Rahandusministeerium
[email protected] 03.05.2024 nr 10-2/24-236
Riigikontroll
[email protected]
Ülevaade Riigikohtu 2023. aasta tegevustest
Esitame lühiülevaate Riigikohtu 2023. aasta tegevustest. Lühiülevaates on toodud viited
Riigikohtu tegevust põhjalikumalt avavatele andmeallikatele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Kaljumäe
Riigikohtu direktor
Lisa: Riigikohtu 2023. aasta tegevusaruanne (3 lk)
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee
RIIGIKOHTU 2023. AASTA TEGEVUSARUANNE
Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, mille pädevus ja ülesanded on sätestatud
põhiseaduses, kohtute seaduses ja kohtumenetluse seadustes. Põhiseaduse järgi on Riigikohus
kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu roll on kaasa aidata
õigusemõistmise korrakohasele toimimisele kohtusüsteemis, seda eelkõige kohtunike
omavalitsuskogude tööd korraldades ja kohtupraktikat kujundades.
Riigikohus korraldab kohtunike koolitust ja kohtuvaldkonna välissuhtlust. Riigikohtu esimees
juhib kohtute haldamise nõukoda.
Riigikohus tähistas 27. mail 30 aasta möödumist oma taas asutamisest raamatu „Eesti riigi
kolmas sammas“ avaldamisega ja akadeemilise juubeliaktusega.
12. ja 13. oktoobril toimus Tallinnas Swissôtelis konverentsi „Kohtumenetlused muutuvas ajas:
mis jääb ja mis muutub?“ Konverents korraldati koostöös Riigikohtu ning Justiitsministeeriumi,
Eesti Advokatuuri, Prokuratuuri, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Tallinna Tehnikaülikooli
õiguse instituudiga.
Personal
Seisuga 31.12.2023 oli Riigikohtus 96 teenistuskohta, sh 19 riigikohtuniku kohta, 52 ameti- ja
25 töökohta. Tööjõu koguvoolavus aastas oli 16,3% (2022. aastal 11,6%), vabatahtlik voolavus
11,95% (2022. aastal 7,4%). Riigikohtust lahkus aasta jooksul 15 teenistujat (2022. aastal 11)
ning tööle asus 11 teenistujat (2021. aastal 10).
Eelarve
Riigikohtu 2023. aasta esialgne eelarve (v.a. käibemaks ja mitterahalised kulud) oli 6 136 322
eurot. 2022. aastast toodi vahendeid üle 647 248 eurot, mis sisaldas endas vahendeid
mitmeaastaste projektide elluviimiseks. 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmisega anti
Justiitsministeeriumi eelarvest Riigikohtu eelarvesse 500 000 eurot projektide kulude katteks.
2023. aasta juunikuust anti Riigikohtu raamatupidamise ning personali- ja palgaarvestuse
funktsioon üle Riigi Tugiteenuste Keskusele. Selleks otstarbeks anti Riigikohtu eelarvest 6 239
eurot RTK eelarvesse 2023. aasta kulude katteks. Riigikohtu lõplikust eelarvest (6 777 331
eurot) moodustasid piirmäärata vahendid 32,1% e 2 175 352 eurot (2022. aastal 30,55% e
1 913 800 eurot), piirmääraga vahendid 67,9% e 4 601 979 eurot (2022. aastal 69,45% e 4 350
548 eurot).
Õigusemõistmine
2023. aastal esitati kokku 2409 menetlustaotlust - tsiviilasjades 932, kuriteo- ja väärteoasjades
877 ning haldusasjades 600. Koos varasemaga oli menetluses 2955 taotlust (1% vähem kui
2022. aastal). Läbi vaadati 2628 taotlust. Menetlusse võtmine otsustati 2126 taotluse osas, neist
menetlusse võeti 222 taotlust (10%). Põhiseaduslikkuse järelevalves vaadati läbi 46 asja.
Riigikohtu jõudlus 2023. aasta menetlustaotluste läbivaatamisel oli 109%. Keskmine puhas
menetlusaeg eelmenetluses oli 62 ja põhimenetluses 133 päeva.
Kohtunike omavalitsuskogude töö korraldamine
Täiskogu
Kohtunike täiskogusse kuuluvad riigi kõik kohtunikud. Riigikohus valmistas ette ja viis läbi
kohtunike XXII korralise täiskogu, kus lisaks Riigikohtu esimehe ja justiitsministri
1
ülevaadetele õigus- ja kohtusüsteemi arengust ning korralduslikele küsimustele oli keskseks
aruteluteemaks kohtunike põlvkonnavahetuse väljakutsed ja võimalused.
Kohtunikueksamikomisjon
2023. aastal saabus 33 eksamile lubamise taotlust, eksamid sooritas positiivselt kuus
eksamitegijat. Viidi läbi 6 kohtunikukonkursi 23 kohtunikukoha täitmiseks, kuhu kandideeris
105 isikut. 2023. aasta lõpu seisuga oli ametis 41 alla kolmeaastase staažiga kohtunikku.
Koolitusnõukogu
8. juunil 2023 valiti kohtunike täiskogul koolitusnõukogu uued kohtunikest liikmed. Alates 19.
septembrist 2023 on koolitusnõukogu esimees riigikohtunik Heili Sepp ja aseesimees Tartu
Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva.
Koolitusnõukogu kinnitas 2022. aasta koolitusaruande, jälgis 2023. aasta kohtunike
koolitusprogrammi täitmist, seadis prioriteedid 2024. aasta koolitusprogrammi koostamiseks
ning kinnitas selle. Koolitusnõukogu alustas kohtunike koolituse strateegia 2025-2027
väljatöötamist, mis on plaanis vastu võtta 2024. aasta sügisel.
Kohtunike distsiplinaarkolleegium
2023. aastal viidi läbi distsiplinaarmenetlus ühe kohtuniku suhtes.
Kohtunike eetikanõukogu
2023. aastal pöörduti eetikanõukogu poole kuuel korral.
Koolitustegevus
2023. aastal valmistati ette ja viidi läbi 68 koolitust 88-l koolituspäeval. Aasta jooksul osales
vähemalt ühel koolitusel 234 kohtunikku (95% töötavatest kohtunikest); 214 kohtujuristi (92%)
ja 42 alustavat kohtunikku (100%). 2023. aastal avati Moodle’i õppekeskkonnas “Alustava
kohtuniku digivärav” ja arendati koolituste kodulehte https://koolitus.riigikohus.ee/, kuhu lisati
31 salvestist iseseisvaks õppeks.
Jätkati kohtuteenistujatele õiguskoolituste korraldamist justiitsministeeriumiga sõlmitud
lepingu alusel (9 koolitust).
Riigikohus on jätkuvalt Eesti Euroopa Liidu Õiguse Akadeemia (ERA) patroonriik. 2023. aastal
osalesid Riigikohtu kaudu I ja II astme kohtunikud väliskoolitustel kokku 56 korda.
2023. aastal osales 9 kohtunikku advokatuuri koolitustel ning 2 kohtunikku prokuratuuri
koolitustel. Prokurörid osalesid kohtunike koolitustel 39 ja advokaadid 389 korral.
Koolitusnõukogu pidas kohtunike koolituse strateegia rakendamist 2023. aastal edukaks ja
tulemuslikuks.
Välissuhtlus
Riigikohus on 9 rahvusvahelise organisatsiooni liige, sh kolme organisatsiooni juhtkonnas.
Lisaks regulaarsele suhtlusele läbi liikmesorganisatsioonide (välislähetused, küsimustikud jm
andmevahetus) toimus 2023. aastal mitmeid kohtumisi ja ühisseminare.
24.-25. aprillil leidis Riigikohtus aset seminar asüüliõiguse teemadel, mille viisid läbi Saksamaa
Kõrgema Halduskohtu kohtunik prof. Harald Dörig (emer.) koos Belgia asüülikohtuniku ja
IARLJ (International Association of Refugee Law Judges) endise presidendi Katelijne
2
Declerckiga. Lisaks Eesti õigusmõistjatele ja Riigikohtu nõunikele võtsid seminarist osa ka
kolleegid Läti halduskohtutest.
Riigikohus võõrustas 23.–25. mail Läti ja Leedu konstitutsioonikohtute esindajaid, kellega
arutati peamiselt riikide põhiseaduste ja Euroopa Liidu õiguse tasakaalu ning kohtunike
õiguslike tagatiste küsimusi.
6.-8. septembril toimus Riigikohtu ja Soome Ülemkohtu koostööseminar Helsingis. Seminaril
tutvuti vastastikku töökorralduse ja loamenetluse printsiipidega ning arutleti hiljutise
kohtupraktika üle.
18.-22. novembril külastas Riigikohtu delegatsioon Ukraina Ülemkohut, samuti Kiievis asuvat
apellatsioonikohut ning Borodianka ja Malyni rajoonikohtuid.
Kohtute aastaraamat
2023. aastal andis Riigikohus välja “Kohtute aastaraamat 2022” elektroonilises vormis.
Aastaraamatu üks peateemasid oli kohtunike jätkuv põlvkonnavahetus. Tõdeti, et käimasoleval
2023. aastal leiab aset ilmselt suurim kohtunike pensioneerumise laine. Tunti muret
kohtunikkonna järelkasvu leidmise pärast.
Kohtute haldamise nõukoda
Kohtute haldamise nõukoda pidas 2023. aastal 4 istungit, käsitleti kohtute eelarvet,
kohtuametnike palgapoliitika ümberkujundamist, kohtute haldamise mudelit ning kohtute
arengukava, kohtumenetluse tõhustamist, kohtute tegevust ja õigusemõistmist reguleerivat
seadusandlust ning teisi aktuaalseid küsimusi.
Olulised andmeallikad Riigikohtu tegevusest
Kohtuasjade läbivaatamise detailne aastapõhine aruandlus:
https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/statistika
Koolitusest: https://www.riigikohus.ee/et/koolitus-osa-kohtunikuametist
Kohtunike omavalitsuskogude tööst: https://www.riigikohus.ee/et/eesti-
kohtususteem/kohtunike-omavalitsuskogud
Kohtute aastaraamat: https://aastaraamat.riigikohus.ee/aasta-2022/
3