Arvamuse küsimine

EELNÕU 03.06.2024 Riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 62 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „50“; 2) paragrahvi 62 lõikes 2 asendatakse arv „200“ arvuga „250“ ning arv „265“ arvuga „350“; 3) paragrahvi 62 lõikes 3 asendatakse arv „25“ arvuga „100“; 4) paragrahvi 62 lõikes 4 asendatakse arv „200“ arvuga „500“; 5) paragrahvi 63 lõigetes 1 ja 3 asendatakse arv „10“ arvuga „50“; 6) paragrahvi 63 lõikes 2 asendatakse arv „25“ arvuga „75“; 7) paragrahvi 64 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „100“; 8) paragrahvi 64 lõikes 2 asendatakse arv „180“ arvuga „250“; 9) paragrahvi 64 lõigetes 3 ja 4 asendatakse arv „35“ arvuga „350“; 10) paragrahvi 66 lõikes 1 asendatakse arv „30“ arvuga „100“; 11) paragrahvi 66 lõikes 2 asendatakse arv „80“ arvuga „100“; 12) paragrahvi 66 lõikes 21 asendatakse arv „200“ arvuga „500“; 13) paragrahvi 66 lõikes 3 ja § 67 lõikes 1 asendatakse arv „10“ arvuga „100“; 14) paragrahvi 67 lõikes 11 asendatakse arv „200“ arvuga „500“; 15) paragrahvi 67 lõikes 2 asendatakse arv „10“ arvuga „50“; 16) paragrahvis 68 asendatakse arv „10“ arvuga „30“; 17) paragrahvi 681 lõikes 1 asendatakse arv „30“ arvuga „150“; 18) paragrahvi 681 lõikes 2 asendatakse arv „10“ arvuga „50“; 1 19) paragrahvi 70 lõigetes 1, 2 ja 3 asendatakse arv „32“ arvuga „100“ ning arv „2560“ arvuga „4000“; 20) paragrahvi 70 lõikes 4 asendatakse arv „10“ arvuga „50“; 21) paragrahvi 70 lõikes 5 asendatakse arv „32“ arvuga „50“; 22) paragrahvi 72 lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1, lõike 4 punktis 1, lõikes 5 ja lõike 7 punktis 1 asendatakse arv „130“ arvuga „200“; 23) paragrahvi 72 lõike 1 punktis 2, lõike 2 punktis 2, lõike 4 punktis 2 ja lõike 7 punktis 2 asendatakse arv „32“ arvuga „50“; 24) paragrahvi 72 lõikes 3, lõike 8 punktis 2 ja lõikes 11 asendatakse arv „16“ arvuga „30“; 25) paragrahvi 72 lõike 8 punktis 1 ja lõikes 9 asendatakse arv „64“ arvuga „100“; 26) paragrahvi 77 lõikes 31 asendatakse arv „18“ arvuga „30“; 27) paragrahvi 77 lõikes 6 asendatakse arv „7“ arvuga „30“; 28) paragrahvi 79 lõigetes 1 ja 3 asendatakse arv „6“ arvuga „10“ ning arv „52“ arvuga „100“; 29) paragrahvi 79 lõikes 2 asendatakse arv „23“ arvuga „50“; 30) paragrahvi 80 lõikes 3 asendatakse arv „7“ arvuga „20“; 31) seaduse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn „…“ … 2024. a Lisa 2. Riigilõivumäärad kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes) Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………. 2024. a 2  Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga korrastatakse kohtu registritoimingute riigilõivumäärasid selliselt, et need oleksid põhjendatud, vastaksid senisest enam toimingutega seotud kuludele ja seeläbi riigilõivuseaduse § 4 lõikele 1. Eelnõuga tõstetakse äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, kommertspandiregistri, laevakinnistusraamatu ning kinnistusraamatu toimingute riigilõivumäärasid. Eelnõuga lisatakse kinnistusraamatu toimingute riigilõivude arvutamise aluseks võetavad uued tehinguväärtused, muudetakse kehtivate tehinguväärtuste vahemikke ja riigilõivu suuruseid. See muudatus lihtsustab tehinguväärtusele vastava riigilõivu määramist. Eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad katavad Tartu Maakohtu registriosakonna suurenevad tegevuskulud. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Marilin Reintamm (tel 680 3108, e-post [email protected]). Eelnõu aitas välja töötada töörühm koosseisus Riigikohtu direktor Üllar Kaljumäe ja kinnistus- ja registriosakonna kohtudirektor Hans Moks. Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse riigilõivuseaduse redaktsiooni RT I, 30.04.2024, 10. 2. Seaduse eesmärk Registriosakonna toimingute lõivumäärade tõstmine on vajalik, et ajakohastada toimingutega seotud riigilõive ja et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid registriosakonna suurenevad tegevuskulud. Äriregistrisse kantud ettevõtjate arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise kulud. Eestis on ettevõtte asutamine võrreldes ülejäänud maailmaga väga lihtne, kuid kandeavaldusi esitatakse puudustega ning avalduste kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine suurendab oluliselt osakonna töökoormust. Õigusemõistmise toimimisse peaksid andma suurema panuse vaidluste lahendamisest huvitatud ja puudutatud isikud.1 1 V. Kõve 20.05.2021 ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul „Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta“ 1 Registritoimingutelt riigilõivu maksmise kohustus on kehtestatud, et vältida suurt hulka põhjendamatuid avaldusi ning katta menetluskulusid mõistlikul määral riigieelarvesse laekuvatest riigilõivudest. Samuti on eesmärk hoida kokku maksumaksja raha. Arvestades muutunud majandusnäitajaid, on riigilõivumäärade mõistlikus ulatuses tõstmisega võimalik tagada menetlusökonoomiat, ohustamata isikute ettevõtlusvabadust. Kohtutoimingute riigilõivumäärad viiakse rohkem kooskõlla kulupõhisuse põhimõttega. Eestis on juurdepääs õigusemõistmisele tagatud, seega on võimalik kaaluda ka riigilõivude muutmise sotsiaal- ja majanduslikke aspekte. Seetõttu on riigilõivumäärade kujundamisel lähtutud lisaks kulupõhimõttele ka ekvivalendipõhimõttest ja maksejõulisuse põhimõttest.2 Kohtusse (sh selle osakondadesse) esitatud avalduste ja kaebuste läbivaatamise eest ettenähtud riigilõivumäärasid kehtestades on aluseks võetud avalduste ja kaebuste menetlemisega või toimingute tegemisega seotud otsesed ja kaudsed kulud (tööjõukulud, majandamiskulud, postikulud, registrikulu). Taotluse esitamise eest nähakse ette riigilõivumäär, et endiselt katta taotluse läbivaatamisega seotud kulud ning tagada menetluse kiirus. Kooskõlas ekvivalendipõhimõttega on arvestatud toiminguga saadava hüve tähendust isiku jaoks ning selle ulatust.3 Registriosakonda pöördumise eest riigilõivu kehtestamisega on riigil vaid osaliselt võimalik hüvitada õigusemõistmise ja registri pidamisega seotud kulud. Lähtudes täielikult kulupõhisuse põhimõttest, peaksid registritoimingute eest kehtestatavad riigilõivud katma kõik kohtu otsesed kulud, kuid selleks tuleks seniseid riigilõivumäärasid tõsta palju rohkem. Registritoimingute lõivumäära üleliigne tõstmine võib kaasa tuua olukorra, kus ettevõtete asutamine ning registris kannete tegemine muutuks ülearu kulukaks ning seeläbi piirataks ettevõtlusvabadust. Registriosakonna toimingute riigilõive tõsteti viimati 1. jaanuaril 2022, seda tehti 2020. aasta võrdlusandmete põhise analüüsi tulemusena.4 Kuigi ka eelmise uute riigilõivumäärade kehtestamisega püüti muuta need kulupõhiseks, ei osutunud see paraku võimalikuks järgmistel põhjustel. Esiteks tõusis aastatel 2020–2023 tarbijahinnaindeks 36,4%.8 Ajavahemikul 2020. aasta I kvartalist kuni 2024. aasta I kvartalini tõusis tarbijahinnaindeks 38,7%. Et uued riigilõivud on plaanitud kehtestada alates 1. jaanuarist 2025 ja prognoositav tarbijahinnaindeksi muutus on 43–45%, on riigilõive muutes sellest ka üldjuhul lähtutud. Seega selleks, et 2025. aastal oleks tagatud 2020. aasta andmete põhjal kindlaks määratud kulupõhisus, tuleks kõiki riigilõive suurendada vähemalt 43%. Teiseks, 2022. aastal toimunud riigilõivude muutmisega ei saavutatud siiski kõikide sarnase töömahuga toimingute puhul kulupõhisust (nt äriregistri kanded). Äriregistrisse kantud https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/avalikud%20esinemised /Ettekanne_Riigikogu_2021.pdf 2 Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed kulud. Ekvivalendipõhimõtte kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär lähtudes toiminguga saadava eelise või ka hüve tähendusest isiku jaoks ja selle ulatusest. Maksejõulisuse põhimõtte kohaselt võivad riigilõivud olla kantud mõjutuseesmärgist suunata isikute käitumist. 3 L. Lehis, „Maksu mõistest Eesti õiguskorras“, Juridica 1998/9. 4 2022. aastal korrigeeriti osaliselt neid riigilõive, mis olid korrigeerimata alates 2006. aastast, kuid valdavalt aastatel 2016–2018 korrigeeritud riigilõive. Aastatel 2016–2020 suurenes tarbijahinnaindeks 8,9 % ja 2018–2020 vaid 1,8%. 2 ettevõtjate arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise kulud. Kolmandaks, 2022.a ei muudetud riigilõivumäärasid kinnistusraamatu, kommertspandiregistri ja laevakinnistusraamatu kannete tegemise eest. Ka nende toimingute riigilõivud vajavad korrigeerimist vastavalt tarbijahinnaindeksi ja registrite ülalpidamise kulude suurenemisele. 01.05.2023.a jõustunud kohtute seaduse muudatusega tõusis kohtunikuabi palk (KS § 122 lg 1). Kohtunikuabi palk on senise 50% asemel edaspidi 65% kohtuniku ametipalgast. Kui registriosakonna eelarve oli 2022. aastal 3 135 501 eurot, siis 2024 aasta eelarve on juba 4 674 398 eurot. Kulu registrite pidamiseks on suurenenud 1 538 897 eurot aastas. Registrite- ja infosüsteemide Keskusel kulub 2024. aastal äriregistri toimimise tagamiseks 2 297 366 eurot ja kinnistusraamatu pidamiseks 1 748 774 eurot. 2023 aastal olid vastavad kulud 1 660 693 eurot ja 1 467 012. Kulu on suurenenud aastaga 918 435 eurot. Lisaks korrigeeritakse valikuliselt neid riigilõive, millega püütakse panna registritoimingute taotlejaid ratsionaalsemalt käituma Need on riigilõivud, mida tuleb tasuda juriidilise isiku ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on registrist kustutatud majandusaasta aruande esitamata jätmise või kontaktisiku puudumise tõttu. 2.1. Eelnõu menetluskäik Kooskõlas HÕNTE5 § 1 lõike 2 punktidega 1 ja 5 ei eelnenud eelnõule väljatöötamiskavatsust. Riigilõivuseaduse muudatused on seotud iga-aastase riigieelarve seaduse eelnõuga. Seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Riigilõivuseaduse muutmine Eelnõu § 1, millega muudetakse RLS-i, koosneb 31 punktist. Eelnõu § 1 punktidega 1–30 asendatakse kehtiv riigilõivumäär uue lõivumääraga. Eelnõuga Muudatuse sisu Kehtiv kavandatav Muudetav säte riigilõiv riigilõiv (eurodes) (eurodes) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest RLS § 62 lg 1 20 50 tasutav riigilõiv suureneb 150%. 200 250 Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või RLS § 62 lg 2 välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse 265 350 kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 25%, 5 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228 3  kiirmenetluse kandeavalduse alusel registrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 32%. Hooneühistu registrisse kandmise eest tasutav RLS § 62 lg 3 25 100 riigilõiv suureneb 300%. Juriidilise isiku registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on RLS § 62 lg 4 200 500 registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutav riigilõiv suureneb 150%. Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu kohta äriregistrisse kantud RLS § 63 lg 1 10 50 andmete muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 400%. Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse RLS § 63 lg 2 25 75 muudatuse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 200%. Hooneühistu kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv RLS § 63 lg 3 10 50 suureneb 400%. Äriühingu täis- või usaldusühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest RLS § 64 lg 1 20 100 tasutav riigilõiv suureneb 400%. Äriühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks RLS § 64 lg 2 180 250 ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 39% Euroopa äriühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi Euroopa äriühinguks ümberkujundamise RLS § 64 lg 3 35 350 äriregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 900%. Euroopa ühistu tulundusühistuks või tulundusühistu Euroopa ühistuks RLS § 64 lg 4 35 350 ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 900%. Mittetulundusühingu, ametiühingu ja erakonna RLS § 66 lg 1 30 100 registrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 233%. Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutav RLS § 66 lg 2 80 100 riigilõiv suureneb 25%. Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna või sihtasutuse registrisse ennistamise eest RLS § 66 lg 21 200 500 tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutav riigilõiv suureneb 150%. Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna RLS § 66 lg 3 10 50 või sihtasutuse kohta registrisse kantud 4  andmete muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 400%. Usulise ühenduse registrisse kandmise eest RLS § 67 lg 1 10 100 tasutav riigilõiv suureneb 900%. Usulise ühenduse registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui usuline ühendus on RLS § 67 lg 11 200 500 registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutav riigilõiv suureneb 150%. Usulise ühenduse kohta registrisse kantud RLS § 67 lg 2 10 50 andmete muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 400%. Korteriühistu kohta registrisse kantud andmete RLS § 68 10 30 muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 200%. Maaparandusühistu registrisse kandmise eest RLS § 681 lg 1 30 150 tasutav riigilõiv suureneb 400%. Maaparandusühistu registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui maaparandusühistu RLS § 681 lg 11 200 500 on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutav riigilõiv suureneb 150%. Maaparandusühistu kohta registrisse kantud RLS § 681 lg 2 10 50 andmete muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 400%. Kommertspandi kande tegemise eest 32 100 kommertspandiregistrisse tasutav minimaalne RLS § 70 lg 1 2560 4000 riigilõiv suureneb 212% ja maksimaalne 56%. Pandisumma suurendamise registrisse kandmise 32 100 eest tasutav minimaalne riigilõiv suureneb RLS § 70 lg 2 2560 4000 212% ja maksimaalne 56%. Pandisumma vähendamise registrisse kandmise 32 100 eest tasutav minimaalne riigilõiv suureneb RLS § 70 lg 3 2560 4000 212% ja maksimaalne 56%. Kommertspandi kustutamise eest tasutav RLS § 70 lg 4 10 50 riigilõiv suureneb 400%. Muude kommertspandi andmete muutmise või RLS § 70 lg 5 32 50 täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 56%. Esmakordse laevakinnistusraamatusse RLS § 72 lg 1 p kandmise eest koos merelaevatunnistuse või 130 200 siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutav 1 riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul suureneb 54%. RLS § 72 lg 1 p Esmakordse laevakinnistusraamatusse 32 50 kandmise eest koos merelaevatunnistuse või 2 5  siseveelaevatunnistuse väljastamise riigilõiv siseveolaeva puhul suureneb 56%. RLS § 72 lg 2 p 130 Uue omaniku või kaasomaniku 1 laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutav 200 riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul suureneb 54%. RLS § 72 lg 2 p 32 Uue omaniku või kaasomaniku 2 50 laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutav riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56%. RLS § 72 lg 3 16 30 Laeva identifitseerivate tunnuste, tehniliste ja päritoluandmete muutmise kannete ning lipuõiguslike märgete tegemise eest tasutav riigilõiv suureneb 88%. RLS § 72 lg 4 p 130 Hüpoteegi seadmise kande tegemise eest tasutav 1 200 riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul suureneb 54%. RLS § 72 lg 4 p 32 Hüpoteegi seadmise kande tegemise eest tasutav 50 riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56%. 2 RLS § 72 lg 5 130 200 Ühishüpoteegi seadmise eest üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile tasutav riigilõiv suureneb 54%. RLS § 72 lg 7 p 130 Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutav 1 200 riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul suureneb 54%. RLS § 72 lg 7 p 32 Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutav 50 riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56%. 2 RLS § 72 lg 8 p 64 100 Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise 1 ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutav riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul suureneb 50%. RLS § 72 lg 8 p 16 30 Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise 2 ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutav riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 88%. RLS § 72 lg 9 64 100 Üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile seatud ühishüpoteegi muutmise või kustutamise ning ühishüpoteegiga seotud märgete muutmise või kustutamise eest tasutav riigilõiv suureneb 50%. RLS § 72 lg 11 16 30 Muude kannete ja märgete tegemise eest tasutav riigilõiv suureneb 88%. Piiratud asjaõiguse uue omaniku kande tegemise eest pandikirjade tagatisvara moodustamiseks RLS § 77 lg 31 18 30 loovutatud nõude tagatise üleandmisel tasutav riigilõiv suureneb 67%. Ühishüpoteegi kohta tehtud kande kustutamise RLS § 77 lg 6 7 30 eest mõne kaasvastutava kinnistu registriosas 6  ilma hüpoteegisummat muutmata tasutav riigilõiv suureneb 329%. 6 10 Üüri- või rendilepingu märke kandmise eest RLS § 79 lg 1 kinnistusraamatusse tasutav minimaalne 52 100 riigilõiv suureneb 67% ja maksimaalne 92%. Tähtajatu üüri- või rendilepingu märke RLS § 79 lg 2 23 50 kandmise eest kinnistusraamatusse tasutav riigilõiv suureneb 117% Kinnistusraamatusse kantud üüri- või 6 10 rendilepingu tähtaja pikendamisel pikendamise RLS § 79 lg 3 52 100 kande eest tasutav minimaalne riigilõiv suureneb 67% ja maksimaalne 92% Kinnistu jagamisel tasutav riigilõiv lisaks selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud määrale iga RLS § 80 lg 3 7 20 jagamisega kaasneva uue registriosa avamise eest alates kolmandast uuest registriosast suureneb 200%. Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse riigilõivuseaduse lisa 2 „Riigilõivumäärad kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes)“ ja kehtestatakse see uues sõnastuses. Lisas 2 suurendatakse enamikku kinnistusraamatu toimingute tegemise eest ettenähtud riigilõivumäärasid. Eelnõuga lisatakse kinnistusraamatu toimingute riigilõivude arvutamise aluseks võetavad uued tehinguväärtused, muudetakse kehtivate tehinguväärtuste vahemikke ja riigilõivu suuruseid. Kehtiva seaduse järgi on näiteks 7670 – 20 460 euro suuruse väärtusega tehingute puhul 11 riigilõivumäära. Riigilõivud tõusevad 1–2 euro võrra. Eelnõu järgi on tehinguväärtuste vahemikus 7500 – 20 000 eurot vaid 6 erinevat riigilõivumäära. See muudatus lihtsustab tehinguväärtusele vastava riigilõivu kindlaksmääramist, tasumist ja kontrollimist. Tehinguväärtus kuni Riigilõivu uus Suurenemine täismäär 100 5 500 7 1000 10 2000 15 66–191% 3500 20 6000 30 7500 35 10 000 50 12 500 65 15 000 80 17 500 100 20 000 115 25 000 130 110–233% 40 000 150 55 000 175 70 000 190 7  90 000 220 120 000 250 150 000 275 175 000 300 200 000 350 85–(-6)% 250 000 400 300 000 450 350 000 500 400 000 600 450 000 700 500 000 800 600 000 900 700 000 1000 800 000 1200 900 000 1400 1 000 000 1600 Üle 1 000 000 euro väärtusega tehingute puhul on riigilõivu täismäär 0,16 protsenti tehinguväärtusest, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot (maksimummäär suureneb 134%). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kavandatavad muudatused ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Riigilõivuseaduse muudatuste rakendamine toob kaasa sotsiaalse mõju ja mõju riigiasutustele HÕNTE § 466 tähenduses. 6.1 Mõju kohtumenetluses osalevatele isikutele Kohtumenetluses osalevateks isikuteks on juriidilised ja füüsilised isikud, kes esitavad avaldusi registritoimingute tegemiseks. 31.05.2024.a seisuga on äriregistris registreeritud 342 750 juriidilist isikut. Kinnistusraamatus avati 2023. aastal 14 931 registriosa, äriregistrisse kanti uusi juriidilisi isikuid 25 986. Riigilõivude tõstmine avaldab vähest negatiivset mõju üksnes isikutele, kes on kohustatud tasuma riigilõivu registriosakonna toimingutelt. 2023. aastal tehti Tartu Maakohtu registriosakonnas kuus keskmiselt 8200–8300 riigilõivuga maksustatud tehingut, mida oli 10% rohkem kui 2022. aastal. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas tehti 2023. aastal kuus keskmiselt 7000–7100 riigilõivuga maksustatud tehingut, mida oli 13% vähem kui 2022. aastal. 6 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228 8 Muudatusega ei kehtestata uut lõivustatud toimingut ning kavandatav muudatus ei too registriosakonda pöördujatele kaasa suurt rahalist mõju, kuna lõivumäära tõus vastab majandusnäitajate muutustele ja ei ole seetõttu ülemäära suur. Registrikannete tegemiseks esitavad juriidilised isikud avaldusi ja tasuvad riigilõivu pigem harva, vajaduspõhiselt. Juriidiliste isikute jaoks ei ole lõivumäära tõus ülemäärane, arvestades viimastel aastatel muutunud majandusnäitajaid. Lõivu tõstmine mõjutab registriosakonda pöördujaid enim registrisse kandmise ning ümberkujundamise toiminguid tehes, kuna nende toimingute eest tasutav registrilõiv on suurim. Juriidilise isiku registrisse kandmise ning hilisemate registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise avalduste esitamise otsus peab edaspidi olema rohkem läbimõeldud. Riigilõivumäärade tõstmise eesmärk on muuta registriosakonda pöördujate käitumist, et avalduste esitamise otsus oleks rohkem kaalutletud, kuid muudatustega ei ole ette näha kohanemisraskusi. Registriosakonda pöördumine on regulaarne, kuid mitte igapäevane. Eelöeldule tuginedes on mõju avaldumise sagedus väike või keskmine ja ebasoovitavate mõjude risk pigem väike. 6.2. Mõju registriosakonna, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kinnistus- ja registriosakonna kooseisus oli 2023. aastal 99 teenistujat, kellest 51 olid kohtunikuabid. Eelarve kogumaht oli 4,09 miljonit eurot, millest personalikulu 3,84 miljonit eurot. Riigituludesse tasuti 2023. aastal äriregistri ja kinnistusraamatu toimingute eest riigilõive ning trahve kokku 17,3 miljonit eurot. Äriregistrisse kantud ettevõtjate arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise kulud. Äriregistrisse kantud juriidiliste isikute arv kasvas 2023. aastal 305 779-ni, st suurenes 2022. aastaga võrreldes 11 585 võrra. 2023. aastal kanti äriregistrisse 25 986 uut juriidilist isikut, seega 6% enam kui 2022. aastal. Registriosakonnale esitati 19 805 kandeavaldust rohkem kui eelnenud aastal, aga 2023. aastal kandeavalduste põhjal koostatud määruste arv kahanes 2% võrreldes 2022. aastaga. Algatati 415 613 järelevalvemenetlust, s.o 851% enam kui eelnenud aastal – see kasv on seotud seaduste muudatustega ja tehnilise arendusega.7 Kohtul tuli teha palju ümberõpet ning infosüsteemi arenduste tõrgete tõttu ka palju lisatööd. Majandusaasta aruande esitas 2023. aastal 260 428 aruandekohuslast (võrreldes 2022. aastaga 36 797 enam). Tähtaegselt esitati 2023. aastal 53% aruannetest, 2022. aastal 52% aruannetest. Kinnistusraamatus avati 2023. aastal 14 931 registriosa, st 4336 võrra vähem kui 2022. aastal. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas menetleti 2023. aastal 95 270 kande- ja kinnistamisavaldust, s.o 12% vähem kui eelnenud aastal. Võrreldes 2022. aastaga vähenes 2023. aastal nii kinnistamistoimingute kui ka kandemääruste arv 11%. Ametiülesannete korras viidi lõpule 7997 menetlust. Ühe kohtunikuabi kohta menetleti 2023. aastal 3528 kande- ja kinnistamisavaldust ning viidi ametiülesannete korras lõpule 296 menetlust. Aastal 2023 lühenes nii esmakinnistamiste kui ka tehinguga seotud avalduste keskmine menetlusaeg ühe kalendripäeva võrra. Keskmine menetlusaeg kalendripäevades oli esmakinnistamiste puhul 38 kalendripäeva ning tehingutega seotud avalduste puhul 5 kalendripäeva.8 7 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel. 8 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel. 9 Riigilõivude tõstmisega ei kaasne kohtute osakondadele kohanemisraskusi, kuna avaldusi ja kaebuseid esitatakse ning nende läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu ka praegu. Tehinguväärtuse piirmäärade vahemike ja riigilõivude muutmine lihtsustab kohtunikuabide tööd riigilõivu tasumise kontrollimisel. Riigilõivude korrigeerimise, ennekõike aga registritoimingute kasutajate senisest ratsionaalsemale käitumisele suunamisega eeldatakse riigilõivude tasumiskordade üldarvu vähenemist, registritoimingute puhul 5–15%. Sellega kaasnev positiivne lisamõju on registrite töötajate töökoormuse optimaalsemaks muutumine. 6.3 Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele Planeeritavad muudatused füüsiliste ja juriidiliste isikute senist halduskoormust teadaolevalt ei mõjuta. 7. Seaduse rakendamisega seotud kohtute, riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Võimalikud tulud 2023. aastal tehti Tartu Maakohtu registriosakonnas kuus keskmiselt 8200–8300 riigilõivuga maksustatud tehingut, mida oli 10% rohkem kui 2022. aastal. 2023. aastal tasutud keskmine riigilõiv oli 132 eurot, mis oli 2022. aasta keskmisega võrreldes 3% väiksem. Veidi üle poole (55%) kõikidest tehingutest moodustasid tehingud, mille riigilõiv oli alla 150 euro, kuid selliste riigilõivude tulu moodustas üksnes 10% kogutulust. 150–264 euro suuruse riigilõivumääraga maksustatud tehingute osakaal kõikidest tehingutest oli peaaegu 4% ja selliste riigilõivude tulu moodustas 5% kogutulust. 265 euro suuruse riigilõivumääraga tehingud moodustasid kõikidest tehingutest 41% ja neist saadud tulu 83% kogutulust. Üle 265 euro suuruse riigilõivumääraga tehingute osa kõikidest tehingutest oli väga väike (0,2%), kogutuludest moodustas selliste lõivude tulu samuti väga väikese osa (0,2%). Võrreldes 2022. aastaga muutus 2023. aastal kõige rohkem nende tehingute arv, mille riigilõiv oli 150–264 eurot (46% langus) ja üle 266 euro (30% langus). Kuni 149 euro suuruse riigilõivuga tehingute arv ja 265 euro suuruse riigilõivuga tehingute arv suurenesid 15%. Plaanitud riigilõivude tõstmisega suurenevad kõige enam need registriosakonna lõivud, mille senine määr oli kuni 25 eurot (edaspidi kuni 100 eurot), tänu millele suureneb sellistest riigilõivudest saadav aastatulu 2023. aastaga võrreldes 2,4–2,44 mln eurot. Aastase tulu suurenemise prognoosimisel on arvestatud tehingute arvu vähenemisega kuni 5%. Senine 265 euro suurune riigilõivumäär suureneb 300 euroni, mille tulemusel suureneb prognoositav aastane riigilõivutulu 0,66–0,67 mln eurot. Ülejäänud riigilõivude suurenemise prognoositav mõju on aastasele tulule kokkuvõttes väike (0,16–0,17 mln eurot). Võttes arvesse ka riigilõivumäära tõusust tingitud mõju riigilõivude tagastusele, on registriosakonna tehingutega seotud aastase riigilõivutulu prognoositav kasv 2,5–2,6 mln eurot. 2023. aastal tehti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kuus keskmiselt 7000–7100 riigilõivuga maksustatud tehingut, mida oli 13% vähem kui 2022. aastal. 2023. aastal tasutud keskmine riigilõiv oli 116 eurot ja see oli 2% väiksem kui 2022. aastal. Peaaegu pooled tehingutest (45%) olid seotud kuni 24 euro suuruste riigilõivudega, millest saadud tulu moodustas aga vaid 4% 10 kogu riigilõivu tulust. Veidi üle kolmandiku tehingute riigilõiv (35%) jäi vahemikku 25–149 eurot, millest laekunud tulu moodustas 20% kogutulust. Kõige suurem osa(30%) kogutulust laekus 150–399 euro suurustest riigilõivudest, millega seotud tehingute osakaal oli 15% kõikidest kinnistusosakonna tehingutest. Tehingud, mille riigilõivumäär oli 400–999 eurot, moodustasid tehingute koguarvust veidi alla 4% ja nendest saadud tulu moodustas veidi alla viiendiku (18%) kogu riigilõivutulust. Kõige väiksem oli nende tehingute osakaal (1%), mille riigilõivumäär oli 1000 eurot või suurem. Sellistest riigilõivudest laekunud tulu moodustas peaaegu 3% kogutulust. Võrreldes 2022. aastaga vähenesid tehingud suhteliselt ühtlaselt. Kõige rohkem vähenesid tehingud, mille riigilõiv oli vahemikus 600–999 eurot (25%). Kinnistuosakonna riigilõivude tulude prognoosimisel on eeldatud, et tehingute arv on 15% väiksem kui 2023. aastal. Plaanitud riigilõivude tõusuga suurenevad proportsionaalselt kõige enam (4–97 eurot, senise lõivumääraga võrreldes 1,2–3,2 korda) riigilõivud, mille kehtiv määr on kuni 149 eurot. Selle tulemusena suureneb prognoositav aastane tulu sellistest riigilõivudest 3,2–3,3 mln eurot. Senise 150–599 euro suuruse määraga riigilõivud tõusevad keskmiselt 38%, mis suurendab prognoositavat aastast riigilõivutulu 0,8–0,9 mln euro võrra. Suure tõenäosusega riigilõivutulu väheneb (kuni 0,2 mln eurot), vaatamata riigilõivumäära mõningasele tõusule nende tehingute puhul, mille senine riigilõivumäär on 600 eurot või suurem. Võttes arvesse ka riigilõivude tagastust, suureneb kokkuvõttes prognoositav kinnistusosakonna tehingute eest aastas laekuv riigilõivutulu 3,9–4,0 mln eurot. Ebasoovitavate mõjude risk on riigiasutuste jaoks väike ning kokkuvõtvalt on muudatuse mõju kohtute töökorraldusele väike, kuid samas positiivne. Võimalikud kulud. Eelnõuga ei kaasne riigile otseseid kulusid. Riigilõivumäärade muutmise tulemusena on 2024. aasta järgne prognoositav riigilõivutulude kasv kokku 7,6 mln eurot aastas. Kokkuvõtvalt ei kaasne muudatusega olulisi majanduslikke mõjusid. 8. Rakendusaktid Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte. 10. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumisajaks nähakse ette 2025. aasta 1. jaanuar. Eelnõuga plaanitavad muudatused ei ole sedavõrd olulised, et vajaksid pikemat aega muudatustega kohanemiseks. 11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile, Audiitorkogule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Suurettevõtjate 11 Assotsiatsioonile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le. 12  Riigilõivuseadus Lisa 2 (muudetud sõnastuses) Riigilõivumäärad kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes) Tehinguväärtus kuni Riigilõivu täismäär 100 5 500 7 1 000 10 2 000 15 3 500 20 6 000 30 7 500 35 10 000 50 12 500 65 15 000 80 17 500 100 20 000 115 25 000 130 40 000 150 55 000 175 70 000 190 90 000 220 120 000 250 150 000 275 175 000 300 200 000 350 250 000 400 300 000 450 350 000 500 400 000 600 450 000 700 500 000 800 600 000 900 700 000 1 000 800 000 1 200 900 000 1 400 1 000 000 1 600 Tehinguväärtuse puhul üle 1 000 000 euro on riigilõivu täismäär 0,16 protsenti tehinguväärtuse summast, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot.“  Ministeeriumid Meie 06.06.2024 nr 8-1/4712-1 Riigilõivuseaduse muutmise eelnõu Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile, Audiitorkogule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 15 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad: /*Lisaadressaadid: Riigikohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tartu Halduskohus Tallinna Halduskohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Registrite ja Infosüsteemide Keskus Andmekaitse Inspektsioon Tartu Ülikooli õigusteaduskond Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Audiitorkogu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Korteriühistute Liit Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Marilin Reintamm 680 3116 [email protected]