi ja väljaõpet; • krüptograafia alase hindamise kompetentsikeskust, mille eesmärk on luua krüptograafiliste turbelahenduste hindamise oskus ning kasvatada krüptograafia-alast pädevust ja järelkasvu. Jätkatakse osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös, sh NATO teadus- ja tehnoloogiorganisatsiooni uurimisrühmades. Samuti pakub Euroopa kaitsefond (EDF) võimendust oluliste kaitsetehnoloogiate arendamisel toetades Kaitseväe võimearendusi üle-Euroopalistes teadus- ja arendusprojektides. Toetatakse Kaitseministeeriumi valitsemisalas teaduskompetentsi ja -järelkasvu arendamist ning suunatakse doktorantuuri õppima vähemalt kaks tegevväelast aastas. Kaitseväe teadus- ja arendustegevus – Kaitseväe sõjaliste võimete kiireks ja jätkusuutlikuks kasvatamiseks luuakse Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus, mille põhiülesanne on kiirendada uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõttu ning tõhustada kriitiliste võimelünkade lahendamist. Väejuhatus vähendab üksuste administratiivset koormust, võimaldades neil keskenduda sõjalistele põhitegevustele ning koordineerib innovatsiooniprotsessi, toetades väeliikidesse loodavate innovatsioonijuhtide tööd ja süsteemset koostööd Eesti kaitsetööstuse, teadusasutuste ning rahvusvaheliste partneritega. Keskselt juhitud innovatsiooniprotsessi toetamiseks planeeritakse Kaitseväe üksustele vähemalt 2,6 miljoni euro ulatuses eelarvelisi vahendeid omaalgatuslike projektide kiireks käivitamiseks ja katsetamiseks. Väejuhatus toetab üksusi nende vahendite tõhusal rakendamisel. Selline lähenemine võimaldab Kaitseväel kiiresti rakendada Ukraina sõja praktilisi õppetunde ning tagab, et innovaatilised lahendused jõuavad kasutusse viivitusteta. Kaitsetööstuspoliitika kujundamine – Eesti kaitsetööstuspoliitika eesmärgiks on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, ekspordile orienteeritud ja kõrge arendustasemega kaitsetööstuse tekkimine ja püsimine Eestis. Uuendatud Eesti kaitsetööstuspoliitika keskendub Eesti ettevõtete ekspordi, tootearenduse ja innovatsiooni toetamisele. Valdkonna peamiseks tulemusmõõdikuks on seatud eesmärk, et sektori käive kasvab 2030. aastaks 2 mld euroni, millest vähemalt 70% moodustab eksport. Kaitseministeerium koostab igal aastal koostöös partneritega (Eesti kaitsetööstus Liit, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi, teised ministeeriumid) kaitsetööstuspoliitika rakenduskava. Rajatakse kaitsetööstuspark, mille projekteerimiseks ja ehituseks planeeritakse 42 mln eurot. Tööstuspark on suunatud eeskätt laskemoona ja lõhkematerjali tootmise edendamiseks. Kuigi Eestis on alates 2018. aastast võimalik sõjarelvi, sõjalist laskemoona ning lõhkematerjali toota, siis praktikas ei ole tööstus laskemoona ja lõhkematerjali tootmiseni jõudnud. Oluline on lähtuda põhimõttest, et laskemoona ja lõhkematerjali tootmine Eestis peab toimima turumajanduslikel alustel ning olema ekspordile suunatud, sest Eesti enda vajadus jääb piiratuks. Lisaks tööstuspargi rajamisele toetatakse Eesti kaitsetööstuse toodangu tarnimist Ukrainasse, suurendatakse rahastust teadus- ja 15/41 arendustegevusele ning kaas-rahastatakse Eesti ettevõtete ja ülikoolide osalusega Euroopa Kaitsefondi projekte. Kaitseministeeriumi arendustoetuste meede loodi 2013. aastal. Sellest ajast alates on Eesti julgeolekukeskkond oluliselt muutunud ning lisaks kiirele hinnatõusule on kasvanud ka ettevõtete arendus- ja teadustegevuse vajadus ning sellega seotud kulud kaitsetööstuses. Lähiaastatel suurendatakse arendusprojektidele suunatud toetuste mahtu, võimaldades igal aastal toetada 8–10 uue toote arendamist ja testimist koostöös Kaitseväega. Samuti kasvab rahaline panus Euroopa Liidu programmide kaasrahastamisse, mille tulemusel saab Eesti osaleda suuremas mahus EDFi projektides ja taotleda rohkem Euroopa Liidu rahastust. See loob eeldused, et Eesti kaitsetööstus saaks arendada suuremahulisi kaitseotstarbelisi tooteid koostöös teiste liikmesriikide konsortsiumidega ning toota lõhkeainet ja laskemoona Eestis, mis on riigikaitse seisukohalt strateegiliselt oluline. Programmi tegevus 3: Lahingumoona varude tagamine Tabel 4. Lahingumoona varude tagamine Tegevuse eesmärk: Vajalik moonakogus on tagatud Programmi tegevus keskendub ressursimahukate lahingumoona Tegevuse kirjeldus: soetamise ja haldamise tegevustele. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab kaitsevõime Vastutaja: asekantsler. Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud lahingumoona varud on soetatud* Suund: Allikas: Kaitseministeerium Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- NA NA NA NA pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga *Andmed on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 4 p 1 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE Joonis 3. Programmi tegevusse panustavad teenused LAHINGUMOONA VARUDE TAGAMINE Kaitsevägi Lahingumoona varude tagamine RES 2025-2028 raames eraldas Vabariigi Valitsus 1,6 miljardit eurot (koos käibemaksuga) laskemoona hangeteks järgmiseks seitsmeks aastaks. Kaitsekulude tõus üle 5% võimaldas tuua aastatesse 2030-2035 planeeritud 525 miljoni euro väärtuses laskemoona hankeid varasemasse perioodi. 2025-2029 soetatakse laskemoona kokku 3,2 mld euro väärtuses, sh HIMARS ja IRIS-T keskmaa õhutõrjesüsteemide laskemoon. 16/41 Programmi tegevus 4: Kaitsevalmiduse ja liitlaste kohaloleku tagamine Eestis Tabel 5. Kaitsevalmiduse ja liitlaste kohaloleku tagamine Eestis Kõik RKAK Kaitseväe sõjaaja üksused on lahinguvalmis ja varudega Tegevuse eesmärk: tagatud ning liitlaste püsiv sõjaline kohalolek tugevdab Eesti kaitsevõimet ning NATO heidutus- ja kaitsehoiakut Programmi tegevused on suunatud kaitsevalmiduse tagamisele, eeskätt poliitika kujundamisele, olukorrateadlikkuse hoidmisele, Tegevuse kirjeldus: õppuste ja õppekogunemiste korraldamisele ning muudele sõjalise valmisoleku kiirust tõstvate tegevuste läbiviimisele ning liitlaste sõjalise kohaloleku ja siirmisvõimekuse tagamisele. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab kaitsevõime Vastutaja: asekantsler. Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse tegemise aeg alates eelhoiatuse saamisest* Suund: Allikas: Kaitseministeerium Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- NA NA NA pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga Kaitsevalmiduse saavutamise aeg alates kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest Suund: Allikas: Kaitseministeerium (LÕKi mõõdik)** Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- NA NA NA pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga Prioriteetsete liitlaste sõjaline kohaolek on kinnistatud Suund: Allikas: Kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH *Andmed on AvTS § 35 lg1 p 31 alusel juurdepääsupiiranguga. **Eesti Kaitseväe hinnang Kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE. Joonis 4. Programmi tegevusse panustavad teenused KAITSEVALMIDUSE ja LIITLASTE KOHALOLEKU TAGAMINE EESTIS Kaitseministeerium Kaitsevägi Meresõiduohutuse tagamine Olukorrateadlikkuse hoidmine Kaitsevalmiduse poliitika kujundamine territoriaalmerel Kaitsevalmidust toetavad õppused Merereostuse tõrje Riigi Kaitseinvesteeringute Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmine Vastuvõtva riigi toetus HNS Keskus Harjutusväljade tagamine HNS Ametiabi osutamine Kaitsevalmiduse poliitika kujundamine – Eesti julgeoleku suurimaks ohuks on Venemaa sõjaline kallaletung. Vähendamaks ründaja eelist initsiatiivi haaramisel, peab Eesti ja liitlaste vägede täielikku kaitsevalmidusse viimise aeg olema lühem, kui luureasutuste poolt antav eelhoiatusaeg. See tähendab, et me peame olema 100% valmisolekus kogu aeg. 17/41 Sõjalise riigikaitse toimimise eelduseks on terve ühiskonna kaasatus ja erinevate eluvaldkondade koostöös toimiv terviklik riigikaitse, mis tagab ühiskonna vastupanuvõime, toimepidevuse ja valmisoleku kriisiolukordadeks. Alustatakse ühisplaneerimist ning viiakse läbi valmidusõppusi kohalike omavalitsuste ja teiste riigiasutustega, sh on kohalikele omavalitsustele peamisteks partneriteks maakaitseringkonnad. Taotletav eesmärk on, et nii kohalikud omavalitsused kui ka ettevõtjad on kursis sõjalise riigikaitse ettevalmistamise ja läbiviimisega kaasnevate ootustega neile ning nad oskavad nende ootustega arvestada oma tegevuste planeerimisel. Eesmärgiks on, et perioodil 2026-2029 on 70% kohalikest omavalitsustest osalenud sõjalist riigikaitset käsitletaval koolituspäeval. Hoitakse ja arendatakse sõjalise valmisoleku juhtimise kvaliteeti läbi erinevate õppuste Vabariigi Valitsusele ja Kaitseministeeriumi valitsemisalale koostöös teiste ministeeriumite ning asutustega. NATO kriisireguleerimise õppuste CMX seeriad toetavad strateegilise tasandi kriisiaegse juhtimise harjutamist koostöös NATO struktuuride ja liitlastega. Vabariigi Valitsusele korraldatakse igal aastal vähemalt üks lauaõppus, mis aitab tõhustada otsustusprotsesse ning valmistada Valitsust ette riigikaitseliste, sh sõjaliste otsuste tegemiseks. Jätkatakse koos Läti ja Leeduga Balti kaitsevööndi rajamist, et kaitsta Eestit esimesest meetrist ja ehitatakse piiridele sõjalised kaitserajatised, mis on Ukraina sõjas tõestanud ennast efektiivsetena ning aidanud kaasa vastase üksuste pealetungi aeglustamisele ja peatamisele. 2025.a alustati kolme- etapilist Balti kaitsevööndi rajamist. Esimene etapis luuakse tugipunktide prototüübid, lisaks hangitakse tugipunktidele vajalikud tõkestusvahendid (draakonihambad, lõiketraat), ehitusvahendite konteinerid ning rajatakse esimesed tugipunktid nii kirde kui ka kagu suunale. KMAK 2029-s rahastatakse projekti 66 mln euroga, lisaks taotletakse lisarahastust Euroopa Liidult koostöös Läti, Leedu, Poola jt. Tagatakse, et NATO kaitseplaanid ja väestruktuur toetab Eesti sõjalise kaitse vajadusi ning Eestil on kehtivad plaanid liitlasüksuste kiireks vastuvõtmiseks. NATO uute regionaalsete kaitseplaanide alusel demonstreeritakse Balti riikides regulaarselt heidutuse tõstmist ja harjutatakse tugevduse läbiviimist Balti operatsiooniruumis. Igal aastal korraldatakse vähemalt üks lauaharjutus, mis keskendub ühendvägede siirmisoperatsiooniga seotud plaanidele ning kuhu kaasatakse teised ministeeriumid ja asutused. A lustatakse koostöös Eesti tsiviilpartnerite ja NATO sõjalise juhtstruktuuriga vastuvõtva riigi minimaalsete operatiivnõuete välja töötamist, et tagada liitlasüksuste vastuvõtuks vajalik operatiivne valmisolek vastavalt kaitseplaanidele. Operatiivnõuded töötatakse eelduslikult välja 2026. aastaks, sh luuakse NATO-le õiguslik alus operatiivnõuete kehtestamiseks. Vastuvõtva riigi toetus (HNS) - liitlaste vastuvõtmiseks vajaliku taristu ehitamisel ja arendamisel on eesmärgiks tagada alaliselt Eestis paiknevatele liitlaste üksustele olme-, teenistus- ja väljaõppevõimalused ning arendada taristut, mis on vajalik liitlaste vastuvõtmiseks suuremate õppuste või kriisi korral. Liitlasüksused paiknevad kõigis kolmes Kaitseväe linnakus (Tapa, Ämari, Lõuna-Eesti). Liitlaste taristu ja ülalpidamiskuludeks kinnitati KMAK 2024-2027 335 mln eurot, millest Vabariigi Valituse poolt on taristuehituseks eraldatud vahendeid ca 100 mln; puuduolev summa (ca 180 mln eurot) taotletakse NATO investeeringute fondist (NSIP). Liitlaste taristu ülalpidamiskulud aastatel 2026- 2029 on kokku umbes 55 mln eurot. NSIP merelise taristu programmis kiideti heaks Miinisadama lainemurdja projekt aastateks 2034- 2038, kuid see toodi varasemaks, kuna teised riigid ei esitanud õigeaegselt dokumente. Lainemurdja ehitustööd Miinisadamas on käimas. 18/41 Liitlaste vastuvõtuks jätkatakse Reedo linnaku rajamist liitlaste lahingugrupile (Lõuna-Eestis Reedo vastuvõtmise, formeerimise ja edasiliikumise vahetus läheduses). Planeeritakse ja vajadusel rajatakse korpuse tasandi eesmine juhtimispunkt. Jätkatakse Nursipalu harjutusväljaku väljaehitamist, koos maade soetusega. Nursipalu arendusprogramm näeb ette nelja laskevälja ja taktikaala ning kolme UXO-ala (lõhkemata lahingumoon). NATO Balti õhuturbemissioon on rahuaja missioon, mille eesmärgiks on NATO õhuruumi terviklikkuse tagamine ning lennureeglite ja õhupiiri rikkumiste tuvastamine. NATO õhu- ja raketikaitse osaks on rotatsioonilise mudeli raamistik, mis võimaldab liitlaste lühiajalisi hävitajate ning õhukaitsesüsteemide siirmisi NATO idatiivale. Eesti tagab kaasnevad võõrustajariigi kohustused üksuste vastuvõtmiseks ja teenindamiseks, nt lennukiangaaride arvu suurendamine ning teatud kulud seonduvalt ülalpidamise ja teiste teenustega. Kaitsevalmidust toetavad õppused – sõjalise valmisoleku kontrolliks korraldatakse aastatel 2026- 2029 lisaõppekogunemine igal aastal vähemalt kahele pataljoni-suurusele üksusele. Lisaõppekogunemised korraldatakse 1600 reservväelasele kuni seitsmeks päevaks (11200 inimpäeva) ja sellesse kaasatakse erinevad juhtimistasandid. Sel perioodil viib Kaitsevägi läbi suurõppusi Siil/Kevadtorm, Decisive Lancer ja Northern Coast, kuhu kaasatakse ka reservväelasi õppekogunemiste kaudu, eesmärgiga tugevdada üksuste koostööd ja parandada sõjalise väljaõppe taset. Lisaks viiakse läbi õppekogunemisi OKAS, lähtudes Eestit ümbritsevast ohuhinnangust. Programmi tegevus 5: Kaitsetahte edendamine Tabel 6. Kaitsetahte edendamine Tegevuse eesmärk: Ühiskonnas on tugev toetus riigikaitsele ja riigikaitsjatele ning elanike valmisolek panustada riigikaitsesse on kõrge Programmi tegevus koondab tegevusi, mis on suunatud ühiskonna kaasamisele laiemalt riigikaitsesse, sealhulgas erinevate sihtgruppide Tegevuse kirjeldus: (reservväelased, kooliõpilased, nende perekonnaliikmed, erasektori tööandjad jne) kaitsetahte suurendamisele. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab õiguse ja Vastutaja: halduse asekantsler. Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses Suund: Allikas: Avaliku arvamuse uuring 57,6% 57% 66% 64% 61% >66% >66% >66% >66% >66% Elanikkonna toetus ajateenistusele Suund: Allikas: Avaliku arvamuse uuring 90% 83% 83% 87% 87% 89% 90% 90% 90% 0,9 Elanikkonna toetus riigikaitsele Suund: Allikas: Avaliku arvamuse uuring 77% 72% 81% 83% 81% >81% >81% >81% >81% >82% Joonis 5. Programmi tegevusse panustavad teenused 19/41  KAITSETAHTE EDENDAMINE Kaitseministeerium Kaitsevägi Kaitsetahte arendamine Kaitsetahte projektid Mõttekodade kaasamine Strateegiline kommunikatsioon Strateegiline kommunikatsioon Kaitseressursside Amet Riigikaitseõpetuse toetamine Kaitseliit Noorte riigikaitseline haridus Eesti Sõjamuuseum Riigikaitseõpetuse välilaagrite Ajaloolise pärandi uurimine, säilitamine korraldamine ja tutvustamine Laiapindse riigikaitse ettevalmistamine Sõjaväelise muusikakultuuri ja toetamine edendamine Kaitsetahte arendamine - selleks, et tulevikus säiliks ja laieneks värbamisväli tegevteenistusse ning reservväelased oleksid motiveeritud riigikaitsesse panustama, tõhustatakse ja laiendatakse tegevusi noorte suunal. Kaitseministeeriumi valitsemisala noortepoliitika eesmärgiks on tugevdada noorte riigikaitselisi hoiakuid ja valmidust riigikaitses osaleda. See tegevus toetab Kaitseväe juhataja personali prioriteeti. Noortepoliitika elluviimiseks koostati rakenduskava, mis sisaldab uusi sihtrühmi (lapsevanemad, alg- ja põhikooli noored, õpetajad ja koolijuhid), töösuundi ja teenuseid ning olemasolevate teenuste tõhustamist, sh värbamine Kaitseväkke ja Kaitseväe Akadeemiasse. Noorte riigikaitseline haridus - Kodutütred ja Noored Kotkad pakuvad noortele esmast võimalust osaleda riigikaitses. Kaitseliidu noortepoliitika eesmärk on, et iga Kodutütarde ja Noorte Kotkaste liige jõuaks täisealiseks saades teadliku arusaamani, kuidas ta soovib oma panuse riigikaitsesse anda ning kõik on saanud selleks hetkeks põhjaliku ülevaate võimalikest karjäärivõimalustest riigikaitse valdkonnas. Süsteemse tegevuse tulemusena peaks suurenema vabatahtlikult ajateenistusse astujate arv ja kasvama huvi õppimise vastu Kaitseväe Akadeemias. Perioodil keskendutakse riigikaitsele suunatud baaskoolituse läbiviimisele. Samuti suurendatakse Kaitseliidu noorliikmete ja kaasatud noorte liikumisvõimalusi, pakkudes rohkem füüsilist aktiivsust toetavaid tegevusi. Edukust mõõdetakse osalejate arvu, matkasarjade, orienteerumispäevade ja laagrite toimumiskordade järgi. Paljudel Kaitseliidu noorliikmetel ei ole kodus vajalikku varustust välitegevuseks, mistõttu on oluline et igas maakonnas oleks olemas varustus, mida saab väljaõppeks kasutada. Perioodi jooksul investeeritakse noorte droonipädevuse tõstmisesse. Droonipädevuste varajane arendamine aitab noortel omandada kaasaegses riigikaitses vajalikke oskusi ning loob aluse hilisemaks spetsialiseerumiseks sõjalistes või tsiviilõppeasutustes. Kasvav nõudlus droonispetsialistide järele nii riigikaitses kui ka tsiviilsektoris tugevdab riigikaitset ja selle konkurentsivõimet tööjõuturul. Ajaloolise pärandi uurimine, säilitamine ja tutvustamine - toetatakse Eesti Sõjamuuseumi käsirelvade kogu eksponeerimisvõimaluste parandamist ja relvade hoiustamistingimuste vastavusse viimist relvaseaduses sätestatud nõuetele, samuti muuseumi hoone kliimasüsteemide väljavahetamist. 20/41 Programmi tegevus 6: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö Tabel 7. Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö Liitlaste toetus Eesti kaitselahendile on tagatud pikaajaliste vägedega Tegevuse eesmärk: täidetud plaanide ning kaitsekokkulepetega Programmi tegevus koondab tegevusi, mille eesmärgiks on tagada kaitsevaldkonnas liitlaste ja partneritega kahe- ja mitmepoolse koostöö arendamine ning liitlaste valmiduse suurendamine panustada Eesti kaitselahendisse ja toetada Eesti kaitselahendi jaoks vajalikke Tegevuse kirjeldus: lahendusi NATO-s ja teistes rahvusvahelise koostöö formaatides. Lisaks sisaldab programmi tegevus KV tegevusi, mis on seotud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, valmidusüksustes ja õppustel osalemisega. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab Vastutaja: kaitsepoliitika asekantsler. Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Eesti mõju ning tegusus NATO-s ja Euroopa Liidus on suuremad, kui Eesti suurus Suund: Allikas: Kaitseministeerium seda eeldaks JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH Liitlaste kohalolek Eestis vastab NATO-s kokku lepitud heidutus- ja Allikas: Kaitseministeerium Suund: kaitsehoiakule JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH Joonis 6. Programmi tegevusse panustavad teenused 21/41  LIITLASTE KAASAMINE JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Kaitseministeerium Kaitsevägi Rahvusvahelistes organisatsioonides Rahvusvaheline kaitsealane koostöö osalemine Rahvusvahelistes organisatsioonides Kaitseväe osalemine rahvusvahelistes osalemine staapides Valitsemisala küberorganisatsioonide Rahvusvahelise koostöö edendamisele (CR14, CCDCOE) suunistamine suunatud õppused ja väljaõpe Kaitseväe osalemine rahvusvahelistel Välisteenistus operatsioonidel Kaitseväe osalemine valmidusüksustes Kaitseväe osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel - Eesti rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel (RSO) osalemise eesmärkideks on koostöö Eesti strateegiliste liitlaste USA, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaaga ning Kaitseväele vajaliku operatsioonilise kogemuse saamine. Samuti on tähtis tagada Eesti usaldusväärne panus rahvusvahelistes organisatsioonide, sh NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO tegevusse. Lähtudes nendest põhimõtetest ning Kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest on otsustatud Eesti osalus rahvusvahelistel sõjalistes operatsioonides ja valmidusüksustes 2026. aastal3. 2026. aasta suurim muutus on see, et Eesti lõpetab üksustega panustamise rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse, kuna 2025. aasta septembris lõpetatakse osalemine USA juhitud sõjalises operatsioonis Inherent Resolve Iraagis. 2026. aastal taotletakse Riigikogu mandaati kaheksa kaitseväelase osalemiseks kuuel RSO-l4. Kaitseväe osalemine valmidusüksustes - 2026. aastal taotletakse mandaati panustamiseks kahte valmidusüksusesse5. Lisaks planeeritakse jätkamist NATO valmidusüksustes kuni 76 ning Ühendekspeditsiooniväe (JEF) koalitsioonis kuni 24 kaitseväelasega, mis on samaväärne 2025. aasta mandaatidega. Kaitseväe osalemiseks NATO valmidusüksusteks planeeritakse 2026. aastaks 1,22 mln eurot, JEFi koalitsioonis ja esmakordsel panustamisel tekkivaid kulusid planeeritud ei ole ning vajadusel taotletakse lisaeelarvest. Kokku planeeritakse 2026. aastaks RSO-dele ning valmidusüksustesse panustamise kuludeks 1,6 mln eurot, mis vastab arvestatud kulule ühe erandiga – EUNAVFOR Med/Irini lisanduva ametikohaga kulusid ei ole planeeritud ning need kaetakse Kaitseväe eelarvest (lisa 3). Rahvusvahelise koostöö edendamisele suunatud õppused ja väljaõpe - Kaitsevägi osaleb mitmetel rahvusvahelistel õppustel, sh Vigorous Warrior, Defender Europe, Auster Challenge ja Black Dagger eesmärgiga hoida ja laiendada rahvusvahelist koostööd ning tugevdada NATO kohalolekut Balti regioonis. Rahvusvaheline kaitsealane koostöö - jätkatakse aktiivset osalust IT-koalitsioonis, mille eesmärk on Ukraina IT-taristu ja digivõime tugevdamine. 3 Eesti rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja valmidusüksustes mandaatide kinnitamiseni on peatükk AK; 4 Kaitseministri otsustuskoosolek 16.05.2025 reg nr 1-5/25/12 „Eesti osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja valmidusüksustes aastal 2026.a.“; 5 Kaitseministri otsustuskoosolek 16.05.2025 reg nr 1-5/25/12 „Eesti osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja valmidusüksustes aastal 2026.a.“ 22/41 Valitsemisala küberorganisatsioonide (CR14, CCDCOE) suunistamine - uuendatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala küberpoliitika, mis seab valdkonna prioriteedid järgnevateks aastateks. CCDCOE ja CR14 jätkavad riigikaitse toetamist; CCDCOE panustab läbi rahvusvaheliste küberharjutuste (nt Locked Shields, Crossed Swords) ja koolitusprogrammide. CR14-st kujuneb lisaks harjutusplatvormide pakkujale ka kaitseinnovatsiooni klaster, mis võimaldab uute tehnoloogiate turvalist testimist ja valideerimist enne turule jõudmist. Järgmise nelja aasta fookuses on NATO salajase küberharjutusvälja arendus. Programmi tegevus 7: Luure ja eelhoiatuse korraldamine Tabel 8. Luure ja eelhoiatuse korraldamine Luure ja eelhoiatuse korraldamise programmi tegevuse eesmärk on riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra §7 lg 4 p 1 alusel Tegevuse eesmärk: riigisaladus ja fikseeritud Kaitseministeeriumi dokumendis KaM reg 17.01.2024 nr 3-1/24/2-3. Luure ja eelhoiatuse korraldamise programmi tegevused on riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra §5 lg 8 p 1 ja 2, §7 lg Tegevuse kirjeldus: 2 p 2, lg 4 p 3, lg 6 p 2 ja lg 9 p 61 alusel riigisaladus ja fikseeritud Kaitseministeeriumi dokumendis KaM reg 06.06.2024 nr 3-1/24/31. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab Vastutaja: kaitsepoliitika asekantsler. Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Info juurde-pääsupiiranguga* Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga pääsupiiranguga * Luure ja eelhoiatuse korraldamise programmi mõõdikud ja sihtasemed ja tegevused perioodil 2026-2029 on riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra §7 lg 4 p 1 alusel riigisaladus ning fikseeritud Kaitseministeeriumi dokumendis KaM reg 11.07.2025 nr 3-1/25/41-2. Programmi tegevus 8: Riigikaitseliste investeeringute korraldamine Tabel 9. Riigikaitseliste investeeringute korraldamine Tegevuse eesmärk: Iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju kaitsevõimet Programmi tegevus koondab RKIK tegevused, mis on suunatud riigikaitse alaste hangete läbiviimisele, toitlustusteenuse Tegevuse kirjeldus: korraldamisele ja osutamisele, asjade sundkasutusele võtmisele ja sundvõõrandamisele ning taristu arendamisele ja korrashoiu tagamisele. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab kaitsevõime Vastutaja: asekantsler. 23/41  Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Taristu tervik kasutusmäär (keskmine kasulik pinna kasutusmäär arvutatuna eri Allikas: Riigi Suund: hoonegruppide kasutusmäärade keskmisena %) Kaitseinvesteeringute Keskus NA NA 85% 85% 85% 85% 85% 85% 80% 80% Allikas: Riigi Õigeaegsed tarned Suund: Kaitseinvesteeringute Keskus NA NA JAH 96% 93% 100% 100% 100% 100% 100% Joonis 8. Programmi tegevusse panustavad teenused RIIGIKAITSELISTE INVESTEERINGUTE KORRALDAMINE Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Materjalide ja teenuste kättesaadavuse Taristuehituse ja korrashoiu korraldus tagamine Taristuehituse ja korrashoiu korraldus – olulisemad taristuehituse objektid hõlmavad erinevate materjalide, sh laskemoona ladustamiseks vajalikke rajatisi, samuti uute kaitsevõimete ja liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikku taristut. Lisaks arendatakse harjutusvälju, Balti kaitsevööndit ning kaitsetööstusparki. Olemasoleva taristu korrashoiuks (haldamine, tehnohooldus, heakord) ning funktsionaalse ja ohutu taristu tagamiseks tehtavateks remonttöödeks eraldatakse 138,4 mln eurot. Programmi tegevus 9: Riigikaitselise inimvara juhtimine Tabel 10. Riigikaitselise inimvara juhtimine Tegevuse eesmärk: Iga ajateenija, tegevväelane, reservväelane, ametnik ja töötaja panustab riigi kaitsevõime tagamisse maksimaalse efektiivsusega Programmi tegevus koondab tegevusi, mille eesmärgiks on tagada kaitsevaldkonna inivara (tegevteenistujad, ajateenijad, Tegevuse kirjeldus: reservväelased, õppurid, kaitsevaldkonna asutuste töötajad) arendamine vastavalt riigikaitse vajadustele ning arvestuse pidamine riigikaitselise inimvara üle. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab õiguse ja Vastutaja: halduse asekantsler. 24/41  Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Allikas: Vabatahtlikult ajateenistusse tulemise määr Suund: Kaitseressurssid e Amet NA 56% 54% 61% 66% 72% 72% 75% 75% 75% Allikas: Ajateenijate rahulolu ajateenistusega Suund: Kaitseressurssid e Amet NA 63% 75% 71% 75% 69% 72% 75% 75% 75% Allikas: Kaitseväe Akadeemiasse kandideerimise määr Suund: Kaitsevägi 147% 174% 210% 114% 193% >200% >200% >200% >200% >200% Kaitseväes ja Kaitseliidus teenivate tegevväelaste värbamistellimuse täitmise Allikas: Suund: Kaitseressurssid määr e Amet NA NA 72% 93% 96% 90% 90% 90% 90% 90% Joonis 9. Programmi tegevusse panustavad teenused RIIGIKAITSELISE INIMVARA JUHTIMINE Kaitsevägi Kaitseressursside Amet Ajateenistus Kaitsevaldkonna personaliteenus Reservteenistuse väärtustamine Kaitseväekohustuse täitmise toetamine Sotsiaalsed ja teenistusalased toetused Riigikaitselise inimvara planeerimine Sõjaväelise hariduse andmine ja täiendõpe Kaitsevaldkonna personaliteenus – kaitsevõime tuumiku moodustavad inimesed – tegevväelased, reservväelased ja ajateenijad. Olemasolevate ja kavandatavate sõjaliste võimete arendamine ning hoidmine nõuab pädevaid, põhjalikult ettevalmistatud ja pühendunud isikkoosseisu. Erinevalt tsiviilsektorist ei saa sõjaväelisi teadmisi ja oskusi kiiresti tööturult värvata; näiteks õhutõrjujate, sidetehnikute ja relvasüsteemide operaatorite väljaõpe ja ettevalmistus nõuab pikaajalist planeerimist ning kestab aastaid. Eesmärkide elluviimiseks tuleb juba lähiaastatel värvata eri­profiiliga spetsialiste, sh keerukate tehniliste erialade esindajaid. Järgneva nelja aasta jooksul keskendub Kaitsevägi lahinguvalmiduse tõstmisele ja NATO väevõime- eesmärkide saavutamiseks vajalike sõjaliste võimete kiirele arendamisele. Selle eesmärgi saavutamine eeldab viivitamatut investeeringut inimestesse. Iga viivitus värbamises või väljaõppes lükkab edasi planeeritud võimete kasutuselevõttu ning vähendab operatiivset valmisolekut ja üleüldist kaitsevõime usaldusväärsust. Seetõttu: • suurendatakse tegevväelaste ja tehniliste spetsialistide hulka; • suurendatakse tegevväelaste palgafondi, et tagada kaitseväeteenistuse atraktiivsus, jätkusuutlikkus ja kõrge professionaalne tase. Tegevväelase pikaajalise karjääri eelduseks on usaldusväärne ja motiveeriv palgasüsteem, mis arvestab suletud karjäärimudeli eripäradega ning toetab kaitseväelast kogu teenistusaja jooksul. Teenistusega kaasnevad kohustused Eesti riigi ees peavad olema tasakaalus õiglaselt kujundatud tasuga. Palkade tõstmine loob tingimused teenistuses olevatele kaitseväelastele teenistuses jätkamiseks ja uute tegevväelaste värbamiseks; 25/41  • tegevväelaste puudujäägi kompenseerimiseks rakendatakse täiendavaid meetmeid reservväelaste kaasamiseks väljaõppesse; • reservväelaste motiveerimiseks ning nende kompetentside hoidmiseks tõstetakse reservväelaste tasusid vastavalt Eesti keskmise palga muutusele ning suurendatakse sõidukulu hüvitist; • suurendatakse ajateenijate toetusi, sh igakuist transpordikompensatsiooni ja seotakse toetused tarbijahinna indeksiga. Kaitseväeteenistuse täitmise toetamiseks jätkatakse kaitseväekohustuslaste registri funktsionaalsete uuendustega, sh liidestuste arendamisega riiklike infosüsteemidega, tagamaks sujuv ja turvaline personali- ning ressursihaldus. Samuti kaasajastatakse kaitseväeteenistuse veebikeskkond ja arendatakse uusi sündmusteenuseid. Tegevväelaste (allohvitseride ja ohvitseride) juurdekasvu tagamiseks suurendatakse vastuvõttu Kaitseväe Akadeemiasse. Sõjaväelise hariduse andmine ja täiendõpe - Eesti riigikaitse kõrghariduse, ohvitseride väljaõppe ja sõjalise teadus- ning arendustegevuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamiseks rajatakse Raadile Kaitseväe Akadeemia ja Balti Kaitsekolledži ühine õppelinnak. Raadile koondatakse nii õppe- kui tugitegevused, samuti ehitatakse Balti Kaitsekolledži õppuritele vajalik majutushoone. Kahe kaitsevaldkonna õppeasutuse koondamine ühte asukohta aitab täita Eesti rahvusvahelist kohustust tagada vastuvõtva riigi toetus ning loob eeldused, et Eesti ohvitserid ja allohvitserid saaksid ühtest ja NATO nõuetele vastavat väljaõpet. Ühtlasi võimaldab see vähendada halduskoormust, suunates ressursid senisest tõhusamalt põhitegevuse toetuseks. 7. Programmi juhtimiskorraldus Programmi juht on Kaitseministeerium. Programmi tegevuse tasandi juhid on Kaitseministeeriumi asekantslerid, kes tagavad eesmärkide seadmise ning nende elluviimise koostöös valitsemisala asutustega, kelle teenused kuuluvad vastava programmi tegevuse alla. Valitsemisala planeerimise, otsuste elluviimise ja aruandluse protsessi juhib Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler läbi tema alluvuses asuvate osakondade. Arengukava kesksed planeerimisvahendid on valitsemisala põhitegevused ja teenused. 26/41 Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus Nr Vastutav Programmi Teenuse nimetus Eesmärk Teenuse kirjeldus asutus tegevus 1 KM Väeloome Väeloome Valitsemisala ülene pikaajaline ja kesk-pikk Teenusega tagatakse valitsemisala ülese korraldamine poliitikakujundus kaitseplaneerimine ja plaani elluviimine on väeloome poliitika kujundamine, läbipaistev, ressursiteadlik ja kulutõhus ningarengudokumentide (riigikaitse arengukava ja arvestab NATO kaitseplaneerimise ootustega Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava) koostamine, elluviimine ja järelmite tegemine, keskkonnapoliitika kujundamine ja juhtimine valitsemisalas ning riigikaitseliste objektide töövõime tagamise juhtimine. NATO võimeloome ja aruandlus (sh protsessid), küber, IKT, hangete ja taristu kavandamine. 2 KV Väeloome Väe loomine ja Riigikaitse arengukavas otsustatud uued Uute võimete ning üksuste loomise teenus korraldamine arendamine võimed on kasutusele võetud ja uued üksused kajastab uue võime või sõjaaja (all)üksuse on määratud perioodis kogu DOTMLPFI- kulusid kuni esimese hindamise (meetod: spektris (Doctrine, Organization, Training, Combat Readiness Evaluation) ja reservi või Material, Leadership, Personnel, Facilities, alalisse valmidusse arvamiseni. Teenuses Interoperability) välja arendatud ning kajastuvad kõik kulud (taristu, varustus, positiivselt hinnatud personal: tegevväelased ja ajateenistujad). Projektide kuludes kajastatakse ainult varustuse ja taristuga seotud kulusid. 3 KV Väeloome Üksuste alahoidmine Iga Kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on Teenus hõlmab tegevusi ja kulusid, mida tehakse korraldamine püsivalt mehitatud ning varustuse ja varudega juba loodud ja välja õpetatud/hinnatud Kaitseväe tagatud kehtivate eeskirjade kohaselt operatiivstruktuuri üksuste lahinguvõime säilitamiseks ennekõike materiaalse lahinguvalmiduse ning personaliga tagamise osas. 27/41 4 KV Väeloome Üksuste väljaõpe Iga Kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on Teenus hõlmab tegevusi/kulusid, mida tehakse korraldamine välja õpetatud ja hinnatud lahinguvõimeliseks sõjaaja üksuste ettevalmistamise kava kohaselt kehtivate eeskirjade kohaselt kollektiivse väljaõppe andmiseks: (all)üksuste väljaõpe. Teenistusaja väliste kogunemiste jms personalikulu (väljaspool õppuseid), väljaõppeks kuluv laskemoon, kütuse, katla- ja kuivtoit, väljaõppevahendid 5 KL Väeloome Üksuste alalhoidmine Kaitseväekohustusega Kaitseliidu Teenuse kaudu saavutatakse olukord, kus korraldamine ja väljaõpe (toetus tegevliikmeid ja kaitseväekohustuseta vajaduse tekkel maakaitse allüksused saavutavad Maaväele) Kaitseliidu tegevliikmed, kes on andnud lahinguvalmiduse ettenähtud kriteeriumide eelnevalt kirjaliku nõusoleku end nimetada kohaselt ning on võimelised rakendama ellu sõjaaja ametikohale on välja õpetatud kaitsetegevuse operatiivkavas püstitatud allüksuste ettevalmistamise kava kohaselt, et ülesanded maaväe tugevdamisel riigi kaitseks. olla valmis osalema sõjalises operatsioonis kaitsetegevuse operatiivkavas määratud mahus 6 KV Väeloome Rahuaegse taristu Kaitseväe rahuaegsetes linnakutes otseselt Teenus koondab kulusid-tegevusi nende teenuste korraldamine alalhoid operatiivstruktuuri väeüksustega sidumata ja rajatiste osas, mida kasutavad rahuajal taristuobjektide kulud on jälgitud, objektid on linnakutes paljud üksused ning mille kulusid on korras ja toetavad üksuste ettevalmistamist seetõttu keerukas jagada - spordirajatised, sõjaks sööklad, ristkasutusse antud remondihallid, haljasalad, teed, parklad jms. Hõlmab ka linnakute üldkulusid, nt julgeolekuga kaasnevad kulud, IKT üldised kulud, Kaitseväe tsiviilpersonaliga kaasnevad kulud (kui need ei ole seotud tugiteenuse osutamise või muu põhiteenusega), üksuste esinduskulud ning erisoodustuskulud. 7 RKIK Väeloome Harjutusväljade Tagatud on toimivad ja ohutud harjutusväljad. Harjutusväljade arendus, projektijuhtimine, korraldamine tagamine Õppuste läbiviimiseks vajalikud järelevalve, harjutusväljade kasutamise ja harjutusväljad on hooldatud ning ohutusjärelevalve tagamine. õppusejärgne korrastamine toimub kiiresti 28/41 8 KM Väeloome Riigikaitseliste Välja arendatud infosüsteemid on töökindlad, Excelites asuva kaitseplaneerimise süsteemi korraldamine infosüsteemide vastavad kasutajate vajadustele ning toetavad jaoks infosüsteemide välja arendamine koostöös arendus riigikaitse arengukava ja Kaitseministeeriumi tarkvara ettevõttega. Arendamisjärgus olevate valitsemisala arengukava juhtimisotsuste planeerimise ja eelarvestamise infoüsteemide tegemist töös hoidmine ja edasi arendamine. 9 KV Väeloome IKT toetuse tagamine IKT-teenuste käideldavus on vastavalt teenuse Teenusega tagatakse Kaitseministeeriumi korraldamine kriitilisuse tasemele tagatud valitsemisala IKT-teenuste turvaline ja nõuetele vastav toimimine. 10 KM Kaitsetööstuse ja Kaitsetööstuspoliitika Eestis püsib rahvusvaheliselt Hõlmab äridiplomaatia tegevusi ettevõtete kaitsevaldkonna kujundamine konkurentsivõimeline, ekspordile rahvusvaheliste suhete edendamiseks, innovatsiooni orienteeritud ja kõrge arendustasemega riigisiseseid konkursse kaitsetööstuse edendamine kaitsetööstus, mis on riigile usaldusväärne innovatsiooni- ja arendusprojektide toetamiseks, partner rahu-, kriisi- ja sõjaajal koostööd kaitseministeeriumi strateegilise partneri Eesti Kaitsetööstuse Liiduga, Eesti osalemist Euroopa Kaitsefondi abil rahastatud EL liikmesriikide ühistes kaitsetööstuse arendusprojektides, rahvusvaheliste kaitsetööstuse suurürituste kaaskorraldamist ja strateegilise kauba komisjoni töös osalemist. 11 KM Kaitsetööstuse ja Kaitsealane teadus- ja Kaitsealane teadus- ja arendustegevus toetab Riigikaitse toetamine teadus- ja kaitsevaldkonna arendustegevus väeloomet uudsete lahenditega, arendustegevusega. Toetatakse valitsemisala innovatsiooni poliitikakujundus on valdavalt teaduspõhine. poliitikakujundust ja juhtimisotsuste tegemist, edendamine Arendus- ja teadusprojektide planeerimine ja pakutakse lahendeid heidutuse, eelhoiatuse, realiseerimine on kooskõlas väeloome ja kaitsevalmiduse teostamiseks, Kaitseministeeriumi valitsemisala toetatakse sõjateaduste kestlikkust, pakutakse prioriteetsete eesmärkidega platvormi rahvusvaheliseks tegevuseks, sh väljundiks kaitsetööstusele. 29/41 12 KV Kaitsetööstuse ja Kaitsealane teadus- ja Relvastatud riigikaitse võimelüngad on Korraldatakse võimearendusega seotud kaitsevaldkonna arendustegevus selgitatud, analüüsitud ja pakutud kaitsealast teadus- ja arendustegevust koostöös innovatsiooni teaduspõhised lahendid. Seotud teemad on ülikoolide ja kaitsetööstusettevõtetega. edendamine avalikult publitseeritud ning tõusnud on üldine Koordineeritakse tegevväelaste doktoriõpet, arusaam teemakäsitlusest. Tegevväelastest avaldatakse teadustulemusi ning arendatakse doktoriõppe läbijate kaudu on tõusnud üldine eestikeelset sõjandusterminoloogiat, sh teaduslik kompetents Kaitseväes tehisintellekti kasutusvõimalusi. Täiendavalt toetatakse teadusvaatest Kaitseväe kaitse- ja mittekaitsematerjalide tehniliste kirjelduste koostamist. 13 KV Varude Lahingumoona varude Riigikaitse arengukavas ettenähtud Teenusega tagatakse Kaitseväele vajalikud tagamine: tagamine lahingumoonavarud on soetatud planeeritud lahingumoona varud. lahingumoon ajaks 14 KM Kaitsevalmiduse Kaitsevalmiduse Eesti saavutab 2026. aastal täieliku Teenus hõlmab riigiüleste otsustusprotsesside ja liitlaste poliitika kujundamine kaitsevalmiduse kaks korda kiiremini kui juhtimist ning olukorrateadlikkuse tõstmist kohaloleku 2021. aastal ning riigiülene olukorrateadlikkus riigikaitseliste ülesannete täitmisel kohalike tagamine Eestis riigikaitsest on märkimisväärselt paranenud omavalitsuste ja riigiülesel tasandil. Lisaks koordineeritakse ja suunatakse üksuste lahinguvalmiduse ning asutuste kaitsevalmiduse saavutamise parendamise protsessi ning üksuste varustatuse saavutamist. Tagatakse valitsemisala kriisivalmidus ning panustatakse liitlastega seotud tegevustesse (HNS). 15 KV Kaitsevalmiduse Olukorrateadlikkuse Eesti Vabariigi ja Kaitseväe juhtkonnal on Olukorrateadlikkuse hoidmine hõlmab kulud, ja liitlaste hoidmine 24/7/365 olemas sõjalis-strateegiline mida tehakse igapäevaselt riigikaitseks nagu kohaloleku olukorrapilt õhuruumist, merealalt ning näiteks tuvastatud õhu- ja merepildi loomine, tagamine Eestis omadest üksustest koos sellega lõimitud tuvastuslennud, sõjalise kohaloleku näitamine, vastase sõjalise tegevuse prognoosiga. olukorrateadlikkuse ja teavitussüsteemi Püsivalt on alal hoitud korrapidamise ja mehitamine ning alal hoidmine jms. teavitamise süsteem 30/41 16 KV Kaitsevalmiduse Sõdimiseks Kaitseväe operatiivstruktuur formeeritakse Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmine katab ja liitlaste valmisoleku kiiruse kiiremini ning lahinguala ettevalmistuste tegevusi-kulusid süsteemsetele protsessidele ja kohaloleku tõstmine kiirus ning mõjusus kasvab. Kriisi ajal ka üksikprojektidele, mille abil lüheneb väe tagamine Eestis suudetakse tõrgeteta vastu võtta ja plaanidesse lahinguvalmiduse saavutamise aeg. Samuti integreerida Eestisse paisatavaid liitlasvägesid katavad tegevused Eestis mitte asuvate liitlasüksuste kaasamise ning nende saabumist ettevalmistavad rahu ja kriisiaegsed tegevused. 17 KV Kaitsevalmiduse Kaitsevalmidust Kaitsevalmidust toetavate õppuste tulemina Teenus koondab tegevusi, mis on seotud ja liitlaste toetavad õppused on Kaitseväel püsivalt olemas kontrollitud ja planeeritud ja mitteplaneeritud õppekogunemiste kohaloleku tegelikkusele vastavad lahinguvalmiduse korraldamisega ning kulusid kõigile planeeritud tagamine Eestis plaanid, arusaam õppekogunemistele rahvusvahelistele õppustele, formeerimise ilmumise määrast ning formeerimistegevusi tugistruktuuri õppused/kogunemised (Kaitseliidu valdav reservvägi ja formeerimisstruktuur näol), samuti kuulub siia nii rahu kui ka kriisi ajal tehtavate väepaiske (deployment) õppuste kulu. Hõlmab ka tegevused väe/struktuuriüksuste sisese lahinguvalmiduse loomiseks (nt Laskevalmiduse õppused, õppepäevad jms). 18 KV Kaitsevalmiduse Vastuvõtva riigi toetus Eestis viibivad liitlasjõud on püsivalt Vastuvõtva riigi toetus haarab rahuaegset ja liitlaste HNS lepingutega kirjeldatud mahus vastuvõtva riigi tegevuste kulu liitlasüksustele Eestis, mis on kohaloleku toetusega kaetud ning saadava toetuse poolte vahel kokku lepitud HNS kuluna. Kulud tagamine Eestis kvaliteediga rahul hõlmavad RSOI tsükli, edasist liitlasüksuse Eestis viibimise perioodi ning ka liitlasüksuste välja tõmbamisel vastuvõtva poole (Eesti) tehtavaid kulutusi. HNS kulud on täiendavalt 2% SKP-st antavaid vahendid. 19 RKIK Liitlaste Harjutusväljade Õppuste läbiviimiseks vajalikud Harjutusväljade arendus, projektijuhtimine, kohaloleku tagamine HNS harjutusväljad liitlastele on hooldatud ning järelevalve, harjutusväljade kasutamise ja tagamine Eestis õppusejärgne korrastamine toimub kiiresti ohutusjärelevalve tagamine. 31/41 20 KV Kaitsevalmiduse Ametiabi osutamine Demineerimistööde ja muu ametiabi Ametiabi osutamine hõlmab kulutusi Kaitseväe ja liitlaste osutamisega on püsivalt alal hoitud väljaõppe demineerimistöödele harjutusväljadel ning kohaloleku alade ohutus, laevateede ohutus ning lõimitud rannikumeres, aga ka reageerimist teistele tagamine Eestis Kaitseväge ühiskonnaga, osutades toetust võimalikele ametiabi taotlustele riigi Kaitseväe kompetentse arvestades toimepidevuse säilitamiseks rahu- ja kriisiajal. 21 KV Kaitsevalmiduse Merereostuse tõrje Kaitsevägi suudab õigeaegselt avastada ja Merereostuse tõrje hõlmab kulud, mis on seotud ja liitlaste tuvastada merereostuse ja vajadusel mereväe poolse reostuse avastamisega, kohaloleku lokaliseerida ja likvideerida merereostuse tuvastamisega, reostustõrje töödega ja tagamine Eestis enne selle randa jõudmist jäätmekäitluse korraldamisega ning Keskkonnaameti taotlusel tõendite kogumisega süüdlase tuvastamiseks. 22 KV Kaitsevalmiduse Meresõiduohutuse Eesti territoriaalmeres on tagatud Meresõiduohutuse tagamine territoriaalmerel ja liitlaste tagamine väikelaevade ja jetide meresõiduohutus hõlmab tegevusi-kulusid, mis on seotud kohaloleku territoriaalmerel väikelaevade ja jetide ohutusvarustuse tagamine Eestis kontrollimisega ja juhtide joobe tuvastamisega. 23 KM Kaitsetahte Kaitsetahte Eesti reservarmee on valmis meelekindlalt Koondab tegevusi ja kulu, mille eesmärk on edendamine arendamine kaitsetegevuses osalema. Elanikkonnas suurendada kaitsetahet erinevates sihtrühmades ollakse valmis riigikaitsesse laiapindselt ja ühiskonnas tervikuna. Tellib sisse analüüse ja panustama ning terves ühiskonnas (sh. uuringuid kaitsetahte valdkonnas ning jagab erasektoris) on laiapõhjaline toetus saadud teavet teiste osapooltega. Korraldab riigikaitsele ja riigikaitsjatele toetuste jaotamist ja järelevalvet koostööpartneritele, mille tegevuse eesmärgiks on kaitsetahte tõstmine. 24 KM Kaitsetahte Mõttekodade Riigikaitse ja julgeolekuprobleemid on Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse edendamine kaasamine tuvastatud ja analüüsitud ning nende tegevus toetab strateegilist mõtlemist Balti ja lahendamiseks on pakutud strateegilised ja Põhjala riikide julgeolekuprobleemide üle, mis poliitilised lahendused. Ühiskond on kätkevad mh nii sõjalist, küber- ja riigikaitsesse laiemalt kaasatud energiajulgeolekut. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus toetab oma tegevusega Kaitseministeeriumi defineeritud fookusteemade analüüsi ja teemade viimist rahvusvahelistesse aruteludesse (sh konverentsid). 32/41 25 KM Kaitsetahte Strateegiline Ühiskonnas on kõrge kaitsetahe Koondab tegevusi ja kulu, mille eesmärk on edendamine kommunikatsioon hoida Eesti avalikkuse informeeritust sõjalistest (KaM) ohtudest ja Kaitseministeeriumi valitsemisala tegevustest riigikaitse korraldamisel. Hoida elanikkonna kaitsetahet ja –valmidust ning tõsta usku esmase kaitsevõime ja kollektiivkaitse toimimisse. Võimendada Eesti tegevust ja positsioone NATO-s, EL-is ja rahvusvahelises avalikkuses usaldusväärse ja solidaarse liikmesriigina. Väärtustada riigikaitselisi traditsioone ja teadvustada sõjaajaloolist pärandit. 26 KV Kaitsetahte Strateegiline Hoida avalikkuse informeeritust Kaitseväe Teenus kujundab avalikku inforuumi ning edendamine kommunikatsioon tegevustest riigikaitse korraldamisel ja kommunikatsiooni sihtgruppide kognitiivset (KV) sõjalistest ohtudest. Hoida elanikkonna domeeni sobivaks, et toetada Kaitseväe tegevusi. kaitsetahet ja –valmidust, tõsta usku esmase Selleks rakendatakse militaar-strateegilise kaitsevõime ja kollektiivkaitse toimimisse, kommunikatsiooni distsipliine: teavitustöö, väärtustades liitlassuhteid, riigikaitselisi otseteavitus, tsiviil-militaar koostöö. traditsioone ja sõjaajaloolist pärandit Valmistatakse ette Kaitseväe sõjaaja valdkondlikku üksust ning selle reservväelaseid ja viiakse läbi valdkondlikku arendustegevust. Kaitseväe strateegiline kommunikatsioon on osa valitsuskommunikatsioonist. 27 KV Kaitsetahte Kaitsetahte projektid Kaitseväe panustamine eraldi seisvatesse Kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni edendamine kaitsetahte projektidesse toetab Eesti rahva juhtimisel 2022-2026 töötatakse välja ja positiivset suhtumist Kaitseväkke, korraldatakse reservis olevatele isikutele ning riigikaitsesse ja liitlaste kohalolusse Eestis nende hoiakuid ja käitumist kujundavatele sihtrühmadele otsesuunatud kommunikatsioonitegevusi. Psühholoogilise kaitse teadlikkuse suurendamise tegevused Kaitseväe isikkoosseisule. 33/41 28 KL Kaitsetahte Noorte riigikaitseline Viia läbi Kaitseliidu noorliikmete väljaõpet Tutvustada liikmetele ja Eestimaa noortele edendamine kasvatus Kodutütarde ja Noorte Kotkaste riigikaitse valdkonda ning sellesse panustamise organisatsioonides, pakkuda koostöös koolide võimalusi. Korraldada vabatahtlikkusel ja Kaitseministeeriumiga Eestimaa noortele põhinevat noortetööd tähtsustades võimalust osalemaks riigikaitse laagrites väärtuskasvatust ja isamaalist haridust. eesmärgiga suurendada kaitsetahet ühiskonnas Tutvustada kodanikuühiskonna põhimõtteid ja sellesse panustamise võimalusi, anda neile kodanikuoskusi, suurendades noorte valmisolekut tegutseda erinevates olukordades. Korraldada koostööd Eesti ja välisriigi noorteorganisatsioonidega. 29 KL Kaitsetahte Laiapindse riigikaitse Kaitseliidu populaarsus ühiskonnas tõuseb Teenuse kaudu saavutatakse olukord, kus edendamine ettevalmistamine ja järjepidevalt ning Kaitseliit ja selle liikmed on vajaduse tekkel sihtüksused ja võrgustikud on toetamine ühiskonnas tunnustatud kaitsetahte ja võimelised operatiivselt toetama kogukonna eri tsiviilvastupanu (kerksus) võime toimijaid erineva suurusega kriiside suurendamise eestvedajad ning laiapindse lahendamisel läbi kaasamise või ametiabi riigikaitse ettevalmistamisel täidesaatva taotluste. riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste toetajad. 30 KL Kaitsetahte Riigikaitseõpetuse Noorte kaitsetahte suurendamiseks toetada Valikõppeaine "Riigikaitseõpetus" raames edendamine välilaagrite riigikaitseõpetust läbi riigikaitselaagrite välilaagrite korraldamine Kaitseliidu korraldamine pakkumise ja korraldamise noortele ning struktuuriüksuste poolt seeläbi suurendada noorte huvi ajateenistuse ja Kaitseliidu liikmelisuse vastu 31 KRA Kaitsetahte Riigikaitseõpetuse Riigikaitseõpetuse jätkusuutlik areng ja toimiv Teenus toetab koolides toimuvat edendamine toetamine koostöövõrgustik on tagatud riigikaitseõpetust: rahastatakse laagrite, õppekäikude ja külalisloengute korraldamist, õppevahendite soetamist ning õpetajate enesetäiendamist. Teenusega toetatakse ühtlustatud õppe läbiviimist, õppematerjalide arendamist, koolides õpetajate võrgustiku haldamist ning välilaagrite läbiviimist. 34/41  Ajateenistuse populariseerimiseks korraldatakse noortele suunatud teavitustegevust. 32 ESM Kaitsetahte Ajaloolise pärandi Eesti sõjaajaloo pärand on hoitud ja talletatud Museaalide kogumine, säilitamine, kirjeldamine edendamine uurimine, säilitamine ning avalikkusele vahendatud. Sõjamuuseum ja digiteerimine. Ekspositsioonide, ajutiste ja tutvus on tunnustatud sõjaajaloo uurimiskeskus näituste ja külastajaprogrammide koostamine, , Eestis ja laiemalt. Sõjahauad on tähistatud ja konverentside korraldamine. Kaitsetahte hooldatud tõstmiseks erinevate projektide algatamine ja elluviimine, sh sihtfinantseeritavate toetuste vahendamine. Sõjaajalooalane koostöö ja uurimistöö, sh Sõjaajalooalase uurimistöö preemia välja andmine. Sõjahaudade üle arvestuse pidamine ja sõjahaudade hooldamise korraldamine. Mälestusmärkide haldamine. 33 ESM Kaitsetahte Sõjaväelise Riiklikud tseremooniad ja üritused on Sõjaväemuusika edendamine, riiklikel edendamine muusikakultuuri korraldatud vastavalt protokollile, mis tseremooniatel ja üritustel esinemine. edendamine sisaldab kõrgetasemelist sõjaväemuusika komponenti. Esinemistel on avalikkusele tutvustatud sõjaväemuusikat ja sõjaväeorkestrit, mis suurendab huvi sõjamuuseumi vastu 35/41 34 KM Liitlaste Rahvusvaheline Rahvusvaheline koostöö tagab tugeva Eesti Koondab tegevused, mis on seotud liitlaste ja kaasamine ja kaitsealane koostöö kaitselahendi partneritega kahe- ja mitmepoolse koostöö rahvusvaheline arendamiseks ja liitlaste valmiduse koostöö suurendamiseks panustada Eesti kaitselahendisse ja toetada Eesti kaitselahendi jaoks vajalikke lahendusi NATOs jt formaatides. Lisaks rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide poliitika kujundamine ja tahtekoalitsioonides osalemise lepete saavutamine ning vajalike riigisiseste protsesside juhtimine. Välisriikide mõttekodade kaasamine Eesti kaitsevajaduste analüüsimise ja teadvustamise võimendamiseks rahvusvaheliselt. 35 KM Liitlaste Rahvusvahelistes Võimalikult suur lisaväärtus Eesti riigikaitsele Teenus koondab tegevused ja kulu, mille kaasamine ja organisatsioonides NATO ja EL liikmesusest eesmärk on saada NATO ja EL liikmelisusest rahvusvaheline osalemine (KM) võimalikult suur lisaväärtus Eesti riigikaitsele koostöö läbi NATO kollektiivkaitse (mh liitlaste kohalolek), EL kaitsepoliitika ning ressursside mõlema organisatsiooni projektidest. 36 KM Liitlaste Välisteenistus Eesti nähtavus ja mõju on kaitsepoliitiliselt Kaitsepoliitilistelt oluliste liitlas- ja kaasamine ja suurem kui Eesti suurusest johtuvalt võiks partnerriikidega koostöö arendamiseks ning rahvusvaheline eeldada. NATO poliitilis-sõjaliste struktuuride Eesti huvide igapäevaseks esindamiseks koostöö otsused arvestavad siinse sõjalise kasutatakse välisesindajaid (sh kaitseatašeed ja julgeolekuolukorraga nõunikud), kelle lähetamisel lähtutakse eesmärgist, et esindajaga oleksid kaetud kõik olulised liitlas- ja partnerriigid, va Balti riigid, ning Kaitseministeeriumi valitsemisalale olulised organisatsioonid. 36/41 37 KM Liitlaste Valitsemisala Küberkaitsealane teadlikkus ja 1) CR14 tegevuse eesmärgistamine hõlmab kaasamine ja küberorganisatsioonide vastupanuvõime küberohtudele riiklikku küberharjutusvälja, NATO rahvusvaheline (CR14, CCDCOE) kaitsevaldkonnas Eestis ja ka liitlaste ja küberharjutusvälja, salajast küberharjutusvälja, koostöö suunistamine partnerite hulgas on kõrge PESCO ja EDA Cat B projekti Cyber Ranges' Federation ja Open Cyber Range projekti tegevusi.2) NATO CCDCOE eesmärgistamine hõlmab CCDCOE tööprogrammi suunistamist KaM VA vajadustest lähtuvalt.3) NATO CCDCOE HNS tegevuste koordineerimine tähendab koos CR14 ja KüVJ-ga pakutava HNS toe tagamist CCDCOE vajadustele vastavalt. 38 KV Liitlaste Rahvusvahelistes Kaitseväe esindatus vajalikul tasemel ja Teenus hõlmab kulutusi tegevustele, mis on kaasamine ja organisatsioonides vajaliku mõjuga (otsuste mõjutamine, seotud Kaitseväe koosseisust saadetud isikute rahvusvaheline osalemine (KV) kompetentsi loomine) on rahvusvahelises teenimise/tegevusega rahvusvahelistes koostöö suhtluses püsivalt tagatud organisatsioonides, mida ei loeta samas välisteenistuseks ega teenistuseks rahvusvahelistes staapides. Samuti hõlmab teenus kulusid rahvusvahelise koostöö (sh kahe- ja mitmepoolsetes) töögruppides ja teistes formaatides osalemisele, visiitidele jms. 39 KV Liitlaste Kaitseväe osalemine Eri tasandite rahvusvahelistes sõjalistes Teenus hõlmab kulutusi tegevustele, mis on kaasamine ja rahvusvahelistes staapides on Eesti mehitanud talle määratud seotud Kaitseväe koosseisust saadetud isikute rahvusvaheline staapides positsioonid kvalifitseeritud teotahteliste teenimisega rahvusvahelistes staapides Eestile koostöö inimestega kes hoiavad kõrgel Kaitseväe eraldatud püsivalt mehitatud ametikohtadel. Siia rahvusvahelist kuvandit ei kuulu ajutiselt (õppuste ajal jms) mehitatavad ametikohad. 