Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 14.06.2023, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22267001036 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema Pärnu linnas Rohu XXX korteris nr 57: - ajavahemikul 2019.a september kuni 2022.a august täpselt tuvastamata aegadel lõi korduvalt käekoti nahkrihmaga ja mobiiltelefoni laadijajuhtmega oma alaealisele tütrele XXX jalgade ja käte piirkonda, tekitades XXX füüsilist valu; - ajavahemikul 2019.a september kuni 2022.a detsember täpselt tuvastamata aegadel lõi korduvalt käekoti nahkrihmaga ja mobiiltelefoni laadijajuhtmega oma alaealisele tütrele XXX tuharate ja jalgade piirkonda, tekitades XXX füüsilist valu; - ajavahemikul 2022.a märts kuni aprill täpselt tuvastamata ajal viskas XXX jalgade juurde põrandale maha taldriku, mille killud kriimustasid XXX ja tekitasid talle füüsilist valu; - ajavahemikul 16.-18.10.2023 täpselt tuvastamata ajal viskas juukselaki pudeliga XXX vasaku küünarvarre piirkonda, seejärel lõi juukselaki pudeliga XXX parema jalasääre piirkonda, tekitades XXX füüsilist valu. KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine või sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi läbimine. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda järgmistel motiividel. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on oma alaealiste tütarde suhtes tahtlikult toime pannud korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul kahtlustatava XXX süü ei ole suur, kuivõrd ta on kuriteo toimepanemist osaliselt ka tunnistanud ning on kannatanutele tekitanud kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse tagajärjena füüsilist valu ja kergemaid tervisekahjustusi. XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust varem lõpetatud KrMS §-st 202 juhindudes. Kuigi jätkuva perevägivalla puhul ning lähisuhtevägivalla kuritegu pealt näinud alaealiste pereliikmetega juhtumite puhul on avalik menetlushuvi üldjuhul olemas, nähtub antud kriminaalasjas kogutud tõenditest, et XXX poolt kasutatud vägivald on olnud suhteliselt väheintensiivne ega ole kannatanudele põhjustanud raskeid tagajärgi. XXX on oma tütarde distsiplineerimisel küll korduvalt valinud valed kasvatusmeetodid, tingituna vajakajäämisest nii stressijuhtimises kui vanemlikes oskustes, kuid samas on XXX pärast kahtlustatavana ülekuulamist teinud vastavad järeldused, olles toimepandud tegusid osaliselt tunnistanud ning mitte jätkanud kannatanute kehalist väärkohtlemist. Mistahes eesmärgil lapse suhtes füüsilise vägivalla kasutamine on küll äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav tegevus, kuid prokurör on seisukohal, et XXX käitumine ei peaks käesoleval juhul päädima tingimata kriminaalkorras karistamisega. Prokuröri hinnangul on XXX edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest märkimisväärselt tõhusam meede isiku suunamine asjakohasele nõustamisele, mille käigus õppida, kuidas edaspidi kasutada vägivallavabasid kasvatusmeetodeid. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest, ei ole XXX kriminaalkorras karistamine antud juhul vältimatult vajalik. Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22267001036 menetlus. 2. Kohustada XXX (XXX): • tasuma kriminaalmenetluse kulud – kannatanule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud 341,52 eurot.  • läbima vägivallast loobumise teemaline nõustamine. XXX kohustub võtma ühendust Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talituse koordinaatori XXX (telefoninumbril XXX või e-posti aadressil [email protected]) kriminaalmenetluse lõpetamisest viie tööpäeva jooksul, leppides nõustajaga kokku nõustamise tegevuskava. Nõustaja võib suunata nõustatava edasi individuaalsele nõustamisele või asjakohasesse sotsiaalprogrammi. Nõustamine lõpetatakse nõustaja või individuaalse nõustaja või sotsiaalprogrammi läbiviija kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud; • maksma kindel summa sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides – MTÜ Pärnumaa Koolisport arveldusarvele EE851010902000968007 400 (nelisada) eurot selgitusega „Sihtotstarbeline makse“. Prokuratuurile esitada tasumist tõendavad dokumendid e-posti teel [email protected]. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 14.11.2023. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei kustutata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: kannatanule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud 341,52 eurot kohustub tasuma XXX. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kahtlustatavale XXX, kannatanu XXX seaduslikule esindajale XXX, kannatanu XXX riigi õigusabi korras määratud esindajale vandeadvokaat XXX, kohustuse täitmise korraldamiseks Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talitusele. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. ___________________ Maarja Gustavson Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustustega nõus: ______________________ XXX