-864235 -144145 0 0 Lp . Mari-Liisa Parder MTÜ Põlva kodanik
[email protected] Teie: 13.11 .2019 Meie: 05.12 .2019 nr 2.1.-5/19/4095 V astus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai 13.11.2019 Teie märgukirja ( 2.1.-1/19/4096 ) ning 13.11.2019 Teie selgitustaotlus e ( 2.1.-5/19/4095 ), mis puudutavad Tartu Ülikooli Kliinikumi ( välja toodud märgukirjas) ning Põlva haigla ( välja toodud selgitustaotluses ) teabenõuetele, pöördumistele ja seisukohtadele vastamata jätmist või puudulikult vastamist. Teie märgu kirjas märgitud adressaatide puhul saame aru, et kiri on suunatud paljudele probleemiga seotud osapooltele. Käesolevaga v astame nii märgukirjale , kui ka selgitustaotlusele ühes kirjas ( 2.1.-5/19/4095 ) , tuues välja suunised ja selgitused seoses teabenõudele vastamise tingimustega. AvTS § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites . Seega saab teabenõude korras küsida asutuselt tema valduses olevate dokumentide koopiaid või väljavõtteid andmekogudest. AvTS § 3 lg 2 kohaselt saab avalikule teabele juurdepääsu piirata üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus. Juurdepääsupiirangu alused on sätestatud AvTS §-s 35 ja valdkondade eriseadustes. Sama seaduse § 5 lg-st 1 tulenevalt on teabevaldajateks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning lg 2 järgi avalik-õiguslik juriidiline isik . Kui avaliku sektori asutus sõlmib lepingu erasektori asutusega, siis ei ole avaliku sektori asutus eraõiguslikus rollis ega muutu eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks, vaid on jätkuvalt teabevaldaja AvTS -i mõistes, kes saab oma valduses olevale teabele juurdepääsu piirata üksnes seaduses sätestatud korras. Nii on näiteks avalikuks teabeks avaliku sektori asutuse poolt sõlmitud lepingud, mis on asutuse valduses kui ka kodanike poolt edastatud pöördumised. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et kogu avaliku sektori valduses olev teave on avalik. Kui avaliku sektori valduses olevad dokumendid sisaldavad piiranguga andmeid, siis teabenõude korral võimaldatakse juurdepääs sellele osale teabest, millele piirangud ei laiene. AvTS § 9 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras ning tagama juurdepääsu nendele dokumentidele, millele teabenõudja juurdepääsu taotleb ja millele on teabenõudjal juurdepääsuõigus ( AvTS § 9 lg 2 punkt 1). AvTS § 18 lg 1 sätestab, et teabenõudele vastatakse viivituseta, kuid mitte hiljemalt, kui viie (5) tööpäeva jooksul. Seadus ei anna võimalust avaliku sektori asutusel jätta teabenõuetele vastamata. Juhud, millal teabevaldaja võib keelduda teabenõude täitmisest on ära toodud AvTS §-s 23. Teabenõude täitmisest keeldumise korral tuleb keeldumist põhjendada ( AvTS § 23 lg 3). Kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab teabevaldaja teabenõudjale viie tööpäeva jooksul ( AvTS § 19) . Kui konkreetsele asutusele on edastatud pöördumine, mis on pealkirjastatud „Teabenõue“, tuleb sellele vastata viie tööpäeva jooksul, kas siis väljastada soovitud teave või keelduda teabenõude täitmisest, kui pöördumine ei ole oma sisult teabenõue. Ei saa eeldada, et kodanikud ning eraõiguslikud juriidilised isikud (sh MTÜ) peaksid alati täpselt teadma, millisel juhul on tema pöördumine teabenõue või millisel juhul selgitustaotlus või millisel juhul on tegemist menetlusalase kirjavahetusega ehk siis millises seaduse alusel peab as u tus tema pöördumisele vastama. Küll aga peab seda teadma asutus ning sellest tulenevalt suutma oma otsust põhjendada. Olukorras, kus konkreetne pöördumine eeldab asutuse tegevuse kohta selgituste andmist, milleks on vaja alles vastus koostada, siis selline pöördumine loetakse selgitustaotluseks ning sellele vastatakse vastavalt märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses sätestatud korras. Eelnimetatud seaduses sätestatu üle puudub Andmekaitse In spektsioonil järelevalvepädevus. Peame ka märkima, et Teie poolt teabenõudena märgitud pöördumised olid siiski selgitustaotlused, kuid vaatamata sellele oli Põlva haiglal kohustus vastata iga Teie kirjale 5 tööpäeva jooksul. Juhul kui isiku pöördumine sisaldab nii teabenõuet kui selgitustaotlust, tuleb teabenõude osale vastata viie tööpäeva jooksul, kas edastades soovitud dokumendid või keelduda nende väljastamisest ning selgitada, et selgitustaotluse osale vastatakse 30 päeva jooksul. Teile võib kasuks tulla Andmekaitse Inspektsiooni "Avaliku teabe seaduse üldjuhend " , "Eraõiguslike avaliku teabe valdajate juhend" , samuti Andmekaitse Inspektsiooni selgitused seoses teabenõude esitamisega . Võttes ülaltoodu kokku, tuleb märkida, et Andmekaitse Inspek t sioon teostab järelevalvet avaliku teabe seaduses ning isikuandmete kaitse üldmääruses ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuete täitmise üle. Andmekaitse Inspekts ioonile on võimalik esitada vai e teise haldusorgani tegevuse peale, sekkumistaotlus on saadaval siin . Loodan, et minu selgitused on Teile abiks. Lugupidamisega Maria Muljarova vanemi nspektor p eadirektori volitusel