Kiri

Mati Kriis Teie 24.01.2022 Võru Kinnisvara OÜ Meie 10.02.2022 nr 10-4/560-2 [email protected] Vastus selgitustaotlusele Lugupeetud Mati Kriis Pöördusite Võru Kinnisvara OÜ nimel Justiitsministeeriumi poole kirjaga, milles soovisite selgitusi korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 kohta. Justiitsministeerium käsitab Teie kirja selgitustaotlusena, millele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda tasuta selgitusi Justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (õigusalased selgitused). Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Seetõttu on Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse. KrtS § 21 reguleerib otsuste vastuvõtmist ilma koosolekut kokku kutsumata. Seda on võimalik teha kahel viisil – esiteks, saates otsuse eelnõu korteriomanikele ja vormistades saadud vastuste põhjal otsust kajastava protokolli (KrtS § 21 lg-d 2-5) ning teiseks, kõigi korteriomanike üksmeelse kirjaliku otsusena (KrtS § 21 lg-d 6 ja 7). Esimesel viisil otsuste vastuvõtmise puhul kohaldatakse sama kvoorumi nõuet, mis kehtib tavalise üldkoosoleku puhul, st vastama peab vähemalt nii palju korteriomanikke kui on vajalik üldkoosoleku otsustusvõimeks seaduse või põhikirja kohaselt. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet (§ 21 lg 3). KrtS § 23 kohaselt kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust, kui korteriomanike üldkoosolek on § 20 lg 2 järgi otsustusvõimetu. Justiitsministeeriumi hinnangul kohaldub ilma kvoorumita korduskoosoleku kokkukutsumise regulatsioon vaid tavalise üldkoosoleku kohta, st see ei kohaldu kirjaliku korduskoosoleku puhul. Vastav võimalus peaks olema selgelt seaduses sätestatud. Justiitsministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Loodame, et selgitustest oli Teile abi! Lugupidamisega Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 (allkirjastatud digitaalselt) Maria Sutt Nõunik Maria Sutt [email protected]