dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigikohus
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Riigikohus · 1. märts 2024
Viit
6-1/23-686-3
Registreeritud
1. märts 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari
6-1 Kirjavahetus kodanike ja asutustega õigusemõistmise üldküsimustes
Toimik
6-1/2023
Vastutaja
Liina Reisberg (Riigikohus, Õigusteabe- ja Koolitusosakond)
Lahendamise tähtaeg
31. märts 2024

Failid

  • 📎5-1553-2 01.03.2024 Väljaminev kiri.asice323 KB

Sisu (failidest)

Teie 31.01.2024 nr 6-1/23-686 Riigikohus Meie 01.03.2024 nr 5-1/553-2 [email protected] Riigi õigusabi maksustamine Austatud proua Reisberg Nõustume Eesti Advokatuuri seisukohaga lugeda riigi õigusabi teenuse osutamisel käibe toimumise ajaks tasu ja kulude suurust kindlaks määrava määruse tegemise aeg. Käibemaksuseaduse kohaselt maksustatakse majandustegevuse käigus osutatavaid teenuseid ehk tasulisi teenuseid. Euroopa Kohtu praktika kohaselt teenus on osutatud tasu eest, kui teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel on õigussuhe, millega seotud toimingud on vastastikused ning teenuse osutaja saadav vastutasu vastab majanduslikult väärtuselt teenuse saajale osutatavale teenusele (Euroopa Kohtu kohtuasi C-520/14). Antud juhul isikul, kes saab riigi õigusabi teenust, selline suhe puudub. Riigi õigusabi teenuse tellijaks on riik, kes on selle korraldamise delegeerinud Eesti Advokatuurile. Käibemaksuseaduse kohaselt osutatakse õigusabi teenust Eesti Advokatuurile. Käibemaksuseaduse § 11 üldreegli kohaselt loetakse käive toimunuks varasema hetke põhimõttel - kas siis teenuse osutamise aja või raha laekumise järgi. Kui teenuse osutamine kestab kauem, kui üks maksustamisperiood, loetakse teenus osutatuks maksustamisperioodil, millal selle teenuse osutamine lõpeb. Kui riigi õigusabi teenuse osutaja ja Eesti Advokatuur on kokku leppinud, et teenus loetakse osutatuks siis, kui teenus vastu võetakse ja määratakse selle maksumus, on teenuse toimumise ajaks ja seega ka käibe toimumise ajaks riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määruse tegemise aeg. Sellist lähenemist toetavad Euroopa Kohtu kohtuasjas C-224/18 toodud seisukohad. Käibemaksuseaduse § 37 kohaselt tuleb arvele märkida muuhulgas teenuse nimetus või kirjeldus, teenuse maht ja teenuse osutamise kuupäev, kui see erineb arve väljastamise kuupäevast. Teenuse kuupäev on vajalik arvele märkida, et oleks teada, millises maksustamisperioodis tuleb käivet deklareerida. Samuti seetõttu, et tehingupooled kajastaksid makstavat ja mahaarvatavat käibemaksu ühes perioodis. Antud juhul makstav käibemaks mahaarvamisele ei kuulu. Arvele kehtestatud nõudeid käsitatakse Euroopa Kohtu kohtuasjades enamikel juhtudel kauba või teenuse saaja seisukohast - kas antud arve vastab nõuetele, mille kohaselt kauba või teenuse saajal on õigus sisendkäibemaks maha arvata. Euroopa Kohus otsustas kohtuasjas C- Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 516/14, et arved, millel on esitatud vaid märge „õigusteenused, mis on osutatud /konkreetsest kuupäevast/ kuni käesoleva ajani“ või märge „kuni käesoleva ajani osutatud õigusteenused“ ei vasta käibemaksudirektiivi artikli 226 punktides 6 ja 7 toodud nõuetele. Põhiküsimuseks selles kohtuasjas ei olnud, millal on teenuse osutamise aeg, vaid see, et nimetatud märgete järgi ei olnud võimalik tuvastada, millist teenust ja millal teenust osutati. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Evelyn Liivamägi finants- ja maksupoliitika asekantsler Lisaadressaadid: Justiitsministeerium Eesti Advokatuur Sirje Pulk 58851469 [email protected] 2
Allikas: Riigikohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel