Teie 14.07.2025 nr 8-1/8228-10
Lp Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium Meie 28.08.2025 nr 6-3/25-921-3
[email protected]
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt
seaduste muutmise eelnõu
Olete 13.07.2025 saatnud ministeeriumitele jt asutustele (sh kohtud) arvamuse avaldamiseks
tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõu. Tänan võimaluse eest ja
allpool edastan Pärnu Maakohtu kohtunikkonna ja maksekäsuosakonna mõtted seoses
eelmärgitud õigusaktiga.
Esmalt ja peamiselt mõned tähelepanekud Teie poolt eraldi esiletoodud
tarbijakrediidilepingutega seotud nõuete reguleerimisest.
1. Laiemas vaates toetame väljapakutud muudatusi tarbijakrediidilepingutega seotud
menetluste täpsustamiseks ja nendes esitatud nõuete (olgu siis maksekäsu kiirmenetlus
või maksejõuetusmenetlus) limiteerimiseks liigkasuvõtmise ärahoidmiseks ja tarbija
õiguste kaitse huvides. TsMS eelnõu muudatuste p 2 ja 12-15 neid põhimõtteid
kahtlemata seadusesse viivad.
2. TsMS § 482 lg 11 teises lauses on välja toodud uus termin "võrdlev arvutus". Jääb
selgusetuks, kas siin peetakse silmas ümberarvutust VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause
tähenduses (tagasimaksete uuesti määramine) või on tegemist uue nähtusega
õiguskorras. Seletuskiri selle võrdleva arvutuse sisu või tegemise põhimõtteid ei ava.
Kui tegemist on ümberarvutusega, võiks seda terminit ka kasutada, sest see on laialt
levinud nii menetlusdokumentides kui kohtupraktikas.
3. Eelnõu kaaskirja punktis 7 märgitakse, et tarbijakrediidilepingust tulenevas maksekäsu
kiirmenetluses esitatud maksegraafik edastatakse kinnitamiseks kohtunikule. Eelnõust
ega seletuskirjast sellele kinnitust ei leia. Olukorras, kus teiste muudatustega
piiratakse tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete esitamine sisuliselt miinimumini
ning TsMS § 489 lg 21 sätted püsivad muutumatuna, ei ole kohtuniku koormamiseks
põhjust. Makseettepaneku tegemiseks peab kohtunikuabi nagunii avalduse seaduse
nõuetele vastavust kontrollima ja suuremas summas maksegraafikut teha ei saa.
4. Pärnu Maakohus ei toeta planeeritavat lahendust, kus täitemenetluses ning
pankrotimenetluses tuleks kõik tarbijakrediidi nõuetes jõustunud tagaseljaotsuseid
teistkordselt kontrollida. Põhjendatud võib olla selliste kohtulahendite teistkordne
kontroll, kus selgelt nähtub, et kohus ei ole tarbijakrediidi nõudeid kontrollinud.
Olukorras, kus algse lahendi teinud kohus on tagaseljaotsuse tegemisel juba nõudeid
Kuninga 22, Pärnu 80099 Telefon 620 0100
Registrikood 74001883 e-post
[email protected] www.kohus.ee
kontrollinud, ei ole antud muudatus põhjendatud (vt analoogia planeeritava TsMSRS §
118). Samuti võib asjaolu, kus kõiki tagaseljaotsusega väljamõistetud
tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet ei tunnustata ilma kaitsmiseta
pankrotimenetluses (ilma täiendava kontrolli ja tõenditeta), kaasa tuua ka olukorra,
kus hagejad ei anna enam kohtule nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks (hoolimata
asjaolust, et laenu andmisel on kõiki nõudeid järgitud ning tagaseljaotsuse tegemine
oleks võimalik), et vältida tulevikus täiendavalt tekkivaid võimalikke vaidlusi ühe ja
sama nõude korral, mis tähendaks aga täiendavalt kohtute töökoormuse suurenemist.
Nõustume Eesti Kohtunike Ühingu seisukohaga, et õige ei saa olla eelnõu seletuskirjas
toodu, et plaanitav regulatsioon suurendab kohtute töökoormust vaid ajutiselt, sest
eelnõus ei ole märgitud ühtegi tulevikus saabuvat tähtaega, mille saabumisel kohtud
edaspidi enam tagaseljaotsuste või maksekäskude kehtivust teistkordselt kontrollima ei
pea.
Juhin siinkohal Teie tähelepanu kohtunikkonda ja maksekäsuosakonda ärevakstegevale
kartusele, millised saavad olema praegu kohtute menetluses olevates
maksejõuetusasjades lõpptulemused, kus kohtud on sisuliselt PankrS § 1003 lg 4 p 1
muudatusi juba "ette rakendanud". Kui kõrgema astme kohtud võtavad seisukoha, et
seni tarbijakrediidiasjades tehtud tagaseljaotsused ja maksekäsud ei allu
kohtulahenditena täiendavale kontrollile, langeb maakohtutes maksejõuetusasjadega
tegelevaile kohtunikele vähemalt mõneks ajaks märgatav lisakoormus.
Järgnevalt arvamus teiste eelnõuga planeeritud muudatuste kohta.
5. TsMS § 150 lg 4 neljas lause - nõustume muudatusega, kuid siinkohal tuleb silmas pidada,
et see peab olema kohtu üheks võimaluseks, mitte kohustuseks. Selline kohustus paneks kohtule
täiendava koormuse andmete väljaselgitamiseks, kui on teada, et esitatud andmed kas enam ei
kehti või on puudulikud. Samas leiame jätkuvalt, et enam tasutud või menetlusse võtmisest
keeldumise korral vajaduseta tasutud riigilõivu ilma avalduseta tagastades peavad jääma kõik
konkreetse arvelduskontoga seotud riskid riigilõivu tasunud isiku kanda.
Toetame selles küsimuses Eesti Kohtunike Ühingu arvamust, et kohtute töökoormust aitaks
vähendada regulatsioon, mis seaks riigilõivude tagastamise taotluste esitamisele ajalise piiri
(näiteks aasta pärast vastavas menetluses lõpplahendi jõustumist), misjärel arvatakse
tagastamata jäänud riigilõiv automaatselt riigituludesse, kui tagastamise taotlust ei esitata.
6. TsMS § 191 lg 1 uus sõnastus - hetkel on praktikas ebaselgus, milliseid määruseid
Rahandusministeeriumi või tema valitsemisala asutus soovib, et neile edastataks, siis antud
sätete selgemaks muutmine kindlasti vähendab nii kohtute kui ka vastava ministeeriumi
koormust.
7. Teiste TsMS ja muude seaduste muudatuste osas Pärnu Maakohtul märkusi ei ole,
menetluskulude summa vaidlustamise ja lihtmenetluse piirmäärade tõstmine (kui lihtmenetluse
põhimõtteid ka enam rakendataks) vähendab kindlasti kohtute töökoormust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Talviste
Kohtu esimees
Pärnu Maakohus