Teie 04.12.2021
M&P Drage OÜ
Meie 05.01.2022 nr 10-4/7445-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Lugupeetud M&P Drage OÜ esindaja
Pöördusite Justiitsministeeriumi poole selgitustaotlusega seoses täitemenetluses võlgniku sissetuleku
arestimisega.
Selgitustaotlustele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seadus (edaspidi MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil
kohustus anda õigusalaseid selgitusi Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud õigusaktide või nende
eelnõude kohta. Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste
andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi,
konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite
konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Justiitsministeeriumi pädevuses on vastata Teie
kirjale ainult selles osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse.
Lähtudes eeltoodust saame vastata Teile järgnevaga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 119
kohaselt, kui rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab
võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik, sealhulgas krediidiasutus, raha kohtutäituritele arestimisaktide
saabumise järjekorras. Sõltumata saabumise hetkest loetakse lapse elatisnõude alusel koostatud
arestimisakt esimesena saabunuks. Lisaks täpsustab TMS § 65 lg 4, et lapse elatisnõude alusel
tekkinud arestipandiõigustel on sama järjekoht.
Eelviidatud sätetest järeldub, et võlgniku töötasust kinnipeetav summa peaks olema suunatud
ennekõike elatisnõude alusel saabunud arestimisakti nõude rahuldamisele. Mitme elatisnõude
sundtäitmiseks laekunud akti puhul peaks arestitav summa jaotuma aktide vahel.
Justiitsministeerium on seisukohal, et TMS § 119 mõttes tuleb eelistatuks lugeda üksnes sellist elatise
nõuet, mis tuleneb igakuise ülalpidamise (jooksva elatise) tasumise kohustusest. Ka Riigikohus on
leidnud, et varasemalt kogunenud ja täitmisele võlgnevusena esitatud elatise nõude puhul on tegemist
tavalise rahalise sissenõudega (RKTKm 3-2-1-14-11, p. 11). See tähendab, et mingi varasema
perioodi jooksul kogunenud ja kindla summana sundtäitmisele esitatud elatise võlgnevuse nõude
rahuldamiseks edastatud arestimisakt ei liigu esimesele järjekohale. Sama kehtib ka olukorras, kus
laps on saanud täisealiseks ning jooksvat elatist temale enam ei maksta. Ka sellisel juhul on kogu
varasemalt tasumata jäänud elatise maksete summa tavaline rahaline nõue ning selle rahuldamiseks
edastatud arestimisakt esimesele järjekohale ei liigu.
Siinkohal juhime tähelepanu ka asjaolule, et Justiitsministeeriumi õigusalane selgitus ei tähenda
seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ja see ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik.
Sunniraha määramisega ähvardamise suhtes märgime järgmist. TMS § 26 1 lg 1 p 1 näeb ette, et
kohtutäitur teeb otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise hoiatuse võlgniku suhtes
kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda
nõuetekohaselt. Kohtutäituri selgitused sunniraha määramise kohta võivad tunduda ähvardusena,
kuid tegemist on seadusliku mõjutusvahendiga. Sunniraha on muidugi mõeldud ennekõike selliste
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
kolmandate isikute survestamiseks, kes teadlikult ning alusetult hoiduvad arestimisakti täitmisest.
Sunniraha määramise otsuse puhul on ühtlasi tegemist sellise kaalutlusotsusega, mida võlgniku
tööandaja saab vaidlustada TMS §-s 217 ettenähtud korras.
Kahjuks ei saa Justiitsministeerium anda Teile täpset kaasusepõhist käitumisjuhist, kuid loodame, et
ka käesolevast selgitavast vastusest on abi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Logussov
Nõunik
Aleksandr Logussov
[email protected]