dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigikohus
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Riigikohus · 27. mai 2024
Viit
6-6/24-15-3
Registreeritud
27. mai 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu majanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari
6-6 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
6-6/2024
Vastutaja
Piret Järvesaar (Riigikohus, Üldosakond)

Failid

  • 📎6-624-15-3 27.05.2024 Väljaminev kiri.asice280 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1 Riigikohtu arvamus1 Riigikogu majanduskomisjonile 384 SE arutamiseks Riigikohus tänab kutse eest osaleda Riigikogu majanduskomisjoni 28. mai 2024. a istungil konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) arutamisel. Riigikohtu esindaja istungil ei osale, kuid Riigikohus soovib kutses märgitud teemal (ECN+ direktiivi ülevõtmine haldusmenetlusena (versus väärteomenetlusena)) põgusalt märkida järgmist. Riigikohus jääb oma varem avaldatud seisukohtade juurde ega näe, et haldusmenetluslik mudel konkurentsialaste trahvide määramiseks seaks põhiõigused automaatselt suuremasse ohtu võrreldes väärteomenetlusega. Nagu korduvalt selgitatud (ja kõik asjaosalised paistavad olevat selles ühel meelel) on väljaspool kahtlust, et põhiõiguste allikatest (põhiseadus, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta) karistavale menetlusele tulenevad garantiid peavad olema ECN+ direktiivi ülevõtmisel tagatud sõltumata valitud menetlusliigist. On seadusandja valida, kas ta tagab need garantiid suuremal määral kui põhiõiguste allikates nõutaval miinimumstandardil. Siinkohal võivad seadusandjat omakorda piirata Euroopa Liidu õigusest (praegusel juhul üle võetavast ECN+ direktiivist) tulenevad nõuded. Oluline on aga see, et seadusandja otsustusruumi piirid ei sõltu sellest, kas trahvi määramine toimub haldus(kohtu)menetluses või väärteomenetluses. Selle otsustusruumi raames võib seadusandja loomulikult menetluste vahel erisusi ette näha. Selles ühelt poolt põhiõiguste allikate ja teiselt poolt asjakohase Euroopa Liidu õiguse vahel olevas otsustusruumis võib seadusandja eri valikute põhjendatuse üle vaielda, kuid oluline on rõhutada, et ükski nimetatud otsustusruumis olev valik ei ole õiguslikult lubamatu ega ohusta õigusriigi põhimõtete järgimist. Eeltoodud põhjustel võib seadusandja ette näha nii konkurentsitrahvide määramise haldusmenetluses ja vaidlustamise halduskohtumenetluses, kui ka nende määramise halduskohtumenetluses ühes edasikaebamisõigusega. Riigikohtu eelistus oleks, et seadusandja näeks need ette klassikaliste haldustrahvidena, mitte halduskohtus määratavate trahvidena. See oleks ökonoomsem lahendus ega nõuaks mahukaid muudatusi halduskohtumenetluse seadustikus (vt pikemalt Riigikohtu 11. märtsi 2024. a arvamus 384 SE kohta). Kui aga seadusandja eelistab lahendust, kus trahvi määramise õigus on halduskohtul, on Riigikohus valmis osalema nõuandvas rollis võimalikult selge ja kõiki põhiõigusi tagava menetlusnormistiku väljatöötamisel. 1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus. 1/1 Riigikogu majanduskomisjon Teie 23.05.2024 nr [email protected] Meie 27.05.2024 nr 6-6/24-15 Arvamuse avaldamine Saadame arvamuse konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Reisberg Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus Riigikogu majanduskomisjonile 384 SE arutamiseks Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee
Allikas: Riigikohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel