dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Justiits- ja Digiministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Justiits- ja Digiministeerium · 18. jaanuar 2022
Seotud ettevõtted
Projektijuht Aare OÜ (adressaat)
Viit
10-4/7772-2
Registreeritud
18. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Projektijuht Aare OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Õiguspoliitika alase tegevuse korraldamine
Sari
10-4 Kirjavahetus asutuste ja isikutega
Toimik
10-4/2021
Vastutaja
Vaike Murumets (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Eraõiguse talitus)

Failid

  • 📎10-47772-2 18.01.2022 Väljaminev kiri.bdoc324 KB

Sisu (failidest)

Aare Nahk Teie 17.12.2021 Projektijuht Aare OÜ Meie 18.01.2022 nr 10-4/7772-2 [email protected] Kirjale vastamine Pöördusite Projektijuht Aare OÜ nimel Justiitsministeeriumi poole kirjaga, milles soovisite selgitusi nn inkassofirmade tegevuse kohta. Justiitsministeerium käsitab Teie kirja selgitustaotlusena, millele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda tasuta selgitusi Justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (õigusalased selgitused). Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Seetõttu on Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse. Esmalt selgitame, et praegu ei ole võlgade sissenõudmine kui teenus Eestis eraldi reguleeritud. Seega ei erine nn inkassofirma õigused millegi poolest selle isiku õigustest, kellele nõue algselt kuulus. Tsiviilõigusliku nõude sissenõudmisel peavad kõik isikud lähtuma tsiviilõiguse üldistest põhimõtetest. Asjaolu, et isik, kelle poole nõudega pöördutakse, nõuet ei tunnusta, ei tähenda iseenesest, et nõuet ei ole olemas. Nõude olemasolu ja suuruse üle võibki olla vaidlus, mille saab lahendada kohus. E-kirjade saatmine, helistamine jms tegevus on nõude sissenõudmisel iseenesest tavapärane. Kui isik, kelle poole nõudega pöördutakse, leiab, et vastav tegevus ületab õiguskorras lubatavad piirid ehk on õigusvastane, on tal omakorda võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid. Näiteks on võimalik võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 alusel nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Lisaks juhime tähelepanu, et eelmisel aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2167, 24. november 2021, krediidihaldajate ja krediidiostjate kohta. Selle direktiiviga pannakse Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustus reguleerida nn inkassofirmade tegevust. Direktiiv tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 29. detsembriks 2023, sellega seotud küsimused kuuluvad Rahandusministeeriumi valitsemisalasse. Justiitsministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Lugupidamisega Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 (allkirjastatud digitaalselt) Vaike Murumets eraõiguse talituse juhataja
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel