Teie 04.08.2025 nr 11-13/35-1
Kohtla-Järve Linnavalitsus
[email protected] Meie 06.08.2025 nr 7-2/25-1041-2
Koopia:
Õiguskantsler
[email protected]
Riigikohus
[email protected]
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected]
Tartu Ringkonnakohus
[email protected]
Sotsiaalkindlustusamet
[email protected]
Austatud linnapea!
Olen veendunud, et kohtute tegevus ja tema seadusetõlgendused peavad alluma avalikkuse
kontrollile ja kriitikale. Seetõttu on igati mõistetav, et olete selgitanud Kohtla-Järve
Linnavalitsuse seisukohti lastekaitse valdkonnas oma 04.08.2025 märgukirjas õiguskantslerile,
Riigikohtule, Justiits- ja Digiministeeriumile, Tartu Ringkonnakohtule ja
Sotsiaalkindlustusametile.
Siiski on sellise kriitika puhul oluline jääda faktitäpseks. Oma kirjas olete Te omistanud mulle
rea jutumärkidesse paigutatud tsitaate:
• „seni on kohtunikud teinud ebaseaduslikku tööd ning tulevikus peaks laste perest eraldamisel
hakkama tegema teistsuguseid avaldusi“
• „Viru Maakohtu kohtunike senine tööpraktika on ebaõige protseduurireeglite järgimiste
kohalt“
Kooli 2a, Jõhvi 41598 Telefon 620 0100
Registrikood 74001736 e-post
[email protected] www.kohus.ee
• maakohtunike „ebapädevale tööpraktikale mis nüüdsest hakkab muutuma“
• „seni on kõik selles piirkonnas olnud kohtuasjad olnud kohtute poolt ebakorrektselt tehtud ja
tema võtab nüüdsest kõik lastega seotud vaidlused enda kätte“.
Ühtegi sellist ega ligilähedaseltki sarnast tsitaati ei ole võimalik leida Teie viidatud kohtuasja
nr 2-25-11255 ärakuulamise protokollist 17.07.2025 ega selle helisalvestiselt, kuna ma ei ole
selliseid asju kunagi öelnud.
Tõele ei vasta ka märgukirja väide: "Kohus avaldas Kohtla-Järve Linnavalitsuse aadressil
mitmeid kohatuid, õigusemõistmisse mitte puutuvaid arvamusi ja etteheiteid, mis vajavad
erapooletut kuulamist." Ärakuulamise salvestist kuulates on lihtne veenduda, et seal käsitleti
linnavalitsuse tegevust üksnes seoses kohtule esitatud dokumentidega.
Lisan edasise koostöö huvides mõned kommentaarid käsitletud kohtuasja kohta.
Kohtla-Järve Linnavalitsus ei esitanud lapse perest eraldamise avaldust, vaid vanemate
hooldusõiguse peatamise ja eestkostja määramise avalduse. Kui kohalik omavalitsus peab
vajalikuks last perest eraldada, siis tuleb vastav avaldus kohtule esitada, et kohus saaks selle
õigeaegselt lahendada. Lapse perest eraldamise avaldusi lahendavad vajadusel
valvekohtunikud ka puhkepäevadel, kui neid on järjest rohkem kui kaks. Kui kohtule esitatakse
hooldusõiguse peatamise ja eestkostja määramise avaldus, siis ei saa sellest järeldada, et sama
avaldusega soovitakse ka last perest eraldada kauemaks kui 72 tunniks. Hooldusõiguse
peatamise avalduse lahendamiseks peab kohus üldjuhul ära kuulama menetlusosalised.
Esitatud avaldusega soovis Kohtla-Järve Linnavalitsus peatada mõlema vanema hooldusõiguse,
kuid avalduses isa hooldusõiguse peatamiseks ühtegi põhjendust ei olnud ning istungil kinnitas
linnavalitsuse esindaja, et isale etteheiteid ei ole.
Kohtumäärused, mis ei ole edasikaevatavad, ei pea vastavalt TsMS § 464 lg 2 olema kirjalikud.
Kohus teeb need suuliselt ning kannab protokolli, nagu ka antud kohtuasjas. Protokoll oli
linnavalitsusele kättesaadav ärakuulamisele järgneval päeval.
Pean oluliseks ka märkida, et linnavalitsus ei ole esitanud kohtule videomaterjali, kus ema või
tema elukaaslane lapsi peksaks ega toetunud sellele väitele ka oma avalduses ja ärakuulamisel.
Linnavalitsus põhjendas videomaterjali esitamist sooviga tõendada, et ema tarvitab alkoholi.
Mis puudutab kohtu ja kohaliku omavalitsuse koostööd lastekaitse valdkonnas, siis oleme
kindlasti huvitatud, et Kohtla-Järve Linnavalitsus ja kohus seda lähiajal põhjalikumalt
arutaksid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Kama
kohtu esimees