Soovitused narkomaanide sõltuvusravi kohaldamiseks KarS § 692, § 70 ja § 75
lg 2 p 5 alusel1
Tartu, 2024
1. Vangistuse või rahalise karistuse asendamine narkomaanide sõltuvusraviga, samuti
käitumiskontrolli ajaks süüdimõistetu allutamine narkomaanide sõltuvusravile on põhjendatud
üksnes sellise inimese puhul, kes on uimastisõltlane, mitte pelgalt narkootikumide (kuri)tarvitaja.
Kuritarvitajate määramine sõltuvusravile üksnes võtab ära niigi väheseid ravikohti.
2. Ka sõltlasest süüdistatava allutamine sõltuvusravile on õigustatud vaid siis, kui ta tunnistab enda
sõltuvust ja väljendab valmidust koostööks tervishoiuteenuse osutajaga. Sõltuvusravi ei saa
osutada tahtevastaselt. Kui patsiendil pole motivatsiooni enda sõltuvusega tegeleda, jääb ravi
tagajärjetuks. Koostöövalmiduseta inimese sõltuvusravile määramine teda ei aita, kuid võtab
ravikoha kelleltki teiselt, kellel oleks ravist abi. Halvemal juhul hakkab programmis vastumeelselt
osalev süüdimõistetu õõnestama kaaspatsientide koostöötahet ja seega vähendama nende ravi
tulemuslikkust.
3. Tuvastamaks, kas sõltuvusravi on konkreetsele kahtlustatavale või süüdistatavale näidustatud,
peaks kriminaalasja menetleja küsima kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamuse inimesele
sõltuvusravi kohaldamise vajalikkuse kohta. Üldjuhul tuleks seda teha juba kohtueelses menetluses
KrMS § 2211 lg-s 1 ette nähtud korras, kuid sama paragrahvi teine lõige võimaldab narkomaanide
sõltuvusravi kohaldamiseks vajalikke lisaandmeid nõuda ka kohtul.
4. Lisaks näeb Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2011. a määruse nr 33 (RT I, 22.06.2011, 7) § 4 lg 1 ette,
et kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetatud kriminaalhooldusametnik koostab
uurimisasutuse või prokuratuuri taotlusel ettekande, milles antakse arvamus sõltuvusravi
kohaldamise võimalikkuse kohta, lähtudes kahtlustatava või süüdistatava isikust, tema
elutingimustest ja majanduslikust seisukorrast.
5. Sõltuvusravi kohaldamise võimalikkust hinnates tuleks silmas pidada ka seda, kas inimese
terviseseisund võimaldab tal osaleda tööteraapias, sest tööteraapia on osa
rehabilitatsiooniteenusest.
6. KarS § 75 lg 2 p-s 5 ette nähtud kohustust ei saa määrata tingimuslikult. Seadusele ei vasta
praktika näha kohtulahendis ette, et süüdistatav peab KarS § 75 lg 2 p 2 alusel sõltuvusravi läbima
siis, kui seda peab vajalikuks psühhiaater või vaimse tervise õde, kelle poole süüdistatavat
kohustatakse pöörduma. Ravivajadus tuleb välja selgitada enne kohtulahendi tegemist.
7. Süüdistatava nõusolek sõltuvusraviks peab olema antud teavitatult. Enne kui kohus asub
otsustama vangistuse asendamist sõltuvusraviga või süüdistatavale KarS § 75 lg 2 p-s 5 ette nähtud
kohustuse määramist, tuleb tal veenduda, et süüdistatav on aru saanud, milles sõltuvusravi
tegelikult seisneb ja milliseid reegleid tal ravil olles järgida tuleb. Vabariigi Valitsuse 17. juuni
1
Käesolevad soovitused on koostanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Juhan Sarv, SA Viljandi Haigla
Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Viljandi osakonna juhataja Katrin Viira ning SA Viljandi Haigla
sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse juht Rita Kerdmann.
2011. a määruse nr 33 § 5 lg 1 kohaselt peab kriminaalhooldusametnik juba enne sõltuvusravi
kohaldamise võimalikkuse kohta arvamuse andmist selgitama kahtlustatavale või süüdistatavale
sõltuvusravi eesmärki ning sellele allumise võimalusi ja tingimusi. Samuti peab kahtlustatavale või
süüdistatavale selgitama, mida loetakse sõltuvusravile allumise kohustuse rikkumiseks ja millised
on rikkumise tagajärjed. (Vt viidatud määruse § 5 lg 1.) Süüdimõistetu õigused ja kohustused
karistuse asendamisel sõltuvusraviga on kokku võetud viidatud määruse lisas 1. Kui kohtus ilmneb,
et süüdistatav ei ole sõltuvusravi sisust informeeritud, peaks talle selgitama nii ravi sisu kui ka
raviprogrammi läbimata jäämise tagajärgi.2
8. Oleks väga soovitatav võtta süüdistatavalt kirjalik – eelistatult omakäeline – kinnitus selle
kohta, et ta lubab a) alluda sõltuvusravile; b) järgida raviprogrammi reegleid; c) ravi käigus
aktiivselt kaasa töötada ning d) lõpuks ravi edukalt läbida. Selline (omakäeline) kirjalik kinnitus
on psühholoogiliselt mõjus abinõu süüdimõistetu distsiplineerimiseks.
9. Kõikide eelmistes punktides osutatud sõltuvusravi kohaldamise tingimuste täidetust tuleks kohtul
kindlasti kontrollida ka kokkuleppemenetluses, enne seda, kui ta teeb otsuse, mis näeb muu
hulgas ette KarS § 692 või § 75 lg 2 p 5 kohaldamise. Kui kohtuistungil peaks ilmnema, et
kohtueelses menetluses ei ole välja selgitatud isiku sobivust sõltuvusravile või et teda pole piisavalt
teavitatud sõltuvusravi eesmärgist ja tingimustest, tuleks kohtul kriminaaltoimik prokuratuurile
tagastada.
10. Kohtulahendi resolutiivosa formuleerimisel peaks vältima mitmeti mõistetavat sõnakasutust, mis
võib tekitada asjatuid vaidlusi või innustada süüdimõistetut katsetele kohtulahendi sisulisest
täitmisest kõrvale hoiduma. Näiteks on väär panna isikule kohustus üksnes pöörduda
sõltuvusvastasele ravile. Praktikas saavad süüdimõistetud sellest aru nii, et nad peavad küll ravi
alustama, kuid mitte seda läbima. Kohtulahendis tuleks märkida, et isikul on kohustus sõltuvusravi
programm (edukalt) läbida.
11. Samuti ei tohi kohtulahendis süüdimõistetule panna asjakohatuid ja õiguslikult mittetäidetavaid
kohustusi, näiteks kohustust elada katseajal tervishoiuteenuse osutaja juures.
12. KarS § 75 lg 2 p 5 kohaldamisel tuleb silmas pidada sedagi, et kohtu määratav katseaeg oleks ravi
läbimiseks piisav. Pärast katseaja lõppu ei ole süüdimõistetul takistust programmist
ennetähtaegselt lahkuda. Ravi eeldatava kestuse ja algusaja peaks välja selgitama juba kohtueelses
menetluses KrMS § 2211 lg-s 1 ette nähtud korras, kuid vajadusel saab seda täpsustada ka
kohtumenetluses. Orienteeruvalt vältab statsionaarne narkootikumide võõrutusraviteenus 30
päeva, statsionaarne rehabilitatsiooniteenus uimastisõltuvusega täisealisele inimesele 5–9 kuud.
Asendades vangistuse raviga KarS § 692 alusel, peab kohus määrama ravi kestuse vahemikus 18
kuud kuni kolm aastat (KarS § 692 lg 5). See aeg võib jaguneda statsionaarse ja ambulatoorse ravi
vahel.
13. Kohtulahendi resolutsioonis ei tohiks otsustada küsimusi, mille lahendamine ei ole kohtu
pädevuses. Näiteks ei ole kohtu määrata see konkreetne tervishoiuteenuse osutaja, kelle juures
süüdimõistetu peab sõltuvusravi läbima, ega ravi täpne algusaeg. KrMS § 4192 lg 1 kohaselt
valmistab ravi kohaldamise ette ja suunab süüdimõistetu vastava tervishoiuteenuse osutaja juurde
süüdimõistetu elukohajärgne kriminaalhooldusosakond kohtulahendi täitmise käigus. Sama
2
Tervishoiuteenuse osutaja võiks kokku panna infolehe ja kirjaliku nõusoleku näidisvormi.
paragrahvi teise lõike kohaselt kehtib see reegel ka siis, kui isik allutatakse narkomaanide
sõltuvusravile KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2011. a määruse nr 33 § 7
järgi teeb sõltuvusravi kohaldamise koha valiku kriminaalhooldusametnik. Ravi algusaeg oleneb
määruse § 13 järgi samuti sellest, millal kriminaalhooldusametnik saadab süüdimõistetu
sõltuvusravi kohaldamise kohta.
***
Kohtulahendi resolutiivosa võimalik sõnastus narkomaanide sõltuvusravi kohaldamisel:
Näide 1:
[...]
Asendada A-le mõistetud vangistus KarS § 692 lg-te 1 ja 5 ning lg 6 p 1 alusel narkomaanide
sõltuvusraviga järgmistel tingimustel:
1) ravi kestus on kolm aastat;
2) sõltuvusravi osutava tervishoiuteenuse osutaja ja aja, millal A peab ravile ilmuma, määrab
süüdimõistetu elukohajärgne kriminaalhooldusosakond kokkuleppel tervishoiuteenuse
osutajaga;
3) ravi võib toimuda nii statsionaarses kui ka ambulatoorses vormis;
4) ravi kestel peab A alluma tervishoiuteenuse osutaja määratud ravi- ja
rehabilitatsiooniplaanile ja järgima raviasutuse sisekorda.
Näide 2:
[...]
Kohustada B-d KarS § 75 lg 2 p 5 alusel läbima narkomaanide sõltuvusravi järgmistel
tingimustel:
1) B peab läbima raviprogrammi edukalt hiljemalt käesolevas otsuses/määruses ette nähtud
katseaja lõpuks. Ravi alustamiseks peab ta ilmuma elukohajärgse
kriminaalhooldusosakonna määratud ajal ja kohas tervishoiuteenuse osutaja juurde;
2) B peab ravi kestel alluma tervishoiuteenuse osutaja määratud statsionaarsele või
ambulatoorsele ravile ja järgima raviasutuse sisekorda.
Advokaadibüroo GAVER OÜ Teie 30.05.2024 nr
Mihkel Gaver
[email protected] Meie 04.06.2024 nr 6-1/24-292
Vastus pöördumisele
Saadame soovitud soovitused narkomaanide sõltuvusravi kohaldamiseks KarS § 692, § 70 ja
§ 75 lg 2 p 5 alusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee