Teie 06.05.2024 nr 5-24-5
Riigikohus
Meie 09.05.2024 nr 10-3/4016
[email protected]
Seisukoht põhiseaduslikkuse järelevalve asjas
nr 5-24-5
Austatud Riigikohtu esimees
Käesolevaga edastan arvamuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-5.
Asjaolud
1. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 29. aprilli 2024. a otsusega nr 102 „Kandidaadi registreerimata
jätmine“ (otsus nr 102) kandidaatidena registreerimata Erakond Eestimaa Rohelised kandidaadid A.
Lerner-Vilu, O.-A. Tinni, R. Ehini, K. Konsapi, L. Freivaldi, T. Raidna ja M. Kaasiku. Kandidaatide
registreerimata jätmise põhjuseks oli kautsjoni tasumata jätmine.
2. Erakond Eestimaa Rohelised esitas 2. mail 2024 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule
kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 102 peale. Kaebaja palub tunnistada Euroopa
Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 29 lõike 5 põhiseadusega vastuolus olevaks, tühistada
Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 102 ja kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni kandma kõik kaebaja
esitatud kandidaadid Euroopa Parlamendi valimistel kandidaatide nimekirja.
3. 6. mail 2024 uuendas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vastavalt
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 45 lõikele 1 kohtuasjas menetluse
EPVS § 29 lõike 5 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ning kaasas menetlusosalisi vastavalt PSJKS
§ 10 lõikele 1.
4. Menetlusosalistele andis Riigikohus seisukoha esitamiseks kolm päeva, tähtajaga 9. mai 2024.
Seisukoht
5. Mõistame kaebust selliselt, et kaebajad peavad põhiseadusega vastuolus olevaks EPVS § 29 lõikes
5 sätestatud kautsjoni suurust, milleks on viis kuupalga alammäära leides, et tegemist on
ebaproportsionaalse passiivse valimisõiguse piiranguga.
6. Valimistel osaleda soovivatele kandidaatidele piiranguid seadvaid regulatsioone leidub paljudes
demokraatlikes riikides. Säärased registreerimispiirangud väljenduvad tavapäraselt kandidaatide poolt
tasutava kautsjoni (mis vastavalt regulatsiooni eripärale kas kuulub tagastamisele või mitte) või
kogutavate toetusallkirjade (mille suurus on riigiti väga erinev) nõuetes. Nende passiivset valimisõigust
piiravat mõju õigustatakse eeskätt eesmärgiga tagada valimistel osalevate kandidaatide
tõsiseltvõetavus ja piirata nende arvu.
7. Riigikohtu 2003. aasta lahendis, mis puudutab Riigikogu valimise seaduses sätestatud kautsjoni
põhiseaduspärasuse küsimust, asus kohus seisukohale, et „Kautsjoni eesmärk on vältida kandidaadi
kergekäelist ülesseadmist ning vähendada ühte valimisnimekirja lülitatud isikute arvu. [--] Mõõduka
suurusega valimiskautsjon ei ole vastuolus põhiseadusega ega vaadeldav varandusliku tsensusena.
Kautsjoni suuruse mõõdukuse hindamisel ei saa lähtuda kandideerida sooviva isiku varanduslikust
seisust. Arvesse tuleb võtta ühiskonnaliikmete keskmist sissetulekut, samuti seda, et ka valituks
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
mitteosutunud üksikkandidaadile makstakse kautsjon tagasi, kui ta sai valimisringkonnas hääli
vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses.“ 1
8. Riigikohus on 2019. aasta lahendis leidnud, et nii kautsjoni tasumise kohustus kui ka vähese
häältesaagiga kandidaatide kautsjoni riigituludesse kandmine aitab kaasa valitava Riigikogu
representatiivsusele ning see on PS-ga kooskõlas olev eesmärk. Riigikohus märkis ka, et kautsjoni
tasumise kohustuse, selle osal juhtudel riigituludesse arvamise ning erakondadele makstavate
riigieelarveliste eraldiste regulatsiooni tuleb vaadelda tervikliku süsteemina. Kolleegiumi hinnangul ei
ole kehtiv regulatsioon PS-ga vastuolus, kuna võimaldab arvesse võtta erakondade tegevuse
tulemuslikkust ning aitab ka künnise taha jäänud, kuid piisavalt hääli saanud erakondadel kanda
valimistel tekkinud kulusid eraldistega riigieelarvest. 2
9. Riigikohus on samuti 2019. aasta lahendis, milles vaidlustati Euroopa Parlamendi valimistel
üksikkandidaadi registreerimata jätmist, leidnud, et „Kolleegiumil ei ole kahtlusi kautsjoni tasumise
kohustuse põhiseaduspärasuses. Seadus võib nõuda, et kandidaat tõestaks registreerimisel enda
tõsiseltvõetavust. Kautsjoni suurus on mõõdukas.“3
10. Seega Riigikohtu praktikas on kautsjonit peetud põhiseaduspäraseks passiivse valimisõiguse
piiranguks Riigikogu valimise seaduses ja EPVS-s.
11. Alates EPVS-i vastuvõtmisest 2002. aastal on seaduses sätestatud kautsjoni määr viis alampalka
püsinud muutumatuna. Seletuskirjas on kautsjoni suuruse kohta märgitud järgmist „Võttes arvesse,
et iga erakonna nimekirjas on vaid 12 kandidaati, on võrreldes Riigikogu valimise seadusega tõstetud
kautsjoni suurust, milleks on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga viis alammäära iga
registreerimiseks esitatud isiku kohta“.4 Kehtiva EPVS § 28 lg 2 kohaselt võib kandidaatide arv
nimekirjas ületada Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arvu kahe võrra. See tähendab, et
maksimaalselt saab kandidaatide nimekirjas olla 9 kandidaati.
Valdavalt esitavad kõik erakonnad Euroopa Parlamendi valimisel maksimaalse pikkusega
kandidaatide nimekirja, seda soovis teha ka Erakond Eestimaa Rohelised. Seejuures kautsjoni tasus
Erakond Eestimaa Rohelised kahe kandidaadi eest, jättes tasumata seitsme kandidaadi kautsjoni.
Samuti kandideerib alati Euroopa parlamendi valimistel ka üksikkandaate, kes ei ole vaidlustanud
kautsjoni suuruse põhiseaduspärasust.
12. Eesti Vabariigi Põhiseadus otseselt kautsjoniga seonduvat ei reguleeri, küll aga saab tuletada
teistest valimiste põhiprintsiipidest kautsjoni regulatsiooni põhiseaduslikke piire - need on samad, mis
Riigikogu valimisel.
13. Euroopa Liidu tasandil on Euroopa Parlamendi valimisi reguleeritud kahe õigusaktiga.
Valimisõigused on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELTL) Euroopa Liidu kodanike
õiguste osana. Nende õiguste kasutamist reguleeriv õigusraamistik hõlmab nii Euroopa Liidu kui ka
liikmesriikide õigusnorme.
Esimeseks on nõukogu otsus 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom ning sellele otsusele lisatud Euroopa
Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlev akt (2020/2220(INL). 5 Tegemist on
üldise õigusliku raamiga, mis jätab paljud konkreetsed valimistega seonduvad küsimused
liikmesriikide endi reguleerida (artikkel 8). Selle tulemusena ongi Euroopa Liidu liikmesriikides
Euroopa Parlamendi valimistega seonduvad regulatsioonid erinevad - näiteks on liikmesriikides erinev
aktiivse ja passiivse valimisõiguse ea alampiir. Samuti muud kandideerimistingimused ning sealhulgas
ka kautsjoniga seonduv. Seega ei ole ja ei saagi olla kõik Euroopa Parlamenti valitud liikmesriikide
1 RKPJKo 27.01.2003, 3-4-1-3-03, p 11
2 RKPJKo 12.04.2019, 5-19-27/2, p-d 15, 17, 19 ja 20
3 RKPJKo 3.05.2019, 5-19-30, p 15
4 Euroopa Parlamendi valimise seaduse seletuskiri, kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b3249dd6-569b-3149-8a21-495238f545f2/euroopa-
parlamendi-valimise-seadus
5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:01976X1008(01)-20020923
esindajad sinna valitud ühtsete kandideerimistingimuste alusel, kuna need reeglid kehtestavad
liikmesriigid ise lähtudes näiteks oma valimistraditsioonidest. Nii on ka Eestis kehtestatud EPVS.
14. Teiseks Euroopa Liidu õigusaktiks, mis reguleerib Euroopa Parlamendi valimisi on 1993. aastal
vastuvõetud NÕUKOGU DIREKTIIV 93/109/EÜ, 6. detsember 1993, millega sätestatakse üksikasjalik
kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada
õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel. 6
ELTL artikli 20 lõike 2 punktis b ja artikli 22 lõikes 2 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 39 on
sätestatud, et liidu kodanikel on õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel oma
elukohaliikmesriigis selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel. ELi toimimise lepingu artiklis 22 on
sätestatud, et seda õigust kasutatakse vastavalt nõukogu poolt pärast konsulteerimist Euroopa
Parlamendiga seadusandliku erimenetluse kohaselt vastuvõetud üksikasjalikule korrale.
Riigikohus on 2015. aastal eelviidatud direktiiviga seoses märkinud, et „Need sätted ei reguleeri aga
seda, millised need tingimused peaksid olema. EL põhiõiguste harta art 39 lg 2 näeb ette, et Euroopa
Parlamendi liikmed valitakse otsestel ja üldistel valimistel vaba ja salajase hääletuse teel – eeltoodud
määratlus on võrdlemisi üldine ega välista valimisõiguse teatavat piiramist. EL õigus jätab
liikmesriikidele ulatusliku kaalutlusruumi liikmesriigi kodanike valimistel osalemise tingimuste
seadmiseks.“7
Kautsjoni kehtestamine on direktiiviga kooskõlas, kuna kautsjoni tasumise kohustus kehtib kõigile
kandidaatidele ning ei tee vahet, kas tegemist on Euroopa Liidu kodanikust kandidaadiga või Eesti
kodanikust kandidaadiga.
Vastused Riigikohtu esitatud küsimustele
15. Eeltoodust tulenevalt leiame, et Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 29 lg 5 on kooskõlas
põhiseadusega ja Euroopa Liidu õigusega.
16. Teisele Riigikohtu esitatud küsimusele - „silmas pidades mõju 2024. a Euroopa Parlamendi
valimistele, millised oleksid õiguslikud tagajärjed, kui Riigikohus peaks jõudma järeldusele, et Euroopa
Parlamendi valimise seaduse § 29 lg 5 ei ole kooskõlas põhiseaduse ja/või Euroopa Liidu õigusega.“
vastates tuleb tõdeda, et seadusandja ei ole PSJKS-s ette näinud õiguslike tagajärgede
eriregulatsiooni juhuks, kui Riigikohus lahendab ühes menetluses nii valimiskaebust kui ka
põhiseaduslikkuse järelevalve küsimust. PSJKS § 46 lõikest 4 tulenevalt saab Riigikohus langetada
ühe PSJKS § 15 lõikes 1 nimetatud otsustest.
Juhul, kui Riigikohus leiab, et norm on põhiseadusega vastuolus olev ning tunnistab selle kehtetuks,
siis kaasneks normi tagasiulatuva kehtetuks tunnistamisega valimiskorralduslik õiguslik vaakum
seonduvalt välisesinduses hääletamisega, mis on käesolevas asjas Riigikohtu poolt otsuse tegemise
ajaks alanud.
EPVS § 50 kohaselt saadab välisesindus viivitamata pärast seda, kui nad on saanud valijatelt
hääletamistaotlused, valijatele välja valimisdokumendid, mis muuhulgas sisaldavad ka kandidaatide
koondnimekirja. Välja saadetakse koondnimekiri, mis sisaldab kahte registreeritud Erakond Eestimaa
Roheliste kandidaati, täpse valimisdokumentide väljasaatmise aja otsustab välisesindus.
Seega, kui Riigikohus leiab, et EPVS § 29 lg 5 on põhiseadusega vastuolus, mõjutab see 2024. aasta
Euroopa Parlamendi valimisega seonduvaid otsuseid ja valimistoiminguid, mis on oma iseloomult
üksteisele ajaliselt järgnevad ning ajakriitilised.
Juhul, kui Vabariigi Valimiskomisjon peaks tegema uue otsuse ning kandidaatide nimekirja lisaks
kandma seitse Erakond Eestimaa Rohelised kandidaati, peavad välisesindused valijatele saatma uue
6 NÕUKOGU DIREKTIIV 93/109/EÜ, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31993L0109&from=ET
7 RKHKo 4.11.2015, 3- 3-1-48-15, p 15.
koondnimekirja, sest kõik valijad peavad saama hääletada võrdsetel alustel lõpliku kandidaatide
koondnimekirja järgi.
Samuti ei saaks Riigikohus asuda seadusandja asemel otsustama, mis oleks uueks ja
põhiseaduspäraseks kautsjoni suuruseks - seda peab otsustama Riigikogu aegsasti enne 2029. aasta
Euroopa Parlamendi valimisi. Ka taotluse esitajad ei ole seadnud kahtluse alla kautsjonit kui sellist,
vaid pidanud ülemäära piiravaks ja seetõttu põhiseadusega vastuolus olevaks just viie alampalga
suurust kautsjonit. Samas tasudes kahe kandidaadi eest siiski kautsjoni ettenähtud suuruses ning
seeläbi tagades erakonnale võimaluse valimistel kandideerida.
17. Lähtudes eeltoodust ning piiratud ajaraamis kujundatud seisukohast leiame, et EPVS § 29 lg 5 on
põhiseadusega kooskõlas ning palume taotlus jätta rahuldamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Timpson
Minister
Mariko Jõeorg-Jurtšenko 53955340
[email protected]