dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 20. jaanuar 2020
Seotud ettevõtted
AB Artes Terrae OÜ (adressaat)
Viit
12.2-1/205-2
Registreeritud
20. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
AB Artes Terrae OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2020
Vastutaja
Kertu Kuiv (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-1205-2 20.01.2020 Väljaminev kiri.bdoc406 KB

Sisu (failidest)

Janika Lill Teie 09.01.2020 AB Artes Terrae OÜ Meie 20.01.2020 nr 12.2-1/205-2 [email protected] [email protected] Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Austatud proua Lill Esitasite 09.01.2020 Rahandusministeeriumile teate järelevalvemenetluse alustamiseks seoses Elva Vallavalitsuse (edaspidi hankija) korraldatud avatud hankemenetlusega „Elva valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine“, viitenumber 216646 (edaspidi riigihange). Teie hinnangul ei ole riigihangete seaduse (edaspidi ka RHS) § 88 lg 7 toodud nõuded hanke tehnilise kirjelduse osas täidetud ja hankija ei ole täpsustavatele küsimustele üheselt arusaadavaid vastuseid andnud, mistõttu ei saa esitatavad pakkumused olla võrreldavad. Leiate, et kuna hankija ei ole üheselt mõistetavalt paika pannud, millise koosolekute hulgaga tuleb pakkujal reaalselt arvestada pakkumust tehes, siis sellega ei olnud tagatud kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks. Rahandusministeeriumi volitused riigihangete korraldamise üle järelevalve teostamisel on sätestatud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) 9. peatükis, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil ulatuslik kaalutlusõigus igakordselt otsustada, kas järelevalvemenetlust algatada. Olles tutvunud järelevalveteatega ja riigihangete registris avaldatud riigihanke andmetega, asume seisukohale, et järelevalvemenetluse alustamine ei ole antud juhul põhjendatud. Rahandusministeerium ei pea vajalikuks järelevalvemenetluse alustamist olukorras, kus järelevalveteate esitaja ei ole kasutanud õigust esitada riigihanke alusdokumentide peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile (edaspidi ka VAKO). Hankija tegevuse vaidlustamine on reguleeritud RHS §-s 185. RHS § 185 lg 1 kohaselt, kui pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS § 185 lg 2 kohaselt võib vaidlustuse esitada nii riigihanke alusdokumentide peale kui ka hankija otsuste peale, sh. ettevõtja kvalifitseerimise, pakkumuse vastavaks tunnistamise, pakkumuse tagasilükkamise või edukaks tunnistamise otsuste peale. RHS § 4 p 17 nimetab tehnilist kirjeldust riigihanke alusdokumendiks, seega on see vaidlustuskomisjonis vaidlustatav (RHS § 185 lg 2 p 1). Vaidlustuse esitamise tähtajad on ammendavalt ära toodud RHS §-s 189. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Antud juhul on AB Artes Terrae OÜ minetanud kaebeõiguse esitada vaidlustus riigihanke alusdokumentide peale. Selgitame, et Rahandusministeerium teeb üksnes avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle (RHS § 203 lg 1). Järelevalvemenetluses kontrollitakse hankija tegevuse õiguspärasust, kuid järelevalvemenetlust ei tehta hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks (RHS § 203 lg 2). Järelevalvemenetlus viiakse läbi Rahandusministeeriumi algatusel üksnes avaliku huvi kaitseks. Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral järelevalveteate põhjal kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS rikkumisele ja puuduvad RHS § 206 lõikes 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 p-st 3 tulenevalt ei alustata järelevalvemenetlust muuhulgas siis kui rikkumisele viitavad andmed ei ole põhjendatud kahtluse tekkimiseks küllaldased või rikkumist ei esine. Lisaks juhime Teie tähelepanu RHS § 205 lg 1 p-le 1, § 206 lg 1 p-le 1 ja lg 2 p-le 1, milledest tulenevalt ei ole avalikes huvides läbiviidava järelevalvemenetluse ülesandeks dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustus- ja halduskohtumenetlust hankeasjades, mistõttu vaidlustuse esitamise õiguse kasutamata jätmisel, järelevalvemenetlust üldjuhul ei alustata. Ka Eesti kohtud on mitmes kohtuasjas märkinud, et juhul, kui hanke alusdokumendid on jäänud õigeaegselt vaidlustamata, ei ole võimalik nende õigusvastasusele hiljem tugineda (vt Tallinna Ringkonnakohus 12.10.2011 otsus nr 3-08-2294 p 12; Riigikohus 17.10.2019 otsus nr 3-16-1603 p 6). Vastuseks järelevalveteates esitatule märgime täiendavalt järgmist. Rahandusministeeriumi hinnangul ei nähtu Teie pöördumise, hankija vastuste ega riigihanke alusdokumentide s.h tehnilise kirjelduse pinnalt asjaolusid, mis viitaksid sellele, et tagatud ei ole kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuste esitamiseks ja riigihangete seaduse rikkumist RHS § 88 lg 7 mõistes. Tehniline kirjeldus on hankija vajaduste kirjeldus ja kuigi RHS § 88 lg 7 kohaselt peab riigihanke tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile, ei saa riigihankes osalemist huvitatud isikud ega Rahandusministeerium hankija eest otsustada hankija vajaduste ning nende vajaduste rahuldamiseks kõige otstarbekamate lahenduste üle. Küll aga peab vaidluse korral hankija suutma põhjendada, et tehniline kirjeldus on koostatud lähtudes hankija objektiivsetest ja tegelikest vajadustest ning tehnilise kirjelduse tingimused ei ole põhjendamatult konkurentsi piiravad. Teie hinnangul ei andnud hankija teabevahetuse teel üheselt arusaadavaid vastuseid võimalike tulevikus aset leidvate koosolekute hulga osas, mistõttu leiate, et sellega ei olnud tagatud kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks. Rahandusministeerium selle seisukohaga ei nõustu ja märgime, et riigihanke alusdokumente ja hankija antud vastuseid tuleb vaadata kogumis. Juhime tähelepanu, et riigihanke alusdokumentide punktis 3.5 on sätestatud, et pakkuja peab pakkumuse tegemisel arvesse võtma, et pakkumuse mahtu tuleb arvestada ka need tööd, tegevused või teenused, mida ei ole hankedokumentides ja selle lisades kirjeldatud, kuid mis on lepingu eesmärki arvestades tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks. Nõuded koostööle planeeringu koostamise korraldajaga on sätestatud tehnilise kirjelduse punktis 6 (millele on viidanud ka hankija oma vastustes). Sealsamas punktis on ka täpsustatud, et töövõtja osaleb kokku ligikaudu kümnel avalikul arutelul ning arutelude täpne arv ja asukoht lepitakse töövõtja ja vallavalitsuse vahel kokku töö käigus. Lisaks on konsultatsiooniteenus täpsemalt piiritletud tehnilise kirjelduse 2 punktis 3. Leiame, et eeltooduga on hankija kõiki potentsiaalseid pakkujaid võrdselt informeerinud, kuid hankelepingu esemeks olevate teenuste olemusest tulenevalt ei saa eeldada, et kõikide teenuste mahud on riigihanke alusdokumentides ammendava täpsusega määratletud. VAKO on oma 12.03.2018 otsuses nr 17-18/193653 asunud seisukohale, et tehniline kirjeldus peab võimaldama pakkujal aru saada, milline on talle asetatud kohustuse täpne sisu ja maht. Kui seda ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik üheselt fikseerida, siis peab pakkujal olema vähemalt teada, milline on kohustuse võimalik ligikaudne ulatus. Hankija 08.01.2020 antud vastustest nähtub, et küsimuste puhul on ära toodud kas minimaalne (küsimused nr 3, 4, 6 ja 9) või maksimaalne (küsimused nr 7) koosolekute arv, millega pakkujad said ligikaudselt arvestada. Seega, vaatamata asjaolule, et teenuse hulka kuuluvate koosolekute arv ei ole väga täpselt määratud, oli siiski võimalik konkureerivaid pakkumusi koostada ja esitada, mida kinnitab ka asjaolu, et tähtpäevaks 14.01.2020 on riigihankes esitatud kolm pakkumust. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes RHS§ 206 lg 2 p-st 1 ja § 206 lg 1 p-st 3 ei alusta Rahandusministeerium riigihanke suhtes järelevalvemenetlust. Sellele vaatamata täname Teid pöördumise eest ning arvestame saadud infoga muuhulgas valimipõhise järelevalve tegevuse kavandamisel. Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole (tel: 611 3931, e-post: [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu osakonnajuhataja asetäitja osakonnajuhataja ülesannetes Kertu Kuiv 611 3931 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel