Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli, ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid

MINISTRI MÄÄRUS 12.11.2025 nr 61 Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lõike 5 alusel ja ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrus kehtestab müra normtasemed ning ultra- ja infraheli piirtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, samuti neis helirõhu ning ultra- ja infrahelitasemete mõõtmise meetodid. (2) Ühiskasutusega hooned on määruse tähenduses haridus- ja teadushooned, hoolekandeasutuse hooned ja meelelahutushooned. (3) Määruse nõuetega tuleb arvestada: 1) uue hoone ehitusprojekti koostamisel; 2) ühiskasutusega hoone piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmisel; 3) hoones ja hoone seinaga piirnevates hoonetes meelelahutusürituste korraldamisel; 4) müratekitavate tehnoseadmete ja -süsteemide paigaldamisel elamutesse, ühiskasutusega hoonetesse ja nende hoonete seinaga piirnevatesse hoonetesse. § 2. Müra normtasemete kohaldamise alused Müra normtasemete kohaldamisel arvestatakse: 1) ajavahemikku: päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00); 2) müraallikat: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus (edaspidi liiklus), meelelahutusüritused, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, tehnoseadmed ja - süsteemid; 3) müra iseloomu: püsiva või muutuva tasemega müra. § 3. Müra piirtasemed (1) Piirtase on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab häirivust ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid. (2) Liiklusest põhjustatud müra elamute ja ühiskasutusega hoonete ruumides ei tohi ületada lisa 1 tabelis 1 sätestatud piirtaset.  2 (3) Tehnoseadmetest ja -süsteemidest põhjustatud müra elamute ja ühiskasutusega hoonete ruumides ei tohi ületada lisa 1 tabelis 2 sätestatud piirtaset. (4) Tehnoseadmed ja -süsteemid on ehitise tehnosüsteemid, sealhulgas vee-, kanalisatsiooni- , kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, liftid ning muud müratekitavad seadmed, sealhulgas tootmis- ja tööstusseadmed samas hoones või seinaga piirnevates hoonetes. § 4. Nõuded heliisolatsioonile (1) Eeldatakse, et lisas 1 nimetatud liiklusmüra, tehnoseadmete ja -süsteemide müra ning inimtegevusest põhjustatud olmemüra ehitises vastab nõuetele, kui elamu ehitamisel on tagatud standardis EVS 842 esitatud ruumidevaheliste heliisolatsiooni- ja müranõuete täitmine. (2) Eeldatakse, et lisas 1 nimetatud liiklusmüra, tehnoseadmete ja -süsteemide müra ning inimtegevusest põhjustatud olmemüra ehitises vastab nõuetele, kui ühiskasutusega hoone ehitamisel ning selle piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmisel on tagatud standardis EVS 842 esitatud ruumidevaheliste heliisolatsiooni- ja müranõuete täitmine. (3) Olmemüra on siseruumides tavapärasest inimtegevusest lähtuv müra, mis ei ole seotud liikluse, tehnoseadmete ja -süsteemide ega muude müratekitavate seadmete tööga. § 5. Ultra- ja infraheli (1) Ultraheli on õhus leviv heli sagedusega üle 20 kHz. (2) Infraheli on õhus leviv heli sagedusega alla 20 Hz. (3) Ultra- ja infraheli tekitavad seadmed, masinad ning muud ultra- ja infraheliallikad tuleb olenemata nende asukohast paigaldada ja neid hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud ultra- või infraheli tase ruumis, kus pidevalt viibitakse, ei ületa piirtasemeid. Eelnimetatut tuleb arvestada ka ehitusprojektide koostamisel. (4) Püsiva tasemega ultraheli helirõhutaseme Lp või muutuva ultraheli ekvivalentse helirõhutaseme Lp,eq,T piirtase 1/3-oktaavriba kesksagedusel 20–25 kHz on 70 dB ja kesksagedusel üle 25 kHz on 100 dB. (5) Püsiva tasemega infraheli G-korrigeeritud helirõhutaseme LpG või muutuva tasemega infraheli G-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutaseme LpG,eq,T piirtase on 85 dB. Eeldatakse, et käesoleva määruse nõuded on täidetud, kui mõõdetud heli sageduskorrektsioon toimub vastavalt standardi EVS-ISO 7196 nõuetele. (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded ei käsitle: 1) ultraheli, mis levib kõvakeha kaudu; 2) ultraheli, mis mõjub inimesele raviprotseduuri ajal; 3) looduslikku infraheli. § 6. Helirõhutaseme mõõtmise ja hindamise kord (1) Määruses käsitletud müra hinnatakse ja parameetreid mõõdetakse vastavalt lisades 2 ja 3 sätestatud mõõtemeetoditele ja nõuetele. (2) Mõõtmise teostajal peab olema akrediteerimisasutuse poolt mõõteseaduse § 5 lõike 5 alusel välja antud erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus, kui see on tehniliselt teostatav.  3 (3) Kui müra piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. (4) Madalsagedusliku müra piirtaseme ületamisel tuleb põhjendatud juhtudel rakendada müra vähendamise meetmeid, arvestades lisas 3 sätestatud nõudeid. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler * Lisa 1. Liiklus- ja tehnoseadmete ja -süsteemide müra piirtasemed Lisa 2. Helirõhutaseme mõõtmise ja hindamise meetodid Lisa 3. Madalsagedusliku müra hindamine  Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 1 Liiklus- ja tehnoseadmete ja -süsteemide müra piirtasemed 1. Tabelis 1 on kehtestatud liiklusmüra piirtasemed A-korrigeeritud ekvivalentsete või maksimaalsete helirõhutasemetena LpA,eq,T ja LA,max. Maksimaalse mürataseme hindamisel ja mõõtmisel tuleb valida ajakarakteristik sõltuvalt müraallika iseloomust: „F“- ajakarakteristik rakendatakse impulss- või muutuva helitasemega müraallika puhul ning „S“-ajakarakteristik püsiva helitaseme puhul. Müra spektri ligikaudseks hindamiseks võib vajaduse korral kasutada C-korrigeeritud helirõhutasemeid või täpsemaid hinnangumeetodeid, näiteks mõõtmisi 1/3 oktaavribades. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtasemete kehtestamisel ruumides on arvestatud keskmise liiklussagedusega aasta läbi või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Tabel 1. Liiklusmüra piirtasemed Hoone ja ruum Müra Müra normtasemed, kui normtasemed ehitusloa taotlus hoonetele, mille või ehitusteatis on püstitamise esitatud määruse ehitusloa taotlus jõustumisest kuni või ehitusteatis on 31.12.2026 esitatud alates 01.01.2027 1. Elamu LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB) 1.1. Elutuba 40 päeval 35 päeval, 30 öösel 1.2. Magamistuba 30 öösel 35 päeval, 30 öösel LA,max (dB) LA,max (dB) 1 45 öösel 451 öösel 2. Kool ja muu õppeasutus LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB) 2.1. Klass, õppekabinet, lugemissaal, muu 40 päeval 35 päeval õpperuum LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB) 2.2. Nägemis- ja kuulmispuudega õpilaste 35 päeval 30 päeval klassiruum, muusikaklass LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB) 2.3. Saal, aula 40 päeval 35 päeval 3. Lasteaed ja -hoid LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB) 3.1. Rühmaruum 40 päeval 35 päeval 3.2. Magamisruum 35 päeval 35 päeval 30 öösel 30 öösel LA,max (dB) LA,max (dB) 1 45 öösel 451 öösel 4. Hoolekandeasutuse hoone LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB) 4.1. Elutuba 40 päeval 35 päeval 35 öösel 4.2. Magamistuba 30 öösel 35 päeval, 30 öösel LA,max (dB) LA,max (dB) 451 öösel 451 öösel 1 Nõuet kohaldatakse magamistubadele tingimusel, et öö jooksul leiab aset vähemalt viis liiklusjuhtumit, mille puhul müra maksimaalne tase LpAF,max on ületatud. Nõue kehtib ka stuudiokorterile, kus pole eraldi elu- ja magamistube. 1.1. Ühe või samal ajal mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset. 2. Tabelis 2 on kehtestatud tehnoseadmete ja -süsteemide müra piirtasemed A-korrigeeritud ja C-korrigeeritud ekvivalentsete või maksimaalsete helirõhutasemetena. Lubatud maksimaalne helirõhutase on 5 dB võrra kõrgem kui tabelis esitatud LAeq,T väärtus, kui ei ole sätestatud teisiti. C-korrigeeritud helirõhu normtasemed on kehtestatud madalsagedusliku müra hindamiseks (vastav väärtus ei tohi olla suurem kui 20 dB võrreldes A-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutasemega). 2.1. Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes on müra normtasemed LpA,eq,T kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele. Maksimaalse mürataseme hindamisel ja mõõtmisel tuleb valida ajakarakteristik sõltuvalt müraallika iseloomust: „F“- ajakarakteristik – rakendatakse impulss- või muutuva helitasemega müraallika puhul; „S“- ajakarakteristik – rakendatakse püsiva helitaseme puhul. Tehnosüsteemidest põhjustatud müra normtasemed elu- ja magamistubades tagatakse ööpäevaringselt ning ülejäänud ruumides vastavalt ruumi kasutamise otstarbele. Tabel 2. Tehnoseadmete ja -süsteemide müra normtasemed hoonetes Hoone ja ruum Müraallikas Müra Müra normtasemed, normtasemed kui ehitusloa hoonetele, mille taotlus või püstitamise ehitusteatis on ehitusloa taotlus esitatud või ehitusteatis on määruse esitatud alates jõustumisest 01.01.2027 kuni 31.12.2026 1. Elamu Elu- ja Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) 30 LpA,eq,T (dB) 281 magamistuba LpC,eq,T (dB) 50 LpC,eq,T (dB) 48 LA,max (dB) 35 LA,max (dB) 33  Kaubandus-, tootmis- ja LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB) teenindusruumide tootmis- ja päeval 30 päeval 30 tööstusseadmed öösel 25 öösel 25 LA,max (dB) LA,max (dB) öösel 40 öösel 32 2. Kool ja muu õppeasutus 2.1. Klass, Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) 35 LpA,eq,T õppekabinet, (dB) lugemissaal, muu 33 õpperuum 2.2. Nägemis- ja Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T kuulmispuudega 30 (dB) õpilaste 30 klassiruum, muusikaklass 2.3. Saal Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) 30 LpA,eq,T (dB) 30 3. Lasteaed ja -hoid Rühma- ja Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) 30 LpA,eq,T (dB) magamisruum 30 LAmax,T (dB) 33 4. Hoolekandeasutus Elu- ja Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) 30 LpA,eq,T (dB) 30 magamistuba LpC,eq,T (dB) 50 LpC,eq,T (dB) 50 LA,max (dB) 35 LAmax,T (dB) 35 Kaubandus-, tootmis- ja LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB) teenindusruumide tootmis- ja päeval 30 päeval 30 tööstusseadmed öösel 25 öösel 25 LA,max (dB) LA,max (dB) öösel 40 öösel 35 1 Kui elu- või magamistuppa projekteeritakse jahutussüsteem, võivad elu- ja magamistoas lubatud müratasemed jahutussüsteemi töötamisel olla päevasel ajal kuni 2 dB võrra kõrgemad. Kasutaja poolt ruumipõhiselt juhitava puhurkonvektori puhul võivad elu- ja magamistoas lubatud müratasemed jahutussüsteemi töötamisel olla päevasel ajal kuni 7 dB võrra kõrgemad. 2.2 Hoone ventilatsioonisüsteemide müratasemete vastavust piirtasemetele hinnatakse nende süsteemide nominaalsel (arvutuslikul) õhuvooluhulgal. 2.3 Jahutussüsteemide piirtasemetele vastavust hinnatakse nende süsteemide töötamisel projekteeritud jahutusvõimsusele vastavas töörežiimis, arvestamata samaaegset koosmõju teiste tehnosüsteemidega. Kui projekteeritud töörežiimi kohta puudub teave või see ei ole kontrollitav, hinnatakse piirtasemeid seadme maksimaalsel töörežiimil vastavalt standardile EVS-EN ISO 16032 või muule samaväärsele dokumendile. 2.4 Sama eluruumi piires paigaldatud segistite, köögikubu, WC-loputuskasti ja muude kasutaja vahetul juhtimisel või lühiajaliselt töötavate tehnosüsteemide müra ei arvestata piirtasemete kohaldamisel. 2.5. Hoones või hoonega piirnevate meelelahutusasutushoonete tegevusest põhjustatud müra normtasemed on samased elamu tehnosüsteemidest põhjustatud müra normtasemetega. 2.6. Helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhu piirtasemed meelelahutusasutus- hoonetes ei tohi ületada järgmisi arvsuurusi: Helirõhu ekvivalenttase LpA,eq,T, 100 dB; Helirõhu maksimaaltase LpAFmax, 115 dB. 2.7. Helirõhu ekvivalenttase LpA,eq,T lastele ettenähtud üritustel ei tohi olla suurem kui 90 dB. 2.8. Elamute ja ühiskasutusega hoonete puhul, mille püstitamise ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 01.01.2027, on lifti töötsükli müra piirtase LpA,eq,T 30 dB ja LpAF,max 35 dB. 2.9. Ühe või samal ajal mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset.  Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 2 Helirõhutaseme mõõtmise ja hindamise meetodid 1. Eeldatakse, et mõõtmised on nõuetekohased, kui helirõhutaseme mõõtmiseks kasutatakse seadmeid, mis vastavad standardisarjale EVS-EN 61672, standardile EVS-EN IEC 60942 ja standardisarjale EVS-EN 61260. 2. Mõõtmised, mille eesmärk on kontrollida helirõhutasemete vastavust käesolevas määruses kehtestatud normtasemetele, tehakse täpsusklassi 1 seadmetega vastavalt standardi EVS-EN 61672-1 või samaväärse dokumendi määratlusele. 3. Helirõhutaseme mõõtmiseks kasutatavad seadmed peavad olema kalibreeritud akrediteeritud kalibreerimislabori poolt vastavalt mõõtestandardi või muu samaväärse dokumendi nõuetele. 4. Eeldatakse, et müra mõõtmised ja hindamised on nõuetekohased, kui need tehakse asjassepuutuvate Eesti, Euroopa või rahvusvaheliste standardite kohaselt. Helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmiste standarditele või samaväärsetele dokumentidele. Ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema avatud. 5. Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui liiklusmüra mõõdetakse ja hinnatakse vastavuses standardi EVS-ISO 1996-2 või muu asjakohase standardi nõuetega. 6. Eeldatakse, et tööstusettevõtete tootmisprotsessist põhjustatud ning äri- ja kaubandustegevuse helirõhutasemete mõõtmised on nõuetekohased, kui need on tehtud vastavuses standardi EVS-ISO 1996-2 nõuetega. Helirõhu ekvivalenttase määratakse üksikute müratekitavate tehnoloogiliste protsesside mõõdetud helirõhutasemete energeetilise summeerimise teel. Maksimaalne müratase määratakse vähemalt viie kõige mürarikkama protsessi mõõtmise põhjal. 7. Eeldatakse, et tehnoseadmete ja -süsteemide helirõhutasemete mõõtmised ja arvutused on nõuetekohased, kui need on tehtud vastavuses standardi EVS-EN ISO 16032, EVS-EN ISO 10052 ja EVS-ISO 1996-2 nõuetega. 8. Eeldatakse, et madalsagedusliku müra sagedusvahemiku 20–200 Hz mõõtmised on nõuetekohased, kui need on tehtud vastavuses standardi EVS-ISO 1996-2 nõuetega. 9. Helirõhutaseme mõõtmise kestus valitakse vastavalt mõõtemeetodile. Muutuva iseloomuga müra puhul tuleb valida mõõtmise kestus selliselt, et oleks hõlmatud kogu mürale iseloomulik tsükkel. 10. Mõõtmise protokollis tuleb ära näidata kasutatud mõõtemeetod. Mõõtetulemused esitatakse vastavuses mõõtemeetodis sätestatud nõuetega. 11. Infra- ja ultraheli helirõhutasemete mõõtmisel kasutatakse usaldusväärseid ja reprodutseeritavaid meetodeid. Usaldusväärsust ja reprodutseeritavust eeldatakse, kui mõõtmise metoodika vastab standarditele EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2. 12. Eeldatakse, et müra hinnatud taseme määramine, sealhulgas ekvivalenttaseme arvutamine, tonaalsuse ja impulssmüra parandused ning ajavahemikupõhised keskmistamised on nõuetekohased, kui need tehakse standardite EVS-ISO 1996-1 ja EVS- ISO 1996-2 kohaselt.  Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 3 Madalsagedusliku müra hindamine Tabel 1. Piirtasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamistubades. 1/3 oktaavriba kesksagedus, Hz Piirtase Lp,eq, dB 10 95 12.5 87 16 79 20 71 25 63 31.5 55.5 40 49 50 43 63 41,5 80 40 100 38 125 36 160 34 200 32 Madalsagedusliku müra hindamist 1/3 oktaavribade kesksagedustel kasutatakse juhul, kui müra põhjustab kodanike kaebusi, kuid mõõdetud müratase ei ületa määruse lisa 1 tabelis 2 kehtestatud piirtaset või on sellele väga lähedal. Kui mõõdetud helirõhutase mingil 1/3 oktaavriba kesksagedusel ületab määruse lisa 3 tabelis 1 nimetatud arvsuurusi, loetakse kaebus põhjendatuks, mis annab aluse müravastaste meetmete rakendamiseks. Kui müraallikaks on elamu tehnosüsteemid (nt küttesüsteem), tuleb müravastaste meetmete rakendamisel olemasolevates hoonetes arvestada tehniliste ja majanduslike võimalustega. Tabelis 1 nimetatud piirtasemed 1/3 oktaavribade kesksagedustel ei ole aluseks ehitiste projekteerimisel, mistõttu ei saa neid kasutada uute ehitiste müranõuetele vastavuse kontrollimisel. Eeldatakse, et madalsagedusliku müra mõõtmised on nõuetekohased, kui need tehakse vastavuses standardiga EVS-ISO 1996-2 või EVS-EN ISO 16032. Madalsageduslikku müra võib mõõta ja hinnata kitsamas sagedusdiapasoonis, kui on sätestatud lisa 3 tabelis 1 (nt sagedusdiapasoonis 31,5–200 Hz). Mõõtmise protokoll peab sisaldama mõõtmistulemuste täpsuse hinnangut vastavalt mõõtemetoodikas sätestatud tingimustele.  Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning mürataseme mõõtmise meetodid“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kaasajastatakse müra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning mürataseme mõõtmise meetodeid eesmärgiga vähendada ülemäärasest mürast, sealhulgas ultra- ja infrahelist, tingitud terviseriske. Määrus on järgimiseks kõikidele, kes oma tegevuses müra olukorda otseselt või kaudselt mõjutavad, näiteks müraallika paigaldamise ja käitamise või ehitamisega seotud tegevused. Olulised muudatused võrreldes seni kehtinud määrusega:  kaotatakse vananenud ja ebavajalikud nõuded - enam ei sätestata täpseid tehnilisi nõudeid müra mõõtmis- ja arvutusmeetoditele, kuna need on valdkonna standardites olemas;  määrus ei reguleeri enam majutusasutuste, tervishoiuasutuste, büroo- ja haldushoonete, spordirajatiste, kaubandus- ja teenindusettevõtete müranorme, sest need on kaetud vastavate standardiga, mida hea ehitustava raames arvestatakse;  müra normtasemed kehtestatakse üksnes sellistele hoonetele (elamud, lasteaiad, õppe- ja hoolekandeasutused), kus inimesed pidevalt viibivad ning on seetõttu müra lühi- ja pikaajalistele mõjudele haavatavamad;  uutele hoonetele kehtestatakse rangemad, tänapäevast ehitus-tehnilist olukorda arvestavad normtasemed, mis aitab müra paremini ohjata ja elanikkonna haigusriski vähendada;  müra ohjamiseks siseruumides eeldatakse akustika standardi (EVS 842) heliisolatsiooni nõuete järgimist uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel ning olemasolevate ühiskondlike hoonete piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmisel. Seetõttu on oodata olmemüra jt müra liikide kaebuste vähenemist tulevikus ning vaiksemat elukeskkonda. Alates 1. jaanuarist 2027 rakenduvate piirnormidega tagatakse uute hoonete kooskõla standardis EVS 8421 lubatud minimaalsete müratasemetega ja tänapäevaste lahendustega. Uued müra piirtasemed kehtestatakse hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 1. jaanuarist 2027. Määruse jõustumisest kuni 31.detsembrini 2026. a rakenduvad sisuliselt senised normid. Enne määruse jõustumist püstitatud hoonete nõuetele vastavust hinnatakse hoone projekteerimise või ehitamise hetkel kehtinud nõuete ehk eelmise määruse nõuete kohaselt. Terviseameti töökorraldus ja järelevalve maht mõnevõrra vähenevad, kuna enam ei pea menetlema teatud liiki hoonete mürakaebusi ega tegema nendega seotud toiminguid. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]). Määruse juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Määruse mõjuhinnangu on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Gerli Põdra ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Määruse eelnõu on tehtud koostöös Terviseametiga (Leena Albreht, Natalja Šubina, Raul Sarri, Kersti Raenok, Liis Kukk, Margus Korsjukov ning endised töötajad Rasmus Pruus ja Liis Korp). Määruse eelnõu koostamisel konsulteeriti ka EVS 842 uustöötluse töögrupiga (Linda Madalik, Kaupo Kõrven, Dmitri Tishko jt) ja akustikabüroodega (nt Akukon Oy, Kajaja Acoustics OÜ, Akustikainsener OÜ). 1 EVS 842 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.  2 1.3. Märkused Määrus on seotud rahvatervishoiu seaduse (RT I, 02.01.2025, 3) jõustumisega 2025. aasta 1. septembril. Määrusega asendatakse seni kehtinud sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi määrus nr 42). Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lõike 5 ja ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel. Määruse koostamisel on lähtutud rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030.2 Määruse ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kuuest paragrahvist ja kolmest lisast. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrus laieneb elamutele ja ühiskasutusega hoonetele (täpsustatud § 1 lõikes 2 ja lisas 1). Kohaldamisala hooned on kooskõlas majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ (edaspidi määrus nr 51) lisas nimetatud ehitise kasutamise otstarvete loeteluga. Määruse nr 51 lisa kohaselt on elamute all ka hoolekandeasutuse hooned, aga käesoleva määruse § 1 lõikes 2 ja mujal on need välja toodud elamutest eraldi, kuna neile kehtestatakse lisa 1 kohaselt erinevad normid võrreldes muude elamutega. Määrus reguleerib edaspidi ka ultra- ja infraheli piirväärtusi, sest seni kehtinud sotsiaalministri 6. mai 2002. a määrus nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“ muutub kehtetuks ning selles sätestatud nõuded tõstetakse bürokraatia vähendamise ja optimeerimise eesmärgil käesolevasse määrusesse ümber. Sellega seoses tehakse vaid tehnilised ajakohastused ning sisulisi muudatusi ultra- ja infraheli nõuetes ei tehta, sest viimase rahvusvahelise teadmise3, 4, 5 kohaselt on need piirväärtused aja- ja asjakohased. Lõikes 3 on esitatud loetelu selle kohta millistes olukordades määruse nõuetega arvestada tuleb. Määruse nõudeid tuleb arvestada uue hoone ehitusprojekti koostamisel (nii elamud kui ühiskasutusega hooned). Olemasolevate elamute (enne määruse jõustumist projekteeritud ja ehitatud) piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmise ehitusprojektis määruse nõuete järgimist ei nõuta, kuid see on tugevalt soovituslik. Olemasolevas korterelamus ei tohiks eraisik näiteks põrandakatte vahetusel heliisolatsiooni halvendada. Kui aga muudetakse ühiskasutusega hoone piirde- ja tarindkonstruktsioone (seinad, vahelaed, põrandad), siis määruse nõuded rakenduvad. Lõike 3 punkti 3 kohaselt tuleb hoones ja hoone seinaga piirnevates hoonetes meelelahutusürituste korraldamisel määruse nõudeid arvestada. See tähendab, et kui näiteks samas hoones on koos elamu ja alumisel korrusel meelelahutusasutus, siis seal meelelahutusürituse korraldamise peab vastutav isik või omanik tagama müra nõuetele vastavuse elamus. Seinaga piirnev hoone tähendab seda, et hoonetel on ühine sein või nad on seintega ühendatud. Määrus ei käsitle väliskeskkonna müra (fassaadil või õuealal nõuete täitmine ja mõõtmine), mis on reguleeritud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. 2 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030. 3 https://m.ciop.pl/CIOPPortalWAR/file/95674/2022111512226%26R_3_Article_Pawlaczyk_Review_OK.pdf. 4 https://isvr.co.uk/wp-content/uploads/sites/422/2022/07/Lawton-ISVR-TR334.pdf. 5 https://ijomeh.eu/pdf-119850-52072?filename=52072.pdf.  3 Sama põhimõte on kirjas lõike 3 punktis 4, mille kohaselt tuleb nõuetega arvestada müratekitavate tehnoseadmete ja -süsteemide paigaldamisel elamutesse, ühiskasutusega hoonetesse ja nende hoonete seinaga piirnevatesse hoonetesse. Tehnoseadmete ja -süsteemide omanikud peavad tagama selle, et norme elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületataks. Paragrahvis 2 kirjeldatakse müra normtasemete kohaldamise aluseid – arvestatakse ajavahemikku (päev/öö), müraallikat ja müra iseloomu (püsiv või muutuva tasemega). Müra normtasemete ajalises jaotuses on lähtutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 25.06.2002, lk 12–25), esitatud ajavahemikest – päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00). Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituse kohaselt tuleb öise rahuliku une ajana tagada 8 tundi. Korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lõikes 2 sätestatud ajavahemikud on erinevad, sest ka käsitletud müraallikad ja müra hindamise meetodid on erinevad (KorS-i alusel hinnatakse mürahäiringut subjektiivselt, määruse nõuetele vastavust saab hinnata objektiivse mõõtmisega). See lähenemisviis võimaldab eristada eri tüüpi müra mõju ja kohaldada sobivaid normtasemeid. Eelnimetatud müra direktiivis sätestatud ajavahemike järgimine on oluline teiste EL-i riikide keskkonnamüra hindamistulemuste võrdlemiseks. Paragrahvis 3 määratakse kindlaks müra piirtasemed erinevatele müraallikatele: liiklus- ja tehnoseadmed ja -süsteemid. Teadaolevalt on liiklus- ja tööstusmüra õhusaaste järel kõige olulisem keskkonnast tulenev terviseprobleemide põhjustaja Euroopas. WHO hinnangul koguneb Euroopa rahvastiku peale ühes aastas vähemalt miljon mürast tingitud haigusaastat.6 Samuti on leitud seoseid teist tüüpi diabeedi ja rasvumise ning selliste vaimse tervise häiretega nagu depressioon ja ärevushäire. Tallinnas ja Tartus tehtud uuring tuvastas, et tugeva liiklusmüra käes kannatab mõlemas linnas umbes 10% elanikkonnast ja liiga suure müraga puutub kokku pea pool elanikkonnast. Liiklusmürast otseselt tingitud isheemilise südamehaiguse juhtumeid oli Tallinnas ligikaudu 120 ja Tartus 20. Hinnanguliselt kulub liiklusmürast tingitud haiguste ravikuludeks Tallinnas umbes 125 miljonit eurot ja Tartus 26 miljonit eurot aastas.7 Kaitseks müra eest on vaja kehtestada piirid, et seda ohjata ja ennetada tervisekahjusid. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on kehtestatud väliskeskkonna müra piir- ja sihtväärtused, käesoleva määrusega kehtestatakse siseruumide müra piirtasemed. Piirtasemed on esitatud määruse lisas 1 tabelitena ning need eristavad nõudeid alates määruse jõustumisest kuni 31. detsembrini 2026. a ehitusloa taotluse ja ehitisteatisega hoonetele ning uutele hoonetele, mille püstitamise ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 01.01.2027. See võimaldab arvestada asjaoluga, et määruse jõustumise ja ülemineku aja vahel on piisav aeg, et nõuete rakendajad saaksid uute nõuetega arvestada ning juba koostamisel olevate hoonete projektid saab lõpuni viia sisuliselt eelmise määruse nõudeid arvetades. Eelnimetatud viimaste hoonete numbriliste piirtasemete aluseks on võetud määrus nr 42 ning uute hoonete projekteerimise ja ehitamise piirtasemete aluseks on võetud standardi EVS 842 uustöötluse lõppfaasis olev kavand. Määruses nr 42 ja määruse lisas 1 kehtestatud müra piirtasemed lähtuvad WHO soovitustest8, 9 siseruumide müratasemetele, valdkondlikest standarditest ja Eesti tervist toetava elukeskkonna loomise põhimõttest. Piirtasemete määramisel on arvestatud ka majanduslikku ja ehitus-tehnilist teostatavust tänapäeval. Piirtasemed kehtestatakse elamutes ja hoolekandeasutuse hoonetes elu- ja magamistubadel ehk seal, kus inimene puhkab ja magab. Määrus ei käsitle elamute mitteeluruume (nt eraldi köök, vannituba, WC, majapidamisruum jne), mille müra nõudeid on projekteerimisel soovitatav arvestada standardite (nt EVS 842, EVS 906 ja EVS-EN 16798-1) kohaselt. Eelnimetatud viimases sisekliimasüsteeme puudutavas standardis on 6 cdn.theconversation.com/static_files/files/2547/9789289002295-eng.pdf. 7 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0013935121016200?via%3Dihub. 8 WHO Guidelines for community noise. 9 https://www.who.int/europe/publications/i/item/9789289053563.  4 välja toodud ka erisused, mis puudutavad kasutaja poolt juhitavaid seadmeid (nt ventilatsioon) ja mida tuleks määruse normide rakendamisel koosmõjus arvestada. Ühe erisusena on määruse lisas 1 märgitud, et hoone tehnosüsteemide (sh ventilatsioonisüsteemide) müratasemete vastavust piirtasemetele hinnatakse nende süsteemide nominaalsel (arvutuslikul) õhuvooluhulgal. Kui hinnata müra, nt ventilatsioonisüsteemi maksimaalse võimaliku koormuse korral, võib see anda tegelikust kasutusest oluliselt teistsuguse tulemuse. Seetõttu on põhjendatud hinnata mürataset nominaalsel ehk arvutuslikul õhuvooluhulgal, mis kajastab projekteeritud ja pidevat töörežiimi. Selline lähenemine väldib üleliia konservatiivseid lahendusi, võimaldab kasutada energiatõhusaid reguleeritavaid süsteeme ning ühtlasi jätab kehtima tervisekaitseliselt olulise piiri igapäevase kasutuse jaoks. Määrus ei kehtesta nõudeid nende seadmete kohta, mida lõppkasutaja saab ise oma isiklikus elamu eluruumis (köögis, WC-s, vannitoas ja teistes tubades) juhtida (nt köögikubu, köögi või vannitoa segisti jm kasutaja poolt reguleeritavad seadmed). Eelnimetatud tingimus on sõnastatud määruse lisas 1. Säte ei kohaldu süsteemidele, mis töötavad pidevalt või korduvate tsüklitena (nt jahutusventilaatorid, soojuspumbad, ventilatsiooniagregaadid). WHO suunised müra kohta siseruumides soovitavad näiteks, et: 1) magamistubadesse kostuv liiklusmüra ei tohiks öösel ületada 30 dB (LpA,eq) ning maksimaalne müratase ei tohiks ületada 45 dB (LpA,max); 2) Öösel magamisel kostuv keskkonnamüra võiks jääda alla 30 dB (LpA, eq) 3) eluruumides, koolides ja lasteasutustes ei tohiks müratase häirida keskendumist, kuulmist ega kõnest arusaamist – soovitatav tase on 35 dB või vähem. Määruse lisa 1 tabelites sätestatud liiklusmüra ning tehnosüsteemide ja -seadmete müra piirtasemed on kooskõlas eelnimetatud WHO soovitustega, arvestades samas praktikas saavutatavaid väärtusi olemasolevates ja uutes hoonetes. Piirtasemed on määratud nii, et need oleksid tervisekaitse seisukohast piisavad, kuid samal ajal ehituslikult ja kulude mõttes mõistlikult saavutatavad. Näiteks kehtivad rangemad piirtasemed uute hoonete puhul, kus on realistlik arvestada mürakaitsega projekteerimisetapis. Olemasolevatele hoonete (enne määruse jõustumist projekteeritud ja ehitatud) vastavuse hindamisel tuleb aluseks võtta mõnevõrra leebemad nõuded määrusest nr 42, sest tihti pole nendes rangemate piirtasemete tagamine ilma suurema ümberehituseta võimalik ja tagasiulatuvalt ei saa ka kehtestada rangemaid norme. Lisaks on piirtasemeid sihipäraselt kohaldatud ainult hoonetele ja ruumidele, kus müra võib mõjutada inimese und, keskendumist või taastumist. See lähenemisviis tagab ka, et piirnormid kaitsevad kõige tundlikumaid sihtrühmi (lapsed, haiged, eakad, puudega inimesed). Piirtasemeid ei kohaldata näiteks büroo- või ärihoonetele, kus mürahäiring on samuti aktuaalne ja oluline teema lahendada, kuid seal tuleb lähtuda valdkonna standarditest (näiteks EVS 842, EVS 906 ja EVS- EN 16798-1). Madalsageduslik müra tähendab müra, mille sagedus jääb vahemikku 20–200 hertsi (Hz). Selline müra võib olla inimesele häiriv, kuna see on tajutav vibreeriva või survetunde, mitte niivõrd valjususe kaudu. Madalsageduslik müra võib põhjustada väsimust, peavalu, keskendumisraskusi ja unehäireid isegi siis, kui helirõhutase jääb alla tavapäraste piirtasemete. Määruse kohaselt loetakse madalsagedusliku müra piirtase ületatuks, kui 1/3 oktaavribades mõõdetud helirõhutase ületab määruse lisa 3 tabelis sätestatud väärtusi. Need sagedusribad (nt 10 Hz, 12.5 Hz, 16 Hz jne) võimaldavad müra hindamist täpsemalt kui laiemad 1/1 oktaavribad ja annavad realistlikuma pildi müra mõjust inimesele. Sätte kohaselt ei rakendata kohe piirtaseme ületamisel müra vähendamise meetmeid, nagu tavalise müra puhul, vaid ületamise korral tuleb hinnata olukorda (kaebuste põhjendatus) määruse lisa 3 kohaselt ja alles siis kaaluda meetmete võtmist. Selline lähenemisviis võimaldab paindlikumalt hinnata olukordi, kus madalsageduslik müra ei pruugi küll ületada üldisi müranorme, kuid siiski häirib elanikke oluliselt. Võrreldes seni kehtinud määrusega madalsagedusliku müra piirtasemeid ei muudeta ja sisulisi muudatusi ei tehta. Paragrahvi 4 kohaselt eeldatakse, et lisas 1 nimetatud liiklusmüra, tehnosüsteemide ja -seadmete müra ning inimtegevusest põhjustatud olmemüra ehitises vastab nõuetele, kui uue elamu ja uue  5 ühiskondliku hoone ehitamisel on tagatud standardis EVS 842 esitatud ruumidevaheliste heliisolatsiooni ja müra nõuete täitmine ning olemasolevate ühiskondlike hoonete puhul siis, kui muudetakse selle piirde- ja tarindkonstruktsioone. Peatselt valmiva EVS 842 uustöötluse eesmärk on luua ehitistes paremad tingimused ja kvaliteet, millega kaasneb lõppkasutajate suurem rahulolu ning vähenevad võimalikud mürahäiringud. Standardis esitatud uued ehitusakustika indikaatorid ja nende normtasemed on eesmärgipõhised, loogilised ja arusaadavad, kasutatavad ehitiste projekteerimisel ning hiljem on võimalik nõudeid kontrollida mõõtmiste teel. See standardi kavand käsitleb ruumide ja hoonetüüpide akustilist klassifitseerimist eesmärgiga hõlbustada ehitusprojektis osalevate osapoolte tööd akustiliselt kvaliteetsete ruumide saavutamiseks ja valikute tegemiseks, eriti ehitusprojekti varajases etapis. Süsteem jagab ruumid klassidesse A1, A2 ja A3, kus klassis A2 on esitatud minimaalsed akustilised nõuded uute hoonete projekteerimisel ja klass A1 võimaldab projekteerida rangemate akustiliste nõuetega hooneid. Tehnoseadmete ja liiklusmüra klassi A2 nõuded on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud nõuetega. Klassi A3 saab kasutada vanade hoonete ja ruumide klassifitseerimiseks, kui nende omadusi on vaja kontrollida mõõtmistega. Klass A3 ei ole üldjuhul ette nähtud olemasolevate hoonete renoveerimiseks, välja arvatud eriolukorrad, kus klass A2 nõudeid ei ole võimalik või otstarbekas täita, näiteks ajutiste ehitiste korral, muinsuskaitse tingimuste tõttu või kui seda ei võimalda vanade hoonete arhitektuursed või insener-tehnilised lahendused. Vanade hoonete all mõistetakse standardi kavandi kohaselt hooneid, mis on ehitatud enne 1945. aastat. Piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmine määruse mõistes tähendab, et rekonstrueerimise käigus muudetakse ka ruumidevahelisi seinu, lagesid, põrandaid, mis peavad tagama piisava helikindluse, mis piirab naaberruumidest või väljast tuleva müra levikut. Olmemüra kaebused on püsiv teema nii uutes kui olemasolevates hoonetes (arvestades ka asjaolu, et aina enam töötavad inimesed kodukontoris). Terviseametile laekub kaebusi selle kohta, et tihti on ka uutes elamuhoonetes läbi kosta teiste inimeste tavapärast jutuajamist ning ka olemasolevates või vanemates hoonetes teevad inimesed oma korterites remonti (nt tarindite ja põrandate vahetus) ja selle käigus muutub varem paigaldatud tõhusam heliisolatsioon kehvemaks ja tekivad kaebused. Teema ohjamiseks on vajalik õigusaktis välja tuua viide kehtivale standardile. Sisuliselt ei ole tegemist uue nõudega, sest ka seni kehtinud määruses on nõutud EPN 16.1 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ järgimist, mis on sisuliselt sarnane praegu kehtiva standardiga EVS 842. Küll aga on uue standardi uuendamisel tehtud ajakohastusi ja täpsustusi võrreldes viidatud EPN-i ja veel kehtiva standardiga EVS 842:2003 (uue standardi loomise eesmärk polnud olemasolevate nõuete karmistamine, vaid normide täpsustamine erinevate ruumikombinatsioonide ja -tüüpide jaoks, arvestades tänapäevast reaalsust ning võimalust hooneid klassifitseerida). Olmemüra on näiteks inimeste omavaheline vestlus, muusika kuulamine, väiksed remonttööd jm inimtegevusest lähtuv müra, mida ei ole võimalik normeerida arvuliselt selle kõikuva iseloomu tõttu. Küll aga võib olmemüra olla igapäevaseks häiringuks paljudele inimestele seoses halva või aegunud ehituskvaliteediga ning heliisolatsiooni parandamine aitab olmemüra vähendada. Paragrahvis 5 sätestatakse ultra- ja infraheli piirtasemed inimese tervise kaitseks, mis kehtivad ööpäev läbi (normide kehtestamist käesolevas määruses on põhjendatud § 1 juures). Ultraheli puhul (20–25 kHz) on piirtase 70 dB ja sagedustel üle 25 kHz 100 dB. Need sagedused jäävad kuulmisläve ülemisse ossa või sellest kõrgemale, ent võivad siiski organismile mõju avaldada (nt peavalud, rahutus, kuulmishäired). Infraheli puhul (alla 20 Hz) kasutatakse G-korrigeerimist, mis võtab arvesse inimese kuulmisvõimet madalatel sagedustel. Piirtase on 85 dB (LpG või LpG,eq,T). Eeldus on see, et mõõtmine tehakse vastavalt standardile EVS-ISO 7196, mis tagab tulemuste usaldusväärsuse. Need nõuded ei laiene: 1) ultrahelile, mis levib kõvade pindade kaudu (nt ultraheliandurid konstruktsioonides); 2) ultrahelile, mis on kasutatav raviprotseduuridel (nt füsioteraapias); 3) looduslikule infrahelile, mille üle ei ole võimalik ega otstarbekas regulatiivselt kontrolli teha (nt tuul, torm, vulkaaniline aktiivsus).  6 Nõuded aitavad tagada, et tehnoloogiliste seadmete levik (nt kõrgresonants-seadmed) ei ohustaks elukeskkonna kvaliteeti ega inimeste heaolu isegi juhul, kui müra ei ole „kuuldav“ tavapärases mõttes. Ultra- ja infraheli nõudeid rakendatakse ning neid mõõdetakse ainult põhjendatud juhtudel, näiteks kui tundliku hoone (nt elamu või ühiskasutusega hoone) läheduses asub või sinna planeeritakse potentsiaalne ultra- ja infraheli allikas, mis teadaolevalt põhjustab kõrgeid ultra- ja infraheli tasemeid. Paragrahvis 6 sätestatakse müra mõõtmise ja hindamise kord ning viidatakse konkreetsetele standarditele, mille järgimisel eeldatakse mõõtmiste ja mõõteseadmete vastavust määruse nõuetele. Täpsustatakse ka mõõtmisi teostava isiku akrediteeringu nõuet, kus on muu hulgas tingimus „kui see on tehniliselt teostatav“, sest infraheli puhul Eesti Akrediteerimiskeskuse andmetel ühelgi akrediteeritud katselaboril Eestis akrediteeringut praegu pole. Küll aga on infraheli mõõtmine aktuaalne teema (nt seoses tuuleparkidega) ja tulevikus võib see akrediteering tekkida. Täpsemad nõuded mõõtmistele, sealhulgas madalsagedusliku müra mõõtmisele tulenevad määruse lisadest 2 ja 3. Lisas 1 sätestatakse liiklus- ja tehnoseadmete ja -süsteemide müra piirtasemed. Piirtasemed kehtestatakse lisade kohaselt elamutele, koolidele ja muudele õppeasutustele, lasteaedadele ja - hoidudele ja hoolekandeasutustele. Võrreldes varasemaga ei kehtestata määrusega enam norme majutusasutustele, tervishoiuasutustele, büroo- ja haldushoonetele, spordirajatistele, kaubandus- ja teenindusettevõtetele. Määrusega kehtestatakse normid üksnes neile hoonetele, kus viibitakse pidevalt (elamud) ja kus viibivad haavatavamad grupid (lapsed, haiged, eakad ja puudega inimesed). Eelnimetatud hoonetele, mis võrreldes seni kehtinud korraga määruse tekstist välja jäävad, kehtib jätkuvalt valdkondlik standard EVS 842 ja peagi valmiv standardi EVS 842 uustöötlus, milles on kavandatud liiklus- ja tehnoseadmete müra numbrilised väärtused klasside kaupa, mida on rangelt soovituslik planeerimisel, ehitamisel ja piirdekonstruktsioonide muutmisel järgida. Lisaks on tehnosüsteemide ja -seadmete müra käsitletud hoonete ventilatsiooni ja energiatõhususe standardites EVS 90610 ja EVS-EN 16798-111, millest eriosade projekteerijad ka lähtuvad, kuid need ei pruugi olla standardiga EVS 842 kooskõlas (kooskõla tuleb tekitada standardi töögruppide vahel kokkuleppeliselt ja lähtuda tuleks EVS 842 uustöötlusest, mille heakskiitmisel olev kavand on hetkel kõige värskem ja viimane teadmine). Täpsem selgitus lisaga kehtestatavate müra normtasemete kohta on leitav § 3 juures. Lisas 2 sätestatakse helirõhutaseme mõõtmise ja hindamise meetodid ning viidatakse valdkondlikele standarditele, mis panevad paika mõõtmis- ja hindamistehnilised nüansid. Lisas 3 sätestatakse madalsagedusliku müra hindamise kord. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ega ole vastuolus ELi õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse kehtestamise aluseks oleva volitusnormi alusel kaasajastatakse senini siseruumide mürale kehtinud tervisekaitsenõuded ning kehtestatakse määruse uus redaktsioon. Paljud määruses nr 42 sätestatud nõuded kehtestatakse õigusselguse parandamise eesmärgil uuesti ning nende mõju ei hinnata. Uute nõuete eesmärk on paremini ohjata keskkonnamüra, vähendada haiguskoormust ja luua tervist toetav elukeskkond. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele, keskkonnale ja riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju 10 https://www.evs.ee/et/evs-906-2018. 11 https://www.evs.ee/et/evs-en-16798-1-2019.  7 avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta infotehnoloogia ja infoühiskonna mõjuvaldkonda, siseturvalisust, regionaalarengut ega riigikaitse ja välissuhete mõjuvaldkonda, mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud. SOTSIAALNE MÕJU JA MÕJU MAJANDUSELE Sihtrühm: kogu elanikkond, hoonete omanikud ja haldajad (sh korteriühistud), arendajad, projekteerijad, arhitektid, ehitajad ja akustikainsenerid (normide kavandamine, modelleerimine). Alljärgnevalt on esitatud sihtrühmale avalduva sotsiaalse ja majandusliku mõju detailne kirjeldus ning peatüki lõpus koondhinnang inimesele ja ettevõtjatele. Muudatus 1: normide fookus on edaspidi ainult elamutel, õppeasutustel, lasteaedadel ja - hoidudel ning hoolekandeasutustel. Keskkonnamürast on potentsiaalselt mõjutatud kogu elanikkond. Määruse muudatus, mille kohaselt kehtestatakse müra normtasemed üksnes hoonetele, kus inimesed viibivad pidevalt ja kuuluvad müra suhtes haavatavasse sihtrühma (lapsed, eakad, haiged, puudega inimesed), aitab suunata õiguskaitset sinna, kus see on tervise seisukohast kõige olulisem. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal üldhariduskoole 472, lasteaedu ja -hoidusid 528 ja huvikoole 849.12 2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis asendus- ja perekodusid 39, üldhooldusteenust pakkus 180 ja erihoolekandeteenust 152 teenuseosutajat.13 2021. aasta rahvaloenduse järgi elasid 29,3% Eesti elanikest eramajades ja 68,9% korterites, sealhulgas ridaelamutes ja paarismajades.14 Muudatus on kooskõlas WHO 2018. aasta soovitusega15, mille kohaselt tuleb eriliselt kaitsta magamis-, õppimis- ja taastumiseks kasutatavaid ruume, kuna liigne müra võib põhjustada häiritud und, keskendumisraskusi, ärevust ja laste arenguhäireid ning suurendada südame- veresoonkonnahaiguste riski pikaajalisel kokkupuutel. Määrusest jäetakse välja müra negatiivsetest mõjudest vähem puudutatud hoonetüübid (bürood, äri- ja kaubandushooned, majutusasutused jms). Selle tõttu ei vähene märgatavalt elanike kaitse, sest nendes hoonetes viibivad inimesed lühema aja või valikuliselt ja seal kehtib jätkuvalt standard EVS 842, mida ehitussektor projekteerimisel, ehitamisel ja ehitusjärelevalves arvestab. Terviseameti andmetel on määrusest väljajäetavate hoonete liikide kaebuste arv aastatel 2023– 2025 olnud üsna marginaalne, keskmiselt 2,5% kõikidest mürakaebustest.16 Tegemist on üksikute kaebustega, peamiselt kinos, majutusasutustes ja laste mängukeskustes (liiga vali heli). Seega on muudatusest mõjutatud lisaks elanikkonnale kõik reguleerimisalast väljajäetavate hoonete (büroohooned, äri- ja kaubanduskeskused, teenindusettevõtete pinnad, majutusasutused ja muud avaliku külastusega hooned, mis varem olid määruses nimetatud) omanikud, valdajad ja haldajad, samuti arendajad ja kinnisvaraarenduse ettevõtted, kes neid hooneid planeerivad või arendavad, ning projekteerijad ja ehitusettevõtted. Kuna nimetatud hoonetüüpidele ei kehtestata enam riiklikke siseruumide mürapiirtasemeid ministri määruse tasandil, vaid eeldatakse standardile EVS 842 tuginemist hea ehitustava alusel, väheneb neil otsene regulatiivne ja halduskoormus (sh kohustus järgida eraldi numbrilisi piirtasemeid ja järelevalvemenetlusi) ning võivad väheneda ka tööjõukulud, mis seni kaasnesid normidele vastavuse tõendamisega. 12 Statistikaamet, 2025. Haridus | Statistikaamet. 13 Hoolekandestatistika 2025, Sotsiaalministeeriumi arvutused. 14 Statistikaamet, 2022. Eluruumid ja eluruumidega hooned | Statistikaamet. 15 Environmental noise guidelines for the European Region. 16 Terviseamet, 2025.  8 Muudatus 2: kehtestatakse mõneti rangemad müra normtasemeid uutele hoonetele ja viiakse need kooskõlla valdkondliku reguleeriva kaasaegse standardiga, mis aitab müra paremini ohjata. Keskkonnamürast on potentsiaalselt mõjutatud kogu elanikkond. Määruse kohaselt kehtestatakse võrreldes eelmise määrusega rangemad müra piirtasemed uutele hoonetele, kus on tehniliselt ja majanduslikult võimalik tagada parem heliisolatsioon ja madalam müratase juba projekteerimisel. Olemasolevaid (enne määruse jõustumist projekteeritud ja ehitatud) hooneid hinnatakse nende projekteerimise ja ehitamise ajal kehtinud nõuete ning eelmise määruse normtasemete kohaselt, mis on mõneti leebemad piirväärtused võrreldes uutega. Määruse lisas 1 kehtestatud liiklusmüra ja tehnoseadmete müra piirtasemed uutele hoonetele viiakse kooskõlla peatselt valmiva Eesti standardi EVS 842 uustöötlusega, mis on ehitussektoris laialdaselt kasutusel. Standardis esitatud müratasemed kajastavad rahvusvahelist praktikat ja teaduspõhiseid soovitusi, mis arvestavad nii inimese tajutavat häirivust kui ka mõju tervisele ja heaolule. Selle muudatuse mõju on positiivne, kuna: 1) määruses sisalduvad numbrilised piirväärtused (lisa 1 tabelites 1 ja 2) muutuvad üheselt mõistetavaks ja kooskõlalisteks ehitusvaldkonna üldkasutatava standardiga EVS 842 (uustöötlus heakskiitmisel); 2) suurenevad võimalused elanike ja haavatavate gruppide õiguskaitseks, sest määrus sätestab siduvad piirväärtused (mitte pelgalt soovituslikud juhised); 3) tänapäevaste ja kohati karmimate normide rakendamine aitab veel paremini ennetada mürast põhjustatud unehäireid, väsimust, keskendumisprobleeme ja stressi. Kuna normtasemed on valitud standardi EVS 842 uustöötluse kavandi A2 klassi alusel, mis tasakaalustab terviseohutuse vajaduse ja ehituslikud võimalused, on tagatud ka proportsionaalsus ja teostatavus – uutele hoonetele kehtivad rangemad nõuded, olemasolevate hindamiseks on määruse eelmises versioonis mõõdukamad nõuded. Määruse muudatus ei tekita uusi lisakulusid võrreldes praeguse praktikaga, kus standardit EVS 842 kasutatakse juba laialdaselt. Mis puudutab määruses esitatud liiklusmüra norme uutele hoonetele, siis on need kooskõlas standardiga EVS 842:2003 ning projekteerimisel on neid norme juba praegu kasutatud ja selle järgi ka hooneid ehitatud. Standardi uusversioonis nõudeid liiklusmürale põhimõtteliselt muudetud ei ole, mistõttu uutele hoonetele ehitiste maksumus suureneda ei tohiks. Samuti ei ole standardi uusversioonis nõudeid tehnoseadmetele muudetud, v.a elamutes (30 dBA asemel 28 dBA LAeq). Konsulteerides akustikabüroodega (Akukon OÜ, Akustikainsener OÜ), on nad teostanud palju erinevate tehnosüsteemide müratasemete mõõtmisi ning saadud tulemuste põhjal 28 dB väärtus köök-elutubades on saavutatav (tulemused enamasti olnud vahemikus 24–27 dB). Näitena on Soomes kehtestatud A1 (ehk kõrgendatud nõuete) klassile LAeq 24 dB ja A2 klassile (miinimumnõuded) LAeq 28 dB nii elu- kui ka magamistubades. Näitena on Saksamaal ja Norras elu- ja magamisruumide tehnosüsteemide mürale kehtestatud (DIN 4109-1, VDI 4100) LAF,max,n ≤ 30 dB, mis on maksimaalne lubatav müratase ja tähendab, et püsiva mürataseme korral vastab see LAeq ≈ 28 dB väärtusele, mis on ka Eestis kavandatav miinimumnorm. See võib suurendada ehitusmaksumust selle võrra, et tuleb paigaldada rohkem mürasummuteid või valida vaiksemad seadmed. Lisatud mürasummutite maksumus jääb paarisaja euro vahemikku ning ei tohiks olla takistuseks, kui sundventilatsiooniga ruumides tagatakse inimeste elutegevuseks praegusega võrreldes veel paremad tingimused. Leevendavaks tingimuseks antakse määruse lisaga jahutuse kasutamisele erandid, ehk kui elu- või magamistuppa projekteeritakse jahutussüsteem, võivad lubatud müratasemed jahutussüsteemi töötamisel olla päevasel ajal kuni 2 dB võrra kõrgemad (ehk kuni 30 dB) ning kasutaja poolt ruumipõhiselt juhitava puhurkonvektor jahutusüsteemi (näiteks split ja multisplit süsteemid) puhul võivad elu- ja magamistoas lubatud müratasemed jahutussüsteemi töötamisel olla päevasel ajal kuni 7 dB võrra kõrgemad (ehk kuni 35 dB).  9 Jahutuse erandi eesmärk on tagada eeldused, et hoonetes oleks võimalik täita ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ning majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusest nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ tulenevat sisekliima miinimumnõuet, mille kohaselt tuleb eluruumides tagada suvine piirtemperatuur (26 °C koos 150 kraadtunni ületamisega). Samal ajal on eesmärk tagada, et jahutussüsteemide kasutamine ei tooks kaasa eluruumides liigset müra ega ohustaks inimeste tervist ja heaolu, vaid vastaks kehtestatud müratasemete ja sisekliima nõuetele. 30 dB on piir, millest alates ja üle tekivad keskmisel inimesel häiringud ja ebarahuldav akustiline elukeskkond, aga arvestades eelnimetatud energiatõhususe nõuetest tulenevat nn kohustusliku jahutuse ning kuumailmadega seotud vajadust ning kuumailma pigem ajutist iseloomu, on eelnimetatud kõrvalekalded põhjendatud (arvestades, et võimalik ületus on ajutine suvisel ajal ning tubade jahutamine toimub peamiselt päevasel ajal. Täiendava erandina jahutusele normi saavutamiseks on määruse lisas 1 sõnastatud, et jahutussüsteemide piirtasemetele vastavust hinnatakse nende süsteemide töötamisel projekteeritud jahutusvõimsusele vastavas töörežiimis, arvestamata samaaegset koosmõju teiste tehnosüsteemidega. Säte täiendab, et kui projekteeritud töörežiimi kohta puudub teave või see ei ole kontrollitav, hinnatakse piirtasemeid seadme maksimaalsel töörežiimil vastavalt standardile EVS-EN ISO 16032 või muule samaväärsele dokumendile. Eelnimetatud sätte kohaselt hinnatakse jahutussüsteemide mürataset nende projekteeritud jahutusvõimsusele vastavas töörežiimis. See tähendab olukorda, kus süsteem töötab püsivas ja tüüpilises tööolukorras, mille käigus saavutatakse projekteeritud jahutusvõimsus ja mille müratase on selle töörežiimi piires maksimaalne. See tagab, et mõõtmine ei toimuks olukorras, kus automaatrežiim või temperatuuri stabiliseerumine vähendab ventilaatori kiirust ja seetõttu ka tegelikku mürataset. Käesoleva punkti eesmärk on tagada, et jahutussüsteemide müratasemete hindamine toimuks reaalset kasutust kajastavatel, kuid kontrollitavatel tingimustel. Kui projekteeritud töörežiimi kohta puudub teave või seda ei ole võimalik kontrollida (praktikas esinev väljakutse), hinnatakse mürataset seadme maksimaalsel töörežiimil vastavalt standardile EVS-EN ISO 16032, mis tagab ühtse ja objektiivselt hinnatava metoodika. Selline lähenemine motiveerib projekteerijaid ja seadmete tootjaid tagama, et projektis ja tootmistehases oleks kättesaadavad andmed seadmete töörežiimi ja müratasemete kohta. Sellega soodustatakse paremat projekteerimistava ja läbipaistvust, vähendades vajadust hinnata mürataset seadme maksimaalsel töörežiimil, mis võib anda konservatiivsema (rangema) tulemuse. Selline lähenemine tagab ka, et elanike kodudesse ei paigaldata seadmeid, mille tavaline töö oleks oluliselt mürarikkam kui määruse lubatud piirtase, samas ei muutu nõuded ebaproportsionaalselt rangeks ega takista energiatõhususe määruse temperatuurinõuetest tulenevate puhurkonvektorite kasutust. Eelnimetatud sättes (määruse lisa punkt 2.3) on esitatud ka teistest süsteemidest jahutusüsteemide eraldi hindamine. Elu- ja magamistubades on jahutuse vajadus üldiselt ajaliselt piiratud (peamiselt suvised kuumalained, päevane periood). Kui jahutuse mürataset hinnataks koos kõigi teiste tehnosüsteemidega (ventilatsioon, küte jm), võib see viia ebaproportsionaalselt range nõudeni, mille reaalne täitmine võib majanduslikult ja tehniliselt keeruline olla. Jahutuse hindamine eraldiseisvalt annab rohkem võimalusi saavutada norm 30 dB (või kuni 35 dB kasutaja poolt ruumipõhiselt juhitava puhurkonvektori puhul). Tsentraalsetele ja ruumipõhistele jahutussüsteemidele antakse erandid, et leevendada kliimamuutustega tekkinud ja süvenevat olukorda, kus tuleb leida tasakaal akustilise keskkonna ja tervist toetava sisekliima (ruumitemperatuurid) vahel. Kui mõni arendaja ei ole varem standardit EVS 842 järginud (kuigi see on olnud hea ehitustava osa), võib standardiga kooskõlastamise nõue tekitada hinnatõusu. Sellisel juhul ei ole tegemist  10 määrusest tuleneva uue lisakohustusega, vaid varasemate nõuete eiramise tagajärjel tekkiva korrigeerimisvajadusega. Samuti peaks Eesti puitmoodulmajade tootjatele need lahendused juba tuttavad olema, sest suurem osa toodangust eksporditakse riikidesse, kus kehtivad samaväärsed või rangemad nõuded. Muudatus mõjutab ka kõiki kinnisvaraarendajaid, projekteerijaid, arhitekte ja akustikainsenere, kes peavad arvestama mõneti rangemate normtasemetega uusehitiste puhul. Seega on ebasoovitavaks mõjuks üleminekuperioodil ajutine töömahu kasv, sest projekteerimisel ja kooskõlastamisel tuleb arvestada täiendavate menetlusaegade ja selgitustöö vajadusega. Menetluses olevaid projekte ei ole vaja muuta, kuna on ette nähtud üleminekuaeg (kuni 01.01.2027). Menetluses olevate projektide (määruse jõustumisest kuni 31.12.2026) hindamiseks on määruse lisas 1 tabelites 1 ja 2 toodud eraldi normid, mis vastavad sisuliselt eelmise määruse normidele (ehk ei muutu rangemaks). Töömahu kasv on hinnanguliselt mõõdukas ning esineb peamiselt üleminekuperioodil, kuid arvestades tänapäevast ehitustava ja projekteerimispraktikat, saavutatakse nõutavad normid sageli juba praegu. Muudatus 3: müra vähendamiseks eeldatakse akustikastandardi (EVS 842 uustöötlus) heliisolatsiooni ja müra nõuete arvestamist, mistõttu on oodata olmemüra ja teiste müra liikide kaebuste vähenemist tulevikus ning vaiksemat elukeskkonda. Muudatus mõjutab eelkõige elanikkonda, korteriühistuid ning elamute ja ühiskasutusega hoonete omanikke, aga ka arendajaid ja projekteerijaid. Muudatuse eesmärk on tõhustada kaitset nii liiklusest, tehnosüsteemidest ja -seadmetest kui ka inimtegevusest tuleneva olmemüra vastu (nt naabrite jutuajamine, televiisor, kodumasinad, remont jm). Määruses sätestatud tingimus puudutab uute elamute ja ühiskasutusega hoonete ehitamist ning olemasolevate ühiskasutusega hoonete rekonstrueerimist piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmise korral. See tähendab määruse kontekstis eelkõige vaheseinte, vahelagede ja põrandate muutmist, mitte aga väiksemaid rekonstrueerimistöid nagu akende vahetus. See tähendab, et kui eraisik hakkab tegema väiksemat remonti kodus, siis nõue ei rakendu, aga kui hakatakse täielikult renoveerima näiteks vana koolimaja (piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmisega), siis tuleks ka hoone heliisolatsiooni parandada ning eeldatakse, et heliisolatsioon on nõuetekohane, kui on järgitud standardis EVS 842 esitatud juhiseid. Mõju on otseselt seotud inimeste elukeskkonna kvaliteediga, sest: 1) olmemüra on Eestis kasvav probleem, millega puutub kokku suur hulk elanikke, eriti korterelamutes ja tiheasustusega piirkondades, sealhulgas ka koolides; 2) kaebused Terviseametile on sagenenud17, sealhulgas uutes majades, kus heli levik seinte ja lagede kaudu häirib igapäevaelu; 3) aina rohkem on inimesi, kes töötavad kodukontoris, kus keskendumine ja rahulik keskkond on töövõimekuse ja vaimse tervise seisukohast hädavajalikud. Määruses sätestatud viide standardile EVS 842 loob selge aluse akustiliste nõuete rakendamiseks projekteerimisel ning võimaldab objektiivset kontrolli mõõtmistega. Kuna tegemist pole uue nõudega, vaid seni kehtinud sätte ajakohastamisega, on muudatuse mõju proportsionaalne ja suunatud kvaliteedi parandamisele. Määruse muudatus ei tekita uusi lisakulusid võrreldes praeguse praktikaga, kus standardit EVS 842 kasutatakse juba laialdaselt. Näiteks kui vahelae heliisolatsiooni parandamine maksab 100–120 €/m², tekib see kulu juhul, kui plaanitakse teha niikuinii suuremahulist rekonstrueerimist. Uued nõuded ei too seda kulu iseenesest juurde, vaid suunavad olemasolevaid töid kvaliteetsema tulemuseni. Heliisolatsiooni osas avaldub mõju eelkõige kergkonstruktsioonis vahelagedele, mille puhul lihtsamad lahendused ei pruugi tagada piisavat tulemust. See puudutab vaid elamuid, 17 Terviseamet, 2025.  11 eelkõige puitehitisi, mille osakaal Eestis on võrreldes kivist ja betoonist ehitistega väike (alla 5% rida- ja korterelamutest). Mõju inimesele koondhinnang Määrus keskendub haavatavatele sihtrühmadele (nt lapsed, eakad, haiged), mõjutab kogu elanikkonna elukeskkonna kvaliteeti ning aitab ennetada mürast tingitud terviseprobleeme. Rangemad piirtasemed uutes hoonetes parandavad pikaajaliselt inimeste und ja keskendumisvõimet ning parandavad elukvaliteeti, vähendades seeläbi pikas vaates ka tervishoiusüsteemi koormust. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest inimesed puutuvad sisemüraga kokku regulaarselt, kuid mitte igapäevase probleemina. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna muudatused ei kehtesta uusi kohustusi olemasolevatele hoonetele ja arvestavad proportsionaalsuse põhimõtet. Sihtrühma suurus on väga suur, hõlmates sisuliselt kogu elanikest koosnevat kasutajaskonda korterelamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Kokkuvõttes on mõju elanikkonnale oluline ja pikaajalise positiivse toimega. Mõju ettevõtjatele koondhinnang Mõju ehitus- ja arendussektorile on mõõdukas, sest määruses viidatud standardid on juba praktikas kasutusel ning muudatused ei too kaasa uusi põhimõttelisi kohustusi. Kulude kasv võib tekkida vaid uusehituse või olemasolevate ühiskasutusega hoonete piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmise korral, näiteks vahelae heliisolatsiooni parandamisel (100– 120 €/m²). Mõju on tuntavam kergkonstruktsiooniliste elamute puhul (nt puithooned), kuid nende osakaal on Eestis rida- ja korterelamutest vaid alla 5%. Eesti puitmoodulmajade tootjad täidavad juba praegu samaväärseid või rangemaid nõudeid välisturgudel (Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa), seega on vajalikud tehnilised lahendused turul olemas. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna normidega tuleb arvestada uusehituse ning piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmisega rekonstrueerimise korral. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest lisakulud tekivad vaid juhul, kui tehakse niikuinii suuremahulisi töid. Sihtrühma suurus on suur, hõlmates projekteerijaid, arendajaid, ehitajaid ja akustikainsenere. Eestis on olemas piisavalt akustikamõõtmiste pädevusega spetsialiste ja ettevõtteid (nt Akukon OY, Kajaja Acoustics OÜ, Terviseameti rahvatervise labor, Akustikainsener OÜ), mistõttu nõuete täitmiseks vajalik hindamisteenus on turul kättesaadav. Kokkuvõttes on tegemist olulise mõjuga. MÕJU RIIGIVALITSEMISELE Sihtrühm: Terviseamet Määruse muudatuste rakendumisel jääb Terviseametile riikliku järelevalve roll, kuid nõuete ajakohastamise tulemusena kaasneb asutusele kohustus kohandada järelevalveprotsessi vastavalt muutustele ning sellega kaasnevalt teha vastavad muudatused ka järelevalve infosüsteemis (vt ptk 5). Määrusest väljajäetavate hoonete liikide suhtes (nt büroohooned, kaubanduspinnad, majutusasutused) ei pea asutus edaspidi järelevalvetoiminguid tegema, mistõttu võib sellega seonduvalt eeldada kulude kokkuhoidu ühe kontrolli tegemisel umbes 150 euro18 ulatuses, kuid arvestades, et väljajäetavate hoonete liikide kaebuste arv aastatel 2023–2025 on olnud marginaalne (keskmiselt 2,5% kõikidest mürakaebustest19), siis olulist kulude kokkuhoidu ei teki. Samas väheneb nendes hoonetes järelevalve ja kaebuste käsitlemise halduskoormus. 18 Terviseameti tasuliste tervisekaitseteenuste osutamise kord ja hinnakiri–Riigi Teataja. 19 Terviseamet, 2025.  12 Siduvate piirtasemete harmoneerimine standardiga EVS 842 lihtsustab järelevalveasutuste (Terviseamet; KOV-i tasandil ehitus- ja keskkonnaüksused) tööd: mõõtmistulemuste tõlgendamine ühtlustub, vaidluste arv võib väheneda ning menetlused muutuda kiiremaks ja selgemaks. Uute hoonete puhul, kus kehtestatakse rangemad müra normtasemed, võib Terviseametil ajutiselt suureneda nõustamis- ja selgitustöö maht. Samuti võib üleminekuperioodil ajutiselt suureneda esitatavate kaebuste arv, kuid seda leevendab järkjärguline kohaldumine ja selge kommunikatsioon. Lisaks tugevdab määruses esitatud viide standardile EVS 842 võimalusi objektiivseks kontrolliks ja järelevalvemenetluse kvaliteediks, eriti olmemüra puhul, kus kaebused on sagenenud20 ka uutes hoonetes. Eelnevat arvestades on Terviseametile avalduv mõju hinnanguliselt väike ja ajutine. Sihtrühm: KOV-id KOV-ide valduses on hoonetüübid, mis määrusest välja jäävad (nt tervishoiuasutused), millega seoses väheneb halduskoormus, kuna kaob vajadus rakendada eraldi määrusest tulenevaid numbrilisi piirtasemeid. Muudatused mõjutavad ka KOV-ide hallatavaid või rahastatavaid asutusi (nt koolid, lasteaiad- ja hoiud, hoolekandeasutused), kus uute hoonete planeerimisel või hoonete piirdekonstruktsioonide muutmise korral tuleb arvestada akustikanõuetega. Muudatused suurendavad vajadust projekteerimistingimuste täpsuse, ruumilahenduste ja standardite järgimise järele, eriti juhul kui KOV on ise tellija või hoone omanik. Kokkuvõttes on muudatuste mõju KOV-idele väike kuni mõõdukas – teatud juhtudel väheneb halduskoormus, teiste puhul lisandub eeldus standardite arvestamiseks uutes või rekonstrueeritavates hoonetes. Muudatused ei too kaasa märkimisväärseid lisakulusid ega kohanemisraskusi. KESKKONNAMÕJU Sihtrühm: keskkond ja kaudselt kogu elanikkond Muudatus: lubatavad müra normtasemed viiakse kooskõlla valdkonliku kaasaegse standardiga, mis aitab müra paremini ohjata. Senised nõuded muutuvad mõnevõrra karmimaks uutele projekteeritavatele ja ka nendele hoonetele, mille piirdekonstruktsioone muudetakse. See tähendab, et ka planeerijad ja ehitajad on motiveeritud veel rohkem ja paremini tegelema väliskeskkonna müraga, st uute nõuete kohaselt planeerima ja nõudeid ehitusprojektides arvestama ehk näiteks väliskeskkonna müra tiheasustusaladel ja linnades vähendama (nt liikuvuse arendamise kaudu, mis vähendab autoliiklust, toetab jalgsi ja jalgrattaga käike ning ühistransporti, samuti müratõkkelahenduste kasutamine), mis omakorda vähendab keskkonna jalajälge (müra ja õhusaaste). Keskkonnamõju ulatus on kaudne, kuid suundumus on positiivne. Mõju avaldub pikaajaliselt ja eeldab, et määruse sisu jõuab järjepidevalt ka ruumiliste otsusteni. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega püsikulusid riigiasutustele ei kaasne. Määruse ajakohastamisega seoses on vaja Terviseameti järelevalvesüsteemi MEIS muudatusteks ühekordse kuluna kokku 3750 eurot (IT-arendused). Neid vahendeid taotletakse MEIS õigusruumiga seotud seaduse muudatuste ettevalmistamise järel RES 2027–2030 raames. 20 Terviseamet, 2025.  13 Heliisolatsiooninõuete rakendamisega tuleb nõuetele mittevastava hoone puhul arvestada vahelae või seinakonstruktsiooni parandamise maksumusega 100–120 €/m2. Võrreldes seni kehtinud korraga ei ole tegemist oluliselt suurema kulutusega kui praegu rekonstrueerimisel ja heliisolatsiooni parandamisel tegema peaks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Planeerijate Ühingule, MTÜ-le Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Kütte- Ventilatsiooniinseneride Ühendusele, Akustinainsener OÜ-le, Akukon Eesti OÜ-le, Kajaja Acoustics OÜ-le ja FIE-le Linda Madalik. Eelnõu kooskõlastas Kliimaministeerium märkustega arvestamisel. Märkusi esitasid veel Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kütte-Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Eesti Puitmajaliit MTÜ, Akukon Eesti OÜ, Kajaja Acoustics OÜ, Akustikainsener OÜ, FIE Linda Madalik ja MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti. Märkustega arvestamise tabel on leitav seletuskirja lisana.  Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ seletuskirja juurde Lisa Kooskõlastustabel Märkuse sisu Märkuse kommentaar Kliimaministeerium 1. Eelnõus pealkirjas on „nõuded müra ohutusele“. Juhime tähelepanu, et "müra" Arvestatud. tähendab tavakeeles ja sageli ka normatiivses keeles inimesele kuuldavat häirivat heli (st sagedusvahemikus u 20 Hz – 20 kHz). Kui aga määrus hõlmab ka infraheli (<20 Hz) ja ultraheli (>20 kHz), mis pole inimesele kuuldavad, siis jääb "müra" kitsaks terminiks ega hõlma määruse kogu ulatust. Seega tuleks „ultra- ja infraheli“ määruse pealkirjas välja tuua. 2. §-s 1 lg 1 sätestatud määruse kohaldamisala on liiga lai ja defineerimata mõistete Arvestatud osaliselt. Eelnõu kohaldamisala ja seletuskiri kasutamine (nt „ühiskasutusega hoone“) ei pruugi tagada õigusselgust. Üheks täiendatud. Seni kehtinud korra järgi pole elamute alla võimaluseks on lähtuda majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusest nr 51 kuuluvat täpsustatud. „Ehitise kasutamise otstarvete loetelust“. Loetelu on üles ehitatud hierarhiliselt ehk elamute alla kuuluvad väga erinevat tüüpi hooned. Näiteks kuuluvad elamute (kood 11000) alla ühe korteriga elamud (kood 11100), üksikelamud (kood 11101), ridaelamud või kaksikelamu sektsioon (kood 11102), suvila, aiamaja (kood 11103). Seletuskirjas kohaselt laieneb määrus elamutele ja ühiskasutusega hoonetele (täpsustatud lisas 1). Selgust ei too ka eelnõu lisa 1. Jaotise sõnastus ei vasta ehitise kasutamise otstarvete loetelule. Näiteks kuuluvad hoolekandeasutuste ja ühiselamute hoone alamkategooria elamute ülemkategooriasse. Kaaluda tuleks ruumide nimetamisel kasutada mõisteid, mida kasutakse näiteks määruse „Eluruumile esitatavad nõuded“ §-s 2 ja määruse „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ §-s 3. Teistsuguseid andmeid eluruumide kohta ei esitata. Ühiskasutusega hooned võivad olla majutushooned, toitlustushooned, büroohooned, kaubandushooned, teenindushooned, transpordihooned ja terminalid, meelelahutus ja haridushooned, muuseumid ja raamatukogud ja kõik mitteelamud. Seletuskiri ütleb, et paljud nimetatud hooned on määruse kohaldamisalast välistatud aga 1  Märkuse sisu Märkuse kommentaar samas normi sõnastusest see ei tulene. Juhul, kui määrus kohaldub vaid lisas 1 nimetatule, siis tuleks seda kohaldamisalas selgesõnaliselt viidata. Kliimaministeerium ei ole veendunud, et käesoleva määruse nõudeid on sobiv, vajalik ja kohane (nt proportsionaalsuse test) kohaldada kõikidele sh olemasolevatele elamutele, nt suvilas ning aiamajas ja võib-olla ka üksikelamus, eriti kui tegemist on hajaasustusega ja mitteelamutele. Lisaks oleks mõjuhinnangus vaja välja tuua, kui palju on vastava pädevusega spetsialiste, kellel on vastavad kutsed ja kes on võimelised määruse nõudeid hindama. Selgelt defineerimata infra- ja ultraheli mõistete kasutamine määruses ei pruugi tagada õigusselgust. Näiteks võib tekitada vaidlusi, kuidas defineerida olmemüra, infraheli, madalsageduslikku müra jms, mis on käesoleva määruse ja normeerimise kontekstis olulise tähendusega. 3. § 1 lg 2 kohta seletuskiri puudub. Jääb ebaselgeks, kuidas nõuet täita planeeringute Arvestatud ja selgitatud. Müra ja sellega seotud koostamisel ning meelelahutusürituste korraldamisel. Säte ei tohiks takistada planeeringuid käsitleb atmosfääriõhu kaitse seadus ja linnade tihendamist. Norm peaks ütlema konkreetselt ära olukorrad, millal keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 vastavat määrust kohaldatakse, näiteks ehitiste püstitamisel. Esitatud määruse „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme kohaselt peaksid justkui kõik seletuskirjas täpsustatud ehitised tagama hoonetes sees vastavad müratasemed. Sättesse on toodud sisse tööstusettevõttele mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, seega võtame kohustused. Palume selgitada, kas määruse kohaselt on edaspidi keelatud rajada määrusest selle osa välja. ettevõtteid vanemate ja kehvemate heliisolatsioonidega hoonete lähedusse ka Meelelahutusasutuste müra reguleerib määrus vastavalt samas juhul, kui ettevõttele vastava hoone rajamiseks on kehtiv planeering ja ettevõtte või piirnevates hoonetes toimuvate ruumide suhtes mida kinnistu piires on tagatud välisõhu müranormidele vastavad tasemed. kasutatakse või kavatsetakse kasutada meelelahutusürituste Selgusetuks jääb, kuidas tee ehitusprojekti koostamisel määrust rakendada. korraldamiseks. Meelelahutusürituse korraldaja ja/või ruumi Teeprojektidele koostatavate mürauuringute puhul modelleeritakse liiklusmüra omanik peab arvestama määruses kehtestatud levik välisõhus ja tulemuste alusel kavandatakse leevendusmeetmed keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaste normtasemete ületuse korral. meelelahutusüritustele seatud nõuetega ja teistele hoonetele Kas eelnõus on mõeldud, et määruse nõuetega tuleb arvestada elamute ja kehtestatud müra nõuetega. Sama kehtib tööstusettevõtete ja ühiskasutusega hoonete ehitusprojektide koostamisel? nende tehnosüsteemide ja -seadmete puhul, kes tegutsevad hoonetes sees või piirnevates hoonetes (mille kaudu siseruumides leviv müra võib häirida ja ületada elanike ruumides piirtasemeid). Eelnõuga on mõeldud, et määruse 2  Märkuse sisu Märkuse kommentaar nõuetega tuleb arvestada just hoonete ehitusprojektide koostamisel (ehitamisel arvestada, millised normid siseruumides tagada). 4. § 2. Müra normtasemete kehtestamisel ei lähtuta seletuskirja kohaselt mitte ajast, Arvestatud. Eelnõu sõnastust täiendatud. allikast ja iseloomust, vaid siiski uuringutest ehk võrreldakse kvalitatiivsete andmete alusel tuvastatud müra normtasemeid sättes nimetatud kriteeriumitega ning siis määratakse lisas vastav tervist mittekahjustav normtase. Sätte võiks teistmoodi sõnastada, nt "võetakse arvesse ajavahemikku, müraallikat ja müra iseloomu". 5. § 3 lg 1 ja 2. Õigusselguse põhimõtte kohaselt tuleb õigusaktid sõnastada piisavalt Arvestatud osaliselt. Definitsioone täiendatud. selgelt ja arusaadavalt, et isikul oleks võimalik oma käitumist kujundada ja Madalsagedusliku müra lisas 3 esitatud käsitlus on kooskõlas asjaolusid arvestades mõistlikul määral ette näha tagajärgi, mida tema tegevus rahvusvahelise käsitlusega, mille kohaselt madalsageduslik võib kaasa tuua. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 15 müra võib põhjustada häirivust. lg 2 kohaselt peab seaduseelnõu keel olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Seega peaks definitsiooni sõnastus olema selge ja vältima umbmääraste sõnade kasutamist nt "võib põhjustada", "üldjuhul" jms. Meie hinnangul ei ole "võib põhjustada" piisav nõuete kehtestamiseks. Samas seletuskirja kohaselt on nõuete kehtestamisel tuginetud esmapilgul asjakohastele andmetele. Lõikes 2 on toodud juba helirõhutase esile. Palume käsitleda lõikeid samamoodi, näiteks tuues esimesesse lõikesse lisaks ka viite, et vastavad normid on kehtestatud lisades või vormistada lõige 2 samalaadselt lõikele 1 definitsioonina. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring (sh müra) inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis muuhulgas ei pruugi ületa arvulist normi. KeÜSi § 7 lg 3 selgitab, et keskkonna kvaliteedi piirväärtus on keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada. Soovitame eelnõu § 3 lg 1 piirtaseme defineerimisel seda arvesse võtta. 3  Märkuse sisu Märkuse kommentaar Kui madalsageduslik müra ja infraheli on samas määruses, siis tuleks mõisted defineerida ja ühtlustada need rahvusvahelise käsitlusega ehk madalsagedusliku müra vahemik defineerida kui 20-200 Hz ja infraheli kui <20 Hz. Ettepanek defineerida madalsageduslikku müra kui kuuldava heli kõige madalamat sagedusvahemikku 20–200 Hz. 6. § 4 lg 1 ja 2 on toodud välja keeld ületada vastavates lisades toodud väärtusi, aga Selgitatud punktis 3. Elamute läheduses, ehk lõige 3 sätestab hoopis tehnoseadmete ja -süsteemide definitsiooni, mis võivad välisterritooriumil (mitte hoones või sellega piirnevate asuda oluliselt laiemates ehitiste kategooriates, kui määruse kohaldamisala. hoonete sees) asuvate ettevõtete suhtes tuleb rakendada Siinkohal toome uuesti § 1 lg 2 kommentaari: „Palume selgitada, kas määruse keskkonnaministri määrust nr 71. kohaselt on edaspidi keelatud rajada ettevõtteid vanemate ja kehvemate heliisolatsioonidega hoonete lähedusse ka juhul, kui ettevõttele vastava hoone Enam ei kasutata ka mõistet „oluline rekonstrueerimine“, vaid rajamiseks on kehtiv planeering ja ettevõtte kinnistu piires on tagatud välisõhu „piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmine“. müranormidele vastavad tasemed“. Või siiski on nende rajamine lubatud ja edaspidi on olemasoleva hoone omanik vastutav tema eluhoone nõuetele mittevastavuse Eluruumi kõrgus ja netopind osas. Määruses esitatud definitsiooniga lahendatakse osaliselt välisõhus leviva müra küsimusi. Hetkel kehtestatakse palju nõudeid, mis tõstavad ehitusmaksumuse hinda Määruse eesmärk ei ole sundida olemasolevaid hooneid (nt varjendid, ligipääsetavus), samas valitsuse eesmärk on eluasemete massiliselt ümber ehitama viisil, mis vähendaks eluruumide kättesaadavuse soodustamine. Seoses sellega tuleks sektoriga (sh ehitajad, kõrgust või suletud netopinda selliselt, et need ei vastaks enam kinnisvaraarendajad, ehitusmaterjalide tootjad) koostöös välja selgitada, kui palju ehitusseadustiku ja selle alusel kehtestatud määruste nõuetele. tõstab ehitusmaksumust selliste nõuete kehtestamine. Seda ka juhul, kui on teada, et kehtiv määrus leiab hetkel praktikas vähe kohaldamist, st kohaldamisala Seetõttu on määruses ka sätestatud, et heliisolatsiooni nõuded täpsustamisega kaasneb ka mingi mõju. Ka uutele hoonetele muutuvad nõuded rakenduvad vaid uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel rangemaks. Mõjuhinnangus tuua kui palju muutub ehitus võrreldes tänasega ning olemasolevate ühiskasutusega hoonete rekonstrueerimise kallimaks. Ilmselt tuleks aluseks võtta linnaline keskkond, kus välisõhus leviva korral, kui muudetakse piirde- ja tarindkonstruktsioone. müra normtasemed on juba ületatud. Nii ligipääsetavuse kui ka varjendite kohta on rahaline mõju ehitusmaksumusele välja arvutatud, jäädes mõne protsendi piiresse See tähendab, et kui sein või lagi jäetakse rekonstrueerimisel ehituse kogumaksumusest. Siiski ei tohiks kõikide nõuete kumulatiivne mõju olla puutumata, siis heliisolatsiooni nõue sellele ei rakendu – ebamõistlik. Mõjuhinnangus toodud: „Vahelae heliisolatsiooninõuete 4  Märkuse sisu Märkuse kommentaar rakendamisega tuleb 60-ruutmeetrise nõuetele mittevastava korteri puhul arvestada vältides olukorda, kus seinte või lagede paksendamine tooks maksumusega suurusjärgus 6000–7000 € (+ km) (korteritevahelise vahelae kaasa liialt väikese netopinna või ruumi kõrguse vähenemise. parandamine 100–120 €/m2 ). Võrreldes kehtiva korraga ei ole tegemist oluliselt suurema kulutusega kui praegu rekonstrueerimisel ja heliisolatsiooni parandamisel Kui rekonstrueeritakse üksik element (nt seinad või põrand), tegema peaks“. Kui nõuetega vastavusse viimise kohustus käivitub olulise siis hinnatakse selle konkreetse ehitise osa vastavust kehtivale rekonstrueerimisega, mis ei ole konkreetse eluruumiga seotud, tuleb arvestada ka standardile (EVS 842). Sellisel juhul võib küll juhtuda, et kogu viimistluse ja sisseehitatud mööbli taastamise kohustusega. Tuleb tuua esile ruumi summaarne helipidavus ei vasta piirväärtustele, kuid kumulatiivne mõju terve suurema korterelamu olulisel rekonstrueerimisel, määruse mõte on, et tehtav töö ei tohi halvendada olukorda ja arvestades, et oluline rekonstrueerimine on hoonete energiatõhususe saavutamiseks uued elemendid oleksid kooskõlas standardiga. kasutatav mõiste, mille eesmärk ei ole korteri siseste ehitustööde teostamine. Hindamata on ka olukorrad, kas kõikide vanemate ehitiste lagede või põrandate Lisaks, heliisolatsiooni parandamine rekonstrueerimise korras ümberehitamisega võib muutuda eluruumi kõrgus selliseks, et enam ei vastata ruum tuleb teha üksnes juhul, kui toimub ühiskasutusega hoone eluruumidele esitatavatele nõuetele. Lisaks kui seinte isoleerimisega hoone seest piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmine, mitte lausaliselt väheneb korteri suletud netopind, siis väheneb ka korteri väärtus. Kui majal määruse jõustumisel. Kui selline töö on planeeritud, siis on vahetatakse ainult aknad ja seinasid ei isoleerita, siis kuidas määratakse akende juba nagunii arvestatud ka siseviimistluse, mööbli paigutuse isolatsiooninõuetele vastavus kui muud konstruktsioonid sellele ei vasta ning jm selliste töödega seotud kuludega, mis ei ole tingitud selle müratase siseruumis ületab ikka piirnorme. Kui määruse tegelik mõte, mida määruse nõuetest. sõnastusest ei tulene, on see, et mingi töö teostamisel tuleb tagada selle mürapidavus (nt uuendan korteris vaid põranda, siis tagan põranda mürapidavuse), siis kuidas hiljem põranda nõuetele vastavust hinnata kui seinad ja aknad ei ole mürakindlad. 7. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja sõnastust täiendatud. § 5. HÕNTE § 15 lg 2 kohaselt seaduseelnõu keel peab olema selge, Hoonete „olulist rekonstrueerimist“ enam ei käsitleta. Samuti ühetähenduslik ja täpne. Ühe ja sama mõtte edasiandmisel välditakse eri väljendite ei rakendu § 5 nõuded nn olemasolevate elamute piirde- ja kasutamist. Sünonüümide kasutamine ei ole lubatud. Kas §-s 4 sätestatu on seotud tarindkonstruktsioonide muutmise juhtudel. §-ga 5 või on §-s 5 nimetatud inimtegevusest põhjustatud olmemüra midagi muud (nt naaber pillab midagi maha)? Seda tuleks täpsustada. Meie hinnangul ei ole Heliisolatsiooninõuded ongi kehtestatud kõikide müraallikate soovitud seada olmemüra nõuetele vastavuse tingmusi, vaid soovitakse seada suhtes, mitte ainult olmemürale (mh täpsustatud määruses). tingimusi heliisolatsioonile, mille kasutamisel saab öelda, et olmemüra jääb Olmemüra all mõeldakse inimeste tegevusest põhjustatud müra, mis iseloomustab ruumide tavakasutust. 5 Märkuse sisu Märkuse kommentaar piirväärtuste piiresse. Sätte eesmärk ja mõte jäävad segaseks, kuna varasemalt ei Olmemüraallikaid väljaspool hoonet projekteerimisnormides ole kohaldamisala seotud püstitamise või olulise rekonstrueerimisega. ei käsitleta. Välismüra allikateks on liiklusmüra ja tehniliste Hinnata tuleks ja selgitada ka olukordi ning tagajärgi, kui standardi nõuded seadmete (sh tööstuse) müra, mida ohjatakse nõuetega täidetakse aga linnalises keskkonnas ületab müra ikka määrusega kehtestatavaid välispiirete heliisolatsioonile. normtasemeid. Eelnõu seletuskirja kohaselt nn olmemüra vähendamiseks nõutakse üleminekuajaga akustika standardi heliisolatsiooni nõuete järgimist, mistõttu eeldatakse olmemüra kaebuste vähenemist tulevikus ja vaiksemat elukeskkonda. Seletuskirjas toodud A1-A3 tasemete osa ajab segadusse, sest eelnõu ise neid ei sätesta ega käsitle. Säte näeb ette olukorda, milles hoone oluline rekonstrueerimine tooks kaasa määruse nõuete täitmise. Seletuskiri ütleb: „Oluline rekonstrueerimine määruse sõnastuses tähendab, et rekonstrueerimine peab olema mahukam, st selle käigus muudetakse ka ruumide vahelisi piirdekonstruktsioone, mis peavad tagama piisava helikindluse, mis piirab naaberruumidest või väljast tuleva müra levikut“. Selgitame, et olulise rekonstrueerimise mõiste tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta. Eestis defineeritakse vastavalt direktiivile olulise rekonstrueerimise mõistet läbi ehitusmaksumuse. Olulisel rekonstrueerimisel palume pidada silmas seda, et tihti ei pruugita sellise ümberehitamise käigus hoonet seest renoveerida (va tehnosüsteemid). Direktiivi mõistetele ei saa anda siseriiklikus õiguses kolmandat tähendust. Energiatõhususe suurendamine on Euroopa Liidu eesmärk, mille saavutamist toetatakse rahaliselt väga suures mahus (korterelamute energiatõhusaks renoveerimise toetused sadades miljonites). Sellise nõude kehtestamine ja sidumine olulise rekonstrueerimisega pärsiks tugevalt riigi kohustusi Euroopa Liidu ees seoses hoonete energiatõhususega. Kliimaministeerium peab määruse nõuete kohaldamist olulise rekonstrueerimise puhul ebamõistlikuks ennekõike majanduslikel ja normitehnilistel (vt eespool) kaalutlustel. Korteri määruse nõuetele vastavaks ehitamine eeldab selle kapitaalremonti (nt seinad, laed, põrandad). Hange.ee kohaselt on tüüpprojekti (nn Hruštšovka) järgi ehitatud 2-toalise korteri 6  Märkuse sisu Märkuse kommentaar (ligikaudu 38 m2) kapitaalremondi maksumus suurusjärgus 30 000 eurot. 70 korteriga 5-kordses korterelamus tähendab see lisakulu umbes 2 miljonit eurot, mis võib olla kulukam kui hoone energiatõhusaks rekonstrueerimine. Ehk see nõue ei pruugi sellisel kujul olla proportsionaalne, eeldusel, et isolatsiooni vajavad korterite vahelised konstruktsioonid. Seda tuleks majanduslike mõjude hindamisel põhjalikult kaaluda. Jääb ebaselgeks, kas nõuded heliisolatsoonile kehtivad vaid olmemüra (sh vajaks mõiste defineerimist) korral ja sama hoone ruumide vahel või kehtivad nõuded ka hoone välispiiretele ja hoonevälistele müraallikatele (nt liiklusmüra, tehnoseadmed, tööstus jms). Selguse mõttes tuleks olmemüra defineerida ja täpsemalt piiritleda. Näiteks, kas tegemist on eluruumide tavakasutusest tuleneva müraga, mis levib sama hoone ruumide vahel või loetakse olmemüra alla ka võimalikke müra tekitajaid väljaspool hoonet? Hetkel kehtivas sotsiaalministri määruses nr 42 on olmemüra defineeritud kui inimeste tegevusest põhjustatud müra hoonetes. 8. § 6 lg 4. Normist peab selgelt tulenema, et standardi järgimine ei ole kohustuslik Selgitatud. Sõnastus on kooskõlas juhendiga „Standarditele ning võib tugineda ka muudele hea tava allikatele, nt sektori poolt koostatud viitamise juhend õigusaktide ettevalmistajatele“ juhendmaterjalidele jms. Viimast võiks seletuskirjas kajastada. Ühtlasi hinnata, kas (https://www.evs.ee/et/standardid-ja-oigusaktid) tegu on tehnilise normiga, mille osas tuleb liikmesriikidega konsulteerida. Kliimaministeeriumil puudub pädevus standardi sisu hinnata. 9. § 7 lg 3 kohaselt tuleb piirtaseme ületamise korral rakendada meetmeid müra Selgitatud. RTHS § 16 lõike 3 kohaselt (3) Füüsikalise vähendamiseks. Määruse eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kelle kohustus on ohuteguri allika valdaja tagab allika vastavuse kehtestatud olemasolevate hoonete puhul standardis EVS 842 esitatud heliisolatsiooninõuete nõuetele. tagamise täitmiseks meetmete rakendamine, kas omaniku või müraallika valdaja. Näiteks, kui riigitee ääres asuva olemasoleva eluhoone välisõhu müratase on keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 normtasemele vastav, aga siseruumides on eelnõus toodud piirtase ületatud. 10. Lisad. Vaadata tuleks üle kasutusostarvete nimetused. Lisad räägivad Arvestatud. Eelnõu ja lisa 1 sõnastusi täpsustatud. rekonstrueerimisest, mitte olulisest rekonstrueerimisest, see põhjustab veel suuremat segadust määruse kohaldamisala osas. Samuti ei ole võimalik saada aru, 7  Märkuse sisu Märkuse kommentaar millised nõuded kohalduvad ehitisele, mis on projekteeritud aga samas pole veel ehitatud – pealkirjade kohaselt kohalduvad justkui mõlemad tulbad. Kuna projekteerimine on olemuslikult pikk protsess, siis jääb ebaselgeks, millisest hetkest alates saab öelda, et ehitist juba projekteeritakse ja saab lähtuda vanematest nõuetest. Näitena on ehitusvaldkond varasemalt kasutanud ülesehitust: enne või peale 01.01.2026 esitatud ehitusloa taotlust, sest see teeb nõuete kohaldumise kergesti tuvastatavaks ja samas annab võimaluse seada ka üleminekuaeg projekteerijatele, kes peavad oma projekte muutma. Olulise rekonstrueerimisega seonduva kohta vaata kommentaar § 5 juurest Tallinna Tehnikaülikool 11. Leiame et määruse eelnõu põhimõte kehtestada rangemad heliisolatsiooni ja müra Arvestatud osaliselt ja selgitatud. nõuded hoonetele, mis ehitatakse või oluliselt rekonstrueeritakse peale määruse jõustumist on samm õiges suunas. Tehnikaülikool ei saa siiski eelnõud praegusel Määrus kehtestab normid elu- ja magamisruumidele, kujul kooskõlastada, sest elamute osas see ei arvesta ehituses toimunud mitteeluruume määrus uues versioonis ei reguleeri. Samuti ei arengutega ning ei suuda kehtestada tehnosüsteemide (KVJ) projekteerimise jaoks kasutuskõlblikke nõudeid. Valdav enamus korterelamuid ja väikeelamuid reguleeri määrus muid ehitus-tehnilisi spetsiifilisi nõudeid, ehitatakse mis on reguleeritud ehitusvaldkonna standarditega. Hetkel on korteripõhiste ventilatsiooniagregaatidega ning pliidikubudega, millega tuleks suund õigusaktide koostamisel nõuete vähendamine ja arvestada nõuete kehtestamisel. Samuti seoses 01.06.2025 kehtima hakanud dereguleerimine, eriti arvestades et valdkonda reguleerivad ja energiatõhususe määruste koosseisus olevate suvise ruumitemperatuuri nõuetega täpsustavad erinevad standardid. Määruse seletuskirja selles (piirtemperatuur 26 kraadi koos 150 kraadtunni ületamisega) eeldatavasti enamik osas täiendatud. uusi elamuid varustatakse jahutusega. Arvestades jahutuse lühikest tööaega on eelnõus välja pakutud müratasemed liiga ranged. Nii ongi tekkinud olukord, kus eelnõus välja pakutud tehnosüsteemide müratasemed on teatud olukordades -Lisa 1 tehnoseadmete nõuded elu- ja magamistoale on põhjendamatult ranged ja sama ajal nt magamistubade jaoks jällegi liiga leebed. kooskõlas standardi EVS 842 uustöötlusega (hetkel kavandi Punktis 2.2 kehtestatud erand (5 dB võrra kõrgem müratase) ei ole piisav pliidikubu faasis, komitees heakskiitmisel). 28 dB ekvivalentne müra elu- kasutamiseks ning samuti ventilatsiooniagregaadi korpuse läbi tuleva müra osas. ja magamistoas on kompromissnõue, sest erineva elustiili, liikmete arvu ja ka majandusliku seisu tõttu kasutavad Teine oluline puudus on rekonstrueerimise eripäradega mitte arvestamine. Olulise inimesed ka elutuba magamiseks. 25 dB on võimalik rekonstrueerimise puhul näiteks korterite vahelisi seinasid või vahelagesid tavaliselt saavutada, kuid akustika ekspertide hinnangul tekitab see ei muudeta, mille tõttu uue hoone nõudeid tuleks rakendada mitte lausaliselt vaid 8 Märkuse sisu Märkuse kommentaar sobituvates osades, st nendele hoone osadele ja tehnosüsteemidele, mida suurema lisainvesteeringute vajaduse ning see on ka standardi renoveerimise käigus muudetakse. EVS 842 uustöötluse kohaselt (hetkel kavandi staadiumis) A1 Väga küsitava väärtusega on eelnõu § 5. Nõuded heliisolatsioonile. Selles ei ole klassi norm, ehk kõrgendatud nõue, mida on tugevalt esitatud isegi olemuslikku nõuet, et hoonetes peab olema heliisolatsioon, mis tagab soovituslik järgida. Määrus kehtestab miinimumnormi, mis on akustilise mugavuse hoonete tavapärasel kasutamisel. Lakooniliselt on delegeeritud ilma eesmärgi püstituseta nõuete kehtestamine standardile EVS 842, mis annab proportsionaalne, alati on võimalik sellest parema poole teoreetilise võimaluse tööstuse esindajatest koosneval töögrupil oma ärihuvide järgi püüelda ja projekteerimisel kõrgem norm aluseks võtta kehtestada riiklikke nõudeid. See on mõnevõrra pretsedenditu mandaadi (kasutades nt standardit EVS 842 jt valdkonna standardeid). delegeerimine, mida ei saa pidada kvaliteetseks õigusloomeks. Ministeerium peaks Täiendavalt, uues määruse lisas 1 versioonis on tabeli 2 all siiski seadma üldised põhimõtted ning olulised nõuded nagu näiteks akustilise sätestatud erand jahutusele ja lisaks täiendavad erandid kvaliteediklassi valik, mille rakendamist saaksid standardid seejärel täpsustada. punktides 2.2-2.4, mis hõlbustavad jahutuse kasutamisel normi Eelnõu § 5. viidataksegi EVS 842 esitatud hoone akustilise klassi määramisele, kuid saavutamist veelgi. kehtiv EVS 842:2003 seda ei käsitle. Selles osas tuleks määrust täpsustada. Määruse tasemel oleks mõistlik kehtestada heliisolatsiooni põhinõuded neljale hoonekategooriale nii nagu on tehtud eelnõu tabelites 1 ja 2. -oluline rekonstrueerimine tekitaks Kliimaministeeriumi elukeskkonna- ja ehitusvaldkonna hinnangul Eelnõus kavandatud tehnosüsteemide nõuete rakendamine oluliselt ebaproportsionaalse olukorra heliisolatsiooni rakendamisel. rekonstrueeritud hoonetele on loogiline, kuid korterelamute osas tekiks vastuolu Eelnõu sõnastust muudetud (ümberehitamisel tuleb kehtiva korterelamute rekonstrueerimise määrusega, mis sätestab elu- ja heliisolatsiooni rakendada ühiskasutusega hoonete piirde- ja magamistubadele 25 dB. Seda vastuolu oleks võimalik leevendada sätestades tarindkonstruktsioonide muutmisel). Kui rekonstrueeritakse magamistubadele madalam väärtus ning põhjendades eelnõu seletuskirjas, et elutubade osas erisus tuleneb sellest, et renoveerimisel kasutatakse peamiselt üksik element (nt seinad või põrand), siis hinnatakse selle tsentraalseid soojustagastusega ventilatsioonisüsteeme, mille puhul elu- ja konkreetse ehitise osa vastavust kehtivale standardile (EVS magamistubadesse tekib võrdne müratase, st väärtus on kehtestatud mitte otseselt 842). Sellisel juhul võib küll juhtuda, et kogu ruumi müra häiringust vaid projekteerimisest lähtuvalt. Juhime ka tähelepanu, et KredEx- summaarne helipidavus ei vasta piirväärtustele, kuid määruse i mõte on, et tehtav töö ei tohi halvendada olukorda ja uued toetusega renoveerimisel on vastavalt mõõtmisprotokollidele 25 dB saavutatud ilma elemendid oleksid kooskõlas standardiga. probleemideta, mille tõttu leebema nõude kehtestamist on raske põhjendada. Seega pakume välja, et määruse nõudeid täiendatakse elamute tehnosüsteemide müra osas järgmiselt: -Punkti 2.2 erand määrusest eemaldatud (ei reguleeri mitteeluruume, reguleerime neid ruume kus inimene viibib puhkamise või magamise eesmärgil). Nõuded esitatakse 9 Märkuse sisu Märkuse kommentaar nendele seadmetele elamus, mida lõppkasutaja ei saa ise juhtida. Siia ei kuulu köögikubu, köögi või vannitoa segistid jm kasutaja poolt reguleeritavad seadmed samas eluruumis (vastav erisus ka määruse lisas 1 toodud). -Heliisolatsioon on ehitusseadustiku ja hea ehitustava järgimise teema, kuid see on seotud müra määrusega. Nõuetekohased müra nõuded ruumide vahel ja väliskeskkonna ja ruumide vahel tagatakse piirdekonstruktsioonide nõuetekohase heliisolatsiooniga. Kuna olememüra normida ei ole võimalik, siis loetakse olmemüra tingimusi vastuvõetavaks, kui ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded on täidetud. Kui heliisolatsiooninormid kehtestada müra määruses, suurendab sellekohane info hulk määruse mahtu tunduvalt, mis on vastuolus õigusaktide koostamise põhimõtetega. Õigusaktide koostamise suund praegu on dereguleerimine, ehk võimalikult vähe tehnilisi nõudeid määruses, mis on kehtestatud juba valdkonna standardite jm samaväärsete juhisdokumentidega, millele saab õigusaktis viidata. Samuti on keeruline määruses kehtestada heliisolatsiooni norme välispiiretele, kus see määratakse projektipõhiselt iga kord arvutuste teel. Ülekohtune on eeldada, et standardi töögrupi akustikud esindavad tööstuse ärihuve. Standardi töögrupi liikmed ei esinda ehitajate või arendajate huve. 10  Märkuse sisu Märkuse kommentaar 12. • Magamistubadele kehtestada mõne detsibelli võrra madalam müratase kui Arvestatud osaliselt. Selgitatud eelmises punktis, erisused ja praegune 28 dB, sest müra magamise ajal on kõige häirivam ja võib viia täpsustusi hinnatakse standardite kohaselt ning lisaks on ventilatsiooni väljalülitamiseni, mis tekitaks ebatervisliku olukorra. On oluline määruse lisas 1 tabeli 2 all nüüd tehtud ka jahutusele erand põhimõte, et tehnosüsteemide müra nõuded oleksid elutubades ja ning täiendavalt lisatud punktid 2.2-2.4, mis hõlbustavad magamistubades eraldi sätestatud analoogselt Tabel 1 Liiklusmüra piirtasemetele. Juhul kui projekteerijal tekib kahtlus, et elutuba kasutatakse ka normi saavutamist. 35 dB on nii Sotsiaalministeeriumi, magamise eesmärgil, on alati võimalik rakendada elutoale rangemat Terviseameti ja ka mitme akustikabüroo hinnangul liiga kõrge magamistoa nõuet. müratase, mida lubada ja sellega me läheksime eelmise • Mitteeluruumile (nt pesuruumile, majandusruumile) kuhu on paigaldatud määrusega (aastast 2002) võrreldes leebemaks, mis pole ventilatsiooniagregaat, kehtestada erand: Nõue ei kehti ventilatsiooniseadme põhjendatud. Seni (alates 2002 kuni tänapäev) on mh korpuse läbi tungivale mürale, mille maksimaalne tase võib olla 45 dB(A). jahutussüsteemide vastavus normile 30 dB (ekvivalentne) • Elutoale ja köögile kehtestada pliidikubu erand: Nõue ei kehti pliidikubu saavutatud. Split ja multisplit süsteemide (puhukonvektorid) töötamisel, avatud köögiga ühendatud elutoas. • Hoone tehnosüsteemide osas tuleks täpsustada, et nõuded kehtivad nominaalsel osas tehti täiendav erand (kuni 35 dB elu- ja magamistoas (arvutuslikul) õhuvooluhulgal, sest ventilatsiooniagregaatide õhuvooluhulk on päevasel ajal), et leevendada kättesaadavate isejuhitavate laias vahemikus reguleeritav ning suurem müra suurema, nt jahutuseks ruumipõhiste süsteemide ja kliimamuutustega seotud ning kasutatava õhuvooluhulga puhul on aktsepteeritav. süvenevat jahutusvajaduse olukorda ka mujal kui • Erand tuleks kehtestada ka jahutussüsteemi töötamise ajale, st jahutusolukorras suurarendustes (nt ridaelamud). võiks olla lubatud nt 35 dB eluruumides lähtudes sellest, et magamise ajaks Müra indikaatorite osa lisas 1 tabeli 2 juures täpsustatud. jahutus lülitatakse välja. • Eeltoodust tulenevalt oleks vajalik eristada ruumide sisekliimat tagavate ühtlaselt töötavate tehnosüsteemide müra nõuded lühiaegsetelt toimivatest üksikutest müraallikatest (nt WC-poti, segistite, jne kasutus). Seletuskirjas tuleks täpsustada, et milliseid tehnosüsteeme peetakse statsionaarseks püsiva müraga müraallikateks ja millised on muutuva tasemega müraallikad (sh eelnõu § 2. Lõige 3). • Punktis 2.1. on viidatud, et ülejäänud hoonetes on müra normtasemete indikaatoriks LpA,max, aga vastavalt Tabelile 2 on peamine indikaator LpA,eq,T. Punkt 11  Märkuse sisu Märkuse kommentaar 2.1 sõnastust tuleb selles osas täpsustada. 13. Seletuskirja tuleks lisada tehnosüsteemide müra osas viited ja võrdlus Arvestatud osaliselt. Seletuskirja standardi viidetega standarditega, millest eriosade projekteerijad praktikas juhinduvad, st EVS täiendatud. 906:2018 ja EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019 standarditele. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/113022025006 3 Kokkuvõtvalt leiame, et eelnõus esitatud kujul olevad tehnosüsteemide müra nõuded ei ole eluhoonete projekteerimisel üheselt mõistetavad ning nende tõlgendamine ja erandite puudumine võib tekitada asjatuid vaidlusi. Juhul kui eelnõu sellisel kujul jõustuks oleksid tulevased kohtulahendid nendel põhjustel sisuliselt ettearvamatud. Sarnaseid probleeme võib tekkida ka olulisel rekonstrueerimisel. Seega palume viia nõuded välja pakutud täienduste abil kooskõlla kaasaegsete ehituslahendustega projekteerimise vajadusi ning ka renoveerimise eripärasid arvestades. Alternatiivina on võimalik kaaluda varianti, kus tehnosüsteemide müra nõuded jäetakse määrusest välja ning viidatakse asjakohastele standarditele samal viisil nagu on tehtud heliisolatsiooni osas. See variant siiski rikuks määrus-standard-juhend teabesisu ja otsustusõiguse hierarhiat ning delegeeriks nõuete kehtestamise dokumentidele, mis ei ole selleks ette nähtud. Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus 14. Soovime tänada ministeeriumi võimaluse eest osaleda arvamuse avaldamisel seoses Arvestatud osaliselt ja selgitatud. Määruse Seletuskirjas eelnõuga, mille eesmärk on kaasajastada müra normtasemeid elamutes ja mõju osa parandatud. Seletuskirjas oleva lause eesmärk ei ühiskasutusega hoonetes ning täpsustada mürataseme mõõtmise meetodeid. olnud kuidagi pisendada praegu tehtava projekteerimistöö ja Edastame EKVÜ eestseisuselt ja liikmetelt koondatud tagasiside: menetlusaegu puudutavat, vaid selgitab, et muudatustega tekib 1. 1. Arvestades projekteerimise ajamahukust, ei saa nõustuda mõju hinnanguga majandusele nõustuda väitega „Seega on ebasoovitavaks mõjuks ajutine töömahu kasv. EKVÜ märkusest jääb ebaselgeks kas üleminekuperioodil ajutine töömahu kasv, kuid arvestades tänapäevast ehitustava töömahu kasv jääb uute normide tõttu jäädavaks või mitte. ja projekteerimispraktikat, saavutatakse nõutavad normid sageli juba praegu, Ministeeriumi hinnang põhines sellele, et siseruumide müra mistõttu töömahu kasv on pigem ebatõenäoline ja vähese ulatusega.“ Määruse määrus kehtib aastast 2002 ning vahepealsel ajal on vastu koostajatele võib tunduda projekteerimistöö kahe nupuvajutusega tegevusena, kuid võetud erinevaid ja uuemaid siseruumide müra, ventilatsiooni kahjuks praktika on teine, kus lisaks projekteerimisele peab arvestama ja energiatõhusust käsitlevaid standardeid ja määrusi, mida 12  Märkuse sisu Märkuse kommentaar menetlusaegadega. Juba menetluses olevad projektid ei ole tagasivõetavad. eeldame, et sektor üldtavana järgib ja selle tõttu järeldus, et ka Minimaalselt §4 vajab üleminekuaega sarnaselt §5-le. määrusega uuendatud normid pole üleliia koormavad. Üleminekuajad on antud lisas 1 (01.01.2027). 15. Juhime tähelepanu, et määruse seletuskirjas läbivalt viidatud EVS 842 uustöötlus ei Arvestatud osaliselt ja selgitatud. Seletuskirjas viidatud ka ole avalikult kättesaadav, mistõttu antud standardi viiteid ei ole võimalik nimetatud ventilatsiooni ja energiatõhususe standarditele ja kommenteerida. Märgime, et sisekliimasüsteemide projekteerimisel lähtutakse nende arvestamise olulisusele. Oluline on EVS 842 standardi lisaks EVS 842-le lisaks standarditest EVS 906, EVS- EN 16798-1, mis ei ole põhimõtted kooskõlastada müra määruses, standardis EVS 842 määruse seletuskirjas esindatud. EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019 järgi on esitatud arvutusliku jätkuva helitaseme uustöötluses ja teistes vastavasisulistes sisekliima ekvivalendi LAeq, nT (dB(A)) kohta pidevatele allikatele. Antud standardis on välja projekteerimise standardites. Teeme EVS 842 töögrupiga toodud, et soovituslikke väärtuseid võib lühikese aja jooksul ületada kui kasutajad koostööd, kuna EVS 842 on põhiline siseruumide müra saavad juhtida seadme töötamist (5-10 dB(A)). Palume kaaluda standardis EVS-EN käsitlev standard. Määruse lisas 1 on esitatud üks norm elu- ja 16798-1:2019+NA2019 toodud põhimõtete sisse viimist määruse seletuskirja magamistubadele, sest erineva elustiili, liikmete arvu ja ka tasemel, eesmärgiga jätta taskukohasemate jahutus- või muude süsteemide majandusliku seisu tõttu magavad inimesed ka elutubades. kasutamisele võimalust. Selleks, et saavutada nõutud müratasemeid peab jahutus- Määruse uues versioonis (lisa 1 tabel 2 ja selle all olevad ja ventilatsioonisüsteeme sageli üledimensioneerima, sest ainult mürasummutite lisamisest ei piisa, mis annab oma mõju ehitusmaksumusele, energia- ja muu erandid punktides 2.2-2.4) tehtud mitmed erandid jahutusele. ressursikulule. Kliimamuutused suurendavad vajadust jahutussüsteemide järele, Ventilatsioonisüsteemide müra on akustikute hinnangul mistõttu tasub lisaks kallitele lahendustele pakkuda ka lihtsamaid viise, kuidas võimalik tagada määruses esitatud piirtasemete juures inimesed saaksid lühiajaliste kuumaperioodidega toime tulla. Kliimamuutustega mõistlike kuludega. kohanemine vajab laiemat arutelu kogu ühiskonnas. Määrus kehtestab normid elu- ja magamisruumidele, mitteeluruume määrus ei reguleeri. Samuti ei reguleeri määrus muid ehitus-tehnilisi spetsiifilisi nõudeid, mis on reguleeritud ehitusvaldkonna jt asjakohaste standarditega. Nõuded esitatakse ainult nendele seadmetele elamus sees, mida lõppkasutaja ei saa ise juhtida (v.a isejuhitavad vent- ja 13  Märkuse sisu Märkuse kommentaar jahutusseadmed, mis võivad töötada tsükliliselt aga tekitavad ka pidevat müra). Siia ei kuulu köögikubu, köögi või vannitoa segistid jm kasutaja poolt reguleeritavad seadmed tema elamus. Määruse lisa 1 ja seletuskirja selles osas täiendatud. 16. Juhime tähelepanu vastuolule seletuskirjas toodud põhimõtetele. Lk 3: „Lisaks on Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. piirtasemeid sihipäraselt kohaldatud ainult ruumidele, kus müra võib mõjutada inimese und, keskendumist või taastumist- seega ei kohaldata neid büroo- või ärihoonetele, mille mürahäiring on teisene.“ Lk 4 „Olmemüra kaebused on püsiv teema nii uutes kui olemasolevates hoonetes (arvestades ka asjaolu, et aina enam töötavad inimesed kodukontoris).“ Ka büroodes põhjustab müra väsimust, keskendusmishäireid ja stressi. Määruse seletuskirja järgi on kodukontoris töötavad inimesed kaitstumad. Mille alusel on selline ebavõrdsuse tekitamine põhjendatud? On arusaadav, et määruse reguleerimisalast soovitakse osa hoone tüüpe välja tuua, meie hinnangul võiks seletuskirja tasemel rõhutada müra olulisust kõigis hoone tüüpides ning soovitust lähtuda asjakohasest standardist, mitte jätta muljet, et ainult haavatav ühiskonna grupp väärib müra mõttes tähelepanu. 17. EKVÜ liikmetelt on tulnud varasemalt tagasisidet, et L AFmax,T (dB) väärtsuse Arvestatud. Mõistame muret, et LAFmax,T väärtuse rakendamine sisekliimasüsteemidel tekitab arusaamatusi. kasutamine sisekliimasüsteemide puhul on tekitanud arusaamatusi. Tegemist on mõõtesuurusega, mis sobib eelkõige impulssmüra hindamiseks, kuid ventilatsiooni- ja jahutusseadmed tekitavad enamasti pidevmüra, mille hindamiseks rahvusvahelises praktikas kasutatakse pigem ekvivalentset taset (L_{Aeq,T}) Seetõttu täpsustame määruse lisa 1 selliselt, et maksimaalse mürataseme hindamisel ja mõõtmisel tuleb valida ajakarakteristik sõltuvalt müraallika iseloomust: „F“- ajakarakteristik – rakendatakse impulss- või 14  Märkuse sisu Märkuse kommentaar muutuva helitasemega müraallika puhul; „S“-ajakarakteristik – rakendatakse püsiva helitaseme puhul. Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) 18. Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) ja Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) esitab 1) Selgitatud. lisa 1 käsitlus lähtub EVS 842 uustöötluse järgnevalt oma arvamuse ja ettepanekud sotsiaalministri määruse „Nõuded müra (hetkel vastuvõtmisel, kavandi faasis) väärtustest, kus on elu- ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise ja magamistuba koos. meetodid“ eelnõule (edaspidi Eelnõu). 2) Eelnõu lisa 1 täiendatud, mh eranditega punktides 2.2-2.4, EKFL ja EEEL leiavad kokkuvõttes järgnevat: mitteeluruume määrus ei käsitle 1) Tehnosüsteemide müra puhul on vajalik eristada ja eraldi käsitleda 3) Arvestatud elutubade ja magamistubade müranõudeid. 4) Arvestatud, eelnõu sõnastust täiendatud 2) Eelnõu ei arvesta majapidamisruumidesse ja tualettidesse paigaldatavate 5) Arvestatud, erisused toodud eelnõu § 1 kohaldamisalas ja korteripõhiste ventilatsiooniseadmete müraga, mistõttu nõue on liiga range ruumile, lisa 1 tabelis ning selgitused seletuskirjas. kus inimesed pikaaegselt ei viibi. Majapidamisruumidesse on põhjendatused ette 6) Selgitatud. Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on arvestatud näha kõrgem lubatud müra normtase. EVS 842 uustöötluse töögrupi (akustikabürood) 3) Eelnõud on vajalik täiendada kehtiva määruse regulatsiooniga ja ette näha, et helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega ekspertarvamusi piirtasemete vastavuse saavutamise ja möbleeritud ruumidele. kuludega seotult. 4) Eelnõus ette nähtud rangemaid müra normtasemeid ei saa kohalduda juba kehtiva ehitusloa alusel ehitatavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele või olukorras, kus ehitusteatise või ehitusloa taotlus on esitatud enne Eelnõu jõustumist. 5) Eelnõusse on vajalik lisada rakendussäte, mis reguleerib olemasolevatele hoonetele kohalduvaid nõudeid. Eelnõu kehtestab müra normtasemed olemasolevatele hoonetele ja omab seega tagasiulatuvad jõudu kõikidele hoonetele sõltumata sellest, millised nõuded kehtisid hoone ehitamisel (eelkõige enne 2002.a ehitatud hooned, muinsuskaitse all ja miljööväärtuslikul alal asuvad ning nõukogudeaegsed hooned). Eelnõu regulatsioon riivab EKFL ja EEEL hinnangul vanemate hoonete omanike õiguspärast ootust ja õiguskindlust (PS § 10) ning ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust (PS § 32), regulatsioon võib olla vastusolus põhiseadusega. 15  Märkuse sisu Märkuse kommentaar 6) Eelnõus ei ole analüüsitud ega hinnatud, et rangemad müra normtasemed tõstavad kinnisvara hinda ning omavad seeläbi mõju kinnisvara kättesaadavusele ja valglinnastumise piiramise eesmärkidele. 19. § 1. MÄÄRUSE REGULEERIMIS- JA KOHALDAMISALA 1) Lisas 1 on erinevad määrad toodud seoses üleminekuga, et Kokkuvõte: Esiteks, määruse reguleerimisese on õiguspärane välja tuua määruses tagada nõuded määruse kehtima hakkamisest kuni 2027. endas, mitte selle lisades. Teiseks, Eelnõu reguleerimisalas või rakendussättes on alguseni, mil rangemad nõuded alles rakenduvad. Lisaks vajalik täpsemalt reguleerida, milles ulatuses kohaldub eelnõu juba olemasolevatele avatud küsimust seletuskirjas. ehitistele ja kehtiva ehitusõigusega kinnistustele ning viia regulatsioon kooskõlla HMS, EhS, EhSRS ja õiguskindluse põhimõttega, arvestades et tagasiulatuva jõu 2) Lisa 1 sõnastusi täpsustatud andmine määrusele ei ole lubatud. 3) Lisa 1 tabelite sõnastused käsitlevad, millistele hoonetele Ettepanekud: normid kehtivad. 1) Jätta ära Eelnõu lisas 1 ette nähtud olemasolevate hoonete müra normtasemete regulatsioon, arvestades, et olemasolevatele hoonetele jäävad kehtima nende ehitamise ajal kehtinud nõuded, sh Määruse 42 nõuded; 2) täpsustada Eelnõu lisa 1 tabelis 1 ja 2 toodud viimase veeru pealkirja, arvestades et see ei saa reguleerida juba kehtiva ehitusloa alusel ehitatavat või oluliselt rekonstrueeritava hoone nõudeid. 3) Lisada Määruse § 8 lg 3 rakendussäte järgnevas sõnastuses: „Enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitisele, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutusotstarbe kohaselt, ja ehitavale ehitisele, mille kohta on enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud kehtiv ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek või esitatud ehitusteatis või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus, kohaldatakse ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud nõudeid.“ Põhjendused: Esiteks, Eelnõu Lisas 1 ja seletuskirjas on välja toodud, et nõuded kohalduvad ka hoonetele, mis on projekteeritud, ehitatud või rekonstrueeritud enne määruse jõustumist. Eelnõu seletuskirjas (lk 7) põhjendatakse olemasolevate hoonete leebemate nõuete põhjendatust, kuid Eelnõus ja selle seletuskirjas puudub mistahes analüüs, mis käsitleks rangemate nõuete kohaldamist juba olemasolevatele hoonetele (sotsiaalhooned ja eluhooned, mis on ehitatud enne 2002. a), mille nõudeid Eelnõuga karmistatakse võrreldes ehitamise ajaga. 16 Märkuse sisu Märkuse kommentaar Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi Määrus nr 42) § 1 lg 4 kohaselt tuleb nõudeid täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse. Kehtival määrusel puudus seega tagasiulatuv mõju. Varasemal perioodil (enne 2002. a) müra normtasemate regulatsioon suuresti puudus või lähtuti hoonete projekteerimise ajal kehtinud normidest (nt Nõukogude Liidu perioodil SNiP normidest, peale taasiseseisvumist EPN normidest) ja vanemad hooned ei pruugi vastata Eelnõus toodud olemasolevate hoonete müra normtaseme nõuetele. Eelnõu ei erista enne ja pärast Määruse 42 jõustumist ehitatud hooneid ja jätab tähelepanuta, et ehitusloa/kasutusloa kui haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga (HMS § 54) ning et tagasiulatuva mõju andmine nõuetele on äärmiselt erandlik, eeldades põhjalikku mõjuanalüüsi ja põhiseaduslikkuse kontrolli, eelkõige õiguskindluse põhimõtte järgimist. Õiguskindluse põhimõte sisaldab endas nii õiguspärase ootuse, vacatio legis’e kui tagasiulatuva mõju kohaldamise keelu põhimõtet. Ebasoodsa tagasiulatuva jõu keelu põhimõte keelab kohaldada norme faktiliste asjaolude suhtes, mis on juba toimunud. Üldjuhul on lubamatu suurendada isiku kohustusi ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga, mis tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi kehtestada juba minevikus tehtud tegudele (RKPJKo nr 3-4-1-27-13, p 61). Riigikohus on selgitanud, et normile tagasiulatuva jõu andmine ei ole iseenesest põhiseadusega vastuolus ning tagasiulatuva jõu võib anda ka koormavale seadusesättele, kuid selleks peab esinema põhjendatud vajadus, sellega ei tohi kahjustada ebaproportsionaalselt isiku õiguspärast ootust ja see regulatsioon ei tohi olla isikule üllatuslik (RKHKo nr 3-3-1-11-03, punktid 33 ja 34). Eeltoodud nõuded ei ole praegusel juhul täidetud. Eelnõu regulatsioon riivab EKFL ja EEEL hinnangul vanemate hoonete omanike õiguspärast ootust ning õiguskindlust (PS § 10). Eelnõu regulatsioon ja selle täitmiseks ettenähtud tähtaeg riivab omakorda ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust (PS § 32) ja õigust ettevõtlusvabadusele (PS § 31). Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kohaldada uusi nõudeid juba vanematele ehitistele. Analoogselt kohalduvad ka energiatõhususe miinimumnõudeid vaid 17  Märkuse sisu Märkuse kommentaar uutele hoonetele (EhS § 65) ja EhS § 11 lg 4 alusel kehtestatud määrustes on reeglina selgelt välja toodud, et nõuded ei kohaldu olemasolevatele hoonetele või nõuded kohalduvad olemasolevatele hoonetele vaid piiratud ulatuses (vt nt määrused „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 55 lg 1-4 ja „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 6). Olemasolevatele hoonetele jäävad kehtima nende ehitamise ajal kehtinud nõuded, sh Määruse 42 nõuded. Teiseks, Eelnõus puudub regulatsioon olukordadele, kus ehitusluba on juba väljastatud või kus ehitusloa taotlus esitatakse enne Määruse jõustumise kuupäeva aga ehitusloa väljastamine toimub hilisemalt. Kehtiva ehitusloa alusel ehitamise korral ei saa isikule kohalduda Lisas 1 toodud uute hoonete regulatsioon. Lisaks, kui isik esitab haldusorganile ehitusloa taotluse, on tal põhjendatud ootus, et taotluse esitamise ajal kehtinud õigus ei muutu taotluse menetlemise ajal. Veel enam ootab isik, et ehitis, mis on ehitatud vastavalt loa saanud ehitusprojektile, vastab nõuetele ning riik ei esita talle enam täiendavaid nõudmisi. Kui isik on koostanud mahuka ehitusprojekti, talle on antud ehitusluba ning ta on asunud hoonet ehitama, on tal põhjendatud ootus, et kui ta on ehitusprojekti järgi ehitanud, saab ta ehitisele kasutusloa. Riik ei saa enne kasutusloa andmist nõuda, et ehitis ehitataks ümber vastavalt uutele nõuetele. Kolmandaks, EKFL hinnangul ei ole osades hoonetes eelnõu nõuded ilmset võimalik faktiliselt täita, eelkõige miljööväärtuslikule alale jäävatel või väärtusliku üksikobjektina määratletud hoonetes või hoonetes, mis on tunnistatud mälestisteks, asuvad muinsuskaitsealal või kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja muinsuskaitseseaduse alusel. Vastav mõjuanalüüs eelnõus puudub. 20. § 4. LIIKLUSMÜRA NING TEHNOSEADMETE JA -SÜSTEEMIDE MÜRA Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud (piirde- ja PIIRTASEMED tarindkonstruktsioonide muutmine on heliisolatsiooninõuete Ettepanek: defineerida Määruses olulise rekonstrueerimise termin. rakendamise tingimus olemasolevate ühiskasutusega hoonete puhul). Põhjendused: Eelnõu Lisas 1 ja §-s 5 sätestatakse nõuded hoone olulisele rekonstrueerimisele, milline tegevus on eelnõus defineerimata. Hoone olulise rekonstrueerimise defineerib EhS § 63 lg 4, sätestades et oluline rekonstrueerimine on ehitamine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete 18  Märkuse sisu Märkuse kommentaar ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. Arvestades Eelnõu seletuskirjas (lk 4) toodud selgitusi olulise rekonstrueerimise sisule, mille puhul ei ole EhS § 63 lg 4 sõnastus suuresti asjakohane tehnosüsteeme puudutavas osas, on õigusselguse tagamiseks põhjendatud olulise rekonstrueerimise termin sisustada määruses endas. 21. § 5. NÕUDED HELIISOLATSIOONILE Arvestatud osaliselt. Ettepanekud: 1) Selgitatud. Sõnastus on kooskõlas juhendiga „Standarditele 1) Täpsustada sätte sõnastus, et oleks paremini mõistetav sätte viitamise juhend õigusaktide ettevalmistajatele“ regulatsiooniese. Jätta ära sätte esimene sõna „eeldatakse“; (https://www.evs.ee/et/standardid-ja-oigusaktid) 2) Defineerida Määruses olulise rekonstrueerimise termin; 3) Jätta ära lause osa „juhindudes standardis esitatud hoone akustilise klassi 2) kasutame „piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmise“ määramisest“, arvestades et EVS 842 uus redaktsioon ei ole veel kinnitatud, sellega sõnastust ei ole olnud võimalik tutvuda ning EKFL-ile ja EEL-ile teadaolevalt ei ole viidatud 3) Arvestatud. Eelnõu sõnastus täiendatud. hoone akustilised klassid kinnitatud ja lõplikud. 22. § 6. ULTRA- JA INFRAHELI Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud. Ettepanek: 1) täpsustada sätte regulatsioonieset vastavalt kehtivale määrusele nr 74 ja sõnastada säte järgnevalt: Ultra- ja infraheli tekitavad seadmed, masinad ning muud ultra- ja infraheliallikad, olenemata nende asukohast, tuleb paigaldada ning neid tuleb hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud ultra- või infraheli tase ruumis, kus pidevalt viibitakse, ei ületa piirtasemeid. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel. Põhjendused: Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt tuleb tehnoseadme ja -süsteemi paigaldamisel ja hooldamisel tagada, et selle kasutamisel tekkiv ultra- või infraheli tase ruumis, kus pidevalt viibitakse, ei ületa piirtasemeid. Kehtiva Määruse „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“ (määrus nr 74) § 1 lg 3 sätestab, et ultra- ja infraheli tekitavad seadmed, masinad ning muud ultra- ja infraheliallikad, olenemata nende asukohast, tuleb paigaldada ning neid tuleb hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud 19  Märkuse sisu Märkuse kommentaar ultra- või infraheli helirõhutase elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa käesoleva määrusega sätestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel. EKFL ja EEEL hinnangul ei ole sätet pelgalt ümber tõstetud uude määrusesse, vaid selle reguleerimiseset on oluliselt muudetud, arvestades et ultra- ja infraheli nõuete järgimist või hindamist nõutakse igasuguse tehnosüsteemi paigaldamisel, mis vastavat heli isegi ei pruugi tekitada. Arvamuse esitajate hinnangul peab määruse regulatsioonist selgelt tulema, millistel juhtudel peab ultra- ja infraheli mõõtma ja et selle mõõtmist ei ole võimalik nõuda iga hoone ehitamise puhul. Lisaks, Eelnõu seletuskirjas aga selgitatakse nõuded kehtivad ööpäev läbi ja ka seadmete kasutamisele, kuid Eelnõu seadme kasutamist ei reguleeri. 23. § 8. JÕUSTUMINE Selgitatud. Nõuete rakendumine lahendatud määruse Ettepanek: sõnastada Eelnõu § 8 lg 2 järgnevalt (lisatud osa alla joonitud): kohaldamisala ja lisa 1 koosmõjus. Määruse EISi „Määruse §-i 5 rakendatakse 1. jaanuarist 2026. aastal. Ehitavale ehitisele, mille kooskõlastamise järgselt antud kokkuleppeliselt ka pikem kohta on enne 1. jaanuari 2026 väljastatud kehtiv ehitusluba või kohaliku üleminekuaeg (2027). omavalitsuse kirjalik nõusolek või esitatud ehitusteatis või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus, kohaldatakse ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud nõudeid.“ Põhjendused: Vastavat eelnõu § 8 lg-le 2 rakendatakse määruse §-i 5 1. jaanuarist 2026. aastal. Rakendussättes puudub regulatsioon olukordadele, kus ehitusluba on hoonele juba väljastatud ja kus ehitusloa taotlus esitatakse enne viidatud jõustumise kuupäeva aga ehitusloa väljastamine toimub hilisemalt. Kehtiva ehitusõiguse alusel ehitamise nõudeid ei ole võimalik Eelnõuga reguleerida. Kui isik esitab haldusorganile ehitusloa taotluse, on tal põhjendatud ootus, et taotluse esitamise ajal kehtinud õigus ei muutu taotluse menetlemise ajal. Veel enam ootab isik, et ehitis, mis on ehitatud vastavalt loa saanud ehitusprojektile, vastab nõuetele ning riik ei esita talle enam täiendavaid nõudmisi. Riik ei saa enne kasutusloa andmist nõuda, et ehitis ehitataks ümber vastavalt uutele nõuetele. 20  Märkuse sisu Märkuse kommentaar 24. EELNÕU LISA 1 1) Selgitatud. Lisa 1 tabel 2 on kooskõlas EVS 842 Ettepanek: uustöötluse kavandis käsitletud lähenemisega. Määruse lisas 1 1) eemaldada Lisa 1 tabel 2 jaotisest 1 elutoa viide (või lisada eraldi elutoa rida on esitatud üks norm elu- ja magamistubadele, sest erineva koos kohalduva müra normtasemega). elustiili, liikmete arvu ja ka majandusliku seisu tõttu magavad 2) Täiendada eelnõu lisa 1 p 2.2 ja sõnastada see järgnevalt (täiendused alla joonitud): inimesed ka elutubades. Määruse uues versioonis (lisa 1 tabel 2.2. Elamu eraldiseisvas köögis, vannitoas, tualetis, kabinetis, esikus, abiruumis ja tehtud erand jahutusele, lisaks tehtud täiendavad erandid peale elutoas on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase kui magamisruumides. teie ja teiste asjaomaste osapooltega kohtumist määruse lisa 1 Majandusruumis ja korteripõhise ventilatsiooniagregaadiga tualetis, kus inimesed punktides 2.2-2.4. püsivalt ei viibi, on lubatud 15 dB võrra kõrgem müratase kui magamisruumides. 2) Selgitatud. Määrus ei reguleeri mitteeluruume ehk punkt 3) täpsustada Lisa 1 punkti 2.1 ja välja tuua, millised on püsiva müraga, 2.2 senisel kujul eemaldatud. Oluline on tagada müra vastavus millised muutuva tasemega ja millised lühiajaliselt toimivad allikad. elu- ja magamistoas. Põhjendused: Esiteks, arvamuse esitajate hinnangul on ka tehnosüsteemide puhul 3) Arvestatud osaliselt ja selgitatud. Lisa 1 tabelis 2 elu- ja (analoogselt liiklusmüra nõuetele) vajalik eristada ja eraldi käsitleda elutubade ja magamistoa erisused toodud, seletuskiri täiendatud. magamistubade müranõudeid. Lisa 1 tabel 2 vastavat erisust ei tee. Elutubadele Müraallikad on esitatud tehnoseadmete- ja süsteemide tuleks ette näha leebemad nõuded, mis on eelkõige vajalik jahutusest tuleneva müra mõistes. Mitteeluruumide nõuded on käsitletud standardi 842 nõuete tagamiseks. Uutes korterelamutes on juba täna ootuspärane jahutuse uustöötluse kavandis. Lisaks lisa 1 tabeli 2 all on esitatud uus projekteerimine elutubadesse, millisel juhul ei ole eelnõue ettepaneku järgse erand jahutusele, lisaks täiendavad erandid punktides 2.2-2.4 normtaseme täitmine tihti võimalik, kuid arvestades siia juurde Hoone peale teie ja teiste asjaomaste osapooltega kohtumist ja energiatõhususe miinimumnõuded uuendusi, võib jahutusseadmete lisamine olla paljudel juhtudel juba vältimatult vajalik ning vajaliku võimsusega jahutusseadmete arutelusid. paigaldaiseks on vajalik kõrgem lubatud müratase, kui hetkel Eelnõus elutuoa osas on ette nähtud. Nimelt on energiatõhususe nõuetega alandatud suvist lubatud sisetemperatuuri, mis eeldab suuremat jahutusvõimsust (so senisest suuremat ja kallimat jahutusseadet) ning teiselt poolt tahetakse vähendada selle lubatavat madalamat mürataset. Alternatiivselt on võimalik ette näha sõnastus, mis lubab jahutusele kõrgemat mürataset. Teiseks ei arvesta pakutud lahendus majapidamisruumidesse ja tualettidesse paigaldatavate korteripõhiste ventilatsiooniseadmete müraga, mistõttu nõue on liiga range ruumile, kus inimesed pikaaegselt ei viibi ja mida kasutatakse ajutisel 21  Märkuse sisu Märkuse kommentaar eesmärgi just mürarikaste tegevuste jaoks (pesumasin, kuivati, ventilatsiooniseadmed jms). Korteripõhiste seadmte kasutamine on sageli tehniliselt kõige mõisltikum valik ja/ võ vajaliki tänapäevaselt mõistlikult oodatava eluruumi kasutusmugavuste loomiseks. Seetõttu tuleb müranormide kehtestamisel näha ette reaalne võimalus ka selliste seadmete paigutamiseks – ning loogiline valik on majapidamisruum või WC, kuivõrd nende kasutus on kõige lühiajalisem. Kolmandaks puudub hetkel regulatsioon, milline müratase peab olema tagatud muudes abiruumides, esikus ja kabinetis. Neljandaks tuleb täpsustada ka Lisa 1 punkti 2.1 ja välja tuua (näitliku) loeteluna, millised on püsiva müraga, millised muutuva tasemega müraallikad (nt küttesüsteemid, ventilatsiooniseadmed) ja millised lühiajaliselt toimivad allikad (nt WC, segistid, köögikubu, majaaluse garaaži tõstanduksed) ning vajaduse korral neile kehtestada ka eraldi tehnosüsteemide müra normtasemed. Nimelt ei ole põhjendatud võrdsustada ventilatsioonisüsteemi müra ja wc poti või köögikubu kasutamisest tulenevat müra, arvestades et reeglina teevad köögikubud suuremat müra kui “Elu- ja magamistuppa“ normtasemetega lubatud (avatud köögi puhul). Viiendaks esineb Eelnõus vastuolu - punktis 2.1 kolmandas lauses on kirjas, et „Ülejäänud hoonetes on müra normtasemed LpA,max kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele.“ Tabelis 2 on valdavalt toodud aga LpA,eq,T tase ning LpA,max normtaset ei ole välja toodud koolide ja lasteasutuste lahtrites. 25. EELNÕU LISA 2 Arvestatud. Ettepanekud: 1) Eelnõu lisa 2 sõnastust täiendatud. 1) Täiendada lisa 2 p 5 järgneva lausega: 2) Eelnõu lisa 2 punkt 4 käsitleb ka tehnosüsteemide müra Helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega mõõtmist. möbleeritud ruumidele. Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmiste standarditele või samaväärsetele dokumentidele. 2) Täiendada lisa 2 järgneva punktiga: 22  Märkuse sisu Märkuse kommentaar Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui ruumis mõõdetud helirõhutasemetest arvutatakse müra hinnatud tasemed vastavalt standardi EVS- ISO 1996-2 või muu asjakohase standardi nõuetega. Helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmiste standarditele või samaväärsetele dokumentidele. Ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need välismüra mõõtmisel hoone sees olema avatud. Põhjendused: Eelnõu lisas 2 puudub kehtivas määruse nr 42 § 6 lg-st 4 ja § 7 lg-st 9 tulev selgitus, et helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. Lisaks ei nähtunud Lisast 2 selgitust, et tehnosüsteemide müra puhul eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui ruumis mõõdetud helirõhutasemetest arvutatakse müra hinnatud tasemed vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2 või muu asjakohase standardi nõuetega. Selgitame, et möbleeritud ruumidele nõuete kehtimine ei tule mõõtestandarditest ja seal on antud võimalus seda erinevalt lahendada sõltuvalt riiklikest reeglitest. Selle täpsustuse üheselt määrusesse lisamine on oluline, kuna tühjades kõlavates ruumides on müratasemed kõrgemad, mistõttu teeme ettepaneku kehtiva määruse regulatsioon vastavas osas Eelnõusse üle tuua. 26. VORMISTUSLIK Arvestatud osaliselt. Koolieelsetel lasteasutustel on rühma- ja 1) Eelnõus läbivalt kasutada elu- ja magamistoa mõisteid. Eelnõus magamisruumid. kasutatakse läbisegi elu- ja magamisruumide ning kord jälle elu- ja magamistubade mõisteid. Igal pool võiks olla nõuded elu- ja magamistubade kohta. Eesti Puitmajaliit MTÜ 27. Kahjuks ei jõudnud järgmine määrusemuudatus “Nõuded müra ohutusele elamutes Selgitatud. Vabandame, saatsime määruse arvamuse ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Eesti avaldamiseks enda teadmisel asjakohastele ehitust ja Puitmajaliiduni tagasisidestamise ringile. Küll aga sooviksime sellegi poolest sisekliimat puudutavatele asutustele ja liitudele. Kaasama teid avaldada arvamust ja tagasisidet, sest tegu väga jõuliste muudatustega, mis on meie edaspidi müra regulatsiooni puudutavas. hinnangult tehtud ilma sisulise mõjuhinnangu ja põhjenduseta ning mille rakendamine tooks kaasa põhjendamatuid lisakulusid kogu ehitussektorile ja Olete õigesti märkinud, et detsibell on logaritmiline ühik ja lõpptarbijale. ehituslikus lahenduses võib juba väike muutus (1–2 dB) 23 Märkuse sisu Märkuse kommentaar tekitada projekteerimise ja ehituse seisukohalt väljakutseid. Esmalt, me peame väga oluliseks kvaliteetset ja kasutajasõbralikku ehitatud Samas on oluline eristada ehitustehnilist mõju ja inimese keskkonda, kuid tuleb nentida, et praegusel kujul kavandatud muudatused tekitavad kuulmistaju. Inimese kuulmissüsteem ei erista lineaarset mitmeid küsimusi nii nende põhjendatuse kui ka praktilise mõju osas. Jääb mulje, muutust, vaid tajub samuti logaritmiliselt. Uuringute järgi et norme on mitmetes kohtades lihtsalt 5 dB võrra allapoole nihutatud, ilma et oleks selgelt mõistetud, millist mõju see tegelikkuses kaasa toob. tajutakse 3 dB muutust keskmiselt alles “nõrgalt märgatavana” ja umbes 5 dB muutust juba “selgelt märgatavana”. 1–2 dB Selgitus - detsibell on logaritmiline ühik – ainuüksi 1–2 dB muutus võib mõjutada muutus jääb tavakuulaja jaoks enamasti tähelepandamatuks. 5 ehitust oluliselt, 5 dB võrra karmistamine tähendab aga juba märgatavat lisakulu ja dB rangem norm seevastu tähendab juba selgelt tajutavat tehniliste lahenduste ümberprojekteerimist. Seega seletuskirja väide “Piirtasemed erinevust eluruumi kvaliteedis (nt vähem naabrite tegevuse on määratud nii, et need oleksid tervisekaitse seisukohast piisavad, kuid samal ajal kostumist, parem keskendumisvõimalus ja välja puhkamine). ehituslikult ja kulude mõttes mõistlikult saavutatavad.” ei ole õige – jah need on Selline tase on rahvatervise seisukohalt põhjendatud ja tehniliselt teostatavad aga toovad endaga kaasa väga suuri lisakulutusi! Jääb selgusetuks miks on tarvilik taolist rangust rakendada? Kas on tehtud uuringuid, mis kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega. näitavad, et tänased müratasemed on tervist kahjustavad? Kas on laialdaselt teadaolevaid probleeme või kasutajate kaebusi? WHO võib ju soovitada aga Määruse lisa 1 sätestatud piirtasemed on mõnevõrra rangemad regulatsioone vaadates peame ratsionaalselt otsa vaatama, kas ja millised ainult uutele hoonetele – piirtasemed on kooskõlas EVS 842 muudatused on päriselt vajalikud. Lähtuda tuleks proportsionaalsuse põhimõttest – uustöötluse kavandi teise klassi normidega, ehk mitte iga detsibell ole kasutajakogemuses kriitiline, küll aga võib see olla määrava miinimumnõuetega. EVS 842 uustöötluses on esitatud ka tähtsusega ehituslikus teostuses ja kuludes. esimese klassi, ehk kõrgendatud normid, mida määrusesse üle Kui selliseid lähtekohti ei ole, siis on määruse karmistamine ebaproportsionaalne ja ei võeta, aga mida võimalusel rakendada soovitame. Lisaks, põhjendamata. Me ei peaks muutma norme „igaks juhuks“ – seda enam, et ehituse oluline on märkida, et EVS 842 uustöötluse töögrupi ja maksumus on niigi pidevas tõusutrendis ning iga täiendav nõue suurendab kulusid akustikaekspertide andmetel on neid uusi väärtusi tegelikult lõpptarbijale. Tuletame meelde, et (taskukohaste) eluasemete kättesaadavus on aina juba pikka aega kasutatud fassaadide heliisolatsiooni süvenev probleem. projekteerimisel, kuna need on üle võetud kehtivast standardist EVS 842:2003. Meie ettepanek on jätta senised normid kehtima, kui nende rakendamisel ei ole seni tuvastatud sisulisi kitsaskohti. Kui aga siiski mingid kitsaskohad on ühes või teises hoones/hooneosas ilmnenud, siis tuleks norme langetada 1–2 dB kaupa, mitte Ilmselt peate oma arvamuskirjas silmas liiklusmüra normi (35 jõuliste ja järskude sammudena. Sealhulgas viitame taaskord muudatuste dB). Pöörame tähelepanu asjaolule, et sisuliselt ei ole seda normi karmistatud. Uutes elamutes on kogu aeg olnud nõudeks 24  Märkuse sisu Märkuse kommentaar ratsionaalsusele – kas ja kui palju langetatud detsibell mõjutab kasutajakogemust 35 dB, nii oli see standardis EVS 842:2003 ja ka määruse 42 versus millised on kaasnevad kulud ja tingimused teostatavusele. esimeses versioonis (uute elamute kohta kehtis taotlustase 35 dB, vanadele (vene aegsetele) oli lubatud 40 dB). Vahepealne määruse 42 versioonis tehti selles osas viga, ehk nõue 35 dB uutele elamutele oli välja jäänud. Aga samas vahepealsel ajal projekteeriti ja ka ehitati standardi EVS 842:2003 nõude järgi, ehk 35 dB nõue on olemas olnud kogu aja. Võib tunnistada, et puitkonstruktsioonidega on keerulisem normi saavutada, aga puitmajadele ei saa teha ka erisust, sest inimeste tervise kaitse peab olema ühesugune sõltumata hoonetüübist. Peale kohtumist teie ja teisteasjaomaste osapooltega lisasime määruse lisasse 1 täiendavaid leevendusi tehnosüsteemide ja jahutussüsteemide müra normi saavutamiseks (määruse lisa 1 tabeli 2 allmärkus 1 täiendatud ja lisatud punktid 2,2-2.4). Kokkuvõttes, määruses ei ole tegemist kõige rangemate normidega, vaid miinimumnormidega ja seda ainult paikades, kus inimene magab ja puhkab, ehk kus on kõige olulisem saavutada vaikne elukeskkond. Müra tervisemõjudest ja piirtasemetest on täpsemalt käsitletud määruse seletuskirjas. FIE Linda Madalik 28. Edastan oma arvamuse sotsiaalministri määruse "Nõuded müra ohutusele elamutes Arvestatud. Indikaatorid ja helirõhutasemed samas hoones ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid" eelnõu kohta. paiknevate kaubandus-, tootmis- ja teenindusruumide osas vastavusse viidud. Lisaks täiendatud ka seletuskirja eraisiku Sissejuhatuseks avaldan tänu eelnõu koostajale Ramon Nahkurile, kes tegi head heliisolatsiooni teemal. koostööd standardi EVS 842 uustöötluse töögrupiga. Tänu sellele koostööle saab 25 Märkuse sisu Märkuse kommentaar sotsiaalministri määruse ja standardi EVS viia omavahel kooskõlla, mida pean väga oluliseks. Kuna sotsiaalministri määruse koostamise ajakava kujunes pingeliseks, siis on praegu avaldatud tekstis mõned puudused, millele juhin tähelepanu. Tabel 2, kus esitatakse nõuded tehnoseadmete ja -süsteemide müra kohta müratundlikes ruumides Olen väga rahul, et nõudeid tehnoseadmete ja -süsteemide lubatud helirõhutasemetele elu- ja magamisruumides on karmistatud LpAeq,T = 28 dB, aga sellega tuleb viia vastavusse ka indikaator LpC,eq,T, mis peab olema 48 dB (mitte 50 dB), ning LAmax, mis peab olema 33 dB, mitte 35 dB. Mis puudutab lubatud helirõhutasemeid elu- ja magamisruumides, kui müraallikaks on samas hoones paiknevad tööstusettevõtted, kaubandus- või teenindusettevõtted, siis soovitan need nõuded viia vastavusse standardi EVS 842 peatükiga 9 "Nõuded mürarikastele ruumidele, mis piirnevad müratundlike ruumidega". Selle järgi on päevasel ajal lubatud helirõhutasemed müratundlikes ruumides võrdsustatud tehnoseadmete ja -süsteemide lubatud helirõhutasemetega ning öisel ajal ei tohi helirõhutase olla suurem kui LpAeq,T = 25 dB. Müra maksimaalne tase ei tohi öisel ajal olla suurem kui LpAFmax = 32 dB, kui müraallikale on iseloomulik muutuva tasemega müra. Veel on mul üks märkus eelnõu seletuskirja kohta, kus leheküljel 8 on juttu hoonete rekonstrueerimisest. Seletuskirja tekst: "....Oluline rekonstrueerimine selle määruse kontekstis tähendab eelkõige piirdekonstruktsioonide muutmist, mitte aga väiksemaid renoveerimistöid nagu akende vahetust või fassaaditöid. See tähendab, et kui eraisik hakkab tegema väiksemat remonti kodus, siis nõue ei rakendu, aga kui hakatakse täielikult renoveerima, nt vana korterelamut (piirdekonstruktsioonide muutmisega), siis tuleks ka hoone heliisolatsiooni vastavalt standardi EVS 842 kohaselt toodud juhistele parandada..." 26  Märkuse sisu Märkuse kommentaar Sellest tekstist võib aru saada ka nii, et oma korteris remonti tegev eraisik ei peaks akustikanõuetega arvestama. Praktika näitab, et eraisikud võivad remondi käigus korteritevahelist heliisolatsiooni halvendada, eriti löögiheli isolatsiooni osas, kui vahetatakse välja põrandakatted. Oleks hea, kui tekstis märgitakse, et eraisik ei tohi korteri remondi käigus halvendada korteritevahelist heliisolatsiooni. Kajaja Acoustics 29. § 1 (2) - mida mõeldakse antud siseruume käsitleva määruse kontekstis “... tuleb Selgitatud. Müra ja sellega seotud planeeringuid käsitleb arvestada atmosfääriõhu kaitse seadus ja keskkonnaministri 16. planeeringute ... koostamisel ...” all? detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, seega võtame määrusest selle osa välja. 30. Olemasolevate hoonete regulatsioon tuleb täpsustada/selgitada, kuna eelnõud ja a. lisa 1 sõnastusi täpsustatud (kellele normid kehtivad), lisaks seletuskirja toodud selgitused seletuskirjas. lugedes ei ole võimalik sellest üheselt aru saada. b. Selgitatud. RTHS § 16 lõike 3 kohaselt füüsikalise a. Kas Tabelis 1 ja Tabelis 2 veerus “Müra normtasemed hoonetele ja ruumidele, ohuteguri allika valdaja tagab allika vastavuse kehtestatud mis on projekteeritud, ehitatud või rekonstrueeritud enne määruse jõustumist” esitatud nõuetele. Lisaks, tiheasustusalade kasvava müra probleeme liiklusmüra ja tuleb lahendada välisõhu strateegilise mürakaardi ja selle tehnosüsteemide müra normtasemed kehtivad siis kõikidele hoonetele, mis on alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava alusel. olemas? Või Käesolev määrus ei saa reguleerida ega lahendada ära mõeldakse hooneid, mis on rajatud alates sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 kõikvõimalikke olukordi, siiski peab inimese kaitseks müra kehtestamisest alates? piirtasemed ruumides kehtestatud olema. b. Kuidas käsitletakse olukorda uute avalikes huvides rajatavate teede, tänavate, raudteede, trammiliinide rajamisega - kelle kohustus on tagada, et olemasolevate piirnevate müratundlike hoonete siseruumides on kehtestatud müra normtasemed tagatud kui hoone välispiirdele mõjuvad keskkonnamüratasemed suurenevad ja siseruumides ületatakse eelnõu Tabelis 1 27  Märkuse sisu Märkuse kommentaar esitatud piirtasemed? Väga aktuaalne seoses uute trammiliinide rajamisega Tallinnas suure asutustihedusega piirkondadesse Liivalaia tn ääres ja Pelgurannas. 31. § 2. Müra normimise lähtealused Teadmiseks võetud. a. 3) müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra. i. Lisa 1 2.1. on kirjeldatud ka lühiajaliselt toimivat üksikut müraallikat, millele on kehtestatud eraldi nõuded 32. § 5. Nõuded heliisolatsioonile Arvestatud osaliselt. Eelnõu sõnastus täiendatud. Määruses a. Kuna kehtivas EVS 842:2003 ei ole käsitletud hoone akustilisi klasse, siis endas täpsemaid heliisolatsiooni nõudeid kehtestama ei ettepanek on hakata, kuna õigusaktide koostamisel on suund nõuete eemaldada lõik “juhindudes standardis esitatud hoone akustilise klassi vähendamine ja dereguleerimine. Täpsustused tehakse määramisest.” See ei muuda vastava paragrahvi õigusselgust, sest nõuetele vastavuse hindamisel standardis EVS 842. lähtutakse kokkulepitud nõuetest. Käesoleval hetkel ei ole standardi EVS 842 uusversioon kehtestatud, standardi kavand ei ole ka avalik ja sellega ei ole võimalik osapooltel tutvuda. b. Samas oleks täiendav ettepanek määruses käsitletud ruumide osas esitada peamiste ruumide piirnemiste osas heliisolatsiooni (õhuheli ja löögiheli) nõuded määruse tasemel. 33. § 6. Ultra- ja infraheli Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Mis puudutab a. Määruse sõnastust tuleb täiendada, et nõuded käsitletakse ainult ultra- ja infraheli tuuleparke, siis käesoleval hetkel on käimasolevad Tartu müraallikate puhul põhjendatud juhtudel. Samuti saab mõõtmiste teostamist nõuda Ülikooli teadustööd tuuleparkide tervisemõjude (sh müra ja ainult infraheli) teemal ning nende valmimise järgselt hindame üle põhjendatud olukordades (nt hoone on ehitatud tuulepargi või muu müraallika lähedale, mis eraldi nõuete kehtestamise vajaduse. teadaolevalt võivad põhjustada kõrgeid ultra- või infraheli tasemeid). Vajaduse korral lisada selgitused seletuskirja. Teadaolevalt on Eestis senini infrahelitasemeid mõõdetud tuuleparkide lähedusse jäävates eluruumides. Ultraheli mõõtmiste teostamisest Eestis käesoleva kirja koostaja ei ole teadlik. 28  Märkuse sisu Märkuse kommentaar b. Kas määruse koostajatele on teada kui palju on teostatud viimastel aastatel ultra- ja infraheli mõõtmisi (mis ei ole seotud tuuleparkidega), kas mõõtmistulemuste alusel on fikseeritud normtasemete ületamisi? c. Kas ministeerium on kaalunud tuuleparkidega seoses eraldi regulatsiooni kehtestamist ainult müraallika tüübi põhiselt? 34. § 7. Helirõhutaseme mõõtmise ja hindamise kord Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja sõnastust täiendatud (kui a. “(2) Mõõtmise teostajal peab olema akrediteerimisasutuse poolt mõõteseaduse § see on tehniliselt teostatav) 5 lõike 5 alusel välja antud erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus” i. Lõige (2) sõnastus tähendab, et määruse eelnõue raames kõikide normtasemete mõõtmised eeldavad erialast kompetentsust kinnitava tunnistuse või akrediteerimistunnistuse olemasolu. Kuna määrus katab ka ultra- ja infraheli piirtasemed, siis juhin tähelepanu asjaolule, et vastavalt Eesti Akrediteerimiskeskuse www.eak.ee avalikule informatsioonile Eestis ühelgi akrediteeritud katselaboril vastav akrediteering puudub, sh ka Terviseameti rahvatervise laboril https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 05/EAK%20tunnistus%20L042%20koos%20lisaga.pdf. Seetõttu jääb ebaselgeks eelnõus vastava nõude seadmine kui avalike andmete põhjal on võimalik veenduda, et vastava mõõtevõimekusega labor Eestis puudub, sh ka riiklikul järelevalvet teostaval Terviseametil. Selliselt ei ole võimalik nõuetele vastavust kontrollida. ii. Ettepanek oleks täiendada lõiget (2) selliselt, et see ei kehtiks ultra- ja infraheli mõõtmiste osas. 35. Lisa 1. Liiklus- ja tehnoseadmete ja -süsteemide müra piirtasemed a. Arvestatud osaliselt. Kõike pole võimalik ühtlustada, sest a. Määruse eelnõus ja seletuskirjas tuleb ühtlustada läbivalt ruumide nimetused – näiteks koolieelses lasteasutuses on magamisruumid. elamu osas on b. Püsiva või muutuva tasemega müraallikaid täpsustavad soovitus kasutada termineid elutuba (mitte eluruum - vastavalt standardid ja neid hinnatakse vastavate rahvusvaheliselt 29 Märkuse sisu Märkuse kommentaar https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020017?leiaKehtiv tähendab “eluruum” kokkulepitud standardite ja indikaatorite kohaselt. Näiteid korterit) ja toodud seletuskirjas. magamistuba. e. Arvestatud b. 2.1. Eelnõus tuleks täpsustada, et millised on püsiva või muutuva tasemega f. Arvestatud. Määruse kohaldamisalas ei ole müraallikad ning millised on lühiajaliselt toimivad üksikud müraallikad (tuua näited või vabaõhuüritused, kohaldamisalasse jäävad meelelahutushoone tehnosüsteemide, sisesed üritused. müraallikate nimetused) ning sõltuvalt lahendusest kehtestada erinevad nõuded. c. Selgitatud. Määrus ei reguleeri mitteeluruume ja kasutaja i. Eelnõust on võimalik nii aru saada normtasemete osas elamutes: poolt juhitavaid seadmeid samas elamus, v.a määruse lisa 1 1. Püsiva tasemega müraallikas - indikaator LpA,eq,T tabeli 2 all olevad erisused. Määruse lisa 1 täpsustatud müra 2. Muutuva tasemega müraallikas - indikaatorid LpA,eq,T ja LpA,max indikaatorite kasutus. 3. lühiajaliselt toimiv üksik müraallikas - indikaator LpA,max d. Selgitatud. Lähtume EVS 842 uustöötlusest, kus on elu- ja ii. Täpsustavad küsimused, mis aitavad teemad avada: 1. kas tsükliliselt ja erinevates režiimides töötav õhk-õhk või õhk-vesi magamistubadele üks norm. Jahutusele on määruse lisa 1 soojuspump on püsiva või muutuva tasemega müraallikas? Sellest sõltub kas tabeli 2 all tehtud uus erand, lisaks tehtud täiendavad erandid indikaator LpA,max rakendub? punktides 2.2-2.4, et olukorda leevendada. Määruse lisa 1 2. Analoogselt gaasikatla põleti töötab tsükliliselt ja režiim sõltub eelkõige tabelite veergude loogika on muutunud. Enne määruse välistemperatuurist. Milline nõue rakendub? jõustumist projekteeritud ja ehitatud hooneid hinnatakse hoone 3. Korteri jahutusseade töötab samuti režiimis, kus etteantud temperatuuri projekteerimise või ehitamise ajal kehtinud nõuete ja eelmise saavutamisel seade jääb seisma ja hakkab uuesti tööle vastavalt ruumi määruse kohaselt. sisekliima muutudes. 4. Millised nõuded rakenduvad garaaži tõstuksele, teise korteri tualeti -kinniste akende ja uste ning möbleeritud ruumide punkt kasutamisele, teise korteri segisti kasutamisele? lisatud lisas 2. c. „2.2. Elamu eraldiseisvas köögis, vannitoas, tualetis ja majandusruumis on -vabaõhu üritusi määrus ei reguleeri lubatud 5 dB võrra -Helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhu piirtasemed kõrgem müratase kui elu- ja magamisruumides.“ olid ka eelmises määruses (kinode punkt võeti välja) i. Ettepanek kasutada termineid elutuba ja magamistuba. -lifti nõue lisas 1 vastavalt ettepanekule muudetud ii. Kuna köögikubu seadmena on ventilatsioonisüsteemi osas, siis tuleks lisada ka märkus, et nõuded ei rakendu köögikubu töötamise perioodil (tüüpselt paigaldatakse korterelamutesse köögikubud korteriomanike poolt). iii. Välja on toodud “eraldiseisev köök” analoogselt määrusega nr 421. Kuna sellist eraldi 30 Märkuse sisu Märkuse kommentaar köögi ruumi kaasaegsetes korterelamutes reeglina ei rajata, siis see ei ole ajakohane. Ettepanek oleks “eraldiseisev köök” loetelust eemaldada või asendada “köök-elutoa köögi tsoonis”. iv. Kuna väga suures ulatuses rajatakse uued korterelamud korteripõhiste ventilatsiooniagregaatidega, siis oleks põhjendatud eraldi nõude kehtestamine ruumidele, kuhu sellist seadet soovitakse paigaldada, nt majandusruum, majapidamisruum, abiruum, tualett. d. Tabel 2. Tehnoseadmete ja -süsteemide müra normtasemed hoonetes i. Elamu – analoogselt Tabel 1 ja seletuskirjas toodud argumentatsioonile (sh WHO) on põhjendatud elutubadele ja magamistubadele eraldi normtasemete kehtestamine. Täiendavaks põhjuseks on ruumide jahutus (eelkõige päevasel ajal). ii. Tabeli nõuete kaks veergu on enamuses identsete nõuete olemasolevate ja uute ruumide osas, seetõttu ei kehti seletuskirjas toodud lause “See muudatus võimaldab arvestada realistlikumalt vanade hoonete tehniliste võimalustega ning esitada mõneti ambitsioonikamaid nõudeid uutele hoonetele.” Liiklusmüra nõuete osas Tabelis 1 on nõuded erinevad. iii. Lisa 1 tuleb lisada tekst analoogselt määrus nr 42-le “Helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmiste standarditele või samaväärsetele dokumentidele.” Tegemist on olulise täpsustusega, mis mõjutab kontrollmõõtmiste teostamist ja tulemuste hindamist. iv. Samuti tuleks lisada märkus “Normtasemed ei kehti samas korteris toimuvale veevõtule või tualeti kasutamisele.” (analoogne märkus on olemas EVS 842:2003 “Tabel 8, Märkus 2 - „Nõuded ei puuduta samas ruumis veevõtul tekkivat müra”, kuid ettepanek oleks seda laiendada kogu korterile ja täiendada tualetiga). v. Määruse põhiteksti või seletuskirja on põhjendatud lisada märkus, et sisekliimasüsteemide põhjustatud müra normtasemetele vastavust mõõdetakse projekteeritud õhukoguse, temperatuuri jms juures, mitte maksimaalses või muus 31 Märkuse sisu Märkuse kommentaar sellises töörežiimis (lõppkasutaja saab ise reguleerida režiime ventilatsiooniseadmel ja jahutusseadmel). e. 2.1. ja Tabel 2. Tehnoseadmete ja -süsteemide müra normtasemed hoonetes i. Eelnõus on 2.1. kirjas “Ülejäänud hoonetes on müra normtasemed LpA,max kehtestatud ...” Tabelis 2 on ülejäänud hoonetes peamine indikaator LpA,eq,T ja täiendavalt kasutatud osaliselt indikaatoreid LpC,eq,T ja LpA,max. Ettepanek oleks muuta sõnastus analoogseks elamutega. f. 2.4. Helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhk i. On kasutatud termineid “tantsusaal, diskoteek”, mis ei ole käesoleval hetkel ajakohased ja tuleks asendada või eemaldada loetelust; Kas nõuete kehtestamine loetelus (kino- ja kontserdisaalid ning vabaõhuüritused, tantsusaalid, diskoteegid, klubid, restoranid ja baarid) toodud asukohtades on üldse põhjendatud? Kas reaalselt teostatakse nende üle järelevalvet? iii. Kas on esitatud kaebuseid loetelus toodud asukohtades nende külastajate poolt ja neid kaebusi menetletud? iv. Varasemalt oli sotsiaalministri määruses nr 42 toodud “(3) Kinodes on helirõhu ekvivalenttaseme soovituslik arvsuurus 85 dB(A).” Eelnõus on kirjas, et ei tohi ületada LpA,eq,T 100 dB, mis on põhimõtteline muutus. g. 2.5. Elamute ja ühiskasutusega hoonete elu- ja magamistubades ja õppeasutuste õpperuumides on lifti maksimaalse müra piirtase LpA,max 40 dB. i. Uue elamu elutubade ja magamistubade jaoks on lifti maksimaalne müra piirtase LpA,max 40 dB liiga leebe ja ei taga lõppkasutajate rahulolu senise praktika alusel; ettepanek oleks lähtuda järgmistest piirtasemetest: töötsükli LpA,eq,T £ 30 dB ja LpA,max £ 32  Märkuse sisu Märkuse kommentaar 35 dB. 36. Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega Selgitatud. Eeldame, et tervishoiuasutused, kus on vaja tagada hoonetes ning mürataseme spetsiifilised akustilised tingimused, järgivad valdkonda mõõtmise meetodid“ eelnõu seletuskiri käsitlevaid standardeid (nagu nt EVS 842, kus on 1. Määruses käsitlevate hoonete arvu ja nõuete vähendamine on positiivne muutus tervishoiuasutuste heliisolatsiooni ja siseruumide müra ning igati põhjendatud. Siiski tekkis küsimus, kas tervishoiuasutustuse (eelkõige palatite ja nõuded käsitletud). EVS 842 on põhiline müra eest kaitse arstikabinettide) reguleeriv standard, mille eesmärgid on samased määrusega väljajätmine on põhjendatud arvestades nende ruumide kõrgendatud nõudeid. ning mille uustöötluse kavand on lõppstaadiumis ja ootab Tervisehoiuasutuse standardimiskomitee heakskiitu. Teadaolevalt on EVS 842 välja jätmist ei ole ka seletuskirjas selgitatud. koostamisel pöördutud muude valdkonda reguleerivaid Seletuskirjas viidatakse kaasaegsele standardile EVS 842, mille kehtiv versioon on standardeid puudutavate ekspertide ja liitude poole ning tehtud aastast 2003. pingutusi, et ühtlustada standardite tekstid. Muid standardeid Hetkel on standardi uusversioon kavandi koostamise staadiumis ja selle lõplik sisu ning on käsitletud ka käesoleva määruse seletuskirjas. Ka standard rakendumise aeg ei ole teada. EVS 842 käsitleb tehnosüsteemide- ja seadmete müra. 3. Ka seletuskirjas on toodud, et antud määrust kasutatakse “... planeeringute Seletuskirjas tehtud läbivalt täiendusi, sh ka planeeringute koostamisel ...”. teemal. Siseruumide nõudeid käsitleva määruse käsitlemine planeeringute kontekstis jääb mõnevõrra segaseks ja tuleks täpsustada. 4. Seletuskirjas käsitletakse korduvalt EVS 842 standardit kui peamist akustiliste nõuete standardit; see on korrektne heliisolatsiooni, liiklusmüra ja ruumiakustika osas, aga ei ole korrektne väide tehnosüsteemide osas- tehnosüsteemide projekteerimisel on kaks peamist standardit, mis katavad ära vajalikud ruumitüübid: - EVS 906:2018 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798- 3:2017 33 Märkuse sisu Märkuse kommentaar (standard on hetkel uuendamisel) - EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1- 6. Eesti standardi rahvuslik lisa - Ettepanek on seletuskirjas viidatud üldiselt standarditele või siis lisada pikem standardite loetelu, mis katavad hoonete erinevaid akustilisi aspekte. 5. Seletuskirjas on refereeritud EVS 842 uusversiooni standardikavandi teksti, mis on olnud Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse juures oleva EVS/TK61 (Müra ja ehitusakustika) standardikomitee liikmetele kättesaadav, kuid kuna komitee ei oleks heakskiitu arvamusküsitlusele saatmiseks veel andnud, siis on seletuskirjas standardikavandi üks-ühele refereerimine, mis käsitleb akustilisi klasse ja nende kasutamist, ennatlik. Ettepanek oleks piirduda ainult klasse nimetustega ja üldiste põhimõtetega. Kuna määruse eelnõule on tehtud ettepanekuid, mis eeldavad määruse muutmist, siis väide “Tehnoseadmete ja liiklusmüra klassi A2 nõuded on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud nõuetega.” on ennatlik. MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti Tere Selgitatud. Käesoleval hetkel on käimasolevad Tartu Ülikooli teadustööd (1. Metoodika väljatöötamine tuuleparkide ja teiste On äärmiselt tänuväärne, et uus siseruumides levivat müra puudutav määrus on energiatootmise tehnoloogiate võimalike tervisemõjudega valmis kooskõlastamiseks. Siinkohal teeksin ettepanekud, mida võiks kaaluda seotud teadusuuringute tulemuste tõlgendamiseks Eesti lisamast määrusesse tuugenite müraheitest tingitud infraheli levikust siseruumides. 34 Märkuse sisu Märkuse kommentaar Kaaluda lisamist uue määruse paragrahvi 2. “Müra normimise lähtealused” tingimustes, 2. Tuuleparkide akustilise mõju uurimine: alapunkti kaks “müraallikas”: tuulegeneraator. mõõtmine ja modelleerimine ning registripõhine Kuna tuugeneid paigaldatakse müratundlikele aladele tihti ka 1km lähedusse, siis epidemioloogiline terviseriskide uuring) tuuleparkide on füüsikaline paratamatus, et väljas tekitatud müra (eriti madalsageduslik) levib ka tervisemõjude (sh müra ja infraheli) teemal, kust tulevad ka siseruumidesse. Ei ole päris korrektne võrdsustada tuugenite müraheidet erinevate tööstuste müraheitega kuna tuugenite müra liigitub häirivamaks oma muutuva võimalikud Eesti teadlaste soovitused tuuleparke puudutavate mürataseme poolest. Tuugenitest lähtuvat müraheidet oleks õigem liigitada ka normide täiendamiseks ja muutmiseks (sh müra ja infraheli impulssmüraks seda just väga madalatel helisagedustel (alla 1Hz). Tuugenite nõuded). Uuringute valmimise järgselt hindame koosmõjus muutuva mürataseme impulsilisust kinnitavad vähemalt kolm, teineteisest teiste tehtud ettepanekutega üle eraldi nõuete kehtestamise sõltumatut uurimisrühma, kes on jõudnud sarnaste järeldusteni. vajaduse ja ka infraheli nõuete täpsustamise vajaduse. Cape Bridgewater acoustic report https://docs.wind-watch.org/Cape-Bridgewater-Acoustic-Report.pdf Lisa 2 punkt 1.1 sõnastust täpsustatud. 5th International Conference On Wind Turbine Noise Denver 28-30 August 2013 The Measurement of Infrasound and Low Frequency Noise for Wind Farms (amended version) Steven Cooper The Acoustic Group Pty Ltd, Sydney, NSW, 2040. http://acoustics.com.au/media/The_measurement_of_infrasound_and_low_frequen cy_noise_for_wind_farms_(amended).pdf On infrasound generated by wind farms and its propagation in low-altitude tropospheric waveguides 2015 https://agupubs.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1002/2014JD022821 Tuugenitest lähtuvad infraheli impulsslained on perioodilised ja langevad kokku harmoonilist jada järgiva matemaatilise seaduspärasusega. Seda on tõendanud IARO (international accustics reaserch organisation) kõrgresolutsiooniliste infraheli mõõtmistega, mis on avaldatud eelretsenseeritud teaduskirjanduses. https://www.intechopen.com/chapters/85225 Ettepanek 1: tuua uues määruses välja müraallikas tuulegeneraator ja määratleda siseruumidesse leviv tuulegeneraatori müra muutuva tasemega müraks. Arvestades tuugenite müraheite impulsilist iseloomu, siis ei ole tänaste andmete põhjal täpselt võimalik öelda millised on nimetatud seadmete tekitatud müra ohutud helirõhu 35 Märkuse sisu Märkuse kommentaar tasemed sise või välistingimustes. Siinkohal peab lähtuma ettevaatusprintsiibist kui eesmärk on kaitsta Eestis tuugenite müra mõjupiirkonda jäävaid inimesi. G-sageduskorrektsioon. Jääb arusaamatuks, miks soovitatakse uues määruses kasutada infraheli mõõtmismetoodikat (ISO7196), mis summutab alla 10Hz jäävatel sagedustel helirõhu taset mitmeid kordi, mis omakorda pisendab tuugenite poolt tekitatud madalsageduslikke helirõhutasemeid. Meeles tuleb pidada ka seda, et tänapäevased tuugenid oma 160m diameetriga hiidrootorid ei pöörle kiiremini kui 10-11 pööret minutis, mis tähendab seda, et tuugenist tulenev baassagedus, (esimene ja kõige järsem impulss) jääb 0,5Hz juurde. Ja seda siis kui tuugeni rootor pöörleb maksimum pöörete arvu juures. Kui rootori pöörete arv on väiksem, mida ka tihti juhtub, siis on ka tuugeni müraheite baassagedus madalam. Kui nüüd vaadata järgi ISO7196 standardist tabelist 2. milline on sellisel sagedusel mõõdetud helirõhutaseme suhteline tundlikkus, siis sagedusel 0,5Hz on see - 63.4dB, mis tähendab seda, et akustilist energiataset või helirõhutaset kuvatakse 63.4dB väiksemana kui see tegelikult keskkonnas on. Selline mõõtemetoodika ei sobi infraheli helirõhutasemete objektiivseks hindamiseks. Ettepanek 2: kasutada uues määruses tuugenite infraheli mõõtmiste ja andmetöötluste korral mitte G-sageduskorrektsiooni vaid Z-sageduskorrektsiooni ja võimalusel jätta ISO7196 mainimine uuest määrusest sootuks välja. Ettepanek 3: infraheli mõõtmiste läbiviimiseks soovitada sagedusresolutsiooniks mitte 1/3 oktaviriba analüüsi vaid suurema sagedusresolutsiooniga oktaviriba analüüsi. Ettepanek 4: tuugenite müramõõtmistel registreeritud infraheli helirõhutasemeid mõõtearuannetes esitada mitte ekvivalentsetena vaid maksimumväärtustena. 36 Märkuse sisu Märkuse kommentaar Märkus: Lisa 2. punkt 11. Infra- ja ultraheli helirõhutasemete mõõtmisel kasutatakse usaldusväärseid ja reprodutseeritavaid meetodeid. Usaldusväärsust ja reprodutseeritavust eeldatakse, kui mõõtmise metoodika vastab standardile EVS- ISO 7196. Standard ISO7196 puudutab ainult sagedusi vahemiskus 1-20Hz ja nende helirõhutasemeid ja ei ole seotud ultraheli sageduste ega helirõhutasemetega. Sellises sõnastuses lisa 2. punkt 11. on eksitav. kert lapimaa 37