Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium Teie 14.10.2025 nr 1.2-2/95-1 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 05.11.2025 nr 12-1/3642-1 Tagasiside tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamise väljatöötamiskavatsusele Edastame Viljandi haigla tagasiside tegevuslubade süsteemi terviklikule ajakohastamisele. Esitame mõtted, ettepanekud teemade kaupa. On väga tervitatav, et tegevuslubade süsteemi ülevaatamine on jõudnud aktiivselt osapoolte töölauale ja väga suur töö on juba ära tehtud. Osapooltega teema arutamine, kitsaskohtade ja ettepanekute kaardistame on oluline samm, et lõpptulemus saaks hea. 1. Asutusepõhine tegevusluba Toetame mõtet, et üks asutus = üks tegevusluba. Kõik asutuse poolt osutatavate tervishoiuteenuste tegevusload ja tegevuskohad võiks olla koondatud ühele loale. On välja toodud, et soovitakse lube eristada asukohapõhiselt. Ka see lihtsustab, kui ühe tegevuskoha load (aadressipõhine) on kõik ühe põhiloa peal. 2. Ristkasutuse piirangud Toetame mõtet kaotada ära ruumide ristkasutuse piirang, millel puudub meditsiiniline põhjendus (kui ei seata ohtu patsiendiohutust ja teenuse kvaliteeti). On mõistlik, et tegevusluba hõlmab kogu hoonet, kus teenuseid osutatakse, mitte ei loetleta üles konkreetseid ruume konkreetsete teenuste jaoks. Samuti on oluline võimalus kasutada ruume ka teisel teenuseosutajal (eeldusel, et tal on kasutusluba). See punkt toetab oluliselt ka Rahvastiku tervise arengukavas (2030) ja Haiglavõrgu arengusuundades (2040) välja toodud koostöö ja integratsiooni eesmärke. 3. Väiksem halduskoormus ja selgemad nõuded Toetame mõtet, et üks tegevusloa liik kataks mitut teenuse liiki (nt statsionaarne tegevusluba katab ära ka päevakirurgia, päevaravi, õendusabi). Siiani on tulnud taotleda kõikide erialade päevaravi ja päevakirurgia teenustele eraldi tegevusload. Muudatusega väheneks halduskoormus ja tekiks ka rahaline kokkuhoid (riigilõivud). 4. Ruumide ja seadmete nõuded Toetame mõtet, et teenuse osutamise teatud ruumidele kehtestatakse miinimumsuuruse nõue, so 12 m². Erinevatele ruumidele kindlate mõõtude nõudest loobumine on väga asjakohane. Samuti, et loomuliku valguse nõue ei ole primaarne ja sobib ka kunstlik valgustus, kui see on samaväärne. See võimaldaks vajadusel teatud teenuste osutamise ka keldrikorrustel. Vanades hoonetes võib osutuda keeruliseks patsiendi privaatsuse tagamine läbi heliisolatsiooni tagamise. Selle nõude täitmine võib olla väga kulukas ja seetõttu jääda täitmata. Samuti toetame mõtet loobuda kindlate instrumentide ja seadmete üles loetlemisest. Kõrge riskiga teenuste puhul on teatud loetelu ilmselt vajalik aga üldiselt teenuste vaates peaks nõuded olema proportsionaalsed teenuse sisu ja riskiga (taastusravi teenuste puhul ei peaks igat palli ja linti üles loetlema). 5. Personali ja tegevuslubade sidumine Me ei pea otstarbekaks iga üksiku töötaja sidumist erinevate lubadega, eriti olukorras kus töötajad töötavad erinevates osakondades ja osutavad erinevaid teenuseid. See on liigne bürokraatia. 6. Haiglatevaheline koostöö On oluline soodustada koostööd piirkondlike haiglate ja väiksemate haiglate või väiksemate teiste TTO-de vahel, nii ruumide ristkasutuse võimaldamise kui ka teenuse sisseostmise näol (nt laboriteenuste sisseostmine suuremalt haiglalt või patoloogiateenuse sisseostmine ilma et sisseostev TTO ise peaks vastavat luba taotlema, kui ta ise teenust ei osuta). Samuti väga oluline toetada haiglavõrgusisest koostööd ja väiksemate haiglate võimalusi pakkuda teenuseid koostöös suuemate keskustega. Koostöö soodustamine on ka HVA 2040 ja Rahvastiku tervise arengukava 2030 eesmärk. 7. Ennetus, mobiilsed ja kaugteenused TVK-s tuuakse välja, et tähelepanu pööratakse ka patsiendi teekonna terviklikkusele, sealhulgas kaugteenuste ja mobiilsete lahenduste võimaldamisele. Need teemad on esitatud dokumentides vähe lahti kirjutatud. Ennetavaid teenuseid eraldi ei mainita, kuigi need on oluline patsiendi teekonna osa. Rahvastiku tervise arengukava eeldab, et tervishoiukorraldus soosib varajast sekkumist ja ennetust ehk et inimkeskset ja ennetavat tervishoidu. Tegevuslubade reform peab olema kooskõlas rahvastiku tervise arengukava eesmärkidega. Tegevuslubade süsteemi loogika tuleb siduda ka HVA 2040ga, mis toob välja tervisepiirkondade põhimõtte, mis võibolla eeldab ühiseid/kombineeritud tegevuslubasid Tervikule tervisepiirkonna tasandil. Oluline on et tegevuslubade regulatsioon toetaks tervisepiirkondade ja integreeritud teenuste arengut. 8. IT- arenduste vajadus TVK-s on välja toodud, et planeeritavad muudatused ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi infosüsteem ülesehituses, sest taotluse esitamise ja menetlemise protsess jääb samaks. Mõningased muudatused võivad siiski vajada väiksemaid arendusi. Tegevuslubade taotlemine käib läbi MEDRE, kuid senine kogemus läbi MEDRE tegevuslubade taotlemisel on olnud üpris konarlik, kohati võimatu, on toonud kaasa palju lisatööd ja võtnud seetõttu väga palju ajalist ressurssi. Lisame kirjale eraldi tagasiside ja oma kogemuse MEDRE kasutamise osas. Oluline on, et õigusaktiga kehtestatud nõuded (sh esitatavate andmete koosseis) ja MEDRE reeglid (sh andmeväljad) oleksid vastavuses ja toetaksid teineteist. 9. Terviseametile suurem kaalutlusruum 2 TVK-s on Eesmärgi all välja toodud, et tegevuslubade regulatsiooni uuendatakse selliselt, et muuhulgas antakse Terviseametile suurem kaalutlusruum hinnata ruumide ja seadmete sobivust ning teenuse tegelikku ohutust ja kvaliteeti. Oleks vaja selgitada, mille alusel see kaalutlus toimuma hakkab (õiguslikud ja sisulised eeldused), et välistada ametnike subjektiivne tõlgendus ja regionaalne ebaühtlus. Kas kaalutlusruumi rakendamise eelduseks saab olema kirjeldus TTKSis, millised asjaolud on hindamisel olulised või ministri määruses sätestatud hindamiskriteeriumid ja tõendusmaterjalid, mille alusel otsus tehakse. Kaalutlusruumi sisustamiseks peaks Terviseamet toetuma objektiivsetele, mõõdetavatele ja tõenduspõhistele kriteeriumitele. Kaalutlusruum ei saa tähendada vaba otsustamist vaid otsustamist mingites raamides, mis piiritlevad otsustaja subjektiivsuse. TVKs on juttu ka riskipõhisest loamenetlusest (kehtiv õigus ei toeta tegevusloa andmise protsessis sisulist ega riskipõhist hindamist….. kuigi Terviseamet saab olemasolevaid nõudeid mõningal määral paindlikult tõlgendada, ei võimalda senise regulatsiooni parem rakendamine siiski kehtestada riskipõhiseid ega teenuse iseloomust lähtuvaid nõudeid ega vähenda see halduskoormust…..tegevusluba tuleb seostada kvaliteedisüsteemi olemasoluga ja lisada komponent, mis kontrollib teenuse kirjeldust ja riskijuhtimist… luuakse selged ja proportsionaalsed nõuded, mis keskenduvad teenuse sisule ja riskidele). Selline paindlikkus on tervitatav, kõiki teenuseid ja neile taotletavaid lubasid ei peakski samade nõuete järgi hindama. Küll aga eeldab riskipõhine otsustamine teatud parameetrite kokku leppimist, mille alusel Terviseamet neid riske hindab: teenuse olemus (nt kirurgiline, invasiivne vms), varasem järelevalvepraktika, asutuse kval.süsteemi küpsus vms. Oluline on tagada, et otsustamine ei sõltuks ametniku isiklikust hinnangust. Need hinnangud ja otsused peavad tuginema mingitele hindamise kriteeriumitele ja olema läbipaistvad. Sama tähelepanek kvaliteedi- ja ohutuse hindamisele: peavad olema selged hindamiskriteeriumid, mille alusel Terviseamet otsustab. Kuna Terviseametil on õigus ka tegevusluba mitte väljastada, siis peab olema TTO’l võimalik ka otsust vaidlustada. See eeldab ka läbipaistvat dokumentatsiooni. 10. Nõuete paindlikkus eri- ja sõjaolukorras TVK-s on välja toodud, et täiendavalt analüüsitakse võimalusi lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohti, sealhulgas: tegevuslubade nõuete paindlikku kohaldamist eri- ja sõjaolukorras, et tagada tervishoiuteenuste järjepidevus. Väga oluline teema, mis on ka Rahvastiku tervise arengukavas markeeritud. Viljandi haiglal on kogemus, kus covid-19 pandeemia ajal ei saanud Viljandi Haigla Terviseameti kontrollvisiidi tulemusena infektsionisti tegevusluba. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Tampere juhatuse esimees Lisa: MEDRE kasutamisega seotud kogemused ja tagasiside 3  Töös ettetulnud tähelepanekud Tervikumi tegevuslubade taotlemisel: Medre-tehiku ja seaduse nõuete kooskõla probleemid Eriarsti teenuste ruuminõuete ebaselgus - vastuvõtu- , läbivaatus e- ja protseduuri ruum Mõne teenuse puhul osutus kohustuslikuks lisada veel mõni ruum, mis ei tulene seaduse nõuetest. Näide: Ambulatoorset LOR-teenust võib osutada ühe ruumina planeeritud vastuvõtu- ja läbivaatus e ruumis , kuid Medre– t ehiku süsteem nõuab lisaks eraldi ruumi sisestamist, et võimaldada liikumist menetluse järgmisse etappi. Lahendusena sai üks vastuvõtu- ja läbivaatusruum lisatud läbivaatusruumina Oftalmoloogia päevakirurgia Oftalmoloogia päevakirurgia puhul nõudis süsteem laserkirurgia kabineti lisamist L ahendusena sai lisatud laserkirurgia kabinetiks operatsiooni saal . Tervishoiuteenuste loetelu puudulikkus / või eksitav Tervishoiuteenuste loetelu süsteem on puudulik – mitmeid reaalselt osutatavaid teenuseid ei olnud võimalik valida. Puudu si d teenused: statsionaarne taastusravi ja füsiaatriateenus , anestesioloogia päevakirurgia , üldkirurgia päevaravi , oftalmoloogia päevaravi , otorinolarüngoloogia päevaravi , günekoloogia päevaravi Erakorralise meditsiini teenused – teenuse järel sulgudes (statsionaarne). Rohkem valikuid polnud, tuli valida see. Tervishoiutöötajate lisamine tegevusloale Esines olukordi, kus tervishoiutöötajat ei olnud võimalik tegevusloale lisada. Süsteem teatas, et töötaja ei tööta enam teie asutuses , kuigi töötaja töötab ja on kantud TÖR registris se . Kas t egemist on Medre-TEHIKU ja TÖR registri andmevahetuse veaga ?! Ambulatoorne taastusravi ja füsiaatriateenus Terminid protseduuriruum ja taastusraviruum on sisult sarnased, kuna mõlemas teostatakse patsiendiga toiminguid. Selline olukord tekitab segadust ruumide eristamisel ja õigete määratluste valikul süsteemis , kusjuures korduseid süsteemis teha pole lubatud. Funktsionaaldiagn o stika ruumid , sisseseade ja aparatuur Funktsionaaldiagnostika ruume ja sisseseadet kontrolliti tegevuslubade väljastamisel teiste teenuste, näiteks statsionaarse üldkirurgia ja sisehaiguste, raames. Se e tundub ebaloogiline, kuna funktsionaaldiagnostika on iseseisev teenusevaldkond. Andmemahu probleemid Failide üleslaadimisel Medre- tehik süsteemi ilmnesid tehnilised piirangud. Kui lisada tuli üle 10 faili, soovitas süsteem need koondada zip -faili, kuid tegelikult süsteem zip -faile ei aktsepteeri. Tulemuseks oli, et 60 faili tuli süsteemi üles laadida ükshaaval . Kokkuvõte : T öös esinenud probleemid viitavad vajadusele korrigeerida Medre- tehik süsteemi loogikat ja andmevahetust. On tõenäoline, et Medre- tehik süsteemi praegused puudused tulenevad ka asjaolust, et süsteemi arendamisel on arvestatud peamiselt suurhaiglate (PERH, TÜK) nõudeid, jättes vähem tähelepanu väiksemate haiglatüüpide jaoks. Ettepanekud: Ühtlustada Medre -tehikus ruumide valiku loogika t seadusest tulenevate nõuetega. Eemaldada süsteemist kohustuslikud ruumid, mida seadus ei nõua (punkt ide 1 ja 2 näitel). Täiendada tervishoiuteenuste loetelu kõigi kehtivate teenustega . Üle vaadata andmevahetus Medre- tehiku ja TÖR registri vahel. Parandada failide üleslaadimise funktsionaalsust ja tagada zip -failide vastuvõtmine süsteemis Saatja: "SA Viljandi Haigla" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: Tagasiside tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamise väljatöötamiskavatsusele Kuupäev: 2025-11-10 08:10 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Edastame tagasiside tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamise väljatöötamiskavatsusele. Lugupidamisega -- Merike Aaremaa SA Viljandi Haigla sekretär tel 434 3043 e-post [email protected]