40 KV Liitlaste Kaitseväe osalemine Kaitsevägi on õigeaegselt saatnud Teenus hõlmab kulutusi mandaadiga kinnitatud kaasamine ja rahvusvahelistel operatsioonile ja toetanud operatsiooni ajal rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele, rahvusvaheline operatsioonidel üksust ja isikut sobiva varustuse ja mis on seotud Kaitseväe koosseisust saadetud koostöö väljaõppega operatsioonil tegutsemiseks üksuste ja isikute väljaõppe, osalemise ning taastavate tegevustega operatsiooni järgselt. 37/41 41 KV Liitlaste Kaitseväe osalemine Kaitsevägi on välja õpetanud ja valmis Teenus hõlmab kulutusi tegevustele, mis on kaasamine ja valmidusüksustes vajaduse tekkimisel lühikese etteteatamise seotud Kaitseväe koosseisust rahvusvaheliste rahvusvaheline ajaga siirma operatsiooni piirkonda eelnevalt valmidusüksuste väljaõpetamise ja valmiduses koostöö kokku lepitud tüüpi üksuse hoidmisega kuni 2024 juuni (nt NATO Response Force, NATO Readiness Iniative jt), sealt alates Allied Reaction Force. 42 KV Liitlaste Rahvusvahelise Kaitsevägi on kalendriaastas määratud hulgal Kaitseväe osalemine rahvusvahelistel õppustel kaasamine ja koostöö edendamisele ja mahus osalenud rahvusvahelistel õppustel hõlmab tegevused ja (all)üksuste osalemise rahvusvaheline suunatud õppused ja (all)üksuste ja üksikute kaitseväelastega kulud nii väeliigi- kui ka ühendtaseme õppustel koostöö väljaõpe ja ka õppuste ettevalmistamisel, mida käsitletakse rahvusvaheliste operatsioonide või rahvusvaheliste valmidusüksuste õppustena ning ei määratleta teist tüüpi õppuste (valmidus vms) alt. Samuti on siin kulud õppustele, millel Eesti osaleb solidaarsuse, kohaloleku ja sõjalise- poliitilise toetuse näitamiseks. 43 RKIK Riigikaitseliste Taristuehituse ja Tagatud on toimiv ja ohutu taristu Taristu arendus, sh insenertehniline investeeringute korrashoiu korraldus konsultatsioon, projektijuhtimine ja järelevalve. korraldamine Taristu tehnohoolduse, heakorra, sobiva töökeskkonna ja inventari tagamine, tarbimisteenuste tagamine ja remonttööde korraldamine. Sisaldab asutuse kulusid, mis on vajalikud taristuehituse ja korrashoiu toimimise korraldamiseks. Taristuobjektide kulud antakse edasi taristut kasutavatele asutustele. 44 RKIK Riigikaitseliste Materjalide ja teenuste Kliendile on tagatud õigeaegselt ja 1. Kliendile vajaliku materjali ja sisseostatavate investeeringute kättesaadavuse kulusäästlikult vajalikud tarned, täisväärtuslik teenuste kättesaadavuse tagamine kokkulepitud korraldamine tagamine ja mitmekülgne toitlustamine ning Kaitseväe mahus lepinguliste suhete loomisega. Sisaldab vajadustele vastav ajakohaste andmetega hangete läbiviimise korraldamiseks vajalikke tsiviiltoetus asutuse kulusid. Soetuste kulud antakse edasi asutustele, kelle põhitegevuste täitmiseks kaubad ja teenused hangiti. 2. Toitlustusteenuse korraldamine ja osutamise 38/41  tagamine. 3. Asjade sundkasutusele võtmise ja sundvõõrandamise ning ühekordsete riigikaitseliste ülesannetega seotud tegevuste täitmine. 45 KRA Riigikaitselise Riigikaitselise Riigikaitseks on tagatud asjakohase Koondab tegevused riigikaitsevaldkonnas inimvara inimvara planeerimine ettevalmistusega ja motiveeritud isikkoosseis inimvara planeerimisel, personalialaste juhtimine uuringute ja analüüside koostamisel, kaitseväeteenistusega seotud regulatsioonide väljatöötamisel ning personaliandmete haldamiseks vajalike infosüsteemide arendamisel. 46 KRA Riigikaitselise Kaitsevaldkonna Kaitseministeeriumi valisemisalas on tagatud Kaitseministeeriumi valitsemisalas inimvara personaliteenus kvaliteetsed ja efektiivselt korraldatud konsolideeritud personaliteenuste osutamine. juhtimine personaliteenused. Valitsemisala teenistujate Hõlmab strateegilist personalijuhtimist, pühendumus on Eesti riigiasutustes kõige teenistus- ja töösuhete haldamist, töötervishoiu kõrgem korraldamist ja töötajakogemuse valdkonna arendamist. Töötatakse välja valitsemisala ülene karjäärisüsteem, mille alusel korraldatakse personali arendamine ja koolitamine ning nende karjääri juhtimine. 47 KRA Riigikaitselise Kaitseväekohustuse Kaitseväekohustuse täitmine on tõhusalt Kaitseväekohustuse täitmise korraldamine. inimvara täitmise toetamine korraldatud. Kaitseväe sõjaaja struktuur on Teenus hõlmab ajateenistusse kutsumist, juhtimine täielikult mehitatud ja reservis olevad isikud kaitseväekohustuslaste terviseseisundi on kutsutud regulaarselt väljaõppe hindamist, vabatahtlikku kaitseväekohustuse uuendamisele võtmist, ajateenistuse asendamist asendusteenistusega, reservis olevate isikute sõjaaja ametikohale nimetamist ja reservteenistusse kutsumist. 39/41 48 KV Riigikaitselise Ajateenistus Ajateenistuse lõpuks on ajateenija Teenus koondab kogu ajateenistuse jooksul inimvara motiveeritud, füüsiliselt ette valmistatud ning läbivalt toidu, ajateenija toetuse, rekreatsiooni, juhtimine vastavalt üksuse spetsiifikale välja õpetatud spordi jms. ehk baaskulu iga sõduri kohta. Samuti kuulub siia ajateenijale hangitav individuaalvarustuse osa, mida ei käsitleta sõjaaja üksuse laovaru alalhoidva täiendamisena (vormiriietus, saapad vms). Samuti kulud ajateenijale, mida tehakse ajateenistuse tsükli jooksul (kõik kursused ja koolitused), väljaõppe laskemoon, sihtmärgid, autokooli kursuste tasud, kütus, kuluvahendid väliööbimisel jne. 49 KV Riigikaitselise Sõjaväelise hariduse Kaitseväe iga tasandi juhtivkoosseis on Koondab tegevused ja kulu Kaitseväe inimvara andmine ja täiendõpe saanud kaasaegse sõjalise väljaõppe, mis juhtivkooseisu ette valmistamiseks. Selle all juhtimine annab kvalitatiivse eelise lahingutegevuse mõistetakse kõigi tegev- ja reservväelaste juhtimisel individuaalväljaõppena käsitletavat sõjaväelist taseme- ja täiendusõpet nii Eestis kui ka välisriikides (Kaitseväe Akadeemia ja Balti Kaitsekolledž). Samuti haarab kulud individuaalõppe kursustele Eestis, mida ei viida läbi taseme või täiendõppena Kaitseväe Akadeemia egiidi all - erialakoolide kursused, õppepäevad, täiendkursused jms. 50 KV Riigikaitselise Reservteenistuse Sõdur-kodaniku eetost kandvad Koondab kulud ja toetused, mis peavad tagama inimvara väärtustamine reservväelased, kes vabatahtlikult säilitavad ja motiveerima reservväelast säilitama juhtimine sõduri oskused, füüsilise vormi ja sideme individuaalset sõjalist teravust ja allüksuste kaaslaste ning (all)üksusega koherentsust. Näiteks kulutused reservväelastele füüsilise valmisoleku alalhoiuks ja sellega seotud (aastaseks) kontrolliks, sarnased laskeoskuse alalhoiu kulud, reservüksuste juhtkondadele suunatud (aastased) ühekordsed heaolu-meeskonna loome-rekreatsiooni ürituste kulud jne 40/41 51 KV Riigikaitselise Sotsiaalsed ja Kaitseväe langenute lähedastele, vigastatutele Koondab tegevused ja kulu, mis on suunatud inimvara teenistusalased ja veteranidele on tagatud hilisem tegevväelastele sotsiaalsete tagatiste haldamisele juhtimine toetused turvavõrgustik ja probleemidega tegelemise ja väljamaksmisele (ühekordne hüvitis vigastuse tugi ja surma korral, veteranide ümberõpe jt). 41/41