Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Sandra Salumäe Teie 19.12.2019 AS Alexela Meie 10.01.2020 nr 12.2-1/7872-2 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Lugupeetud Sandra Salumäe Olete pöördunud 19.12.2019 Rahandusministeeriumi poole hinnangu saamiseks seoses sihtasutuse Põhja Eesti Regionaalhaigla (edaspidi hankija) korraldatud avatud hanke- menetlusega „Mootorikütused“, viitenumber 214307 (edaspidi riigihange). Nimetatud riigihanke osas jättis VAKO 16.12.2019 otsusega AS Alexela vaidlustuse kaebetähtaja möödumise tõttu läbi vaatamata. Teie hinnangul on viidatud riigihanke alusdokumentides hankija kehtestatud teine hindamiskriteerium „Võimekus väljastada tanklas katkestuseta vedelkütust elektrikatkestuse korral (konkreetses hanke osas nimetatud piirkonnas)“ õigusvastane ja rikub AS Alexela subjektiivseid õiguseid. Leiate, et selline hindamiskriteerium on ebamõistlik ja konkurentsi piirav. Samuti märgite, et ei ole õiguspärane tugineda maksumuse hindamisel sellisele kriteeriumile, mis ei ole turuosalistele täitmiseks kohustuslik ning mis loob selgelt ebavõrdsed võimalused pakkumuste esitamisele ja hankes osalemisele, kuna seadus sellist kohustuslikku nõuet ette ei näe ning võimalik viitav õiguslik regulatsioon muutub täitmiseks kohustuslikuks alles 01.01.2022. Seonduvalt eeltooduga soovite Rahandusministeeriumi seisukohta, kuidas on võimalik vaidlustada teie hinnangul õigusvastast riigihanke alusdokumenti pärast kaebetähtaja möödumist. Hankija tegevuse vaidlustamine on reguleeritud riigihangete seaduse (edaspidi ka RHS) §-s 185. RHS § 185 lg 1 kohaselt, kui pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS § 185 lg 2 kohaselt võib vaidlustuse esitada nii riigihanke alusdokumentide peale kui ka hankija otsuste peale, sh. ettevõtja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsusele, pakkumuse vastavaks tunnistamise ja pakkumuse tagasilükkamise või kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsuse peale. Vaidlustuse esitamise tähtajad on ammendavalt ära toodud RHS §-s 189. Rahandusministeeriumi volitused riigihangete korraldamise üle järelevalve teostamisel on sätestatud RHS-i 9. peatükis, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil ulatuslik kaalutlusõigus igakordselt otsustada, kas järelevalvemenetlust algatada. Olles tutvunud järelevalveteatega, sellele lisatud dokumentidega ning riigihangete registris avaldatud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 riigihanke andmetega, asume seisukohale, et järelevalvemenetluse alustamine ei ole antud juhul põhjendatud. Rahandusministeerium ei pea vajalikuks järelevalvemenetluse alustamist olukorras, kus järelevalveteates esitatud väited ei ole põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad ning hanke alusdokumendid on jäänud õigeaegselt vaidlustamata. Selgitame, et Rahandusministeerium teeb üksnes avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle (RHS § 203 lg 1). Järelevalvemenetluses kontrollitakse hankija tegevuse õiguspärasust, kuid järelevalvemenetlust ei tehta hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks (RHS § 203 lg 2). Järelevalvemenetlus viiakse läbi Rahandusministeeriumi algatusel üksnes avaliku huvi kaitseks. Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral järelevalveteate põhjal kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS rikkumisele ja puuduvad RHS § 206 lõikes 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 p-st 3 tulenevalt ei alustata järelevalvemenetlust muuhulgas siis kui rikkumisele viitavad andmed ei ole põhjendatud kahtluse tekkimiseks küllaldased või rikkumist ei esine. Siia kuuluvad juhtumid, kui järelevalveteates toodud faktiväited ei võimalda sedastada esitatud teabes riigihangete seaduse rikkumist või kui järelevalveteates esitatud faktiväidete tegelikkusele vastavust eeldades on õigusrikkumise puudumine ilmne. Lisaks juhime Teie tähelepanu RHS § 205 lg 1 p-le 1, § 206 lg 1 p-le 1 ja lg 2 p-le 1, milledest tulenevalt ei ole avalikes huvides läbiviidava järelevalvemenetluse ülesandeks dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustus- ja halduskohtumenetlust hankeasjades, mistõttu vaidlustuse esitamise õiguse (tähtaegsel) kasutamata jätmisel, järelevalvemenetlust üldjuhul ei alustata. Ka Eesti kohtud on mitmes kohtuasjas märkinud, et juhul, kui hanke alusdokumendid on jäänud õigeaegselt vaidlustamata, ei ole võimalik nende õigusvastasusele hiljem tugineda (vt Tallinna Ringkonnakohus 12.10.2011 otsus nr 3-08-2294 p 12; Riigikohus 17.10.2019 otsus nr 3-16-1603 p 6). Lisaks märgime, et riigihankes kehtestatud hindamiskriteeriumi „Võimekus väljastada tanklas katkestuseta vedelkütust elektrikatkestuse korral“ puhul ei nähtu riigihangete seaduse rikkumist. Hankijal on ulatuslik diskretsioon pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmisel ja RHS § 85 lg 8 kohaselt võivad kvalitatiivsed, keskkonnaalased või sotsiaalsed hindamise kriteeriumid olla eelkõige: 1) kvaliteet, sealhulgas tehniline väärtus, esteetilised, funktsionaalsed, keskkondlikud, sotsiaalsed ja innovaatilised omadused, ligipääsetavus ning turustamise tingimused; 2) hankelepingu täitmises vahetult osalevate isikute spetsiifiline tõendatud töökorraldus, kvalifikatsioon või kogemus, millest otseselt sõltub hankelepingu täitmise kvaliteet; 3) müügijärgne hooldus ja tehniline abi ning tarne- ja paigaldustingimused. Pakkumuse hindamise kriteeriumid peavad olema seotud hankelepingu esemega ja võimaldama hinnata, millest tuleb ühe pakkumuse eelis hankijale võrreldes teise pakkumusega. Arvestades hankija tegevusala võib hankijale olla oluline, et järjepidevaks toimimiseks oleks kütus kättesaadav ka eriolukorras ning hankijal ei oleks vaja juhul, kui lepingus on vastav teenindusjaam kokkulepitud, teha täiendavaid pingutusi leidmaks kohta, kus kütus on kättesaadav. Seega võib asuda seisukohale, et lisaks kütuse lõpphinnale tagab hea kättesaadavus hankijale samuti majandusliku soodsuse. RHS-ist ei tulene, et hindamiskriteeriumina võiks kehtestada üksnes selliseid tingimusi, mille täitmine on vastavas valdkonnas tegutsevale ettevõtjale õigusaktidest tulenevalt kohustuslik. Näiteks on RHS-iga kooskõlas ja tavapärane hinnata pakkumuse maksumust, tarneaega, pakutava eseme tehnilisi- ja funktsionaalseid omadusi ka juhul kui õigusaktides ei ole vastavaid kohustuslikke nõudeid kehtestatud. Tulenevalt eeltoodust on RHS-i kohaselt lubatud eduka pakkumuse välja 2 selgitamisel kasutada kriteeriumi, mille kohaselt hinnatakse pakkuja võimekust tarnida mootorikütust elektrikatkestuse korral viivitamatult pakkuja poolt nimetatud tanklas. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 206 lg 2 p-st 1 ja § 206 lg 1 p-st 3 ei alusta Rahandusministeerium riigihanke suhtes järelevalvemenetlust. Sellele vaatamata täname Teid esitatud pöördumise eest ning arvestame sellega valimipõhise järelevalve tegevuse kavandamisel. Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole (tel: 611 3931, e-post: [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu osakonnajuhataja asetäitja osakonnajuhataja ülesannetes Kertu Kuiv 611 3931 [email protected] 3