Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 08.10.2025 nr 2-2/3506-1,
[email protected] MKM/25-1105/-1K/
Meie 06.11.2025 nr 1.2-3/2539-2
Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse
muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Olete edastanud meile kooskõlastamiseks töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise
seaduse eelnõu, mille eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise tingimusi, et soodustada
nende esmase töökogemuse omandamist.
Toetame algatust võtta kasutusele täiendavaid meetmeid suurendamaks alaealiste
konkurentsivõimet tööturul ja ennetamaks noorte pikaajalist töötust tulevikus. Kooskõlastame
eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel:
1. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse töölepingu seaduse (TLS) § 7 lõiget 1 selliselt, et
edaspidi loetakse alla 15-aastase või õppimiskohustusliku alaealisega töölepingu sõlmimise
erandi hulka ka lõikes 41 sätestatud tingimustel töötamine. Viidatud lõike sõnastus vajab üle
vaatamist, kuna kehtivas sõnastuses reguleerib lõige 41 üksnes 13-aastaste alaealiste
töötamist, mis ilmselt pole olnud sätte eesmärk. Tõenäoliselt oleks asjakohane sõnastada
sätte algus järgmiselt: „Vähemalt 13-aastase alaealisega võib tööandja töölepingu sõlmida
järgmiste tööde tegemiseks:“.
Kaaluda võiks ka § 7 lõigete 4 ja 41 omavahelist paremat seostamist. Eelnõu sõnastusest ei
ole selgelt aru saada, kas lõige 41 täpsustab lõiget 4 või milline on nende omavaheline seos.
2. Eelnõu § 1 punktiga 2 lubatakse pereettevõttel vähemalt 7-aastase alaealisega sõlmida
tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks igas tegevusvaldkonnas.
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga 2 TLSi lisatavat § 7 lg-t 42 järgmiselt (lisatud
tekst on allajoonitud):
„(42) Pereettevõttes võib 7–17-aastase alaealisega sõlmida tähtajalise töölepingu kerge töö
tegemiseks igas tegevusvaldkonnas, välja arvatud juhul, kui see on vastavat
tegevusvaldkonda reguleeriva seaduse järgi keelatud.“
Ilma selle täienduseta pole meie hinnangul üheselt selge, et ka pereettevõttes töötamisel
kehtivad alaealisele alkoholiseaduse § 47 lg-s 5, tubakaseaduse § 28 lg-s 6 jms õigusaktides
sätestatud keelud.
Samuti on küsitav, kas üksnes sõlmitava töölepingu tähtajalisus tagab direktiivi 94/33 artikli 2
punktis 2a sätestatud tingimuse täitmise, mille kohaselt võivad liikmesriigid lubada alaealisel
pereettevõttes töötada juhutööde või lühiajaliste tööde tegemiseks. TLS § 9 lg 1 järgi võib
tähtajalise töölepingu sõlmida kuni 5 aastaks, mida eriti alaealise kontekstis ei saa ilmselt
lugeda lühiajaliseks. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda vastavasse sättesse konkreetse
ajalise piirangu lisamist, seades piirangu kestuse vajadusel sõltuma alaealise vanusest.
Lisaks pöörame tähelepanu asjaolule, et mõistet „pereettevõte“ ei ole seni üheski kehtivas
õigusaktis kasutatud, mistõttu vajab see defineerimist TLS-is, et säte oleks üheselt mõistetav
nii selle rakendajatele kui ka järelevalve teostajatele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Samuti ei tulene eelnõu tekstist, et pereettevõte võib sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega
töölepingu vaid juhul, kui alaealine, kellega leping sõlmitakse, on pereettevõtte
enamusosaluse omanike pereliige (alaneja või külgjoones sugulane), nagu seletuskirjas on
selgitatud. Palume eelnõu selles osas täiendada.
3. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetava § 8 lg 2 punkti 1 („(2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi
anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem kui: 1) kaks kuud
suvevaheajal“) puhul on seletuskirjas välja toodud, et Euroopa sotsiaalhartale antud Euroopa
Sotsiaalõiguste Komitee järelduste järgi peab õppimiskohustuslik alaealine saama
suvevaheajal puhata vähemalt 4 järjestikust nädalat ehk 28 kalendripäeva. Eelnõuga välja
pakutav sõnastus seda aga ei taga, kuna suvevaheaeg kestab vähem kui 3 kuud (2024/2025.,
2025/2026. ja 2026/2027. õppeaasta koolivaheajad–Riigi Teataja ). Seetõttu tuleks § 8 lg 2
punkti 1 sõnastust vastavalt muuta.
4. Eelnõu § 1 punktiga 4 antakse tööandjale õigus lubada 7–12-aastane alaealine tööle ühe
tööpäeva möödumisel alaealise registreerimisest töötamise registris. Sõltumata seletuskirjas
toodud selgitustest ei pruugi see tagada Tööinspektsioonile võimalust ennetavalt reageerida
juhtudel, kui alaealise õigused ei ole tema töölevõtmisel tagatud. Nõustume, et praegune 10-
tööpäevane tähtaeg on liiga pikk, ent teeme ettepaneku kaaluda selle lühendamist pigem 3
tööpäevani või nt sätestada, et alaealise tohib tööle lubada ülejärgmisel tööpäeval peale
registreerimist (mis kindlustaks Tööinspektsioonile vähemalt ühe täistööpäeva
reageerimiseks), mitte muuta seda peaaegu olematuks.
5. Me ei toeta eelnõu paragrahvis 2 tehtud ettepanekut alkoholiseaduse muutmiseks, mis
võimaldaks edaspidi alaealistel (16-17. aastastel) valmistada, müüa ja müügiks pakkuda
alkohoolseid jooke. Kuigi eesmärk lihtsustada alaealiste töötingimusi reguleerivat korda on
tervitatav, tuleb siiski seada esikohale alaealiste tervis, turvalisus ja heaolu.
Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul suurendab lapse viibimine alkoholi tarvitamist
normaliseerivates keskkondades (näiteks baarides) oluliselt riski alustada varem alkoholi
tarvitamisega ning teha seda sagedaminini. Uuringud näitavad, et alaealiste risk alkoholi
kahjuliku mõju tekkeks suureneb, kui nad puutuvad rohkem kokku alkoholiga seotud
keskkondadega, müügikohtades oleva reklaami ja teiste inimeste alkoholi tarbimisega. See
võib normaliseerida alkoholi tarvitamist ja kujundada positiivseid ootusi alkoholi tarvitamise
suhtes.
Hindame ettepanekut laste heaolu kahjustavaks ja märgime, et ka teistes Balti riikides ega ka
Põhjamaades alaealistel lahtise alkoholi käitlemise õigust ei ole.
Ka seletuskirjas viidatud „Analüüsis varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte
seas“ (Sotsiaalministeerium, 2020), kus on alkoholiga seotud piirangud noorte teatud
valdkondadesse töölevõtmisel ühe takistusena välja toodud, sellist lahendusettepanekut
probleemi lahendamiseks ei tehtud.
Lisaks märgime, et alkoholi müües peab tegema kahtluse korral kindlaks ka ostja vanuse ning
keelduma alkoholi müügist joobetunnustega inimesele. On kaheldav, et need ülesanded (eriti
viimane) oleksid lapsele jõukohased.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
3
Kaidi Meristo
[email protected]
Anne Haller
[email protected]
Brigitta Õunmaa
[email protected]